4-23-2433/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-23-2433

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

12. september 2023. a

kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-23-2433

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku Margus Lumi

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

29.06.2023. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2780,23,005718

Menetlusosalised

Menetlusalune

isik:

Margus

Lumi

(isikukood:

38306136012; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx; tel:xxxxxxxx,

e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline

menetleja: Politsei-

ja

Piirivalveamet

(asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: ppa@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Margus Lumi kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.06.2023. a üldmenetluse

otsus väärteoasjas nr 2780,23,005718 Margus Lumi LS § 225 lg 1 järgi süüdi tunnistamise

ja karistamise osas ja lõpetada selles osas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos

väärteotunnuste puudumise tõttu. Muus osas jätta otsus muutmata.

3. Kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud rahatrahv summas 520 eurot

tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise

menetleja 29.06.2023. a üldmenetluse otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele otsuses märgitud viitenumbriga.

4. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni, suunatakse rahatrahvi tähtajaks

tasumata jätmisel nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.06.2023. a otsusega väärteoasjas nr

2780,23,005718 määrati menetlusalusele isikule Margus Lumile karistusseadustiku (KarS) §

275 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, liiklusseaduse (LS) § 225 lg

1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja § 259 lg 1 alusel rahatrahv 5

trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot.

Otsusest nähtuvalt lubas menetlusalune isik Margus Lumi sõiduki BMW 530D XDRIVE reg

nr xvaldajana juhtima sõidukit isiku, kes oli joobeseisundis. Samuti viibis menetlusalune isik

sõitjana sõidukis ja ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ning väljus sõidukist ilma

kontrollija loata või vastava korralduseta. Tunnistaja ütluste kohaselt anti Margus’le mitmeid

korraldusi, mida ta eiras. Lisaks kahele eelpool nimetatud rikkumisele solvas menetlusalune

isik Margus Lumi töökohustusi täitvat politseiametnikku ebatsensuursete väljenditega ning

tegemist on tahtliku teoga.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et

menetlusaluse isiku süüline käitumine liiklusseaduse (LS) § 90 lg 2, § 38 lg 3 ja

karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime

pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud LS § 225 lg 1, § 259 lg 1 ja KarS § 275 lg 1 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad. Süütegu on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga. LS § 14 lg 2

kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekkimist.

LS § 90 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit

juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või

liiklusohtlikus terviseseisundis.

LS § 38 lg 3 sätestab, et riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab

mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud

küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult

liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel.

LS § 225 lg 1 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt

teadvalt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku

mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise

eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

LS § 259 lg 1 järgi jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi,

pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse

rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

KarS § 275 lg 1 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema

ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eur) või

arestiga.

Menetlusalune isik ei ole kirjutanud vastulauset ega oma tegu kahetsenud.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks

isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud

tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena

süü suurust.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema

käitumisega. Menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte järgi kehtivad karistused.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü

raskuse ja karistuse eesmärgiga.

2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saabus 20.07.2023. a menetlusaluse isiku Margus Lumi

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 29.06.2023. a

otsusele väärteoasjas nr 2780,23,005718. Kaebuses palub menetlusalune isik tühistada

kohtuvälise menetleja väärteo otsus KarS § 275 lg 1 ja LS § 90 lg 2 osas ning lõpetada nendes

osades väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1. Alternatiivselt palub menetlusalune

isik

3. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku.

4. Tartu Maakohtu 31.07.2023. a määrusega võeti Margus Lumi kaebus menetlusse ja nõuti

kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku vastust kaebuse kohta ning seisukohta küsimuses, kas

nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälisel menetlejal tuli seisukoht

esitada hiljemalt 18. augustiks 2023. a. Kaebuse esitaja on kaebusest nähtuvalt nõus väärteoasja

kirjaliku menetlusega.

5. Kohtuväline menetleja esitas 17.08.2023. a kirjaliku seisukoha, milles pidas muu hulgas

võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le 1. Kohtuväline

menetleja, olles analüüsinud menetluse raames kogutud materjale ning vaadanud läbi

menetlusaluse isiku kaebuse käesolevas väärteoasjas nr 2780,23,005718, asub seisukohale, et

menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse automaatseks tühistamiseks või

muutmiseks puuduvad alused. Lisaks on kohtuväline menetleja kindlalt veendunud, et

kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga on vajalik meede Margus Lumi nii avaliku

korra kui liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on tutvunud kaebuse sisuga ning esitanud selle kohta enda seisukoha.

Samuti on välja selgitatud nii kohtuvälise menetleja kui menetlusaluse isiku seisukoht asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses. Mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohasel vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.06.2023. a

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,23,005718 tuleb VTMS § 132 p 2 alusel osaliselt

tühistada, s.o osas, milles menetlusalusele isikule Margus Lumi on määratud rahatrahv 125

trahviühiku, s.o 500 euro ulatuses LS § 225 lg 1 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

10. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Margus Lumile ette seda, et tema

05.06.2023. a kella 15.47 ajal Jõgeva maakonnasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi

kinnistul lubas mootorsõidukit BMW 530D XDrive registrinumbrimärgiga xxxxxxxxxxx

juhtima joobeseisundis isiku Xxxxxxxxxxxa. Lisaks heidetakse Margus Lumile ette, et tema

solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, s.o politseiametnikku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et menetlusalune isik kasutas tema

suhtes ebatsensuurseid väljendeid: „Kas sa soovid munni imeda?“; „Su suu on imemiseks“; „Sa

näed välja nagu karu“, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. Samuti heidetakse talle

ette, et ta viibis mootorsõidukis sõitjana ja ei jäänud liiklusjärelevalve teostamise ajaks oma

kohale ja väljus sõidukist ilma liiklusjärelevalve teostaja loata või vastava korralduseta.

Väärtegude kvalifikatsioonid on LS § 225 lg 1 ning § 259 lg 1 ja KarS § 275 lg 1 järgi, millega

menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 2, § 38 lg 3 ja KarS § 275 lg 1 nõudeid.

11. Süüteod on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

12. Esmalt hindab kohus, kas KarS § 275 lg 1 koosseis on täidetud. KarS § 275 lg 1 järgi on

karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste

täitmisega. 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes

nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. KarS § 275 lg 1

objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas

võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste

täitmisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 2016. a otsus nr 3-1-1-31-16, p 10).

13. Seega on kohtu hinnangul esmalt vaja kindlaks teha, kas politseiametnik

xxxxxxxxxxxxxxxxxe, keda kohtuvälise menetleja etteheite kohaselt solvati, on avalikku korda

kaitsev võimuesindaja. Korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna

seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete

õiguste kaitse. KorS § 6 lg 1 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku

järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Sama sätte lõike 2 järgi kui ohu

väljaselgitamine ja tõrjumine või kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani

pädevusse, siis on see politsei pädevuses. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et

politseiametnik on avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Samuti tegutses võimuesindaja, s.o

politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx, ametikohustuste täitmisel politsei ja piirivalveseaduse

(PPVS) § 3 lg 1 p 7 alusel ka kõnealusel juhul, sest politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx

tegutses süütegude menetlemisel.

14. Järgnevalt on vaja KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu jaatamiseks tuvastada, et

menetlusalune isik on solvanud avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses viimase

ametikohustuste täitmisega. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta kasutas

politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Väärteoprotokollist

ja tunnistaja ülekuulamise protokollist selgub, et Margus Lumi ütles xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:

„Kas sa soovid munni imeda?“; „Su suu on imemiseks“; „Sa näed välja nagu karu“. Seejuures

on xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitanud, et ta tundis end eelöeldust solvatuna. Solvamine on tegu,

mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese

halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises,

tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises

jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult

negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (Sootak J., Pikamäe P. Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne. 5 vlj. Tallinn: Juura 2021. § 115, komm 7).

15. Seega tuleb tuvastada, kas Margus Lumi poolt öeldud laused on solvavad, s.o riivavad

politseiametniku autunnet ja väärikust. Solvamine ei pea ilmtingimata väljenduma ebasündsate

sõnade kasutamises, vaid võib seisneda ka sisult halvustavate sõnade või väljendite

kasutamises. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kasutatud väljendid on seksuaalse alatooniga ja

seejuures alavääristavad, on tegemist autunnet ja väärikust riivavate väljenditega. Margus Lumi

on

kaebuses

selgitanud,

et

eelöeldud

laused

ei

tarvitsenud

olla

suunatud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, vaid võisid olla suunatud teistele isikutele, näiteks Margus Lumi

sõpradele, kes olukorra juures viibisid. Kohus ei pea sellist kaebaja selgitust eluliselt usutavaks.

