2-23-5234/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks tagaseljaotsusega. Lõpetada G. P. ja A. L. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv
Legislator headnote
AI generated2-23-5234/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks tagaseljaotsusega. Lõpetada G. P. ja A. L. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2023, Tartu
Tsiviilasi nr
2-23-5234
Tsiviilasi
G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja G. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline
esindaja Sergei Desjatnikov;
kostja A. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxžxxxxxx-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada G. P. hagi A. L. vastu pärandvara jagamiseks tagaseljaotsusega.
2. Lõpetada G. P. ja A. L. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv
kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
(registriosa nr xxxxxxx) selliselt, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnisasja müügist saadava raha
jagada G. P. ja A. L. vahel võrdsetes osades.
3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.2. Mõista A. L. G. P. kasuks välja menetluskulu 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot
ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot).
4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning see tuleb
esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee).
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht
Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast
otsusest välja kirjeldava osa ning esitab põhjendava osa üksnes osaliselt.
2. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue koos dokumentide tõlgetega
on kostjale kätte toimetatud posti teel 16. juunil 2023. Kostja tähtaegselt hagile
kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt
antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses.
3. Kohus leiab, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 147 kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat
(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus).
Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi
sätteid.
5. PärS § 152 lg 1 alusel võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui puuduvad
PärS §-s 155 sätestatud piirangud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul
pärandvara jagamiseks PärS §-s 155 sätestatud piiranguid.
6. PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale,
lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.
Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi
alusel.
7. PärS § 152 lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja
jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda
kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta
kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel
kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele
kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende
osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning
saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
9. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes
nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja
on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha
pärijate vahel võrdselt. Kohtu hinnangul on vara jagamise viis põhjendatud ega
kahjusta kostjat ebamõistlikult.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks
menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu
rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses.
12. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud riigilõiv
hagiavalduse esitamise eest 420 eurot ja esindajatasu kolme tunni eest summas 360
eurot (käibemaksuta). Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,
mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades asja õiguslikku
keerukust, esindaja tehtud toiminguid on hageja esindaja ajakulu kohtu hinnangul
vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase
õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt määrab
kohus hageja menetluskulude suuruseks 780 eurot (s.o riigilõiv 420 eurot ja
esindajakulu 360 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik