2-21-10886/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10886

Kohtuasi

Tallinna

linna

avaldus

X-lt

hooldusõiguse

äravõtmiseks ning alaealistele lastele eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse

kaudu)

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ardi Šuvalov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022. a määruse resolutsioon muutmata osas,

millega maakohus võttis X-lt täielikult ära lapse Q isiku- ja varahooldusõiguse ning

määras Q eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni Q täisealiseks saamiseni,

samuti eestkostja ülesannete seoses Q-ga ja menetluskulude jaotuse osas, kuid

täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta Q määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

võttis X-lt täielikult ära lapse W isiku- ja varahooldusõiguse, määras W eestkostjaks

Tallinna Linnavalitsuse kuni W täisealiseks saamiseni ja täpsustas eestkostja

ülesandeid seoses W-ga.

4. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud Q-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda.

2-21-10886

2 (21)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas 12. juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus võtta X-lt (ema)

ära hooldusõigus alaealiste laste W (noorem laps) ja Q (vanem laps) suhtes ning määrata laste

eestkostjaks Tallinna linn.

1.1. Avalduse kohaselt on Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse tegelenud perekond XXX-

ga alates 2016. a sügisest, kui saadi teave, et ema tarvitab laste juuresolekul alkoholi. Ilmnes,

et pere elukoht oli lastele sobimatu. Pere suunati perekeskuse teenusele ja ema abistati

sotsiaalmajutusüksusesse elamispinna taotluse vormistamisel.

1.2. Ajavahemikul 4. mai 2017 – 31. mai 2021 elas perekond XXX Tallinna Sotsiaaltöö

Keskuse Tuulema sotsiaalmajutusüksuses, kasutades resotsialiseerimisteenust. Sel ajal oli

korduvalt probleeme sellega, et ema jättis lapsed järelevalveta, ei teinud sotsiaaltöötajatega

koostööd ja valetas neile. Ajavahemikul 15. veebruar 2017 – 9. september 2020 osutas Tallinna

Perekeskus perekonnale perelepituse teenust, mille käigus esines korduvalt tõrkeid emaga

tehtavas koostöös. Ema suunati vanemlusprogrammi, kuid vaatamata korduvatele lubadustele

ei võtnud ta koolitajaga kontakti. Ema ei võtnud kontakti ka perekeskuse nõustajaga.

1.3. 2017. a-l tekkisid vanemal lapsel probleemid koolikohustuse täitmisel. Laps suunati

perekeskuse päevakeskuse teenusele, kuid laps seda ei kasutanud. Alates 2017. a sügisest asus

vanem laps õppima YYY. Tema õppeedukus tõusis YYYs õppides ja probleemid

koolikohustuse täitmisega vähenesid. Ema on jäänud võlgu kooli omaosalustasu maksmisel.

1.4. Ema on jätnud korduvalt tähelepanuta laste terviseprobleemid. Tüli käigus tekitas ema

vanemale lapsele sõrmeluu murru. Ema ei pöördunud kellegi poole lapsele abi saamiseks ning

varjas tekitatud vigastust. Nooremal lapsel on tõsine kõnepuue ja arenguhäired. Mõlemal lapsel

on diagnoositud D-vitamiini puudus.

1.5. Ema vanemaoskused on enam kui kasinad. KKK lasteaed on korduvalt juhtinud ema

tähelepanu noorema lapse ebapiisavale hooldusele, ülekaalulisusele, seedeprobleemidele,

ebasobivale riietusele jms-le. Vaatamata spetsialistide suunamistele ja soovitustele ei ole ema

viinud lapsi eriarstide juurde. Nooremal lapsel bronhiidi ravimata jätmise tõttu sai kahjustada

lapse kõne areng. 22. oktoobril 2019 teatati lasteaiast, et nooremal lapsel on esinenud korduvalt

tugevat kõhulahtisust, mille kohta laste ema andis ebaselgeid selgitusi. Lasteaia töötajad

avaldasid, et laste ema oli tulnud mitmel korral nooremale lapsele lasteaeda järele

joobetunnustega. 20. novembril 2019 külastas laste ema koos noorema lapsega SA Tallinna

Lastehaigla pediaater-konsultanti, et selgitada välja lapse võimalik tundlikkus erinevate

2-21-10886

3 (21)

toiduainete suhtes. Arst suunas noorema lapse analüüse andma, kuid ema ei viinud last seda

tegema. 30. jaanuaril 2020 teavitas SA Tallinna Lastehaigla Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonda abivajavast lapsest Wst, kes oli suunatud lapse tervisliku seisundi

hindamiseks kordusuuringutele. Noorem laps ei jõudnud uuringutele, kuna laste ema lükkas

lapse uuringuid kahel korral segastel asjaoludel edasi. 20. aprillil 2021 teavitas Tallinna KKK

Lasteaia tervishoiutöötaja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda

abivajavast lapsest Wst. Lasteaia tervishoiutöötaja väljendas muret noorema lapse kiire ja suure

kaalutõusu pärast, mis takistas lapse igapäevast toimetulekut ja mõjutas heaolu. Noorem laps

ei suutnud suure kehakaalu tõttu liikumisharjutustest osa võtta ja igasugune liikumine oli lapse

jaoks raske. Tervishoiutöötaja sõnul andis laste ema lasteaiale vastukäivat informatsiooni ning

temaga polnud võimalik kokkuleppeid sõlmida. Lasteaed teavitas, et noorema lapse äge

kõhulahtisuse probleem ei olnud lahenenud ega saanud meditsiinilist põhjendust. 29. aprillil

2021 informeeris Linnamõisa Perearstikeskuse perearst EK lastekaitsetöötajat laste ema ja

noorema lapse visiidist. Nooremal lapsel tuvastati probleemid toitumisega ja kehamassiindeksi

kohaselt rasvumine. Vestlusest perearstiga selgus, et sama käitumismustri jätkumise korral võib

nooremal lapsel areneda välja ainevahetushaigus. Perearsti arvamuse kohaselt ei ole noorema

lapse kõne piisavalt arenenud ja lapsel on vaimse tervise probleemid. Laste ema tervisenäitajate

põhjal kahtlustas perearst tema puhul jätkuvalt regulaarset alkoholi tarvitamist.

1.6. Alates 1. juunist 2021 on pere kolinud päranduseks saadud korterisse Põhja-Tallinna

linnaosas aadressil SSS, Tallinn. 7. juunil 2021 tegid lastekaitsetöötajad sinna kodukülastuse,

et hinnata perekonna elamistingimusi. Korteris oli tunda väga tugevat suitsu lõhna, mis

tavaliselt tekib toas suitsetamisel. Laste ema eitas toas suitsetamist, kuid asjaolud viitasid

vastupidisele. Lastekaitsetöötajad selgitasid laste emale toas suitsetamise ohtlikkust ja mõju

tervisele. Korter oli osaliselt renoveeritud, seal puudusid laste arengut toetavad tingimused.

Nooremal lapsel puudus magamiseks voodi, laste ema sõnul magas noorem laps temaga samas

voodis. Vanema lapse tuba oli renoveerimata ning korteris puudusid õppetöö jaoks vajalikud

tingimused (tool ja laud). Lastekaitsetöötajad ei näinud korteris mänguasju ega muid lapsi

arendavaid esemeid. Vannitoas puudusid hügieenitooted. Külmkapis olid üksikud toiduained,

sh piim, mille suhtes on nooremal lapsel tuvastatud tundlikkus.

2. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas maakohtule esitatud seisukohas, et

laste ema sotsiaalne suutlikkus on madal, st ta ei saa ilma abita hakkama ka ainult enda elu

korraldamisega. Ema suhtes on kasutatud mitmeid meetmeid, sh nõustamine, peretöötajate tugi,

sotsiaalmajutusteenus. Lapsed ei saa jääda ooterežiimile, et äkki vanem kunagi paraneb ja asub

hoolduskohustust täitma.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas Tallinna linna avalduse, võttis laste emalt täielikult ära noorema lapse ja

vanema lapse isiku- ja varahooldusõiguse ning määras laste eestkostjaks Tallinna

Linnavalitsuse

kuni

laste

täisealiseks

saamiseni.

Menetluskulud

jättis

maakohus

menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123

lg-st 1 tulenevalt lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lapse

parimate huvide väljaselgitamisel tuleb hinnata lapse kõiki huvisid ning hinnata kogumis, mis

on lapse jaoks konkreetsel juhul parim lahendus. Kahtlemata on lapse huvides olla oma

vanemate seltsis, kuid keskkond, kus laps kasvab, peab olema lapse jaoks turvaline ja tema

arengut toetav. Vanemal on kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara

eest hoolt kanda. Lapsevanemad peavad teostama oma vanemlikke õigusi lapse parimaid huve

2-21-10886

4 (21)

silmas pidades. Kui vanem seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu lapse elu ja tervise, on

lapse paremates huvides olla vanemast eraldatud ning sellisel juhul on alust võtta vanemalt

hooldusõigus täielikult ära. Kohus võib PKS § 134 alusel kohaldada abinõusid, mis lahutavad

vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes

täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud

soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule

kõrvaldada. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve

kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem

piiravaid abinõusid. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära

võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või on põhjust eeldada, et nende

rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

3.2. Kohus kuulas 19. oktoobril 2022 telefoni teel ära avaldaja esindaja, kes kinnitas, et vanem

laps elab asenduskodus ja asus PPP õppima audiovisuaalmeedia erialal. Lapsel on võimalus

oma ema külastada, aga ta eelistab kohtuda emaga avalikes kohtades ning ei ole väljendanud

soovi tagasi ema juurde elama minna.

3.3. Kohus kuulas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus telefoni teel ära vanema

lapse, kes ei eitanud, et laste emal oli tema ja venna kasvatamisega probleeme, aga ta püüdis

kohtu ees vähendada probleemi olemust ja suurust. Vanem laps muretses oma väiksema venna

pärast ja soovis, et vend saaks vajalikku ravi ja teenuseid, ning oli valmis neid ema asemel

organiseerima ja taotlema.

3.4. Avaldaja esindajalt saadud informatsiooni kohaselt elab ka noorem laps asenduskodu

teenusel. Tema tervislik seisund on paranenud, sest asenduskodus ei anta talle neid (piimavalku

sisaldavaid) toiduaineid, mis tekitasid tal seedimisprobleeme ja kõhulahtisust. Lasteaiast

saadud info kohaselt olevat mõnel korral siiski püksi roojamise probleemi esinenud, kui noorem

laps tuli oma ema juurest. See tõendab, et ema ei suuda siiani valida lapsele õiget toitu. Ema on

seni kokkulepetest kinni pidanud ja lastekaitsega koostööd teinud, kuigi ta on bravuuritsenud

ja piire kombanud.

3.5. Maakohus leidis, et praegusel juhul on põhjendatud võtta laste emalt hooldusõigus

tervikuna ära.

3.5.1. Kohtule esitatust nähtuvalt ei ole laste ema täiel määral ja vastutustundlikult täitnud

vanema kohustusi oma laste ees. Avaldaja 12. juuli 2021. a ja 18. veebruari 2022. a avaldustes

ning nende lisades toodu tõendavad, et laste ema ei ole laste eest tavapärasel määral

hoolitsenud, ohustades lapsi oma tegevuse või tegevusetusega. Laste emal on tõenäoliselt

alkoholisõltuvuse probleemid ning võimetus või oskamatus täita vanema kohustusi. Ema

keeldub enda ja laste probleeme tunnistamast või vähendab neid, keeldub pakutud abist, valetab

sotsiaaltöötajatele ning ei täida spetsialistide soovitusi laste ravi ja terviseküsimuste kohta. Ema

soovimatus tegeleda laste terviseprobleemidega tekitab lastele täiendavaid terviseprobleeme

ning takistab nende normaalset füüsilist ja vaimset arengut. Tallinna linn on pakkunud laste

emale korduvalt abi, et aidata tal probleemidest üle saada ja vanemaoskusi õppida, kuid laste

ema ei ole pakutud võimalusi kasutanud.

3.5.2. Maakohus ei pidanud usutavaks laste ema avaldatut, et sotsiaaltöötajad teda sõimavad ja

halvasti kohtlevad. Menetluses esitatust ei saa järeldada, et kohalik omavalitsus ei sooviks lapsi

ja nende ema aidata. Perele on pakutud mitmeid teenuseid, mis peaks aitama perel iseseisvalt

toime tulla. Kahjuks ei ole pakutud abi laste ema tegevusetuse tõttu efektiivseks osutunud,

mistõttu peab kohaldama laste ema õigusi kõige enam piiravat meedet.

2-21-10886

5 (21)

3.5.3. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole ema käitumisest (laste terviseprobleemide tähelepanuta

jätmine või nende ravimisega viivitamine, kooli omaosalustasu mittemaksmine, koostöö

mittetegemine sotsiaaltöötajatega või erialaspetsialistidega, lastele sobiva elukeskkonna

mitteloomine) tulenevalt võimalik ära hoida laste huvide edasist kahjustamist. Kohtu hinnangul

ei ole ema võimeline võimaldama poegadele igapäevast hoolitsust ning stabiilsust

elukorralduses ega otsustama nii enda kui ka lastega seonduvaid küsimusi, mis tagaksid laste

heaolu, turvalisuse ja tervise. Sisuliselt on lapsed ema poolt hooletusse jäetud. Laste vanemliku

hoolitsuseta jätmine ohustab laste kehalist ja vaimset heaolu. Seega esineb reaalne ohtu laste

huvidele ning see tingib vajaduse võtta laste emalt hooldusõigus ära. Kohus ei pea õigeks, et

põhikooli lõpuklassis õppiv laps peab muretsema oma väikevenna heaolu pärast ning võtma

endale vanema rolli seetõttu, et lapse vanem ei suuda oma kohustusi täita ja keeldub talle

pakutud abi kasutamisest.

3.5.4. Maakohus möönis, et lapsevanema hooldusõiguse äravõtmine piirab vanema õigusi, kuid

arvestades avalduses ja selle lisades toodut ning ema suutmatust täita nõuetekohaselt

vanemakohustusi, ei saaks teiste, vanema õigusi vähem piiravate abinõude abil kõrvaldada ohtu

lapse heaolule, tervisele ja turvalisusele. Mitmed varasemad abinõud ei ole positiivset tulemust

toonud. Sellest saab järeldada, et toetavate abinõude rakendamisest ei piisa vanemast lähtuva

ohu ärahoidmiseks lastele. Avalduses toodud asjaolud ning neid kinnitavad dokumentaalsed

tõendid näitavad, et laste heaolu on olnud ohustatud väga pikka aega ning olukorra muutumine

paremuse poole ei ole usutav. Laste ema väited selle kohta, et ta pöördub abi saamiseks

vajalikesse asutustesse ning on valmis muutma oma käitumist ja elustiili, on paljasõnalised.

Lapsed peavad olema hoitud, hooldatud ja järelevalve all igas vastutustundlikus peres ning laste

arengut ei saa panna pausile seniks, kuni vanem end kokku võtab ja vastutustundliku vanemana

käituma hakkab.

3.5.5. Kohtu hinnangul on seega praeguse menetluse ning lastekaitse- ja sotsiaalametnike poolt

perega läbi viidud menetluse käigus leidnud kinnitust, et emal puuduvad vanemlikud ressursid

mõista laste vajadusi ja oma kohustusi laste vajaduste tagamisel ning laste eest hoolitsemisel ja

vanemliku vastutuse võtmisel. Vanema tahe oma laste eest hoolitseda on pigem deklaratiivne,

sest tahet väljendavad teod on kas liiga vähesed või tehtud liiga hilja. Lapsed on olnud pidevas

emotsionaalses, vaimses ja füüsilises hooletuses. Ema on oma käitumisega hooldusõigust

ilmselgelt kuritarvitanud. Vanema hooldusõiguse äravõtmata jätmisel satuksid lapsed tagasi

keskkonda, kus puudub arusaam nende (eri) vajadustest, puudub õppimist ja arengut toetav

taristu ning üks laps peab võtma endale rolli, mida tegelikult peaks kandma tema vanem.

3.5.6. Eeltoodu kogumis tõendab, et laste eest ei ole tavapärasel määral hoolitsetud. Kohus ei

pidanud laste huvidega kooskõlas olevaks nende tagasisaatmist nende bioloogilise ema juurde.

Vanema võimetus nõuetekohaselt laste eest hoolitseda võib laste suhtes kaasa tuua negatiivse

tagajärje, mis võib lapsi negatiivselt mõjutada terve edasise elu, nagu tõendab noorema lapse

bronhiidi ravimata jätmisega seotud kõnepuue ja toiduallergiast tulenevad seedimisprobleemid.

Seega puuduvad eeldused lapse ema hooldusõiguse piiramiseks selle äravõtmisest

vähemäärmuslikul viisil. Konkreetsel juhul on laste huvidega kooskõlas lastele eestkostja

määramine ning lastele normaalse arengu- ja kasvukeskkonna tagamine, et lastest kasvaksid

täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed.

3.5.7. Lähtudes eeltoodust pidas kohus põhjendatuks laste emalt noorema lapse ja vanema lapse

suhtes isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võtta.

3.6. Laste emalt hooldusõiguse äravõtmise järgselt puudub lastel seaduslik esindaja. PKS § 171

lg 1 kohaselt määratakse alaealistele eestkostja, kui lapse esindusõigust ei ole kummalgi

vanemal. Kohus leidis, et nii nooremale lapsele kui ka vanemale lapsele tuleb määrata

2-21-10886

6 (21)

eestkostja. Maakohus viitas PKS § 179 lg-le 1, §-le 172 ning § 174 lg-tele 1–4. Maakohtu

hinnangul ei ole laste vanaema C võimeline nõuetekohaselt täitma eestkostja kohustusi. Teisi

füüsilisi isikuid, kes võiks olla laste eestkostjaks, kohtule teada ei olnud. Seetõttu tuli noorema

lapse ja vanema lapse eestkostjaks määrata kuni nende täisealiseks saamiseni Tallinna linn.

3.7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus laste

esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Vanem laps esitas talle riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata.

4.1. Vanem laps ei ole nõus sellega, et tema eeskostjaks jääb Tallinna linn ja tema emalt

võetakse hooldusõigus täies ulatuses ära. Vanem laps soovib kasvada oma kodus. Kohus leidis

ebaõigesti, et vanema lapse perest eraldamine ja emalt hooldusõiguse äravõtmine vastab lapse

huvidele. Vanema lapse hinnangul on lastekaitse tema ja tema venna perest eraldamisega üle

reageerinud.

4.2. Vanema lapse hinnangul on tema bioloogilises peres kõik normaalne ja pereliikmete

omavahelised suhted on head. Vanemale lapsele jääb arusaamatuks, milles lastekaitse nende

pere süüdistab ja miks peret kiusatakse. Vanem laps ei usalda lastekaitsetöötajaid. Kõik

avalduses ja kohtumääruses toodud väited vanema lapse koduse olukorra kohta põhinevad

Tallinna linna lastekaitsetöötajate väidetel. Emal on lastekaitsega konfliktid, mis ei ole tingitud

ema tegevusest.

4.3. Vaidlustatud kohtulahend on üldsõnaline, kohus ei ole kaalunud kõiki olulisi asjaolusid

ega arvestanud lapse tahet. Kohus ei ole analüüsinud laste ema suutlikkust hooldusõigust

teostada vanema lapse seisukohast ega põhjendanud, milles seisnevad laste emale PKS § 134

lg 1 järgi tehtavad etteheited vanema lapse osas.

4.4. Lapsel on õigus kasvada oma vanemate juures. Vanem laps on 16-aastane ja ta on

väljendanud selget tahet elada oma kodus koos oma emaga. Vanem laps soovib oma elu

puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Ta on korduvalt väljendanud lastekaitsele, kohtule ja

oma esindajale, et soovib tagasi koju.

4.5. Vanema lapse hinnangul ei ole kohus hinnanud õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti,

millest tulenevalt jõudis kohus ebaõige lahendini. Vanem laps ei ole peres kasvades ohus. Pere

kodune olukord ja probleemid ei olnud sedavõrd tõsised, et vanema lapse eraldamine oleks

põhjendatud ja lapse huvidega kooskõlas. Kohus leidis ekslikult, et ema ei tule vanema lapse

hooldamisega toime. Vanem laps on 16-aastane ja temavanune nooruk ei vaja enam ema erilist

tähelepanu ja toetust. Ema suudab pakkuda lapsele vajalikku kasvukeskkonda. Praeguses asjas

võiks pigem kohaldada perekonda toetavaid abinõusid. Vanema lapse peamine huvi on hariduse

omandamise jätkamine ja iseseisva toimetuleku soodustamine, säilitades selle juures

emotsionaalse sideme ning suhtluse oma venna ja emaga. Lapse parimad huvid ei eelda seda,

et emalt tuleks vanema lapse hooldusõigus täies mahus ära võtta.

5. Ema määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

6.1. Avaldaja hinnangul oli avalduse rahuldamine laste huvide kaitseks vajalik. Laste ema ei

ole täitnud täiel määral ja vastutustundlikult oma vanema kohustusi. Ta on seadnud esikohale

2-21-10886

7 (21)

oma isiklikud huvid, soovid ja tegemised ning vaatamata avaldaja pakutud igakülgsele toele,

abile ja nõustamisele pole ta suutnud tagada lastele nõuetekohast hooldust, turvalist

kasvukeskkonda ning taganud laste koolikohustuse täitmist ja vajalikku ravi.

6.2. Laste ema tõi 28. juunil 2022 toimunud telefonivestluses välja, et ta ei võimalda teha

kodukülastust perekonna elamistingimustega tutvumiseks aadressil SSS, Tallinn, kuna tegemist

on tema ema korteriga. Lapsevanem tõi välja, et ta ei ole teadlik vanema lapse edasiste

õpingutega seonduvast ning tal puudub plaan lapse tuleviku osas. Ema rääkis, et on

keskendunud noorema lapse hooldusõiguse tagasisaamisele ning vanem laps peab nüüd

iseseisvalt toime tulema. Emal puudus teadmine ja soov toetada last hariduse omandamise

jätkamisel. Kuna ema ei ole võimaldanud eestkosteasutusel oma elamistingimustega tutvuda,

ei ole lastekaitsetöötajatel olnud võimalik veenduda, kas perekonna elamistingimused on ka

tegelikult paranenud.

6.3. Avaldaja paigutas lapsed 19. juulil 2022 asendushooldusteenusele Tallinna Lastekodu

HHH üksusesse. Lapsed elavad asenduskodus ühes peremajas. Emal on võimaldatud lapsi

regulaarselt külastada vanema ja lapse kiindumussuhte säilitamiseks.

6.4. Vanem laps alustas 2022/2023. õppeaastal õpinguid PPP visuaalmeedia erialal. Vanem

laps käib regulaarselt koolis ja kohtub koolipäeva järgselt pidevalt emaga. Eestkosteasutus ega

asendushooldusteenuse pakkuja Tallinna Lastekodu ei ole piiranud vanema lapse ja ema

kohtumisi ega seadnud nende suhtlemisele muid takistusi. Eestkosteasutusele teadaolevalt ei

ole vanem laps väljendanud tahet ema kodu külastada ega lahkunud omal soovil

asendushooldusteenuselt.

6.5. Avaldaja lastekaitsetöötajad külastasid 27. septembril 2022 vanemat last, kes vestles

nendega edasisest elukorraldusest ja väljendas pahameelt asenduskodus kehtivate reeglite ja

pakutava toidu üle. Lastekaitsetöötaja vestles 30. novembril 2022 Tallinna Lastekodu HHH

maja perevanemaga, kelle hinnangul on lapsed asenduskodus kohanenud. Vanem laps

väljendab küll jätkuvalt rahulolematust mõne reegli ja pakutava toidu üle, kuid on muutunud

avatumaks ja leplikumaks.

6.6. Avaldaja leiab eelneva põhjal, et asjaolud, mis tingisid avalduse esitamise laste emalt

hooldusõiguse äravõtmiseks, ei ole ära langenud. Laste ema ei ole astunud samme laste heaolu

ja õiguste tagamiseks. Samuti keeldub laste ema endiselt koostööst lastekaitsetöötajatega.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik kuulas vanema lapse isiklikult ära 13. märtsil 2023

Tallinna Lastekodu HHH perekodus aadressiga HHH.

Vanema lapse sõnul on perekodus üksluine, aga muidu pole hullu. Ta õpib PPP visuaalmeedia

erialal. Enne seda käis viis aastat YYYs, kuid sealne ühiselamuelu viskas tal üle ja soovis tulla

Tallinna. Praeguse kooli ja erialaga on vanem laps rahul. Tegemist on kutseõppeasutusega, kus

kolmanda aasta alguses on võimalik valida ka riigieksamite tegemine, et oleks võimalik õppida

edasi ülikoolis. Vanem laps kaalub seda.

Vanem laps saab aru, et tema määruskaebuse rahuldamisega kaasneks vennast eraldamine, sest

venna osas ei ole määruskaebust esitatud. Ta tahaks elada koos vennaga, aga samas tahab ka

ema juures elada. Pigem tahaks ta siiski kodus olla, kuna ka sõbrad on seal.

2-21-10886

8 (21)

Emaga on vanema lapse sõnul suhted head, ta usaldab emale ka oma muresid. Nad kohtuvad

1–2 korda nädalas pärast kooli, mil käivad poodides ja ostavad vajalikke asju. Nädalavahetustel

käib ema nii laupäeval kui ka pühapäeval perekodus, veetes seal mitu tundi (saabub umbes kl

13–14 ajal, lahkub umbes kl 18 ajal). Veedetakse aega koos vennaga, käiakse nt kinos ja

lõbustuspargis. Tegevused sõltuvad ilmast. Ema juures kodus ei ole vanem laps pärast

perekodusse tulekut käinud. Ta põhjendas seda sellega, et ta ei teadnudki, et see oleks võimalik.

Enne perekodusse tulekut elas vanem laps aadressil SSS umbes aasta aega. Tal on seal oma

tuba, kus on voodi, kirjutuslaud ja õppimiseks vajalik. Arvuti on vanem laps endaga

perekodusse kaasa toonud, aga viiks selle vajadusel koju. SSS tänava ümbruses elavad vanema

lapse sõbrad ajast, mil ta käis PPP koolis. Tal on sõpru ka uues koolis, mh kuna mitmed YYY

klassivennad läksid temaga sama eriala õppima.

Õppeedukus on vanemal lapsel enda sõnul hea, ta hakkab märtsi lõpust saama stipendiumi,

mida saab umbes 70% õpilastest. Koolikohustuse täitmisega tal probleeme ei ole. Ta läheb kooli

meeleldi, sest seal on ka head sõbrad. Õppimisel ta abi ei vaja, vajadusel arutatakse koolitöid

klassivendadega üle veebi.

Arvutimänge mängib vanem laps umbes 3 t päevas. Ta teeb seda varasemast rohkem, sest

perekodus ei ole eriti tegevust. Sõpru tal seal pole. Teised temaealised poisid kalduvad

pahanduste peale (n-ö pätipoisid) ja omaks vanemale lapsele halba mõju.

Hobide kohta toob vanem laps välja, et YYYs mängis ta korvpalli, millega ta saaks SSS

spordikeskuses jätkata, kusjuures tal oli varasemast ka eelkokkulepe treeneriga. Ema juures

elades käis ta ka Nõmmel jalgpalli mängimas. Hetkel hobidega ei tegele. Vanem laps on tahtnud

hakata jõusaalis käima ja on sellest perekodu juhile teada andnud, kes lubas uurida võimaluste

kohta, aga ei ole tagasisidet andnud.

Küsimuse peale, kas ta on näinud ema alkoholi tarvitamas, vastas vanem laps, et laste lähedal

on ema tarbinud vaid vahel harva lahjat alkoholi. Vanem laps mäletab kahte korda, mil ema on

olnud purjus, kuid need on ammused. Ema võis juua lõõgastuseks või kui ta oli mures, eriti kui

praegune asi läks kohtusse. Ema suitsetab päevas mitu sigaretti, aga mitte toas, vaid läheb

selleks õue või rõdule. Vanemale lapsele näib, et ema on hakanud tegema e-sigarette.

Küsimuse peale, kas ema on teinud talle füüsiliselt haiget, vastab vanem laps, et ema on teda

küll löönud, aga mitte valusalt, vaid pigem korralekutsuvalt (näitab käega pigem õrna lööki

käsivarre piirkonda).

Kodustest tingimustest räägib vanem laps, et kodus oli remont pooleli sel ajal, kui

lastekaitsetöötaja seda üle käis vaatamas. Vanema lapse tuba sai valmis vahetult enne seda, kui

ta asus elama perekodus. Koos võeti tapeet seinast maha, pahteldati ja värviti sein ning vahetati

parkett. Järgmisena pidi tehtama ema tuba. Vanem laps ei osanud öelda, mis seisus on remont

praegu.

Vanema lapse sõnul suudaks ta endale ise süüa teha ja kodus olles teekski seda.

9. Pärast vanema lapse ärakuulamist kuulas asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik 13.

märtsil 2023 perekodus ära perevanema HK.

Perevanema sõnul on vanem laps keskmine õpilane, kellel on kolmed-neljad, vahel ka mõni

kaks, mille ta ära parandab, ja mõni viis. Vanema lapse puudumised koolist on olnud

põhjendatud, nt haigusega. Perevanema sõnul ei ole vanemal lapsel eriti sotsiaalseid oskusi ega

huvi nende omandamise vastu. Tema sõnavara on väike ja tal on sageli probleeme enda

2-21-10886

9 (21)

väljendamisega. Perevanem ei tea, et vanemal lapsel oleks sõpru, mh tuleb ta pärast kooli alati

koju ega ole olnud huvitatud pakkumistest veeta sõpradega aega. Enda väitel suhtleb ta

sõpradega Internetis. Pärast kooli perekodusse jõudes istub vanem laps arvutisse ja on seal

enamuse ajast, kui ta just emaga kokku ei saa.

Vanem laps ei oska pliiti kasutada ega nt muna või kartulit praadida. Oli olukord, kus ta oli

näljane ja perevanem pakkus talle külmkapis olevat suppi, mida oli vaja soojendada. Vanem

laps oli mõnda aega suppi vaadanud ja siis loobunud ja külmkapi ukse kinni pannud; hiljem

perevanema küsimuse peale aga palunud perevanemal endal supp ära soendada. Ahju

kasutamise oli perevanem vanemale lapsele selgeks õpetanud. Perevanema hinnangul on näha,

et vanem laps ei ole harjunud kodutöödega, tema eest on asjad ära tehtud.

Vanemal lapsel on probleeme söömisega, ta ei söö sooja ja korralikku toitu. Ta saab tihti linnas

emaga kokku ning siis süüakse pirukaid ja burgerit. Ema toob vanemale lapsele raha, ostab asju

ning ostab ja toob ka süüa, aga mitte tervislikku toitu.

Laupäeviti ja pühapäeviti käib ema perekodus, kus veedab aega pigem noorema lapsega, vanem

laps on tavaliselt oma toas arvutis. Tavaliselt käiakse poes ja tullakse siis tagasi. Muid tegevusi

eriti ei tehta. Edaspidi hakkab ema käima ainult pühapäeviti, sest lastekaitse arvates ei mõju

kahel päeval käimine ja sellega kaasnevad emotsioonid nooremale lapsele hästi. Lapsed ei ole

avaldanud soovi ema juures ööbida. Majavanemale teadaolevalt ei ole ema kodus lastele

normaalseid elamistingimusi.

Perevanema sõnul on vendade suhted head, aga ei ole näha, et vanem laps noorema lapse pärast

eriti muretseks. Ta ei hoolitse noorema lapse eest.

10. Avaldaja edastas ringkonnakohtule kodukülastusakti, mille kohaselt toimus 31. märtsil

2023 kl 10.00 planeeritud kodukülastus laste ema elukohta SSS, mille korraldasid lapse heaolu

spetsialistid MV ja EV. Laste ema oli kodus koos oma ema Cga. Mõlemad kinnitasid, et korter

on nende mõlema alaline elukoht. Laste ema elab kahetoalises osaliselt renoveeritud korteris,

kus olid kodukülastuse ajal remonditööd pooleli. Laste ema ja C kirjelduste kohaselt kasutavad

nad ühiselt magamiseks elutoas olevat suurt voodit ning lastele on planeeritud teine tuba.

Lastetuba oli renoveeritud ning toas oli kaks voodit, laud ja tool. Laste ema ja tema ema

rääkisid, et osa mööblit on neil mujal hoiul ning plaanis on pooleliolevate töödega jätkata. Laste

ema elukohas olev köök ei olnud turvaline ning nendes tingimustes ei olnud võimalik toitu

valmistada. Köögis puudus põrandakate ja olemasolevas põrandas olid augud. Köögis oli tunda

tugevat toas suitsetamise lõhna. Lapse heaolu spetsialistid selgitasid nii laste emale kui ka tema

emale toas suitsetamise kahjulikke mõjusid ning passiivse suitsetamise mõju tervisele. Sel

teemal on lapse heaolu spetsialistid vanemaga korduvalt vestelnud. Laste ema elukohas ei olnud

näha isiklikke esemeid või muid asju, v.a mööbel. Vaatamata sellele, et lapsevanem oli teadlik

lapse heaolu spetsialistide külastusest ja oli näha, et ta oli selleks valmistunud, olid korteri

põrandad mustad ja eluruumid vajasid koristamist. Kokkuvõttes leidsid kodukülastuse

korraldajad, et laste ema elukohas ei ole vanemale lapsele tagatud lapsele vajalikud tingimused

ja heaolu – puudus köögi kasutamise võimalus, eluruumid ei olnud puhtad ning toas oli tunda

tugevat suitsetamise lõhna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta vaidlustatud osas

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

2-21-10886

10 (21)

12. TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse

piiridega. TsMS § 660 lg-te 1 ja 3 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus määrusega

puudutatud isikul, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Vanem laps palub esitatud

määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldamata jätta. Vastavalt TsMS §

553 lg-le 1 on vanemal lapsel tema vanusest tulenevalt iseseisev kaebeõigus maakohtu määruse

peale. Samas piirdub vanema lapse kaebeõigus vaid teda ennast puudutava osaga maakohtu

määrusest. Vanemal lapsel ei ole seadusest tulenevat õigust esitada määruskaebust osas, milles

maakohus võttis laste emalt isiku- ja varahooldusõiguse ära tema venna, s.o noorema lapse

suhtes. Nooremat last puudutavas osas ei ole ka laste ema ega lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja määruskaebust esitanud. Seega on maakohtu määrus osas, milles maakohus

võttis laste emalt täielikult ära noorema lapse isiku- ja varahooldusõiguse, määras noorema

lapse eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni tema täisealiseks saamiseni ning täpsustas

eeskostja ülesandeid seoses noorema lapsega, TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 463 lg 2 järgi

jõustunud. Eelnevat arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust

üksnes vanemat last puudutavas osas, s.o osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse

laste emalt vanema lapse isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks ning määras vanema lapse

eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni.

13. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 5521 lg 1 nägi ette, et kohus kuulab last

puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Asja materjalidest nähtuvalt ei kuulanud maakohus vanemat last ära isiklikult, vaid vestles

temaga üksnes telefonis. Ringkonnakohus sai selle puuduse kõrvaldada, kuulates vanema lapse

13. märtsil 2023 isiklikult ära.

14. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 p-st 3 tuleneb, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes,

sh otsustes, tuleb esikohale seada lapse huvid. Ka PKS § 123 lg-st 1 tuleneb, et kohus teeb

lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades

kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. LasteKS § 4 kohaselt on lapse heaolu

lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised,

emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on

rahuldatud.

PKS § 116 lg 2 kohaselt on lapse vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema

hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest, mis on lapse isikuhooldusõigus, ja

õigust hoolitseda lapse vara eest ehk teostada lapse varahooldusõigust, samuti otsustada lapsega

seotud asju. PKS § 124 lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada,

tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil

hoolitseda. PKS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu

hulgas last esindada.

PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama

paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus

vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi

andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma

last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik

meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid

abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed.

2-21-10886

11 (21)

Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt Riigikohtu 14. novembri 2012.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 15; 4. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-11, p

14). Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul,

kui lapse heaolu tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust

andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju.

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide, sh vaidlustatud määruse ja

määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

16. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas esitatust nähtuvalt ei ole laste ema täiel määral ja

vastutustundlikult täitnud vanema kohustusi poegade ees ning laste eest ei ole nõutaval määral

hoolitsetud, mistõttu lapsed on olnud pidevas emotsionaalses, vaimses ja füüsilises hooletuses.

Kolleegium täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi, mh kuna maakohus ei ole

vaidlustatud määruses piisavalt eristanud noorema ja vanema lapse hooletusse jätmist.

17. Asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud maakohtu hinnang, et emal on tõenäoliselt

alkoholisõltuvuse probleemid. Avaldaja sõnul sattus perekond avaldaja huviorbiiti 2016. a

sügisel, kuna avaldaja poole pöörduti infoga, et laste ema suitsetab ja joob laste juuresolekul

ning pole võimeline laste eest hoolt kandma (avalduse p 1, lisa 1 (tl 8 pöördel)). TTT, kus

vanem laps sel ajal õppis, avaldas 10. veebruari 2017. a pöördumises sotsiaalhoolekande

osakonna poole kahtlust, et ema tarvitab laste juuresolekul alkoholi (avalduse p 2, lisa 2 (tl 10)).

Ema on läinud nooremale lapsele ka lasteaeda järele joobetunnustega (vt avalduse p 27 ja lisa

26 (tl-d 46 – 46 pöördel)). YYY väljendas 4. juunil 2021 avaldajale kahtlust, et laste ema on

nendega suhelnud alkoholi tarvitanuna (avalduse p 41 ja lisa 34 (tl 57 pöördel)). Perearst oli nii

2021. a märtsi alguses kui ka aprilli lõpus laste ema tervisenäitajate (maksakahjustused) põhjal

veendunud, et lapsevanemal on alkoholisõltuvus (avalduse p-d 34 ja 36). 13. märtsil 2023

toimunud ärakuulamisel avaldas vanem laps, et laste läheduses on ema tarbinud harva vaid

lahjat alkoholi ning vanem laps mäletab vaid kahte ammust olukorda, mil ema on olnud purjus.

Muudest asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest aga nähtub, et tegelikult tarbib ema alkoholi

oluliselt rohkem. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et vanem laps püüdis ärakuulamisel

ema alkoholiprobleemi pisendada. Lisaks ei pruugi laps alkoholi tarvitamise asjaolusid ja

sõltuvust adekvaatselt tajuda. Kolleegiumi hinnangul viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et

laste emal on tõsine alkoholiprobleem, kuna ta on olnud joobetunnustega ka päevasel ajal laste

kooli ja lasteaiaga suheldes. Sellises mahus alkoholitarbimine mõjutab lapsi negatiivselt, andes

neile halba eeskuju, kuid seades ohtu ka nende füüsilise ja vaimse heaolu, kuna ema käitumine

alkoholijoobes võib olla ettearvamatu.

18. Asja materjalid toetavad maakohtu seisukohta, et emal puuduvad vajalikud võimed ja

oskused vanema kohustuste täitmiseks, sh ei mõista ta laste vajadusi ja oma kohustusi nende

vajaduste tagamisel ning laste eest hoolitsemisel vanemliku vastutuse võtmisel. Selle tagajärjel

on jäänud mitmed laste vajadused tagamata.

18.1. Maakohus leidis põhjendatult, et ema ei ole tegelenud laste terviseprobleemidega,

keeldudes probleeme tunnistamast ja jättes spetsialistide soovitused laste ravi ja

terviseküsimuste kohta täitmata, mis on toonud lastele kaasa täiendavaid terviseprobleeme ning

takistanud nende normaalset füüsilist ja vaimset arengut.

18.1.1. Avaldusest nähtuvalt oli 13. oktoobril 2017 ema ja vanema lapse vahel tüli, mis

kulmineerus vanema lapse poolt ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega (avalduse p 7).

Löömise tagajärjel tekkis vanemal lapsel näpuvigastus (luumurd) ning ema ei pöördunud abi

saamiseks kellegi poole, vaid varjas tekkinud vigastust (avalduse lisa 7 (tl 22)). Vanem laps

2-21-10886

12 (21)

viidi lastekaitsetöötaja palvel YYY poolt Haapsallu arsti juurde alles umbes nädal pärast

intsidenti (tl 2).

18.1.2. Lisaks nähtub asja materjalidest, et perearst oli suunanud vanema lapse optometristi

vastuvõtule juba 9. mail 2018 (avalduse p 14, lisa 15 (tl 31 pöördel)), kuid avalduse p-st 32

nähtub, et veel 16. veebruaril 2021 teavitas YYY Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonda, et õpetajate hinnangul vajaks vanem laps õppetöös osalemiseks

prille (avalduse p 32). Laste ema lubas 17. veebruaril 2021 lastekaitsetöötajale, et pöördub

vanema lapsega 18. veebruaril 2021 silmaarsti juurde (avalduse p 33), kuid veel 3. märtsil 2021

ja 19. mail 2021 teatas perearst avaldajale, et digiloost ei nähtu, et vanema lapsega oleks

silmaarsti poole pöördutud (avalduse p 34). YYY avaldas veel 4. juunil 2021, et vanem laps

vajab õppetööks prille, mida laste ema ei olnud talle ostnud (avalduse p 41 ja lisa 34 (tl 58)).

Avaldusest nähtuvalt oli laste ema alles 2. juuli 2021. a kodukülastuse toimumise ajaks

külastanud vanema lapsega optometristi ja ostnud talle prillid, mida laps kodukülastuse ajal

kandis (avalduse p 45 ja lisa 37). Seega kulus emal mitu aastat ja arvukalt meeldetuletusi

selleks, et vanemale lapsele prillid hankida, mida ta ilmselgelt vajas mh õppetöös osalemiseks.

18.1.3. Asja materjalidest nähtuvalt on ema ka oma teist, nooremat last jätnud haigena või

püsivamate terviseprobleemide korral arsti juurde viimata, mis on viinud tõsisemate

terviseprobleemideni (vt nt avalduse p 12–15, 18, lisa 13 (tl 29), lisa 14 (tl-d 30 – 30 pöördel),

lisa 15 (tl-d 31–32)). Emale oli vaja korduvalt meelde tuletada vajadust broneerida nooremale

lapsele aeg talle vajalikule operatsioonile, kusjuures ema avaldas, et ta ei olnud suuteline

iseseisvalt last varahommikul operatsioonile toimetama (avalduse p 25, lisa 24 (tl 44)). Kui

noorem laps vajas pärast terviseprobleemide ilmnemist arsti juurde viimist analüüside

võtmiseks, ei viinud ema last seda tegema (avalduse p 28). Ema ei viinud nooremat last tema

tervisliku seisundi hindamiseks kordusuuringutele, mistõttu SA Tallinna Lastehaigla teavitas

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda abivajavast lapsest (avalduse p 29

ja lisa 27 (tl 47)). Kui nooremal lapsel esines sügelev lööve, ei viinud ema last mitme päeva

jooksul arsti juurde, vaid valetas arsti visiidi kohta (avalduse p 30 ja lisa 28 (tl 48)). 20. aprillil

2021 teavitas lasteaia tervishoiutöötaja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonda nooremast lapsest kui abivajavast lapsest. Lasteaia tervishoiutöötaja oli mures lapse

kiire ja suure kaalutõusu pärast, samuti ei olnud lahendust ega meditsiinilist põhjendust saanud

noorema lapse äge kõhulahtisuse probleem (mis oli ilmnenud juba 2019. a sügisel) (avalduse p

35). 29. aprillil 2021 suunas perearst noorema lapse tema rasvumise tõttu eriarsti juurde, kuhu

teda oli ka varem suunatud, aga lapse ema ei olnud suunamiskirja kasutanud (avalduse p 36).

Ehkki kirjeldatud juhtumid puudutavad nooremat last, mitte konkreetselt vanemat last,

ilmestavad need sellegipoolest laste ema suutlikkust ja valmisolekut tagada oma alaealistele

lastele neile vajalik arstiabi ja hool.

18.1.4. Eelnevast saab järeldada, et laste ema ei tule laste haigestumise korral toime neile

vajaliku ravi ja hoole tagamisega. Ta ei järgi arstide ettekirjutusi, jätab vastuvõttudele minemata

ning lastele vajalikud ravimid või abivahendid (prillid) tagamata. See seab ohtu laste tervise

ning võib tuua neile kaasa tõsiseid tüsistusi.

18.1.5. Lisaks märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt oli vanemal lapsel juba 2017.

a-l ilmnenud psühholoogilisi probleeme, kusjuures kooli psühholoogi hinnangul olid kõik lapse

probleemid seotud ebasobiva koduse keskkonna ja katmata vajadustega (vt nt TTTi 10.

veebruari 2017. a pöördumine, avalduse lisa 2 (tl-d 10–11)). Eelnev viitab, et ema

tegematajätmised laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel mõjutasid otseselt vanema

lapse vaimset tervist, kahjustades tema vaimset ja hingelist heaolu.

2-21-10886

13 (21)

18.2. Laste ema ei mõista vajadust tagada lastele täisväärtuslik ja tervislik toit ning ei täida seda

kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt sai avaldaja 30. jaanuaril 2019 koolist teada, et vanemal

lapsel on raua ja kaltsiumi puudus (tl 4). Laste perearsti 19. mai 2021. a teate kohaselt

diagnoositi vanemal lapsel D-vitamiini puudus (avalduse p 38 ja lisa 32 (tl 54)). Perearsti

hinnangul puuduvad laste emal oskused koostada laste vajadustele vastav tervislik menüü (vt

samas). Vanem laps on ka ise avaldanud, et kodus süüakse sageli ebatervislikku toitu, sh palju

friikartuleid (avalduse p 16, lisa 18 (tl 36)). Ebatervisliku toitumise tõttu esines nooremal lapsel

2021. a kevadel kiire ja suur kaalutõus ning perearst tuvastas lapsel rasvumise ja probleemid

toitumisega ning leidis, et sama käitumismustri korral võib tal välja areneda ainevahetushaigus

(avalduse p 36). Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 1. juuni 2021. a

protokolli kohaselt ei osanud laste ema lastekaitsetöötajaga vestluses kirjeldada, millised on

tervisliku menüü koostamise põhimõtted, ning tema kirjelduste kohaselt oli menüüs suur

osakaal ebatervislikel toitudel ning juurvilju ei tarbitud (tl-d 56 – 56 pöördel). Perevanem HK

avaldas ringkonnakohtule ka 13. märtsil 2023 toimunud ärakuulamisel, et vanema lapsega

linnas kokku saades ostab ema lapsele pirukaid ja burgereid, aga ei osta ega too lastele

tervislikku toitu. Arvestades tasakaalustatud toitumise ning laste arenguks vajalike vitamiinide

ja mineraalainete olulisust laste füüsilise ja vaimse tervise tagamisel, on ema eelnevaga

kahjustanud laste heaolu. Asja materjalidest ei nähtu, et ema oleks tervisliku toidu olulisust

laste arengule mõistnud ja püüdnud astuda samme selle tagamiseks.

18.3. Eri isikud on korduvalt täheldanud, et noorem laps on olnud määrdunud ja hooldamata

(vt avalduse p-d 11 ja 24, lisa 12 (tl 28), lisa 23 (tl 42)). Perearsti hinnangul puuduvad laste

emal hügieeni tagamise oskused ja teadmised (avalduse p 38 ja lisa 32 (tl 54)). Asja

materjalidest nähtuvalt on ema korduvalt jätnud oma alaealisi lapsi järelevalveta (nt avalduse

p-d 4, 8, 15 ja 23; vt ka tl-d 33 ja 42). Ehkki eelnev omab tähtsust eelkõige noorema lapse

kontekstis, kuna vanem laps suudab oma vanusest tulenevalt juba ise oma hügieeni eest

vastutada ja ei vaja pidevat järelevalvet, ilmestab see siiski ema üldist suhtumist oma laste eest

hoolitsemisesse.

18.4. Kolleegium märgib, et SA Tallinna Lastehaigla 9. novembri 2018. a teatisest noorema

lapse kohta nähtub, et osakonnas jälgimise foonil ilmnes, et ema on pidevalt hõivatud oma

traumakogemustest, mistõttu lapse vajadusi märgata ja neile adekvaatselt reageerida on väga

raske. Lisaks on ema vanemlikud oskused puudulikud. Lastehaigla tõi välja, et emal on raske

märgata ja toime tulla lapse emotsionaalsete vajadustega, sh emotsionaalse turvatunde

pakkumine, lohutamine (tl 42). Ehkki eelnev seondus noorema lapsega, iseloomustavad

lastehaigla hinnangud laste ema käitumist lapsevanemana laiemalt. Sarnaselt noorema lapsega

vajab ka vanem laps seda, et lapsevanem mõistaks tema emotsionaalseid vajadusi ja oleks

võimeline pakkuma talle vajalikku turvatunnet ja toetust.

18.5. Konkreetselt vanema lapsega seonduvalt nähtub asja materjalidest kolleegiumi hinnangul

ka see, et ema ei ole suutnud õpetada lapsele oskusi, mis on vajalikud tema iseseisvaks

toimetulekuks täisealiseks saamisel. Vanema lapse sõnul suudaks ta endale ise süüa teha ja

kodus olles teekski seda (vt ülevaade vanema lapse 13. märtsi 2023. a ärakuulamisest).

Vestlusest HHH maja perevanemaga aga ilmnes, et (vähemalt veel 13. märtsi 2023. a

ärakuulamise ajal) ei osanud vanem laps pliiti kasutada ega nt muna või kartulit praadida. Ahju

kasutamise oli perevanem talle selgeks õpetanud. Perevanema hinnangul oli näha, et vanem

laps ei ole harjunud kodutöödega, vaid tema eest on asjad ära tehtud. Perevanem tõi välja ka

selle, et vanema lapse sotsiaalsed oskused kesised ja tal pole ka huvi nende omandamise vastu.

Lapse sõnavara on väike ja tal on sageli probleeme enda väljendamisega.

19. Maakohus on põhjendatult leidnud, et oma käitumisega on ema asetanud vanema lapse

olukorda, kus ta tunneb, et ta peab võtma endale rolli noorema lapse eest vastutamisel, mida

2-21-10886

14 (21)

peaks tegelikult kandma laste vanem. Avaldusest nähtuvalt vestles lastekaitsetöötaja 2. juulil

2021 vanema lapsega perekonna elukorralduse teemal ning laps oli avaldanud soovi võtta ise

vastutus venna arendamise ja vajalike tugiteenuste saamise eest (avalduse p 46 ja lisa 38 (tl

65)). Vestluse protokollist nähtuvalt oli vanem laps pakkunud välja, et tema hakkab ise

nooremat venda kasvatama. Ka YYY 4. juuni 2021. a iseloomustusest vanema lapse kohta

nähtub, et laps tundis, et vastutus pere ja väikevenna eest lasub temal, ning oli seepärast sageli

mures (tl 57). Vanem laps avaldas ka maakohtule 19. oktoobril 2022 toimunud

telefonivestluses, et on valmis oma ema asemel organiseerima vennale vajalikku ravi ja

teenuseid. Eelnevaga on lapsevanem asetanud vanemale lapsele vastutuse, mis ei ole talle

eakohane ja põhjendatud, kuna noorema lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine on laste

ema ülesanne. Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhikooli lõpuklassis õppiv laps ei peaks

muretsema oma väikevenna heaolu pärast ning võtma endale vanema rolli.

20. Ema juures ei ole vanemale lapsele taganud sobivad elamistingimused.

20.1. Asja materjalidest nähtuvalt kolis ema 2021. a juuni alguses lastega kahetoalisesse

korterisse aadressil SSS, Tallinn, seda eelnevalt lastekaitsetöötajatega kooskõlastamata.

Lastekaitsetöötajate 7. juunil 2021 tehtud kodukülastusel ilmnes, et korteris oli tunda väga

tugevat suitsu lõhna, mis tavaliselt tekib toas suitsetamisel. Korter oli vaid osaliselt

renoveeritud ja seal puudusid laste arengut toetavad tingimused. Vanema lapse tuba oli

renoveerimata ja korteris puudusid õppetöö jaoks vajalikud tingimused (tool ja laud).

Lastekaitsetöötajad ei näinud korteris lapsi arendavaid esemeid. Vannitoas puudusid

hügieenitooted. Külmkapis olid üksikud toiduained (avalduse p 42 ja lisa 35 (tl-d 59–60)). Juuli

2021 alguses tehtud uus kodukülastus näitas, et ema elukohas puudusid jätkuvalt laste arengut

toetavad tingimused (avalduse p 45 ja lisa 37 (tl-d 63 – 63 pöördel)). Pärast seda ei võimaldanud

laste ema pikka aega kodukülastusi teha. Määruskaebemenetluse ajal, 31. märtsil 2023 tehtud

kodukülastusest ilmnes, et korter oli endiselt osaliselt renoveeritud ja seal olid remonditööd

pooleli. Väidetav lastetuba oli renoveeritud ning toas oli kaks voodit, laud ja tool.

Lastekaitsetöötajad märkisid, et korteris olev köök ei olnud turvaline ning nendes tingimustes

ei olnud võimalik toitu valmistada. Köögis puudus põrandakate ja olemasolevas põrandas olid

augud. Köögis oli tunda tugevat toas suitsetamise lõhna. Korteri põrandad olid mustad ja

eluruumid vajasid koristamist.

20.2. Kolleegium nõustub avaldajaga, et olukorras, kus laste ema elukohaks olevas korteris ei

ole köögi kasutamise võimalust ja toas on tugev suitsetamise lõhn, ei ole tegemist alaealisele

lapsele sobivate elutingimustega. Ehkki korteri seisukorda on selgitatud remondiga, nähtub

asjas esitatust, et väidetav remont on toimunud korteris juba paar aastat. Seejuures märgib

kolleegium, et tema praegusesse korterisse elama asumine oli laste ema enda otsus. Asja

materjalidest ei nähtu, et laste ema oleks olnud sunnitud sotsiaalmajutusüksuse ruumidest välja

kolima, kus lastele oli kõik vajalik tagatud, vaid laste ema vahetas elukohta omal algatusel ja

lastekaitsetöötajaid eelnevalt teavitamata. Sellega tekitas ema teadlikult olukorra, kus tema

elukohas puudusid lastele vajalikud elamistingimused.

21. Ema ei ole suutnud toetada vanema lapse õpinguid ja tagada koolikohustuse täitmist, et

vanem laps saaks oma võimeid täiel määral realiseerida.

21.1. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus TTT 10. veebruaril 2017 sotsiaalhoolekande

osakonna poole teatega, et vanemal lapsel on probleeme koolikohustuse täitmisega (vt selle

kohta täpsemalt tl 11 pöördel). Muu hulgas oli laps olulisel määral puudunud õpiabitundidest,

kuhu ta oli tugiteenuste saamiseks suunatud (vt tl-d 10 pöördel ja 11). Kui 2017/2018.

õppeaastast alustas vanem laps õpinguid YYYs, siis mais 2018 selgus, et vanem laps oli ka

selles koolis puudunud kooliaasta jooksul 220 tundi (tl 37). 11. jaanuaril 2021 pöördus YYY

2-21-10886

15 (21)

sotsiaalhoolekande osakonna poole seoses vanema lapse puudumistega (avalduse p 32, lisa 30

(tl-d 51–52)). Pöördumise kohaselt oli laps puudunud koolist alates 7. detsembrist 2020 ning

laps ei osalenud ka koolivaheajaeelses distantsõppes. Kui lastekaitsetöötaja võttis laste emaga

ühendust ja soovitas vanema lapse kooli saata, keeldus laste ema sellest (avalduse p 32). Kooli

töötaja sõnul oli vanema lapse õppeedukus koolist puudumise tõttu langenud (avalduse p 32 ja

lisa 30 (tl 51)). 16. veebruaril 2021 teavitas YYY uuesti Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonda, et vanem laps on õppetööst palju puudunud (avalduse p 32).

Kooli sõnul puudus vanem laps õppetööst kaugõppe perioodi ajal (vt nt tl 57 pöördel). Eelnevast

nähtub, et laste ema ei olnud võimeline tagama vanema lapse koolikohustuse täitmist. Ehkki

YYYs õppima asumine parandas olukorda varasemaga võrreldes, ei suutnud ema tagada lapse

õppetöös osalemist ajal, mil laps oli kodus, s.o distantsõppe perioodil.

21.2. Ema ei hoolitsenud selle eest, et vanem laps saaks jätkata õpinguid YYYs, jättes kooli

omaosalustasu korduvalt maksmata.

21.2.1. Kuna vanemal lapsel olid tekkinud koolis probleemid, seda nii suhetes eakaaslastega

kui ka koolikohustuse täitmisel ja õppetöös (tl 9), alustas vanem laps 2017/2018. õppeaastal

õpinguid YYYs riikliku õpilaskodu kohal. Avaldaja väitel tema õppeedukus YYYs tõusis ja

probleemid koolikohustuse täitmisega vähenesid (tl 2). Seega mõjus koolivahetus vanemale

lapsele hästi ning tema huvides oli YYYs käimist jätkata.

21.2.2. 12. märtsil 2018 teatas ema sugulane B avaldajale, et YYY kontakteerus temaga, kuna

emal oli tekkinud kooli ees võlgnevus 242,06 eurot seoses vanema osalustasu maksmata

jätmisega (avalduse p 10, lisa 11 (tl 27)). 14. mail 2018 teavitas B, et YYY võttis temaga taas

ühendust, kuna ema ei olnud tasunud omaosalust ja tal oli tekkinud kooli ees võlg 403,78 eurot

(avalduse p 17, lisa 19 (tl 38)). Ema võlgnevus tasuti lõpuks Tallinna linna eelarveliste

sotsiaaltoetuste vahenditest lastekaitsetöötaja ettepaneku alusel, ema ise Tallinna Kesklinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole võlgnevuse tasumiseks ei pöördunud (avalduse p

20).

4. septembril 2019 teavitas YYY Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda,

et emal on tekkinud kooli ees taas võlgnevus 152,05 eurot. Teate kohaselt ei olnud koolil

võimalik emaga kontakti saada. 21. novembri 2019. a teate kohaselt oli ema võlgnevus

kasvanud juba 387,15 euro suuruseks (avalduse lisa 25 (tl-d 45 – 45 pöördel)). Taaskord tasus

Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond tekkinud võlgnevuse 11. detsembril

2019 sotsiaaltoetuste vahenditest (avalduse p 26).

Ka 17. augustil 2020 teavitas YYY Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda

laste ema võlgnevusest 187,09 eurot (avalduse p 31 (tl 50)), mille peale Tallinna Kesklinna

Valitsus tasus võlgnevuse sotsiaaltoetuste vahenditest 1. septembril 2020 (avalduse p 31 ja lisa

29).

21. mai 2021. a seisuga oli laste emal kooli ees taas võlgnevus 204,10 eurot (avalduse p 41 ja

lisa 34 (tl 58)).

21.2.3. Kolleegium nõustub avaldajaga, et ema poolt teadlikult arvete maksmata jätmine ja

sammude astumata jätmine (sh toetuste taotlemata jätmine) selleks, et leida vahendeid vanema

lapse kooli osalustasu maksmiseks, ohustas vanema lapse võimalusi YYYs õppida. Ema selline

käitumine ei olnud vanema lapse huvides, kuna lapse õppeedukus ja käitumine olid alates

õpilaskoduga koolis õpingute alustamisest paranenud ning laps soovis õpinguid YYYs jätkata.

Kokkuvõttes tagas vanema lapse võimaluse YYYs jätkata üksnes lastekaitsetöötajate initsiatiiv

ja vajalike kulutuste kandmine avaldaja poolt.

2-21-10886

16 (21)

21.3. Asja materjalidest nähtub, et praeguse menetluse ajal, mil vanem laps lõpetas põhikooli

ja oli tegemas koolivalikuid ning noorem laps vajas kooliküpsuse saavutamiseks tugiteenuseid,

jättis laste ema laste haridusega seonduvad kiireloomulised küsimused lahendamata. Avaldaja

oli sunnitud taotlema esialgset õiguskaitset, et ajutise eestkostjana registreerida vanem laps

YYY Gümnaasiumi sisseastumiskatsetele, et tal oleks võimalus astuda 2022. a sügisel

nimetatud kooli 10. klassi, ning suunata noorem laps vajalike spetsialistide juurde ja selgitada

välja tema abivajadus, et teha ettevalmistused tema kooli minekuks. Eelnev näitab, et ema ei

olnud suuteline võtma vanemlikku vastutust ja täitma oma ülesandeid laste haridusküsimuste

otsustamisel ning laste huvide eest seismisel.

22. Ema ei suuda end vanema lapsega suhetes kehtestada, mis täiendavalt pärsib tema võimet

vanema kohustusi täita.

22.1. Asja materjalidest nähtuvalt ei suutnud ema tagada vanemale lapsele kodus reegleid ja

nende järgimist, mis oleks leevendanud mh vanema lapse sõltuvust arvutiprogrammidest. Juba

Politsei- ja Piirivalveameti 17. oktoobri 2017. a teatest abi vajava lapse kohta nähtub, et vanem

laps tunnistas ka ise, et tal on sõltuvus arvutimängudest, ning mängus kaotamine oli muutnud

ta vihaseks ja pannud ta oma ema lööma (tl 21). YYY 4. juuni 2020. a iseloomustusest vanema

lapse kohta nähtub, et emale on valmistanud raskusi ja muret vanema lapse sõltuvus arvutist ja

arvutimängudest. Eelneva aasta distantsõppe ajal oli vanem laps lukustanud end kodus olles

oma tuppa, olnud arvutis sageli hommikutundideni ja maganud siis poole päevani, mistõttu ta

ei jõudnud veebitundidesse ega teinud koolitöid. Kaugõppe perioodil olid tal jäänud kodutööd

esitamata, kuna tal oli enda sõnul raske seista vastu nutiseadmete meelelahutusvõimalustele.

Õpetajatele ja kasvatajatele oli jäänud mulje, et ema sõna kodus ei maksa (tl 57 pöördel). Laste

perearsti 19. mai 2021. a vastusest järelepärimisele nähtub, et vanemal lapsel olid tekkinud

ärevuskaebused ja tema uni oli häiritud, kusjuures nädalavahetusel kodus olles lubas ema

lapsele piiramatut ekraaniaega ja laps õues ei viibinud (tl 54). Ka YYY 16. veebruari 2021. a

pöördumises leidis kool, et vanemal lapsel on sõltuvus arvutimängudest (avalduse p 41 ja lisa

34). Oma 30. juuni 2022. a seisukohas tõi avaldaja välja, et laste ema sõnul ei vasta vanem laps

lastekaitsetöötaja telefonikõnedele, kuna laps mängib öö läbi arvutimänge ja läheb magama

alles varastel hommikutundidel.

22.2. Samuti nähtub asjaoludest, et emal puudus vanema lapse silmis vanemlik autoriteet, mis

oleks võimaldanud tal täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja suunamisel. Avaldusest

nähtuvalt oli 13. oktoobril 2017 ema ja vanema lapse vahel tüli, mis kulmineerus vanema lapse

poolt ema suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega (avalduse p 7). Politsei- ja Piirivalveameti

teate (avalduse lisa 6 (tl 21)) kohaselt kutsus ema politsei, kuna vanem laps tuli talle kallale ja

peksis teda. Avaldaja selgitustest ja politsei teatest nähtuvalt tekkis tüli, kuna vanem laps

mängis arvutimänge ja oli pidevalt telefonis ning ema ei suutnud ennast lapsevanemana

kehtestada, et laps lõpetaks mängimise. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna 19. oktoobri 2017. a protokollist nähtuvalt on vanem laps korduvalt oma ema löönud

ning emal puuduvad vajalikud vanemlikud oskused, et lastega konfliktsetes olukordades toime

tulla ja ennast kehtestada (tl 22).

23. Lisaks eelnevale nähtub asja materjalidest, et ema ei ole oluliste otsuste tegemisel suuteline

asetama lapse huve enda omadest ettepoole ja tegema eelkõige lapse huvidest ja tulevikust

lähtuvaid otsuseid.

23.1. Avaldaja 6. aprilli 2022. a seisukohast nähtuvalt oli vanem laps lõpetamas YYY

põhikooliastet ning oli avaldanud kooli ja õpilaskodu töötajatele korduvalt soovi jätkata

õpinguid YYY Gümnaasiumis, kus toimusid 2022/2023. õppeaasta sisseastumiskatsed 24.

märtsil 2022 eelneva registreerimise alusel. Laste ema avaldas 22. novembril 2021 toimunud

2-21-10886

17 (21)

ärakuulamisel, et ta ei toeta lapse edasiste õpingute jätkamist YYY Gümnaasiumis ning soovib,

et laps jätkaks haridusteed Tallinnas. 5. aprilli 2022. a seisuga ei olnud vanem laps end YYY

Gümnaasiumi sisseastumiskatsetele registreerinud. Avaldaja 30. juuni 2022. a seisukohast

nähtub, et vanem laps ei osalenud YYY Gümnaasiumi vastuvõtukatsetel. Laps tõi 2. juuni 2022.

a vestluses lastekaitsetöötajaga välja, et soovib õpinguid jätkata TTTis ja Tallinnasse naasta, et

olla oma perekonnale lähemal ja toetada ema noorema lapse hooldusõiguse taastamisel. 29.

juunil 2022 sai avaldajale teatavaks, et vanem laps ei ole TTTisse vastu võetud õpilaste

nimekirjas ning tal pole võimalik sealses koolis 2022/2023. õppeaastal õpinguid alustada.

Lõpuks lahenes vanema lapse põhikoolijärgsete õpingute küsimus tänu avaldaja kaasabile ning

vanem laps alustas 2022/2023. õppeaastal õpinguid PPP (kutseõppeasutus) visuaalmeedia

spetsialisti erialal (vt nt tl 97). Hiljem on vanem laps avaldanud, et ta oleks soovinud edasi

õppida gümnaasiumis, kuid seda talle ei võimaldatud (vt laste esindaja 31. augusti 2022. a

seisukoha p 4.3). Ka 13. märtsil 2023 toimunud ärakuulamisel avaldas vanem laps, et ta sooviks

teha riigieksameid, mis annaks talle võimaluse mh ülikooli astuda.

23.2. Kolleegium märgib, et vanema lapse soov mitte kandideerida YYY Gümnaasiumisse,

vaid jätkata edasisi õpinguid Tallinnas, oli tema varem avaldatut arvestades ootamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul võis see otsus olla tingitud ema mõjutustest, kes ei toetanud lapse

õpingute jätkamist YYY Gümnaasiumis ja soovis tema naasmist Tallinnas asuvasse kooli.

Samas nähtub avaldaja 30. juuni 2022. a seisukohast, et laste emal puudus plaan lapse tuleviku

osas. Vanem laps on gümnaasiumisse astumata jätmist kahetsenud, kuna see võib piirata tema

tulevikuväljavaateid. Seega leiab kolleegium, et ema ei suutnud panna lapse huve enda omadest

kõrgemale ega toetada vanemat last tema edasist elu oluliselt mõjutava otsuse tegemisel ja

gümnaasiumisse astumiseks vajalike sammude astumisel. Selliselt ei käitunud laste ema

vanema lapse parimates huvides.

24. Eelnevat arvestades on põhjendatud avaldaja seisukoht, et laste ema ei ole võtnud vastutust

oma poegade hoolduse osas ega täitnud täiel määral ja vastutustundlikult oma kohustusi

lapsevanemana, sh pole laste ema suutnud tagada laste põhivajaduste rahuldamist ja pakkuda

lastele turvalist ja arengut soodustavat keskkonda. Sobiva elukeskkonna puudumine ohustab

laste arengut, mis riivab oluliselt laste huve ja õigusi. Laste emal puuduvad teadmised ja

oskused hoolitseda oma alaealiste laste tervise eest. Samuti ei ole lapsevanem suutnud tagada

laste hariduslikku heaolu. Ehkki mitmed praeguses määruses käsitletud probleemid on sellised,

mis iseseisvalt ei annaks alust ema hooldusõigust piirata, siis kõiki asjaolusid kogumis hinnates

leiab kolleegium, et ema on jätnud oma vanemlikud kohustused olulisel määral täitmata ning

sellega on ta otseselt seadnud ohtu oma laste tervise, heaolu ja arenguvõimalused. Vaatamata

avaldaja järjepidevale tööle ja laste emale pakutud teenustele ei ole ta oma elukorralduses,

käitumises, suhtumises ja hoiakutes vajalikke muudatusi teinud. Sellega, et laste ema ei ole oma

vanemakohustusi täitnud ning alaealised lapsed on jäänud vanemliku hoolitsuseta, mis seab

ohtu nende kehalise ja vaimse heaolu, nõustus menetluses ka lastele määratud esindaja (vt nt

23. septembri 2021. a seisukoht).

25. Kokkuvõttes leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et ema ei ole võimeline

võimaldama poegadele igapäevast hoolitsemist ning elukorralduses stabiilsust ega otsustama

nii enda kui ka lastega seonduvaid küsimusi, mis tagaksid laste heaolu, sh turvalisuse ja tervise.

Sisuliselt olid lapsed oma ema poolt hooletusse jäetud, mis ohustas nende kehalist ja vaimset

heaolu. Seega esines reaalne oht laste huvidele ning see omakorda tingis vajaduse laste emalt

hooldusõiguse äravõtmiseks. Seejuures on laste heaolu olnud ohustatud pikka aega ja olukorra

muutumine paremuse poole ei olnud usutav. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et lapsed ei

saa jääda ootama, et äkki vanem millalgi parandab oma käitumist ja hakkab hoolduskohustust

täitma.

2-21-10886

18 (21)

26. Kolleegium möönab, et iseenesest on põhjendatud määruskaebuse väide, et 16-aastane

(nüüdseks juba 17-aastane) laps ei vaja ema poolt sama suurt tähelepanu ja toetust kui noorem

laps. Samas vajab ka selles vanuses laps vanemlikku hoolitsust ning vanemal tuleb tagada tema

kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. Vanem laps on määruskaebuses ise välja toonud, et tema

huvi on hariduse omandamise jätkamine ja iseseisva toimetuleku soodustamine, säilitades selle

juures emotsionaalse sideme ning suhtluse oma venna ja emaga. Nagu kolleegium eespool välja

tõi, on ema mh vanema lapse hariduse omandamisega ja iseseisva toimetuleku tagamisega

seotud küsimustes jätnud oma vanemakohustused täitmata ja seadnud sellega vanema lapse

heaolu ja tulevikuväljavaated ohtu.

27. PKS § 135 lg 2 kohaselt õigustab vanemalt hooldusõiguse äravõtmist üksnes see, kui teised

abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu

ärahoidmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et muud abinõud lapse olukorra

parandamiseks ei ole piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud.

27.1. Maakohus märkis põhjendatult, et kohalik omavalitsus on perekonda aidanud ja pakkunud

emale korduvalt abi, et aidata tal probleemidest üle saada ja õppida vanemlusoskusi, kuid laste

ema ei ole pakutud võimalusi kasutanud.

27.2. Asja materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus proovinud alates 2016. a sügisest

pere olukorra parandamiseks erinevaid abinõusid, mh järgmisi:

• Ajavahemikul 15. veebruar 2017 – 9. september 2020 osutas Tallinna Perekeskus

perekonnale pereteenistuse teenust. Avaldaja väitel esines koostöös korduvalt

lapsevanema poolseid tõrkeid (avalduse p 2 ja lisa 1 (tl-d 8 – 9 pöördel)). Avaldusele

lisatud klienditöö aruande kohaselt on vanemaga vestelnud laste kasvatamise ja

hooldamise teemadel, suunatud teda tegelema enda ja laste terviseprobleemidega,

selgitatud laste vajadusi, toetatud vanema oskuste arengut, nõustatud sotsiaalsete suhete,

materiaalse toimetuleku teemadel ning erinevate praktiliste ja emotsionaalsete raskuste

lahendamisel. Samuti on laste ema suunatud erinevate erialaspetsialistide

vastuvõttudele ja saadetud teda ametiasutustes (I kd, tl 8 pöördel). Pereteenuse

klienditöö kokkuvõttest nähtuvalt oli töö laste ema sotsiaalsete ja vanema oskuste

arendamisega tõsine väljakutse, kuna tema suhtlemine spetsialistidega võis olla väga

joviaalne, kohati vulgaarne, ja tekitada seetõttu koostöös tõrkeid, ta oli orienteeritud

kohestele stiimulitele ning seetõttu olid tema jaoks rasked pikemaajalised ja

järjekindlust eeldavad teenused ning ta pole nende osas motiveeritud. Laste emale oli

iseloomulik, et ta nõustus talle antud soovitustega, kinnitas, et saab nende täitmisega

iseseisvalt hakkama, kinnitas, et ta sooritas need tegevused ja esitas suuliselt ka

tegevuste tulemused, kuid hiljem võis selguda, et tema jutt ei vasta tõele (tl 9);

• 15. märtsil 2017 esitas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond

Tallinna Perekeskusele taotluse vanemale lapsele päevakeskuse teenuse osutamiseks,

tugevdamaks tema sotsiaalseid oskusi ja sotsiaalset võrgustikku ning tagamaks talle

vajadusel abi õppetöös. Teenuse osutamine lõpetati 15. juunil 2017, kuna laps teenust

ei kasutanud;

• perekond elas 4. maist 2017 – 31. maini 2021 UUU sotsiaalmajutusüksuses, kasutades

resotsialiseerumisteenust. Teenuse eesmärk oli pakkuda ajutist eluaset ning juhendamist

ja nõustamist igapäevaeluks vajalikes tegevustes. Avaldaja väitel raskendas teenuse

kasutamise perioodil koostööd see, et ema avaldas korduvalt ebaõiget informatsiooni,

vajas pidevat juhendamist asjaajamisel ja ülesannete meeldetuletamist, et tagada laste

heaolu (vt ka avalduse p 15);

2-21-10886

19 (21)

• ema 29. augusti 2017. a avalduse alusel, mille Haridus- ja Teadusministeerium

kooskõlastas, alustas vanem laps 2017/2018. õppeaastast õpinguid YYYs, olles riiklikul

õpilaskodu kohal;

• 5. oktoobril 2017 suunas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ema

vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapsevanem ei osalenud vanemlusprogrammis,

kuna ei võtnud osa programmi tutvustavast kohtumisest ning korduvatele lubadustele

vaatamata ei võtnud koolitajaga kontakti (tl 2, avalduse lisa 5 (tl 20));

• 15. jaanuaril 2018 suunas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond

ema EELK Perekeskusesse nõustamisteenusele, et arendada tema vanemlikke oskusi

ning toetada lapse ja vanema suhet. Lastekaitsetöötaja broneeris emale esimese visiidi

nõustaja juurde 19. veebruariks 2018, kuid ema ei läinud nõustaja vastuvõtule (avalduse

p 9, lisa 10 (tl 26));

• 28. septembril 2018 suunas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond

ema taas vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Kuna ema ei mahtunud sügisperioodi

grupitöösse, pakuti talle individuaalset nõustamisteenust, et koolituse teemad läbida.

Ema ei ilmunud kokkulepitud aegadeks nõustamisteenusele ega vastanud koolitaja

telefonikõnedele. Teenuseosutaja lõpetas 4. veebruaril 2019 emale teenuse osutamise

puuduva koostöö tõttu (avalduse p 22, lisa 22 (tl 41 pöördel));

• avaldaja on korduvalt tasunud vanema lapse YYYs õppimisega kaasnevat osalustasu.

27.3. Seega on kohalik omavalitsus peret aastate jooksul oluliselt aidanud nii majandusliku

toimetuleku, elamispinna, füüsilise ja vaimse tervise hoidmise kui ka laste kasvatamise ja nende

igakülgse arengu toetamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on koostöö avaldaja ja laste ema vahel

olnud aga vaevaline.

27.3.1. Avaldusest nähtuvalt ei teavitanud laste ema lastekaitsetöötajaid laste heaolu

mõjutavatest olulistest asjaoludest. Näiteks ei teavitanud laste ema lastekaitsetöötajat sellest, et

ta oli 31. mail 2021 lõpetanud majutuslepingu ja sotsiaalmajutusüksusest välja kolinud, vaid

väitis, et soovib alles alates 1. septembrist 2021 kolida päranduseks saadud korterisse Põhja-

Tallinna linnaosas. Kui lastekaitsetöötaja kolimisest teada sai, ei soovinud lapse ema esmalt

oma uue elukoha aadressi avaldada, vaid tegi seda alles pärast pikka veenmist. Samas ei

soovinud laste ema leppida kokku kodukülastuse aega, et lastekaitsetöötaja saaks hinnata

elamistingimusi perekonna uues elukohas (avalduse p 40).

27.3.2. Avaldaja väitel ei pea laste ema kinni sõlmitud kokkulepetest, esitab tõele mittevastavat

informatsiooni ning ei soovi teha lastekaitsetöötajaga koostööd (avalduse p 47). Lisaks juba

eespool välja toodule nähtub ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 19.

oktoobri 2017. a protokollist, et suhtluses kogu lapsi toetava võrgustikuga on korduvalt

esinenud lapsevanema poolset varjamist ja valetamist, kusjuures lapsevanem ei oska alati

selgitada, miks ta nii käitub (tl 22 pöördel). Ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna 10. mai 2018. a protokolli kohaselt on probleemiks laste ema vähene tahe teha

koostööd ning pidev valetamine (tl 33).

27.3.3. Samuti nähtub avaldusest, et laste ema on lastekaitsetöötajaid ignoreerinud, jättes

sellega laste huvid tagaplaanile. Näiteks tõi avaldaja välja, et ajavahemikul 22. juuni – 30. juuni

2021 proovis lastekaitsetöötaja laste emaga kontakti saada, kuid ta ei vastanud kõnedele. Kui

aga lastekaitsetöötaja helistas asutuse teise telefoniga, mille number ei olnud laste emale teada,

vastas ta telefonikõnele koheselt (avalduse p 44). Oma 6. aprilli 2022. a seisukohas tõi avaldaja

esile, et pärast 12. juuli 2021. a kodukülastust keeldus laste ema igasugusest koostööst nii

2-21-10886

20 (21)

Tallinna Kesklinna Valitsuse kui ka Põhja-Tallinna Valitsuse lastekaitsetöötajatega. Ta ei

vastanud jätkuvalt lastekaitsetöötaja telefonikõnedele ega olnud muul viisil kättesaadav. 22.

novembri 2021. a ärakuulamisel maakohtus rääkis laste ema, et ta ei soovi lastekaitsetöötajaga

koostööd teha.

27.3.4. Määruskaebuse väide, et lastekaitse süüdistab ja kiusab perekonda, ei ole põhjendatud.

Asja materjalidest nähtuvalt on lastekaitsetöötajad püüdnud perekonda igati aidata ning emalt

laste hooldusõiguse äravõtmist on taotletud alles viimase abinõuna. Vanemal lapsel ei ole

objektiivset alust lastekaitsetöötajaid mitte usaldada. Asja materjalid ei kinnita vanema lapse

hinnangut, et emal on lastekaitsetöötajatega konfliktid. Pigem nähtub avaldaja esile toodust, et

ema ei ole teinud lastekaitsetöötajatega vajalikku koostööd, mis on raskendanud avaldajal

perekonna aitamist.

27.4. Kolleegium möönab, et asjaolu, et ema on vajanud oma toimetuleku tagamisel ja laste

kasvatamisel kohaliku omavalitsuse abi, ei ole iseenesest alus hooldusõiguse piiramiseks või

äravõtmiseks. Praegusel juhul on aga peamiseks probleemiks ema käitumine, mis keskendub

ema enda soovidele ja vajadustele, ning suutmatus mõista, esiplaanile seada ja tagada lapse

vajadusi. See on aja jooksul kaasa toonud kahju vanema lapse heaolule, sh füüsilisele ja

vaimsele tervisele, ning tulevikuväljavaadetele. Perega on tehtud pika aja jooksul intensiivset

koostööd, et toetada ema mh laste kasvatamisel, kuid vaatamata tehtud töö mahule on

probleemid endiselt säilinud. Koostöö vähene tulemuslikkus on olnud suurel määral tingitud

ema koostöövalmiduse puudumisest. Tallinna Perekeskuse pereteenistuse pereteenuse

klienditöö kokkuvõttest (ajavahemiku 15. veebruar 2017 – 9. september 2020 kohta) nähtub, et

koostööd laste emaga on pärssinud ka tema vaimse tervise probleemid. Kõike eeltoodut, sh seni

osutatud abi mahtu ja tulemuslikkust arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et muude

abinõude rakendamiseks ei oleks piisanud selleks, et kõrvaldada ohtu vanema lapse heaolule.

Olukorras, kus laste ema ei olnud suuteline abi vastu võtma, oma probleeme tunnistama ja

nendega tegelema, oli vanema lapse parimates huvides tagada tema turvalisus, stabiilne

elukorraldus ning arengu toetamine väljaspool bioloogilist perekonda, tagades regulaarse

kontakti bioloogilise vanemaga.

28. Määruskaebuses toob vanem laps välja, et pereliikmete omavahelised suhted on head ning

ta soovib kasvada oma kodus ja elada koos emaga. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad asja

materjalid vanema lapse väidet, et tema suhted emaga on head. Samas ei tähenda see seda, et

ema juures elamine ja kasvamine oleks lapse parimates huvides.

Asja materjalidest nähtuvalt on vanemale lapsele ja emale ka lapse perekodus elades tagatud

piisavad võimalused suhtlemiseks, sh on emal võimalik vanemat last külastada ning nad on

sageli kohtunud ka pärast vanema lapse kooli. Avaldaja väitel ei ole ta piiranud vanema lapse

ja ema kohtumisi ega seadnud nende suhtlemisele takistusi. Laste esindaja tõi välja, et laste ema

külastas 2022. a suvel lapsi neli korda nädalas kokkulepitud aegadel (tl 100). Ka 13. märtsil

2023 toimunud ärakuulamisel avaldas vanem laps, et ta kohtub emaga 1–2 korda nädalas pärast

kooli ning laupäeval ja pühapäeval veedab ema laste juures perekodus mitu tundi.

Samas ei kinnita asja materjalid seda, et vanemal lapsel oleks tegelik soov ema juures elada.

Avaldaja väitel ei ole vanem laps avaldanud soovi ema tema enda kodus külastada ega ema

juurde ööseks jääda, vaid on eelistanud kohtuda avalikes kohtades. Ka ärakuulamisel kinnitas

vanem laps, et pärast perekodusse tulekut ei ole ta ema juures kodus käinud. Ta põhjendas seda

sellega, et ei olnud vastavast võimalusest teadlik, kuid ei väitnud, et ta oleks perevanemale või

avaldaja lastekaitsetöötajatele sellekohast soovi avaldanud. Ka perevanem HK avaldas 13.

märtsil 2023 ringkonnakohtule, et lapsed ei ole avaldanud soovi ema juures ööbida.

2-21-10886

21 (21)

Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et vanemale lapsele on tagatud piisav ja tema huvidele

vastav võimalus emaga suhelda ka olukorras, kus ema hooldusõigus on ära võetud.

29. Kolleegium märgib, et perekodus elamine on vanemale lapsele hästi mõjunud. Tema

õppeedukus oli 2023. a kevade seisuga piisavalt hea, et kvalifitseeruda stipendiumile.

Ärakuulamisel avaldatu kohaselt ei olnud tal enam probleeme koolikohustuse täitmisega, vaid

ta läks kooli meeleldi ning õppimisel abi ei vajanud. Ka perevanem HK kinnitas, et vanem laps

on keskmine õpilane, kellel on kolmed-neljad, vahel ka mõni viis ja mõni kaks, mille ta ära

parandab. Koolist puudumised on olnud põhjendatud. Avaldaja tõi määruskaebuse vastuses

välja, et lastekaitsetöötaja vestles 30. novembril 2022 Tallinna Lastekodu HHH maja

perevanemaga, kelle hinnangul on lapsed asenduskodus kohanenud. Vanem laps väljendas küll

endiselt rahulolematust mõningate reeglite ja pakutava toidu üle, kuid oli muutunud avatumaks

ja leplikumaks.

30. Eeltoodud põhjustel on maakohtu määrus põhjendatud osas, millega maakohus võttis emalt

ära vanema lapse isikuhooldusõiguse. Olukorras, kus emalt on vanema lapse isikuhooldusõigus

täielikult ära võetud ja laps elab igapäevaselt asendushooldusteenusel, ei oleks olnud õigustatud

jätta emale alles vanema lapse varahooldusõigust. Seega on maakohus põhjendatult võtnud

laste emalt ära nii vanema lapse isiku- kui ka varahooldusõiguse.

31. Emalt hooldusõiguse äravõtmise järgselt puudub vanemal lapsel seaduslik esindaja. PKS §

171 lg 1 kohaselt määratakse alaealisele eestkostja, kui lapse esindusõigust ei ole lapse

kummalgi vanemal. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et lapsele tuli määrata eestkostja.

Olukorras, kus maakohtu hinnangul ei olnud laste vanaema C võimeline nõuetekohaselt täitma

eestkostja kohustusi ja teisi füüsilisi isikuid, kes võinuks olla lapse eestkostjaks, kohtule teada

ei olnud, määras kohus põhjendatult vanema lapse eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni

Tallinna Linnavalitsuse. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka

vanemale lapsele määratud eestkostja ülesannete osas.

32. Eelnevast tulenevalt tuleb vanema lapse määruskaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud

täielikult või osaliselt riigi kanda. Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult laste

esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

34. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasud ja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

35. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa