3-21-1380/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1380

Haldusasi

AS Pärnu Sadam kaebus Pärnu Linnavolikogu

20.05.2021 otsuse nr 21 „Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneeringu

2025+

kehtestamine“

osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Pärnu Sadam, esindaja v.adv Villy

Lopman

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja TK

Kolmas isik – OÜ SP1, esindaja v.adv Helmeri Indela

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Pärnu Sadam apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde AS Pärnu Sadam 23.08.2023 seisukoha lisad 1 ja 2 ning

Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava.

2. Jätta AS Pärnu Sadam apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

22.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1380 muutmata.

3. Mõista AS-lt Pärnu Sadam OÜ SP1 apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja

1500 (üks tuhat viissada) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-1380

2(15)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Pärnu Sadam on Pärnu linnas tegutsev sadamaettevõtja, kes osutab laevade lastimise

ja lossimise teenust ning pakub võimalust ladustada sadama alal kaupu. AS Pärnu Sadam

tegevuskohast üle Pärnu jõe asub Lootsi tn 10 kinnistu, millel kehtib Ringi tn 56a, 58, 60 ja

Lootsi tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering (DP; kehtestatud

Pärnu Linnavolikogu 10.04.2007 otsusega nr 37). Lootsi tn 10 kinnistule on DP-ga planeeritud

sihtotstarve 100% riigikaitsemaa ning üks kuni 4-korruseline hoone maksimaalse lubatud

ehitusaluse pinnaga 800 m2.

2. Pärnu Linnavolikogu 19.06.2007 otsusega nr 60 algatati Pärnu linna üldplaneeringu

koostamine eesmärgiga välja tuua suunised Pärnu linna ruumiliseks arenguks, arvestades

linnaarengu muutusi, 2001. a-l kehtestatud üldplaneeringu rakendamise käigus esile tulnud

puudujääke, koostatud uuringuid, analüüse ja ettepanekuid. Üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) algatati Pärnu Linnavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 7.

3. Pärnu Linnavolikogu 15.05.2014 otsusega nr 36 võeti vastu Pärnu linna üldplaneering

2025. Planeeringulahenduse avalikustamine toimus 2014. a suvel.

4. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 kinnitati Pärnu linna üldplaneeringute

ülevaatamise tulemused ja seati eesmärgiks üldplaneeringu koostamise jätkamine ning eraldi

üldplaneeringu kehtestamine Pärnu linna asustusüksuse territooriumi kohta.

5. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneering 2025+ (ÜP 2025+). ÜP 2025+ maakasutuse plaani kohaselt asub Lootsi tn 10

kinnisasi

segahoonestusega

maa-alal.

ÜP

2025+

seletuskirja

kohaselt

võimaldab

segahoonestusega maa-ala kinnistule kavandada ametiasutusi, kultuuri-, spordi-, haridus- ja

meelelahutusasutusi, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutusi, elamuid,

väikeettevõtluse ja büroohooneid, transpordi kasutust teenindavaid hooneid, riigikaitsehooneid

ja muid keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alasid (seletuskirja ptk 4.3.2, lk 27).

6. AS Pärnu Sadam esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu

Linnavolikogu 20.05.2021 otsuse nr 21 tühistamiseks osas, millega määrati Lootsi tn 10

kinnistu uueks maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusega maa-ala.

Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides

(planeerimisseaduse (PlanS) § 94).

Vastustaja on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kaalutlusõigust.

Täitmata on jäänud PlanS-s sätestatud ÜP ülesanded (PlanS § 74 lg 1, § 75 lg 1 p 18, § 75 lg 4).

ÜP-s tuleb määrata kindlaks, millist laadi tegevused on vastavas piirkonnas sobivad või millist

laadi hoonestust võib sinna rajada. ÜP 2025+ on jätnud määratlemata vajalikus täpsusastmes

3-21-1380

3(15)

selle, millise funktsiooniga hoone võib rajada Lootsi tn 10 kinnistule või selle lähinaabrusesse.

Sadamast lähtuva müra leviku tõttu ei sobi antud kinnistule mistahes funktsiooniga ehitised, sh

eriti müratundlikud ehitised. Kaebaja tegutseb tootmismaal. ÜP-s 2025+ on tootmismaa

planeerimise põhimõttena sätestatud järgmist: „Hea elukeskkonna kavandamise eesmärgil tuleb

vältida tootmisalade ja müratundlike alade (elamualad, puhkealad) kõrvuti planeerimist ja teisi

olukordi, mis võivad kaasa tuua häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale või vajada täiendavate

leevendavate meetmete rakendamist“ (ÜP seletuskiri, ptk 4.3.5, lk 32). Vastustaja ei ole leidnud

planeeringuga erinevate vastanduvate huvide vahel mõistlikku tasakaalu. Selle asemel on

ruumikasutuse konflikti võimendatud.

ÜP 2025+ on vastuolus planeerimismenetluse üldpõhimõtetega (PlanS § 8, § 10 lg 1). Erinevate

huvide kaalumine oli ÜP 2025+ lahenduse leidmisel vastustaja kohustus. Vastustajal tulnuks

arvestada ka vana ÜP sisu ja selle alusel Lootsi tn 10 naabrusesse ehitatud rajatisi (nt

veeskamiskoht). Maakasutusliku kompromissi leidmise edasilükkamine detailplaneeringu (DP)

tasandile on õigusvastane.

Vastustaja on jätnud hindamata sadamast lähtuvate häiringute mõjud, sh leevendusmeetmed on

määratud puudulikult. Lootsi tn 10 kinnistut ei muuda sobivaks segahoonestusalaks asjaolu, et

antud planeeringualal on tagatud III kategooria normidele vastav mürasituatsioon. Häiriv võib

olla ka piirnormidesse jääv müra. Kaebaja tavapärase majandustegevusega kaasneb müra, mis

kandub Lootsi tn 10 kinnistuni ja KSH eelhinnangu kohaselt oleks vajalik eraldi

leevendusmeetmete kasutamine. Kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese

psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist, müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning

häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes

kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist,

ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Vastustaja on jätnud mürast tekkivad konfliktid

lahendamata või on teinud seda puudulikult (ÜP seletuskiri, ptk 4.3.8.2, lk 40). Tegemist on

kaalutlusveaga, mis on toonud kaasa õigusvastase haldusakti. Vastustaja ei ole näinud ette

piisavas täpsusastmes meetmeid, kuidas leevendada kaebaja poolt opereeritavast sadamast

lähtuvaid häiringuid Lootsi tn 10 kinnistule. Vastustaja on jätnud hindamata sadama tegevusest

lähtuva vibratsiooni, kui võimaliku häiringu. Arvestamata on jäetud Lootsi tn 10 ümbruse

varasem ja tänane ruumikasutus.

ÜP 2025+ on vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnumaa arengustrateegiaga

2035+. Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna

planeeringu kohaselt tuleb uute tegevuste kavandamisel sadama vahetus läheduses arvestada

sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega (ptk 4.2.5, lk 79). Elamu- ja puhkealasid ei tohi

planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja

ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (ptk 2.5,

lk 36). Maakonnaplaneeringuga määratud lahendused on ÜP ja DP koostamisel siduvad.

Vastustaja ei ole järginud järgmisi üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ kehtestatud

põhimõtteid: 1) eesti on avatud merele; riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks

põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu

taristuga hästi ühendatud; tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline; sobivate

planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse,

riigikaitse ja majandustegevuse vahel (vt lk 13); 2) sadamate vahetus läheduses paiknevate

maade kasutuselevõtmisel tuleb arvestada nii sadama laiendamise perspektiivi kui ka

sadamatest lähtuvate häirivate teguritega (müra, transpordivood); kuna sadama asukoha

muutmine on kulukas ja keerukas, tuleb vältida uute elamualade arendamist vahetult sadama

naabruses (vt lk 36). Sadama maa-ala ja Lootsi tn 10 kinnistu on naaberkinnistud.

3-21-1380

4(15)

Kui isik nõuab müraolukorra parandamist, tuleb haldusorganil võtta müra vähendamiseks

meetmeid, mis võivad hõlmata piirkonnas tegutsevate ettevõtete, st sadama tegevusaja

piiranguid ja lisakohustusi (nt heliisolatsiooni paigaldamine, kaubaliikide piiramine, laevade

suuruse piiramine jms). Nimetatud piirangud toovad kaebajale potentsiaalselt kaasa tulu

vähenemise, mis mõjutab kaebaja võimekust oma infrastruktuure välja ehitada. Rikutud on

kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust (põhiseaduse (PS) §-d 31 ja 32). Vastavalt ÜP

2025+ seletuskirja ptk-le 4.3.8.2 peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva

maakasutusega; sadamast tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust;

uute tegevuste kavandamisel sadama lähistele tuleb arvestada sadamast lähtuvate

keskkonnahäiringutega (lk 42). Sama rõhutavad Pärnu maakonna planeering (vt ptk 4.2.5, lk

79; ptk 2.5, lk 36) ning üleriigiline planeering Eesti 2030+ (lk 36). Vaidlusalune otsus asetab

kaebaja olukorda, kus ta on sunnitud oma tegevuse ümber korraldama.

7. Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohaldada tuleb kuni 30.06.2015 kehtinud

planeerimisseadust (PlanS v.r). ÜP 2025+ koostamisel on järgitud selles sätestatud ülesandeid.

PlanS v.r § 8 lg-s 3 antud loend ei tähenda, et ÜP koostamise korraldaja ülesanne on detailselt

kõik loetletu lõpuni ära otsustada. Pärnu jõe vasakkalda alale on määratud segahoonestusega

maa-ala lähtuvalt olemasolevast olukorrast ja piirkonna arendamise potentsiaalist ja

võimalustest. Tegemist ei ole olemasoleva tööstusalaga, vaid kesklinnalähedase elu ja

äripiirkonnaga. Seetõttu ongi ÜP-s 2025+ seatud tingimus, et Lootsi tn 10 kinnistu osas

segahoonestusalas lubatava tegevuse kavandamisel tuleb avaliku menetluse kaudu läbi kaaluda

kaldaala kasutushuvid ja vältida kinnistule kitsa juurdepääsu tõttu kaldaala üle koormamist.

Niisugune tingimus on mõistlik. Kaebaja soovitud kujul maakasutuse kindlaksmääramisel ei

oleks võimalik säilitada ÜP paindlikkust (vt ÜP 2025+ seletuskirja p 15.1). Ka praegusel juhul

on maakasutuse juhtfunktsioonide osas suuniste andmisel saavutatud PlanS v.r § 1 lg-s 2 ja

PlanS § 74 lg-s 1 nimetatud eesmärk. Lisaks ei antud Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestusala

juhtfunktsiooni määramisel kinnitust, et sinna tuleks tulevikus rajada müratundlikke hooneid –

müratundlike hoonete kavandamine alale on üks paljudest võimalustest, mille puhul tuleb hoone

ehitamisel kasutusele võtta vastavad meetmed, et tagada hea elukeskkond. Kui DP-st huvitatud

isik niisuguseid tingimusi enda kanda võtta ei soovi, siis on selge, et müratundlikke hooneid

sinna rajada ei ole võimalik. ÜP on andnud kohustuse Lootsi tn 10 kinnistu puhul viia läbi DP

menetlus ja selliselt kaaluda läbi kaldaala kasutushuvid.

Juba täna tuleb kaebajal arvestada kõnealuse Lootsi tn 10 kinnistu piirkonnas märkimisväärse

elufunktsiooniga. Ringi tn 60 kinnistul asuvas korterelamu-ärihoones on ehitisregistri kohaselt

kokku 48 korterit kogupinnaga 2987,7 m2, millest vähemalt 90% on elamumaa sihtotstarbega

kooskõlas olev kasutus. Lootsi tn 10 kinnistust mitte rohkem kui 340 m kaugusele jääval

Vallikääru pargi ja Rannapargi vahelisel jõe äärsel frondil on üle 15 elamumaa sihtotstarbega

kinnistu, sh mitu korterelamut, vähemalt kaks puhkamisele ja puhkajatele suunatud äriühingut

(sanatoorium koos majutusega) ja üks haridusasutus. Seega on Pärnu sadama vastaskaldal asuv

piirkond juba täna linnakeskuse ja kuurortpiirkonna vahele jääv mitmekesine piirkond, kus mh

paiknevad ka müratundlikud hooned. Arusaamatuks jääb, millest lähtub kaebaja järeldus, et

Lootsi tn 10 kinnistule DP kohustusega segahoonestuse ettenägemine tekitab juurde konflikte.

Piirkonna kasutuslaad ega avalik huvi ei toeta Lootsi tn 10 kinnistu kasutuselevõtmist

tootmismaana või muu kaebajale aktsepteeritavana tunduva funktsiooniga. Ülemäärane on

järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistut ei tohikski kaebaja huve ettepoole seades hoonestada. Pigem

on Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamine kaebaja huvides, kuivõrd annab õigete (ehitus)võtete

kasutamisel võimaluse kaebaja tekitatud müra piirkonnas varjestada.

Müratundlikkus on seotud kinnisasja kasutamisega, mitte maa-ala juhtfunktsiooniga. DP

koostamise menetluse raames on võimalik kõikidel arvamust avaldada ja DP menetlust suunata.

3-21-1380

5(15)

Vastava lahenduse on ka kaebaja ise ÜP heakskiitmise menetluses kinnitanud ja selles osas

arvamuste/ettepanekute arvestamist 08.01.2021 kirjaga aktsepteerinud.

Vastustaja ei ole rikkunud planeerimisseaduse üldpõhimõtteid. Kõik kaebaja väidetavad riived

on juba antud piirkonna osas realiseerunud, sh Ringi tn 60 korterelamu rajamisel. Kaebuse

rahuldamine tingiks olukorra, kus müra tekitaja saaks otsustada ja reguleerida, millistele

kinnistutele on müratundlikkus lubatav ning millistele mitte. ÜP-ga on sadama maa-ala

juhtfunktsioon ja kaubasadama ala ette nähtud Vana-Pärnu piirkonda, kus see on ümbritsetud

valdavalt rannaniidu ja Vana-Pärnu metsapargiga, teisel pool jõge Rannapargiga, mis

moodustabki sadama ala ümber puhvervööndi, kuhu ei kavandata müratundlikke ehitisi. Lootsi

tn 10 kinnistu hoonestamata jätmisel ei teki kalda alale arvestatavat puhvertsooni.

Kaebaja eksib mõjude hindamise sisustamisel. ÜP ei saa tegelda krundi sihtotstarbe või hoone

kasutusotstarbega, vaid ÜP-ga määratakse maakasutuse juhtotstarve. ÜP müraga seotud

ülesanne piirdub normtasemete kategooriate määramisega. Sellest on ka lähtutud ja KSH

pinnalt on tehtud ÜP p-s 14.2 planeeringu täpsusastet arvestavad ettepanekud. ÜP seletuskirja

ptk-s 4.3.8.2 on seatud tingimused sadama maa-ala juhtotstarbega ala kohta ja täpsemalt on

tegemist sadama maa-ala haljastamise põhimõttega, mitte müra leevendamise tingimusega.

ÜP ei ole vastuolus kõrgema tasandi planeeringute või strateegiatega. Sellesisulised täpsemad

põhjendused kaebuses puuduvad. Lootsi tn 10 ei asu elamu- ega puhkepiirkonnas, samuti ei ole

Lootsi tn 10 asukohas tegemist riigitee kaitsevööndiga, tööstusala lähedusega ega riigikaitselise

harjutusvälja või lasketiiru piiranguvööndiga. Lootsi tn 10 osas maakasutuse reguleerimisel ei

ole ka uut elamuala kavandatud.

Ekslik on kaebaja järeldus, et ÜP-st tuleneb Lootsi tn 10 kinnistu omanikule õigus rajada

ükskõik millist hoonet ja sellest lähtuvalt tuleb sadamal asuda oma majandustegevust ümber

korraldama. ÜP ülesanne ei ole määrata ehitusõigust. Pärnu sadama tegevusele on nõuded

seatud juba sadama alal kehtiva DP-ga. Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamise ja müra

leevendavate meetmete vajadus lepitakse kokku DP koostamise käigus. ÜP-st ei ole võimalik

järeldada, et ÜP-ga on antud kinnitus, et Lootsi tn 10 kinnistu võetakse edaspidi kasutusse

elamumaa

sihtotstarbega

ning

sellel

ehitusõiguse

määramisel

jäetakse

kaalumata

asjassepuutuvate

isikute

õigused.

Kaebus

on

üllatuslik,

kuivõrd

kaebaja

on

planeerimismenetluses planeeringulahendusega nõustunud.

8. OÜ SP1 palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 kohaselt

ÜP ülesande nõuetekohaselt täitnud. ÜP-s 2025+ on nii Lootsi tn 10 kui ka selle naabruses

olevate kinnisasjade maakasutuse juhtotstarbeks määratud segahoonestusega maa-ala. Lootsi tn

10 kinnistu ja selle naabruses olevate kinnistute üldised kasutamis- ja ehitustingimused on ÜP-

s määratud, millest piisab PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 nõude täitmiseks. Kaebusega ei ole võimalik

vaidlustada vastustaja teostatud diskretsiooni sisu, s.o Lootsi tn 10 kinnistu osas maakasutuse

juhtotstarbe määramist.

Väär on kaebaja väide, et linn on jätnud õigusvastaselt määratlemata ja hindamata vajalikus

täpsusastmes selle, millise funktsiooniga hoone võib Lootsi tn 10 kinnistule või selle

lähinaabrusesse tulevikus rajada. ÜP-ga on võimalik määrata üksnes üldine maakasutuse

juhtotstarve (vt PlanS v.r § 8 lg 3 p 3).

Tähtsust ei oma, et kaebaja tegutseb tootmismaal. Sellest ei tulene kaebajale õigust nõuda

vastustajalt Lootsi tn 10 kinnistule ÜP-s konkreetset maakasutuse juhtotstarvet. Avalikus

keskkonnas levivat ja normide piiresse jäävat müra peavad teised isikud taluma.

3-21-1380

6(15)

Kaebaja tegelikuks eesmärgiks kaebuse esitamisel on kolmanda isiku tegevuse ja Lootsi tn 10

kinnistu arendamise õigusvastane takistamine. Seetõttu puuduvad kaebajal mistahes

kaitsmisväärsed huvid. Kaebajat häirib üksnes Lootsi tn 10 kinnistuga seonduv maakasutuse

juhotstarve. Samas puuduvad kaebajal mistahes vastuväited ÜP-le 2025+ asjaolu osas, et ÜP

2025+ järgi on Lootsi tn 10 kinnistu naaberkinnistud (nt Ringi tn 60 jt) samuti määratud

segahoonestusalaks. Sisutu on kaebaja väide, et vastustaja on jätnud erinevate huvide vahel

mõistliku tasakaalu saavutamata. Kaebuses ei ole esile toodud, miks selline väidetud huvide

tasakaalu puudumine esineb vaid Lootsi tn 10 kinnistu osas. Kehtestatud ÜP on olnud

menetluses pikalt. Juba esialgses versioonis oli Lootsi tn 10 kinnistu märgitud

segahoonestusalana. AS Pärnu Sadam esitas kohalikule omavalitsusele 15.08.2014 vastuväite,

milles ei olnud sõnagi Lootsi tn 10 kinnistust. Veel vähem väidetakse, et sadama müra võiks

kedagi häirida. Hoopis vastupidi, leitakse, et veelgi enam kesklinna lähedal olevad kinnistud

Jannseni tn 44, 46 ja 50a peaks olema tootmismaad ja sadamaala. Sisuliselt on kaebaja soovi

tänaseks arvesse võetud – kehtestatud ÜP-s on tegemist „Jannseni sadama arengualaga“. Ka

kaebaja 15.11.2014 kirjalikus ettepanekus ei ole mainitud Lootsi tn 10 kinnistut.

Kaebaja väide, et Lootsi tn 10 kinnistule mistahes segahoonestuse lubamisel tekib konflikt

tulevaste elanike ja sadama vahel, on eksitav. Kaebaja on vaidlustanud kolmandale isikule

Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike Päästjate Maja ehitamiseks väljastatud ehitusloa (haldusasi

nr 3-21-458). Ka kolmandal isikul on omandipõhiõigus ja ettevõtlusvabadus. Kolmas isik on

mitmesaja tuhande euro eest ostnud kinnistu, mida ta soovib arendada. Kaebusest ei nähtu,

kuidas kaaluvad kaebaja paljasõnalised ja tegelikkusele mittevastavad väited tulevikus kaebaja

ja Lootsi tn 10 kinnistu kasutajate vahel vaidluste tekkimise kohta üles Lootsi tn 10 kinnistu

omaniku omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse.

Vastustaja ei ole rikkunud planeerimismenetluse üldpõhimõtteid. PlanS § 8 ja § 10 lg 1 ei

kohaldu praegusel juhul (EhSRS § 1 lg 1). Planeerimismenetlus on avalikult läbi viidud ning

kõik, kes on soovinud, on saanud osaleda ja arvamust avaldada, sh kaebaja. Üksnes kolmanda

isiku kinnistu suhtes kehtib DP koostamise kohustus, erinevalt kõikidest teistest kinnistutest,

mille puhul on ehitustegevus võimalik ka projekteerimistingimuste alusel. Erinevaid huve on

tasakaalustatud. Pärnu jõe kaldal, kus asub Lootsi tn 10 kinnistu, on kogu maa-ala määratud

segahoonestusalaks. Lootsi tn 10 naaberkinnistule Ringi tn 60 on ehitatud äri- ja elamumaa

sihtotstarbele vastav kortermaja. Seetõttu ei ole midagi imelikku, kui Lootsi tn 10 kinnistule

nähakse ÜP järgi ette sama maakasutus. Vastustaja ei pea hindama ÜP kehtestamisel küsimusi,

mis lahendatakse DP menetluses.

ÜP ei ole vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnumaa arengustrateegiaga. ÜP ei

riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on lasknud enda käitatavast sadamast 500 m

raadiusesse vastuväiteid omamata rajada sadu segahoonestusala mõistele vastavaid hooneid,

ilma et see kuidagi oleks kaebaja õigusi mistahes viisil puudutanud või häirinud. Müraga

seonduvad küsimused on lahendatud avalik-õiguslike aktidega, mistõttu ei saa kaebaja eeldada,

et tal on õigus tekitada ülenormatiivset müra. Vaidlusalune haldusakt ei ole kaalutlusvigadega.

9. Tallinna Halduskohus jättis 22.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1728 eurot (koos käibemaksuga) ning

jättis muus osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Praeguse vaidluse puhul kohaldub PlanS v.r, mitte kehtiv planeerimisseadus (vt EhSRS § 1 lg

1). Kaebeõiguse hindamisel tuleb lähtuda kehtivast PlanS-st. Kaebaja on esitanud kaebuse nii

subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Kaebaja on subjektiivsete õiguste riive

sidunud Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarbe muutmisega riigikaitsemaast segahoonestusalaks.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusaluse ÜP-ga on muudetud Lootsi tn 10 kinnistu

3-21-1380

7(15)

sihtotstarvet. ÜP ülesanne on mh maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sh

maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste

määramine (PlanS v.r § 8 lg 3 p 3). Maakasutuse juhtotstarve on ÜP-ga määratav territooriumi

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise

maakasutuse põhisuunad (PlanS v.r § 8 lg 31). Vaidlusaluse ÜP-ga on määratud maa- ja

veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused (vt ÜP 2025+ seletuskiri, ptk 4). Seetõttu ei

saa olla vaidlust selles, et vastustaja on täitnud ÜP-ga PlanS v.r § 8 lg 3 p-s 3 sätestatud

ülesande.

Kinnistu sihtotstarvet saab muuta DP-ga. DP ülesanne on krundi ehitusõiguse määramine

(PlanS v.r § 9 lg 2 p 2). Krundi ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve või

sihtotstarbed (PlanS v.r § 9 lg 4 p 1). Krundi kasutamise sihtotstarve PlanS v.r tähenduses on

võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast DP kehtestamist hakata

kasutama (PlanS v.r § 9 lg 41). Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes

sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed (maakatastriseadus

(MaaKatS) § 2 p 9). Linna- või vallavalitsus määrab katastriüksusele MaaKatS §-s 181

nimetatud sihtotstarbe, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) ehitisteta katastriüksusele

määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise

kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel; 2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel (MaaKatS

§ 18 lg 1 p-d 1 ja 2). Asjaolu, et vaidlusaluse ÜP-ga on pandud kolmanda isiku kinnistule

kohustus koostada DP, nähtub ÜP-st (vt ÜP 2025+ seletuskiri, ptk 15.1, lk 151). Seega ei saa

Lootsi tn 10 kinnistule määrata sihtotstarvet otse ÜP alusel, vaid sihtotstarbe muutmine eeldab

DP menetluse läbimist. DP menetlus on avalik menetlus, mistõttu on ka kaebajal võimalik selles

soovi korral aktiivselt osaleda. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kaebaja väide, et vaidlusaluse

ÜP-ga on loodud õiguslik võimalus kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve rikkuva hoonestuse

planeerimiseks Lootsi tn 10 kinnistule. Kuigi planeeringute hierarhiast tulenevalt peab DP

olema kooskõlas ÜP-ga ning DP-ga viiakse ellu ÜP lahendusi, ei tähenda eeltoodu, et ÜP-ga on

õiguslikult siduvalt kindlaks määratud konkreetse kinnistu planeeritav hoonestus. DP menetluse

raames on võimalik hinnata kavandatava hoonestuse mõju ja sobivust piirkonda, mida ÜP

menetluses sellises täpsusastmes pole ratsionaalne ega võimalik teha. ÜP eesmärk on piirkonna

arendamiseks suuniste andmine, sh maa-alade ehitamis- ja kasutamistingimuste määramine (vt

PlanS v.r § 8 lg 2).

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Lootsi tn 10 kinnistu osas varasemalt määratud

juhtotstarbe (riigikaitsemaa) säilitamist. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et isikule võib kaitstav

õigus tuleneda ka kehtestatud planeeringutest, on eelkõige silmas peetud kehtestatud

detailplaneeringuid.

Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule peab Pärnu sadamas (suurim ja kaubavedudega seotud

sadam) toimuv tegevus arvestama piirkonna teisi tegevusi ning keskkonnahäiringutega ei tohi

kahjustada puhkemajandust; uute tegevuste kavandamisel sadama vahetus läheduses tuleb

arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega. Seega on maakonnaplaneeringus

rõhutatud esmalt kaebaja kohustust vältida keskkonnahäiringutega piirkonna kahjustamist.

Teiseks

on

vastustaja

asjakohaselt

selgitanud

kaebajale

planeerimismenetluses

mürahäiringutega seonduvat oma 29.09.2020 kirjas nr 8-5/4527-246 (dtl 463). Seda on

selgitatud ka Pärnu ÜP KSH aruandes (vt ptk 5). Seda, et vaidlusaluses ÜP-s on sadamast

lähtuvate keskkonnahäiringutega arvestatud, kinnitab ÜP 2025+ seletuskirja ptk 14.2 „Müra ja

müra

leevendavad

meetmed“,

kus

on

sätestatud

mh

segahoonestusalale

müra

leevendusmeetmed. Samuti on järelevalve teostaja Rahandusministeerium leidnud, et

vaidlusalune ÜP on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga; maakonnaplaneeringu

elluviimiseks ettenähtud üldised tingimused ja põhimõtted on kajastatud ja täpsustatud

3-21-1380

8(15)

üldplaneeringuga määratavates maakasutus- ja ehitustingimustes. Ülaltoodust lähtuvalt puudub

kaebajal Pärnu maakonnaplaneeringule tuginevalt subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku

omandisse kuuluva kinnistu osas varasemalt määratletud juhtotstarbe säilimist.

Õigust olemasoleva olukorra säilitamisele ei tulnud kaebajale ka üleriigilisest planeeringust

Eesti 2030+. Vastustaja ei ole vaidlusaluse ÜP-ga kavandanud uusi elamualasid vahetult

sadama naabrusesse. Pärnu sadam asub vaidlusalusest kinnistust üle jõe ca 500 m kaugusel.

Lootsi tn 10 kinnistu ei kuulu alasse, mille juhtotstarbeks on elamumaa (ÜP 2025+ joonisel 1

märgitud pereelamute maa-ala (Ep), väikeelamute maa-ala (Ev) ja korruselamute maa-ala (Ek)).

Tegemist on segahoonestuse maa-alaga (S). Vastustaja on planeerimismenetluses selgitanud,

miks on Lootsi tn 10 kinnistu hõlmatud segahoonestusega maa-alaga. Piirkonna hoonestuse

mitmekesisust kinnitab ka Lootsi tn 10 kinnistu DP KSH eelhinnang, kus maakasutuse osas on

märgitud järgmist: „Lootsi tn 10 kinnistu ja planeeritav osa Lootsi tn 6/8 kinnistust (edaspidi

jõeäärne ala) on hoonestamata. Ala jääb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala

kaitsevööndisse. Lähiümbrus on hetkel samuti hoonestamata, kuid Ringi tn 60 kinnistule on

ehitamisel uus kortermaja. Piirkonna hoonestus on väga mitmekesine. Piirkonda on viimastel

aastatel ja aastakümnetel ehitatud uusi hooneid, kuid piirkonnas leidub ka ajaloolisi hooneid,

villasid ja puitmaju. Mitmed lähedalasuvad hooned on kultuuriväärtuslikud (nt sanatoorium

Tervis, Tervise katlamaja).“

Pärnu sadama tegevusele tulenevad nõuded kehtivast DP-st. See tähendab, et sõltumata ÜP-s

Lootsi tn 10 kinnistule määratud juhtotstarbest, kohalduvad kaebaja tegevusele müra

leevendusmeetmed. Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsusega nr 101 kehtestatud

Vana-Pärnu Kaubasadama maa-ala DP-le tuleb sadamates kasutusele võtta kaasaegne väiksema

müra- ja vibratsioonitasemega tehnika; kasutuselevõetavad meetmed peavad tagama, et

ülenormatiivne müra, vibratsioon ja tolm ei leviks väljaspoole sadamate territooriumi. Juba

enne vaidlusaluse ÜP kehtestamist asusid sadama vahetus läheduses ning oluliselt lähemal kui

kolmandale isikule kuuluv kinnistu müratundlikud hooned. Kõik kaebaja väidetavad riived on

juba antud piirkonna osas realiseerunud, sh Ringi tn 60 korterelamu rajamisel.

Arusaamatud on kaebaja väited seoses sadamast Lootsi tn 10 kinnistule lähtuva vibratsiooniga.

Nähtuvalt Lootsi tn 10 DP KSH eelhinnangust ei ole piirkonnas olulisi vibratsiooniallikaid ja

liikluskiirused on väikesed, mistõttu ei ole piirkonnas teadaolevalt vibratsioonist põhjustatud

probleeme.

Seega ei riku vaidlusalune ÜP osas, millega määrati Lootsi tn 10 kinnistu juhtotstarbeks

segahoonestuse maa-ala, kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb kaebus jätta selles osas

rahuldamata.

Populaarkaebuse aluseks ei saa olla igasuguse objektiivse õiguse väidetav rikkumine, vaid

kaebaja kohustus on viidata õigusnormile, mis kaitseb avalikke huve. Sellise olukorraga praegu

tegemist ei ole. Juba ainuüksi kaebuse fookus ainult ühe kinnistu piires juhtotstarbe muutmisele

viitab avaliku huvi puudumisele. Eraomandis oleva kinnistu juhtotstarbe ühtlustamine juba

ümbritseva hoonestuse juhtotstarbega ei saa kuidagi riivata avalikku huvi. See, milliseid

hoonestusi on kolmanda isiku kui juriidilise isiku eraomandis olevale kinnistule põhimõtteliselt

võimalik tulevikus DP-ga kavandada, ei saa kuidagi riivata avalikku huvi. Kaebusest võib aru

saada viisil, et avalikuks huviks võib olla keskkonnakaitse (müra normpiiresse jäämine Lootsi

tn 10 kinnistule tulevikus kavandatavas korterelamus). Sõltumata vaidlusalusest ÜP-st tuleneb

kaebajale kohustus opereerida sadamat viisil, et tagatud oleks kehtestatud müra normpiiridest

kinni pidamine juba varem kehtestatud Pärnu Sadama DP-st. Kolmanda isiku omandis olevale

kinnistule juhtotstarbe määramine ei saa olla avaliku huvi sfääris. Sellist avalikku huvi, mida

3-21-1380

9(15)

juhtotstarbe määramine Lootsi tn 10 kinnistule riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Seega ei ole

kaebaja ära näidanud sellist avalikku huvi, mis annaks õiguse populaarkaebuse esitamiseks.

Isegi juhul, kui möönda populaarkaebuse lubatavust, on tegemist põhjendamatu kaebusega.

Vastustaja on ÜP menetluses täitnud ÜP ülesanded vastavalt PlanS v.r § 8 lg 3 p-le 3.

Planeerimisdiskretsioon on kohaliku omavalitsusel väga ulatuslik. Ilmseid diskretsioonivigu ei

nähtu. Lootsi tn 10 kinnistul kehtib DP, mille alusel on kolmandale isikule väljastatud

ehitusluba. ÜP menetluses on esitatud kaalutlused, miks on peetud põhjendatuks määrata

vaidlusaluse kinnistu juhtotstarbeks segahoonestusala, arvestatud on sadamast lähtuvate

häiringute mõjusid ning sätestatud müra leevendusmeetmed. ÜP ei ole vastuolus kõrgema

tasandi planeeringutega ega ka Pärnumaa arengustrateegiaga 2035+. Lootsi tn 10 kinnistu

juhtotstarbe määramine ei sea piiranguid Pärnu sadama tegevusele, kuivõrd kehtivaid

müranorme tuleb kaebajal järgida juba varasemalt kehtestatud DP-st tulenevalt, aga ka lähtuvalt

asjaolust, et Pärnu sadama kõrval (Merekalda tänaval) asuvad eluhooned, mistõttu sõltumata

sellest, milline hoonestus tulevikus Lootsi tn 10 kinnistule püstitatakse, tuleb kaebajal järgida

müra normpiire.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. AS Pärnu Sadam palub 20.07.2022 apellatsioonkaebuses (ja 23.08.2023 täiendavas

seisukohas) halduskohtu 22.06.2022 otsus tühistada ning uue otsusega kaebus rahuldada ja jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohtu tuvastused kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumise osas on ebaõiged.

Kaebaja ei ole sidunud oma subjektiivsete õiguste riivet Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarbe

muutmisega, vaid kinnistu senise juhtotstarbe ulatusliku ja olulise muutmisega. Halduskohus

on põhjendamatult pidanud asjakohatuks kaebaja väidet, et vaidlusaluse ÜP-ga on loodud

õiguslik võimalus kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve rikkuva hoonestuse planeerimiseks

Lootsi tn 10 kinnistule. Vaidlus on selles, kas mingi ÜP lahendus või selle muutus peab olema

ratsionaalne ja põhjendatud, sh kas maa-ala segahoonestusalaks määramist kaaludes ja seal

müratundlike objektide rajamise planeerimist lubades on arvestatud reaalselt sadama olemasolu

ja sellest tulenevate võimalike keskkonnahäiringutega. Riigikohus on analoogses õiguslikus

olukorras isiku subjektiivsete õiguste riivest tulenevat kaebeõigust jaatanud (Riigikohtu

25.04.2019 määrus nr 3-18-913).

Sadamast kui tööstusalast lähtuvate keskkonnahäiringute tõttu ei sobi vaidlusalusele kinnistule

segahoonestus ehk suvalise ja piiritlemata funktsiooniga ehitised. See nähtub ka kehtivatest

kõrgema taseme planeeringutest. Vaidlustatud otsusega lõi vastutaja sisuliselt aluse kõikide

hoonete (sh äärmiselt müratundlike hoonete) planeerimiseks olemuslikult sadama kui tööstusala

lähinaabruses asuval Lootsi tn 10 kinnistul. Vaidlustatud otsuse kehtimajäämisel on sellest

tulenev

negatiivne

mõju

kaebaja

ettevõtlusvabadusele

ja

omandipõhiõigusele

ebaproportsionaalne. Igasuguse hoonestuse lubamisel Lootsi tn 10 kinnistule ei saa välistada

tulevikus võimalikke piiranguid nii tegevusaja, kaubaliikide (nt lõhnahäiringud) ega laevade

suuruse (nt vibratsioonihäiringud) osas. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kolmanda isiku

soovi rajada Lootsi tn 10 kinnistule tulevikus elukondlik hoone.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, nagu välistaks kaebaja subjektiivsete õiguste riive ÜP

suurem abstraktsusaste. Samuti ei muuda asjas midagi see, et vaidlusalusele kinnistule

kehtestati eraldi DP koostamise kohustus. ÜP-s määratletul on oluline õiguslik tähendus, sest

ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarve on edasise arenduse ja maakasutuse üldiseks

suunaks, mida peab järgima. Seega on DP vahend ÜP-s määratletu elluviimiseks.

Planeeringulahenduse täpsustamine saab toimuda kõrgema taseme planeeringuga jäetud

3-21-1380

10(15)

valikuvõimaluste raames. Vastupidiselt halduskohtu seisukohale ei ole DP menetluses enam

õige ega kohane arutleda selle üle, kas Lootsi tn 10 kinnistule erinevate müratundlike hoonete

planeerimist võiks põhimõtteliselt lubada või mitte. Ka ei vaadata DP koostamisel enam

linnaruumi laiemalt. Selline olukord oli enne vaidlustatud otsust välistatud, sest müratundlike

hoonete planeerimiseks Lootsi tn 10 kinnistule pidanuks kolmas isik taotlema ÜP-d muutva DP

algatamist PlanS § 142 lg 1 p 1 alusel.

Ebaõige on halduskohtu järeldus, et vaidluse all olevas ÜP-s on sadamatest lähtuvate

keskkonnahäiringutega arvestatud ja seda kinnitab ÜP 2025+ seletuskiri. Halduskohtu viidatud

ÜP seletuskirja ptk-s 14.2 määratletud meetmed ei ole piisavad. Tähendust ei oma see, et

kaebaja tegevusele tulenevad nõuded kehtivast Vana-Pärnu Kaubasadama maa-ala DP-st, mida

kaebaja on kohustatud järgima. Kaebaja kinnistul kehtiv DP ei ole praeguse vaidluse ese.

Kaebaja tegevusest ei lähtu ülenormatiivset müra ega vibratsiooni, sest kaebaja kasutab kõiki

DP kohaseid meetmeid oma tegevustest lähtuvate häiringute leevendamiseks ja vähendamiseks.

Lootsi tn 10 kinnistut ei muuda sobivaks segahoonestusalaks asjaolu, et antud planeeringualal

on tagatud III kategooria normidele vastav mürasituatsioon. Müranormidele vastava olukorra

tagatus ei tähenda seda, et kuskil norme ei ületata ja planeerimisel ei tuleks arvestada juba

olemasolevate probleemidega. Keskkonnahäiringuks on ka kehtestatud norme mitteületav, kuid

pidev ja häiriv müra. Seega ei ole Lootsi tn 10 kinnistul III kategooria normidele vastava

mürasituatsiooni tagamisel välistatud, et kaebajal tuleb enda tegevusest lähtuvate füüsiliste

mõjutuste vähendamiseks rakendada tulevikus täiendavaid meetmeid. Sellistel meetmetel võib

olla oluline mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandipõhiõigusele. Halduskohus on jätnud

tähelepanuta mh selle, et Pärnu sadama ümbruses ei ole elamumaa sihtotstarbega alasid, v.a

alad, mis on sellisena ajalooliselt välja kujunenud (st Vana-Pärnu elamud). Samuti ei ole

halduskohus arvestanud, et erinevalt Vana-Pärnu elamutest asub Lootsi tn 10 kinnistu sadamast

üle jõe, olles seega teatavate ilmastikutingimuste korral avatud mürale oluliselt enam kui Vana-

Pärnu elamud.

Fakt on see, et sadama tavapärase majandustegevusega kaasneb müra ja see kandub Lootsi tn

10 kinnistuni. See on vastustajale aastaid teada olnud ja nähtub ka Pärnu linna mürauuringutest

(Pärnu linna välisõhu mürakaart (2020) ja sama mürakaardi lisad 3 ja 4 „tööstusmüra uuring“).

ÜP 2025+ on vastuolus kõrgema taseme planeeringutega. Tähendust ei oma, et

Rahandusministeerium on pidanud vaidlusalust ÜP-d kooskõlas olevaks Pärnu maakonna

planeeringuga. Kehtestatud ÜP on vastuolus Pärnumaa arengustrateegias 2035+ püstitatud

arengueesmärkidega.

Halduskohtu tuvastused seoses avaliku huve riive puudumisega on ebaõiged. Vastustaja on

jätnud seadusest tulenevad ÜP ülesanded täitmata. Oluline on see, et vastustaja on jätnud

õigusvastaselt määratlemata ja hindamata vajalikus täpsusastmes selle, millise funktsiooniga

hoone võib Lootsi tn 10 kinnistule või selle lähinaabrusesse tulevikus rajada. Järgitud ei ole

planeerimisalaseid üldpõhimõtteid. Arvestatud ei ole Lootsi tn 10 kinnistu asukoha

spetsiifikaga ja antud piirkonnas juba täna olemasolevate probleemidega. Vaidlusalune ÜP ei

välista järgnevates menetlustes elukondliku hoone planeerimist Lootsi tn 10 kinnistule. Seega

on ekslik halduskohtu järeldus, et ÜP ei ole vaidlustatud osas vastuolus kõrgema tasandi

planeeringutega.

11. Pärnu linn palub 30.08.2022 vastuses (ja 31.08.2023 täienduses) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

ÜP-ga ei muudetud piirkonna maakasutust ulatuslikult ja oluliselt. Piirkonnale on omane

segahoonestus ja segahoonestus Lootsi tn 10 kinnistul sobitub keskkonda. Arusaamatu ja sisutu

on kaebaja selgitus, et ÜP ei ole elluviidav või on planeeringulahendus segane. Õiguste riive

3-21-1380

11(15)

peab olema tõenäoline ja haldusaktiga realiseeritav, mida ei ole praeguses asjas võimalik

tuvastada. ÜP ei sea kaebaja kinnistule kitsendusi ega tee seda ka kaudselt. Kaebus on esitatud

mitte kaebaja õiguste ja huvide kaitseks, vaid Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamise igasuguseks

vältimiseks. Sisuliselt soovib kaebaja välistada Lootsi tn 10 kinnistul ka sihtotstarbed, mis ei

ole müratundlikud. Kaebaja on jätnud usutavalt põhistamata, et segahoonestus on müratundlik

või et Lootsi tn 10 on kaebaja äritegevuse läheduses. Müratundlikkus ei ole vahetult seotud

juhtotstarbega. Vaidlustatud ÜP-ga ongi alale ette nähtud pigem piirkonnale omane

segahoonestus põhjusel, et Lootsi tn 10 ei ole sobiv riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks

eelkõige asukoha tõttu. Avalike huvidega ei olnud kooskõlas piirkonna juhtotstarvete muutmata

jätmine ning vastavad selgitused ja kaalutlused nähtuvad ka ÜP-st.

Kaebaja saab tema äritegevusest pea poole kilomeetri kaugusele jääva hoonestuse osas kaasa

rääkida ainult juhul, kui valitav hoonestus rikub tema õigusi või hoonestuse rajamine on

vastuolus avalike huvidega. Müratundlikkus ei ole seotud ÜP-ga määratavate juhtotstarvetega.

Seega ei ole asjakohane väide, et vastustajal tuli kaaluda alale ainult tootmis- ja ärihoonestuse

lubamist. Seda enam, et segahoonestusega alal ongi niisugused äri- ja tootmistegevused

lubatavad. Segahoonestusala juhtotstarve ei ole piiritlemata funktsiooniga otstarve, vaid see

kirjeldab just piirkonna maakasutuse suundumusi, milleks ongi linnakeskuse ja kuurordi

vaheline mitmekesine elukeskkond. Hoonete müratundlikkus ei teki maakasutuse

juhtotstarbest, vaid hoone kasutusotstarbest. Seega võib müratundlik hoone asuda ka

riigikaitsemaal ja mittemüratundlik hoone segahoonestusalas. Apellant ei ole tõendanud ega

suutnud ka usutavalt veenda, et segahoonestusala määramine loob kõik õiguslikud eeldused, et

Lootsi tn 10 kinnistule rajatakse segahoonestusala juhtotstarbe maakasutuse korral müratundlik

hoone.

Kinnistule mürafoonile sobiliku sihtotstarbe ja sellega seotud hoonestuse leidmine on DP

koostamise menetlus ja selles reguleeritakse ka müraga seotud isikutevahelisi suhteid. Kaebajal

puudub õigus nõuda, et niisugune isikutevaheliste suhete reguleerimine välistataks juba ÜP

menetluses, piirates ühe kinnistu maakasutust niivõrd, et müraga seotud isikutevaheliste suhete

reguleerimisvõimalusi ei tekiks. ÜP ei ole andnud õigust rajada müratundlikke hooneid ja

kaebaja ei ole seda väidet tõendanud. ÜP on lubanud kavandada Lootsi tn 10 kinnistule tegevuse

„avaliku menetluse kaudu“, milles tuleb „läbi kaaluda kaldaala kasutushuvid“.

Kaebaja järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestuse juhtotstarbe määramine mõjutab

tema ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigusi negatiivselt ja ebaproportsionaalselt, on

hüpoteetiline. Kaebaja tegevus asub linnakeskkonnas ja tema kartused on sellest tulenevalt juba

realiseerunud, st tema tegevus võib teisi paratamatult häirida. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta

on varem tema läheduses asuvate elukondlike hoonete kasutamist häirinud ja sellest tulenevalt

on talle seatud piiranguid. Kaebaja soovib, et ÜP koostamise menetluses lahendataks

isikutevahelised suhted DP menetluses sätestatud tasemel. See ei ole asjakohane ega kooskõlas

kohtupraktikaga, kuna ÜP eesmärk on näha ette maakasutuse üldpõhimõtted (juhtotstarbed),

mida on ka tehtud. Segahoonestuse juhtotstarbega kinnistu osas on võimalik DP-ga kavandada

ka mürafooni sobivat maakasutust ja hoonestust. ÜP eesmärk ei ole määrata kinnistu

sihtotstarvet. Seega ei ole asjakohane kaebaja järeldus, et segahoonestusala ettenägemisel on

võimalik Lootsi tn 10 kinnistu osas määrata ükskõik milline sihtotstarve, vaid kinnistule saab

määrata segahoonestusega sobiva sihtotstarbe. On ennekuulmatu, kui õigusvastase käitumise

(ülemäärase

müra

tekitamine)

põhjendusel

oleks

võimalik

tulevikus

suunata

planeerimismenetlusi ja nõuda terve piirkonna arengu peatamist või suunamist vastuolus

huvitatud isikute ja avaliku huvidega.

Kaebaja kinnistul kehtiv DP on asjassepuutuv ka siis, kui see ei ole vaidluse ese. DP-ga on

välistatud ülenormatiivse müra levimine sadama-alast väljapoole ja kaebaja ei saa selle

3-21-1380

12(15)

takistamata jätmist õigustada sellega, et linnakeskkond peab taanduma või arengu lõpetama.

Samasuguse piirangu näeb ette ka Pärnu maakonnaplaneering. Pärnu sadama vastaskaldal asuv

piirkond on juba täna linnakeskuse ja kuurortpiirkonna vahele jääv funktsionaalselt

mitmekesine piirkond, kus mh paiknevad ka müratundlikud hooned. Seetõttu jääb arusaamatuks

kaebaja järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistule DP kohustusega alale sobiva segahoonestuse

ettenägemine tekitab igal juhul juurde konflikte. Kaebaja ei ole tõendanud, et juba täna esinevad

sadama-alalt üle jõe jäävate kinnistute osas konfliktid, mida Lootsi tn 10 kinnistule

segahoonestuse lubamise teel võimendatakse.

Vaidlustatud ÜP ei ole vastuolus kõrgema astme planeeringutega. Selles on arvestatud, et Pärnu

sadamast võib tuleneda keskkonnahäiringuid. Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestusfunktsiooni

määramisel ei ole kavandatud alale elamu- ja puhkeala, kuna piirkonnas on juba elamu- ja

puhkefunktsioon. Vastuolu üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ei ole võimalik tuvastada.

Viide Pärnumaa arengustrateegiale 2035+ on eksitav, sest tegemist ei ole kõrgema astme

planeeringuga ning ka arengustrateegiast ei nähtu õigust tekitada häirivat müra.

12. OÜ SP1 palub 05.09.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista

kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud.

