3-23-2021/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2021

Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindaja Anastassia Donets

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

14.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 14.11.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

1)

X saabus Eesti Vabariiki 13.09.2023 lennuga Ateenast (Kreekast). PPA pidas isiku VSS

§ 15 lg 1 alusel 13.09.2023 kl 03.20 Tallinna lennujaamas 48-tunniks kinni ning toimetas ta

PPA kinnipidamiskeskusesse. Tallinna lennujaama II astme kontrollis selgus, et isiku dokument

3-23-2021

2(4)

(Ungari isikutunnistus Y nimele) on võltsitud ning isikul ei ole kaasas ehtsaid isikut tõendavaid

dokumente. Isiku väitel on ta Süüria kodanik ning sündinud cc.cc.cccc Süürias.

2)

Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta täpselt tuvastamata ajal

(arvatavasti üks kuu tagasi) laevaga Türgist Kreekasse, kuhu teda, tema sõnade kohaselt,

smuugeldas Abu Ali Assarawi nimeline isik. Olles Kreekas, varjas isik ennast ametivõimude

poolt kuni talle tuuakse lennupiletid ja võltsitud Ungari isikutunnistus. Võltsitud dokument oli

isikule vajalik selleks, et ta saaks reisida läbi teiste Schengeni liikmesriikide ja jõuda Norrasse,

kuna tema õigeid isikut tõendavaid dokumente tal ei olnud. Isik saabus Schengeni viisaruumi

ebaseaduslikul viisil, hankis võltsitud isikut tõendavaid dokumente ja kasutas neid teadlikult.

3)

PPA 13.09.2023 läbi viidud vestlusest selgus, et isik teadlikult hankis endale võltsitud

isikut tõendava dokumendi ja maksis vahendajatele raha selleks, et nad toimetaksid isiku

kolmandast riigist ehk Türgist Schengeni viisaruumi (isiku ebaseaduslik üle välispiiri

toimetamine). Isik varjas ennast Kreekas selleks, et edasi suunduda läbi Eesti Norra omamata

selleks õiguslikku alust. PPA-l on põhjendatud kahtlus isiku isikusamasuses ja tema

kodakondsuses, kuna isikutuvastamine on tehtud üksnes isiku ütluste alusel. Arvestades isiku

eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on ebausaldusväärne välismaalane. Kuna PPA-l

on alust kahelda isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses, on vajalik läbi viia põhjalik

isikutuvastamise menetlus (vajalike ametkondade ja suursaatkondade poole pöördumine).

Isikule koostati 13.09.2023 ka sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub

koheselt täitmisele.

4)

Isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides,

sh Eestis, kehtivat õiguskorda. Küsitluse raames tehti selgeks, et isikul ei ole perekondlikke,

majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumiga. Isikul

puuduvad piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Isiku pereliikmed asuvad

väljaspool Schengeni viisaruumi. X puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p 3 ja 6

kohaselt. Isik on teadlik, et saabus Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil ja viibib

Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Isik tunnistas, et teadlikult kasutas võltsituid

dokumente, et jõuda Norra. Seega võib eeldada, et ta ei aita oma väljasaatmisele vabaduses

viibides kaasa ning võib hakata end varjama. Tegemist ei ole õiguskuulekalt käituva isikuga,

tema suhtes puudub usaldus.

5)

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X paigutamine

kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks,

kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.

6)

X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna

need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. PPA on seisukohal, et isik jätkab väljasaatmisest

kõrvalehoidmist ja püüab vabaduses viibides jõuda kõikvõimalikul moel Norra. X soov jääda

ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab

oluliselt isiku väljasaatmist riigist.

7)

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse

ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

8)

Isik saadetakse Eesti Vabariigist välja Süüriasse tingimusel, kui PPA teeb kindlaks, et

isik on Süüria kodanik. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik X väljasaatmist lõpule viia 48 tunni

jooksul, kuna isikul puuduvad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid.

