2-23-5995/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

14.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5995

Tsiviilasi

L. S. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: L. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx,

xxxx)

Usaldusisik:

Svetlana

Pilden

(e-post:

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. S. maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja L. S. pankrot 14.09.2023

kell 15.00.

2. Nimetada L. S. pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska

28-4, 10150 Tallinn; tel 52 80 212; e-post svetlana.pilden@haldur.just.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 09.10.2023 kell 14.00.

Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.

4. Algatada võlgniku L. S. kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andres

Tootsman, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 14.09.2024.

5. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuset otsutatakse kolme aasta möödumisel.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. L. S. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja

taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek

on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Jätta menetluskulud võlgniku L. S. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasu suuruseks 910 eurot, millele lisandub

käibemaks 182 eurot, so kokku 1092 eurot.

14. Usaldusisiku tasu summas 525 eurot maksta välja V. V.i poolt 08.06.2023 deposiiti

tasutud 150 euro ja L. S. poolt 07.07.2023 deposiiti tasutud 375 euro arvelt Business

Law Firm OÜ(registrikood 11308575) arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

15. Ülejäänud usaldusisiku tasu 316,8 eurot välja mõista riigi vahenditest, Business Law

Firm OÜ-le (registrikood 11308575) arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

16. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebekord

Pankrotimääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku

nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad avaldaja

ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg

Asjaolud

1. L.

S. esitas

Harju

Maakohtule

võlgniku

maksejõuetusavalduse

võlgade

ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 33 3713,49 eurot ja

rahalisi vahendeid igakuiselt võlgnevuse tasumiseks 546,50 eurot. Võlgnevused tekkisid

siis kui elukaaslane jäi töötuks, kõik kulud jäid võlgniku kanda. Võlgniku ei jaksanud ülejõu

kulutusi maksta, kuid on soov jätkata maksete maksmist kui on võlad ümberkujundatud.

Võlgnik omab kindlat tööd ja sissetulekut ning usub, et on võimeline kohustusi aja jooksul

osade kaupa tasuma.

2. Kohus võttis 28.06.2023 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks Svetlana Pildeni ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, peatada võlgniku vara

suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse

lõppemiseni.

3. Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 18.07.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara-

ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku varaks on

korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 12,6 ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud alates

07.08.2020 14 000 euro suuruse hüpoteegiga Xxxx kasuks. City24.ee portaalis avaldatud

müügikuulutuste järgi on korteriomandi orienteeruvaks turuväärtuseks 36 000 eurot.

Võlgniku sissetulekuks on palk, summas ca. 1000-1200 eurot kuus (neto). Võlgnikul on

kohustusi 50 131,32 eurot. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jääb pärast mittearestitava

sissetuleku mahakandmist ca. 275 - 475 eurot kuus, Ülaltoodu alusel on selge, et vara ja

sissetuleku arvel ei ole võlgnikul võimalik sissenõutavaks muutunud kohustusi

nõuetekohaselt ning lähiajal täita. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord. Maksejõuetuse

põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on oma maksevõimet selgelt üle hinnanud. Asjaolud, mis

viitaksid kuriteo tunnustega teole ei olnud tuvastatud, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei olnud

tuvastatud. Võlgnik on avaldanud soovi algatada tema suhtes võlgade ümberkujundamise

menetlus, mille raames saab ta võlausaldajatele nõuete katteks tasuda igakuiselt 420 eurot

kuus. Ning tema varaks olev korteriomand jääks müümata. Kohustustest vabastamise

menetluse ning ka võimaliku ümberkujundamiskava kestel, s.o. 3 aastat, teeks see kokku 15

120 eurot ja seda veel tingimusel, et avaldaja sissetulek jääb vähemalt samaks. Nimetatud

ettepanekul on usaldusisiku arvates mitu miinust. Esiteks see summa korvaks üksnes 29,57

% võlgnevustest. Märkimist väärib, et pandiga tagatud nõude omanik ei oleks nõude

vähendamisega nõus. Mõeldav vaid on, et võlgnik täidab edaspidi pandipidajast

võlausaldajaga sõlmitud lepingut nõuetekohaselt, hetkeseisuga jäid osamaksed kahe viimase

kuu jooksul tasumata. Usaldusisiku hinnangul puuduvad tekkinud olukorras väljavaated

koostada ja täita ümberkujundamiskava, mis vastaks FiMS § 26 lg-s 4 ja 6 sätestatud

eeldustele. Ülaltoodu alusel leiab usaldusisik, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Usaldusisiku arvates

oleks antud juhul otstarbekam kuulutada välja võlgniku pankrot, müüa tema vara, ning

vajaduse korral jätkata ka kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul puudub vara, mille

arvelt oleks võimalik võetud kohustusi täita. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord, mis

on püsiva iseloomuga.

4. Kohus määras võlgniku ärakuulamise aja 20.07.2023. 20.07.2023 istungi võlgnik teatas, et

võlgnik loobub oma eelnevalt esitatud võlgade ümberkujundamise avaldusest ja palub

kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohtumääruse põhjendused

5. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti

(FiMS § 43). Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg

1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja

kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2).

Käesoleval juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei

esine.

8. Usaldusisik Svetlana Pilden leidis omas 18.07.2023 aruandes, et võlgnik on tegelikult

maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada tema pankrot.

9. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et L. S. on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku aruande kohaselt on usaldusisik

tuvastanud, et võlgniku varaks on korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 12,6

ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud alates 07.08.2020 14 000 euro suuruse hüpoteegiga

Xxxx kasuks.City24.ee portaalis avaldatud müügikuulutuste järgi on korteriomandi

orienteeruvaks turuväärtuseks 36 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on palk, summas ca.

1000-1200 eurot kuus (neto). Võlgnikul on kohustusi 50 131,32 eurot. Võlausaldajate

nõuete rahuldamist jääb pärast mittearestitava sissetuleku mahakandmist ca. 275 - 475 eurot

kuus, Ülaltoodu alusel on selge, et vara ja sissetuleku arvel ei ole võlgnikul võimalik

sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekoheselt ning lähiajal täita. Seega on tekkinud

maksejõuetuse olukord. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on oma

maksevõimet selgelt üle hinnanud. Asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole ei olnud

tuvastatud, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud.

10. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võetud

kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et L. S. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva

iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti

välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt

täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui

hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need

kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

11. Pankrotihaldur

Svetlana

Pilden

andis

kohtule

nõusoleku

enda

määramiseks

pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta

on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

12. Kohus kuulutab võlgniku L. S. pankroti välja 14. september 2023. a kell 15.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja korraldab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku 09.10.2023 algusega kell 14.00.

13. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest

vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab

ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

14. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või

muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute,

võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

15. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andres

Tootsman andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei

olnud vastuväiteid sellele, et Svetlana Pilden täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid.

Kohus on seisukohal, et Svetlana Pildenil on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades,

et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus

aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest

vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

14.09.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg.3 nõue.

16. Kohus selgitab:

•

tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

•

Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

•

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

•

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44)

•

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2)

•

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

•

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

(FiMS § 49 lg 9)

20. Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab

kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes

toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise

osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

21. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude

tähtaegselt

esitamata

jätmise

tagajärjed.

Kohus

saadab

kohtumääruse

pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes

2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

23. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või

usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on

tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab

ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot.

24. Usaldusisik palub tasuks määrata 910 eurot (arvestusega 7 tundi tunnihinnaga 130 eurot),

millele lisandub käibemaks 182 eurot, so kokku 1092 eurot.

25. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 910 eurot, mille lisandub käibemaks 182 eurot, so kokku 1092

eurot.

26. Võlgnik ise ja tema eest on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina

08.06.2023 150 eurot ja 07.07.2023 375 eurot, so kokku 525 eurot. Usaldusisiku tasust

(1092 eurot) tuleb 525 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel

vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Business Law

Firm OÜ-le, registrikood 11308575, arveldusarvele xxxx Xxxx.

27. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse

välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga

alammääraks 725 eurot.

28. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga

1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus

tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning

ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

29. Kuna kohus on eelnevalt välja mõistnud usaldusisiku tasu summas 525 eurot kohtu deposiiti

kantud summa arvelt so 3,3 tunni eest ja usaldusisikul kulus aruande esitamiseks 7 tundi,

siis riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus 4 tunni eest (pooltunde 8 x 33

eurot) on 264 eurot, millele lisandub käibemaks 52,8 eurot, so kokku 316,8 eurot.

30. Seega tuleb hüvitada usaldusisikule tasu summas 316,8 eurot (sisaldab käibemaksu),

menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu tuleb välja mõista vastavalt

usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Business Law Firm OÜ-

le, registrikood 11308575, arveldusarvele xxxx Xxxx AS.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik