2-22-5924/78 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-5924

Tsiviilasi

X.X (töötaja) hagi P.K.Z (tööandja) vastu perioodil 2020

juuni kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt

kinnipeetud summa 978,53 euro (neto); 2021 septembri

töötasu 822,60 euro (neto); kasutamata puhkusehüvitise

279,53 euro (neto); TLS § 100 lg 4 hüvitise kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses 3016,32 euro (neto) ja viiviste

nõudes

J.R (töötaja) hagi P.K.Z (tööandja) vastu perioodil 2020

mai kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt

kinnipeetud summa 464,48 euro (neto); 2021 septembri

töötasu 312,82 euro (neto); kasutamata puhkusehüvitise

200,26 euro (neto) ja TLS § 100 lg 4 hüvitise kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses 3016,32 euro (neto) nõudes

Tsiviilasja hind I (hageja I)

Tsiviilasja hind II (hageja II)

5504,74 eurot

4053,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I (töötaja): X.X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja II (töötaja): J.R (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate I ja II lepinguline esindaja: H.Y, e-post: xxx

Kostja (tööandja): P.K.Z (registrikood xxxxxxxx), asukoht

xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi;

e-post: kersti.kagi@palladium.legal

Kohtuistungite toimumise aeg,

osalenud isikud

Kohtuistungid on toimunud: 06.02.2023, 03.04.2023,

09.05.2023. Istungitel osalesid: hageja I X.X; hagejate I ja

II lepinguline esindaja H.Y; kostja lepinguline esindaja

Kersti Kägi; kostja seaduslik esindaja R.G

RESOLUTSIOON:

1) Mitte menetleda hagejate I ja II poolt 06.06.2023 esitatud menetlusdokumenti ja

mitte vastu võtta hagejate I ja II poolt 06.06.2023 esitatud tõendit (TsMS § 66, § 331).

2) Hagejate I ja II hagi rahuldada osaliselt.

3) Välja mõista kostjalt P.K.Z-lt hageja I X.X kasuks perioodil 2020 juuni kuni 2021

september saamata jäänud töötasu 978,53 eurot (neto).

4) Välja mõista kostjalt P.K.Z-lt hageja I X.X kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lõikes 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (978,53 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni

12.09.2023 summas 146,61 eurot ja edaspidiselt iga tasumisega viivitatud päeva eest

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

5) Välja mõista kostjalt P.K.Z-lt hageja II J.R kasuks perioodil 2020 mai kuni 2021

september saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto).

6) Jätta rahuldamata hageja I nõuded välja mõista kostjalt hageja I kasuks 2021

septembri töötasu 822,60 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot ja TLS §

100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto).

7) Jätta rahuldamata hageja II nõuded välja mõista kostjalt hageja II kasuks 2021

septembri töötasu 312,82 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot ja TLS §

100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto).

MENETLUSKULUD:

1) Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2) Hagejate ja kostja menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest 12.09.2023. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I MENETLUSE KÄIK

HAGEJA I X.X TÖÖVAIDLUSASJADE MENETLUSED (NR 4-1/148/22, 4-1-1762/21)

1) Avaldaja X.X (töötaja, hageja I) esitas 31.01.2022 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse töövaidluskomisjoni asjas nr 4-1/148/22, milles palus mõista vastaspoolelt ehk

tööandjalt (kostjalt) välja: 1) töötasu 2020 juuni kuni 2021 septembri eest 978,53 eurot

(neto); 2) töötasu 2021 septembri eest 822,60 eurot; 3) puhkusehüvitise 279,53 eurot

(neto); 4) töölepingu (TL) lõpetamise hüvitise summas 3016,32 eurot (neto); 5)

põhinõudelt viivise 36,72 eurot alates 31.01.2022 kuni 08.03.2022 ning täiendavat viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Tööandja esitas X.X vastu

varalise kahju nõude summas 978,53 eurot (neto) (TVK asja 4-1/148/22 tl 2-5, 25-28).

2) TVK 08.03.2022 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/148/22 rahuldati X.Xi avaldus

osaliselt ning tööandjalt (kostjalt) mõisteti X.Xi kasuks välja: 1) 2020 juuni kuni 2021

septembri eest saamata jäänud töötasu 861,94 eurot (neto); 2) töölepingu seaduse (TLS) §

100 lg 4 alusel hüvitis 1000 eurot (neto); 3) saamata jäänud töötasult ja hüvitiselt (kokku

1861,94 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 08.03.2022 viivis 15,1 eurot ja edaspidiselt

kuni nõude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras iga viivitatud

päeva eest; 4) töötaja X.X avaldus 2021 septembri töötasu ja puhkusehüvitise nõudes jäeti

rahuldamata; 5) tööandja P.K.Z avaldus X.X vastu jäeti rahuldamata (TVK asja nr 4-

1/148/22 toimik, lk 103-106; põhitoimik I kd, tl 4-7).

3) Kostja (tööandja) P.K.Z vaidlustas TVK 08.03.2022 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/148/22,

esitades 21.04.2022 Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse

korras läbivaatamiseks (tl I kd, tl 1-3).

4) Samuti vaidlustas hageja I X.X TVK otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/148/22, esitades kostja

vastu hagiavalduse kohtusse 21.04.2022 (II kd, tl 1-4).

5) Hageja esitas 04.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu (I kd, tl 12-15).

Hageja esitas kohtule 23.10.2022 parandatud hagiavalduse (I kd, tl 34-37). Kohus võttis

05.12.2022 määrusega menetlusse järgmised hageja nõuded: 1) mõista kostjalt hageja

kasuks välja 978,53 eurot, mis on töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud raha; 2) 2021

septembri töötasu 822,60 eurot; 3) kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot; 4) hüvitis

kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas; 5) viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I kd, tl 34-

40).

6) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg

6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/148/22

ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde (TVK toimik I).

7) Varasema töövaidlusasja nr 4-1/1762/21 menetlus (otsus jõustunud 10.01.2022).

27.10.2021 esitas X.X (töötaja) P.K.Z (tööandja) vastu TVK-le avalduse tööandjapoolse

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõppenuks tunnistamise ja

töötajate registris paranduskande tegemise nõudes. 09.12.2021 tegi TVK töövaidlusasjas

nr 4-1/1762/21 otsuse, millega rahuldas X.X nõuded täies ulatuses. TVK otsuse kohaselt

on poolte vahel sõlmitud tööleping töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles

öeldud 24.09.2021; samuti on P.K.Z ja X.Xi vahel sõlmitud tööandjapoolne töölepingu

erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel tühine (I kd, tl 16-18).

HAGEJA II J.R TÖÖVAIDLUSASJADE MENETLUSED (NR 4-1/236/22; 4-1/1764/21)

8) Avaldaja J.R (töötaja, hageja II) esitas 16.02.2022 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 4-1/236/22, milles palus mõista

vastaspoolelt ehk tööandjalt (kostjalt) välja: 1) avaldaja töötasust alusetult kinni peetud

trahvid /kahjuhüvitised kogusummas 464,48 eurot (neto); 2) töötasu summas 513,28 eurot

2021 septembrikuus töötatud aja eest; alternatiivselt puhkusehüvitise summas 513,28

eurot (neto); 3) ülesütlemise hüvitise summas 3076,32 eurot (neto); 5) põhinõudelt viivise

alates 16.02.2022 kuni nõuete kohase täitmiseni. Tööandja esitas TVK-le avaldaja J.R

suhtes kahju hüvitamise nõude summas 464,48 eurot (neto) (TVK asja 4-1/236/22, tl 1-4,

38-44).

9) TVK 24.03.2022 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/236/22 rahuldati J.R avaldus

osaliselt ning tööandjalt (kostjalt) mõisteti J.R kasuks välja: 1) töötasu summas 464,48

eurot (neto); 2) TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 1200 eurot; 3) viivis 24.03.2022 sseisuga

summas 14,62 eurot ja seadusejärgne viivis kuni nõuete kohase täitmiseni; 4) avaldaja J.R

puhkusehüvitise ja septembri 2021 töötasu nõue jäeti rahuldamata; 5) tööandja P.K.Z

avaldus J.R vastu kahju hüvitamise nõudes jäeti rahuldamata (TVK asja 4-1/236/22 tl 31-

35).

10) Kostja (tööandja) P.K.Z vaidlustas TVK 24.03.2022 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/236/22,

esitades 27.04.2022 Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse hagimenetluse

korras läbivaatamiseks (III kd, tl 1-4).

11) Samuti vaidlustas hageja II J.R TVK otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/236/22, esitades kostja

vastu hagiavalduse kohtusse 07.05.2022 (IV kd, tl 2-5).

12) Hageja II esitas 06.09.2022 Harju Maakohtule lõplikku hagiavalduse kostja vastu (IV kd,

tl 20-23). Kohus võttis 16.11.2022 määrusega menetlusse järgmised hageja II J.R nõuded:

1) mõista kostjalt hageja II kasuks välja töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud raha

464,48 eurot (neto); 2) 2021 septembri töötasu 312,82 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse

hüvitis 200,26 eurot (neto); 4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas

3076,32 eurot (neto) (IV kd, tl 20-26).

13) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg

6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/236/22

ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde (TVK toimik II).

14) Varasema töövaidlusasja nr 4-1/1764/21 menetlus (otsus jõustunud 10.01.2022).

07.10.2021 esitas J.R P.K.Z vastu töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandjapoolse

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõppenuks tunnistamise ja

töötajate registris paranduskande tegemise nõudes. 09.12.2021 tegi TVK töövaidlusasjas

nr 4-1/176/21 otsuse, millega rahuldas avaldaja J.R nõuded täies ulatuses. TVK leidis, et

P.K.Z ja J.R vahel sõlmitud tööleping on töötaja poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel

üles öeldud 24.09.2021; samuti tuvastati, et tööandjapoolne töölepingu erakorraline

ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel on tühine (III kd, tl 18-21).

TSIVIILASJADE LIITMINE

15) Käesolevas vaidluses on põhiliseks tsiviilasja numbriks 2-22-5924.

16) Tsiviilasjaga nr 2-22-5924 on liidetud veel 3 tsiviilasja: 1) 05.12.2022 tsiviilasi nr 2-22-

5928 (hageja I X.X nõudes; II kd, tl 10); 2) 03.02.2023 tsiviilasi nr 2-22-6239 (hageja II

J.R nõudes; I kd, tl 118-119); 3) 02.03.2023 tsiviilasi nr 2-22-6849 (hageja II J.R nõudes;

I kd, tl 135).

HAGEJA I X.X NÕUED JA SEISUKOHAD

17) Hageja I X.X (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks

välja: 1) perioodil 2020 juuni kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud

summa 978,53 eurot (neto); 2) 2021 septembri töötasu 822,60 eurot (neto); 3) kasutamata

puhkuse hüvitise 279,53 eurot (neto); 4) TLS § 100 lg 4 hüvitise töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses 3016,32 eurot (neto); 5) viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I kd, tl 34-

38).

18) Vastavalt hageja I ja kostja vahel sõlmitud töölepingule asus hageja I alates 04.05.2020

kostja juurde täistööajaga (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas) tööle müüja-konsultandi

ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja I töötasu brutosummas katseajal 1000 eurot

ja pärast katseaja lõppu 1200 eurot. Pärast katseaja lõppu alates 2020 juulist kuulus kostja

poolt hagejale igakuiselt tasumisele töötasu netosummas 1005,44 eurot (I kd, tl 16-37, 91-

97, 105-106, 130-132).

19) Alates 2020 aasta juunist pidas kostja süstemaatiliselt hagejale I tasumisele kuuluvalt

töötasult kinni trahve/kahju hüvitisi, jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud

tasumata. Hageja I pangaväljavõttest (I kd, tl 23) nähtub, et 2020 juulis (hageja juuni

töötasult) arvestas kostja maha 13,50 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 55 eurot

selgitusega kahju hüvitamine, 2020 novembris – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine,

2021 jaanuaris - 246,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris - 86,39 eurot

selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis - 97,54 eurot selgitusega kahju hüvitamine,

2021 aprillis – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 mais - 10,80 eurot selgitusega

kahju hüvitamine, 2021 juunis – 63 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 augustis -

162,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 3 2021 septembris 145 eurot. Kogu hageja

töötatud aja jooksul jättis kostja hagejale I tasumata töötasu (nn trahvide/kahju hüvitiste

näol) kogusummas 978,53 eurot netos.

20) 24.09.2021 esitas hageja I kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks (I kd, tl 27-28).

Töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja I poolt oli tingitud esmalt sellest, et

vaatamata hageja pretensioonidele pidas kostja süstemaatiliselt rohkem kui aasta vältel

hagejale tasumisele kuuluvast palgast maha trahve/kahju hüvitisi ilma õiguslikku aluseta

kokku netosummas 980,53 eurot. Samuti kogu töösuhte kehtimise vältel käitus kostja

hageja ja veel kahe tema kolleegi (Q.B ja hageja II J.R) suhtes üleolevalt, ebaviisakalt

ning au ja väärikust alandavalt, esitades pidevalt väljamõeldud ja enda provotseeritud

pretensioone. Kuna kostja ei reageerinud hageja I korduvalt esitatud nõuetele alusetult

kinnipeetud trahvisummad tagastada ning lõpetada tema suhtes pidevalt esinenud

töökiusamist, edastas hageja I 23.09.2021 koos oma kahe kolleegiga (tunnistaja Q.B ja

hageja II J.Rga) kostjale kirja, milles viitas kostjapoolse tegevuse (trahvide

kinnipidamised ja töötajate ahistamised) ebaseaduslikkusele, palus nimetatud tegevus

lõpetada ning töösuhete parendamise eesmärgil palus kostjat astuda hageja ja teiste

töötajatega nimetatud probleemidega seoses dialoogi (I kd, tl 24-26). Vastuseks hagejate I

ja II 23.09.2021 kirjale reageeris kostja 24.09.2021 ebaadekvaatselt, näidates agressiivsel

viisil, et hagejate ja teiste töötajatega mistahes dialoogide pidamise asemel tema vallandab

kõiki töölt juhul, kui kostjale peaks veel sarnase sisuga kiri tulema. Oma sõnadele

tõsiduse lisamise nimel lõpetas kostja demonstratiivselt töölepingu ühe hageja kolleegiga

Q.Bga TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Selline kostja käitumine andis hagejale I ja II selgelt

mõista, et kostja ei kavatse oma ebaseaduslikku käitumist parandada (plaanib jätkata

töötajate trahvimist ja terroriseerimist ka edaspidi) ega senini kinnipeetud raha hagejale

tagastada.

21) 29.09.2021 kandis kostja hagejale I selgitusega lõpparve netosummas 1051,28 eurot (I kd,

tl 23). 11.09.2021 kandis kostja hageja I arveldusarvele augustis tehtud töö eest osa

töötasust netosummas 711,26 eurot, jättes tasumata 294,18 eurot netos. 24.09.2021

seisuga kuulus hagejale tasumisele töötasu 2021 septembris tehtud töö eest netosummas

822,60 eurot.

22) Kostja ei ole hagejale I kogu töösuhte vältel kordagi puhkamist võimaldanud ega

puhkusetasu tasunud. Hagejale tasumisele kuuluv puhkusehüvitis moodustab kokku

1330,81 eurot. Puhkusetasu arvutamisel on lähtutud asjaolust, et hageja viimase 6 kuu

keskmine töötasu moodustab 1005,44 eurot netos, eelneva 6 kuu päevatasu netosummas

moodustab 34,08 eurot, kogu töölepingulise perioodi eest väljateenitud puhkusepäevi on

39. 23) 24.09.2021 (töölepingu lõppemise) seisuga hagejale I tasumisele kuuluv lõpparve oleks

pidanud sisaldama saamata jäänud töötasu summa 980,53 eurot, tasumata jäetud 2021

augusti töötasu osa netosummas 294,18 eurot, 2021 septembri töötasu netosummas 822,60

eurot ning puhkusekompensatsiooni netosummas 1330,81 eurot. Kuna hagejale I ei ole

lõpparve sisuks olevat aruannet esitatud luges hageja I, et lõpparve tasumisega hüvitas

tööandja osaliselt hagejale I puhkusehüvitise, jättes hüvitisest tasumata 279,53 eurot (I

kd, tl 16-37, 91-97, 105-106, 130-132).

HAGEJA II NÕUDED JA SEISUKOHAD

24) Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks

välja: 1) töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud raha 464,48 eurot (neto); 2) 2021

septembri töötasu 312,82 eurot (neto); 3) kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto);

4) hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot (neto) (III kd, tl

14-17, 30-33, 54-57, 67-72; IV kd, tl 20-26).

25) Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingule asus hageja J.R alates 02.03.2020

kostja juurde täistööajaga (40 tundi nädalas, 8 tundi päevas) tööle müüja-konsultant

ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja II töötasu brutosummas katseajal 1000 eurot

ja pärast katseaja lõppu 1200 eurot. Pärast katseaja lõppu, so alates 2020 maist kuulus

kostja poolt hagejale igakuiselt tasumisele töötasu netosummas 1025,44 eurot. Kostja

pidas alates 2020 maist süstemaatiliselt hagejale tasumisele kuuluvalt töötasult kinni

trahve/kahju hüvitisi, jättes nimetatud summade ulatuses hagejale töötasud tasumata.

Hageja pangaväljavõttest nähtub, et 2020 mais (hageja aprilli töötasult) arvestas kostja

maha 7,50 eurot selgitusega trahv, 2020 juunis – 22 eurot selgitusega trahv, 2020 augustis

– 89,68 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 18 eurot selgitusega kahju hüvitamine,

2021 jaanuaris 54,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris – 5 eurot

selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis – 75,40 eurot selgitusega kahju hüvitamine,

2021 juunis – 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juulis – 70,90 eurot selgitusega

kahju hüvitamine, 2021 augustis – 58,90 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021

septembris 7,60 eurot selgitusega kahju hüvitamine. Kogu hageja töötatud aja jooksul

jättis kostja hagejale tasumata töötasu (nn trahvide/kahju hüvitiste näol) kogusummas

464,48 eurot netos.

26) 24.09.2021 esitas hageja II kostjale avalduse töölepingu lõpetamise kohta (III kd, tl 47-

48). Töölepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt oli tingitud esmalt sellest, et

vaatamata hageja pretensioonidele pidas kostja süstemaatiliselt rohkem kui aasta vältel

hagejale tasumisele kuuluvast palgast maha trahve/kahju hüvitisi ilma õiguslikku aluseta

kokku netosummas 464,48 eurot. Samuti kogu töösuhete kehtimise vältel käitus kostja

hageja ja veel kahe tema kolleegi (Q.B ja X.Xi) suhtes üleolevalt, ebaviisakalt ning au ja

väärikust alandavalt, esitades pidevalt väljamõeldud ja enda provotseeritud pretensioone.

Kuna kostja ei ole hageja korduvalt esitatud nõuetele alusetult kinnipeetud trahvisummad

tagastada ning lõpetada tema suhtes pidevalt esinenud töökiusamist reageerinud,

23.09.2021 edastas hageja koos oma kahe kolleegiga (X.X ja Q.B) kostjale kirja, milles

viitas kostja poolse tegevuse (trahvide kinnipidamised ja töötajate ahistamised)

ebaseaduslikkusele, palus nimetatud tegevus lõpetada ning töösuhete parendamise

eesmärgil palus kostjat astuda hageja ja teiste töötajatega nimetatud probleemidega seoses

dialoogi (III kd, tl 44-46). Vastuseks hageja 23.09.2021 kirjale reageeris kostja

24.09.2021 ebaadekvaatselt, näidates agressiivsel viisil, et hageja ja teiste töötajatega

mistahes dialoogide pidamise asemel tema vallandab kõiki töölt juhul kui kostjale peaks

veel sarnase sisuga kiri tulema. Oma sõnadele tõsiduse lisamise nimel lõpetas kostja

demonstratiivselt töölepingu ühe hageja kolleegiga (Q.Bga) TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Selliselt andis kostja oma käitumisega hagejale selgelt mõista, et kostja ei kavatse oma

ebaseaduslikku käitumist parandada (plaanib jätkata töötajate trahvimist ja terroriseerimist

ka edaspidi) ega senini kinnipeetud raha hagejale tagastada.

27) 29.09.2021 kandis kostja hagejale II selgitusega lõpparve netosummas 1364,53 eurot (III

kd, tl 43). 24.09.2021 seisuga kuulus hagejale tasumisele töötasu 2021 septembris tehtud

töö eest netosummas 838,98 eurot. Hageja ei ole 2021 septembris töövõimetuslehel olnud

(töölepingulised suhted ei olnud peatunud). Töövaidluskomisjonis olnud menetluses väitis

kostja nagu olevat tema tasunud hagejale lõpparvena septembri töötasu brutosummas

572,71 eurot ja töövõimetushüvitist brutosummas 109,56 eurot. Hageja kinnitab, et kostja

ei ole hagejale 2021 septembri kuu eest töövõimetushüvitist tasunud. Samuti ei ole hageja

II töövõimetuslehel olnud.

28) Hagejale II tasumisele kuuluv puhkusehüvitis moodustab kokku 1038,63 eurot.

Puhkusetasu arvutamisel on lähtutud asjaolust, et hageja viimase 6 kuu keskmine töötasu

moodustab 1025,44 eurot netos, eelneva 6 kuu päevatasu netosummas moodustab 34,76

eurot, kogu töölepingulise perioodi eest väljateenitud puhkusepäevi on 44, millest 2020

detsembris oli kasutatud 14 päeva ja 30 päeva oli kasutamata jäetud puhkust (III kd, tl 14-

17, 30-33, 54-57, 67-72).

KOSTJA VASTUS HAGEJATE NÕUETELE

29) Kostja hagejate nõudeid ei tunnista ja palub jätta hagejate I ja II nõuded kogu ulatuses

rahuldamata ning menetluskulud jätta hagejate kanda (I kd, tl 42-49; 179-183; III kd, tl

14, 60-66).

30) Kostja ei ole hagejatelt õigusvastaselt raha kinni pidanud, nagu hagejad eksitavalt

väidavad, vaid kostja tasaarvestas enda varalise kahjunõude hagejate töötasunõudega, mis

oli kostjale kui tööandjale hagejate kui töötajate poolt tööõigussuhtes tekitatud. Mõlemad

hagejad kandideerisid kostja juurde tööle www.cv-keskus.ee kaudu avaldatud

konkursikuulutuse (müügikonsultandi ametikoha täitmiseks) kaudu. Müügikonsultandi

kohal töötamiseks eeldas kostja kandidaadilt järgnevalt nimetatud töökohustusi ja nende

täitmist: 1) klientide teenindamine ja nõustamine müügisaalis; 2) kauba vastuvõtt,

registreerimine ja väljapanek; 3) tellimuste vormistamine, kokkupanek ja kulleriga või

postiteenusega saatmine tellijale; 4) remonttööde vastuvõtt ja väljastamine; 5) müügisaali

korrasoleku tagamine. Hagejad kandideerisid kostja juurde tööle ja läbisid konkursi.

31) Hageja I X.X asus kostja ettevõttes tööle müüja-konsultandina alates 04.05.2020, kui

pooled sõlmisid töölepingu nr 10/2020. Hageja II J.R asus kostja ettevõttes tööle müüja-

konsultandina 02.03.2020, kui temaga sõlmiti tööleping nr 08/2020. Hagejatega sõlmitud

töölepingu p-s 6.1.1 on töötaja töölepingulise kohustusena märgitud kohustus täita

töölepingu tingimusi, töösisekorra eeskirju, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid, Eesti

Vabariigi õigusaktide nõudeid. Töölepingu p-is 6.1.2 on töötajal kohustus teha

kokkulepitud tööd, täita tööandja seaduslikke korraldusi. Töölepingu p-s 6.1.3 on pooled

kokkuleppinud töötaja muude kohustuste täitmises tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest,

tööandja tegevust reguleerivatest muudest tööandja sisestest dokumentidest ja aktidest.

Hagejate töökohustused olid kirjas kostja poolt avaldatud tööpakkumises www.CV-

keskus.ee´s, mida hagejad töölepingut allkirjastades aktsepteerisid.

32) Hagejad ise jätsid töösuhtes täitmata neile töölepingust tulenevad kohustused ja tööandja

seaduslikud korraldused ja juhised, millega nad on ise rikkunud töölepingu p-dest 6.1.1,

6.1.2, 6.1.3 sätestatud kohustusi ja TLS §-des 15, 16, sätestatut. Hagejate rikkumised

väljendusid järgnevas: klientidele kallima hinnaga, kui klient on ise e-poest vormistatud

tellimuses tellinud toodete komplekteerimine; e-poest tellitud kauba lähetamine kliendile

valele tarneaadressidel; klientidele korduvalt edastanud ebaõige informatsioon andmises

toodete tagastamise võimaluste ja garantiiaja kohta; laoarvestuses korduvalt CMR-

süsteemis toodete valede hindadega, vales koguses ja valede koodidega sisestamine;

vastutustundetu käitumine klientide teenindamisel kostja kaupluses Kärberi Keskuses,

aadressil xxx hageja X.X poolt. Hagejate rikkumiste kohta, millega kaasnes kostjale

oluline varaline kahju, koostas kostja hagejatele töösuhte perioodil 2020 kuni 2021

märkimisväärses koguses käskkirju: hageja X.Xle kokku 10 käskkirja (I kd, tl 60-71),

hageja J.Rle 12 käskkirja (TVK toimik II, tl 47-57).

33) Hagejatele on esitatud kostja poolt tasaarvestuse aluseks käskkirjad, mis on nende poolt

osaliselt, s.o 2020 koostatud käskkirjad on hagejad allkirjastanud. 2021 koostatud

käskkirjadega on hagejad tutvunud. Hagejate rikkumised on fikseeritud kostja äriühingus

kasutatavas siseveebis, millele on kõikidele töötajatele juurdepääs. Seega nad tunnistasid

kahjude suurust ning olid tasaarvetusega nõus.

34) Hagejate ebakorrektsed töökohustuste täitmist ja rikkumiste süsteemsust tõendab

klientidelt laekunud kaebuste maht: hageja X.X tööde kohta 7 e-kirja klientide

pretensioonidega (I kd, tl 80-83); hageja J.R tööde kohta 5 e-kirja klientide

pretensioonidega (TVK toimik II, tl 60-62,). Töögraafik, mis tõendab, et tegemist on just

konkreetse hageja veaga ja kliendi pretensiooni põhjustas konkreetse hageja poolt tema

töökohustuse rikkumine, on tõendatu tööaja graafikuga juuni-september 2021 (I kd, tl 80).

Käesolevas asjas esitatud kostja tõendid võimaldavad üheselt järeldada, et hagejate

süsteemne, korduv töökohustuste rikkumine on toime pandud raskest hooletusest

töökohustustesse suhtumisel. Seega varalise vastutuse alused kostjale kahju tekitamise

eest on tõendatud.

35) Seega, kuna hagejad on kõik nende rikkumistest kostjale põhjustatud tassarvestust

puudutavad käskkirjad kätte saanud, neil on olnud võimalus käskkirjadega, osadele

käskkirjadest on ka antud allkirjad, samas ei tõendada osaliselt käskkirjadel

allkirjastamisest keeldumine hagejate mittenõustumist tasaarvestusega. Tasaarvestusega

nõustumust kinnitab asjaolu, et hagejad ei ole 1,5-aastat kestnud töösuhte vältel

tasaarvestusele mingeid vastuväiteid esitanud. Seega on tasaarvestus lubatav TLS § 78 lg

1 järgi.

36) X.X töötasutasunõue 2021 septembrikuu eest 822,60 eurot ja kasutamata jäänud

puhkusekompensatsiooni hüvitis 279,53 eurot on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Hageja I ei ole menetluse lõpuni suutnud üheselt selgelt välja tuua, millest ta oma nõudes

on lähtunud. Hagis toodud nõuete summad on läbisegi neto- ja brutotasudena. Hageja X.X

ei ole arvestatud, et 2021 septembrikuus maksti talle tasu kahel korral – esmalt augustis

2021 väljateenitud töötasu väljamakse päev 10.09.2021 ja 24.09.2021 lõpparve. Üle 2100

euro suuruselt töötasult tulumaksuvaba miinimumi ei arvestata. Tulumaks peetakse kinni

alates teisest väljamaksest. Antud juhul on seda tehtud lõpparvelt. Hageja I 2021

septembri töötasu ja puhkusetasu nõue tuleneb ilmselgelt asjatundmatusest ja ebaõigest

maksude arvestustest. Hagejale I võimaldati puhkust 7 päeva ajahavemikus 26.07.2021

kuni 01.08.2021, mis on tõendatud kostja poolt kohtule 10.02.2023 esitatud hageja töö- ja

puhkusetasu arvestusega ja tööaja graafikutega 2021 juuni kuni september kohta (I kd, tl

123-128). Kostja esitatud arvestustest on näha hageja töötatud töötunnid 2021 juuni kuni

september ja tasu arvestused kuude lõikes.

37) Hageja II J.R väidab endal olevat kostja vastu nõue saamata jäänud töötasuna 2021

septembri eest summas 312,82 eurot ja puhkuse hüvitis 200,26 eurot. Kostja on kohtule

esitanud hageja J.R töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni arvestused. Kõik

tasud, mis kostjal õigus saada oli, on kostjale ka õigetes summades välja makstud, seega

tuleb hageja II vastavad nõude jätta rahuldamata. Hageja II töötas graafiku alusel, s.t tema

töö oli vahetustega. Tööajagraaf on esitatud kohtule kostja poolt 10.02.2023.

Tööajaarvestusest nähtub hageja tööpäevade arv septembris, mis oli 9, töötatud töötunde

84,5. Töötasu 9 päeva eest brototasuna 572,71 eurot. Hageja II töösuhe oli töövõimetuse –

haiguse tõttu - 13 päeva peatunud. Lõppearvega tasus kostja hagejale kokku 1894,94

eurot. Enne väljamakse tegemist peeti kinni: kohustuslik kogumispension 35,71 eurot;

tulumaks 466,13 eurot; töötuskindlustusmakse töötaja osa 28,57 eurot (TVK toimik II, tl

63-69). Seega on hageja II saamata jäänud töötasu nõue 312,82 eurot ja nõue kasutamata

puhkusekompensatsiooni saamiseks 200,26 eurot alusetu ja ei kuulu rahuldamisele.

38) Hagejate X.X ja J.R nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamiseks on

alusetud, vastuolus TLS § 100 lg 4 sätestatud alustega hüvitise väljamõistmiseks ning

need tuleb jätta rahuldamata. Hagejate provokatsiooniline töölepingu erakorraline

ülesütlemine ei ole põhjendatud. Erakorralise töölepingu hüvitise väljamõistmine ja ka

hüvitise suuruse määramine on töövaidlusasja lahendava kohtu kaalutlusotsus. Käesolevas

töövaidlusasjas on kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest

kaheldamatult tuvastatav, et hagejate töölepingu hüvitisenõude rahuldamiseks puuduvad

faktilised alused. Hagejad otsustasid kostjalt tasu välja saamise eesmärgi töölepingu

erakorraliselt ülesse ütelda ehkki selleks ütegi tööandja rikkumist ei esinenud. Seega

mõtlesid hagejad tööandja rikkumise välja. Hagejate poolt töölepingu erakorralise

ülesütlemise tegelik mõte ja sündmuste pinnalt väljajoonistuv selge eesmärk seisnes

kostjalt raha (hüvitise) nõudmises. Kostja on seisukohal, et hageja X.Xl tekkis idee

tööleping erakorraliselt üles öelda pärast arenguvestlust 23.09.2021 kostja juhatuse

liikmetega, kus mõlemad hagejad ei näidanud üles vähimatki tahtmist oma töösse rohkem

pühenduda ja nii probleeme vältida. Nende eesmärk oli kostjalt nõuda raha. Seega leiab

kostja, et hagejate hüvitisnõue töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 1, lg 2 alusel

ülesütlemiselt on vastuolus TLS §-i 100 lg 4 sätte mõttega. Ehkki sättes on hüvituse

suuruseks kolm keskmist töötasu, on kohtul õigus hüvitise suurust muuta. Hüvitise

väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on seega töövaidlusasja lahendava kohtu

kaalutlusotsus. Kuivõrd hagejate töölepingu erakorralise ülesütlemise alus, s.o tööandja

oluline rikkumine TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel on tõendamata, puudub ka alus hagejate

TLS § 100 lg 4 hüvitise saamiseks nõude rahuldamiseks. Alternatiivselt taotleb kostja

vähendada hagejate TLS § 100 lg 4 hüvitise nõuet null euroni (I kd, tl 1-3, 42-49, 121-

123, 160-162, 178-183; III kd, tl 1-4, 60-66).

KOHTUISTUNGID

39) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit: 06.02.2023 (I kd, tl 108-115);

03.04.2023 (I kd, tl 136-159); 09.05.2023 (I kd, tl 168-178).

40) 03.04.2023 kohtuistungil (I kd, tl 136-159) on üle kuulatud kolm tunnistajat: Q.B (I kd, tl

138-144); G.V (I kd, tl 146-154); R.O (I kd, tl 155-159).

KOHTU PÕHJENDUSED

41) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagejate I ja II nõuded

tuleb rahuldada osaliselt.

42) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja I X.X asus kostja juures tööle müüja-konsultandina alates 04.05.2020, kui

pooled sõlmisid töölepingu nr 10/2020 (I kd, tl 50).



Hageja II J.R asus kostja juures tööle müüja-konsultandina alates 02.03.2020, kui

temaga sõlmiti tööleping nr 08/2020 (III kd, tl 75).



TVK otsustega töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21 (jõustunud

10.01.2022) on tuvastatud, et hagejate I ja II ning kostja vahel sõlmitud

töölepingud on hagejate I ja II (töötajate) poolt erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel

üles öeldud 24.09.2021 ehk töölepingud on lõppenud 24.09.2021 (I kd, tl 16-18;

III kd, tl 18-21).

43) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostja tööandjana on jätnud hagejatele

(töötajatele) töösuhte perioodil 2020 maist kuni 2021 septembrini osaliselt töötasu ning

kasutamata puhkuse hüvitise maksmata. Samuti on vaidlus selles, kas kostjalt tuleb

hagejate kasuks välja mõista TLS § 100 lg 4 ette nähtud hüvitis (so kui töötaja ütleb

töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud).

44) Esmalt märgib kohus, et kuna TVK otsused töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-

1/1764/21 on jõustunud (10.01.2022), siis puudub vaidlus selles, et hagejate I ja II ning

kostja vahel sõlmitud töölepingud on hagejate I ja II (töötajate) poolt erakorraliselt TLS §

91 lg 2 alusel üles öeldud 24.09.2021 ning kostja ehk tööandjapoolsed töölepingu

erakorralised ülesütlemised TLS § 88 lg 1 p 3, p 6, p 7 alusel on tühised (I kd, tl 16-18; III

kd, tl 18-21). Töövaidluse lahendamise seaduse § 59 lg 1 p 1 kohaselt

töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise

tähtaja jooksul kohtusse avaldust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel jõustunud

töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Nii hagejad kui kostja ei ole

TVK otsuseid töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21 vaidlustanud ning need on

jõustunud 10.01.2022. Eeltoodu alusel ei saa pooled TVK menetlustes tuvastatud

asjaolude üle enam käesolevas kohtuvaidluses vaielda. Seega lähtub kohus hagejate

nõuete lahendamisel jõustunud TVK otsustega tuvastatud asjaoludest, et hagejate I ja II

(töötajate) töölepingud on lõppenud hagejate poolt töölepingute erakorralise

ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel 24.09.2021. TLS § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja

töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu.

45) Käesolevas asjas toimus viimane kohtuistung 09.05.2023, mil kohus andis pooltele

erinevad tähtajad, sh kohtukõne teeside esitamiseks 29.05.2023 ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks 29.05.2023 ning vastuväidete esitamiseks 05.06.2023 (I kd, tl

178). Hagejate esindaja esitas kohtule 06.06.2023 uue tõendi (I kd, tl 202-204) –

Andmekaitse Inspektsiooni 06.06.2023 vastuse selgitustaotlusele (hagejad on esitanud

selgitustaotluse peale viimast kohtuistungit 10.05.2023) (I kd, tl 203-204). Kostja palub

16.06.2023 jätta hagejate taotlus rahuldamata (I kd, tl 207-209). TsMS § 66 sätestab, et

kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust,

tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib

sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 331 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi

või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta

kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole hagejad põhistanud uue tõendi

hilisemat esitamist. Käesolevas asjas on toimunud kohtuistungid ka 06.02.2023 (I kd, tl

108-115) ja 03.04.2023 (I kd, tl 136-159) ning vaidluse all olevad asjaolud on hagejatele

olnud teada vähemalt alates 06.02.2023 kohtuistungist (tõenäoliselt aga tunduvalt varem,

so ajal, mil poolte vahel toimus samades nõuetes menetlus töövaidluskomisjonis, so alates

2022 algusest).

46) Kuna hagejate 06.06.2023 menetlusdokument ja uus tõend esitati kohtule hilinemisega,

siis kohus keeldub seda menetlemast TsMS § 66 ja § 331 alusel ning kohus jätab sellega

arvestamata käesoleva kohtulahendi tegemisel. Samal põhjusel keeldub kohus vastu

võtmast hagejate poolt 06.06.2023 esitatud dokumentaalset tõendit, kuna see on esitatud

hilinemisega TsMS § 66 ja § 331 alusel.

47) Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt hagejate saamata jäänud

töötasu nõudeid perioodil 2020 mai kuni 2021 september, mida kostja on tasaarvestanud

enda kahju nõuetega (I); seejärel analüüsib kohus hagejate 2021 septembri töötasu ja

kasutamata puhkuse hüvitise nõudeid (II); TLS § 100 lg 4 ette nähtud hüvitise nõudeid

(III) ja hageja I viivise nõuet (IV). Lõpetuseks käsitleb kohus menetluskuludega

seonduvat (V).

I

48) Hageja I X.X (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks

välja perioodil 2020 juuni kuni 2021 september töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud

summa 978,53 eurot (neto) (I kd, tl 34-38). Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses

mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks välja töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud

summa 464,48 eurot (neto) (III kd, tl 14-17, 30-33, 54-57, 67-72; IV kd, tl 20-26). Kostja

on tunnistanud enda kahju hüvitise nõuete tasaarvestamist hagejate töötasudega,

põhjendades tasaarvestamist enda varalise kahju nõuetega hagejate vastu, mis oli kostjale

kui tööandjale hagejate poolt tööõigussuhtes tekitatud (I kd, tl 42-49; III kd, tl 60-66).

49) Puudub vaidlus selles, et alates 2020 aasta juunist pidas kostja hagejale I tasumisele

kuuluvalt töötasult kinni kahju hüvitisi (trahve), jättes nimetatud summade ulatuses

hagejale töötasud tasumata. Hageja I pangaväljavõttest nähtub, et 2020 juulis (hageja

juuni töötasult) arvestas kostja maha 13,50 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 55

eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2020 novembris – 50 eurot selgitusega kahju

hüvitamine, 2021 jaanuaris - 246,80 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris -

86,39 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis - 97,54 eurot selgitusega kahju

hüvitamine, 2021 aprillis – 50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 mais - 10,80 eurot

selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juunis – 63 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021

augustis - 162,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 septembris 145 eurot. Seega

arvestas kosta hageja I töötasult kokku maha 978,53 eurot neto (I kd, tl 23).

50) TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega

tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

51) Kostja on käesolevas asjas esitanud tõendina mitmeid perioodil 2020 mai kuni 2021

september hagejate nimel väljastatud käskkirju varalise kahju sissenõudmise osas, millest

osad on ka hagejate poolt allkirjastatud.

52) Hageja I on allkirjastanud 01.07.2020 käskkirja nr 3 summa 13,59 euro kahju osas (I kd, tl

60, 62); 01.10.2020 käskkirja nr 5 summa 53 euro kahju osas (I kd, tl 60 ja 62 pöördel);

01.11.2020 käskkirja nr 7 summa 50 euro kahju osas (I kd, tl 61, 63 pöördel), so kokku

summas 116,59 eurot. Kuigi käskkirjadel nr 3, 5 ja 7 on hageja I allkirjad, ei tähenda see

kohtu hinnangul hageja I nõusolekut töötasuga tasaarvestamiseks. Kohus leiab, et hageja I

allkirjad kolmel käskkirjal tõendavad vaid seda, et hageja I on mingil ajal nende

käskkirjadega tutvunud, kuid ei ole tõendatud millal oli tööandja dokumendiga tutvumise

täpne aeg. Isegi kui pidada hageja allkirja käskkirjadel TLS § 78 lg 1 nõusoleku

andmiseks, siis on tõendamata nõusoleku andmise aeg. Kohtu jaoks ei teki veendumust, et

vastav töötaja nõusolek oleks antud tööandjale enne tööandja poolt tasaarvestuse

toestamist. Seega leiab kohus, et kostja poolt teostatud enda nõude tasaarvestus perioodil

2020 juuni kuni 2021 september hageja I töötasuga ei vasta TLS § 78 lg 1 nõuetele ja on

ebaseaduslik, mistõttu tuleb 978,53 eurot saamata jäänud töötasu kostjalt hageja I kasuks

välja mõista.

53) Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks

välja töötasudelt õigusvastaselt kinnipeetud summa 464,48 eurot (neto).

54) Puudub vaidlus sellest, et kostja on alates 2020 maist kuni 2021 septembrini

tasaarvestanud hagejale II tasumisele kuuluvalt töötasult kahju hüvitisi (trahve) järgmiselt:

2020 mais 7,50 eurot selgitusega trahv, 2020 juunis – 22 eurot selgitusega trahv, 2020

augustis – 89,68 eurot selgitusega trahv, 2020 oktoobris – 18 eurot selgitusega kahju

hüvitamine, 2021 jaanuaris 54,50 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 veebruaris – 5

eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 märtsis – 75,40 eurot selgitusega kahju

hüvitamine, 2021 juunis – 55 eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 juulis – 70,90

eurot selgitusega kahju hüvitamine, 2021 augustis – 58,90 eurot selgitusega kahju

hüvitamine, 2021 septembris 7,60 eurot selgitusega kahju hüvitamine, so kokku

kogusummas 464,48 eurot netos (TVK toimik II, tl 10, 47-57).

55) Kuigi kostja on koostanud perioodil 2020 mai kuni 2021 september hageja II nimele

mitmeid käskkirju (TVK tl 47-57), leiab kohus sarnaselt eeltoodule, et hageja II ei ole

andnud kostjale TLS § 78 lg 1 tähenduses töötasuga tasaarvestuseks nõusolekut.

Eeltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestanud hageja II töötasu enda nõudega summas

464,48 eurot ilma seadusliku aluseta, mistõttu tuleb see kostjalt hageja II kasuks välja

mõista.

56) Seoses tööandja kahju hüvitamise nõudega märgib kohus järgmist. TLS § 72 kohaselt, kui

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16

sätestatust. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema

täidetud ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Täiendavalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium mh

otsuses nr 3-2-1-56-17 (p 25) asunud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) töötaja on

rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on tekkinud või tekib

kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus

töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 4) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 127 lg 3); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka

Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse

rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid

sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.

57) Kuivõrd kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub TLS § 78 lg 1 sätestatud

töötajate nõusolek tasaarvestuseks, siis kohus ei analüüsi, kas on täidetud kostja kui

tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused.

II

58) Järgmisena analüüsib kohus hagejate septembri 2021 töötasu ja kasutamata puhkuse

hüvitise nõudeid.

59) Hageja I X.X palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks välja 2021

septembri töötasu 822,60 eurot (neto) ja kasutamata puhkuse hüvitise 279,53 eurot (neto)

(I kd, tl 34-38).

60) Hageja II J.R (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja II kasuks

välja 2021 septembri töötasu 312,82 eurot (neto) ja kasutamata puhkuse hüvitis 200,26

eurot (neto) (III kd, tl 14-17, 30-33).

61) Puudub vaidlus selles, et hagejate tööleping lõppes 24.09.2022 TLS § 91 lg 2 alusel

(otsused töövaidlusasjades nr 4-1/1762/21 ja 4-1/1764/21; jõustunud 10.01.2022; I kd, tl

16-18; III kd, tl 18-21). Kostja on seisukohal, et ta on hagejatele töölepingu lõppedes

tasunud nii 2021 septembri töötasud kui ka kasutamata puhkuse hüvitised.

62) TLS § 1 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5 alusel on

töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg

2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel

ja ajal. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja

puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. See tähendab, et vaidluse korral on tööandjal

kohustus tõendada töötaja tööl (mitte) oldud aega ning töö- ja puhkeaja reeglite järgimist.

TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

63) Kostja on tõendanud, et hagejale I on 2021 septembris makstud tasu kahel korral: 1)

10.09.2021, mil maksti välja augustis 2021 väljateenitud töötasu; 2) 24.09.2021, mil

maksti välja lõpparve (I kd, tl 52; 123-128).

64) Hagejale I on kostja poolt arvestatud septembris 2021 järgmised tasud, mis vastavad

hageja I töötatud päevade arvule (hageja I väitel töötas ta perioodil 01.09.2021 kuni

24.09.2021 18 tööpäeva) (I kd, tl 52-59; 123-128):



puhkusetasu perioodi 26.07.2021 kuni 01.08.2021 (so 7 päeva) eest 290,57 eurot;



tööpäevad juulis 2021 (22 päeva) töötasu 927,27 eurot;



tööpäevad augustis 2021 (17 päeva) 1019,19 eurot (neto);



10.09.2021 välja makstud augusti 2021 palk (17 päeva, 115,5 tundi) 716,26 eurot

(neto);



24.09.2021 on tasutud lõpparve: sh töötasu 141 tunni eest septembris 961,34 eurot ja

puhkusekompensatsioon 17,99 päeva eest 693,33 eurot, so kokku 1654,67 eurot;



Seega oli 2021 septembris hagejale I toestatud 2 makset: 1) 10.09.2021 - 825,02 eurot

(bruto); 2) 24.09.2021 - 1654,67 eurot (bruto), so kokku 2479,69 eurot (bruto), mis on

1912,34 eurot (neto).

65) Hageja II J.R töötas kostja juures graafiku alusel, kuna tema töö oli vahetustega (vt

tööajagraafikut I kd, tl 123-128). Tööajaarvestusest nähtub, et hageja II tööpäevade arv

2021 septembris oli 9 tööpäeva ning töötatud töötunde oli 84,5 tundi. Töötasu 9 päeva eest

oli 572,71 eurot (bruto). Hageja II töösuhe oli töövõimetuse tõttu 13 päeva peatunud.

Lõppearve arvestamisel arvestas kostja hagejale II tasu järgmiselt:



töötasu 2021 septembris 9 päeva eest - 572,71 eurot (bruto);



kasutamata puhkuse kompensatsioon 29,81 päeva eest - 1212,67 eurot;



töövõimetushüvitis 13 päeva eest - 109,56 eurot,



seega kokku 1894,94 eurot;



sh enne väljamakse tegemist peeti kinni: kohustuslik kogumispension 35,71 eurot;

tulumaks 466,13 eurot; töötuskindlustusmakse töötaja osa 28,57 eurot (TVK toimik II,

tl 63-69).

66) Kohus leiab, et hagejate nõue 2021 septembri töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise

nõuetes tuleb jätta rahuldamata. Tööandja ehk kostja on tõendanud 2021 septembri

töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise väljamaksmist hagejatele I ja II 2021 septembris

töösuhte lõppemisel lõpparvega vastavalt kostja tööajagraafikule. Hagejad ei ole

tõendanud vastupidist, et kostja töötasu või kasutamata puhkuse hüvitise arvestused

hagejate osas oleksid ebaõiged.

III

67) Hageja I X.X (töötaja) palub hagiavalduses mõista kostjalt (tööandjalt) hageja I kasuks

välja TLS § 100 lg 4 hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 3016,32 eurot

(neto) (I kd, tl 34-38) ning hageja II J.R (töötaja) palub kostjalt (tööandjalt) hageja II

kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3076,32 eurot

(neto) (III kd, tl 14-17, 30-33).

68) TLS § 100 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et

tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (sätte

sõnastus kuni 16.03.2023).

69) Kohus annab hinnangu tööandja poolt esitatud tõenditele - videosalvestistele ja

helisalvestistele (kostja vastuse lisad 8, 9, 10; I kd, tl 72-79). Puudub vaidlus selles, et

mõlemad hagejad töötasid kostja juures müüja-konsultantidena aadressil xxx, Tallinn

asuvas kaupluses. Kostja tööandjana video- ja helisalvestas kaupluses olevat. Nimetatud

tõendite lubatavuse osas on küsimus selles, et kas töösuhtes on töötajaid jälgivate

seadmete kasutamine lubatud.

70) Isikuandmete töötlemist reguleerib alates 25.05.2018 Euroopa Liidu otsekohalduv

isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR, IKÜM) ning lisaks ka 15.01.2019 jõustunud

isikuandmete kaitse seadus (IKS), mis täpsustab mõningaid üldmääruse nõudeid.

Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi peab isikuandmete mis tahes töötlemiseks olema

õiguslik alus. Selleks, et õigustatud huvi saaks olla sobivaks õiguslikuks aluseks, tuleb

läbi viia nõuetele vastav kaalumine, et otsustada selle üle, kas antud juhul kaalub tööandja

õigustatud huvi üles andmesubjekti subjektiivsed privaatsusõigused ning miks on just

konkreetse seadme kasutamine parim meede soovitud eesmärgi saavutamiseks. Selleks, et

pidada jälgimist õiguspäraseks, peab tööandja väga selgelt põhjendama jälgimise ulatust ja

vajadust, näiteks võiks selleks olla töö efektiivsem korraldamine või nt töötajate ohutuse

tagamine (nt töötamine üksinda). Samas peavad kõik tööandja poolt isikuandmete

kasutamiseks rakendatavad vahendid ja viisid olema töötajale teatavaks tehtud.

71) Isikuandmete kaitse seaduse § 11 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus

kohas avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul

andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või

pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.

Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil

jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Kohtu hinnangul on kauplus avalikuks kohaks

korrakaitseseaduse § 54 tähenduses, mille kohaselt on avalik koht määratlemata isikute

ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis,

ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega töötasid hagejad avalikus kohas – kaupluses.

72) Tunnistajana on üle kuulatud kostja töötaja R.O (I kd, tl 138-144), kes töötas kostja juures

klienditoe peahaldurina. R.O andis ütlusi selle kohta, et töötajatel X.Xl ja J.Rl tekkisid

tööl xxx asuva poes müügisaalis tööd tehes vead, näiteks saatsid nad klientidele valed

tooted või läksid tooted vahetusse. Poes olid ka kaamerad, vähemalt 3 tükki. Üks kaamera

oli täpselt müügileti kohal, kus oli rahakassa, samuti oli kaamera seina peal ja teise

müügileti juures. Poodi sisenedes oli kohe kirjas, et seal on videovalve, oli videovalve silt.

Videokaameratega toimus ka helisalvestus. Seda tehti muuhulgas selleks, et vajadusel

kontrollida suhtlemist klientidega. Temal endal ei olnud helisalvestistele juurdepääsu,

vaid see oli vaid juhatuse liikmel (I kd, tl 138-144).

73) Tunnistajana on üle kuulatud ka Q.B (I kd, tl 138-144), kes andis ütlusi selle kohta, et ta

töötas kostja juures müüja-konsultandina koos hagejatega XXX. Tema ei ole kunagi

tööandjale andnud nõusolekut filmimiseks ja pealtkuulamiseks. Tema ei tea, kas hagejad

on sellise nõusoleku andnud, nad pole omavahel seda arutanud. Töötades ta nägi

kaameraid müügisaalis, kuid vastavaid silte ei olnud.

74) Tunnistajana on üle kuulatud kostja töötaja IT-spetsialist ja vanem-müügikonsultant G.V

(I kd, tl 146-154), kes andis ütlusi selle kohta, et Kärberi tänava müügisaalis olid

kaamerad. Poe sissepääsu juures, keskmise kapi peal on kleebis kaamera pildiga ja seal on

kirjas „valvekaamera“. Kaamerad on igas poe nurgas ja neid on ka näha. Kaamerad on nii

klientide jaoks kui ka töötajate jaoks. Kassa juures on näiteks kaks kaamerat, neid on hästi

näha. Need on ka varguste vältimiseks. Ka X.Xl ja J.Rl oli vaja kaameratega töötada.

Näiteks kui toimus vale kauba väljasaatmine, siis nad vahel palusid vaadata kaamerast, et

kes saatis kauba valesti välja. Samuti oli olukord, mil kassas oli puudujääk, siis võis

kaamera järgi aru saada, kellele anti vale summa tagasi. Kaamerad olid heliga (I kd, tl

146-154).

75) Kostja on esitanud tõenditeks fotod kauplusest, millest nähtuvad videovalve hoiatavad

sildid (I kd, tl 75-76). Kohtu hinnangul võib esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et

hagejad töötajatena olid teadlikud, et nende töökohas on kaamerad ja neid video- ja

helisalvestatakse. Lisaks oli hagejate töökohaks avalik koht – kauplus. Kohus leiab, et

avalikuks kohaks olevas kaupluses (mis langeb kokku töötaja töökohaga), kus on

videovalve hoiatavad sildid, on töötajaid jälgitavate seadmete kasutamine lubatav. Sellisel

viisil nii töötajate kui ka klientide jälgime on kohtu arvates õiguspärane ja vajalik eelkõige

töötajate enda kaitseks (nt kaupluses toimuvate varguste või klientide poolt ebaviisaka või

sündsusetu käitumise tuvastamiseks).

76) Tööandja on käesolevas vaidluses tõendanud, et hagejad on töösuhte toimumise ajal toime

pannud korduvaid töökohustuse rikkumisi. X.X puhul on kliendid esitanud 7 e-kirja

pretensioonidega, hageja J.R puhul 5 e-kirja kliendi pretensioonidega (I kd, tl 54; 80-83;

TVK toimik II, tl 47-62). Lisaks on väljatrükid kostja siseveebist hageja rikkumistega

ning pika aja jooksul korduvad käskkirjad hagejate poolt tekitatud kahjude

tasaarvestamise kohta töötasuga - X.X 10 käskkirja, J.R puhul 12 käskkirja (I kd, tl 60-71;

TVK toimik II; tl 47-62). Samuti on tõendina esitatud videosalvestised hageja X.X ja

hageja J.R omavahelise vestlusega müügisaalis, millest nähtub ja kuuldub hagejate

omavaheline vestlus (I kd, tl 72-75; 102). Hagejate käitumisest enne töösuhte lõppemist

24.09.2022 võib tuletada eesmärki tööandjat provotseerida. Hagejad on esitanud

22.09.2021 tööandjale kollektiivse avalduse, milles muuhulgas soovivad tööandjaga asuda

läbirääkimistesse (TVK toimiku II, tl 11-13), kuid ülejärgmisel päeval – 24.09.2021

esitavad töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Sellest võib järeldada, et tegelikkuses

ei soovinud hagejad tööandjaga läbi rääkida. Video salvestiselt on näha ja kuulda hagejate

vestlus, kus X.X ütleb J.Rle:“kui ülemus tuleb ja karjuma pistab, siis see, vastupidi on

meie jaoks hea“. (vt hagejate omavaheline vestlus teenindussaalis 23.09.2021). Hageja

X.X saatis tööandjale 24.09.2021 e-kirja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

saatmise kohta.

77) Hüvitise väljamõistmine TLS § 100 lg 4 alusel on töövaidlusasja lahendava kohtu

kaalutlusotsus. TLS § 100 lg 4 näeb ette, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles

põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist

töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise

suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid

(sätte sõnastus kuni 16.03.2023). Kohus leiab, et antud asjas, lähtudes tõenditest ja

hagejate suhtumisest töökohustuste täitmisesse ning nende poolsest käitumisest, on

põhjendatud vähendada TLS § 100 lg 4 ette nähtud hüvitist nullini. Seega jätab kohus

hagejate TLS §100 lg 4 nõuded rahuldamata.

IV

78) Hageja I X.X palub hagiavalduses mõista kostjalt hageja I kasuks välja viivis põhinõudelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (I kd, tl 34-38). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus nõustub hageja I käsitlusega,

et tal on õigus nõuda perioodil 2020 juunist kuni 2021 septembrini saamata jäänud

töötasult summas 978,53 eurot (so kohtu poolt rahuldatud põhinõudelt) viivist alates

31.01.2022. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja alates 31.01.2022 kuni

12.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 146,61 eurot ning

TsMS § 367 lg 1 alusel edasiulatuva viivise alates kohtuotsuse tegemisest (12.09.2023)

kuni põhinõude (978,53 eurot) täitmiseni.

79) Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta.

80) Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõuded osaliselt järgmiselt. Kohus mõistab

kostjalt hageja I X.X kasuks välja perioodil 2020 juuni kuni 2021 september saamata

jäänud töötasu 978,53 eurot (neto) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses põhinõudelt (978,53 eurot neto) alates 31.01.2022 kuni 12.09.2023 summas

146,61 eurot ja edaspidiselt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja II J.R kasuks välja perioodil

2020 mai kuni 2021 september saamata jäänud töötasu 464,48 eurot (neto). Kohus jätab

rahuldamata: 1) hageja I nõuded välja mõista kostjalt hageja I kasuks 2021 septembri

töötasu 822,60 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 279,53 eurot ja TLS § 100 lg 4 hüvitis

3016,32 eurot (neto); 2) hageja II nõuded välja mõista kostjalt hageja II kasuks 2021

septembri töötasu 312,82 eurot (neto), kasutamata puhkuse hüvitis 200,26 eurot (neto) ja

TLS § 100 lg 4 hüvitis 3016,32 eurot (neto).

V Menetluskulude jaotus

81) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

82) Kohus on hagejate nõuded käesoleva otsusega rahuldanud osaliselt. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi

väiksemas ulatuses, kui jätab rahuldamata, siis on kohus seisukohal, et käesolevas

tsiviilasjas tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta täielikult poolte endi kanda.

Töösuhtes peetakse töötajaid nõrgemaks pooleks (vt Riigikohtu otsused nr 2-20-5834, p

16; nr 3-2-1-24-13, p 15). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus käesoleval juhul mõistlikuks

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

83) Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad (I kd, tl 192-194; 187-190) ja ka

vastuväited vastaspoole menetluskulude nimekirjale (I kd, tl 195-197, 199-201). Kuna

menetluskulud jäävad täielikult poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 kohaselt, siis kohus ei

määra poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

84) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2024. a otsusega nr 2-22-5924.