3-23-2021

3(4)

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA täpsustas, et tugineb taotluse esitamisel

üksnes VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 (p-le 2 ei tugine). PPA selgitas, et kõigepealt tuleb tuvastada

isiku isikusamasus ja kodakondsus. PPA pöördub nii Türgi kui Süüria ametivõimude poole

selgitamaks välja, kuhu riiki saab isiku välja saata. PPA hinnangul võib isikusamasuse

tuvastamine võtta kuni ühe kuu.

3. X selgitas kohtule, et ta lahkus Süüriast majanduskriisi tõttu, kuna seal oli väga raske

elada ja hakkama saada. Seetõttu läks ta Türgi Vabariiki, kus töötas 5-6 kuud. Kuna Türgi

hakkas süürlasi nende kodumaale tagasi saatma, siis otsustas ta reisida Euroopasse, kus

austatakse inimõigusi. Isiku eesmärgiks oli jõuda Norra, ent Norra lennupileteid isikul ei olnud.

Isiku sõnul kasutas ta Eestit üksnes transiitriigina. Isikul on kolm last.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on

välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Xle on 13.09.2023 tehtud ettekirjutus

Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kohaldatud ka 5-aastast Schengeni sisenemiskeeldu.

5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1, VSS § 68 p-d 3 ja 6), samuti puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid

(VSS § 23 lg 1 p 3).

VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3). VSS § 68 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on

põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) ning kui

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab

olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

6. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud. Isiku põgenemise ohule osundavad nii VSS

§ 68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis. Vaidlust ei ole

selles, et isikul puuduvad ehtsad isikut tõendavad dokumendid ning isik on praegusel hetkel

tuvastatud üksnes isiku enda ütluste alusel. Isik on hankinud endale teadlikult võltsitud isikut

tõendava dokumendi (Ungari isikutunnistuse) selleks, et viibida ja liikuda ringi Schengeni alal

ning jõuda lõpuks Norrasse. Seda põhjusel, et isik ei soovi Süüriasse naasta ning soovib eeskätt

majanduslikel eesmärkidel elada ja töötada Euroopas. Asjaolu, et isik ületab ebaseaduslikult

riigipiire, viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks õigusrikkumiseks ka edaspidi. Isik on

teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Norrasse, kus elavad isiku sugulased. Nii isiku

PPAle antud ütlustest (13.09.2023 küsitluse protokoll) kui ka kohtuistungil antud selgitustest

ilmnes, et isik ei soovi, et teda saadetakse tagasi Türgi Vabariiki (kuivõrd sealt saadetakse ta

tagasi Süüriasse) või Süüriasse, kus elab väidetavalt tema pere (naine ja kolm last). Eestiga

3-23-2021

4(4)

isikul mistahes teadaolevad sidemed puuduvad. Eeltoodud teave ja isiku käitumine ei tekita

tema suhtes usaldust ning ei saa välistada, et isiku ütlused enda isiku kohta on ebaõiged.

Eelnevad asjaolud kogumis lubavad kohtu hinnangul järeldada, et isik ei pruugi vabaduses

viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid üritab jätkuvalt ebaseaduslikult

Euroopa Liidus ringi liikuda (sh tõenäoliselt leida viise ebaseaduslikult Norra jõudmiseks).

Kohus osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames

hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20).

Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud on PPA seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik

olla enam PPA-le kättesaadav, et viia väljasaatmine lõpuni ning põgenemisohu tõttu ei ole isiku

suhtes võimalik kohaldada ka VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

7. Puudub vaidlus, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning

nende saamine hetkel viibib (VSS § 23 lg 1 p 3). PPA esindaja märkis istungil, et isikusamasuse

kindlakstegemine ning dokumentide hankimine võib võtta ca ühe kuu. Seega ei saa isiku

väljasaatmist praegusel hetkel pidada perspektiivituks.

8. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist,

kuid mitte kauemaks kui 14.11.2023 (kaasa arvatud).

10. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb

ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24

lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik