2-21-13888/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja

koht

14.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13888

Kohtuasi

AutoRidad OÜ hagi L. G. vastu võla ja viivise nõudes

Hagi hind

4 602,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja: AutoRidad OÜ (rk 14393546)

Hageja lepinguline esindaja: J. K., e-post XXX

Kostja: L. G. (ik XXX, e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja: M. Š., e-post: XXX

Viimase kohtuistungi aeg

21.11.2022 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AutoRidad OÜ hagi osaliselt.

2. Mõista L. G.lt välja AutoRidad OÜ kasuks põhivõlgnevus 687,80 eurot ja alates

05.09.2021 viivis põhinõudest (415 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude (415 eurot) täitmiseni ja alates 05.09.2021 viivis

määraga 0,2% päevas põhinõudest (272,80 eurot) kuni põhinõude (272,80 eurot)

täitmiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AutoRidad OÜ (hageja) esitas 05.09.2021 Harju Maakohtule L. G. (kostja) vastu hagi

(täiendatud 26.09.2021), milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 2 660,42 eurot ning

viivise lepingus kehtestatud määras 0,2% iga viivitatud päeva eest alates 05.09.2021 kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.02.2021 demonteerimise- ning remondi- ja

viimistlustööde lepingu korteriomandi asukohaga XXX koridori ja vannitoa remonttöödeks.

Hageja täitis lepingu punktidest 2.1-2.7 tulenevad kohustused. Kostja poolt lisandusid lisatööd,

mille eest lubas kostja tasuda, kuid ei teinud seda. Kostja tegi etteheiteid tehtud tööde kvaliteedi

osas, kuigi algselt oli need heaks kiitnud. 22.07.2021, s.o ajal kui kõik põhitööd olid tehtud ja

hageja esitas 21.07.2021 arve nr 1068, teatas kostja, et ei ole nõus lisakalkulatsiooniga

(muudetud ja lisatööde kalkulatsiooniga), keeldus allkirjastamast tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti ning tasuma tehtud tööde eest. Kostja esitas hagejale ebaõigeid väiteid nagu

kostjat ei ole teavitatud uutest hindadest, muudetud ja lisatöödest.

Hageja selgitas menetluses, et hageja olevat teavitanud kostjat, et muudetud ja lisatööde

maksumus tuleb planeeritust oluliselt kõrgem ning transpordikulud lähevad samuti kallimaks,

kui lepingu lisas 1 oli kokku lepitud. Samuti teavitas hageja kostjat, et muudetud ja lisatööd

võtavad planeeritust enam aega. Kostja käis peaaegu iga päev korteris remonttööde edenemist

vaatamas, mistõttu pidi ta lisatööde tegemist teadma, kusjuures kostja andis pidevalt juhiseid.

Samuti saatis hageja kostjale pidevalt töödest fotosid. Põhiarvest on kostjal tasumata 902,82

eurot – plaatide paigaldus 380 eurot (teise mõõduga plaatimine kallim); seinte ja põranda

hüdroisolatsioon 172,82 eurot (34,56m² x 5), uste ja raamistiku paigaldus 200 eurot (2 x 100),

sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus 150 eurot. Lisatööde ja transpordi eest on

tasumata (arve nr 1068) 1 757,60 eurot – põranda demonteerimine koridoris, ehitusprahi

eemaldamine ja kõrvaldamine 200 eurot; põranda ettevalmistamine koridoris, tasanduskiht,

plaatide paigaldamine 225 eurot (3,75m² x 60); lisasõidud ehituspoodi ja kauba

kohaletoimetamine 500 eurot; lisa torutööd 100 eurot; mikrotsemendi paigaldus seintele 750

eurot (25m² x 30).

Muudetud tööde osas selgitas hageja lisaks, et kuna hageja pinglagesid ei paigalda, tellis kostja

pinglae paigalduse teiselt ettevõttelt, kuid hagejal on õigus nõuda täismaksumust kostja

initsiatiivil ülesöeldud tööde eest. Seoses pinglaega kulutas hageja kaks tundi, sest pidi pinglae

paigaldajatega objektil kokku saama, et selgitada ja lahendada tööde käigus tekkinud probleemi

ventilatsioonitoru vedamisega. Keraamiliste plaatide osas märkis hageja, et esialgselt pidi

hageja paigaldama vannituppa ja wc-sse 30-60 cm pikkused keraamilised plaadid. Kostja

soovis seejärel osaliselt katta seinad mikrotsemendiga ning osaliselt erikujuliste keraamiliste

plaatidega pikkusega alla 15 cm. Plaaditavat pinda jäi 9,5m². Antud töö ruutmeetri hind erineb

oluliselt esialgselt planeeritud keraamiliste plaatide paigaldamise ruutmeetri hinnast. Teise

mõõduga paigaldamine on 40 eurot/m². Hageja teavitas sellest kostjat.

Lisatööde osas tõi hageja välja selle, et materjalide transport objektile suurenes, sest ühe korra

asemel oli vaja tuua materjale objektile erinevatest kohtadest ja mitu korda, milleks kokku kulus

nelja tunni asemel 12 – 16 tundi. Santehnilistest töödest lisandus santehniliste liitumiste arv ja

vastavate santehniliste elementide paigaldus – tööde maht ja keerukus suurenesid. Santehniliste

ruumide kõrval oleva koridori põranda remondiga lisandus demontaaž, millega omakorda

kaasnes lisavajadus transpordi ja ehitusprahi utiliseerimise järele (3 – 4 tundi). Kokku võttis

transporditeenused ja materjalide tõstmine objektile aega ca 20 tundi tunnihinnaga 31 eurot.

Tööde ebakvaliteetsuse või tegemata jätmise kohta esitatud vastuväitele vastas hageja järgmist.

-

Hageja teavitas kostjat, et on töötanud varem teise tootja mikrotsemendiga ja näitas kostjale

oma tehtud töid. Hageja hinnangul ei ole vaja isegi kommentaare, sest piltidelt on selgelt

näha, et seinad ei ole siledad ning nurgad ei ole sirged, kuid mikrotsemendi puhul ei pea

olema pind sile ja nurgad teravad, sest see ei ole värv, kips ega betoon. Hageja teavitas

kostjat, et ei anna kostja valitud mikrotsemendiga tehtud tööle garantiid, kuna ei ole sellega

varasemalt kokku puutunud. Hagejale anti kostja valitud mikrotsemendi müügikohast

suuliseid juhiseid, kuid ei näidatud ühtegi näidist, milline peaks lõpptulemus välja nägema.

Hageja tegi kostjale enne mikrotsemenri seintele paigaldamist kipsplaadile näidise ja kostja

jäi näidisega rahule. Hageja kandis mikrotsementi seinale mitu kihti, iga kihiga saadud

tulemust nägi kostja ise ja oli tulemusega rahul. Mikrotsemendile võib peale kanda lakki,

mis silendab tulemust, kuid kostja seda ei soovinud. Kostja soovib, et seinad lihvitaks, kuid

seda käsitleb hageja juba lisatööna. Hageja hinnangul tehti töö kvaliteetselt, tööde

lõpetamise ajal ei olnud seintes pragusid, need ilmusid poole aasta jooksul ning hagejale ei

ole teada, mis seal poole aasta jooksul toimus.

-

Silikoon on halli värvi ja sobib plaatidega kokku.

-

Kuna segisti komplektist puudus vajalik detail, millest kostjat teavitati. Hageja oli valmis

paigaldama segisti, kuid kostja pidi ostma vajaliku detaili. Seega segisti jäi paigaldamata

detaili puudumise tõttu.

-

Põrandaplaadid ei olnu ühtlase paksusega, millest samuti kostja hagejat eelnevalt teavitas.

Põrandaplaatide ebaühtlane paksus on põhjustanud põranda ebatasasuse. Ettevalmistatud

pinnad olid sirged.

-

Põranda kõrgus vannitoas ja WC-s on madalam nende kõrval olevast koridori põrandast,

sest muidu ei oleks saanud järgida sisekujundusprojekti, millest kostjat teavitati. Kusjuures

„märgade“ ruumide põrand peabki olema madalam kõrval olevate ruumide põrandast, sest

siis ei valgu üleujutuse korral vesi teistesse ruumidess.

-

Seinaplaadid on paigaldatud normide järgi ja kostja oli tulemusega väga rahul. Kostja

probleem plaatidega tekkis siis kui oli vaja tasuda tehtud töö eest.

-

Kostja oli rahul ka uste paigaldusega, sellest probleemist ei ole hagejat enne teavitatud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et pooled leppisid lepingu lisas 1 kokku töödes, millele lisandus ka väikese

koridori põranda renoveerimine. Tööde käigus asendati mitmetel seintel seinaplaadid

mikrotsemendiga, pvc-paneelid pinglaega. Hageja nõuab tööde vastuvõtmist ja arvete

maksmist, kuid kostja keeldub tööde vastuvõtmisest ja arve maksmisest, kuna 1) tööd on

teostatud ebakvaliteetselt, 2) lisatud on töid, milles ei oldud enne kokku lepitud ja 3) hageja

esitatud arve ületab varem kokkulepitud summat. Kostja teavitas 25.07.2021 hagejat, ei saa töid

vastu võtta põhjusel, et need on teostatud ebakvaliteetselt. Samas kirjas palus kostja hagejal

tööd parandada ja teatas, et tasub pärast tööde parandamist. Hageja teavitas kostjat 27.07.2021,

et keeldub tööde parandamisest kuni arve nr 1068 on tasutud. Kostja hinnangul on hageja

rikkunud lepingu punkte 2.2, 2.4, 6.1, 6.2 ja 8.3.

Ebakvaliteetselt või on jäetud tegemata järgmised tööd:

-

Seinte lihvimine ei ole lõpetatud; seinte pind on kriimustusi täis ja ebatasane (peaksid

olema siledad); nurgad ümmargused ja kõverad (peaksid olema sirged, teravad, 90º);

-

Ruumides on kasutatud läbipaistvat silikooni, kuigi kostja palus kasutada värvilist; silikoon

on paigaldatud lohakalt;

-

Valamu segisti jaoks on tehtud seina sisse vale suurusega auk, pesumasin ja kuivati on

paigaldamata;

-

Seina- ja põrandaplaadid on paigaldatud jõnklikult ja ebatasaselt; seinaplaatide vuugivahed

on kõverad; renoveeritud ruumide põranda tase on 2,2 cm madalam suure koridori

põrandast (kostja palus teha põranda suure koridori põrandaga sama kõrguseks, ilma

künniseta);

-

Vannitoa uks ei sulgu, selle alumine osa on takistatud ukse piidaga;

-

Seintele on ilmunud suured praod.

Summad, mis ületavad varem kokkulepitud summat ja alusetud lisatööd on:

-

Lisasõidud ehituspoodi ja kauba kohaletoimetamine 500 eurot – lepingus on kokku lepitud

120 eurot. Kuna tööde muudatused nõudsid täiendavaid lisasõitusid, on kostja valmis

tasuma täiendavalt 120 eurot;

-

Lisatööna torutööd 100 eurot – sisseehitatud sanitaartehnika (sisseehitatud dušš, segisti ja

WC olid projektis olemas) ja eraldi valamu oli esialgselt planeeritud. Veefiltri paigalduse

pakkus hageja ise välja. Kostja maksis sanitaartööde eest 400 eurot ja kuskil ei olnud

öeldud, et see on esimene osa sanitaartöödest ja sellele lisandub veel 100 eurot;

-

Plaatide paigaldamine seintele ja põrandatele hind 380 eurot – plaadid on paigaldatud ainult

põrandale, mille pind on 3,8m². Kokkulepitud hind oli 25 eurot ruutmeeter, mistõttu on

kostja nõus tasuma 95 eurot (3,8 x 25).

Kostja tõi välja, et on tasunud hagejale 1 524,60 eurot, millest 500 eurot on makstud sularahas

sanitaarkabineti demonteerimine, sh vanade plaatide eemaldamine seintelt ja põrandalt,

sanitaaresemete

eemaldamine,

ehitusjäätmete

äravedu

ja

kõrvaldamine,

põranda

demonteerimine koridoris, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine) ja 1 024,60 eurot (arve

nr 1066 – elektritööd, uued kipsplaadist seinad ja ettevalmistus plaatimiseks, veevarustus,

põranda ettevalmistamine, tasandus, ostud, materjali tarnimine ja tõstmine). Juba tasutud tööde

osas kostjal pretensioone ei ole.

Kostja ei vaielnud vastu, et hageja ei oleks tema korteris töid teinud, kuid leidis lepingu

muudatused tööde mahus ja hindades peavad olema vormistatud kirjalikult. Hageja ei ole aga

esitanud ühtegi lisakokkulepet vms, mis tõendaks, et pooled on muutnud esialgseid lepingu

tingimusi.

Kostja esitas ka 30.03.2022 protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, milles palub hagi võimaliku

rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue kostja kahju hüvitamise nõudega, mille aluseks

on kostjale tekitatud kahju valesti paigaldatud mikrotsemendi tõttu. Kostja on sunnitud tööd

uuesti tellima, milleks tuleb osta materjal uuesti. Materjali hinnaks on 1 182,48 eurot, millises

summas palub kostja hageja nõudega tasaarvestada. 01.04.2023 täpsustuse kohaselt rikkus

hageja lepingut ega täitnud kohustust, kuna paigaldas mikrotsementi raske hooletusega, olles

selleks mittepädev. Seetõttu vastutab hageja täitmata kohustuse eest. Kuna hageja keeldus enda

kulul töid parandamast, on ainukeseks kahju hüvitamise võimaluseks uute tööde tellimine,

milleks tuleb soetada uus materjal. Kahju tekkis ajast, millal hageja keeldus tööde

parandamisest. Kostja hinnangul on ilmselge ka põhjuslik seos hageja tegevuse ja tekitatud

kahju vahel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Kuivõrd käesoleva hagihind koos kõrvalnõuetega on 4 602,53 eurot, menetleb kohus asja

lihtmenetluses. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta

märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseadus

(VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

4. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks

teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos

kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses,

siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust

tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust

tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et:

-

hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2021 demonteerimise- ning remondi- ja viimistlustööde

lepingu, mille sisuks olid lepingu lisas nr 1 (tlk 29 ja 29 pöördel) nimetatud tööd korteris

asukohaga XXX alates 01.06.2021 kuni 01.07.2021 (tlk 11-14).

-

osad lepingu Lisas 1 nimetatud tööd asendati ning hageja teostas täiendavaid töid, mida ei

ole lepingu Lisas 1 nimetatud.

-

Hageja esitas 21.07.2021 arve nr 1068 maksetähtajaga 24.07.2021 (tlk 14 pöördel ja 15).

-

Kostja ei ole arvet tasunud.

Pooled vaidlevad teostatud tööde kvaliteedi üle ning kas kostja põhjendamatult ei võta tehtud

töid vastu, kas kostja on hagejalt täiendavaid töid tellinud ning kui jah, siis millise hinnaga, kas

kostjal on kohustus arve nr 1068 tasuda.

7. Hageja põhinõue kostja vastu tugineb saamata jäänud tasul arve nr 1068 eest summas

2 660,42 eurot ning viivist nõuab hageja lepingus kokkulepitud määras 0,2% iga viivitatud

päeva eest alates 05.09.2021. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt

kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja

seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda

(RKTKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 16).

8. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on tellija kohustuseks võtta vastu ja tasuda

töövõtja poolt tehtud tööde eest lepingus ettenähtud viisil. Lepingu punktis 4.2 on pooled kokku

leppinud, et teostatavate tööde (või töö etapi) üleandmine töövõtja poolt ja nende vastuvõtmine

tellija poolt vormistatakse mõlema poole poolt allkirjastatud aktiga. Kui üks pooltest keeldub

toimingule alla kirjutamast, tehakse selles märge ja teine pool kirjutab sellele alla, kellel on

õigus nõue kohtus edasi kaevata. Lepingu punkti 6.2 järgi toimub tasumine iga tööetapi eest

kahe päeva jooksul pärast iga tööetapi vastuvõtmise akti allkirjastamist. Seega on pooled

leppinud kokku, et tasunõue muutub sissenõutavaks iga tööetapi vastuvõtmisest. Kohtule ei ole

esitatud arvel nr 1068 kajastatud tööde vastuvõtmise kohta allkirjastatud akti.

9. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine

oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks

ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul. Riigikohus on 18.04.2018 lahendis tsiviilasja nr 2-14-61484 p-s 18 märkinud,

et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist.

Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik,

ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse

tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks

lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.

Tellija võib keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 järgi nii juhul, kui töö on tegemata

kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. See tähendab, et tellija on

kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja

641 mõttes, sh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise

kvaliteediga ning töövõtja vastutab puuduste eest.

10. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale kahe kuu jooksul (VÕS § 644 lg 1 teine lause).

11. Kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja keeldus töid vastu võtmast ja arvet tasumast,

sest 1) tööd on teostatud ebakvaliteetselt; 2) lisatud on töid, milles varem kokku ei lepitud; 3)

hageja on esitanud arve, mis ületab varem kokkulepitud maksumust (tlk 26 pöördel p 1.4).

12. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, millised arvel nr 1068 kajastatud tööd olid

lisatööd ja millised muudatustööd, kas pooled leppisid kokku lisatööde tingimustes ning kas

hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu. Muu hulgas tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, kas

kostjal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, kuna hageja ei täitnud kohustust või on

tegemist mittekohase täitmisega. Kuna kostja on keeldunud töid vastu võtmast, siis tuleb kostjal

tõendada lepingujärgse töö tegemist.

13. Arvel nr 1068 (tlk 15) on välja toodud järgmised tööd:

- Põranda demonteerimine koridoris, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine 200 eurot;

- Põranda ettevalmistamine koridoris, tasanduskiht, plaatide paigaldamine (3,75m² x 60

eurot), kokku 225 eurot;

- Lisasõidud ehituspoodi ja kauba kohaletoimetamine kokku 500 eurot;

- Seinte mikrotsement (25m²x30 eurot) kokku 750 eurot;

- Plaatide paigaldamine seintele ja põrandale (9,5m²x40 eurot) kokku 380 eurot;

- Torutööd 100 eurot;

- Seinte ja põranda hüdroisolatsioon (34,56m²x5 eurot) kokku 172,82 eurot;

- Uste ja piitade paigaldus (2x100 eurot) kokku 200 eurot;

- Sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus 150 eurot;

- Ettemaks – 17,40 eurot.

14. Lisatööd

Lisatöödeks loetakse töid, mis ei kuulu töövõtulepingu eseme hulka ja selliste tööde tegemiseks

peavad pooled sõlmima eraldi kokkuleppe. Selline kokkulepe on sisuliselt lepingu muutmise

kokkulepe.

Kuigi kostja on leidnud, et hageja nõuab tasu tööde eest, milles ei oldud varem kokku lepitud,

on kostja kinnitanud, et lepingu lisas 1 loetletud töödele lisandus töö väikese koridori põranda

renoveerimiseks (tlk 26 pöördel, p 1.3). Selles osas on kostja olnud veidi vastuoluline, sest ühest

küljest on ta eitanud täiendavates tööde kokkuleppe puudumist, kuid samas on kinnitanud, et

hageja täiendavaid töid hageja soovil teostas. Arvestades kostja enda kinnitusi, olid seega

koridoriga seotud tööd lisatööd ning hoolimata sellest, et selle kohta ei olnud pooled eraldi

kirjalikku kokkulepet sõlminud, olid pooled nimetatud tööde osas saavutanud vähemalt suulise

kokkuleppe VÕS 11 lg 1 mõttes.

14.1 Koridori põranda demonteerimine, ehitusprahi eemaldamine ja kõrvaldamine

Kostja on leidnud, et tasus sularahas sanitaarkabineti demonteerimise, sh vanade plaatide

eemaldamise seintelt ja põrandalt, sanitaarseadmete eemaldamise, ehitusjäätmete äraveo ja

kõrvaldamise eest 500 eurot (tlk 27, p 1.8, tlk 96 pöördel, p 2 tabel) ja tööd on tehtud.

Tuginedes eeltoodule ning võrreldes lepingu lisas 1 loetletud töid, on kostja seega tasunud

lepinguga kokkulepitud sanitaarkabineti demonteerimise, sh vanade plaatide eemaldamise

seintelt ja põrandalt, sanitaarseadmete eemaldamise, ehitusjäätmete äraveo ja kõrvaldamise eest

500 eurot, kuid arvel nr 1068 esimesel real kajastatud demonteerimine, ehitusprahi

eemaldamine ja kõrvaldamine olid seotud koridori töödega ehk lisatöödega. Lepingujärgsed

samalaadsed tööd on kostja vastu võtnud ning tasunud. Kostja on vastuses hagile märkinud, et

kuna plaadid oli paigaldatud üksnes põrandale ning koridori põranda pind oli 3,8m², on ta nõus

tasuma üksnes 95 eurot, s.o kokkulepitud ruutmeetri hinna järgi, milleks oli 25 eurot ruutmeetri

eest (tlk 27, p 1.7.3). Sellest võib järeldada, et kostjal koridori põrandale plaatide paigaldamise

osas vastuväiteid ei ole ning töö on ka tehtud nõuetekohaselt. See tähendab, et järelikult teostas

hageja ka eelnevalt koridoris põranda demonteerimise, eemaldas ehitusprahi ja kõrvaldas selle.

Samas, kuna tegemist oli siiski lisatöödega, siis ei kohaldu nimetatud tööle lepingujärgne hind.

Riigikohus on asunud seisukohale, et põhimõtteliselt on võimalik, et pooled jõuavad

kokkuleppele lisatööde tegemises, kuid makstavas tasus kokkulepet ei saavutata, mistõttu on

sellisel juhul tegemist lahtise tingimusega VÕS § 26 tähenduses. Lisatööde tegemise kohta

kirjaliku kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimata jätmine ei välista iseenesest töövõtja õigust

nõuda hiljem faktiliselt tehtud lisatööde eest tasu maksmist (RKTKo 19.12.2017 nr 2-15-15662,

p 23, 24). Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppeta tehtud lisatööde eest ei saa töövõtja nõuda

tasu lepingu alusel, kuid kokkuleppe puudumisel võib olla tellijal kohustus hüvitada tehtud

kulutused ja tasuda töö eest käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul,

kui töövõtja tahtis neid töid tehes tegutseda tellija kasuks (käsundita asjaajamise sätete alusel

peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele). Nõudeid ei saa VÕS § 1018

lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 alusel esitada siis, kui isikul puudus tahe tegutseda teise isiku

kasuks või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisel ei olnud käsundita asjaajajal

kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (RKTKo 08.02.2019 nr 2-

10-12908, 15.1). Kui töövõtja tegutses lisatööde tegemisel küll tellija kasuks tegutsemise

tahtlusega, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 nimetatud eeldust, siis võib töövõtjal olla

kulutuste hüvitamise nõue tellija vastu VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042 alusel (RKTKo 18.10.2017

nr 2-14-61664/48, p 29; 07.06.2011 nr 3-2-1-44-11, p 34; 02.12.2015 nr 3-2-1-51-15, p 19).

Samas võib VÕS § 1018 lg 1 sätestatule mittevastav lisatööde tegemine olla õigustamatu ja

pahauskne VÕS § 1020 lg 1 järgi, mis välistab hageja alusetust rikastumisest tulenevad

hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (RKTKo 08.02.2019 nr 2-10-12908/156, p 15.3).

Kohus leiab, et käesolevalt ei ole täidetud VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldused töötasu

nõudmiseks käsundita asjaajamise sätete alusel, sest tööde teostamiseks oli poolte vahel siiski

suuline kokkulepe ning hageja ei asunud koridoris remonti tegema ilma, et kostja ei oleks talle

selleks õiguse andnud.

VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja

hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb

maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise

eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.

Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele makstavas tasus kokku leppimata jätmise osas ning

arvestades, et kostja on kinnitanud lisatööna koridori põranda plaatimisega seonduva töö

teostamist, mis ilmselgelt hõlmas endas ka koridori põranda demonteerimist, ehitusprahi

eemaldamist ja kõrvaldamist, on kostjal kohustus ka maksta tehtud töö eest VÕS § 637 lg 1

tähenduses mõistlik hind.

Hageja on arvel märkinud koridori põranda demonteerimise, ehitusprahi eemaldamise ja

kõrvaldamise tasuks 200 eurot. Kostja on oma 25.07.2021 e-kirjas kinnitanud, et võtab vastu

koridoris põranda eemaldamise ja prahi eemaldamise töö summas 200 eurot ja 2 ukse

paigalduse summas 200 eurot (tlk 50-51).

Seega on hageja nõue koridori põranda eemaldamise ja ehitusprahi eemaldamise ja

kõrvaldamise eest summas 200 eurot muutunud sissenõutavaks 25.07.2021. Kuna kostja on töö

vastu võtnud, siis saab eeldada, et nimetatud töö vastas lepingule. Kostja ei ole vastupidist

tõendanud, mistõttu puudub kohtu hinnangul kostjal ka õiguslik alus keelduda

õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest.

14.2 Koridori põranda ettevalmistamine, tasanduskiht, plaatide paigaldamine

Kohus kordab, et kuna kostja on vastuse p-s 1.7.3 märkinud, et on nõus koridori põrandale

plaatide paigaldamise eest tasuma 95 eurot, saab sellest järeldada, et kostjal ei olnud tehtud töö

osas pretensioone ja kostjal puudus mõistlik põhjendus nimetatud töö mittevastuvõtmiseks.

Seega loetakse VÕS § 638 alusel töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis

tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi töövõtja ei ole

tõendanud VÕS 638 teise lause eelduste esinemist tasunõude sissenõutavaks muutumise

kontekstis, kuigi kohus on sellele oma 11.08.2022 selgitavas kirjas tähelepanu pööranud, olid

täiendavad tööd valmis arve esitamise ajaks ning need vastasid lepingule. Kohtu hinnangul on

hagiavalduse esitamise ajaks mõistlik aeg töö vastuvõtmiseks möödunud ning hagejal oli õigus

tasule töö eest.

Lepingu lisa 1 järgi oli plaatide paigaldamine seintele ja põrandale 25 eurot/m². Koridori

põranda plaatimise kui täiendava töö eest on hageja arvestanud ruutmeetri hinnaks 60 eurot.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks selline kokkulepe, on kohtu hinnangul

mõistlik hind koridori põranda plaatimise eest 95 eurot (3,8x25=95).

14.3 Lisasõidud ehituspoodi ja kauba kohale toimetamine

Sarnaselt punktides 14.1 ja 14.2 tuvastatule asub kohus seisukohale, et kokkuleppe puudumisel

on mõistlik hind ehituspoodi lisasõitude ja kauba kohale toimetamise eest 120 eurot ehk sama

hind, milles pooled olid lepingus lepingujärgsete tööde teostamiseks kokku leppinud.

14.4Kokkuvõtlikult, kohus tuvastas punktides 14.1-14.3, et hageja nõue on nende tööde osas

muutunud sissenõutavaks alates 25.07.2021 ning kostjal lasub kohustus tasuda täiendavate

tööde eest hagejale kokku 415 eurot (200+95+120=415).

15. Muudatustööd

Muudatustööd on tööd, mis kuuluvad lepingu eseme hulka, ent mis teostatakse algselt

teistsugusel viisil. Näiteks muutes tehnilist lahendust, materjali või jättes teatud töö ära.

Hageja on muudatustöödena toonud välja, et PVC lae asemel tuli hagejal paigaldada pinglagi.

Kuna vaidlusalusel arvel lae paigaldamise eest tasu ei nõuta, siis kohus selle tööga seonduvat

ei käsitle.

Lepinguga lepiti kokku vannitoa ja WC seinte ning põranda plaatimises ning plaadid pidid

olema 30-60 cm pikkused. Kostja soovil muudeti lepingut selles osas selliselt, et keraamiliste

plaatide suurus muutus ning osa seintest tuli plaatimise asemel katta mikrotsemendiga (tlk 83

pöördel, p 3.2).

Kostja on keeldunud nimetatud töid vastu võtmast, sest need on teostatud ebakvaliteetselt.

Seina- ja põrandaplaadid on paigaldatud ebakvaliteetselt, sest pind on jõnklik, ebatasane,

seinaplaatide vuugivahed on kõverad. Renoveeritud ruumide põranda tase on 2,2 cm madalam

suurema koridori põranda tasemest, mis on kukkumisohtlik. Kostja palus korduvalt teha

põrandad koridoriga samal tasemel. Seintele ilmusid praod. Kostja on pretensioonide

esitamiseks esitanud fotod (tlk 30-49 pöördel). Kostja teavitas hagejat ebakvaliteetsest tööst

ning et ta ei saa töid vastu võtta 25.07.2021. Hageja on esitanud vaidlusaluse arve 21.07.2021

(tasumise tähtaeg 24.07.2021, tlk 14 pöördel).

Kohus juhib tähelepanu, et kuigi lepingu järgi kohustus kostja tasuma teostatud töö eest kahe

päeva jooksul alates tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisest, ei ole kohtule esitatud tööde

vastuvõtmise akti. Seega ei olnud arve esitamise ajaks arve esitamise eeldused täidetud. Samas

tuleb kohtul hinnata, kas kostjal oli õiguslik alus keelduda tööde vastuvõtmisest kui hageja

tõendab, et tööd vastasid tingimustele.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud

tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peavad töö ja töö

juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi teine lõige

sätestab loetelu tingimustest, mille esinemisel ei vasta töö lepingutingimustele. Muu hulgas ei

vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi. Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks kohustus informeerida tellijat

tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest,

kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele.

Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2.

Selle punkti kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele: 1) kui see ei sobi otstarbeks, milleks

tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele; 2) muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.

Lepingus on pooled leppinud kokku, et töövõtja kohustub teostama kõik lepingu lisas 1

nimetatud tööd iseseisvalt, kasutades tellija materjale (p 1.3). Lepingu punkti 2.1 kohaselt

kohustub töövõtja tegema lisas nr 1 täpsustatud tööd kvaliteetselt. Teostatud tööde kvaliteedi

tagamiseks oli punktis 5.1 lepitud kokku, et garantiiajaks on määratud 12 kuud ning garantiiaja

jooksul vastutab töövõtja avastatud puuduste eest, välja arvatud defektide eest, mis on tekkinud

eseme normaalse kulumise, kokkutõmbumise, tellija enda või tema poolt paigaldatud

kolmandate isikute poolt tehtud ebaõigete võtetega ja materjalidega teostatud remonditööde

tõttu. Tellija on kohustatud need omal kulul kõrvaldama 28 päeva jooksul. Sellisel juhul

pikeneb garantiiaeg defektide kõrvaldamise ajaks.

Kuna lepingus on pooled leppinud kokku lihtsalt, et töö tuleb teostada kvaliteetselt, tuleb

üldjuhul töövõtjal töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt

töövõtulepingusse märgitud. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest

õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele

kvaliteedile. Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lg-st

3. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest,

kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja, kellel tuleb oma töö

teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on

sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama (RKTKo 12.04.2012

nr 3-2-1-32-12, p 13; RKTKo 27.10.2016 nr 3-2-1-76-16, p 15; RKTKo 19.12.2017 nr 2-15-

15662/55, p 17; RKTKo 02.06.2021 nr 2-15-8204/113, p 14).

15.1 Seinte katmine mikrotsemendiga

Kostja on menetluses seoses mikrotsemendi paigaldamisega selgitanud, et plaatide

paigaldamise asendamisel mikrotsemendiga hoiatas hageja, et ta ei garanteeri tulemust, mis

vastab tema kogemusele. Kohus selgitas 11.08.2022 e-kirjas, et hagejal tuleb tõendada, et on

kostja tähelepanu juhtinud valitud mikrotsemendi mittesobivusele ning juhtinud tähelepanu

sellega kaasnevatele riskidele. Samuti, millega hageja tõendab oma väidet, et mikrotsemendi

müüja ei andnud hagejale kogu teavet mikrotsemendi paigaldamise kohta ja varjas olulisi fakte

ning millisel õiguslikul alusel vastutab selle eest sellisel juhul kostja. Samuti selgitas kohus

hagejale, et hagejal tuleb selgitada, millega hageja tõendab, et mikrotsemendi paigaldamise

järgselt peabki sein nägema välja selline nagu kostja esitatud piltidelt nähtub.

Hageja esitatud sõnumivahetusest nähtub, et hageja on näidanud kostjale oma töid, mida on

teinud, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks alustanud töid kostja riisikol (selgitanud

variandi sobimatust või juhtinud tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele, kui kostja on jäänud

vaatamata selgitustele endale kindlaks), seda enam et hageja on ka ise välja toonud, et ta alustas

tööd mikrotsemendiga, mille paigaldamise kohta puudub eestikeelne kasutusjuhend ning et

selle tootega töötades on vaja vajalikku sertifikaati (tlk 118 pöördel – 120; 162-164). Muu

hulgas hageja töötaja on tunnistajana öelnud, et tööd olid puudustega, kuid puudused jäid

kõrvaldamata, sest kostja ei maksnud arvet ära (tlk 152 pöördel – 154). Kohus lisab, et ainuüksi

asjaolu, et kostjale hageja tehtud proovitööd sobisid, ei tähenda, et kostja oleks kuidagi olnud

juba etteulatuvalt hageja tööga rahul ja selle heaks kiitnud, seda enam, et proovitööd tehti

tunnistaja ütluste kohaselt küprokplaadile (tlk 152 pöördel).

Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et kostja on puudustele juhtinud tähelepanu juba

pooltevahelises sõnumivahetuses ning samuti ka 25.07.2021 e-kirjas. Kohtu hinnangul on

kostja teavitanud puudustest seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on tarbijatöövõtu

puhul kahe kuu jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS § 644 lg 1 teine lause).

Kohus, tutvunud piltidega mikrotsemendiga kaetud seintest, leiab visuaalse vaatluse põhjal, et

mikrotsemendiga seotud tööd ei vastanud lepingutingimustele ega ka selle keskmisele

kvaliteedile. Lisaks visuaalse vaatluse tulemusel tehtud järeldusele, on töö ebakvaliteetsust

jaatanud ka hageja töötaja tunnistajana, sh on pooled seda käsitlenud omavahelises

sõnumivahetuses. Seetõttu ei ole kostjal kohustust mittekohast tööd vastu võtta ning sellest

tulenevalt ei ole muutunud hageja tasunõue summas 750 eurot sissenõutavaks (vaidlusaluse

arve rida nr 4).

15.2 Plaatide paigaldamine seintele ja põrandale

Vaidlusaluse arve järgi paigaldas hageja plaadid seintele ja põrandale mahus 9,5m² summas 40

eurot/m², kokku 380 eurot. Kostja on märkinud, et töö on teostatud ebakvaliteetselt, sest

seinaplaatide vuugivahed on kõverad. Ka 25.07.2021 e-kirjas on kostja puudustele tähelepanu

juhtinud. Seina plaatimise kohta on kostja esitanud kaks fotot (tlk 44 pöördel ja 45). Kuigi

nendelt kahelt fotolt ei nähtu visuaalsel vaatlusel, et fotole jäävas ulatuses ei vastaks seina

plaatimine lepingule, oli hageja kohustus tõendada, et plaaditud sein kogumis vastas

lepingutingimustele. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on kiitnud plaatimise kvaliteeti tööde

teostamise ajal (tlk 67 pöördel), kuid siiski tuleb arvesse võtta, et kostja andis omapoolse

hinnangu osale tehtud tööst. See aga ei tähenda, et pärast kogu seina plaatimist, oleks töö

vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul saigi töö vastavust

lepingutingimustele, s.t vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile hinnata alles pärast töö

täielikku valmimist. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kogu plaaditud sein vastas

lepingutingimustele ja oli vähemalt keskmise kvaliteediga, ei ole kohtu hinnangul leidnud

tõendamist, et hageja tasunõue on seinte plaatimise eest muutunud sissenõutavaks.

Kuna aga vaidlusalusel arvel kuulus plaatimise alla ka põranda plaatimine, siis kohus analüüsib

ka nimetatud töö vastavust lepingule.

Kostja on hagejale heitnud ette, et pind on jõnklik, ebatasane, renoveeritud ruumide põranda

tase on 2,2 cm madalam suurema koridori põranda tasemest, kuigi kostja soovis, et põrandad

oleksid samal tasemel. Hageja ei ole iseenesest eitanud, et põrandate kõrgus on erinev. Hageja

on vastanud pooltevahelises kirjavahetuses kostjale, et põrand on madalam seetõttu, et

sisekujunduse projekti mõõtude tõttu põranda kõrgus muutus (tlk 67). Samas menetluses on

hageja väitnud, et koridori põrand pidigi olema kõrgem kui vannitoa põrand, sest seda nägi ette

sisekujunduse projekt ja 2) märgade ruumide põrand peabki olema madalam, et üleujutuse

korral ei satuks vesi ülejäänud eluruumidesse. See tähendab, et hagejale oli teada, et kostja

soovis, et põrandad oleksid samal tasemel ning kuna väidetavalt põrandate pinna erinevus

tekkis pärast väidetava sisekujunduse projekti muudatusi, siis puudub kohustus, et märgade

ruumide põrand peabki olema madalam eluruumide põrandatest. Kohus on ka hageja

tähelepanu sellele pööranud ning selgitanud, et hagejal tuleb oma väiteid tõendada, hageja seda

teinud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et vannitoa põrand peabki selles valdkonnas

kehtivate normide järgi olema madalam teiste ruumide põrandast ning hageja on sellest kostjat

teavitanud. Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette tõendeid, et hageja oleks pärast

sisukujunduse projekti saamist ja pärast selle töödele sobivuse kontrollimist kostjat teavitanud,

et selle tulemusel ei ole põrandad samal tasapinnal (VÕS § 641 lg 3). Kohus leiab, et seetõttu

oleks pidanud hageja järgima kostja sellekohast soovi. Seega ei ole kohtu hinnangul teostatud

tööl kokkulepitud omadust ning kostjal puudus kohustus selle vastuvõtmiseks. Kohus lisab

seoses põranda plaatide ebaühtluse osas, et asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale

kirjutanud, et kuna plaadid on reljeefsed, siis paksus on mõnes kohas 11 mm, muidu on paksus

10mm. See tähendab, et kostjale olid plaatidega seotud iseärasused teada. Kuna aga puudus on

juba ainuüksi põranda kõrguse osas tuvastatud, siis ei vasta tööd põrandaga terves ulatuses

tingimustele ning kostjal puudub kohustus ka üksnes põranda plaatimise eest tasuda.

Kohus lisab, et kuivõrd vaidlusalusel arvel on põrandate ja seinte plaatimine ühel real (rida nr

5, tlk 15) ning hageja ei ole esile toonud, millises ulatuses oleks kostja pidanud seinte plaatimise

ja/või põrandate plaatimise töö vastu võtma, siis tuleb kohtu arvates lugeda kõik plaatimise tööd

ebakohaselt täidetuks ning kostjal on õiguslik alus nende vastuvõtmata jätmiseks. Sellest

tulenevalt ei ole hageja nõue seinte ja põrandate plaatimise tööde osas muutunud

sissenõutavaks.

16. Lepingujärgsed tööd

Lepingujärgsete töödena on arvel nr 1068 real torutööd summas 100 eurot, seinte ja põranda

hüdroisolatsioon summas 172,82 eurot, uste ja piitade paigaldus 200 eurot ning sanitaartehnika,

pesumasina ja kuivati paigaldus 150 eurot.

16.1 Uste ja piitade paigaldus

Kostja on menetluses leidnud, et nimetatud töö on teostatud osaliselt ja ebakvaliteetselt. Samas

on kostja ise 25.07.2021 e-kirjas hagejale märkinud, et võib vastu võtta kahe ukse paigaldamise

tööd summas 200 eurot (tlk 50, 51). Seega kuna kostja on nimetatud töö vastu võtnud, on

tasunõue muutunud sissenõutavaks 25.07.2021. Ühtlasi, kuna kostja on töö vastu võtnud, tuleb

eeldada, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama

tellija ehk kostja (RKTKo 21.06.2018 nr 2-16-5851/38, p 17).

VÕS § 642 lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimuste

mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates töö üleandmisest tarbijale.

Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole

vastuolus töö või puuduse olemusega.

Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule (RKTKo 28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 21). Kui tellija on töö vastu võtnud,

saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et

asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele

mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist

(mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu (RKTKo

28.10.2008 nr 3-2-1-80-08, p 31).

Kostja on vastuses hagile toonud välja, et vannitoa uks on paigaldatud ebakvaliteetselt ega

sulgu, sest selle alumine osa on takistatud uksepiidaga (tlk 26 pöördel, p 1.5.5). Kostja on

esitanud ka kaks video, millest on näha, et ust ei ole võimalik sulgeda (30.03.2022

menetlusdokumendi lisa 6 video 1 ja 2). See tähendab, et kahest uksest ainult ühe ukse

sulgemisega on probleeme, kuid töö sisuks oli kahe ukse paigaldamine.

Kohtu hinnangul on enesestmõistetav, et ukse peab saama sulgeda ning kui ust ei ole võimalik

sulgeda, ei vasta selle paigaldus lepingutingimustele. Kuivõrd kostja viitas eelkirjeldatud

puudusele juba 08.10.2021, s.o vastuses hagile, tuleb VÕS § 642 lg 2 järgi eeldada, et töö

mittevastavus oli olemas juba töö üleandmise ajal. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega

on kostjal õigus keelduda kuni puuduste kõrvaldamiseni ühe ukse ja selle piida paigaldamise

eest tasu maksmisest.

Teise ukse paigaldamise osas ei ole kostja puudusi esile toonud, mistõttu vastab teise ukse

paigaldamine lepingutingimustele. Seega on ühe ukse paigaldamise tasu 100 eurot muutunud

sissenõutavaks.

16.2 Torutööd

Lepingu järgi oli torutööde hinnaks kokku lepitud 400 eurot (tlk 29, 29 pöördel). Kostja on

välja toonud, et on tasunud torutööde eest 400 eurot ning ta ei ole nõus täiendavalt 100 eurot

tasuma (tlk 27, p 1.7.2). Hageja ei ole seda eitanud, et kostja ei ole torutööde eest 400 eurot

tasunud. Kostja on nimetanud ise santehnilisi, sh torutöid lisatöödeks (vt tlk 59, p 2) ja

märkinud, et lisandus santehniliste liitumiste arv ning vastavate santehniliste liitumiste arv ning

vastavate santehniliste elementide paigaldus. Esialgselt oli planeeritud paigaldada tavaline

vannisegisti, valamusegisti, valamukapp, vann, WC- pott. Kostja muudetud projekti järgi tekkis

sisseehitatud valamusegisti, sisseehitatud dušš, eraldi vannisegisti, valamu koos segistiga ja

käsidušš ja käsidušši segisti WC-s. Hagejal tuli paigaldada planeeritud konstruktsiooniga

torustikust keerulisema konstruktsiooniga torustik, veemõõtjad ja veefiltrid. Tööde maht ja

keerukus suurenes (tlk 83 pöördel, p 4.2). Hageja ei ole tõendanud, et torutööde osas oleks

lisandunud täiendavad tööd ning pooled oleksid nendes töödes kokku leppinud. Ühtlasi ei ole

hageja toonud kohtu ette asjaolusid, milliste konkreetsete torutööde eest ta tasu summas 100

eurot nõuab. Sellest tulenevalt ei ole täidetud ka eeldused, et kostja kohustuks hüvitama tehtud

kulutused või tasuma tehtud töö eest käsundita asjaajamise sätet alusel.

16.3 Sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus

Lepingu kohaselt oli sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigalduse (segistuskraanid,

valamu, vann, WC) hinnaks 150 eurot (tlk 29, 29 pöördel). Vaidlusalusel arvel on real nr 9

märgitud „Sanitaartehnika, pesumasina ja kuivati paigaldus: tk 150 eurot, kokku 150 eurot;“.

Kostja on menetluses toonud välja, et ei ole nimetatud töö eest tasu maksnud, sest töö on

teostatud osaliselt ja kvaliteet on halb (tlk 96 pöördel tabel). Kostja on selgitanud, et valamu

segisti jaoks on tehtud vale suurusega auk seina. See koht vajab parandamist nii, et see vastaks

antud segisti paigaldusjuhendile. Pesumasin ja kuivati ei ole paigaldatud.

Hageja on menetluses selgitanud, et kostja ei ole hagejat vajaliku detailiga varustanud (tlk 59

pöördel, p 6). Tunnistaja M. M. on selgitanud, et kostja ostis segistid ning tema ainult paigaldas.

Tunnistaja rääkis, et ta pööras kostja tähelepanu sellele, et üks segisti oli kandiline ja teine

ümmargune. Tunnistaja oli palunud tal minna poodi ja vahetada ümmargune segisti kandilise

vastu, sest mikrotsemendi jaoks ümmargune segisti ei sobi. Kostja sõnul oli ta käinud, kuid aga

ei suutnud neljakandilist segistit leida ja seetõttu tuleb paigaldada ümmargused. Kuna hageja

paigaldas selle, mis oli, s.t ümmarguse, siis kraani ja käepideme vahele tekkis pilu – segisti

paigaldati seina ja selle vahele tekkis pilu (tlk 153). Tunnistaja lisas, et seinas olid juba varem

segistid paigaldatud ning hageja töötaja M. M. tegi augu vana segisti järgi. Siis hiljem selgus,

et tuleb umbes vahetada kandiliste vastu. Augu tegemise ajaks oli segisti olemas ja juhend selle

paigaldamiseks (tlk 153 pöördel, 154). Kostja esitas tunnistaja poolt viidatud juhendi (tlk 165

pöördel) ning märkis, et hageja tegi suurema augu (tlk 43) kui tarvis ning juba sellega rikkus

töö kvaliteeti. Pooltevahelises sõnumivahetuses on hageja selgitanud kostjale, et segisti

ümmargune raam tuleks vahetada välja kandilise raami vastu.

Lepingu kohaselt pidi töö tegema tellija materjale kasutades (p 1.3). Kuigi kostja pidi tooma

vajaliku materjali ning kuigi juhend võimaldas paigaldada seina nii ümmarguse kui ka kandilise

segisti, oleks hageja pidanud siiski antud töö tegemisel enne augu tegemist saama kostjalt juhise

segisti valiku osas, mitte otsustama tellija/kostja eest. Seega lepingu tingimustele oleks

vastanud kandilise segisti paigaldamine. Juhul, kui hagejale ei olnud lepingutingimustele

vastava töö täpne sisu selge, oleks ta pidanud selle välja selgitama. Kuna hageja seda ei teinud,

ei ole hageja tehtud töö kohtu hinnangul ka lepingule vastav, mistõttu oli/on kostjal õigus

keelduda selle vastuvõtmisest ning hagejal puudub õigus nõuda selle eest tasu maksmist.

Kohus lisab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et oleks paigaldanud pesumasina ja kuivati, ei saa

tervenisti osaliselt puudustega ning tegemata töö eest ka tasu nõuda.

16.4

Seinte ja põranda isolatsioon

Lepingu järgi leppisid pooled kokku, et seinte ja põrandate hüdroisolatsioon maksab 172,80

eurot. Töö ulatuseks oli 34,56m² hinnaga 5 eurot/m². Hageja on nimetatud töö kajastanud

vaidlusalusel arvel. Kostja on alles menetluse käigus (30.03.2022 kostja vastuses hageja

14.03.2022 seisukohale) toonud välja, et töö on teostatud osaliselt (26,6m²) ning

ebakvaliteetselt (tlk 97, p 6). Kostja ei ole täpsustanud, milles ebakvaliteetsus seisnes.

Arvestades, et kostja tõi eelkirjeldatud napisõnalise kirjelduse puudusest välja alles 30.03.2022

menetlusdokumendis, ei ole kohtu hinnangul teatanud kostja nimetatud puudusest seaduses

sätestatud aja jooksul (VÕS § 644 lg 1 teine lause). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud ka 645

lg 1 p-des 1 ja 2 eelduste esinemist, milliste korral on tellijal õigus tugineda lepingutingimustele

mittevastavusele sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal

puudus/puudub õiguslik alus keelduda töö vastuvõtmisest ning hageja tasunõue muutus

sissenõutavaks alates 25.07.2021. Kohus lisab, et käesolevalt puudub kostjal alus ka keelduda

töö eest 172,80 euro tasumisest, sest ta ei ole tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele.

Kokkuvõtvalt tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja kokku 687,80 eurot.

Viivisenõude osas ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi,

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. Pooled on leppinud lepingus kokku, et lepingu alusel hilinenud maksete

korral vastutab tellija töövõtja ees rahaliselt ja tasub trahvi 0,2% iga tasumisega viivitatud päeva

eest. Kuna aga kohus tuvastas, et osad tööd olid täiendavad tööd, mille osas tasukokkuleppeid

ei olnud ning kohus ei tuvastanud, et pooled oleks täiendavate tööde osas ka kokku leppinud

viivisemääras, siis arvestab kohus täiendavate tööde eest tasumisele kuuluvalt summalt

viiviseid seaduses sätestatud ulatuses.

Täiendavate tööde osas mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 415 eurot. Hageja on palunud

viivise mõista välja alates 05.09.2021. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

alates 05.09.2021 põhinõudelt 415 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude 415 eurot täitmiseni.

Lepingujärgsete tööde eest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 272,80 eurot. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 0,2% päevas alates 05.09.2021

põhinõudelt summas 272,80 eurot kuni põhinõude 272,80 eurot täitmiseni.

Kostja esitas 30.03.2022 tasaarvestuse vastuväite ning palus tasaarvestada hageja nõude

kostja 1 182,48 euro suuruse kahju hüvitamise nõudega (tlk 98, p 19).

VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma

nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita

ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetavad

tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud

intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi

maksti.

Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on, et on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse

olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad

vastastikused samaliigilised nõuded VÕS § 197 lg-s 1 kirjeldatud viisil. Tasaarvestuse õiguse

tekkimiseks ei piisa aga üksnes lg 1 kohaselt aktiiv- ja passiivnõude olemasolust tasaarvestuse

poolte vahel, sest tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. See tähendab, et nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav

VÕS § 82 lg 7 tähenduses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Kostja on leidnud, et kuna hageja keeldus mikrotsemendiga seotud tööd parandamast, tuleb

kostjal muretseda uus mikrotsement ning teha nimetatud töö uuesti. Uue materjali ostmine

maksab 1 182,48 eurot. Kostja nõue olevat muutunud sissenõutavaks alates sellest kui hageja

keeldus töid parandamast.

VÕS § 646 lg 1 ja 5 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja

jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud

mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ise teinud uue töö või

parandanud seda või lasknud uue töö teha või seda parandada ka kellelgi teisel, ei ole kohtu

hinnangul antud juhul täidetud kostja kahju hüvitamise nõude eeldused. Samuti leiab kohus, et

kuna tasaarvestuse eelduseks on nõude sissenõutavaks muutumine, ei ole käesolevalt täidetud

ka tasaarvestuse eeldused. Kohus asub seisukohale, et kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet, mida

hageja nõudega tasaarvestada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise

korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda.

Kuigi kohus rahuldab üksnes osaliselt, jättes seejuures kostja tasaarvestuse avalduse

rahuldamata, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Vaker

kohtunik