Esiteks on kaebaja kasutanud kaebuses sõna võisid, millest kohus järeldab, et tegemist on

lihtsalt kaebajapoolse õigustusega. Teiseks puudub kohtu hinnangul põhjus, miks Margus Lumi

oleks pidanud kasutama eelöeldud väljendeid kellegi muu kui Xxxxxxxxxxx xxxxx suhtes.

Liiatigi selgub tunnistaja ülekuulamise protokollist, et Margus Lumi vaatas Xxxxxxxxxxx

xxxxxle otsa, kui ta eelöeldud väljendeid kasutas. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et

Margus Lumi kasutas ebatsensuurseid väljendeid just politseiametnik Xxxxxxxxxxx xxxxx

suhtes. Samuti on kohtu hinnangul selge, et menetlusalune isik solvas võimuesindajat seoses

viimase ametikohustuste täitmisega, kuna Xxxxxxxxxxx xxxxx teostas muu hulgas Margus

Lumi suhtes liiklusjärelevalvet. Seega on kohtu hinnangul KarS § 275 lg 1 objektiivne koosseis

täidetud.

16. KarS § 275 lg 1 näol on tegemist väärteokoosseisuga, mistõttu saab selle toime panna nii

ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3. Kohtu hinnangul pani Margus

Lumi väärteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, sest ta pidas võimalikuks, et

tema poolt kasutatud väljendid võivad solvata politseiametnikku. Seejuures ta möönis seda,

kuivõrd solvamine ei piirdunud ühe lause või väljendiga, vaid kokku kasutas Margus Lumi

politseiametniku suhtes kolme ebatsensuurset lauset. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad, mistõttu tuleb Margus Lumi võtta vastutusele KarS § 275 lg 1 järgi.

17. Kuivõrd Margus Lumile heidetakse ette, et ta lubas teadvalt mootorsõidukit juhtima

joobeseisundis isiku Xxxxxxxxxxxa, hindab kohus järgnevalt, kas LS § 225 lg 1 koosseis on

käesoleval juhul täidetud. LS § 225 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või LS § 69 lg-s 3 nimetatud

seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle

juhtimise üleandmine. LS § 90 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi

lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas

seisundis või liiklusohtlikus seisundis.

18. Esmalt on vaja kindlaks teha, kas Margus Lumi on kõnealuse sõiduki, s.o BMW 530D

XDrive registrinumbrimärgiga xxxxxxxxxxx omanik, valdaja või juht. Politsei andmebaasi

APOLLO väljavõttest selgub, et sõiduki omanik on xxxxxxxxxxx Seejuures on märgitud

vastutavaks isikuks Margus Lumi. LS § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega

või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis

registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga

müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana

liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele

mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Seega on kohus seisukohal, et Margus

Lumi on sõiduki valdaja.

19. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas selgitanud, et lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3

saab väärteo toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult, mistõttu leidis kohtuväline

menetleja, et Margus Lumi pani LS § 225 lg-le 1 vastava väärteo toime hooletusest KarS § 18

lg 3 tähenduses. Kohus iseenesest nõustub kohtuvälise menetlejaga, et üldreeglina saab väärteo

toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest, kuid kohtu hinnangul sätestab LS § 225 lg

1 üldreeglist erandi, kuivõrd sätte sõnastuses on kasutatud sõna teadvalt. Nii on ka Riigikohus

selgitanud, et kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu

tegu, ei tähenda see, et eelnev kehtiks vältimatult kõigi väärteokoosseisude puhul ja sellest ei

tohiks teha eriosa normides erandeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a

otsus nr 3-1-1-79-07, p 13). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul vaja käesoleval juhul

tuvastada, et Margus Lumi andis mootorsõiduki juhtimise teadvalt üle joobeseisundis

Xxxxxxxxxxxale, s.o Margus Lumi tegutses vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

tähenduses mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis isikule üle andes.

20. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margus Lumi on

kaebuses selgitanud, et ta ei näinud, et Xxxxxxxxxxx oleks alkoholi tarvitanud ning eeldas, et

end rooli pakkunud isik on kaine. Lisaks toob Margus Lumi välja, et tal ei olnud vahendeid

tuvastamaks, kas isik on joobeseisundis või mitte. See-eest selgub tunnistaja ülekuulamise

protokollist, et Xxxxxxxxxxx oli sõidukist väljudes alkoholijoobe tunnustega.

21. Kohus on seisukohal, et kuna Margus Lumi ei näinud, et Xxxxxxxxxxx oleks alkoholi

tarvitanud ning samuti ei tuvastanud ta väliseid joobenähtusid – kohtuväline menetleja pole

suutnud tõendada ka vastupidist – tuleb asuda seisukohale, et Margus Lumi ei olnud

Xxxxxxxxxxxa joobeseisundist teadlik. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul LS § 225 lg 1

koosseis täidetud, kuna Margus Lumi ei teadnud Xxxxxxxxxxxa joobeseisundist ega pidanud

seda ka eeldama, mistõttu ei andnud ta teadvalt mootorsõiduki juhtimist üle joobeseisundis

isikule. Seega ei saa menetlusalust isikut ka LS § 225 lg 1 alusel vastutusele võtta.

22. Järgnevalt hindab kohus, kas LS § 259 lg 1 koosseis on täidetud. Üldmenetluse otsuses on

välja toodud, et Margus Lumi rikkus LS § 38 lg-t 3, mis sätestab, et riikliku järelevalve

teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale

juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja

võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel.

23. Margus Lumile heidetakse ette, et ta ei jäänud sõitjana sõidukis oma kohale, vaid väljus

sõidukist, saamata selleks luba või vastava korralduse liiklusjärelevalve teostajalt. Ka Margus

Lumi ise ei vaidle eeltoodule kaebuses vastu. Sellega rikkus Margus Lumi LS § 38 lg-t 3,

mistõttu on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud teo LS § 259 lg 1 järgi. LS § 259 lg 1

sätestab, et jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi,

loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub LS §-s 226, 234,

236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni kümme

trahviühikut. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub LS §-des 226, 234, 236, 237, 239

või 241 sätestatud väärteokoosseis, mistõttu kuivõrd Margus Lumi on siiski rikkunud LS § 38

lg-st 3 tulenevat liiklusnõuet, on LS § 259 lg 1 objektiivne koosseis täidetud. LS § 259 lg 1 näol

on tegemist väärteoga, mistõttu saab selle lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 toime panna nii tahtlikult

kui ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul on Margus Lumi tegutsenud kaudse tahtlusega KarS §

16 lg 4 tähenduses, s.o ta pidas võimalikuks, et oma teoga ei allu ta liiklusjärelevalve teostaja

korraldustele ning ta vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad, mistõttu tuleb Margus Lumi võtta vastutusele KarS § 259 lg 1 järgi.

24. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 lg 3 järgi, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis

vastavad mitmele väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest

eraldi.

25. Menetlusalune isik on kaebuses palunud alternatiivselt KarS § 275 lg 1 ja LS § 225 lg 1

alusel määratud rahatrahvi tühistamist või selle olulisel määral vähendamist. Eelnevalt on kohus

tuvastanud, et kuivõrd LS § 225 lg 1 koosseis ei ole täidetud, ei saa võtta menetlusalust isikut

ka selle järgi vastutusele. Seega tuleb LS § 225 lg 1 alusel määratud rahatrahv 125 trahviühiku,

s.o 500 euro ulatuses tühistada VTMS § 132 p 2 alusel.

26. KarS § 275 lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses

tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

LS § 259 lg 1 sätestab, et jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi,

pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

LS §-s 226, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 10

trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Margus Lumile määratud KarS § 275 lg 1 järgi

rahatrahv 125 trahviühiku, s.o 500 euro ulatuses. Kohtuväline menetleja on kirjalikus

seisukohas selgitanud, et karistus on sanktsioonialternatiividest kergemaliigiline ja jääb alla

sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi ei täidaks väiksem

rahatrahv karistuse eesmärki, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 259 lg 1 järgi määrati

kohtuvälise menetleja otsusega Margus Lumile rahatrahv 5 trahviühiku, s.o 20 euro ulatuses.

27. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Margus Lumi süü suurust,

õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul

kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv KarS § 275 lg 1 ja LS § 259 lg 1 alusel põhjendatud

ning kohus jätab selles osas kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2780,23,005718 muutmata.

28. Rahatrahv tuleb tasuda ära 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb

tasuda kohtuvälise menetleja 29.06.2023. a üldmenetluse otsuses märgitud pangarekvisiitidele.

29. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik