3-23-2008/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2008 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2008.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2008 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 12.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib X saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi saamise vajadust on X põhjendanud asjaoluga, et talle on määratud raske nägemispuue 2023. a lõpuni. Taotlusele oli lisatud majandusliku seisundi teatis ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 31.07.2023 koondteavitus nr P23-2023-9724, milles on X teavitatud otsusest nr P23-2023-9725, millega otsustati talle mitte võimaldada prilliklaase Dsph, cyl (ISO kood 22.03.06.01).

2. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2023 määrusega X riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ehkki taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtub, et taotlejal võib olla keeruline tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest, esineb praegusel juhul riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, s.t isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja kavatseb tõenäoliselt vaidlustada vaideja kohtumenetluses SKA otsuse nr P23-2023-9725, millega otsustati talle mitte võimaldada

3-23-2008

2(3) prilliklaase Dsph, cyl (ISO kood 22.03.06.01). Kuigi taotlejal võib puududa õigusalane ettevalmistus, ei ole põhjust kahelda, et taotleja on ise võimeline esitama kohtusse kaebuse SKA otsuse tühistamiseks. Halduskohus tagab asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise ning menetlusosalise huvide kaitseks vajalike avalduste ja tõendite esitamise võimaluse, samuti võrdsed võimalused oma seisukohtade esitamiseks (HKMS § 2 lg-d 4–6). Kohtute infosüsteemist nähtub, et X on varem korduvalt kaebuste ja avaldustega kohtute poole pöördunud, seega on taotlejal üsna laialdane kohtumenetluse kogemus. Olemasoleva info põhjal võib järeldada, et taotleja saab oma huvide ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ja on suuteline halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Kuna vaidluse all on eelkõige taotleja tervisega seonduvad asjaolud, saab taotleja ise asjasse puutuvatele küsimustele kõige tõhusamalt vastata.

3. X esitas 13.09.2023 halduskohtule avalduse, milles väljendab pahameelt selle üle, et tema riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata. Taotleja sõnul pole tal raha, et kohtusse minna, ning ta pole ise suuteline ringkonnakohtusse kaebust esitama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. X 13.09.2023 avaldusest nähtub, et ta ei nõustu halduskohtu määrusega, millega jäeti tema riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud avaldust võimalik tõlgendada määruskaebusena halduskohtu 13.09.2023 määruse peale. See on esitatud edasikaebetähtaja jooksul ning selles esitatu on piisav, et selle põhjal halduskohtu määruse õiguspärasust hinnata. Kuigi avaldust ei ole digitaalselt allkirjastanud, on see saadetud e-posti aadressilt, millelt on taotleja varem teiste kohtuasjade raames kohtuga suhelnud. Seetõttu ei kahtle ringkonnakohus määruskaebuse esitaja isikusamasuses (HKMS § 52 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 336 lg 4). Eelnevast tulenevalt käsitab ringkonnakohus X avaldust määruskaebusena, mille saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg

1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. HKMS § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel lähtub kohus lisaks HKMS-i sätetele ka RÕS-is sätestatust (HKMS § 110 lg 2). RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

6. Halduskohus jättis õigesti riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades halduskohtu selgitamisja abistamiskohustust ning SKA otsust, mille vaidlustamiseks taotleja soovib riigi õigusabi saada, on X võimeline ise kaitsma oma õigusi. Vaidlus selle üle, kas taotlejale keelduti õiguspäraselt soovitud prilliklaase võimaldamast, ei ole õiguslikult ega menetluslikult keerukas. Taotleja ei pea kaebust õiguslikult põhjendama. Õige on halduskohtu selgitus, et selgitusi oma terviseseisundi kohta saab anda eeskätt taotleja ise. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on varasemates halduskohtumenetlustes ilma esindajata osalenud ja ka ise suutnud seisukohti väljendada ning kohtu korraldustele vastata. Riigi õigusabi taotlusele lisatud SKA 31.07.2023 koondteavituse põhjal võib järeldada, et taotleja nägemispuue ei ole selline, mis ei võimaldaks

3-23-2008

3(3) tal üldse tutvuda kohtumenetluses esitatavate dokumentidega või oma seisukohti koostada ja esitada.

7. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2023 määrus muutmata.

8. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 116 lg-te 5 ja 6 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotleja peab tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)