2-21-141581/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-141581

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. september 2023

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

OÜ Kivipinnad hagi aktsiaseltsi ARPEKS

EHITUS vastu 3013 euro 16 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi ARPEKS EHITUS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3764 eurot 71 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

29. august 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): OÜ Kivipinnad (registrikood

14202782), lepinguline esindaja Anni Kennedy

Kostja (apellant): aktsiaselts ARPEKS EHITUS

(registrikood 10273785), esindaja vandeadvokaat

Katrin Prükk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2022. a otsus.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes OÜ Kivipinnad kanda.

5. Määrata kindlaks aktsiaseltsi ARPEKS EHITUS menetluskulud. Mõista

OÜ-lt

Kivipinnad

aktsiaseltsi

ARPEKS

EHITUS

kasuks

välja

apellatsiooniastme menetluskulud 1374 eurot 10 senti (sh riigilõiv 455 eurot ja

2(9)

esindajakulu 919 eurot 10 senti). Maakohtu menetluses aktsiaseltsil ARPEKS

EHITUS hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Kivipinnad

tasuda aktsiaseltsile ARPEKS EHITUS viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Kivipinnad (hageja) esitas 13. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse aktsiaseltsilt ARPEKS EHITUS (kostja) 3524 euro 98 sendi

saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus

maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohtule esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 3013 eurot 16 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 510 eurot 50 senti ning

edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras alates 10. veebruarist 2022.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja

paigaldama Tartus Jõe tn 4/6 objektile kivisillutise. Kostja (tellija) kinnitas

hinnapakkumise summas 19 837 eurot 20 senti (sh käibemaks) sobivust, saates hagejale

teede-platside joonised. Hageja alustas töödega juunis 2019. Hageja teostas tellitud tööd

ning esitas etapiviisiliselt kostjale arveid. Kostja on osaliselt arved tasunud. Kostjal on

tasumata 18. detsembri 2019. a arve nr 191201 eest 3013 eurot 16 senti. Hageja edastas

kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja nendele ei vastanud ega tasunud ka võlga.

Hageja leiab, et kostja väited puudustega töödest on tõendamata. Kostjal kui tellijal oli

kohustus esitada õigeaegselt pretensioon, kui töö oli tehtud puudustega ning anda hagejale

täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks oli kostjal kohustus asi üle vaadata ja

asja lepingutingimustele mittevastavusest teatada (VÕS § 644). VÕS § 644 lg 3 sätestab,

et kui kostja ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda

oma

majandus-

või

kutsetegevuses

sõlmitud

lepingu

puhul

töö

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda.

3. Kostja hagi ei tunnista.

3(9)

Kostja leiab, et teostatud tööd on üle andmata ja puudustega, esitamata on jäetud ka

teostusdokumentatsioon. Kuna hageja puuduseid ei kõrvaldanud, pidi kostja ise tööd

lõpetama. Ekspluatatsiooni käigus on selgunud, et hageja poolt tehtud kivisillutise tööd on

teostatud sadevee kaevude suhtes valede kalletega, mistõttu peab kostja tööd ümber

tegema. Nende tööde eeldatav maksumus on 4500 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 12. oktoobri 2022. a otsusega hagi. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3013 eurot 16 senti, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 510 eurot 50 senti ning viivise põhivõla tasumata osalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. veebruarist 2022 kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja 1135 eurot. Kohus märkis, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Otsuse põhjenduste kohaselt on pooled sõlminud hageja hinnapakkumise alusel suulise

töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1) kivisillutise paigaldamiseks. Hageja nõuab kostjalt

töövõtulepingu järgset tasu. Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu, leides, et tööd ei ole

vastu võetud, kuna on puudustega.

Pooled ei vaidle, et tööd valmisid 18. detsembril 2019 ning samal päeval esitas hageja

kostjale lõpparve nr 191201. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 alusel muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on väitnud, et

kuna tööd olid puudustega, ei ole ta töid vastu võtnud. Kostja kinnitusel vaatas hageja tööd

üle ning oli nõus puudused kõrvaldama, kuid jättis tööd tegemata.

VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et tööd on teostatud. Kostja väitel oli töö puudustega ning hageja (töövõtja) lubas

puudused kõrvaldada, kuid see jäi tegemata. Kostja poolt oma väidete kinnitamiseks

esitanud kahelt fotolt (dtl 96, 97) ei ole võimalik tuvastada, et hageja töö oli puudustega.

Esiteks ei ole tuvastatav, kas fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, ning teiseks, millal

fotod on tehtud. Lisaks sellele ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks hagejat väidetavalt

ilmnenud puudustest teavitanud ja määranud täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu hinnangul oli kostja käitumine vastuolus kohtuasja menetlemisel antud seletustega,

kuna kostja on pärast hageja poolt tööde üleandmist tasunud hagejale viimase arve

osaliselt, s.o 24. jaanuaril 2020 summas 1500 eurot ning 10. veebruaril 2020 summas

1000 eurot. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt tehtud tööd oleksid olnud

puudustega ning et kostja oleks andnud täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Eelmärgitut arvestades luges kohus hageja poolt töövõtulepingu järgsed tööd

nõuetekohaselt tehtuks ja kostja poolt vastu võetuks.

Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtpäeva saabumisel

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 1). TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega

määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Arve nr 191201

pidi kostja tasuma 28. detsembril 2019 ning hageja nõue muutus sissenõutavaks 29.

detsembril 2019. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlg 3013 eurot 16 senti.

4(9)

Kohus luges põhjendatuks ka hageja viivisenõude 510 eurot 50 senti ajavahemiku

29. detsember 2019 kuni 9. veebruar 2022 eest VÕS § 113 lg 1 järgses määras. Samuti

pidas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 367 lähtudes põhjendatuks

edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja maakohtu järeldustega, nagu ei vaidleks

pooled selle üle, et tööd on teostatud ja valmis. Maakohtu otsusest ei nähtu, millel tema

sellised seisukohad rajanevad. Ilmselt on maakohus silmas pidanud omaksvõttu (TsMS

§ 231 lg-d 2 ja 4), kuid kostja ei ole neid asjaolusid omaks võtnud. Kostja väitis nii

vastuses hagile kui ka 13. juuni 2022.a eelistungil, et tööd on üle andmata. Seega on tööde

teostamise vaidlustamine ilmne ja alust omaksvõttu kohaldada ei ole.

Maakohus ei ole pooltelt võimaliku eeldatava omaksvõtu kohta ka midagi küsinud. Ainsa

maakohtus peetud eelistungi lõpus selgitas kohus, et hagejal lasub kohustus tõendada, et

töö oli tähtaegselt ja nõuetekohaselt valmis. Sellise selgitusega viitas maakohus üheselt

vaidluse olemasolule, mitte omaksvõtule. Seega on maakohus kostjat ka eksitanud, andes

üheselt teada, et kohus on teadlik vaidlusest töö valmimise üle.

Kostja hinnangul on õiged maakohtu 13. juuni 2022. a eelistungil ja ka 4. aprilli 2022. a

kirjas esitatud selgitused, et tööde valmimist peab tõendama töövõtja (hageja). Hageja ei

ole aga tõendanud, et töö oli tähtaegselt ja nõuetekohaselt valmis. Ükski hageja esitatud

tõenditest neid asjaolusid ei kinnita. Seega tulnuks hagi jätta VÕS § 637 lg 4 alusel

rahuldamata. Maakohtu vastupidine otsus tuleb tühistada.

Hageja lahkus objektilt, ilma et oleks töid üle andnud. Kuna hageja paigaldatud kiviparkett

oli kohati vajunud, kutsus kostja nad tagasi. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väite,

et hageja ise asus töid ümber tegema. Sellele väitele hageja vastu vaielnud ei ole. Seega on

hageja ise oma tegevusega näidanud, et tema töö ei olnud valmis.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu poleks võimalik tuvastada, millal on tehtud kostja

poolt tõenditena esitatud fotod. Fotode tegemise kuupäev nähtub failist.

Töö mittevastavusest lepingutingimustele saab rääkida alates hetkest, kui üleandmisele

kuuluv töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Maakohus on selle põhimõtte vastu

eksinud, leides, et kuna kostja ei tõendanud puuduseid, tuleb töö lugeda vastuvõetuks.

Sellega on maakohus pannud kostjale kui tellijale kohustuse tõendada töö mittevalmimist.

See on vastuolus kehtiva õiguse, kohtupraktika ning ka maakohtu enda 13. juuni 2022. a

selgitustega.

Kuna töö ei saanud valmis, otsustas kostja tasuda töö eest vaid osaliselt. Selline käitumine

ei ole vastuoluline, nagu ekslikult leidis maakohus. Pigem on selline käitumine

vastutustundlik – töö eest maksti osas, mis kostja hinnangul valmis oli. Kohustuse

täitmisest keeldumine on lepingupoole õigus (VÕS § 110), mitte kohustus. Samuti on

lepingupoolel õigus otsustada, millises ulatuses ta keeldumisõigust kasutab. Kostjal ei ole

kohustusi hageja ees.

5(9)

Ebaõige kohtulahendi on ilmselt tinginud ka see, et maakohus pole aru saanud kostja

vastuväidete jagunemisest kaheks: esiteks ei ole kostja hagejale võlgu, kuna tööd ei

valminud, ja teiseks on hageja kostjale võlgu, kuna see osa tööst, mis tehti, tuleb ringi teha.

Kuna kostja vastuhagi ega menetlusliku tasaarvestuse avaldust ei esitanud, ei olnud teisena

esitatud väited kohtuotsuse tegemisel asjakohased. Seega ületas maakohus vaidluse piire,

kui leidis, et tööd on nõuetekohaselt tehtud. Sellega tekitas maakohus olukorra, kus kostjal

võib olla keeruline panna oma õiguskaitsevahendid maksma teises kohtumenetluses. Võib

tekkida vaidlus selle üle, kas maakohus on käesolevas asjas sellegi vaidluse juba

lahendanud (TsMS § 428 lg 1 p 2).

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Puudub vaidlus, et tegemist oli suulise töövõtulepinguga. Pooled suhtlesid vahetult (n-ö

näost näkku) objektil Jõe tn 4/6, kus hageja paigaldas kivisillutise. Hageja teatas kostjale

tööde valmimisest kohapeal ja ka lõpparve nr 191201 esitamisega 18. detsembril 2019.

Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja kõnealused tööd tegi. Samuti ei ole kostja

esitanud vastuväidet esitanud hageja väitele, et tööd olid valmis 18. detsembriks 2019.

Eelmärgitut arvestades sai maakohus TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada kostja omaksvõttu

asjaolu osas, et tööd valmisid 18. detsembril 2019.

Kostja on alles kohtumenetluses esmakordselt esitanud vastuväiteid tööde kvaliteedi osas

(väidetavad valed kivisillutise kalded sadevee kaevude suhtes). Kostja on hagivastuses

märkinud, et väidetavate puuduste maht oli 90 m2 , samas kui kivisillutise kogumaht oli

540 m2. Kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud ja hageja märkis ka 13. juuni 2022. a

kohtuistungil, et ei ole puudustest teadlik. Seetõttu ei nõustu hageja ka kostja väidetega, et

hageja ise asus töid ümber tegema ning justkui sellele väitele hageja vastu vaielnud ei ole.

Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et kostja ei ole kordagi puudustest teavitanud ja

hageja ei ole seetõttu saanud ka väidetavaid puuduseid kõrvaldada. Kostja ei ole

menetluses ka täpsustanud, millal teated või meeldetuletused puudustest hagejale edastati.

Pooled ei ole kokku leppinud, et tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks tuleb vormistada

kirjalik akt. VÕS §-des 635 ja 636 ei ole sätestatud ka teatamiskohustusele kindlat vormi,

mistõttu kehtib teatele töö valmimise suhtes vormivabadus ka praegusel juhul. Kostja ei

ole hagejat kordagi teavitanud puudustega tööst, vaid on viimase esitatud arve viivitustega,

kuid osade kaupa osaliselt tasunud. Senini on arvest tasumata 3013 eurot 16 senti. Tööd

tuleb lugeda VÕS § 638 teise lause alusel kostja poolt vastuvõetuks.

Kostja on asunud apellatsioonkaebuses väitma, et tasus töö eest osaliselt põhjusel, et töö

ei saanud valmis. Hageja leiab, et õiguskaitsevahendi (s.o õigus keelduda tasu maksmisest

VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi) kasutamiseks ja kehtivaks muutumiseks pidi kostja tõendama,

et töö oli puudustega ja et puuduste kõrvaldamiseks andis kostja hagejale täiendava tähtaja.

Vastavasisulisi tõendeid ei ole kostja esitanud, kostja ei ole teinud seda ka

apellatsioonimenetluses.

Kostja väited töödes esinenud puuduste kohta on tõendamata. Juhul kui töödes esinenuks

puudusi, oleks mõistlik isik arve osade kaupa tasumise asemel esitanud vastuväiteid või

pretensiooni esitatud arvele, mitte asunud arvet tasuma.

Kostja esitatud fotod ei tõenda, et hageja tehtud tööd olid puudustega. Fotode failidest

fotode tegemise kuupäevad ei nähtu, lisaks on võimalik failinime lihtsalt muuta. Samuti

ei ole võimalik fotodelt tuvastada, kus need on tehtud ning kes ühel piltidest töid teevad.

Isegi kui fotod on tehtud kostja väidetud kuupäevadel (s.o 13. juulil 2020 ja 11. augustil

2021), ei tõenda need kostja poolt hagejalt tellitud tööde lepingutingimustele

mittevastavust ligi 2,5 aastat varem, 2019. a detsembris.

6(9)

Lisaks jääb kostja väidetest selgusetuks, milles väidetavad puudused seisnesid. 14. märtsi

2022.a vastuses hagile on kostja selgitanud, et tööd on teostatud sadevee kaevude suhtes

valede kalletega, apellatsioonkaebuses (p-s 3.4) väidab kostja aga, et kiviparkett oli kohati

vajunud. Kostja ei saa VÕS § 644 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu võimalikele puudustele

ka tugineda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Maakohus luges tuvastatuks järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised

asjaolud:

 hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid hageja hinnapakkumise alusel

suulise töövõtulepingu kivisillutise paigaldamiseks Tartus Jõe tn 4/6 asuvale

objektile;

 viidatud hageja hinnapakkumise järgi oli tööde maksumus 19 837 eurot 20 senti;

 hageja asus kostja tellitud töid teostama ning esitas etapiviisiliselt kostjale arveid,

mida kostja tasus;

 hageja lõpetas objektil tööd 18. detsembril 2019 ning esitas samal päeval kostjale

arve nr 191201 (n-ö lõpparve; dtl 35);

 kostjal on jätnud 18. detsembri 2019. a arve nr 191201 hagejale 3013 euro 16 sendi

ulatuses tasumata.

Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab

need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ning

lahendamisel.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalusele õigussuhtele tuleb

kohaldada töövõtulepingu (VÕS §-d 635 jj) sätteid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub

töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Maakohus on ka õigesti määratlenud vaidluse eseme. Hageja nõuab kostjalt

töövõtulepingu järgset tasu. Kostja vaidleb hageja tasunõudele vastu, leides, et ta ei ole

töid vastu võtnud, kuna need on puudustega.

9. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega, nagu pidanuks kostja

praegusel juhul tõendama, et hageja poolt tehtud tööd olid puudustega ning et kostja

on sellest lähtuvalt andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks jääb

ringkonnakohtule ebaselgeks, mida on maakohus pidanud silmas järeldusega, et poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et tööd on teostatud.

10. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on

muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637

lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija

poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Ringkonnakohtu hingul on hageja

teostatud ehitustöödega sarnaste tööde puhul töö vastuvõtmine tavapärane. VÕS § 638

teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd

7(9)

vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 19).

Hageja ei ole väitnud ega maakohus tuvastanud, et praegusel juhul oli poolte vahel

ülalmärgitust erinevad kokkulepped tasunõude sissenõutavuse või tööde vastuvõtmise

osas. Asjaolu, et kostja tasus hageja esitatud arveid ka tööde tegemise käigus (st enne tööde

valmis tegemist), ei muuda VÕS § 637 lg-test 3 ja 4 tulenevaid poolte õigusi ning

kohustusi. Seega eeldab hageja tasunõude sissenõutavus käesoleval juhul selle tuvastamist,

et kostja on tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).

Ringkonnakohus rõhutab, et kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks

muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama

töövõtja (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 19, 22,

24; 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18). Asja materjalidest ei nähtu,

et kostja oleks töö vastu võtnud. Seetõttu peab töö lepingukohasust käesolevas asjas

tõendama hageja (kui töövõtja).

Maakohus lähtus asja lahendamisel seega ebaõigest tõendamiskoormisest. Seejuures on

maakohus 13. juuni 2022. a eelistungil (dtl 93) pooltele selgitanud, et hagejal tuleb

tõendada tööde nõuetekohast ja tähtaegset tegemist. Maakohtu poolt otsuses esitatud

teistsugune õiguslik käsitlus võis olla kostja jaoks üllatuslik.

11. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hageja töö lepingukohasust tõendanud. Maakohtu menetluses on hageja esitanud oma

väidete tõendamiseks üksnes kostjale lepingu täitmise käigus edastatud arved (dtl 35, 36,

37 ja 38 ). Apellatsioonimenetluses on hageja esitanud täiendavalt maksekorraldused arve

nr 191201 tasumiseks tehtud maksete kohta (dtl 187, 188). Ringkonnakohtu arvates on

sellised tõendid tööde lepingukohasuse tuvastamiseks ebapiisavad. Eelmärgitud minetuste

tõttu on maakohus jõudnud ka ebaõigete lõppjäreldusteni, et töövõtulepingu järgsed tööd

tuleb lugeda hageja poolt nõuetekohaselt tehtuks ja kostja poolt vastu võetuks.

12. Ainuüksi asjaolust, et hageja võib olla teinud tööd kvantitatiivselt valmis (seda ei

ole kostja maakohtu menetluses vaidlustanud), ei saa järeldada, et tööd tuleb lugeda kostja

poolt vastu võetuks. Esiteks tekib töö vastuvõtmise kohustus tellijal eeldusel, et töövõtja

on valmis töid vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja

(VÕS § 638). Käesolevas asjas ei ole hageja isegi väitnud, et ta oleks töid kostjale

vastuvõtmiseks pakkunud ning andnud selleks tähtaja. Asjas puuduvad ka sellekohased

tõendid. Teiseks tuleb arvestada, et tellija võib keelduda mitte ainult lõpetamata töö, vaid

üldjuhul ka puudustega töö vastuvõtmisest (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Kostja on vastuväites maksekäsu kiirmenetluse

avaldusele, samuti hilisemas menetluses selgitanud, et hageja paigaldatud kivisillutis oli

kohati vajunud ning paigaldatud sadevee kaevude suhtes vale kaldega, hageja on jätnud

esitamata kostjale kasutatud materjalide sertifikaadid ja kaetud tööde aktid (dtl 14, 179).

Hageja ei ole tõendanud, et neid kostja viidatud puudusi töödel ei esine.

13. Töö valmimist (ja kostja kohustust see vastu võtta) ei tõenda see, et kostja on

mõned vaidlusaluse töövõtulepingu alusel esitatud arvetest hagejale tasunud ning on

märkinud ka arve nr 191201 tasumisel maksekorralduste selgitusse ainult arve numbri.

Üksnes arvete esitamisest ei saa järeldada, et hageja tasunõue on hagis märgitud osas

sissenõutavaks muutunud. Arve esitamisel on üldjuhul eelkõige raamatupidamislik tähtsus

ning lepingu täitmise seisukohalt võib arve esitamise hetk olla oluline eelkõige selle

määratlemisel, millal tekib võlausaldajal õigus nõuda viivist.

14. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi

8(9)

teada saama (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust ka piisavalt täpselt

kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et need kohustused

tekivad tellijal alles pärast seda, kui tööd on vastu võetud või saab need lugeda

vastuvõetuks. Praegusel juhul ei ole need eeldused täidetud.

15. Kostja on töös esinenud puuduste tõendamiseks esitanud kaks fotot (dtl 96, 97).

Esimesel fotol on kostja väitel näha olukord pärast seda, kui hageja alustas

parandustöödega, aga lahkus hiljem parandustöid lõpetamata. Teine foto näitab olukorda,

kus kostja enda töötajad ise teostavad vajalikke parandustöid. Hageja hinnangul ei ole

võimalik tuvastada, kas need fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, samuti on teadmata

fotode tegemise aeg. Samale seisukohale on asunud maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole kostja esitatud fotodel asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna eelkõige oli hageja

enda kohustus tõendada, et teostatud tööd olid puudusteta. Fotodelt ei nähtu, et teostatud

töödel puudusi ei olnud.

16. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh teostatud tööde lepingukohasust. Seetõttu tuleb

hageja põhinõue jätta rahuldamata. Kuna põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, on

põhjendamatu ka hageja viivisenõue.

17. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

muudele väidetele.

18. Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

19. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja menetluskulude suurust kindlaks

määranud, kuid asja materjalidest nähtuvalt kostjal maakohtu menetluses hüvitatavaid

menetluskulusid ka tekkinud ei ole. Ringkonnakohus peab seetõttu võimalikuks määrata

TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

19.1. Kostja 29. augustil 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja

(dtl 190) kohaselt on kostja menetluskuluks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

455 eurot ning esindajakulu 1040 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja vandeadvokaat

K. Prükk on teinud menetluses toiminguid järgmiselt: apellatsioonkaebuse puuduste

kõrvaldamine (3 tundi), 16. mai 2023. a kohtuistungiks valmistumine (3 tundi), 16. mai

2023. a kohtuistungil osalemine (1 tund) ning 29. augusti 2023. a kohtuistungiks

valmistumine (1 tund). 29. augusti 2023. a istungil palus kostja esindaja arvestada juurde

kulu sama istungi eest, vastavalt istungi tegelikule kestusele. Istung kestis selle protokollist

nähtuvalt 34 minutit (s.o 0,57 tundi). Kostja esindaja tunnitasu on 130 eurot (lisandub

käibemaks). Kostja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane (seega saab menetluskuludelt

käibemaksu tagasi arvestada).

19.2. Hageja leiab, et kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on osaliselt

põhjendamatud ja ülepaisutatud. Põhjendatud võiks olla kulu kahe tunni ulatuses.

19.3. Riigilõiv on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlusosalise kohtukulu.

Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades (apellatsioonkaebuse hind 3764 eurot 71 senti) tuli

kostjal kaebuse esitamisel tasuda riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja sama seaduse lisa 1 kohaselt

lõivu 455 eurot. Seega on tasutud riigilõiv põhjendatud menetluskulu.

19.4. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

9(9)

Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17

koos selles viidatud praktikaga).

Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust ja mahukust arvestades on 16. mai 2023. a

kohtuistungiks valmistumise põhjendatud ning vajalik ajakulu 2 tundi (kolme tunni

asemel) ning 29. augusti 2023. a kohtuistungiks valmistumise ajakulu 0,5 tundi (ühe tunni

asemel). Muus osas on esindaja toimingute ajakulu apellatsiooniastmes ringkonnakohtu

arvates põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on

ringkonnakohtu hinnangul samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

19.5. Eelmärgitut

arvestades

määrab

ringkonnakohus

kostja

hüvitatavate

menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1374 eurot 10 senti [455 eurot +

919,10 eurot (7,07 t × 130)] ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.

19.6. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)