1-22-8046/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-22-8046

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Raivo Laas süüdistuses KarS § 169 järgi üldmenetluse

korras

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. aprilli 2023

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Raivo Laas ja tema kaitsja vandeadvokaat

Robert Sprengk

Prokurör

ringkonnaprokurör Katrin Lindpere

Süüdistatav

Raivo Laas, isikukood: 37107162728, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. aprilli 2023 otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo LMP Tartu esindus kaudu 108 (ükssada kaheksa) eurot, sh

käibemaks

(kaheksateist)

eurot,

vandeadvokaadile

Robert

Sprengk

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista süüdistatav Raivo Laasilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu,

vandeadvokaadi Robert Sprengki poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot,

riigituludesse.

Süüdistatav Raivo Laasil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Raivo Laasi süüdistatakse KarS § 169 järgi selles, et ta rikkus ajavahemikus august 2014 –

juuli 2022 lapsevanemana oma noorema kui 18-aastase lapse M.L. i (sündinud x) ülalpidamise

kohustust. Tartu Maakohtu 22.08.2014 kohtuotsusega mõisteti Raivo Laasilt tsiviilasjas nr 2-

14-52140 M.L. i kasuks välja elatis alates 16.05.2014 summas 177,50 eurot kuus, kuid mitte

vähem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M.L. i täisealiseks

saamiseni. Raivo Laas, olles Eesti Vabariigis, hoidis ajavahemikus august – detsember 2014

kuritahtlikult ja ajavahemikus jaanuar 2015 – juuli 2022 teadvalt kõrvale kohtu poolt

väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 omas Raivo Laas lühiajalisi ametlikke töösuhteid OÜ-

ga Kontaktikeskus (18.05.2015-11.06.2015), Oja Grupp OÜ-ga (01.04.2016-11.04.2016) ja

Nõo Lihatööstus AS-ga (06.12.2018-01.01.2019), kust talle maksti töötasu. OÜ Kontaktikeskus

tegi Raivo Laasile töötasu väljamakseid kokku vähemalt 121,15 eurot, Oja Grupp OÜ aprillis

2016 vähemalt 57,76 eurot ning Nõo Lihatööstus AS jaanuaris 2019 kokku vähemalt 605,41

eurot. Lisaks tegi Raivo Laas suveperioodidel hooajalisi juhutöid (korjas marju ning tegi

niitmis- ja trimmerdamistöid), mille eest sai tasu. Sellest hoolimata ei kasutanud Raivo Laas,

olles kohustatud isik, töötasuna saadud rahalisi vahendeid igakuise ülalpidamiskohustuse

täitmiseks.

Lisaks sellele jättis Raivo Laas ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 töövõimelise inimesena

tegemata mõistlikud jõupingutused igakuise elatise maksmiseks vajaliku sissetuleku

suurendamiseks. Ta töötas ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 ametlikult ettevõtetes OÜ

Kontaktikeskus, Oja Grupp OÜ ja Nõo Lihatööstus AS, kuid seda vaid väga lühiajaliselt, ükski

neist töösuhetest ei kestnud üle ühe kuu. Raivo Laas jättis kasutamata võimalused jätkata

olemasolevaid töösuhteid – ta lahkus Oja Grupp OÜ-st töölt omal soovil ning AS-ga Nõo

Lihatööstus lõppes töösuhe tööandja algatusel, põhjuseks Raivo Laasi viibimine tööl

joobeseisundis. Tegelikkuses ei ole Raivo Laas püüdnudki ajavahemikus august 2014 – juuli

2022 tõsimeeli tööd leida ega tööl käia. Seega on Raivo Laas jätnud kohustatud isikuna elatise

maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi, et parandada oma varalist

seisundit määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust täites või vähemalt võimalikult

suures ulatuses täita.

Lisaks eeltoodule, Raivo Laas oli oma 17.06.2005 surnud isa M.L. i Tartumaal XXX asuva

kinnistu üheks pärijaks, kuid Raivo Laas kohustatud isikuna ei kasutanud ka seda talle

17.06.2005 pärimisõiguse alusel üle läinud vara ajavahemikus august 2014 – juuli 2022

ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Raivo Laas rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt ja pikemaajaliselt, kui ta jättis

ajavahemikus august 2014 – juuli 2022 elatise ettenähtud ajal ja ulatuses maksmata. Raivo

Laasi poolt igakuise elatusraha põhjendamatu maksmata jätmine on viinud võlgnevuseni, mille

suurus 31.07.2022 seisuga oli 24 519,05 eurot (sh kohtu poolt tagasiulatuvalt perioodi

01.07.2013-15.05.2014 eest välja mõistetud elatis summas 1755,80 eurot).

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 17.04.2023 otsusega karistati Raivo Laasi KarS § 169 järgi 10 kuu

vangistusega, mida KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2, KarS § 82 lg 2¹ alusel suurendati

kriminaalasjas nr 1-14-7779 Tartu Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud

vangistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja mõisteti Raivo Laasile

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

3. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad veenvalt Raivo Laasile KarS § 169 järgi esitatud

süüdistuse põhjendatust, asjas puuduvad Raivo Laasi käitumise õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Raivo Laasi suhtes KarS § 169 järgi

süüdimõistev kohtuotsus. Selleks analüüsis maakohus alaealise lapse M.L. i kasuks välja

mõistetud elatise küsimust, Raivo Laasi vastu esitatud kuriteoavaldust, välja mõistetud elatise

võlgnevust, Raivo Laasi teisi võlgnevusi, Raivo Laasi töökohti, tema andmeid

Sotsiaalkindlustusametist, ühise majapidamisega seonduvat ema V.L. iga ja Ü.A. ga, andmeid

Töötukassast, tööleasumise takistusi seoses kohtuasjadega ja ema ning Ü.A. tervisega. Lisaks

analüüsis maakohus, kas Raivo Laasi tööleasumist takistas üldkasuliku töö tegemise kohustus.

Maakohus asus seisukohale, et ükski eeltoodud asjaolu ei takistanud Raivo Laasil elatist

maksta ning Raivo Laas jättis elatise M.L. ile maksmata kaalutletult, sihikindlalt ja

eesmärgipäraselt käitudes. Raivo Laas jättis töövõimelise isikuna tööle minemata ja hoides

ennast töötuna arvel Eesti Töötukassas, et pääseda vastutusest endale lapsele elatise maksmata

jätmises, elades samal ajal enda lähedaste rahalistest vahenditest. Ehk süüdistatav pani teo

toime kavatsetult.

4. Karistuse osas leidis maakohus, et Raivo Laasi tuleb karistada reaalse vangistusega ning

tema puhul ei ole põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

4.1. Raivo Laasi suhtes kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamise välistab suur

süü ja Raivo Laasil lasuv suur rahaliste kohustuste hulk – ta on paljudes täiteasjades võlgnik,

tal lasub kohustus igakuiselt maksta elatist enda alaealisele lapsele ja tal on samale lapsele

suur elatise võlgnevus.

Raivo Laasi süü on suur, kuna ta on sihiteadlikult jätnud aastaid elatise maksmata, s.o 2014

augustist kuni juuli 2022 kaasa arvatud, kohtutäituri vahendusel on lapsele laekunud elatist

ainult kahel korral ja seda kokku 100 eurot. Raivo Laasi käitumine elatise lapsele maksmata

jätmisel on olnud sihiteadlik – ta on hoidnud ennast töötuna arvel, eesmärgiga vabaneda

elatise maksmata jätmise eest järgneda võivast kriminaalkaristusest. Raivo Laasi küünilist

suhtumist enda lapse ülalpidamiskohustusse iseloomustab ka tema käitumine – süüdistatav

võttis 20.09.2014 riigi poolt lapsele võimaldatud elatisabist endale 27 eurot.

Raivo Laas on valinud endale kõige mugavama äraelamise viisi, jättes tööle minemata,

kasutades ühtlasi ära ema V.L. i ja Ü.A. pakutud võimalusi tema rahaliselt toetamiseks.

Sellega on kasvanud tema võlgnevuste koorem erinevates täiteasjades, sealhulgas ka elatise

võlgnevus ja jäänud ka jooksvalt elatise igakuiselt maksmata.

4.2. Kui teinekord mõjutab pooleliolev kriminaalmenetlust isikut, siis Raivo Laas pole senini

tööle asunud ja on jätnud ka pärast 2022 juulit kuni käesoleva ajani elatise oma lapsele

maksmata, tuues põhjuseks käesoleva kohtuasja, kuigi töökoht, kuhu tööle minna, olevat tal

Eesti Keskkonnateenustes olemas. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuna rahaline karistus ei tule Raivo Laasi puhul kõne alla, siis karistusena jääb alles vangistus.

Kuna Raivo Laasi süü on suur, elatise maksmata jätmisel on ta käitunud kavatsetult, karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, siis on karistus üle keskmise määra – 10 kuud

vangistust, mida tuleb KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2, KarS § 82 lg 2¹ alusel suurendada

kriminaalasjas nr 1-14-7779 Tartu Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud

vangistuse ära kandmata osa võrra ja mõista Raivo Laasile liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

4.3. Kohtuotsuste kogumis liitkaristuse KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2, KarS § 82 lg 2¹ alusel

mõistmisel on oluline täheldada, et karistusregistri andmetel Raivo Laasil kehtivaid

kriminaalkaristusi ei ole. Tartu Maakohtu 12.11.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-

7779 karistati Raivo Laasi KarS § 25 lg-te 1, 2 ja KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi 6 kuu

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Raivo Laasi eelvangistuses 21.04.2014-23.04.2014

viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Raivo Laas

ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 alusel loeti katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest.

Katseaeg lõppes 11.05.2016.

01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 82 lg 2¹ kohaselt ei takista otsuse täitmise aegumine

sellega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele

KarS § 65 lõike 2 alusel. Ajavahemik 01.01.2015 kuni 11.05.2016 katseaja lõpuni oli 1 aasta

5 kuud 11 päeva, mille kestel Raivo Laas pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alust KarS § 82 lg 2¹ kohaldamata jätmiseks ei ole.

4.4. Maakohus ei pidanud võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest see pole

Raivo Laasile kohane meede.

Raivo Laasi senisest elukäigust nähtub, et üldkasulik töö pole suutnud mõjutada teda

õiguskuulekale teele, kuna pärast üldkasuliku töö kohaldamist on Raivo Laas jätkanud

kuritegude toimepanemisega. Üldkasuliku tööga karistati Raivo Laasi 11.01.2012

kohtuotsusega, üldkasuliku töö tegemine kulges vaevaliselt, kohtul tuli pärast otsuse

kuulutamist menetleda vähemalt kahte erakorralist ettekannet ja Raivo Laas pääses napilt

vangistuse tema suhtes reaalselt täitmisele pööramisest. Sellele järgnevalt karistati Raivo

Laasi 12.11.2014 kohtuotsusega süstemaatiliselt vargusekatsete toimepanemise eest, kõik

vargusekatsed jäid üldkasuliku töö tegemise aega, s.o peale 11.01.2012 kohtuotsust,

ajavahemikku 01.09.2012 – 21.04.2014. 12.11.2014 kohtuotsuse alusel katseajal olles jättis

Raivo Laas elatise enda lapsele maksmata, s.o pani toime käesolevas kriminaalasjas kuriteo.

Eeltoodust nähtub, et pärast üldkasuliku tööga karistamist pani Raivo Laas toime

süstemaatiliselt vargusekatsed ja ta jättis kuritahtlikult enda lapsele elatise maksmata. Sellest

nähtub, et üldkasulik töö ei ole süüdistatava suhtes küllaldaselt tõhus meede, mõjutamaks teda

õiguskuulekale teele. Raivo Laasi viimase aja elukäigust nähtub ka see, et tal puudub

töötamise harjumus, hangitud töökohti on olnud vähe ja neil töötamine on jäänud lühikeseks,

alla ühe kuu ning töökohtade säilitamiseks on Raivo Laasil huvitatus puudunud. Taolistel

asjaoludel pole veenev, et üldkasulik töö saaks tehtud.

Kannatanu M.L. i huvid vangistuse mõistmisest kahjustatud ei saa, kuna vabaduses olles on

Raivo Laasil senini puudunud tahe tööle asumiseks ja töötamisest saadavast sissetulekust

elatise võlgnevuse tasumiseks ja elatise tasumise kohustuse täitmiseks, mistõttu senini on

Raivo Laas jätnud elatise M.L. ile tasumata.

Apellatsioonid ja vastus apellatsioonidele

5. Tartu Maakohtu 17.04.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Raivo Laasi kaitsja

vandeadvokaat Robert Sprengk, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o liitkaristuse

mõistmise osas ja karistusliigi valiku osas ja teha uus otsus, millega jätta liitkaristus

moodustamata, jätta mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata või alternatiivselt asendada

vangistus üldkasuliku tööga. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta riigi kanda.

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole kohaldanud kuriteo aegumise sätteid ja on mõistnud seetõttu

ebaõigesti liitkaristuse. Maakohus on käsitlenud küll otsuse täitmise aegumise küsimust, kuid

jätnud kuriteo aegumise küsimuse kohaldamata.

5.1. KarS § 169 järgi karistatav elatise tasumata jätmise puhul on tegemist vältava süüteoga

(Tallinna Ringkonnakohtu lahend 1-18-5813). Vältava kuriteo korral tuleb aegumise

arvestamise osas kohaldada KarS § 81 lg 4 teist lauset, mille kohaselt arvutatakse aegumise

tähtaega vältava teo lõppemisest. Kaitsja leiab, et 12.11.2014 otsusega määratud katseajal

lõppes vältav tegu kaks korda ja katseajal toime pandud teod on seega aegunud. Seetõttu ei saa

määrata liitkaristust 12.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Iga kord, kui

Raivo Laas tegi piisavalt jõupingutusi, et tööd leida ja selle arvelt elatist tasuda, lõppes vältav

kuritegu. Raivo Laas on perioodil, kui temal oli elatise tasumise kohustus, töötanud järgmiselt:

OÜ Kontaktikeskus 18.05.2015 kuni 11.06.2015; OÜ Oja Grupp 01.04.2016 kuni 11.04.2016;

OÜ Nõo Lihatööstus 06.12.2018 kuni 01.01.2019. Iga tööle asumisega katkes kuriteo

aegumine.

Katseajal lõppes vältav tegu 18.05.2015 ja 01.04.2016. Raivo Laas läks OÜ-st Oja Grupp töölt

ära 11.04.2016, kuid töökoha kaotamist ei saa automaatselt lugeda uuesti kuriteo

toimepanemiseks, vaid selleks saab olla alles järjekordne elatise mittemaksmine ilma põhjusta.

Perioodil 11.04.2016 kuni 12.05.2016 ei olnud Raivo Laas elatise mittetasumisel toime pannud

kuritegu KarS § 169 järgi. Katseajal, mis lõppes 12.05.2016, toime pandud kuritegu on

aegunud. Sellest tulenevalt ei saa moodustada liitkaristust 12.11.2014 otsuse nr 1-14-7779

mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuse mõistmine tuleb tühistada.

5.2. Raivo Laas andis kohtuistungil nõusoleku, et vangistuse mõistmisel asendaks kohus

mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, mida maakohus ei teinud. Kaitsja leiab, et Raivo Laasil

on üldkasuliku tööga võimalus saada tööharjumus. Eelmine üldkasulik töö lõppkokkuvõttes sai

tehtud ja pole alust arvata, et seekord jääb see tegemata. Lisaks on võimalus sellisel juhul, kui

üldkasulik töö ei saa tehtud, karistus uuesti täitmisele pöörata. Raivo Laas peab paratamatult

elatist edasi tasuma, selleks töökoha leidma ja saama tööharjumuse. Kui Raivo Laasile

kohaldada üldkasulikku tööd, siis on tal samaaegselt võimalik leida ka töökoht ja tasuda saadud

töötasu eest elatist.

6. Tartu Maakohtu 17.04.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav Raivo Laas, kes

leiab, et mõistetud karistus on põhjendamatult karm, ta ei ole nõus liitkaristusega ning kuna ta

on nõus tegema üldkasulikku tööd, siis palub vangistuse asendada üldkasuliku tööga.

Kokkuvõtlikult leitakse apellatsioonis, et maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et

Raivo Laas ei ole teinud piisavalt pingutusi töö leidmiseks, kuid süüdistatav on kogu aeg olnud

registreeritud Töötukassas, mille kaudu on eesmärgiks töö leidmine. Samuti on ta

kandideerinud väga mitmetele töökohtadele, kuid töö leidmine ei ole õnnestunud, mis on seotud

tema keeruka elukäigu ning isiksusega. Juhutöödega pole teeninud piisavalt, et elatist maksta.

Raivo Laas ei teadnud kuni 2022 lõpuni, et on isa pärija, kuid pärandvara müügist saab

kohtutäituri kaudu kogu elatisvõlgnevus tasutud. Ka leidis Raivo Laas aprillis 2023 uue töökoha

OÜ-s Zepter Eesti, bruto-töötasuga 1110 eurot. Kriminaalmenetlus ja ähvardav vanglakaristus

muutis Raivo Laasi ning nüüd on tal töökoht ning ta üritab võimalikult suure hinnaga elamut

müüa. Lapsele on kasulikum, kui karistus asendatakse üldkasuliku tööga ning süüdistatav teab,

et kui ta tööd ei tee ja elatist ei maksa, siis saab ta selle eest uue karistuse.

7. Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2023 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsioonide kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hilisemalt 31.05.2023.

8. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha prokurör, kes leidis, et apellatsioonid tuleb jätta

rahuldamata ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on asunud

põhjendatult seisukohale, et Raivo Laas jättis M.L. ile elatise maksmata kavatsetult. Seejuures

on kohus otsuses põhjalikult käsitlenud süüdistatava töösuhteid ning veenvalt selgitanud,

millised asjaolud viitavad sellele, et tegelikkuses ei püüdnudki süüdistatav töökohti säilitada

ega nendel edasi töötada. Kuivõrd Raivo Laasil puudus tegelikkuses reaalne soov tööd leida ja

ka tööl käia, siis ei katkesta kaitsja poolt viidatud ülimalt lühiajalised ning igal korral

süüdistatavast endast tingitult lõppenud töösuhted vältavat kuritegu. Seda enam, et ka nendest

lühiajalistest töösuhetest saadud rahalistest vahenditest ei täitnud Raivo Laas ülalpidamise

kohustust ning vältis sissetulekute minemist täitemenetluseks. Kuna Raivo Laasile etteheidetav

ülalpidamiskohustuse rikkumine jääb ka varasema kohtuotsusega mõistetud katseaega, on

maakohtu poolt liitkaristuse moodustamine olnud igati seaduslik ja põhjendatud. Ka karistuse

mõistmise osas on maakohtu otsus põhjalik, asjakohane ja veenev.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud apellatsioonid alust maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale asumiseks, süüdistatava liitkaristuse muutmiseks või mõistetud

karistuse kergendamiseks ja asendamiseks üldkasuliku tööga.

Võrreldes maakohtuga ei ole esitatud apellatsioonides toodud välja selliseid uusi asjaolusid,

mida maakohus ei ole käsitlenud või mis tooks võrreldes maakohtus toimunud menetlusega

kaasa selliseid uusi asjaolusid, mida annaksid aluse maakohtuga mittenõustumiseks. Vaidlust

ei ole selles, et süüdistatav on jätnud väljamõistetud elatise M.L. ile maksmata, vaid

apellatsioonides ei olla rahul mõistetud karistusega, sh liitkaristusega.

10. Nii kaitsja kui süüdistatav leiavad, et käesolevalt ei ole võimalik Raivo Laasile mõista

liitkaristust kriminaalasjas nr 1-14-7779 mõistetud karistusega. Kolleegium nõustub maakohtu

kui prokuratuuriga ja leiab, et liitkaristuse mõistmine on põhjendatud ja kooskõlas seadusega.

KarS § 82 lg 21 kohaselt otsuse täitmise aegumine ei takista sellega mõistetud karistuse

ärakandmata osa liitmist uue kuriteo eest mõistetavale karistusele KarS § 65 lõike 2 alusel.

Vaidlust ei ole selles, et R. Laasi karistati Tartu Maakohtu 12.11.2014 otsusega kriminaalasjas

nr 1-14-7779 KarS § 25 lg-te 1, 2 - § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi 6 kuu vangistusega, millest loeti

KarS § 68 lg 1 alusel kantuks 3 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluv karistus oli 5 kuud

27 päeva vangistust. Kandmata karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele

pööramata, kui Raivo Laas ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.11.2014 ning lõpeks seega 11.05.2016.

Kaitsja hinnangul on osa elatise mittemaksmisest aegunud, kuna kohtupraktikast tuleneb, et

KarS § 169 teo puhul on tegemist vältava süüteoga ning sellisel juhul tuleb aegumisel kohaldada

KarS § 81 lg-t 4. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.

Kaitsja argument seisneb selles, et kuna Raivo Laas käis ametlikult kolmel korral tööl, siis ta

tegi jõupingutusi elatise maksmiseks ning seega nendel kolmel vahemikul lõppes vältav

kuritegu. Perioodil 11.04.2016-12.05.2016 ei pannud seetõttu Raivo Laas kuritegu toime.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja ei leia, et Raivo Laasi lühiajalised töötamised OÜ-s

Kontaktikeskus, OÜ-s Oja Grupp ja OÜ-s Nõo Lihatööstus on sellised perioodid, mis tuleks

elatiste mittemaksmisest välja jätta, kuna Raivo Laas tegi piisavaid jõupingutusi, et elatist

maksta ning väidetav vältav kuritegu on lõppenud.

Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud, miks ei ole Raivo Laasi töötamist nendes

osaühingutes võimalik lugeda pingutuseks, et elatist maksta. Lisaks tuleb tõendeid hinnata

kogumis ning arvestades kõiki asjaolusid, sh mida süüdistatav on välja toonud, miks ta elatist

ei ole maksnud, on kogumis võimalik asuda seisukohale, et Raivo Laas ei ole teinud

jõupingutusi, et elatist maksta. Üksnes pelgalt fakt, et isik töötas, ei anna veel alust arvata, et ta

ei soovinud kõrvale hoiduda elatise maksmisest. Teadvalt kõrvalehoidumisele viitavad juba

ainuüksi töötasu mitte oma kontole kanda laskmine kui ka töötasu esimesel võimalusel

sularahas väljavõtmine. Seejuures ei nähtu, milliseid pingutusi oleks Raivo Laas teinud elatise

maksmiseks.

Isiku puhul, kes on vaevu suutnud töötada ametlikult ühes kohas kuu aega, kes on ennast

töötuna arvele võtnud üksnes kohtuasjade pärast, kes elatub teiste isikute majanduslike

vahendite arvelt ega soovi asuda tööle, vältides saadud tasu elatisena maksmist, töötasu

mittekandmist oma kontole, tuues üksnes ennastõigustavaid põhjendamata vastuolulisi

selgitusi, puhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav tegi piisavalt jõupingutusi, et

tööd leida ja selle arvelt elatist tasuda. Maakohus on väga põhjalikult analüüsinud nendes

kolmes osaühingus töötamist ning sellest nähtub, et Raivo Laasi käitumine ei ole kantud soovist

tasuda elatist. Seega ei aktualiseeru siinkohal ka süüteo aegumise sätted seoses teo

toimepanemise vältavuse lõppemisega ning tuleb asuda seisukohale, et Raivo Laas on teo toime

pannud katseajal ning liitkaristuse mõistmine on põhjendatud.

Maakohus analüüsis ka süüdistatava väidet, et tema töötuna arvelolek näitab seda, et ta on

üritanud endale tööd leida. Tõendite kogumis hindamisest ja Raivo Laasi selgitustest sellest,

miks ta töötuna Töötukassas arvel on, ei nähtu, et see oleks kantud soovist leida tööd, et elatist

maksta ning põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendeid kogumis hinnates on arvel

olemine kantud eesmärgist vabaneda kriminaalvastusest elatise M.L. ile maksmata jätmises.

Seejuures on ka maakohus analüüsinud, et kuigi süüdistatav väidetavalt soovis Töötukassa

kaudu tööd leida, siis olukorras, kus Raivo Laasi oli suunatud tööotsingu töötuppa CV

koostamiseks, ta selles ei osalenud. Samuti nähtub maakohtu analüüsist, et Raivo Laasil oli

eesmärgiks Töötukassas arvel olekul soov kohtuasjadega lõpusirgele jõuda ning Eestist

lahkuda.

Maakohus on analüüsinud ka süüdistatava argumente seoses pärandusega ning asunud

seisukohale, et arvestades Töötukassas avaldatut, ei ole usutav, et Raivo Laas sai pärandusest

teada alles 2022 lõpus, kui juba 2021 suvest on rääkinud maja müügist ja asjaolust, et ema on

olnud nõus venna juurde kolima.

Süüdimõistetu on väidetavalt leidnud endale töökoha aprillis ning saab brutotöötasu 1100 eurot.

Kuigi tegemist on tõendamata väitega, siis on positiivne, et süüdistatav on ehk asunud lõpuks

pingutama, et oma alaealisele lapsele elatist maksta. Küll ei muuda see olematuks tema

varasemat käitumist.

Asjaolu, et süüdistatav ei ole tegelikkuses jõupingutusi teinud lisaks tema istungil avaldatud

väidetele, tuleb mõneti ka tema esitatud apellatsioonist, kus Raivo Laas tõdeb, et viimasel ajal

on olukord muutunud, kohtumenetlus ja ähvardav vanglakaristus on teda mõjutanud sedavõrd,

et leidis töö ja otsis võimalikult suure hinnaga elamu müümise võimalust. Ehk varasemalt tal

puudus soov töökoht leida.

11. Teiseks leitakse apellatsioonides, et Raivo Laasile mõistetud karistust tuleks kergendada,

vangistus tuleks jätta kohaldamata ning vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga.

Apellatsioonide kohaselt on üldkasuliku tööga võimalik Raivo Laasil saada tööharjumus,

lapsele on kasulikum süüdistataval vangistuse asemel üldkasuliku töö tegemine ja töötamine,

et süüdistatav saaks elatist maksta, sest seda tuleb edasi teha. Lisaks kui üldkasulik töö ei saa

tehtud, siis saab karistuse täitmisele pöörata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eelviidatud seisukohad alust ei karistuse vähendamiseks,

vangistuse kohaldamata jätmiseks ega asendamiseks üldkasuliku tööga. Küll on maakohus

jätnud arvestamata asjaolu, et karistusregistri väljavõtte järgi on Raivo Laas kriminaalkorras

karistamata isik. Liitkaristuse mõistmine KarS § 82 lg 21 järgi on erand. Seega kustunud

karistustele tuginemine karistuse asendamise küsimuses arvestamisele ei kuulu. Varasemaid

karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole

karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga

(RKKKo asjas nr 3-1-1-79-03, p 14; RKKKo asjas nr 3-1-1-111-12, p 5; RKKKo asjas nr 3-1-

1-9-17, p 9). Küll ei muuda see lõppjäreldust, mille kohaselt ikka ei ole Raivo Laasi vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr

(RKKKo asjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS

§ 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo

asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; asjas nr 3-1-1-52-13, p 19 ja asjas nr 3-1-1-6-17, p 9). Nii on ka

maakohus leidnud, et Raivo Laasi süü on suur, mis toob endaga kaasa karistuse mõistmise üle

sanktsiooni keskmise määra ning arvestades preventiivseid kaalutlusi ja õiguskorra kaitsmise

huvisid, on põhjendatud mõista Raivo Laasile just reaalne vangistus. Maakohus on põhjalikult

käsitlenud, miks ei ole võimalik Raivo Laasile mõista rahalist karistust. Seda ei ole ümber

lükatud ka apellatsioonides.

Maakohus on süü suurust hinnates keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule ning tõdenud,

et Raivo Laas on jätnud enda lapsele aastaid (2014-2022) elatise maksmata ning on püüdnud

oma vastutust välistada töötuna arvel olles. Lisaks on maakohus ka välja toonud, et Raivo Laasi

käitumist võib pidada lausa küüniliseks, kuna ta on lapsele riigi poolt eraldatud elatisabist

võtnud osa endale. Seega ei esine käesolevalt aluseid karistuse suuruse vähendamiseks.

Arvestades Raivo Laasi käitumist ainuüksi teo toimepanemisel, siis ei saa asuda seisukohale,

et süüdistatavat mõjutaks talle mõistetud vangistuse kohaldamata jätmine ja selle asendamine

üldkasuliku tööga. Isiku puhul, kes ei ole suutnud 8 aasta jooksul endale töökohta leida või seda

hoida kauem kui kuu aega, ei ole eluliselt usutav, et oleks sobiv ka üldkasuliku töö tegemiseks.

Kohtu hinnangul on Raivo Laas teinud teadliku otsuse mitte töötada. Argumendid, et isik ei saa

tööd oma mineviku tõttu ei ole samuti eluliselt usutavad, sest kohtupraktikas näeb kohus

igapäevaselt, kuidas näiteks ka väga raskete kuritegude eest karistatud isikutele on

ennetähtaegse vabastamise korral garanteeritud töökohad. Süüdistatav on võimeline töötama,

mida näitavad ka tema juhutööd. Lisaks karistusregistri väljavõtte kohaselt kuni käesoleva

kohtuotsuse jõustumiseni on isik siiski kriminaalkorras karistamata isik, kuna varasemad

karistused on arhiveeritud. Kummastav on käesoleval ajal argument, et lapsele on kasulikum,

kui Raivo Laas teeks üldkasulikku tööd, kui kannaks vangistust, sest siis saab ta palgatööd teha

ja elatist maksta. Isiku puhul, kes ei ole elatist ~ 8 aasta jooksul maksnud, selline argument

pädev ei ole. Õige on see, et karistatus KarS § 169 järgi ei vabastada Raivo Laasi elatise

maksmise kohustusest, kuid isikul ei saa tekkida karistamatuse tunnet, mis tundub, et isikul

justkui juba oleks. Karistuse mõistmine peaks mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning kohtu hinnangul on selliseks karistuseks üksnes reaalne vangistus. Seega

ei aktualiseeru ka võimalus, et kui isikul üldkasuliku töö ebaõnnestuks, saaks vangistuse

täitmisele pöörata. Isik, kes ei suuda töökohta leida ega hoida, ei suuda ka eelduslikult

üldkasulikku tööd teha.

12. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal

apellatsiooni koostamisele 75 minutit, mille eest taotleb tasu 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, selles kajastatud

töö aeg vastab tehtud tööle.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse

muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 108 eurot süüdistatav R. Laasi

kanda.

13. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu

17. aprilli 2023 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigikohtu 26.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2023. a ja Tartu Maakohtu 17. aprilli 2023. a

otsus osas, millega Raivo Laasile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus.

2. Samuti

tühistada

ringkonnakohtu

otsus

osas,

millega

Raivo

Laasilt

mõisteti

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulu katteks välja 108 eurot. Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista

Eesti

Vabariigilt

Raivo

Laasi

kasuks

välja

300 eurot

valitud

kaitsjale

kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.