Legislator Case Law & Legislation
2-23-5234/10 AI generated

2-23-5234/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-5234/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks tagaseljaotsusega. Lõpetada G. P. ja A. L. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv

Legislator headnote

AI generated

2-23-5234/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks tagaseljaotsusega. Lõpetada G. P. ja A. L. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2023, Tartu

Tsiviilasi nr

2-23-5234

Tsiviilasi

G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja G. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline

esindaja Sergei Desjatnikov;

kostja A. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxžxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada G. P. ja A. L. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv

kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx) selliselt, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnisasja müügist saadava raha

jagada G. P. ja A. L. vahel võrdsetes osades.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2. Mõista A. L. G. P. kasuks välja menetluskulu 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning see tuleb

esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa ning esitab põhjendava osa üksnes osaliselt.

2. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue koos dokumentide tõlgetega

on kostjale kätte toimetatud posti teel 16. juunil 2023. Kostja tähtaegselt hagile

kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt

antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

3. Kohus leiab, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

4. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 147 kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat

(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus).

Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi

sätteid.

5. PärS § 152 lg 1 alusel võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui puuduvad

PärS §-s 155 sätestatud piirangud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

pärandvara jagamiseks PärS §-s 155 sätestatud piiranguid.

6. PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale,

lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.

Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi

alusel.

7. PärS § 152 lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja

jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda

kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel

kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende

osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

9. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes

nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja

on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha

pärijate vahel võrdselt. Kohtu hinnangul on vara jagamise viis põhjendatud ega

kahjusta kostjat ebamõistlikult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

11. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

12. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud riigilõiv

hagiavalduse esitamise eest 420 eurot ja esindajatasu kolme tunni eest summas 360

eurot (käibemaksuta). Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades asja õiguslikku

keerukust, esindaja tehtud toiminguid on hageja esindaja ajakulu kohtu hinnangul

vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt määrab

kohus hageja menetluskulude suuruseks 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot ja

esindajakulu 360 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik