2-21-694/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. september 2023

Tsiviilasja number

2-21-694

Tsiviilasi

E. J. hagi S. J. vastu pärandvara ühisuse

lõpetamiseks ja jagamiseks ning S. J. vastuhagi

E. J. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja

jagamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

S.J.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Vastustaja

(hageja):

E.J.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Li Uiga

RESOLUTSIOON

1. Jätta S. J. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. märtsi 2023. a otsus

muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud S. J.

kanda.

4. Mõista S. J. lt Eesti Vabariigi kasuks välja

menetluskulud,

mille

tasumisest

oli

E.J.

vabastatud, s.o riigi õigusabi tasu ja kulu 352 eurot

80 senti (koos käibemaksuga).

S. J. l tuleb riigi tuludesse väljamõistetud

menetluskulud tasuda 15 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt otsusele

lisatud makseinfo lehel märgitud andmetele.

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on

S. J. kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E. J. (hageja) esitas 15. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi S. J. (kostja) vastu kaaspärijate

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja

kostja 26. detsembril 2018 surnud Ü. J. pärijad ½ suuruses mõttelises osas. Pärandvara

koosseisu kuulub Ü. J. ja hageja ühisomandis (ühisvara) olev korteriomand asukohaga

XXXXXX, maastur Mercedes Benz ML 320, (reg. nr XXXXXXX) ning muusikaaparatuur.

Kuivõrd kostja on kõik Ü. J. kuulunud vallasasjad ära viinud, kuulub jagamisele ainult

korteriomand. Hageja palus lõpetada pärandvara ühisuse, jagada pärandvaraks oleva

korteriomandi mõtteline osa selliselt, et see jääks hageja ainuomandisse ning ülejäänud

pärandvara jääks kostja ainuomandisse. Pärandvara hulka kuuluva korteriomandi Ü. J.

pärandvara osaks on ½ korteriomandist, seega on kostja pärandvara osaks ¼ korteriomandit.

Hageja palus kohustada kostjat kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Korteriomand kuulus hageja ja Ü. J. ühisvara hulka, millest ½

kuulub pärandvara hulka ning abikaasade osade võrdsusest ühisvaras ei ole põhjust kõrvale

kalduda. Hageja ei ole tõendanud korteriomandi väärtust. Ebaõige on hageja väide, et kostja on

viinud

ära

Ü.

J. kuuluvad

vallasasjad,

mis

moodustasid

abikaasade

ühisvara.

Muusikaaparatuuri, mis osteti 1985. aastal ja millel on emotsionaalne tähendus kostjale, andis

Ü. J. oma eluajal hageja teadmisel ning nõusolekul kostjale, mistõttu ei kuulu see pärandvara

hulka. Hageja poolt nimetatud pärandvara väärtus on tõendamata.

3. Kostja esitas 1. aprillil 2021 vastuhagi, mille kohaselt kuuluvad lisaks hagiavalduses esitatud

esemetele pärandvarasse ka esemed, mille hageja ja Ü. J. ostsid 2018. aastal XXXX korteri

sisustamisel koguväärtusega 3990 eurot, millest pärandvara hulka kuulub 1995 eurot.

Muusikaaparatuuri kinkis Ü. J. kostjale enne oma surma. Neumann Stuudio OÜ 5. detsembri

2022. a hindamisakti kohaselt on kogu helitehnika komplekti maksumuseks 150 eurot (II kd, tl

24–25).

Pärandvara hulka kuulub ka raha abikaasade kontodel krediidiasutustes. Kostjale teadaolevalt

ei olnud pärandaja arvel surmapäeval raha. Hageja pangakonto jääk 1. jaanuari 2018. a seisuga

oli 65 eurot 50 senti ja 31. detsembri 2018. a seisuga oli kontojääk üle 12 000 euro. Ü. J.

surmapäeval XXX oli kontojääk 1250 euro võrra suurem kui 31. detsembri 2018. a seisuga.

Kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, siis kuulub pärandvara hulka ½ kontol olevast rahast,

s.o vähemalt 6600 eurot. 23. novembril 2022 toimunud kohtuistungil nõustus kostja, et

pangakontol olevaks pärandvara suuruseks tuleb lugeda 6072 eurot.

Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et alates 13. juunist 2018 on hageja pidevalt võtnud

oma kontolt sularaha ning 31. detsembri 2018 seisuga oli välja võetud sularaha 36 990 eurot.

Kostjale ei ole teada, et see summa oleks kulutatud Ü. J. ja hageja pere huvides. Perioodil 1.

jaanuarist 2018 – 26. detsembrini 2018 laekus hageja kontole kokku 50 826 eurot 64 senti.

Sellest kulutati erinevatele teenustele ja ostudele umbes 757 eurot 64 senti ja sularahas võeti

välja 36 725 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kulutatud pere huvides.

Kostja möönis, et osa sellest rahast võis kuluda korteri remondile (siseviimistluse

värskendamisele), kolimisele ja koduse sisustuse (sh köögimööbli) soetamisele, kuid täpsed

summad peab tõendama hageja. Hageja võis võtta sularaha ka abikaasa kontolt, mida kinnitab

Ü. J. kontolt pärast Ü. J. surma sularaha väljavõtmine.

Koduse sisustuse ostmise puhul saab arvestada 3990 euroga ja sedagi hageja suhtes ½ osas, sest

tegemist on abikaasade ühise kuluga. Seni kuni hageja ei tõenda, et sularaha 34 730 eurot

(36 725 – 3990/2) on kulutatud pere huvides, tuleb see summa käsitleda Ü. J. surma päeva

seisuga olemasolevaks ja sellest ½ osa, s.o 17 365 eurot kuuluvaks pärandvara hulka.

Kostja palub lõpetada pärandvara ühisus ja jagada pärandvara nii, et hageja ainuomandisse

jäävad korteriomand ja kodune sisustus ning kostja ainuomandisse jääb sõiduk Mercedes Benz.

Kostja palub kohustada hagejat andma tahteavaldus, et Transpordiameti liiklusregistris

kustutatakse kanne sõiduki omaniku Ü. J. kohta, sõiduki omanikuks kantakse kostja ning

asendada hageja tahteavaldus kohtulahendiga. Kostja palub mõista hagejalt välja enamsaadud

pärandvara eest 30 097 eurot 50 senti ja tagada selle kohustuse täitmine kostja kasuks kohtuliku

hüpoteegi 30 097 euro 50 sendi seadmisega korteriomandile XXXX linnas.

4. Hageja nõustus kostja poolt vastuhagis esitatud mööbli ja pangakontol oleva raha

jagamisega. Ü. J. pärandi avanemise hetkel oli hageja konto jääk 13 344 eurot 6 senti (tl 90),

millest pärandvara hulka kuulub 6672 eurot 3 senti ja kostja osa on 3336 eurot 2 senti.

Hageja ei nõustu, et Ü. J. eluajal kasutatud raha kuulub pärandvara hulka. Abielu ajal kasutasid

abikaasad raha ühiselt, vastavalt kokkuleppele. Abikaasade nõusolekut eeldatakse, kui üks

abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust (PKS § 29 lg 1).

Pärandvaraks saab olla üksnes Ü. J. surma hetkel arvelduskontol olnud raha. Pärijale lähevad

üle kõik pärandajale tema surma päeval kuulunud õigused ja kohustused. Õigused, mis on

realiseeritud pärandaja elu ajal, ei moodusta pärandvara. Hageja ei pea tõendama raha kontolt

väljavõtmist pärandaja surmale eelnenud perioodil ja seda ei saa arvata pärandvara hulka.

