3-23-1799/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1799

Määruse kuupäev

13. september 2023

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla 27. jaanuari 2023. a käskkirja

nr 6-2/51 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1799 menetlus.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 13. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus kehtetuks tunnistada käskkiri nr 6-25/51. Lisaks esitas kaebaja taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 17. augustil 2023 vaidlusaluse käskkirja,

käskkirja peale esitatud vaide ja tehtud vaideotsuse. Seejuures märkis vangla, et vaidlusaluse

käskkirja number on 6-2/51, mitte 6-25/51.

3. Tartu Halduskohus jättis 18. augusti 2023. a määrusega X-i kaebuse käiguta, andes selles

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

4. Kaebaja esitas 30. augustil 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles mh sisaldus

taotlus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Kaebaja selgitas, et ta ootas kaua tõlget kaebajale arusaadavasse keelde ja ametlikku tõlget,

kuid kaebajale tõlget ei tehtud. Kuna kaebaja ei tea siiani dokumentide sisu, ei osanud ta neid

vaidlustada.

5. Tartu Halduskohus kohustas 5. septembri 2023. a määrusega Tartu Vanglat esitama

seisukoha X-i kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

6. Tartu Vangla esitas 12. septembril 2023 seisukoha, milles teatas, et taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks ei ole põhjendatud ja puuduvad sellised mõjuvad põhjused, mis õigustaksid

menetlustähtaja ennistamist.

Vangla põhjendas, et asjaolu, et vaideotsus on kaebajale kätte antud eestikeelse dokumendina,

ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vanglal puudub kehtivast õigusest kohustus tõlkida

dokumente võõrkeelde. Vaideotsuse kätte toimetanud ametniku Angela Oksari 6. septembri

2023. a e-kirjast nähtuvalt tema kaebajale dokumendi sisu ei tutvustanud. Selgitustest

nähtuvalt ei ole A. Oksari vene keele oskus sedavõrd heal tasemel, et kõike täpselt tõlkida.

Vaatamata sellele, et vanglal ei ole eestikeelse dokumendi kirjaliku tõlkimise kohustust ja

dokumendi kättetoimetamisel koheselt selle sisu suuliselt ei tutvustatud, on kinnipeetaval

erinevaid võimalusi dokumendi sisust arusaamiseks. Kui kaebaja tõesti ei saanud

vaideotsusest aru ja tal puudusid ka rahalised vahendid dokumendi vene keelde tõlkimiseks

või vanglaväliste isikute kaudu (lähedased, tuttavad vms) abi kasutamiseks, siis oli

kinnipeetaval võimalik õigeaegselt abi saamiseks pöörduda kaaskinnipeetavate või oma

inspektor-kontaktisiku poole. Inspektor-kontaktisik Erge Viiklaidi selgitustest nähtuvalt ei ole

X tema poole pöördunud vaideotsuse sisust arusaamiseks. Kui aega kaebaja ise ei ole üles

näidanud initsiatiivi ega soovinud abi dokumendi sisust arusaamisel, siis ei saa see õigustada

kaebetähtaja ületamist peaaegu kolme kuu ulatuses ega pidada tähtaja ennistamist tingivaks

mõjuvaks põhjuseks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus

kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse

menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2,

mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124

lg-le 2.

8. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

9. Arvestades, et kaebaja vaidlustab praeguses asjas Tartu Vangla 27. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 6-2/51, mille peale esitas kaebaja vaide, on kohtueelset menetlust lõpetav lahend

Tartu Vangla 18. mai 2023. a vaideotsus nr 1-11/29-4. Et Tartu Vangla 17. augusti 2023. a

vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Vangla 18. mai 2023. a

vaideotsuse nr 1-11/29-4 kätte 18. mail 2023, tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus

hiljemalt 19. juunil 2023. Seega esitades kaebuse 13. augustil 2023, ületas kaebaja 30-päevase

kohtusse pöördumise tähtaja.

10. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja

ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus.

11. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks

põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes

kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa

tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu

isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a

määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja

kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku

eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja

huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a

määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).

12. Kaebaja esitas 30. augustil 2023 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et

temale ei ole keegi kirjalikult ega suuliselt vaideotsust ega muid dokumente tõlkinud ja

ebapiisava keeleoskuse tõttu ei saanud ta vaideotsusest aru.

13. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata

jätmist. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla küll ebamugav, kuna tal ei

olnud vaideotsuse ametlikku tõlget talle arusaadavasse vene keelde, kuid siiski oli kohtu

hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Nagu Tartu Vangla selgitas 12.

septembri 2023. a vastuses, oli kaebajal võimalik vastavaid selgitusi ja abi küsida oma

inspektor-kontaktisikult, kes on varasemalt olnud kaebajale tõlgiks, või vene keelt valdavatelt

kaaskinnipeetavatelt. Seega ei saanud kaebaja eesti keele oskuse puudumine olla takistuseks,

et esitada halduskohtule 30-päevase kaebetähtaja jooksul kaebus Tartu Vangla 27. jaanuari

2023. a käskkirja nr 6-2/51 tühistamiseks. Kui kaebaja mõistis oma inspektor-kontaktisikult

küsida vaidlustatud käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli sisu kohta, mille järgselt

tõlgiti mainitud dokumendi kaebajale vene keelde, pidi kaebaja aru saama, et oma õiguste

kaitseks peab ta sarnaselt toimima vaideotsuse saamise järgselt. Sellest tulenevalt leiab kohus,

et kaebaja ei ole olnud vangla käskkirja vaidlustamisel piisavalt hoolikas.

14. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja

ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.

15. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

16. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata

jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Et Tartu Vangla

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

17. Kaebaja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse sisust lähtuvalt mõistab

kohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.

18. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

19. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada.

Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi

õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.

20. Kohus nendib, et kohtumenetluses osalemisega kaasneb teatav ajakulu ning see võib

tekitada muret ja stressi, kuid nimetatud asjaolud ei saa olla põhjuseks, miks anda kaebajale

riigi õigusabi. Ka esindajaga suhtlemine eeldab kohtuasja arutamist, mis nõuab samamoodi

aega ja millega võib kaasneda stress, mistõttu ei ole sellest aspektist lähtuvalt esindaja kaudu

ja isiklikult kohtuasja menetluses osalemisel vahet. Eestikeelsetest kohtumäärustest jm kohtu

poolt koostatavatest dokumentidest arusaamiseks saab kohus kaebajale osutada menetlusabi,

mida kohus on praeguses asjas kaebajale ka võimaldanud.

21. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus

menetluse lõpetamiseks. Seega on menetluse lõpetamise aluse esinemisest tulenevalt ka

kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik