3-22-2732/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2732

Haldusasi

Eesti Firma OÜ kaebus tuvastada Rahapesu

Andmebüroo 22.12.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-

1 õigusvastasus, tuvastada Rahapesu Andmebüroo

14.02.2023 korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus

ning kohustada Rahapesu Andmebürood kõrvaldama

haldusakti õigusvastased tagajärjed, kohustada

Rahapesu Andmebürood väljastama 16.01.2023 ja

18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta

tehtud akt või aktid ning tuvastada Rahapesu

Andmebüroo 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse

kontrollimise tulemuste kohta tehtud akti või aktide

väljastamise viivituse õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Firma OÜ, lepinguline esindaja v.

adv Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud

esindaja Sirle Kalma

Asja läbivaatamine

23.08.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja:

1.1. kohustada Rahapesu Andmebürood väljastama Eesti Firma OÜ-le 16.01.2023 ja

18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akt;

1.2. tuvastada Rahapesu Andmebüroo 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise

tulemuste kohta tehtud akti või aktide väljastamise viivituse õigusvastasus.

2. Jätta kaebus rahuldamata nõuetes tuvastada Rahapesu Andmebüroo 22.12.2022

ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 õigusvastasus ja tuvastada Rahapesu Andmebüroo

14.02.2023 korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus ning kohustada Rahapesu

Andmebürood kõrvaldama haldusakti õigusvastased tagajärjed.

3. Mõista Rahapesu Andmebüroolt Eesti Firma OÜ kasuks välja menetluskulud

summas 1 989,5 eurot. Muus osas jätte menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda. Rahapesu Andmebürool tuleb kanda menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI

OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB Pank AS) ning märkida

maksekorralduse selgitusse haldusasja number.

3-22-2732

4. Tagastada Eesti Firma OÜ-le nõutavast enam tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1

sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Firma OÜ (edaspidi ka: Eesti Firma või kaebaja) on äriühingu teenuste pakkuja ning

osutab enda klientidele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s

8 loetletud teenuseid. Nimetatud teenuste osutamiseks omab Eesti Firma Rahapesu

Andmebüroo (edaspidi ka: RAB) poolt väljastatud tegevusluba nr FIU000144 usaldushalduse

ja äriühingute teenuse osutamiseks. Täiendavalt osutab kaebaja ka teenuseid, mis RahaPTS

kohaldamisalasse ning RAB järelevalve alla ei kuulu, s.o õigusalaseid teenuseid,

raamatupidamisteenuseid ja muid äritegevust abistavaid teenuseid.

2. RAB algatas 11.11.2022 teavitusega nr 5-1/49/236-1 (edaspidi: RAB teavitus) kohapealse

kontrolli kaebaja tegevuse üle. RAB teavituse kohaselt on kohapealse kontrolli eesmärk

hinnata Eesti Firma: a) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsioonilist

ülesehitust ja toimimist üldiselt; b) juhtkonna ja töötajate tegevust rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise valdkonnas, sh seotud riskide juhtimist ja maandamist; c)

hoolsusmeetmete rakendamist, sh ärisuhte loomisel ja jälgimisel, ning tegevust rahapesu,

terrorismi rahastamise kahtluse korral; d) RAB kontaktisiku tegevust.

RAB teavitusega kohustas RAB kaebajat kohapealse kontrolli läbiviimiseks hiljemalt

28.11.2022 esitama mh: 1) Eesti Firma tehingute käive TOP 50 klientide lõikes perioodil

01.01.2022 kuni RAB andmete esitamise nõude täitmiseni ning 2) Eesti Firma tehingute käive

TOP 50 klientide lõikes ärisuhte loomisest kuni antud ettekirjutuse täitmise hetkeni. Kaebaja

taotluse alusel, seoses kaebaja juhatuse liikme haiguslehega, pikendas RAB kaebaja

teavitusele vastamise tähtaega kuni 05.12.2022.

3. Kaebaja esitas vastuse RAB teavitusele 05.12.2022. Vastuses p-s 13 palus kaebaja ka

täpsustada, mida on RAB silmas pidanud RAB teavituse p-des 2.13.4-2.13.5 nõutavate

käibeandmetena. Kaebaja selgitas, et ei kogu andmeid enda klientide käivete kohta.

4. RAB selgitas 08.12.2022 kirjaga, et mõeldud on käivet, mida ettevõte saab teenuse

osutamisest (osutatud teenuse käibe summa järgi). Samuti täpsustas RAB enda esialgset

teabenõuet ning palus mh lisada nõutavatele käibeandmetele ka info selle kohta, mis teenuseid

on klientidele osutatud.

5. Kaebaja esitas RAB 08.12.2022 kirjaga küsitud täiendavad andmed 15.12.2022 e-kirjaga,

kuid keeldus nõutavate käibeandmete esitamisest, sest ei kogu enda RahaPTS-st tulenevate

kohustuste täitmiseks ka selliseid andmeid. Kaebaja selgitas, et „Eesti Firma OÜ jaoks on

klientide käive [s.o klientide tehingutelt saadud käive – allakirjutanu täpsustus] eelkõige

raamatupidamislikud andmed, mis pole otseselt samastatavad rahapesu tõkestamisega seotud

kohustuste täitmiseks kogutud koondandmetega. Klientide käivete andmete koondamine ja

integreerimine rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste täitmise eesmärgil kogutud

koondandmetega on ettevõttele väga koormav.“

2(13)

3-22-2732

6. RAB 22.12.2022 ettekirjutusega nr 5-1/49/247-1 kohustati kaebajat esitama RAB-le

vastused vastamata jäänud küsimustele, ehk nõutavad käibeandmed, hiljemalt 29.12.2022.

7. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.12.2022 Eesti Firma OÜ kaebus nõudega tühistada

RAB 22.12.2022 ettekirjutus nr 5-1/49/247-1, alternatiivselt tuvastada selle ettekirjutuse

tühisus. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) korras RAB 22.12.2022

ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 kehtivuse peatamist kuni käesolevas haldusasjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni.

8. Tallinna Halduskohus jättis 04.01.2023 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata ning

Tallinna Ringkonnakohus 10.02.2023 määrusega Eesti Firma OÜ määruskaebuse

rahuldamata.

9. RAB 14.02.2023 sunniraha tasumise korraldusega nr 5-1/49/272-1 kohustas RAB Eesti

Firma OÜ-d tasuma sunniraha 11.11.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 täitmata jätmise eest

summas 2 500 eurot ja esitama RAB-le klientide nimekirja koos abstraktsete käibeandmetega.

10. Eesti Firma OÜ kinnitas 20.02.2023 sunniraha määramise korralduse kättesaamist, esitas

enda täiendavad selgitused ja palus sunniraha määramisest loobuda. Eesti Firma OÜ tasus

28.02.2023 sunniraha summas 2 500 eurot, edastas RAB-le sellekohase teate ning sunniraha

määramise otsuses nõutud andmed.

11. Tallinna Halduskohus registreeris 16.03.2023 Eesti Firma OÜ kaebuse nõuetes tuvastada

RAB korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus ning kohustada vastustajat tagastama Eesti

Firma OÜ poolt tasutud sunniraha summas 2 500 eurot (haldusasi nr 3-23-604).

12. Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2023 määrusega menetlusse kaebuse nõuetes tuvastada

RAB 14.02.2023 korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus ning kohustada RAB-i

kõrvaldama haldusakti õigusvastased tagajärjed. Sama määrusega liitis kohus haldusasjad nr

3-22-2732 ja 3-23-604 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-22-2732.

13. Tallinna Halduskohus registreeris 09.06.2023 Eesti Firma OÜ kaebuse nõuetes kohustada

RAB-i väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta akti

või alternatiivselt, kui RAB peaks akti kohtumenetluse käigus väljastama, siis tuvastada akti

väljastamise viivituse õigusvastasus (haldusasi nr 3-23-1293).

14. Tallinna Halduskohus võttis 21.07.2023 määrusega menetlusse Eesti Firma OÜ kaebuse

nõudes kohustada RAB-i väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise

tulemuste kohta tehtud akt või aktid. Kohus jättis kaebuse nõudes tuvastada akti väljastamise

viivituse õigusvastasus käiguta. Kohus otsustas liita haldusasja nr 3-22-2732 kõikide

menetluses olevate nõuete osas ja haldusasja nr 3-23-1293 kohustamisnõude osas ühte

menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-22-2732.

15. Tallinna Halduskohus võttis 16.08.2023 määrusega menetlusse Eesti Firma OÜ kaebuse

nõudes tuvastada RAB 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta

tehtud akti või aktide väljastamise viivituse õigusvastasus. Kohus otsustas liita menetlusse

võetud nõue akti või aktide väljastamise viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks haldusasjaga

nr 3-22-2732.

POOLTE SEISUKOHAD

16. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Seadus ei näe ette kaebaja kohustust nõutavate käibeandmete kogumiseks, töötlemiseks ja

RAB-le esitamiseks. RAB põhjendab klientide käibeandmete nõudmist vajadusega hinnata

kaebaja poolt hoolsusmeetmete rakendamist, kuid kaebaja ei arvesta käibeandmetega

hoolsusmeetmete kohaldamisel. Seadus ei kohusta hoolsusmeetmete valikul arvestama

3(13)

3-22-2732

klientide käibeandmetega. RahaPTS § 20 näeb ette loetelu hoolsusmeetmetest, mida

kohustatud isik kohaldama peab, mh on isik kohustatud aru saama ärisuhtest, juhuti tehtavast

tehingust või toimingust ning asjakohasel juhul kohustatud koguma selle kohta täiendavat

teavet. Nii RahaPTS §-st 20 kui selle seletuskirjast nähtub, et kohustatud isikul on võimalik

valida, milliseid andmeid ta tunne-oma-klienti põhimõtte järgimiseks kogub seni, kuni see on

kooskõlas kohustatud isiku riskihinnangu ja klientide riskiprofiiliga. Hoolsusmeetmete

kohaldamise ulatus sõltub kliendiga seotud riskiastmest. RahaPTS ei näe ette konkreetset

standardit kaebaja riskihinnangule ega klientide riskifaktori määramisele. Ka RAB

soovituslikud juhendid ei kohusta kaebajat selliseid andmeid koguma. RAB on pidanud

võimalikuks klientide käibe käsitamist parameetrina, mille alusel tehinguid ärisuhte kestel

hoolsusmeetmete rakendamisel valida, kuid sellegipoolest ei pea ka ise vastavat parameetrit

arvestama kohustuslikus korras. Kaebaja ei ole klientide käibe suuruse andmeid eraldi

kogunud. Vastavat kohustust ei tulene ka kaebaja riskihinnangust. Seadus ei näe RAB õigust

selliste andmete kogumist järelevalvemenetluse alguses. Kaebaja ei pea selliseid andmeid

koguma hoolsusmeetmete kohaldamisel. Kuigi hoolsusmeetmete kohaldamise käigus peab

koguma andmeid klientide kohta, siis RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt saab hoolsusmeetmete

kohaldamise ulatuse ja täpse viisi valida kohustatud isik, lähtudes seejuures mõistlikkuse

põhimõttest. Hoolsusmeetmete rakendamist reguleerivate sätete põhimõtteliseks sisustamiseks

on antud selgitused RahaPTS §-s 46. RahaPTS §-st 46 nähtub selgelt, et tehingu summa

registreerimise (st andmete, mis on käibe arvutamise eelduseks) kohustus on RahaPTS § 46 lg

3 kohaselt ainult krediidiasutusel, finantseerimisasutusel ning väärtpaberite

keskdepositooriumil. Sellest tulenevalt võib järeldada, et hoolsusmeetmete rakendamine ei

eelda usaldushalduse- ja äriühingu teenuste osutaja puhul tehingute summa registreerimist.

Eesti Firmal ei ole seadusest tulenevat kohustust TOP 50 klientidest tekkinud käivet

registreerida.

2) Kaebajale jääb selgusetuks ka vaidlustatud ettekirjutuse õiguslik alus. Ettekirjutuse p-s 4.4

viidatakse RahaPTS § 66 lg-le 3, mis käsitab RAB õigust nõuda teavet kohapealset kontrolli

tegemata, mis on kummaline, sest RAB algatas kohapealse kontrolli enda 11.11.2022

teavitusega ja nõudis käibeandmeid just selle raames ja selle jaoks. Ilmselt oleks andmete

nõudmise õigeks õiguslikuks aluseks RahaPTS § 66 lg 2, § 58 lg 1 ja HMS § 38 lg 1, kuid

vastavad sätted annavad RAB-le aluse küsida üksnes menetlusse asjassepuutuvaid andmeid,

mis võimaldavad haldusorganil teha kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Nõutavad

käibeandmed oleksid olulised üksnes siis, kui RAB oleks konkreetselt tuvastanud kaebaja

tegevuses puudused, mis tingiksid käibeandmetega arvestamise vajaduse. Seda ei ole RAB

teinud ega saa teha tagantjärgi ka kohtumenetluse käigus.

3) Kaebaja ei kogu ega olegi kohustatud ettekirjutusega nõutud andmeid hoolsusmeetmete

kohaldamisel koguma. Selliselt on RAB vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel rikkunud ka

proportsionaalsuse põhimõtet, valides selgelt ebasobiva meetme, mis ei ole mõõdukas. RAB

ettekirjutus ei põhine RAB poolt tuvastatud puudustel, s.o RAB ei ole tuvastanud, kas

nõutavate käibeandmetega RahaPTS-ist tulenevate kohustuste täitmisel on, kaebaja tegevust

arvestades, kohustuslik või mitte. Seetõttu ei ole RAB poolt ettekirjutusega nõutavate

käibeandmete kogumine põhjendatud ka võimaliku rikkumise kõrvaldamise perspektiivist.

Juhul, kui RAB tuvastab kaebaja poolt nõutavate käibeandmete kogumise ja nende töötlemise

vajaduse, saab RAB võtta selleks vajalikud meetmed, k.a kohustada kaebajat ettekirjutusega

viima enda tegevus seadusega kooskõlla. Vaidlustatav ettekirjutus siiski vastavat eesmärki ei

kanna. Ettekirjutusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kui RAB, kohapealse

kontrolli käigus, peaks põhjendatult leidma, et kaebaja poolt klientide käibeandmete

kogumata jätmine ei ole kooskõlas seadusega, saab kaebaja vastava vea kõrvaldada.

Proportsionaalne meede oleks sellisel juhul RAB kohapealse kontrolli akt, mitte enne

puuduste tuvastamist tehtud ettekirjutus. RAB kohustab kaebajat koguma ja esitama RAB-le

4(13)

3-22-2732

andmeid, mis ei ole kaebaja tegevust arvestades asjakohased ning seeläbi ettekirjutus hoopis

venitab kohapealse kontrolli kulgu. Ka juhul, kui kaebaja lõpuks nõutavad käibeandmed

esitaks, ei aitaks need järelevalvemenetlusele kaasa, sest kaebaja ei arvesta nõutavate

käibeandmetega enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste

täitmisel. Ka sel ebatõenäoliselt juhul, kui pidada käibeandmete esitamist põhjendatuks, on

RAB andnud ettekirjutuse täitmiseks ebaproportsionaalselt lühikese tähtaja. Ettekirjutuse

täitmiseks oli aega sisuliselt 3.5 tööpäeva, millest 4 jääb jõulude ja uue aasta vahele.

Nõutavate käibeandmete kogumine koondandmeteks võtaks kaebaja jaoks kaua aega –

sisuliselt eeldaks see kõikide kaebaja poolt tehtud tehingute analüüsi, sorteerimist klientide ja

teenuste kaupa ning järjestamist suuremast mahust väiksemani.

3) Ettekirjutus on formaalselt õigusvastane. Ettekirjutus on olulises ulatuses põhjendamata

ning ei vasta HMS § 56 lõigete 1 ja 3 nõuetele. Ettekirjutus on ebaselge ning võib seetõttu

olla ka tühine. Ettekirjutuse resolutsioon on ebaselge, sest ei ole võimalik aru saada, kas

nõutakse kõiki resolutsiooni punktides 5.1.1 ja 5.1.2 nõutud andmeid või vaid neid andmeid,

mis "omavad tähtsust kohapealse kontrolli läbiviimiseks“. RAB on küll korduvalt

käibeandmeid küsinud, kuid ei ole süüvinud kaebaja põhjendustesse nõutavate käibeandmete

esitamata jätmisel ning ei ole ka hoiatanud kaebajat andmete esitamata jätmisest tulenevate

tagajärgede (andmete nõudmine ettekirjutuse ja sunniraha hoiatusega) osas. Seeläbi on

toimunud ärakuulamisõiguse rikkumine.

4) Sunniraha määramine on õigusvastane ja ebaproportsionaalne, sest asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 8 lg 1 rakendamise eeldused on ära langenud. Sunni

rakendamise alused langevad ära ka siis, kui ettekirjutus on täidetud või ettekirjutuse täitmise

nõudmine ei ole enam põhjendatud ega vajalik. Vaidlustatava korraldus on õigusvastane ka

seetõttu, et vastustaja on selle tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust. Vaidlustatavast

sunniraha tasumise korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks võtnud kaalutlusõiguse

teostamise aluseks asjaolu, et need andmed olid oluliselt spetsiifilisemal kujul juba

vastustajale esitatud, vastustaja oli neid ka vastavalt töödelnud ja saavutanud soovitud

eesmärgi ning teostanud nii tõhusat kohapealset kontrolli kui ka jätkanud sellele järgnevat

järelevalvemenetlust. Vaidlustatavast korraldusest ei nähtu tegelikult, et otsuse tegemisel

oleks üldse arvestatud haldusmenetluse eesmärgiga tervikuna, tuginedes selle eelnevale

käigule (mis oli kestnud alates 11.11.2022 teate esitamisest kuni sunniraha määramiseni ligi 4

kuud)

5) RahaPTS § 68 lg-st 1 tulenevalt oli RAB kohustatud koostama kontrollimise tulemuste

kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates.

Sama §-i lg 4 sätestab kontrollitava õiguse esitada kontrollaktile seitsme päeva jooksul akti

kättesaamisest arvates sellele kirjalikke selgitusi. Kaebaja juures teostati kohapealsed

kontrollid 16.01.2023 ja 18.01.2023. See tähendab, et vastustaja oli kohustatud kohapealse

kontrolli tulemuste kohta koostama ja esitama kaebajale selgituste esitamise võimaldamiseks

akti hiljemalt 18.02.2023. Käesolevaks hetkeks ei ole akti esitatud. Akti esitamine on sattunud

viivitusse ligi 4 kuud (arvestatuna 18.02.2023), mis tähendab, et vastustaja ei ole täitnud enda

seadusest tulenevat kohustust.

17. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Seadus näeb ette kaebaja kohustuse hoolsusmeetmete kohaldamiseks ja riskihinnangu

koostamiseks ning sealhulgas ka nõutavate käibeandmete kogumiseks, töötlemiseks ja RAB-

le esitamiseks. Eksitav on kaebuses toodud viide ja järeldus, et äriühingu teenuse pakkujate

sektoris on rahapesu ja terrorismi rahastamise ohutase madal. Riiklikkus riskihinnangus (11.7.

Äriühingu teenuse pakkujate sektori haavatavus) on toodud lõppjäreldusena (lk 8), et

usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkujate sektori haavatavuse tase on keskmisest

kõrgem. RAB-i poolt järelevalve menetluse käigus kogutavad andmed on olulised selleks, et

5(13)

3-22-2732

RAB saaks RahaPTS tulenevaid kohustusi täita. Kaebaja tegutseb tegevusalal, kus on

rahapesualane haavatus kõrge, mistõttu kaebaja TOP 50 kliendiandmete kogumine on

õiguspärane, seaduslik ja kaebajale kohustuslik. Samuti on kaebajal RahaPTS-ist tulenev

kohustus arvestada oma tegevuses riikliku riskihinnanguga (RahaPTS § 13 lg 4). Kaebaja

poolt antud selgitustest aga nähtub, et oma tegevuses ta kõrgendatud riske teadvustanud ei ole

ning seega ei ole osanud arvestada ka nendest riskidest tulenevate ohtudega teenuse

pakkumisel.

2) RahaPTS § 19 lg 24 sätestab, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja kohaldab

hoolsusmeetmeid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka iga kord, kui osutab

käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teenust. RahaPTS § 8 punkt 1 sätestab, et

usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või

juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt

ühte järgmistest teenustest: 1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas

osaluse võõrandamisega seotud toimingud. Seega peab kaebaja kohaldama hoolsusmeetmeid

nii ärisuhte loomise ajal kui ka juhuti tehingu tegemisel. Arvestades kaebaja 2020. aasta

maksustatava käibe suurust summas 1 337 966,52 eurot ja 2022. aasta maksustatavat käivet

summas 678 359,23 eurot, on RAB enam kui kindel, et kaebajal on kliente (nii ärisuhte

loomisel kui ka juhuti tehingu tegemisel), mille tehingu väärtus ületab 15 000 eurot (arvestada

tuleb siinjuures ka seotud makseid).

3) RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt peab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma

varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga

seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Riskide hindamiseks peab

kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või tehinguga seotud parameetrite kohta.

Üheks oluliseks indikaatoriks võimalike kõrgemate riskide tuvastamisel on ka aru saada

klientidele pakutavatest teenuse mahtudest, samuti kontrollida ja aru saada näiteks sellest, kas

teenuse pakkumise eest tasub klient ise või teeb seda keegi teine tema eest või kas näiteks

teenuste eest tasutakse tavapäraselt suuremates summades. Tundmata ja mõistmata enda

klienti ja tema tegevuse eripärasid, ei ole kohustatud isikul võimalik rakendada ka kohaseid

hoolsusmeetmeid. Kaebaja on viidanud hoolsusmeetmete rakendamisele RahaPTS § 20

alusel, samas tulenevalt riiklikust riskihinnangust ning RahaPTS § 36 lg-st 3 on kaebaja

kohustuseks kohaldada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras. Kaebaja enda poolt esitatud

(kaebuse lisa 6) sisemised protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad viitavad, et dokumendi

lahutamatuks osaks on muu hulgas ka riiklik riskihinnang. Ometigi ei kajasta

protseduurireeglid riiklikus riskihinnangus toodud järeldust, mille kohaselt tuleks kaebajal

rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kogu aeg. RahaPTS § 13 lg 1 p 1 kohaselt on

kohustatud isikute kohustuseks koostada oma tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi

rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks, hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnang

võttes muu hulgas arvesse oma klientidega seonduvat riski. Kui ettevõttel endal puudub

ülevaade, millistele klientidele osutatud teenuste käive on kõige suurem (kes on ettevõtte TOP

kliendid), ei ole võimalik koostada ka korrektset ja nõuetele vastavat riskihinnangut. Kui

ettevõte ei võta rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel mitte kuidagi arvesse

klientidele osutatud teenuste mahte, tähendab see, et ettevõtte riskihinnang ja ülejäänud

riskisüsteemid on ebapiisavad. Kui ettevõttel puudub klientidele osutatud teenuste kohta

käivete ülevaade, mõjutab see kogu ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemi. Vahetult mõjutab see aga ka teadete esitamise kvaliteeti RAB-ile. Kui kohustatud

isik ei märka ebatavalisi käitumismustreid kliendi tehingutes (näiteks tehingute maht on

oluliselt kasvanud võrreldes ärisuhte loomisel saadud andmetega), siis seeläbi puudub

kohustatud isikul ka võimalus teatamiskohustuse täitmiseks (RahaPTS § 49). RAB on

palunud kaebajal esitada andmeid, mida ta oma seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks on

pidanud koguma järjepidevalt, need on tal ka olemas ning nende andmete esitamist ei saa

6(13)

3-22-2732

pidada kaebaja jaoks ülearu koormavaks. Lisaks on kaebaja leidnud, et RAB selliseid

andmeid oma järelevalveks üldse ei vajagi. Vastustaja toob aga välja, et sellist otsustusõigust

järelevalvemenetluse käigus vajalike kogutavate andmete koosseisu osas kaebaja ei oma.

4) RAB-i üheks ülesandeks on järelevalve teostamine kohustatud isikute tegevuse üle

RahaPTS-is nimetatud kohustuste täitmisel (RahaPTS § 54 lg 1 p 4). Eespool toodust nähtub,

et kohustatud isiku üheks kohustuseks on ka TOP klientide (käibe järgi TOP kliendid)

andmete kogumine ja seeläbi enda riskihinnangu ja riskisüsteemide ülesehitamine. RAB-i

kohustuseks on kontrollida, kas ettevõtte on rakendanud kõiki vastavaid meetmeid, et need

oleksid piisavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Selleks, et seda

hinnata on RAB-il vaja teada, kes on kohustatud isiku TOP kliendid, et mõista seeläbi, kas

ettevõtte riskihinnang ja muud protseduurid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide

maandamiseks on olnud piisavad või mitte. Ilma vajalike andmeteta ei ole RAB-il võimalik

oma seaduses sätestatud ülesannet täita.

5) RahaPTS § 66 lg 3 alusel on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult

kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. RahaPTS § 66 lg 2 p 1

kohaselt on RAB-il õigus kohapealse kontrolli käigus uurida piiranguteta vajalikke

dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada

kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse. Samad õigused laienevad

järelevalve tegijale ehk RAB-ile RahaPTS § 66 lg 3 alusel tehtavale kontrollile. RAB on

nõudis küsitavaid andmeid välja enne kohapealset kontrolli põhjusel, et tegemist on mahukate

andmetega, mille kohapealne esitamine võib osutuda võimatuks. Nagu ka kaebaja on oma

kaebuses väitnud, vajab selliste andmete töötlemine rohkem aega. RAB on andnud kaebajale

piisavalt aega palutud andmete esitamiseks. RAB on oma 08.12.2022 kirjas selgitanud, et

teavituse 5-1/49/236-1 punktides 2.13.4 ja 2.13.5 on mõeldud käivet, mida ettevõte saab

teenuse osutamisel (osutatud teenuse käibe summa järgi), mitte klientide enda käive (nii juhuti

tehingute kliendid kui kliendid, kellega on loodud ärisuhe).

6) Ettekirjutus ei ole kaebajat ebamõistlikult koormav. Kaebaja vastuväide, et temal kulub

küsitud andmete komplekteerimiseks 3–6 kuud, on asjakohatu, tõendamata ja ei põhine

seadusel. Kaebaja näol on tegemist ettevõttega, kes pakub mh virtuaalvääringu

teenusepakkujatele raamatupidamisteenust. Kaebaja ise kinnitab oma kodulehel, et neil on

kõige kaasaaegsemad raamatupidamise IT-lahendused. See, et kaebaja IT-lahendused (sh

raamatupidamise programm) käesoleva järelevalvemenetluse raames ei võimalda kaebajale

andmeid automaatselt väljastada ilma, et juhatuse liige peaks hakkama käsitsi arveid läbi

sorteerima/töötlema, on kaebaja enda äririsk. RAB-il on õigus küsida kaebajalt vajalikku

teavet järelevalve läbiviimiseks olenemata sellest, kas järelevalve läbiviimine toimub

kohapeal või mitte. Vaatamata RAB-i poolsetele selgitustele ja korduvatele meeldetuletustele

ei esitanud kaebaja RAB-i poolt küsitud andmeid, mistõttu oli ainus võimalus eespool

nimetatud andmete saamiseks ettekirjutuse tegemine. Esmane teavitus järelevalve alustamise

kohta jõudis kaebajani 11.11.2022, 24.11.2022 palus kaebaja andmete esitamiseks

ajapikendust kuni 05.12.2022. 05.12.2022 esitas kaebaja küsitavad andmed ja selgitas, et ei

saa aru, mida tähendab käibe põhjal TOP 50 kliendi andmete esitamine. 08.12.2022 edastas

RAB täiendavad selgitused käibe andmete esitamise osas. 15.12.2022 teavitas kaebaja, et ei

esita küsitud andmeid, kirjas ei palunud kaebaja andmete esitamiseks tähtaja pikendamist.

Eeltoodust tulenevalt tegi RAB 22.12.2022 ettekirjutuse. RAB kinnitab, et kaebaja ei ole

palunud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist, mistõttu kaebaja etteheide ettekirjutuse

täitmise tähtaja ebamõistlikkuse osas on asjakohatu.

7) Konkreetsel juhul on tegemist tegevusluba omava ettevõttega, kes peab järgima RahaPTS

nõudeid hoidmaks ära rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohtusid ja haavatavust.

Ettekirjutuse puhul on tegemist sobiva meetmega, sest ettekirjutuse kohustuste täitmisega ei

7(13)

3-22-2732

saa kahjustada kaebaja ettevõtlusvabadus ega teiselt poolt RahaPTS eesmärgid. Tegevusluba

omav ja turul tegutsev ettevõte peab olema teadlik sellest, et ettevõtte suhtes läbiviidava

riikliku järelevalve menetluse raames on RAB-il õigus küsida ettevõtjalt lisateavet. Tegemist

on vajaliku meetmega, sest puudub teine sama tõhus haldusõiguslik meede. Loakohustusega

tegevusaladel tegutsevatele äriühingutele on sätestatud tulenevalt RahaPTS-ist nõuded, mille

eesmärk on kehtestada teatud valdkondadele (sh usaldushalduse ja äriühingute teenuse

pakkujale) rangemad nõuded vältimaks ettevõtte pool teenust pakkudes rahapesu või

terrorismi rahastamise ohu ja riskide realiseerumist. Ettekirjutus on mõõdukas, sest kaebajal

ei ole keelatud teenuste osutamine tarbijatele ettekirjutuse vastamise ajal. RAB on hinnanud

proportsionaalsust ja kaalutlusõigust ettekirjutuse andmisel ning leiab, et tuginedes eeltoodule

kogumis on ettekirjutus sobiv, vajalik ja mõõdukas meede ning aitab kaasa legitiimsete

eesmärkide saavutamisele. Kaebaja on heitnud ette, et ettekirjutuse resolutsioon on talle

ebaselge, ometigi oli vastustaja ka varasemalt küsitavate andmete esitamisega seonduvat

selgitanud. Kaebaja on ka ise kaebuse punktis 2.4. välja toonud, et esitas RAB-ile küsitud

täiendavad andmed 05.12.2022 e-kirjaga, kuid keeldus nõutavate käibeandmete esitamisest,

sest ei kogu enda RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmiseks selliseid andmeid. Eeltoodu ei

viita kuidagi, et kaebaja ei saanud aru, millised andmeid tal on palutud esitada, vaid viitab

selgesõnalisena sellele, et ta ei kavatse neid andmeid RAB-ile esitada. Tõele ei vasta kaebaja

väide, et RAB ei ole kaebajat hoiatanud, et käibeandmete esitamata jätmisel on RAB-il õigus

rakendada sunniraha suuruses 2 500 eurot. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud.

8) RAB 14.02.2023 sunniraha tasumise korralduse nr 5-1/49/272-1, millega RAB kohustas

kaebajat tasuma sunniraha 11.11.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 täitmata jätmise eest

summas 2 500 eurot, on õiguspärane. Sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei

esinenud (sh et sunniraha rakendamise eeldused oleks ära langenud, ATSS § 8 lõige 3).

Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt oli ettekirjutuses nõutud teave RAB-il olemas, on

asjakohatu ja vale. Kuna kaebaja ei täitnud RAB ettekirjutust nr 5-1/49/247-1 ja RAB ei

olnud seda vahepeal kehtetuks tunnistanud, pidi RAB kohaldama sunnivahendit ja määrama

sunniraha 2 500 eurot korralduse nr 5-1/49/272-1 alusel. Peale sunniraha korralduse tegemist

kaebaja täitis ettekirjutuse ja esitas TOP 50 kliendiandmed. Sunniraha suuruses 2 500 eurot

sunniraha on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne, vajalik ning mõõdukas.

9) Kohustamiskaebuse on RAB täitnud juba 10.07.2023 vastuses kohtule, millega esitati

kaebaja nõutud aktid.

10) Tuvastamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse

rahuldamisega ei saavuta kaebaja kaebuse eesmärki. Kaebaja on tuvastamisnõude vajalikkust

sisustanud sellega, et juhul, kui kohtumenetluse ajal RAB täidab kohtunõude (mille RAB on

juba 10.07.2023 täitnud), saaks kaebaja nõuda RAB-ilt menetluskulusid, kui kohus kaebuse

sisuliselt lahendab. Olgu siinkohal välja toodud, et kaebajale oli kohapealse kontrollakti

projekt edastatud juba 19.06.2023. Pelgalt menetluskulude hüvitamise põhjendusel ei ole

tuvastamisnõude esitamine põhjendatud, vajalik ega kaebaja õiguste kaitseks esitatud. See, et

kaebaja esitab koheselt kohustamisekaebuse kohtusse ja alternatiivselt tuvastusnõudega, selle

asemel, et suhelda RAB-iga ja küsida akti esitamise kuupäeva (nagu seda on kaebaja teinud

lõpliku akti valimisaja küsimuses, 08.08.2023 vastuse punktis 2.2.3), on kaebaja ise tekitanud

endale tarbetuid menetluskulusid, mille väljamõistmine RAB-ilt on ebamõistlik. Kaebaja

rikkus haldusmenetluses tõendite esitamise kohustust, mistõttu on tema endast tulenevalt

põhjustel tekkinud olukord, et RAB õigeaegselt ei saanud kohapealse kontrolli alusel

koostatud akti kaebajale tutvumiseks esitada. Kaebaja ise on viivitanud üle kolme kuu RAB-i

poolt küsitud andmete esitamisega, rikkudes kaasaaitamiskohustust, ja millega kaebaja

omakorda takistas RAB-i poolt läbiviidud haldusmenetlust. Seega ei saa kaebaja tugineda

sellele väitele, et RAB on haldusmenetlusega viivituses olnud ja esitanud kohapealse kontrolli

8(13)

3-22-2732

osas

akti

RahaPTS

§

lg

sätestatud

tähtaega

rikkudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kuna Rahapesu Andmebüroo 22.12.2022 ettekirjutus nr 5-1/49/247-1 on 28.02.2023

seisuga täielikult täidetud, on kaebaja taotlusel tühistamisnõue asendatud tuvastamisnõudega.

19. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustas RAB kaebajat esitama: Eesti Firma OÜ tehingute

käive klientide lõikes (TOP 50 kliendid osutatud teenuste käibe järgi) perioodil 01.01.2022

kuni antud ettekirjutuse täitmise hetkeni (ettekirjutuse p 5.1.1) ning Eesti Firma OÜ tehingute

käive klientide lõikes (TOP 50 kliendid osutatud teenuste käibe järgi) ärisuhte loomisest kuni

antud ettekirjutuse täitmise hetkeni (ettekirjutuse p 5.1.2). Vaidlustatud ettekirjutuse õiguslike

alustena on välja toodud RahaPTS § 2 lg 1 p 9, mille kohaselt on usaldushalduse ja

äriühingute teenuse pakkujad kohustatud isikud RahaPTS-i tähenduses; RahaPTS § 54 lg 1 p

4, mille kohaselt on RAB-i ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle

RahaPTS-i täitmisel; RahaPTS § 55, mille kohaselt RAB teeb talle pandud ülesannete

täitmiseks ettekirjutusi; RahPTS § 64 lg 1, mille kohaselt teeb RAB riiklikku järelevalvet

kohustatud isikute poolt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise

üle ja RahaPTS § 66 lg 3, mille kohaselt on RAB-il õigus nõuda teavet kohapealse kontrolli

läbiviimiseks.

20. Kohtu arvates oli RAB-il vaidlustatud ettekirjutuse tegevuseks õiguslik alus ja RAB ei ole

ületanud RahaPTS-st talle tulenevaid volitusi. RAB-i ülesandeks RahaPTS § 54 lg 1 p 4

kohaselt on järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle RahaPTS täitmisel, selle

käigus ka rahapesule viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine,

töötlemine, analüüsimine ja edastamine (vt RahaPTS § 54 lg 1 p 1). RAB on kaebajalt

küsinud andmeid, mida RAB-l on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vaja korjata

ning mille kogumise ja esitamise kohustus kaebajal oli. Vastustaja on põhjendatult tähelepanu

juhtinud sellele, et usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkujate sektoris on vastavalt

Riiklikkus riskihinnangus (11.7. Äriühingu teenuse pakkujate sektori haavatavus, vt

https://www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise-

tokestamine/riskihinnangud) toodule sektori haavatavuse taseme paiknevus riiklikul pildil

pigem kõrgema riskitasemega sektorite seas ning keskmisest kõrgema hinnangu tasemel.

Antud sektoris tuleb rakendada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras (kokkuvõte, lk 9).

Kaebajal on kohustus oma tegevuses arvestada riikliku riskihinnanguga (RahaPTS § 13 lg 4).

RahaPTS § 19 lg-st 24 tulenevalt peab kaebaja kohaldama hoolsusmeetmeid nii ärisuhte

loomise ajal kui ka juhuti tehingu tegemisel. RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt peab kohustatud isik

hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti

tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskidest. Riskide hindamiseks peab kohustatud isik koguma infot erinevate kliendi või

tehinguga seotud parameetrite kohta.

21. RahaPTS § 13 lg 1 p 1 kohaselt on kohustatud isikute kohustuseks koostada oma

tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide tuvastamiseks,

hindamiseks ning analüüsimiseks riskihinnang võttes muu hulgas arvesse oma klientidega

seonduvat riski. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kui ettevõttel endal puudub ülevaade,

millistele klientidele osutatud teenuste käive on kõige suurem (kes on ettevõtte TOP

kliendid), ei ole võimalik koostada ka korrektset ja nõuetele vastavat riskihinnangut. Kui

ettevõte ei võta rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamisel mitte kuidagi arvesse

klientidele osutatud teenuste mahte, tähendab see, et ettevõtte riskihinnang ja ülejäänud

riskisüsteemid on ebapiisavad. Kui ettevõttel puudub klientidele osutatud teenuste kohta

9(13)

3-22-2732

käivete ülevaade, mõjutab see kogu ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

süsteemi. Seega on kohtu arvates suurema käibega klientide kohta andmete küsimine igati

põhjendatud, veendumaks, kas kaebaja täidab RahaPTS-st tulenevaid riskide hindamise ja

haldamise kohustusi. Kliendid, kellele osutatud teenuste käive on kõige suurem, tähendab

ühtlasi seda, et nendele klientidele osutatud teenused võivad olla riskantsemad rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide vaatest. Mida suurem on kliendile osutatud teenuste maht, seda

suurem on kliendi poolt makstud summa kaebajale. See omakorda mõjutab rahapesu ja

terrorismi riske. Eelnevalt nimetatud andmeid oli järelevalvemenetluses vaja selleks, et

hinnata, kas kaebajal on piisaval määral rakendanud hoolsusmeetmeid klientide osas, kellele

osutatud teenuste käive oli kaebajal kõige suurem. Ilma eelnevalt kirjeldatud andmeid

esitamata oli RAB-il takistatud kaebaja osas järelevalvemenetluse läbi viimine. Kohtu arvates

ei olnud kohustuse panek kaebajale ebaproportsionaalne, nõude täitmiseks oli kaebajal

piisavalt aega (vastustaja pikendas ühel korral tähtaega ning oleks arvatavasti valmis olnud

veelgi seda tegema, kui kaebaja vastava taotluse oleks esitanud). Kuna vastustaja selgitas

08.12.2022 vastuses, milliseid andmeid on silmas peetud, ei saanud küsitud andmete koosseis

jääda kaebajale ebaselgeks. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamiskohustust, sest teabe

küsimine ei ole haldusakt, mis eeldab järelevalvatava eelnevat ärakuulamist. Kohus nõustub

vastustajaga, et RAB on palunud kaebajal esitada andmeid, mida viimane oma seaduses

sätestatud kohustuste täitmiseks on pidanud koguma järjepidevalt, need olid tal ka olemas

ning nende andmete esitamist ei saa pidada kaebaja jaoks ülearu koormavaks. Kohus nõustub

ka sellega, et otsustusõigust järelevalvemenetluse käigus vajalike kogutavate andmete

koosseisu osas kaebaja ei oma. Isegi, kui seadusest küsitud koosseisus kogumise kohustust

otseselt ei tulene, siis riikliku järelevalve tarbeks vastavate andmete kokku panemine ei ole

kaebaja õiguste rikkumine. Kohtule ei nähtu, et küsitud oleks asjakohatuid andmeid.

RahaPTS § 66 lg 3 alusel on haldusjärelevalve tegijal õigus nõuda kohustatud isikult

kontrollimiseks vajalikku teavet ka kohapealset kontrolli tegemata. RahaPTS § 66 lg 2 p 1

kohaselt on RAB-il õigus kohapealse kontrolli käigus uurida piiranguteta vajalikke

dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada

kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse. Samad õigused laienevad

järelevalve tegijale RahaPTS § 66 lg 3 alusel tehtavale kontrollile. RAB nõudis küsitavaid

andmeid välja enne kohapealset kontrolli põhjusel, et tegemist on mahukate andmetega, mille

kohapealne esitamine võis osutuda võimatuks. Seega oli RAB-il seadusest tulenevalt õigus

nõuda kohustatud isikult teavet nii enne kohapealset kontrolli, kohapealse kontrolli tegemise

käigus ja peale kohapealse kontrolli tegemist. Seega tuleb kaebus RAB 22.12.2022

ettekirjutus nr 5-1/49/247-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata.

22. RAB tegi 14.02.2023 sunniraha tasumise korralduse nr 5-1/49/272-1, millega kohustas

kaebajat tasuma sunniraha 11.11.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 täitmata jätmise eest

summas 2 500 eurot. Puudub vaidlus selles osas, et: 1) RAB tegi 11.12.2022 ettekirjutuse nr

5-1/49/247-1, millega kohustas kaebajat esitama TOP 50 kliendi käibeandmed; 2) RAB ei

olnud ettekirjutust nr 5-1/49/247-1 enne sunniraha rakendamist tühistanud, mistõttu see oli

kehtiv; 3) kaebaja ei olnud täitnud 11.12.2022 ettekirjutust nr 5-1/49/247-1 määratud

tähtajaks; 4) kaebaja täitis 11.12.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 28.02.2023, st peale

RAB-i 14.02.2023 esitatud sunniraha korraldust nr 5-1/49/272-1.

Kaebaja väitel oli vastustaja 11.11.2022 nõude esitamisest haldusmenetluslik olukord oluliselt

muutunud. Kaebaja esitas vastustajale 03.02.2023 ja 10.02.2023 pöördumised (16.03.2023

kaebuse lisa 6.1 – kaebaja 03.02.2023 kaaskiri; lisa 6.2 – kaebaja 10.02.2023 e-kiri). Kohtu

arvates ei pea RAB andmete küsimist lõputult selgitama. RAB tegi kohtu arvates kaebaja

käitumisest põhjendatult järelduse, et kaebaja ei kavatse juba 11.11.2022 nõutud teavet

esitada. Kaebaja esitas korduvaid mahukaid päringuid ja selgitustaotlusi, seda isegi peale

10(13)

3-22-2732

seda, kui kohtud olid tema EÕK taotluse jätnud rahuldamata. Kohus ei pea kaebaja käitumist

arvestades usutavaks, et kaebaja oleks nõutud teabe esitanud sunniraha rakendamiseta. Kohus

leiab, et vastustaja ei ole jätnud täitmata uurimiskohustust, vaid on põhjendatult kohaldanud

sunniraha, kuna nõutud teave oli ettekirjutuse tegemisest 3 kuu jooksul endiselt esitamata

ning kaebaja otsis üksnes ettekäändeid, et nõutud teavet mitte väljastada.

Vastustaja on kohaldanud sunniraha ka proportsionaalses määras. RahaPTS § 65 lg 4 kohaselt

kohaldatakse usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate puhul ettekirjutuse tähtajaks

mittetäitmisel sunniraha füüsilise isiku puhul kuni 5 000 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni

32 000 eurot. Sunniraha suuruse määramisel võttis RAB muu hulgas arvesse kaebaja

maksustatud käivet, mis 2022. aastal oli inforegister.ee andmetel kokku 678 361 eurot ning

2021. aastal kokku 1 060 592 eurot. Sunniraha 2 500 eurot ei ole alust pidada

ebaproportsionaalselt suureks. Seetõttu tuleb kaebus nõuetes tuvastada RAB 14.02.2023

korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus ning kohustada RAB-i kõrvaldama haldusakti

õigusvastased tagajärjed jätta rahuldamata.

23. Järgnevalt taotleb kaebaja kohustada RAB-i väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023

kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akt (edaspidi ka: kontrollakt) või

alternatiivselt, kui RAB peaks akti kohtumenetluse käigus väljastama, siis tuvastada akti

väljastamise viivituse õigusvastasus. Kohus tuvastas 23.08.2023 istungil, et antud aja seisuga

ei olnud vastustaja väljastanud 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste

kohta kontrollakti. Vastustaja poolt on 10.07.2023 kohtule esitatud (ja 17.08.2023

teistkordselt kohtule esitatud) 19.06.2023 kuupäeva kandev kontrollakti projekt. Selle

dokumendi vormistus ei jäta kahtlust, et tegemist on kontrollakti projekti, mitte selle lõpliku

ja kinnitatud versiooniga. Sama kinnitasid vastustaja esindajad ka 23.08.2023 kohtuistungil.

24. RahaPTS § 68 lg 1 ls-st 2 tulenevalt muu haldusjärelevalve tegija on kohustatud koostama

kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul

kontrolli tegemisest arvates. Kohtu arvates on seadusandja sellega pannud haldusjärelevalve

teostajale selgesõnalise kohustuse viia järelevalvemenetlus lõpuni kindla tähtaja jooksul ja

vormistada järelevalvesubjektile järelevalvetulemuste kohta vastav kontrollakt. Kohtu arvates

tuleneb RahaPTS § 68 lg-st 1 järelevalvesubjektile subjektiivne õigus nõuda seaduses toodud

tähtaegadest kinnipidamist ja kontrollakti väljastamist.

Kohus peab vajalikuks muuta 23.08.2023 kohtuistungil kaebaja kohustamisnõude osas

väljendatud seisukohta. Kaebaja on 09.06.2023 kaebuses esitanud nõuded järgmises

sõnastuses: „kohustada vastustajat väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse

kontrollimise tulemuste kohta akti või alternatiivselt, kui vastustaja peaks akti kohtumenetluse

käigus väljasta, siis tuvastada akti väljastamise viivituse õigusvastsus.“ Kaebaja

kohustamisnõuet on võimalik mõista selliselt, et vastustajal on kohustus väljastada

olemasolev ja vormistatud lõplik kontrollakt. Sellisest käsitlusest lähtus kohus. Teisalt on

kaebaja nõuet võimalik mõista ka selliselt, et vastustajat tuleb kohustada väljastama, sh

vajadusel koostama RahaPTS § 68 lg-s 1 nimetatud kontrollakt. Sisuliselt oleks selline

kohustamisnõue suunatud järelevalvemenetluse lõpule viimisele. Kohtu arvates on võimalik

kaebaja nõuet teisena toodud alternatiivi valguses tõlgendada ning see ei eelda kaebuse nõuete

muutmist. Tulenevalt RahaPTS § 68 lg 1 ls 1 sõnastusest on kaebajale tagatud subjektiivne

õigus sellise nõude esitamiseks. Seega kohus muudab enda 23.08.2023 istungil väljendatud

seisukohta. Kohtu arvates ei ole kaebuse muutmine kohustamisnõude puhul vajalik.

25. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohustamisnõue tuleks rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et

RahaPTS § 68 lg 1 mõttes kontrollakt oli kaebuse esitamise hetke seisuga (09.06.2023)

vormistamata ning kaebajale esitamata. Selleks ajaks oli juba möödunud RahaPTS § 68 lg-s 1

11(13)

3-22-2732

toodud tähtaeg. Vastustaja on küll väitnud, et kontrollakti viibimine on tingitud kaebaja enda

käitumisest, kuid sellekohased tõendid puuduvad. Kohtule ei nähtu, et peale küsitud andmete

saamist 2023. a veebruaris oleks järelevalvemenetlus seisnud kaebaja tegevuse või

tegevusetuse tõttu. RAB toob ka välja, et kaebaja rikkus haldusmenetluses tõendite esitamise

kohustust, mistõttu on tema endast tulenevalt põhjustel tekkinud olukord, et RAB õigeaegselt

ei saanud kohapealse kontrolli alusel koostatud akti kaebajale tutvumiseks esitada. Vastustaja

väide on asjakohaselt jäänud sisustamata.

Asjaolu, et kaebaja ei pöördunud eelnevalt vastustaja poole, ei ole siin samuti määrav, kuna

seaduses on kontrollakti väljastamiseks ette nähtud kindel tähtaeg ja see oli kaebuse esitamise

ajaks mööda lastud. Kontrollakti väljastamisele ei ole eelduseks järelevalvesubjekti eelnev

ärakuulamine. Ehkki see ei ole keelatud, toimub RahaPTS § 68 lg 4 kohaselt kontrollitava

ärakuulamine peale akti väljastamist. RahaPTS § 68 lg 1 kohane kontrollakt ei vasta ka

haldusakti tunnustele, mistõttu pole nõutav puudutatud isiku eelnev ärakuulamine.

Kohustusnõude lahendamist ei saa mõjutada asjaolu, kas kaebaja oli enne kohtu poole

pöördumist selles osas eelnevalt vastustaja juurde läinud ja oma protesti avaldanud. Seega

tuleb kohustamisnõue rahuldada ning kohustada RAB-i väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023

kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akt. Kohtu teadmisel on kohustamisnõue

jätkuvalt asjakohane, kuna kohtuistungi aja seisuga polnud vastustaja kontrollakti veel

väljastanud.

26. Kohustamisnõude raames tuvastas kohus, et vastustaja oli RahaPTS § 68 lg 1 kohase

kontrollakti väljastamisel viivituses. Kohus tuvastas ka selle, et viivitamisel puudusid

mõjuvad põhjendused. Seega tuleb rahuldada ka tuvastamiskaebus ning tuvastada kontrollakti

väljastamise viivituse õigusvastasus.

27. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kaebus jääb rahuldamata nõuetes

tuvastada RAB 22.12.2022 ettekirjutuse nr 5-1/49/247-1 õigusvastasus ja tuvastada RAB

14.02.2023 korralduse nr 5-1/49/272-1 õigusvastasus ja kohustada RAB-i kõrvaldama

haldusakti õigusvastased tagajärjed. Kaebus tuleb rahuldada nõudes kohustada RAB-i

väljastama 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta tehtud akt

ning tuvastada RAB 16.01.2023 ja 18.01.2023 kohapealse kontrollimise tulemuste kohta

tehtud akti või aktide väljastamise viivituse õigusvastasus.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kohtute infosüsteemist nähtuvalt kokku riigilõivu summas 155 eurot (esialgselt

kaebuselt ja EÕK taotluselt 40 eurot, 16.03.2023 kaebuselt 95 eurot ja 09.06.2023 kaebuselt

20 eurot). 16.03.2023 kaebuselt on kaebaja tasunud liigselt riigilõivu 20 eurot, vastavas osas

tuleb enam makstud riigilõiv kaebajale tagastada. Kuna algselt esitatud kaebuses esitatud

nõuded (sh EÕK taotlus) ja 16.03.2023 kaebuses esitatud nõuded jäid rahuldamata, jääb

riigilõiv summas 40+75 eurot=115 eurot kaebaja enda kanda.

Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 11 114,07 eurot käibemaksuta

(09.06.2023 menetluskulude nimekiri), täiendavalt 2 359,50 eurot käibemaksuta (23.08.2023

menetluskulude nimekiri) ja istungiga seotud õigusabikulude hüvitamist summas 390 eurot

(käibemaksuta) (24.08.2023 menetluskulude nimekiri). Kuna kohus jättis nõuded, mis olid

esitatud esialgses kaebuses ja 16.03.2023 kaebuses rahuldamata (rahuldamata jäi ka kaebaja

EÕK taotlus ja sellekohane määruskaebus), tuleb jätta kaebaja enda kanda 09.06.2023

menetlusdokumendis esitatud menetluskulud summas 11 114,07 eurot käibemaksuta. Kuna

kohus rahuldas 09.06.2023 kaebuses esitatud nõuded, tuleb vastavas osas vastustajalt välja

mõista kaebaja menetluskulud. 23.08.2023 täiendavas menetluskulude nimekirjas toodud

kulusid peab kohus mõnevõrra ülepaisutatuks. Kohus peab põhjendamatult suureks

12(13)

3-22-2732

ettevalmistust kohtuistungiks 6 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatud kuluks 2 tundi

(arvestades, et ühte menetlusse oli kokku liidetud 3 erinevat kaebust). Seega tuleb 23.08.2023

menetlusdokumendi alusel välja mõista 2 359,50‒4×195=1 579,5 eurot (käibemaksuta).

Lisaks on põhjendatud menetluskuluks kohtuistungiga seotud kulud summa 390 eurot

(käibemaksuta). Seega on kaebaja põhjendatud menetluskuludeks 20+1 579,5+390=1 989,5

eurot. Selles ulatuses tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

OSALISELT JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 8. JAANUARI 2026 KOHTUOTSUSEGA.

13(13)