Kontodelt väljavõetud sularaha kasutati uue korteri renoveerimiseks, millega tõsteti

pärandvarasse kuuluva korteri väärtust, sisustuse soetamiseks, lisaks igapäevaelu vajaduste ja

Ü. J. meditsiiniliste vajaduste rahuldamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2023. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetas

26. detsembril 2018 surnud Ü. J. pärijate vahel tekkinud kaaspärijate pärandvara ühisuse, jagas

pärandvarasse kuuluva vallasvara, jättes sõiduki Merzedes Benz ML 320 (reg. nr XXXXXXX)

ja muusikaaparatuuri kostja ainuomandisse ja koduse sisustuse esemed hageja ainuomandisse.

Maakohus lõpetas poolte kaasomandi korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX (X linn, XXXX), jättis korteriomandi hageja

ainuomandisse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 22 871 eurot. Maakohus

kohustas kostjat andma nõusolek kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et registriossa nr

XXXXXXX kantud korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Maakohus kohustas kostjat

andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXXXXXX tehtud omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna

kinnistusraamatusse hageja.

Maakohus seadis hagejale kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr XXXXXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX linn kohtuliku hüpoteegi 22 871 eurot

kostja kasuks ning määras 22 871 eurot rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine

nimetatud kinnistu suhtes (TsMS § 385), märkides, et selle punkti osas kuulub määrus

viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5).

Maakohus jättis ekspertiisitasu ½ ulatuses hageja ja ½ ulatuses kostja kanda, ülejäänud

menetluskulud poolte endi kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna

ekspertiisitasu 365 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle:

- hageja ja pärandaja abielu sõlmiti 10. augustil 1978;

- pärandaja suri 26. detsembril 2018;

- pärandaja pärandvarasse kuulub ½ mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXXX linn

(registriosa nr XXXXXXX), ülejäänud ½ mõttelist osa kuulub üleelanud abikaasale, s.o

hagejale. Korteriomandi väärtuseks on 76 000 eurot;

- pärandvarasse kuulub sõiduk Mercedes Benz väärtusega 500 eurot, muusikaaparatuur

väärtusega 150 eurot, koduse sisustuse esemed (sh must nahkdiivan koos tugitooliga, valge

diivanilaud, televiisor Thomson, kaks valget riidekappi lükandustega, Philips kohvimasin,

valge seinasektsioon) väärtusega 3990 eurot ja raha hageja pangakontol 26. detsembri 2018. a

seisuga 6072 eurot 3 senti;

- Tartu notar Edgar Grünberg andis 8. jaanuaril 2020 välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on

Ü. J. pärijateks hageja ja kostja kumbki ½ mõttelises osas.

Poolte vahel on vaidlus, kas perioodil 13. juuni 2018 – 26. detsember 2018 hageja poolt

pangakontolt välja võetud raha kuulub pärandvara koosseisu. Varaühisuse varasuhte korral

teostavad abikaasad perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg-te 1 ja 3 kohaselt ühisvaraga seotud

õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes abielulise kooselu ja vara korrapärase

majandamise huvidest, teavitades teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust.

Üldjuhul võivad abikaasad PKS § 29 lg 1 kohaselt ühisvaraga tehinguid teha ja varaga seotud

õigusvaidlusi pidada üksnes ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Teise abikaasa kohustus anda

tahteavaldus põhineb hea usu põhimõttel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 138)) ja abikaasade koostöökohustusel, mida väljendavad PKS § 15

ja § 28 lg-d 1 ja 3. Nende sätete järgi korraldavad abikaasad ühiselt oma abielulise kooselu ja

perekonna vajaduste rahuldamise ning teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul

ühiselt, lähtudes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest ning teavitades

teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Eriregulatsioon sisaldub PKS § 29

lg-s 1, mille järgi võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja

perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Neid tehinguid saab üks abikaasa teha

iseseisvalt ka ühisvara ühise valitsemise korral. Teine abikaasa ei saa sel juhul enda nõusoleku

puudumisele tugineda (vt Riigikohtu 22. veebruari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13586,

p 13.2). Hageja kinnitas, et vastavasisuline kokkulepe abikaasade vahel oli. Kostja ei ole

tõendanud hagejal pärandaja nõusoleku puudumist. Seega oli hagejal õigus pärandaja

nõusolekul teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Eeltoodut kinnitab see, et 2018. aasta suvel osteti hageja ja pärandaja ühisesse omandisse

korteriomand asukohaga XXXX, mida renoveeriti ja sisustati ühiselt. Hageja ei pea tõendama,

millised olid ühisvara arvel tehtud kulutused pärandaja eluajal. Iga perekond otsustab ise,

millele raha kulutab ning millised kulud on vajalikud ja põhjendatud, maakohus jättis kostja

nõude tuvastada pärandvara koosseis raha osas rahuldamata.

PärS § 152 lg 1 kohaselt võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist, kui PärS §-st 155 ei

tulene teisiti. PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende

pärandiosale. Pärandavara jagamine toimub PärS § 152 lg-te 3 ja 4 järgi kaasomandi lõpetamise

sätete alusel, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti, ning kokkuleppe mittesaavutamisel teeb seda

kohus. PärS § 159 lg-d 2 ja 3 näevad ette, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada

reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada,

antakse ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see

avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel

võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.

Nii hageja kui kostja on soovinud lõpetada pärandvara ühisus ja jagada pärandvara viisil, et

korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) ja koduse sisustuse esemed jäävad hageja

ainuomandisse ning kostja ainuomandisse jääb sõiduk Mercedes Benz ML 320 (reg. nr

XXXXXXX) ja muusikaaparatuur. Pooled on 9. veebruari 2023. a kohtuistungil jõudnud

ühisele seisukohale, et pärandvara väärtuseks on 46 392 eurot, sh ½ korteriomandi väärtus

38 000 eurot, sõiduki väärtus 250 eurot, muusikaaparatuuri väärtus 75 eurot, koduse sisustuse

esemete väärtus 1995 eurot ja ½ rahast hageja pangakontol 26. detsembri 2018 seisuga

6072 eurot. Eeltoodut arvesse võttes lõpetas maakohus pärandvara ühisuse ning jagas

pärandvara viisil, et hageja ainuomandisse jäi korteriomand asukohaga XXXX linn (registriosa

nr XXXXXXX) ja koduse sisustuse esemed ning kostja ainuomandisse jäi sõiduk Mercedes

Benz ML 320 (reg. nr XXXXXXX) ja muusikaaparatuur. Kuna hageja sai endale ½

korteriomandist väärtusega 38 000 eurot, koduse sisustuse esemed summas 1995 eurot ja ½

pangakontol olnud summast 6072 eurot, tuleks hagejal kostjale enamsaadu eest tasuda hüvitis

22 871 eurot.

Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike

kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega

kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu

29. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). Kohtulahend asendab

tahteavaldust, mida kostja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise

kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kuna pärimise puhul toimub omandiõiguse

kinnistusraamatuväline üleminek, on puudutatud isikuks kostja. Seega on kostjal kohustus anda

nõusolek hageja kinnistusraamatusse kandmiseks.

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus hüvitise tasumise

kohustuse täitmiseks hagi tagada ja seada hagejale kuuluvale kinnistule (registriosa nr

XXXXXXX) kohtuliku hüpoteegi rahuldatud hagi ulatuses. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus

võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p-i 1 kohaselt on hagi tagamise

abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine.

Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. TsMS § 445 lg 1 esimene lause ei

välista tõlgendust, mille järgi saab otsuse täitmise mõne hagi tagamise abinõuga tagada või

tagamisabinõu asendada ka pärast otsuse jõustumist, kui selleks on olemas poole õigustatud

huvi (Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 36). TsMS § 445 lg 1

esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel mh kindlaks määrata, et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Praegusel juhul võib kostja õigustatud huvi hagi tagamise vastu seisneda selles, et tema hagi on

rahuldatud vähemalt 22 871 euro ulatuses, kuid hagejal puudub rahaline võimekus selle

tasumiseks. Arvestades kostja esitatud põhjendusi ning taotletud abinõu, pidas maakohus

vajalikuks hagi tagada, ei ole välistatud, et hageja ei suuda nõuet täita. Tagamata jätmise korral

võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või võimatuks. Hagejale

kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) tuleb seada kohtulik hüpoteek 22 871 euro

ulatuses kostja kasuks. Kohaldatav abinõu ei koorma hagejat rohkem, kui seda võib pidada

kostja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Tulenevalt TsMS §-st 385

määras maakohus 22 871 eurot rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või

millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine.

Liiklusseaduse (LS) § 77 lg 3 kohaselt peab registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle

haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile

nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Seega ei ole

põhjendatud kostja taotlus hageja tahteavalduse asendamiseks registriandmete muutmiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p-i 5 ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule

või alternatiivselt teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitis 31 553 eurot 50 senti, jätta ülejäänud osas maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud

apellatsiooniastmes hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus pärandvara koosseisu tuvastamisel vääralt

kohaldanud materiaalõigust ning on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Pärandvara hulka

kuulub ka ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 – 31. detsembrini 2018 kontolt väljavõetud raha.

Hageja ei ole tõendanud, et see raha oli täies ulatuses Ü. J. surma päevaks ära kulutatud.

Maakohus on sularaha küsimuse lahendades oluliselt rikkunud menetlusõigust, kui ei ole asja

otsustamiseks ammendavalt ette valmistanud (TsMS § 435 lg 1). Nõude õiguslikud aspektid on

jäänud arutamata ning materiaalõigust on seetõttu kohaldatud vääralt. Vaatamata sellele, et

hageja ja kostja arvasid erinevalt, kuidas jaotub tõendamiskoormus, ei ole maakohus

tõendamiskoormuse osas (tõendamisele kuuluvate asjaolude ringi osas) menetlusosalistele

selgitusi andnud. Maakohus pidi analüüsima ja lahendama kaks erinevat võimalust: 1) kas

hageja on kontol oleva ühise raha käsutanud abikaasa nõusolekul ja nõusoleku olemasolu

eelduse ümberlükkamiseks peab kostja tõendama, et nõusolekut ei olnud ning 2) kas hagejal oli

pärast hageja kontol oleva raha väljavõtmist õigus seda käsutada ilma abikaasa nõusolekuta

PKS § 29 lg 1 kolmandas lauses ette nähtud olukorras. Sel juhul peab hageja tõendama, et

sularaha läks perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja ei väitnud, et sularaha

võeti välja millekski muuks, kui pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, kuid sularaha

kulutamine ei ole tõendanud. Kuna hageja oli kogu aeg arvamusel, et maja (suvila) müügist

saadud ning hageja kontol olnud raha on tema lahusvara, ei pidanud ta vajalikuks raha

käsutamise kohta mis tahes kokkuleppeid abikaasaga sõlmida. Seega ei pidanud kostja

täiendavalt tõendama pärandaja nõusoleku puudumist.

Maakohtu otsus on vastuoluline, sest maakohus on p-s 10.2 tuvastanud, et abikaasade vahel oli

„vastavasisuline“ kokkulepe, kuid samal ajal väitis, et hagejal oli abikaasa nõusolek

tehinguteks. Asja materjalidest nähtub, et raha on valitsenud üksnes hageja ja oma äranägemuse

järgi. Hageja võttis sularaha ka abikaasa kontolt. Maakohus ei ole nendele asjaoludele

hinnangut andnud.

Kohtuotsuse kohaselt oli hagejal õigus pärandaja nõusolekul teha ühisvaraga tehinguid enda ja

perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui maakohus leidis, et selline õigus hagejal

oli olemas, pidi kohus kontrollima, kas selliseid tehinguid väljavõetud sularaha ulatuses on ka

tehtud. Kui ühine sularaha kuulutati muul otstarbel, pidi hagejal selleks olema abikaasa

nõusolek. Maakohtu seisukoht, et hageja ei pea tõendama, millised olid ühisvara arvel tehtud

kulutused pärandaja eluajal, on ekslik. Olukorras, kus ühisvarast on ühe abikaasa surmaga

saanud pärandvara, võib pärandvara hulka kuuluda mh ka sularaha, mis on kellegi valduses

(praegusel juhul hageja valduses).

Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja kontolt välja võetud sularaha 34 730

eurot ½ osa, s.t 17 365 eurot, ei kuulu Ü. J. pärandvara hulka, millest kostja osa oleks 8682

eurot 50 senti (17 365 / 2). Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja 31 553 eurot 50 senti

(22 871 + 8682,50).

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

apellatsiooniastmes kostja kanda.

Vastuse kohaselt tekib pärandvara isiku surma hetke ehk pärandi avanemise seisuga (PärS § 2).

Ühisvara pärast ühe abikaasa surma enam jagada ei saa. Seega Ü. J. elu ajal abikaasade

kontodel oleva raha väljavõtmisega sularahas on ühisvara käsutamine, mida abikaasad

otsustavad ühiselt. Raha on kulutatud veel Ü. J. elu ajal ja seda enam Ü. J. surma ajaks alles

ei olnud. Hageja ei pea tõendama ja tal ei ole võimalik enam tõendada viis aastat tagasi tehtud

kulutusi. Teise abikaasa nõusoleku puudumist raha käsutamiseks peab tõendama pool, kes

esitab vastava väite (TsMS 230 lg.1). Seega pidi kostja tõendama, et sularaha käsutamiseks

puudus Ü. J. nõusolek ja tahe. Samuti pidi kostja tõendama, et sularaha Ü. J. surma hetkel oli

üldse olemas. Maakohus selgitas kohtuistungil tõendamiskoormuse jagunemist ja palus kostjal

oma nõuet täpsustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni TsMS § 657

lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jätab

menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse õigsust osas, mille peale

on edasi kaevatud.

Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5 ning jätta

ülejäänud osas maakohtu otsus muutmata. Kostja vaidlustab seega pärandvara jagamisel

maakohtu poolt tema kasuks välja mõistetud hüvitise suurust. Kuigi apellatsioonkaebuses on

mh viidatud, et kuna hüvitise maksmine on eelduseks korteriomandi omandiõiguse

üleminekuks hagejale täies ulatuses, võib olla ebaõige ka omandi üleminek ebaõige hüvitise

vastu (apellatsioonkaebuse p 1), ei ole kostja apellatsioonkaebuse põhjenduses sellele väitele

tuginenud ega apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse resolutsiooni muus osas vaidlustanud.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse lahendamisel sellest, et kostja vaidlustab hagejalt

väljamõistetud hüvitise suurust (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5) ning kontrollib maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes otsuse selle punkti osas, ülejäänud osas on

maakohtu otsus jõustunud.

8. Hageja nõue kostja vastu oli suunatud pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara

jagamiseks. Kostja esitas pärandava jagamiseks vastuhagi.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sisuliselt sellele, et maakohus on valesti määranud

kindlaks pärandvara suuruse osas, mis puudutab pärandaja ja hageja pangakontol olnud raha.

Kostja leiab, et pärandvara hulka oleks pidanud kuuluma ka ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 –

31. detsembrini 2018 pärandaja ja hageja pangakontodelt väljavõetud raha.

9. Kostja on seisukohal, et hageja on Ü. J. eluajal võtnud pangakontolt välja sularaha, mis oli

hageja ja Ü. J. ühisvara ning hageja ei ole tõendanud, et seda raha oleks kasutatud perekonna

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

Pärand on pärandaja vara, mis avaneb isiku surma korral (PärS § 2 ja 3 lg 1). Pärand on terviklik

varakogum, mis läheb pärijatele PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse

põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 15.2).

Kuni Ü. J. surmani oli tema ja hageja pangakontodel olnud raha abikaasade ühisvara.

Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud

teisiti (PKS § 28 lg 1). PKS § 29 lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad

nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa

nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust,

eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal oli õigus

pärandaja nõusolekul teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks. Nõusoleku puudumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud PKS §-s 31jj.

Praeguses menetluses ei tugine kostja hageja poolt tehtud tehingute kehtivusele.

10. Ringkonnakohus leiab, et kostja nõude puhul ei ole tegemist ka PKS § 34 lg 3 järgse

ühisvara vähenemise hüvitamise nõudega.

PKS § 34 lg 3 järgi kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu,

mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama.

Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Ühisvara tuleb suurendada hüvitise võrra juhul, kui kohus

tuvastab, et üks abikaasadest on ühisvara vähendanud süüliselt või teinud tehingu abikaasa

tahteavalduseta. Abikaasa süülist tegevust ühisvara vähenemisel PKS § 34 lg 3 järgi peab

tõendama hüvitamise kohustusele tuginev pool (vt Riigikohtu 27. märtsi 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-108-06, p-d 22jj).

Ringkonnakohus on seisukohal, et ühe abikaasa PKS § 34 lg 3 järgne ühisvara vähenemise

hüvitamise nõue võib põhimõtteliselt minna üle tema pärijatele. Kostja ei ole aga esitanud

menetluses nõuet, mis vastaks PKS § 34 lg 3 toodud eeldustele. Õigussuhte kvalifitseerimine

on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest

(vt nt Riigikohtu 10. juuli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-11960, p 10.1), kuid kostja ei ole

menetluses esile toonud PKS § 34 lg 3 kohaldamise eelduseid, kostja ei ole tuginenud hageja

süülisele käitumisele ega viidanud ühelegi asjaolule, mis annaksid alust PKS § 34 lg 3

kohaldamiseks.

11. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ka võimaliku ühisvarasse väljamõistetava hüvitise suurus

ei ole kostja menetlusdokumentides olnud üheselt selge. Kostja täpsustas 7. detsembri 2022. a

menetlusdokumendi p-s 6 (II kd, tl 18jj) oma nõuet ja leidis, et pärandvara hulka kuulub ka

ajavahemikul 13. juuni 2018 – 31. detsember 2018 kontolt sularahas väljavõetud 36 900 eurot,

samas menetlusdokumendi punktis leiab hageja aga edasi, et pärandvara hulka kuulub

pangakontolt välja võetud 34 730 eurot. Kostja möönab seejärel aga, et osa sellest summast

võis siiski minna abikaasade ühise korteri remondile. Maakohus on kostja kohustusele oma

nõuet täpsustada ka kohtuistungil tähelepanu juhtinud (II kd, tl 17).

12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata,

kostja ei ole vaidlustanud menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Tartu Maakohtu 31. augusti 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11386 rahuldati hageja

taotlus riigi õigusabi saamiseks ning anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja kulud. Hageja taotles riigi õigusabi seoses pärandvara vaidlusega. Hagejat esindas

vandeadvokaat Li Uiga osaühingust Advokaadibüroo Valge & Uiga, kes esitas hagi käesolevas

asjas 15. jaanuaril 2021.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on

vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

Ringkonnakohus määras 14. septembri 2023. a määrusega ringkonnakohtu menetluses hagejale

osutatud riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks 352 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Lähtudes

TsMS § 190 lg-st 3, tuleb nimetatud summa mõista kostjalt riigituludesse välja.

Riigituludesse välja mõisted kulu tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest arvates (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on

kostja kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke