3-23-1614/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1614

Haldusasi

X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu 19.04.2023

kutsekomisjoni protokollilise otsuse nr 2/2023 osaliseks

tühistamiseks,

07.06.2023

vaideotsuse

nr

KA23/

tühistamiseks ning MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu

kohustamiseks X 07.03.2023 avaldust osaliselt uuesti läbi

vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, esindajad

vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja advokaat Crislyn

Piirits

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 määruse

haldusasjas nr 3-23-1614 resolutsiooni punkti 4 peale.

2. Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu määruse haldusasjas

nr 3-23-1614 resolutsiooni punkt 4.

3. Rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus.

4. Kohustada MTÜ-d Eesti Ehitusinseneride Liit andma X-le esialgse õiguskaitse korras

üldehituse erialal hoonete ehituse allerialal ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi

ametialal kutsenimetus „volitatud ehitusinsener, tase 8“ kuni 31.12.2024, kuid mitte

kauemaks kui käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

5. Kohustada SA-d Kutsekoda kandma käesoleva määruse resolutsiooni p-s 4

nimetatud andmed kutseregistrisse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1,

§ 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1614

2(9)

1. X on ehitusinsener, kes on tegelenud põhitööna ehituslike auditite ja ehitusprojektide

ekspertiiside koostamisega alates 2014. a-st. X-l oli üldehituse erialal, hoonete ehituse allerialal,

inseneride koolitamise ja uurimistöö ametialal volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutsetunnistus

nr 131646 kehtivusajaga 03.05.2018–02.05.2023. Vastava kutse andmise ajal kehtinud

volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsestandardi (versioon 9) kohaselt hõlmas hoonete ehituse

allerialal inseneride koolitamise ja uurimistöö ametiala 8. kutsetaseme volitatud ehitusinseneri

volituste ulatus ka tehniliste piiranguteta vastaval erialal, allerialal ja ametialal kutse-eetikat ja

käitumiskoodeksit järgides õigust teha ehitiste ja ehitusprojektide ekspertiisi vastaval erialal,

allerialal ja ametialal. Vastav kutsestandard kehtis kuni 04.06.2018 (vt lisa 3, lk 5, p 7-8) ning

pärast seda kehtis kuni 31.12.2018 volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsestandardi versioon 10,

kus 8. kutsetaseme inseneride koolitamise ja uurimistöö ametiala volitatud ehitusinseneri

volituste ulatus hõlmas sama. Lisaks omab ta diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7,

kutsetunnistust nr 139441 kehtivusajaga 14.11.2018–13.11.2023 hoonete ehituse allerialal

omanikujärelevalve ametialal.

2. X esitas 07.03.2023 MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidule (EEL) avalduse üldehituse erialal

hoonete ehituse allerialal ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel volitatud

ehitusinseneri, tase 8, kutsete taastõendamiseks ning üldehituse erialal hoonete ehituse allerialal

omanikujärelevalve ametialal volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse saamiseks.

3. EEL-i kutsekomisjon otsustas 19.04.2023 protokollilise otsusega nr 2/2023 anda X-le

volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse omanikujärelevalve ametialal ning mitte anda volitatud

ehitusinseneri, tase 8, kutset ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel. Lähtuvalt

taotleja taotlusest, esitatud dokumentidest ning hindamiskomisjoni põhjendustest ja

ettepanekutest, nõustus kutsekomisjon hindamiskomisjoniga, et taotleja puhul ei ole täidetud

Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu 29.11.2018 otsusega nr 18

kinnitatud ja Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu 20.02.2023

otsusega nr 46 muudetud „Kutse andmise korra üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide

ja ehitusautomaatika inseneride kutsetele“ (KAK) lisa 6 p 2.3 töökogemuse nõuded.

Ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialade osas asus kutsekomisjon seisukohale, et

tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8. kutsetasemele kehtestatud nõuetele; tööd ei

ületa 7. taseme piire; objektidel, mis vastavad 8. tasemele, on tegeletud vaid teatud väikese

osaga. Need auditid, mis objekti suuruse mõistes võiks vastata 8. tasemele, ei vasta määruses

ettenähtud auditi vormistusnõuetele.

4. X esitas 09.05.2023 vaide, milles palus tühistada otsus kutse andmata jätmise osas ja teha

uus otsus, millega anda volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse ehitusprojektide ekspertiisi ja

ehitise auditi ametialadel.

5. EEL otsustas 07.06.2023 vaideotsusega nr KA23/ kutsekomisjoni 19.04.2023 otsust mitte

muuta. Kutsekomisjoni jäi ehitusekspertiisi osas seisukohale, et kutsetasemele nõutud kolm

tööd puuduvad. Kutsekomisjon jätab endale õiguse otsustada objektide keerukuse üle, kuna

keerukust ei ole võimalik kõikide võimalike juhtude kohta kirjeldada. Kutsekomisjon juhtis ka

tähelepanu sellele, et taotleja on koostanud arhitektuurse osa projekti ekspertiisi, mille osas

puudub taotlejal kutse. 8. taseme insener peab väga täpselt teadma oma pädevuse piire ja ei tohi

lubada endale kutse-eetika alaseid rikkumisi. Ka auditite osas leidis kutsekomisjon, et mingi

väikese osaga hoonest 8. tasemel tegelemisel ei saa tekkida töökogemus kogu hoone auditi alal.

Esitatud auditites pole auditi vorminõuded täidetud. Auditites puuduvad sellised terminid nagu

visuaalkontroll ja kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll. Vaideotsuses selgitati, et 7.

tasemele vastavust hindamiskomisjon ja kutsekomisjon ei hinnanud, kuna madalamal tasemel

kutset taotleja ei soovinud. 7. taseme kutsete taotlemiseks tuleb esitada uus taotlus.

3-23-1614

3(9)

6. X esitas 18.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada EEL-i

19.04.2023 kutsekomisjoni protokolliline otsus nr 2/2023 8. taseme kutse andmata jätmise osas

ja 07.06.2023 vaideotsus nr KA23/ ning kohustada EEL-i vaatama kaebaja 07.03.2023 avaldus

8. taseme kutse andmata jätmise osas uuesti läbi. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse

taotlus kohustada EEL-i andma kaebajale üldehituse erialal hoonete ehituse allerialal

ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse kuni

haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

Kutse andmisest keeldumine mõjutab oluliselt kaebaja õigust töötada omandatud erialal

spetsialiseerumisega ehitustehniliste auditite ja ekspertiiside koostamisele, mis on olnud tema

põhitööks ja peamiseks sissetulekuallikaks viimased 9 aastat OÜ Park Projekt kaudu teenuseid

osutades. Nimetatud äriühing tugineb kaebaja pädevusele. Kaebaja ei saa kutsetunnistuseta täita

eelnevalt võetud kohustusi oma pikaajaliste püsiklientide ees, kes on olnud auditite ja

ekspertiiside tellimiseks ootejärjekorras mitu kuud. Ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg 1 kohaselt

ei ole teatud ehitamisega seotud tegevusaladel võimalik elukutse- või ka ettevõtlusvabadust

kasutada ilma kutset või muud pädevustunnistust omamata, nende hulka kuuluvad ka

ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 24 lg 2 p 7) ja ehitise audit (EhS § 24 lg 2 p 8).

Kutse andmist reguleerivad kutseseadus ja KAK. Viimase lisa 6 p 2.3 näeb töökogemuse kohta

ette, et ekspertiiside ja auditite ametialadel töö kestusele ajalisi nõudeid ei esitata ning

minimaalne vajalik tööde arv on kolm. KAK-is ja selle lisas 6 puuduvad tööde keerukuse

mõõdikud ja definitsioonid. Kaebaja on täitnud kõik kutse saamiseks vajalikud nõuded ning

kutsekomisjoni põhjendused kutse andmisest keeldumise kohta on alusetud. EEL keeldus kutse

andmisest asjakohatutest kaalutlustest lähtudes, mõeldes ise välja täiendavad töökogemuse

nõuded ja heites kaebajale ette just nende täitmata jätmist. Kuna EEL andis sama otsusega

kaebajale volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse omanikujärelevalve ametialal, mille kompetents

kattub ehitiste auditite ja ehitusprojekti ekspertiisi ametialadel nõutavatega, näitab

kutsekomisjoni veendumust, et kaebajal on volitatud ehitusinseneri, tase 8, saamiseks ja

vastaval tasemel töö tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning ta suudab neid praktikas

edukalt rakendada. Selleks, et kutsekomisjon saaks kutse andmisest keelduda keerukuse

argumendile toetudes, tuleks eelnevalt defineerida keerukuse mõiste ja määrata kindlaks

keerukuse hindamise kontrollitavad mõõdikud ning need kutse taotlejatele teatavaks teha.

Vastasel korral ei ole võimalik kontrollida, kas kutsekomisjoni järeldus väidetava keerukuse

puudumise kohta on õigesti tuvastatud. Vastustaja ei ole esile toonud õiguslikku alust, miks ei

peaks osalist ekspertiisi käsitama ekspertiisina ning miks kaebaja esitatud auditid ei ole

käsitatavad audititena. Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded

ehitusprojekti ekspertiisile“ (määrus nr 62) § 2 lg 1 kohaselt ei pea ekspertiisi tegema

ilmtingimata ehitusprojektile tervikuna, vaid seda võib teha ka ehitusprojekti osale. Samuti saab

majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määruse nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ (määrus

nr 116) § 2 lg-st 1 tulenevalt teha auditeid ka ehitise osale. EEL kutsekomisjon ei ole

vaidlustatud otsuses analüüsinud vähimalgi määral KAK p-st 3.5 tulenevaid alternatiivseid

kvalifikatsiooninõudeid töökogemusele ega põhjendanud nende käsitlemata ja arvestamata

jätmist. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et vaideotsuses on esitatud valeandmeid Seebi 1,

Tallinn, korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti ekspertiisi kohta.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääb kaebaja ilma põhitööst ja sissetulekust erialadel,

milles ta on olnud tegev viimased 9 aastat kutseala kõrgeimal tasemel, ilma et tema töös oleks

tuvastatud nõuete rikkumist või hooletust. Seetõttu on kaebajal õigustatud ootus kutsetunnistust

eeldava erialase tegevuse jätkamiseks ilma sunnitud pausideta. Kaebaja ei saa kutsetunnistuse

puudumise tõttu täita eelnevalt võetud kohustusi oma pikaajaliste püsiklientide ees, kes on

olnud auditite ja ekspertiiside tellimiseks ootejärjekorras mitu kuud, vajades kaebaja

koostatavaid auditeid ja ekspertiise tähtajaliselt oma teiste menetluste jätkamiseks

3-23-1614

4(9)

(kindlustusseltsid, advokaadibürood). Kohtumenetlus võib kesta pikalt ning hilisem

potentsiaalne kahju hüvitamise nõue ei ole piisav õiguskaitsevahend, sest sellise kahju

hüvitamise nõude esitamine on seotud oluliste tõenduslike raskustega. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on kooskõlas avaliku huviga. Tegemist on kutsete taastõendamisega, kaebaja on

omanud samadel tegevusaladel 8. kutsetaseme kutsetunnistust juba alates 2018. aastast ning

enne kohustusliku kutsetunnistuse nõuet töötanud samal alal alates 2014. aastast samuti

kõrgeimal kutsetasemel (MTR-i registreeringu alusel). Kaebaja tööde suhtes ei ole tuvastatud

nõuete rikkumisi ega hooletust. Lisaks on kaebaja riiklikult tunnustatud ekspert, kes annab

regulaarselt ehitustehnilisi hinnanguid kohtuekspertiiside raames. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei too vastustajale kaasa mistahes kulusid.

7. EEL palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale väljastati vaidlustatud otsusega

volitatud ehitusinseneri 8. taseme kutsetunnistus omanikujärelevalve ametialal. Lisaks omab

kaebaja veel kuut erinevat kutset. Niivõrd mitme kutse olemasolu tõttu ei kaotaks kaebaja

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võimalust tegeleda erialase kutsetegevuse ja

ettevõtlusega või võimalust teenida sissetulekut enne asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumist.

Kaebajal on jätkuvalt võimalik tegutseda riiklikult tunnustatud eksperdina ka ilma

vaidlusaluseid kutseid omamata. Kui kaebajale kuuluvas äriühingus ei ole peale tema teisi

vastavat kutset omavaid inimesi, on kaebajal kui juhatuse liikmel võimalik korraldada

äriühingu tegevus selliselt, et vastava kvalifikatsiooninõudega inimene äriühingus tegutseks.

Varasem või sarnane olemasolev kutse ei anna kutse taotlejale õigustatud ootust samasuguse

kutse saamiseks uue kutsemenetluse raames. Ekslik on kaebaja väide, et varem omatud kutsete

tõttu ja talle antud omanikujärelevalve kutse tõttu on kaebaja pädevus sisuliselt tõendatud.

Vastasel juhul muutuks sisuline kontroll, ametialade eristamine (isegi nende mõningase

pädevuse kattuvuse korral) ja taastõendamise regulatsioon sisutühjaks ega ole kindlasti

kutsesüsteemi eesmärk. Kaebajal oli võimalik ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitiste auditi

ametialadel nõustuda ka madalamate, s.o 7. taseme kutsete saamisega, mille pädevuspiirid on

kutsestandardi kohaselt piisavalt suured. Kaebaja 7. taseme kutsega mittenõustumine oli

kaebaja enda teadlikult võetud risk.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks oluliselt ja põhjendamatult kolmandate isikute huve.

Kutsetunnistuse väljastamine loob avalikkusele ja kolmandatele isikutele kindluse, et kutset

omaval isikul on valdkonnas kindla sisuga pädevus ning ülesannete kohaseks täitmiseks

vähemalt minimaalselt nõutavad teadmised ja kogemused, mida kutse andja on kontrollinud.

Puudub alus väita, et kaebaja vastavust kutsenõuetele oleks hinnatud ilmselgelt ebaõigesti.

Tuleb arvestada, et kaebaja taotles kõrgeima taseme kutseid ehitusinseneeria valdkonnas

ametialadel, mille sisuks on teiste spetsialistide tööde vastavuse kontrollimine (audit,

ekspertiis), vajadusel seal puuduste tuvastamine ning madalama astme inseneride tööde

kinnitamine oma allkirjaga. Kui seda teeb selleks ebapädev isik, on oht kolmandate isikute

elule, tervisele ja varale selle võrra suurem.

8. Tallinna Halduskohus võttis 28.07.2023 määrusega mh kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).

Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras sisuliselt taotletavatel, s.t ehitusprojektide

ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel kutse andmist, mida võib pidada ka kaebuse eesmärgiks.

Vastustajal tuli kaebaja 07.03.2023 esitatud kutsete taastõendamise avaldus läbi vaadata kutsete

taastõendamise avalduse ajal hetkel kehtinud nõuete kohaselt. Kaebajale 03.05.2018 väljastatud

kutsetunnistuse nr 131646 kehtivuse ajal võeti vastu volitatud ehitusinsener, tase 8

kutsestandardi versioon 11, milles kaebaja kutsetunnistuse alusel tõendatud pädevused

inseneride koolitamise ja uurimistöö ametialadel enam ekspertiiside ja auditite tegemist ei

3-23-1614

5(9)

hõlma, vaid taotletavate kutsete kvalifikatsiooninõuded hinnatakse kehtivate nõuete kohaselt

uuesti üle. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega kindlustaks kaebaja endale kutsed

ametialadel, mille taastõendamist ta soovis. Selliselt esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel

otsustaks kohus aga ära asja sisulise vaidluse, mis ei ole esialgse õiguskaitse põhilise

eesmärgiga kooskõlas. Tuleb möönda, et ilma esialgse õiguskaitseta võib kaebajal olla

kutsetunnistust nõudvate tööde tegemine mõneti takistatud, sest tal ei pruugi olla võimalik

jätkata juba sõlmitud lepingutega võetud kohustuste täitmist kohtumenetluse ajal. Samas omab

kaebaja ka muid kutseid. Ei ole kahtlust, et kõrgemat kvalifikatsiooni omava teenuse osutajate

vastu on suurem nõudlus ja tal on võimalik teenida suuremat tasu. Siiski ei nähtu, et kaebaja

elukutse- või ettevõtlusvabadus ja tema sissetuleku kadumine oleks sedavõrd tõsiselt ohustatud,

et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneksid kaebajale pöördumatult rasked

tagajärjed. Kaebaja ei ole esitanud täpsemaid asjaolusid sellise pöördumatu tagajärje saabumise

kohta. Kaebaja, kes on Äriregistri andmetel OÜ Park Projekt ainuosanik ja ainus juhatuse liige,

saab vajadusel korraldada äriühingu tegevust selliselt, et vastava kvalifikatsiooninõudega

inimene äriühingus tegutseks. Kaebaja on sedastanud, et tema majandus- ja kutsetegevuse

teostamine on üksnes raskendatud, mitte aga täielikult välistatud. Seega on kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadus siiski pigem vähene.

Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle

eduväljavaated ei ole ka kuigi suured. Põhiline vaidlusküsimus on selles, kas kaebaja

töökogemus vastab taotletud kutse nõuetele. Kaebuse väidete ja vaidlustatud otsuste

õiguspärasuse kontrollimiseks on asja läbivaatamise käigus vajalik tõendite täiendav uurimine,

hindamaks,

kas

vastustaja

on

järginud

kaebaja

taotletud

kutsete

andmisel

kvalifikatsiooninõudeid kutsestandardis ja KAK-is sätestatud kutsetaseme pädevuspiiride

kohaselt. Ühtlasi saab asja sisulise lahendamise käigus hinnata kutse andmise eelduseks olevate

normide koostoimes tõlgendamist ning seda, kas taotluses toodud andmete põhjal oli isikule

kutse andmisest keeldumine õigustatud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine oleks

võimalik juhul, kui oleks ilmselge, et vastustaja on kaebaja teadmisi ja oskusi valesti hinnanud

ning kaebaja kutse taastõendamise taotlus tulnuks kindlasti rahuldada. Praeguses

menetlusstaadiumis aga kohus selles veendunud ei ole.

Kuna kaebaja taotleb kõrgeima taseme kutseid ametialadel, mille sisuks on teiste spetsialistide

tööde vastavuse kontrollimine, puuduste tuvastamine ning isegi madalama astme inseneride

tööde kinnitamine oma allkirjaga, võib esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa tuua ebapiisava

kvaliteedikontrolli. See omakorda võib viia ehitise ohtlikkuseni ning ehitise kahjustumiseni,

mis võib kolmandatele isikutele põhjustada täiendavate kulude tekkimise. Kaebaja

subjektiivsed õigused ei kaalu neid huve üles. Kaebajalt kui kõrgeima taseme kutsete taotlejalt

eeldatakse suuremat teadlikkust kutsesüsteemist ja kutsele esitatavatest nõuetest, mistõttu ei

saanud tal tekkida ka varasema kutse omamisest tulenevalt õigustatud ootust taotletavate

kutsete saamiseks. Madalama kutsetasemega mittenõustumine oli kaebaja teadlik otsus ja ta

võttis ise sellega kaasneva riski. Kaebajal on vastustaja kinnitusel endiselt võimalik taotleda 7.

taseme kutset.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.07.2023 määruse resolutsiooni p 4 ja

teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja kohustada EEL-i

andma 07.03.2023 avalduse alusel talle üldehituse erialal hoonete ehituse allerialal

ehitusprojektide ekspertiisi ja ehitise auditi ametialal volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse kuni

haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

3-23-1614

6(9)

Halduskohus on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust hinnanud ebaõigesti. Kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadus on ilmne ja ülekaalukas. Kuigi kaebajal on veel mitmeid teisi kutseid

(tuleohutusekspert, omanikujärelevalve ning kaebaja on ka riiklikult tunnustatud kohtuekspert),

on nende tegevusalade näol tegemist siiski kõrvaltegevustega, mis ei ole piisavad tagamaks

kaebajale harjumuspärast sissetulekut, mida on andnud kaebaja põhitegevus auditite ja

ekspertiiside alal viimase 10 aasta jooksul. Nt ajavahemikus maist 2022 kuni maini 2023

moodustasid auditid ja ekspertiisid kaebaja kutsealasest tegevusest ja sissetulekust ca 90%;

tuleohutuseksperdi tegevus 6% ja kohtuekspertiisid 4% ning omanikujärelevalve töid kaebaja

sel perioodil ei teinudki, st oli vaid üks lühiajaline remonttööde omanikujärelevalve projekt.

Kaebaja tööalase tegevuse jagunemine erinevate tegevuste vahel on kujunenud mh ka põhjusel,

et selline töökorraldus on tema äri iseärasusi arvestades kõige kasumlikum. Nt

tuleohutuseksperdi kutsetunnistus ja selle alusel tehtava tuleohutuseksperdi töö eelduseks on

reeglina tulekahju olemasolu ja sedagi vaid siis, kui tellija otsustab tuleohutuseksperdi kaasata.

Eesti suuruses riigis ei ole see igapäevane olukord ega täiskohaga töö. Samuti ei ole täiskohaga

töö riiklikult tunnustatud eksperdina tegutsemine, kuivõrd kohtuekspertiiside maht moodustab

kaebaja tööalasest tegevusest vaid marginaalse osa. Suurehitustel sõlmitakse tavapäraselt

omanikujärelevalve lepingud umbes aasta enne ehitustegevuse algust ning teenust osutatakse

kuni ehitise valmimiseni, reeglina mitu aastat. Seega ei ole omanikujärelevalve töö midagi

sellist, mida kaebaja saaks kohtu soovitusel ilma eelnevalt sõlmitud lepinguteta kohe tegema

asuda, vaid töö selles valdkonnas nõuab pikemat ettevalmistust, millega kaebaja hetkel

arvestanud ei ole. Lisaks on auditite ja ekspertiiside alal volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse

ilmselgeks konkurentsieeliseks, sest paratamatult eelistavad paljud kliendid palgata isegi 7.

taseme tööde jaoks 8. taseme kutsetunnistusega spetsialisti. Ka kindlustusfirmadega, kes on

kaebaja püsikliendid, koostöös loob 8. taseme kutsetunnistuse olemasolu reeglina parema

usaldusfooni. Ehitusprojektide ekspertiise tehakse selleks, et projekti alusel oleks võimalik

ehitamisega edasi minna, seega on ilmne, et tellija ei hakka ootama kohtumenetluse lõpuni

selleks, et ehitamisega oleks võimalik edasi minna, vaid pöördub mõne teise 8. taseme kutset

omava ehitusinseneri poole. Ka ehitise auditite koostamise põhjused (nt kasutusloa menetlus)

ei võimalda nende tööde tegemisega oodata kohtumenetluse lõppu. Seega telliksid kaebaja

püsitellijad vajalikud tööd kelleltki teiselt ja katkevad aastatepikkused koostöösuhted, mille

toimimise nimel on kaebaja vaeva näinud. OÜ-s Park Projekt töötab lisaks kaebajale, kes on

ehitusekspert, veel üks töötaja, kes on ehitusliku hariduseta ja täidab muid ülesandeid.

Halduskohtu soovitust, et kaebaja palkaks enda ettevõttesse volitatud 8. tasemega töötaja või

läheks ise kellegi alluvusse tööle, peab kaebaja asjaolusid arvestades ebakohaseks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei saa kaebaja jätkata oma ettevõttes ehituseksperdina

auditite ja ekspertiiside alal tegutsemist, mille tarvis ta 5 aastat kõrgkoolis õppis ja millega ta

on tegelenud viimased 10 aastat oma kutseala kõrgeimal tasemel.

Kaebus on põhjendatud. Ka halduskohus jättis sarnaselt EEL-iga täielikult tähelepanuta, et

lisaks KAK p-le 2.7 reguleerib ehitusinseneri, tase 8, kutse andmise vajalikke eeldusi ka KAK

p 3.5, mis näeb ette alternatiivsed kvalifikatsiooninõuded ehitusala inseneride töökogemusele.

Seega on haldusaktid selles küsimuses selgelt põhjendamispuudustega ja ei võimalda

kontrollida keeldumise õiguspärasust. Lisaks on KAK p 3.5.3 järgi ehitusinseneri, tase 8, puhul

identsed alternatiivsed kvalifikatsiooninõuded töökogemusele aluseks nii omanikujärelevalve,

auditite kui ka ekspertiiside ametialal. Olukorras, kus EEL luges nõuded täidetuks ja andis

kaebajale ehitusinsener, tase 8, kutse omanikujärelevalve valdkonnas, on ilmne, et samad

nõuded tuleb lugeda täidetuks ka auditite ja ekspertiiside alal. Olukorras, kus kaebajal on

taotletud kutsete saamiseks nõuetekohane haridustase (magistrikraad tsiviilehituses), lisaks on

läbitud regulaarsed täiendkoolitused, olemas on pikaajaline töökogemus oma eriala kõrgeimal

tasemel ning täidetud on alternatiivsed kutsekvalifikatsiooninõuded, on õigustatud ootus

kutsealal jätkamise võimalikkuse osas pigem eeldatav ja tavapärane. Ehitusinseneri erialane

3-23-1614

7(9)

ettevalmistus on aeganõudev ja keeruline ning volitatud ehitusinseneri, tase 8, tööd ei ole

põhjust pidada kõigi nõuete täitmise korral lühiajaliseks või ajutiseks tööks. Kutsetunnistuse

andmata jätmine saab olla sellises olukorras pigem erandlik ja peab olema väga hästi

motiveeritud ning kaalukate põhjendustega.

Kohtu järeldus avalike huvide kahjustumise osas on samuti ebaõige. Kehtiva volitatud

ehitusinseneri, tase 8, kutsestandardi p A.2.10 järgi ongi omanikujärelevalve ametiala kutse

olemuslikuks sisuks eelkõige järelevalve tegemine, sh ehitusprojekti nõuetele vastavuse

kontrollimine; ehitustegevuse lepingule vastavuse kontrollimine; kvaliteedi vastavuse

kontrollimine ja hindamine; ohutusele vastavuse kontrollimine. Seetõttu on ilmne, et kuivõrd

kaebajale on juba väljastatud volitatud ehitusinsener, tase 8, kutse omanikujärelevalve

ametialal, on tema teadmised ja pädevused piisavad selleks, et tagada nii ehitusprojekti nõuetele

vastavuse kontroll, ehitustegevuse lepingule vastavuse kontroll, kvaliteedi kontroll ja ohutuse

kontroll. Omanikujärelevalve, auditite ja ekspertiiside ainsaks erinevuseks on see, et

omanikujärelevalve töös kontrollitakse ehitamise puhul normidest kinnipidamist ja nõudeid

ehitamise ajal, auditeid tehakse valmis ehitatud ehitistele ja ekspertiise valmis olevatele

projektidele.

10. EEL palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis õigesti, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine põhjustab

kaebajale üksnes teatavaid ebamugavusi. Kaebaja harjumused ja sellega kaasnev mugavus ei

ole esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel asjakohased. Kuna kaebajale on antud mitu

erinevat kutset, ei kaotaks ta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võimalust tegeleda

erialase kutsetegevuse ja ettevõtlusega ning teenida sissetulekut. Kaebaja peab üksnes oma

majandustegevuse ümber korraldama. Kaebaja võttis ise teadliku riski, kui ei taotlenud kohe 7.

taseme kutset. Nüüdseks on kaebaja siiski esitanud taotluse 7. taseme kutse andmiseks auditi ja

ekspertiisi ametialal. Kui see rahuldatakse, saab kaebaja jätkata olulises osas oma

harjumuspärase majandustegevusega.

Halduskohus leidis õigesti, et kaebus ei ole kuigi suurte väljavaadetega. KAK p-st 3.4 ja KAK

lisa 6 p-st 2.3 tulenevalt analüüsitakse 8. taseme kutse andmisel mitte üksnes objekti tehnilist

vastavust kutsestandardi osas A.1 või alternatiivselt KAK p-s 3.5 sätestatule, vaid hinnatakse

ka objektil tehtud töö tehnilist ja sisulist keerukust, sh näiteks kui suure osa ehitise suhtes töö

tehti ning millise ehitise osa suhtes töö tehti, samuti hinnatakse ekspertarvamuse sisulist taset.

Probleem ei seisnenud objektide vastavuses KAK p-s 3.5.3 toodud tehnilistele nõuetele, vaid

selles, et kaebaja sisuline töökogemus ei vasta 8. kutsetasemele, sh ei vastanud nõuetele auditite

ja ekspertiiside tase. KAK p 3.5 sätestab alternatiivse regulatsiooni KAK p-s 2.7 sätestatule,

mitte KAK lisa 6 p-s 2.3 sätestatule. KAK lisa 6 p 2.3 näeb kutse andjale ette kohustuse hinnata

iga taotleja puhul sisuliselt tehtud tööde keerukust ja ekspertarvamuse taset. Töö keerukust ja

ekspertarvamuse taset mõjutavaid asjaolusid vaadatakse tervikuna, arvestades seejuures

valdkondlike nõudeid, arenguid, praktikaid ja taset. Tegu on määratlemata õigusmõistetega,

mille sisustamisel lähtutakse väga spetsiifilistest erialastest teadmistest ja kogemustest. Isegi

kui vastustaja on põhjendamiskohustust rikkunud, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest EEL

peaks tegema uue samasisulise otsuse. Omanikujärelevalve, ekspertiisi ja auditi kutse eeldused

on erinevad. Omanikujärelevalve kutsele ei kohaldu KAK lisa 6 p 2.3 ja seega ei hinnata

omanikujärelevalve kutse taotlemisel tööde sisulist taset, sest omanikujärelevalve töö

tulemusena sellist tööd ei valmigi.

Kaebaja subjektiivsed õigused ei kaalu üles avalikke huve. Omanikujärelevalve 8. taseme kutse

olemasolu ei saa kinnitada kaebaja pädevust teenuse osutamisel ekspertiiside ja auditite erialal

8. taseme pädevuspiirides, sest tegemist ei ole sisult identsete kutsetega. Kaebaja taotleb

kõrgeima taseme kutseid ehitusinseneeria valdkonnas ametialadel, mille sisuks on teiste

3-23-1614

8(9)

spetsialistide tööde vastavuse kontrollimine. Kui seda teeb ebapädev isik, on oht kolmandate

isikute elule, tervisele ja varale suur.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

12. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt

võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja

andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Nimetatud abinõu rakendatakse

koos kohustamiskaebusega ning kohtul on asjakohase esialgse õiguskaitse abinõu valiku juures

suur kaalutlusruum. Kui puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ja kaebajal on

ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus, on esialgse õiguskaitse korras lubatav ka haldusorgani

kohustamine kindla sisuga haldusakti andmiseks, isegi kui selle andmisel on haldusorganil

kaalutlusruum (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 17).

13. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on

ülekaalukas. Kaebaja on usutavalt põhistanud, et kuigi tal on olemas ka muid kutseid, on nende

tegevusalade näol tegemist kõrvaltegevustega, mis annavad üksnes väikese osa kaebaja

sissetulekust. Samuti on usutav, et kui kaebaja ei saa jätkata ehituseksperdina auditite ja

ekspertiiside alal tegutsemist kohtumenetluse ajal, võib ta kaotada oma senised kliendid

konkurentidele. Esialgse õiguskaitse vajadust ei vähenda ka asjaolu, et põhimõtteliselt oleks

kaebajal võimalik võtta oma äriühingusse tööle isik, kellel on ehitusinseneri 8. taseme kutse.

Arvestades, et kaebaja äriühingus on peale kaebaja tööl veel vaid üks ehitusteadmisteta isik ja

seni on täitnud ehituseksperdi tööülesandeid üksnes kaebaja ise, võib eeldada, et selline

korraldus mõjutaks oluliselt kaebaja äriühingu tegevust ja sealhulgas äritegevusest saadavaid

sissetulekuid. Kuna esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida isikule kahju tekkimist, ei ole

esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel määrav ka hilisem kahju hüvitamise võimalus.

14. Kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud

protokollilise otsusega otsustati kaebajale ehitusprojekti ekspertiisi ja ehitise auditi ametialadel

volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutset mitte anda põhjusel, et töökogemuse nõue on KAK lisa

6 p 2.3 osas täitmata. Muudele õiguslikele alustele ei ole protokollilises otsuses ega ka

vaideotsuses osutatud. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et vastustaja ei ole vaidlustatud

otsustes käsitlenud KAK p-st 3.5 tulenevaid töökogemuse alternatiivseid nõudeid, mis kaebaja

hinnangul on täidetud. Samuti on kaebaja esitanud kaebuses argumendid, miks ta ei nõustu

vaideotsuses esitatud hinnanguga, et kutsekomisjonile esitatud tööde keerukus ei vasta 8.

tasemele.

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

saa

kaebaja

väiteid

pidada

ilmselgelt

põhjendamatuteks. Kaebuse väidete põhjendatuse ja vaidlustatud otsuse õiguspärasuse

kontrollimiseks on vaja uurida tõendeid ja seda saab teha asja sisulisel läbivaatamisel.

15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui oleks ilmselge, et kaebaja kutse taastõendamise

taotlus tulnuks kindlasti rahuldada. Kaebaja taotles vastustajalt ehitusprojekti ekspertiisi ja

3-23-1614

9(9)

ehitise auditi ametialadel 8. taseme kutse taastõendamist. Kaebaja on selgitanud, et on

tegelenud põhitööna ehituslike auditite ja ehitusprojektide ekspertiiside koostamisega alates

2014. aastast. Kaebajal oli volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutsetunnistus hoonete ehituse

allerialal inseneride koolitamise ja uurimistöö ametialal kehtivusega kuni 02.05.2023, mis

hõlmas ka õigust teha tehniliste piirangutega ehitiste ja ehitusprojektide ekspertiisi vastaval

erialal, allerialal ja ametialal. Seega tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine üksnes kaebaja

senise kutse säilitamist kohtumenetluse ajaks. Selliselt esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamisel ei otsustaks kohus ära asja sisulist vaidlust. Kui kaebus jääb rahuldamata, langeb

vastava kohtulahendi jõustumisel esialgne õiguskaitse ära ning selle alusel antud kutsetunnistus

kaotab kehtivuse. Ühtlasi ei saa olukorras, kus kaebajal on juba varem olnud ehitusinseneri 8.

taseme kutse ja ta jätkaks ehitusvaldkonnas oma senist tegevust, pidada avalikku huvi esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu kaebaja õigustest tingimata kaalukamaks. Kaebuse

lisadest nähtuvalt on kaebajal olemas nõutud erialane haridus ja ta on osalenud

täienduskoolitustel. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks varem oma valdkonnas

tegutsemisel probleeme esinenud. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul ohtu avalikule

huvile väga suureks pidada ning see ei kaalu üles kaebaja õigust jätkata oma senist tegevust

juba kohtumenetluse ajal. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb seega anda talle taotletud kutsed

kohtumenetluse ajaks, sest selleks puudub muu tõhus abinõu.

16. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

28.07.2023 määruse resolutsiooni p 4. Ringkonnakohus rahuldab uue määrusega kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustab EEL-i andma kaebajale esialgse õiguskaitse korras

üldehituse erialal hoonete ehituse allerialal ehitusprojektide ekspertiisi ja ehitise auditi

ametialal volitatud ehitusinseneri, tase 8, kutse. Esialgse õiguskaitse kestus sõltub

kohtumenetluse kestusest, mis ei ole selgelt prognoositav. Kutseregistri põhimääruse § 8 lg 1 p

5 kohaselt kantakse aga kutsetunnistuse kohta registrisse mh kutsetunnistuse kehtivusaeg.

Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks määrata konkreetne

kutsetunnistuse kehtivusaeg. HKMS § 251 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrus võib

olla tingimuslik. Kohtupraktika järgi tingimus võib seisneda ka esialgse õiguskaitse määrusega

kohaldatud abinõule ajalise kehtivuse seadmises (Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2013 määrus

nr 3-12-1412, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2012 määrus nr 3-12-804). Seepärast

kohustab ringkonnakohus EEL-i andma kaebajale eelnimetatud kutse kuni määruse

resolutsioonis märgitud tähtajani, kuid mitte kauemaks kui praeguses haldusasjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni. Kui kohtumenetlus pole esialgse õiguskaitse kehtivuse tähtajaks

(31.12.2024) lõppenud, saab kaebaja esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse.

17. Kutseseaduse (KutS) § 21 lg 4 teise lause järgi on paberkandjal kutsetunnistus kehtiv ainult

sellekohase kande olemasolu korral kutseregistris. Seega on kaebaja õiguste kaitseks oluline, et

lisaks kutse andmisele kantaks talle omistatud kutse kutseregistrisse. KutS § 21 lg 4 esimese

lause kohaselt kantakse kutsetunnistus kutseregistrisse kutseregistri põhimäärusega sätestatud

korras. Vastavalt põhimäärusele on nende andmete volitatud töötleja SA Kutsekoda (§ 1 lg 2),

kes kontrollib kutse andja esitatud andmed üle ning seejärel kinnitab andmed (§ 12 lg 1).

Seetõttu kohustab ringkonnakohus ühtlasi SA-d Kutsekoda kandma andmed kutseregistrisse.

(allkirjastatud digitaalselt)