3-23-2014/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2014

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Anastassia Donets

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

14.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 14.11.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud alused.

1) X saabus Eesti Vabariiki 13.09.2023 lennuga Ateenast (Kreekast). PPA pidas isiku VSS §

15 lg 1 alusel 13.09.2023 kl 03.10 Tallinna lennujaamas 48-tunniks kinni ning toimetas ta PPA

kinnipidamiskeskusesse. Tallinna lennujaama II astme kontrollis selgus, et isiku dokumendid

(Rumeenia isikutunnistused Y nimele) on võltsitud ning isikul ei ole kaasas ehtsaid isikut

tõendavaid dokumente. Isiku väitel on ta Süüria kodanik ning sündinud xx xx xxxx Süürias.

2) Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta täpselt tuvastamata ajal

(arvatavasti üks kuu tagasi) laevaga Türgist Kreekasse, kuhu teda, tema sõnade kohaselt,

smuugeldas X nimeline isik. Olles Kreekas, varjas isik ennast ametivõimude poolt kohalikus

3-23-2014

2(4)

hotellis, kus ootas, kuni talle tuuakse lennupiletid ja võltsitud Rumeenia pass ja ID-kaart.

Võltsitud dokumendid olid isikule vajalikud selleks, et ta saaks reisida läbi teiste Schengeni

liikmesriikide, et jõuda Saksamaale.

3) PPA 13.09.2023 läbi viidud vestlusest selgus, et isik hankis endale teadlikult võltsitud

isikut tõendavad dokumendid ja maksis vahendajatele raha selleks, et nad toimetaksid isiku

kolmandast riigist ehk Türgist Schengeni viisaruumi (isiku ebaseaduslik üle välispiiri

toimetamine). Isik varjas ennast viis päeva Kreekas selleks, et edasi suunduda läbi Eesti

Saksamaale omamata selleks õiguslikku alust. PPA-l on põhjendatud kahtlus isiku

isikusamasuses ja tema kodakondsuses, kuna isikutuvastamine tehti üksnes isiku ütluste alusel.

Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on ebausaldusväärne. Kuna

PPA-l on alust kahelda isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses on vajalik läbi viia põhjalik

isikutuvastamise menetlus (vajalike ametkondade ja suursaatkondade poole pöördumine).

Samuti koostas PPA isikule 13.09.2023 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub koheselt

täitmisele.

4) Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma

seadusliku aluseta vahendajate abiga. Isiku eesmärk oli jõuda kõikvõimalikul moel Saksamaale.

Selleks hankis isik endale võltsituid Rumeenia passi ja ID kaardi, mida teadlikult kasutas

selleks, et läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontrolle ja luua petlik ettekujutus sellest,

et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis (Rumeenia kodanikel on õigus viibida Schengeni

viisaruumis viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul). Isik, kasutades teadlikult

võltsitud isikut tõendavaid dokumente, püüdis omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Isiku

käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh

Eestis, kehtivat õiguskorda. Küsitluse raames tehti selgeks, et isikul ei ole perekondlikke,

majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigi ja Schengeni viisaruumiga. Isikul

puuduvad piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks. Isiku pereliikmed asuvad

väljaspool Schengeni viisaruumi. X puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p-de 3 ja 6

kohaselt. Isik on teadlik, et saabus Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil ja viibib

Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. Isik tunnistas, et teadlikult kasutas võltsituid

dokumente, et jõuda Saksamaale. Seega võib eeldada, et ta ei aitaks vabaduses viibides PPA-le

tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama, et väljasaatmist vältida ja oma

plaani lõpule viima ehk suunduma Saksamaale. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see

ei ärata usaldust isiku suhtes ega võimalda arvata, et isik aitab tema sunniviisilisele

väljasaatmisele kaasa.

5) Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X paigutamine

kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks,

kuna on alust arvata, et isik hakkab edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.

6) PPA leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud

järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. PPA hinnangul on X

soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust (naasta

Süüriasse), mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS

§ 23 lg 4).

7) Isik saadetakse Eesti Vabariigist välja Süüriasse tingimusel, kui PPA teeb kindlaks, et isik

on Süüria kodanik. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni

jooksul, kuna isikul puuduvad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA täpsustas, et tugineb taotluse esitamisel

üksnes VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 (ei tugine p-le 2). Lisaks märkis PPA, et kõigepealt tuleb

3-23-2014

3(4)

isiku väljasaatmisel tuvastada tema isikusamasus ja kodakondsus. Isik on väitnud, et tal on

pagulasstaatus Türgis, seega eeldatavasti saab ta tagasi saata Türgi Vabariiki. Kui aga Türgi

Vabariiki ei õnnestu saata ja selgub, et isik on Süüria kodanik, siis saab ta tagasi saata Süüriasse.

Ühtlasi täpsustas PPA, et varasemalt on PPA-l olnud mitmeid juhtumeid, kus tuvastatakse, et

isiku väited ja nendel kaasaolevatel dokumentidel olev teave ei ühti. Ka praegu tuleb kontrollida

isiku telefonis olnud pagulaskaardi õigsust / ehtsust.

3. X selgitas kohtule, et ta põgenes Süüriast Türgi Vabariiki, kuna kannatas nälja ja

repressiooni all. Praegu on Türgis olukord selline, et süürlased saadetakse tagasi koduriiki, aga

Süüria ei ole stabiilne. Isikul on tütar ja abikaasa, kes on lapseootel. Üksnes isik teenib perele

elatist. Isiku plaan oli minna Saksamaale, saada seal paremat palka ja siis hiljem oma pere sinna

tuua. Saksamaal on parem elu kui Türgis. Isiku väitel ei olnud ta teadlik, et ta kasutas võltsitud

dokumente. Samuti selgitas isik, et kuigi tema isikut tõendav dokument põles ära, siis ta saaks

muretseda oma isa dokumendi tõendamaks, et ta on Süüria kodanik.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on

välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. X on 13.09.2023 tehtud ettekirjutus Eestist

lahkumiseks ning tema suhtes on kohaldatud ka 5-aastast Schengeni sisenemiskeeldu.

5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1, VSS § 68 p-d 3 ja 6), samuti puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid

(VSS § 23 lg 1 p 3).

VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3). VSS § 68 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on

põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) ning kui

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab

olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

6. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud. Isiku põgenemise ohule osundavad nii VSS §

68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis. Vaidlust ei ole selles,

et isikul puuduvad ehtsad isikut tõendavad dokumendid ning isik on praegusel hetkel tuvastatud

üksnes tema enda ütluste ja tema telefonis olnud Türgi pagulaskaardi alusel. Isik on hankinud

endale teadlikult võltsitud isikut tõendavad dokumendid (Rumeenia passi ja ID kaardi) selleks,

et viibida ja liikuda ringi Schengeni alal ning jõuda lõpuks Saksamaale. Kohtu hinnangul ei ole

usutav, et isik ei saanud aru, et reisis ebaõigete ja võltsitud dokumentidega. Selline käitumine

viitab, et isikut ei saa pidada usaldusväärseks ning isik ei pruugi ka praegu anda PPA-le õiget

teavet enda isiku kohta (sh ei saa välistada, et telefonist leitud pagulaskaart ei ole ehtne). Samuti

asjaolu, et isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks

õigusrikkumiseks ka edaspidi. Isik on teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Saksamaale.

Isiku pere on väidetavalt Türgis, ent isik soovib siiski jõuda Saksamaale, kus elab tema

3-23-2014

4(4)

sugulane. Isik on PPA-le 13.09.2023 küsitlusel väitnud, et PPA hävitab tema elu, kui ta ei saa

Saksamaale minna. Isik ei soovi naasta Türgi Vabariiki ega Süüriasse. Eestiga isikul mistahes

sidemeid ei ole. Eelnevad asjaolud kogumis lubavad kohtu hinnangul järeldada, et isik ei pruugi

vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid ta üritab jätkuvalt

ebaseaduslikult Euroopa Liidus ringi liikuda (sh tõenäoliselt leida viise ebaseaduslikult

Saksamaale minemiseks). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames

hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20).

Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud on PPA seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik

olla enam PPA-le kättesaadav, et viia väljasaatmine lõpuni ning põgenemisohu tõttu ei ole isiku

suhtes võimalik kohaldada ka VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

7. Puudub vaidlus, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 23

lg 1 p 3). PPA esindaja märkis istungil, et isikusamasuse kindlakstegemine ning dokumentide

hankimine võib võtta aega kuni üks kuu. Seega ei saa isiku väljasaatmist pidada

perspektiivituks.

8. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist,

kuid mitte kauemaks kui 14.11.2023 (kaasa arvatud).

10. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik