3-23-1960/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1960

Haldusasi

Audita OÜ kaebus Audiitortegevuse Järelevalve Nõukogu

09.08.2023 otsuse nr 965 punkti 2 ning 09.08.2023 otsuse

„Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute

nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“

osaliselt tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Audita OÜ (registrikood 10616667), volitatud

esindaja vandeadvokaat Kaupo Kask

Vastustaja Audiitorkogu, volitatud esindaja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Audita OÜ kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg

1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitortegevuse Järelevalve Nõukogu (AJN) 09.08.2023 otsusega nr 965 loeti Audita

OÜ kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetati tulemusega ORANŽ – audiitorteenuse kvaliteedis

esinesid olulised rikkumised, täiustamine nõutav (resolutsiooni p 1); suurendati Audita OÜ

kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning otsustati viia uus

kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil (resolutsiooni p 2)

ning kohustati Audita OÜ-d edastama audiitortegevuse järelevalve nõukogule hiljemalt 30

päeva jooksul, otsuse kättetoimetamisest arvates, kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste

juurpõhjuste analüüs koos meetmete ja nende rakendamise ajalise plaaniga (resolutsiooni p 3).

Otsust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

Töörühm selgitas välja, et arvestades töövõttude arvu, iseloomu, kasutada olevaid ressursse

ning kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud tähelepanekuid, on audiitorteenuse kvaliteet jätkuvalt

kõikuv. Audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursid peaksid olema klientide arvu

3-23-1960

2(6)

vähenemise järel piisavad, kuid ei ole endiselt taganud läbivat nõuetele vastavat kvaliteeti.

Töörühm tutvus menetluse aluse isiku sisekontrollisüsteemi kirjeldusega. Sisekontrollisüsteemi

kirjeldus vastas suures osas ISQC1 nõuetele. Töörühm võrdles audiitorettevõtja 2021/22

tegevusaruandes kajastatud audiitorteenuste rahalist mahtu audiitorettevõtja sama perioodi

kohta koostatud raamatupidamise aastaaruandega. Erinevusi tulude koondandmete vahel ei

tuvastatud. Töörühm kontrollis audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu olemasolu ning

vastavust AudS § 64 nõuetele. Audiitori kutsekindlustusleping vastab AudS § 64 nõuetele.

Töörühm tutvus audiitorettevõtja 07.12.2021 esitatud meetmete täitmisega ja leidis, et

kvaliteedikontrolli tähelepanud kahel järgneval kvaliteedikontrolliperioodil olid enamasti

erinevad. Kuid mõlemal perioodil esines raamatupidamise aastaaruannetes avalikustamise

probleeme ja audiitori aruandes on märkuseni jõutud ilma asjakohase põhjenduseta.

AJN hindas kõiki menetluses kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning

arvestades kõiki olulisi asjaolusid on seisukohal, et menetlusaluse isiku audiitorteenuse

kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“). Käesoleval juhul ei

hinnanud AJN menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteeti hindega audiitorteenuse

kvaliteedis esinesid vähemolulised rikkumised, täiustamine nõutav („kollane“), sest kolmest

kontrollitud töövõtust esinesid vähem olulised puudused ühes töövõtus ja olulised puudused

kahes töövõtus. AJN leiab, et audiitorettevõtja kvaliteeti ei saa lugeda vastuvõetavaks, kui ta

on auditeerinud MTÜ-d kui äriettevõtet. Käesoleval juhul ei saa menetlusaluse isiku osutatud

audiitorteenuse kvaliteeti lugeda täies ulatuses nõuetele mittevastavaks („punane“), kuivõrd

ühegi kontrollitud töövõtu kvaliteeti ei hinnanud AJN nõuetele mittevastavaks, vaid tuvastas

kahe töövõtu puhul nendes esinenud olulised puudused ja ühes töövõtus ka vähemolulised

rikkumised.

Kvaliteedikontrolli käigus on tuvastatud, et menetlusaluse isiku audiitorteenuse kvaliteedis

esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“), mistõttu on põhjendatud

menetlusaluse isiku kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine sageduseni üks kord ühe

aasta jooksul ning viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise

perioodil (kvaliteedikontrolli kord (edaspidi KVK) § 24 lg 1).

2. Audita OÜ esitas 06.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN 09.08.2023 otsuse nr

965 punkti 2 ning 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute

nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“ osaliselt tühistamisnõudes. Koos

kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 täitmise

peatamiseks, või alternatiivselt AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 punkti 2 täitmise peatamiseks,

või alternatiivselt kohtu poolt sobiva abinõu rakendamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

Kaebajat ähvardab tagajärg, mille hilisem kõrvaldamine kohtulahendiga oleks ebamõistlikult

raske. AJN-i 09.08.2023 otsuse nr 965 tegemisega määras vastustaja kaebaja suhtes kindlaks

uue kvaliteedikontrolli sama perioodi tööde osas, mille osas ei ole kaebajal tehtud töid võimalik

enam tagasiulatuvalt muuta. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel määratakse kaebajale

uues kvaliteedikontrollis igal juhul karistus samadel alustel, mille osas on AJN juba kaebajale

ettekirjutuse teinud vaidlusaluse otsusega. See tähendab, et kaebaja peaks uue kaebusega

kohtusse pöörduma. Kaebajal puuduvad vastavad rahalised vahendid mitme kohtuvaidluse

pidamiseks.

Vaidlusaluse otsuse punkti 2 täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks ei kahjustaks avalikke

huve, sest vastustaja on juba kaebaja tööde osas sama perioodi kohta kvaliteedikontrolli läbi

viinud. Seega uue kontrolli läbiviimisega ei saavutataks kvaliteedikontrolli korras toodud

eesmärki, milleks on audiitorteenuse osutaja töökvaliteedi parandamine.

3-23-1960

3(6)

Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebuse punktides 2.2-2.5 on välja toodud Riigikohtu praktika ja

Euroopa direktiiv, mis välistab kaebaja suhtes uue kvaliteedikontrolli läbiviimise enne, kui

kaebajale pole antud võimalust viimases kvaliteedikontrolli otsuses toodud ettekirjutustest

tulenevalt enda töös muudatusi teha. Lisaks on vastustajal võimalik järgmisel, s.o 2024/2025

kvaliteedikontrolli perioodil kontrollida kaebaja poolt tehtud töid, mis jäävad perioodi

09.08.2023 kuni uue kvaliteedikontrolli määramiseni. Seeläbi antaks õiglane ülevaade kaebaja

töökvaliteedist pärast 09.08.2023 otsuse tegemist.

3. Tallinna Halduskohtu 06.09.2023 kohtunõudega anti vastustajale õigus esitada seisukoht

esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 13.09.2023.

4. Vastustaja palub kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 21 ja § 121 lg 1 p 2) ning jätta

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Oma seisukohti põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult

järgmiselt.

Kaebus AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 tühistamiseks tuleb tagastada HKMS §121 lg 2 p 21

alusel. AudS § 121 lg 4 järgi on kaebaja allutatud Audiitorkogu sisesele järelevalvele. AudS §

136 lg 1 järgi on kvaliteedikontroll järelevalve osa, mille eesmärk on kvaliteedikontrollile

allutatud isiku audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või

antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine. Kogu kaebuse argumentatsioon ei

tugine mitte sellele, nagu oleks kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli nimisageduse muutmine

õigusvastane, vaid sellele, nagu jääks kaebaja vaidlusaluse otsuse resolutiivosa punkti 2 tõttu

ilma tegevusloast. Kaebaja ei ole vaidlustanud AJN 09.08.2023 otsuse nr 965 resolutiivosa

punkti 1. See tähendab, et kaebaja möönab ka ise, et tema tegevuses esinesid vead ning

vastustaja hinnang nendele rikkumistele on õige. See ainuüksi muudab kogu kaebuse

perspektiivituks, sest mitte ükski kaebaja argument ei väära AudS § 142 lg 2, KVK § 24 lg 1

teisest lausest ning vaidlusaluse otsuse resolutiivosa p-st 1 tulenevat järeldust, et kaebaja suhtes

kvaliteedikontrolli nimisageduse muutmine on õiguspärane ja õigustatud. Täidetud on AudS §

142 lg 2 ja KVK § 24 lg 1 eeldused.

Olukord oleks võinud teoreetiliselt olla erinev, kui kaebaja oleks vaidlustanud ka AJN

09.08.2022 otsuse nr 965 resolutsiooni punkti 1. Kui kohus tuvastaks, et rikkumist ei esinenud

või rikkumised olid väheolulised, siis saaks kohus AudS § 142 lg-s 2 sätestatud „olulise

rikkumise“ aluse puudumise tõttu vastustajale ette heita ka seda, et vastustaja suurendas

vaidlusaluse otsuse punktiga 2 kvaliteedikontrolli nimisagedust.

Nimekiri ei ole kohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav, kuivõrd tegemist on toiminguga

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Nimekirja kinnitamine ei tekita, muuda ega

lõpeta ühtegi kaebaja õigust ega kohustust. Seetõttu ei vasta kaebus HKMS §-s 37 sätestatud

nõuetele ning tuleks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Juhul, kui kohus peaks leidma, et

vaidlusalune nimekiri on siiski haldusakt HMS § 51 mõttes, esineb alus kaebuse tagastamiseks

(HKMS § 121 lg 2 p 21). Riive kaebaja õigustele on olematu. Kaebaja on nimekirja

kinnitamisest sõltumata allutatud Audiitorkogu järelevalvele ning kaebaja suhtes on AJN

09.08.2022 otsus nr 965 p 1 jõustunud. Kaebuse rahuldamine oleks vähetõenäoline, sest kaebaja

õiguste riive tõenäosus on hüpoteetiline ning vaidlusaluse otsuse nr 965 p 1, KVK § 24 lg 1

teise lause ja AudS § 142 lg 2 tõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused pole täidetud. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse

vajadus, kuivõrd vaidlusaluse otsuse nr 965 punkti 2 tulemusena ei ähvarda kaebajat tegevusloa

kehtetuks tunnistamine. Vaidlusaluse otsuse nr 965 p-st 2 ei tulene kaebaja õigustele kaebuses

ja esialgse õiguskaitse taotluses märgitud mõju. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tugineb

kohtupraktikale, mis pole käesoleval juhul asjakohane. Esialgse õiguskaitse taotlus osas, milles

soovitakse kogu vaidlusaluse otsuse nr 965 täitmise peatamist, väljub kaebuse piiridest.

3-23-1960

4(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt HKMS § 121 lg 2 punktist 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Nimetatud tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda

kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada

vaid väga vähesel määral; vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks

oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega1. Seega on HKMS § 121 lg 2 punkti 21 kohaldamise eeldusteks, et 1) tegemist peab

olema väheintensiivse riivega ning 2) kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Viidatud sätte

kohaldamiseks peavad olema täidetud mõlemad tingimused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

13.10.2020 määrus nr 3-19-2255, p 10). Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava

hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine

lause; RKHKm nr 3-18-763/15, p 9), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse

ja kui intensiivselt on sekkutud.

7. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punkti 2, millega

suurendati kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning

otsustati viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil (vt

kaebuse lisa 5). Vaidlusaluse otsuse põhjenduste kohaselt on AJN otsustanud suurendada

kvaliteedikontrolli nimisagedust tulenevalt asjaolust, et kvaliteedikontrolli käigus tuvastati

kaebaja audiitorteenuse kvaliteedis olulised puudused, täiustamine nõutav („oranž“). Seejuures

on vaidlusaluses otsuses õiguslike alustena viidatud AudS § 142 lg-le 2 ning KVK § 24 lg-le 1.

Vastavalt AudS § 142 lg-le 2 on järelevalvenõukogul õigus AudS §-s 137 sätestatud

kvaliteedikontrolli nimisagedust suurendada sageduseni kuni üks kord ühe aasta jooksul, kui

töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi

rikkumisi, mis ei ole siiski piisavad, et algatada tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks

tunnistamine. Vaidlust ei ole, et AJN on 09.08.2022 otsuses nr 965 punktis 1 lugenud kaebaja

kvaliteedikontrolli läbituks ja lõpetanud tulemusega oranž – audiitorteenuse kvaliteedis

esinesid olulised rikkumised, täiustamine nõutav (vt kaebuse lisa 5). Vaidlust ei ole ka selles,

et kaebaja AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punkti 1 käesolevas haldusasjas vaidlustanud ei ole.

Sisuliselt tähendab eelnev, et AJN 09.08.2022 otsuse nr 965 punkt 2 ei oma iseseisvalt kaebaja

õigustele tähendust, vaid üksnes koos sama otsuse punktiga 1. Vastustaja on õigesti leidnud, et

kui kaebaja oleks vaidlustanud ka vaidlusaluse otsuse punkti 1 ning kui kohus tuvastaks, et

rikkumist ei esinenud või rikkumised olid väheolulised, siis saaks kohus AudS § 142 lg-s 2

sätestatud „olulise rikkumise“ aluse puudumise tõttu vastustajale ette heita, et vastustaja

suurendas vaidlusaluse otsuse punktiga 2 kvaliteedikontrolli nimisagedust. Eelnev tähendab

seda, et kui vaidlust ei ole selles, et olulised rikkumised töörühma poolt tuvastati, siis on AudS

§ 142 lg 2 eeldused kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamiseks täidetud. Tallinna

Ringkonnakohus on oma 28.04.2021 otsuse nr 3-20-124 punktis 44 selgitanud, et AudS-st ega

direktiivist 2006/43/EÜ ei tulene, et audiitorite ja audiitorettevõtjale tuleks alati anda rikkumise

tuvastamisel võimalus mõistliku aja jooksul oma teenuse kvaliteeti parandada, sõltumata

1 Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi

seaduse muutmise seadus 496 SE, seletuskiri, lk 22. Avalikult kättesaadav internetiaadressilt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-8884-

7d5fe0ef8e99/Halduskohtumenetluse%20t%C3%B5hustamiseks%20halduskohtumenetluse%20seadustiku,%20r

iigil%C3%B5ivuseaduse%20ja%20riigi%20%C3%B5igusabi%20seaduse%20muutmise%20seadus

3-23-1960

5(6)

rikkumis(t)e asjaoludest; see ei oleks kooskõlas audiitorite ja audiitorettevõtjate tegevust

reguleerivate normide eesmärgiga tagada nende töö tulemuse kvaliteet ja usaldusväärsus.

Järelikult on vähetõenäoline, et kaebus kuulub rahuldamisele.

8. Asjaolu, et kaebaja suhtes on otsustatud suurendada kvaliteedikontrolli nimisagedust ei saa

pidada intensiivseks sekkumiseks kaalukasse kaebaja õigushüvesse. Sisuliselt on otsustatud

teostada järelevalvet kaebaja audiitorteenuse üle. Ainuüksi järelevalve teostamine ei piira

kaebaja

võimalust

tegeleda

majandustegevusega

ega

muuda

seda

võimatuks.

Kvaliteedikontrolli käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku

kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud

standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine (AudS § 137 lg 1).

Kvaliteedikontrollile on allutatud audiitorettevõtja, AudS § 81 lg-s 3 nimetatud isik ja kolmanda

riigi registreeritud vandeaudiitor (AudS § 136 lg 1). Audiitorkogu teostab korralist või

erakorralist kvaliteedikontrolli audiitorettevõtja ja AudS § 81 lg-s 3 nimetatud isiku töö- või

asukohas või Audiitorkogu asukohas (AudS § 137 lg 1). Audiitorkogu teostatavad

kvaliteedikontrollid põhinevad eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil (AudS § 137 lg 2).

Kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatakse: 1) AudS § 46 alusel kehtestatud või

kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja AudS-ga sätestatud nõuete täitmist; 2)

audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti, et selgitada vastavust

AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ja

võimaldada otsustada AudS-ga sätestatud nõuete täitmise üle; 3) sisekontrolli kui süsteemi ja

selle toimivust ning 4) muid toiminguid ja protseduure, mis on vajalikud järelevalve eesmärkide

saavutamiseks või ülesannete täitmiseks (AudS § 137 lg 6). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine ei saa analoogselt järelevalve menetluse

algatamisele riivata intensiivselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Intensiivne riive võib olla

järelevalve ehk kvaliteedikontrolli tulemusel tehtaval otsusel, mida aga käesoleval juhul veel

tehtud ei ole. Seetõttu on ennatlikud kaebaja väited talle võimalikest saabuvatest kahjulikest

tagajärgedest uue kvaliteedikontrolli tulemusel.

9. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga osas, et vaidlustatud AJN 09.08.2023 otsus „Korralise

kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-

30.06.2023 kohta“ ei ole haldusakt HMS § 51 tähenduses, vaid toiming HMS § 106 lg 1

tähenduses. Kuigi iseenesest on vastustajal õigus, et toimingut ei saa tühistada, mistõttu

tühistamiskaebuse esitamine asjakohane ei ole. Küll aga ei tähenda eelnev automaatselt, et

esineb alus kaebuse tagastamiseks vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2. Vastustaja toodud õiguslik

alus on kohaldatav olukorras, kus kohus on jätnud kaebuse käiguta ning juhtinud kaebaja

tähelepanu kaebuses esinevatele puudustele, mis takistavad edasist menetlust ning kaebaja ei

ole kohtu antud tähtaja jooksul kaebusest puudusi kõrvaldanud. Käesoleval juhul sellise

olukorraga tegemist ei ole, kuivõrd kohus ei ole kaebust käiguta jätnud. Kuigi on õige, et

tühistamisnõuet esitada ei saa, siiski puudub alus kaebuse käiguta jätmiseks ning kaebuse

muutmiseks soovitamiseks. Toimingu vaidlustamiseks on kohane kohustamisnõue, kuid ka

kaebuse muutmisel esineks alus kaebuse tagastamiseks vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21.

Seetõttu ei ole menetlusökonoomi põhimõttest tulenevalt põhjendatud kaebuse käiguta jätmine

AJN 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri

kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“ osas.

10. Kohus nõustub vastustajaga, et ka AJN 09.08.2023 otsuse „Korralise kvaliteedikontrolli

valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-30.06.2023 kohta“ peale

esitatud kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ka juhul kui oleks esitatud

kohustamisnõue. Korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekirja

õiguslikuks aluseks on märgitud AudS § 124 lg 1 p 6, § 136 lg-d 1-3, § 137 ning KVK § 5, §

7-9 ning § 14 lg 1 (vt kaebuse lisa 6-1). Tulenevalt KVK § 8 lg 2 punktist 1 lisatakse korralise

3-23-1960

6(6)

kvaliteedikontrolli valimisse kõik need järelevalvesubjektid, kelle osas on suurendatud

kvaliteedikontrolli nimisagedust AudS § 142 lg 2 alusel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on

lisatud korralise kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekirja, tulenevalt AJN

09.08.2022 otsuse nr 965 punktis 1 sätestatud kvaliteedikontrolli tulemusest. Kuivõrd kaebaja

ei ole vaidlustanud kvaliteedikontrolli tulemust, siis on ka kaebus 09.08.2023 otsuse „Korralise

kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2021-

30.06.2023 kohta“ peale perspektiivitu. Samuti on tegemist väheintensiivse riivega, kuivõrd

nimekirja lisamisega ei kaasne automaatselt piiranguid kaebaja majandustegevusele.

11. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Arvestades, et kaebus kuulub

tagastamisele, siis tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebus on

ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Täiendavalt lisab kohus, et nõustub

vastustajaga osas, et esialgse õiguskaitse taotlus peatada vaidlusalune otsus nr 965 tervikuna

väljub kaebuse piiridest, kuivõrd kaebaja on vaidlustanud üksnes nimetatud otsuse punkti 2.

Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga osas, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus,

kuivõrd

pelgalt

kvaliteedikontrolli

nimisageduse

suurendamine

ei

too

kaebajale

kohtumenetluse kestel kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

(allkirjastatud digitaalselt)