Vaidlusalune ÜP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi osas, millega määrati Lootsi tn 10

kinnistu juhtotstarbeks segahoonestusega maa-ala. Kaebaja on sisustanud kaebust maa

sihtotstarbe muutmisega. Sihtotstarvet saab muuta DP-ga, mille menetlus on avalik ja kus

kaebajal on võimalik osaleda. Vastustaja on ÜP menetluses arvestanud keskkonnahäiringutega.

Kaebaja esile toodud võimalikud keskkonnahäiringud on juba piirkonnas olemas, neid on

mõõdetud, nendega on arvestatud nii planeerimisel kui ka kaebajale kehtivates DP-des. Muus

osas on sadamast lähtuvate häiringute (väidetav müra ja vibratsioon) olemasolu tõendamata.

Segahoonestusfunktsioon ei luba müratundlikke hooneid, kuna segahoonestus ei anna vahetut

õigust rajada müratundlikke hooneid. See, millise hoone kolmas isik lõpuks DP alusel kinnistule

ehitab, ei oma ÜP vaidluses tähtsust. Kaebaja tegelik eesmärk on Lootsi tn 10 kinnistul mistahes

ehitustegevuse takistamine.

Vaidlustatud ÜP ei ole vastuolus kõrgema taseme planeeringutega ega Pärnumaa strateegiliste

eesmärkidega. ÜP ei too kaebajale kaasa täiendavalt kohustusi ega piiranguid.

Halduskohtu tuvastused seoses avaliku huvi riive puudumisega on õiged. Vastustaja ei ole

jätnud ÜP ülesandeid nõuetekohaselt täitmata. Haldusakti andmisel on järgitud

planeerimisalaseid üldpõhimõtteid. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198

lg 3) kaebaja 23.08.2023 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2 (Pärnu linna välisõhu mürakaart 2020

koos lisadega). Kuna nende dokumentide lisaks on ka Pärnu linna välisõhus leviva

keskkonnamüra vähendamise tegevuskava1, tuleb ka see võtta asja materjalide juurde. Tegemist

on avalike dokumentidega, mis on tellitud Pärnu Linnavalitsuse poolt, ega saa seega olla

menetlusosalistele üllatuslikud.

14. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1 https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna_keskkonnamyra_v2hendamise_tegevuskava.pdf

3-21-1380

13(15)

15. Haldusasjas nr 3-21-458 vaidlustas AS Pärnu Sadam mh Lootsi tn 10 kinnistule Pärnu

Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldusega nr 78 antud ehitusluba vabatahtlike päästjate maja

ehitamiseks. Selles vaidluses väitis kaebaja samuti oma subjektiivsete õiguste rikkumist

(ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse rikkumine) sarnastel motiividel, mis praeguses

vaidluseski. Ringkonnakohus märkis 16.12.2022 otsuses viidatud asjas (jõustunud 04.04.2023),

et asjaolust, et kohtud on tunnustanud praeguses asjas kaebaja kaebeõigust, ei järeldu tema

subjektiivsete õiguste rikkumist. Subjektiivsete õiguste riive annab isikule kaebeõiguse, riivet

kontrollitakse kohtumenetluses ning juhul, kui subjektiivsete õiguste rikkumist ei tuvastada,

tuleb kaebus jätta rahuldamata (p 22). Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi viited Riigikohtu

lahenditele, mis seonduvad kaebeõigusega. Halduskohus ei ole kaebaja kaebeõigust eitanud.

16. Ringkonnakohus oli viidatud vaidluses ka seisukohal, et sõltumata sellest, kas Pärnu

sadama vastaskaldale ehitatakse vabatahtlike päästjate hoone, piirivalvehoone või korterelamu,

ei ole ettenähtav, et see saaks kuidagi piirata kaebaja ettevõtlusvabadust. Vaidlust ei ole selles,

et Pärnu sadam peab oma tegevuses järgima müra piirnorme ning sadama ümber (Vana-Pärnu

asum) ja Lootsi tn 10 kinnistu kõrval (Ringi tn 60) asub hoonestatud elamumaa, mille puhul

tuleb müra piirnormide puhul lähtuda elamumaa kategooriast. Tõendatud ei ole (ja on ka

eluliselt täiesti ebausutav), et sadama tegevusega kaasnev müra leviks mingil põhjusel eriti just

Lootsi tn 10 kinnistu suunas, ning Lootsi tn 10 kinnistul ei oleks elamualade müra piirnorme

mõistlikult võimalik saavutada ühelgi muul viisil (nt ehitustehniliste lahendustega) peale Pärnu

sadama majandustegevuse piiramise. Tõendatud ei ole ka see väide, nagu eksisteeriks Pärnu

sadama tegevusega seonduvalt üldse müraprobleem ‒ fikseeritud ei ole müranormide rikkumisi,

samuti ei ole kohaldatud mingeid õiguslikke meetmeid nende rikkumiste kõrvaldamiseks. Ka

korterelamu kavandamiseks koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnang ei tuvastanud, et sadamast

ligi 500 m kaugusele üle jõe ei oleks elukondliku hoone ehitamine võimalik sadamast lähtuvate

mõjude tõttu. Teisisõnu, Pärnu sadama vastaskaldale ehitatavast hoonest ei sõltu kaebaja õigus

jätkata oma majandustegevust senises mahus (p 24). Need seisukohad on asjakohased ka

praeguse vaidluse lahendamisel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis viidatud seisukohad

ümber lükkaks. Ainuüksi kaebaja arvamus, et Lootsi tn 10 kinnistule ei sobi ÜP-ga määratud

maakasutus, ei ole halduskohtus kaitstav.

17. Vaidlustatud ÜP-ga ei muudetud Lootsi tn 10 kinnistu maakasutuse juhtotstarvet oluliselt

ja ulatuslikult kaebaja subjektiivsete õiguste kontekstis. ÜP maakasutuse plaani kohaselt asub

Lootsi tn 10 kinnisasi segahoonestusega maa-alal. ÜP seletuskirja kohaselt võimaldab

segahoonestusega maa-ala kinnistule kavandada ametiasutusi, kultuuri-, spordi-, haridus- ja

meelelahutusasutusi, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutusi, elamuid,

väikeettevõtluse ja büroohooneid, transpordi kasutust teenindavad hooneid, riigikaitsehooneid

ja muid keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alasid. Niisiis on jätkuvalt võimalik ka

riigikaitsehoonete ehitamine. Kui müratundlikkuse vaatenurgast on Lootsi tn 10 kinnistule

aktsepteeritav elamu ehitamine, nagu ringkonnakohus ülalviidatud lahendis osutas, on seda

järelikult ka kõik muud hoonetüübid, mis on ÜP seletuskirjas segahoonestusega maa-alal

võimalikud. Kaebaja 23.08.2023 menetlusdokumendis esitatud viited Pärnu linna välisõhu

mürakaardi tööstusmüra uuringule seda seisukohta ei väära, sest küsimus hoone

müratundlikkusest ja sellest, milliseid ehitustehnilisi vahendeid on vaja ehitamisel kasutada, kui

tõusetub küsimus mürahäiringust, lahendatakse DP menetluse käigus. Puudub igasugune

mõistlik põhjendus piirata maa juhtotstarbe määramist kaebaja soovitud viisil (nt üksnes

tootmismaa või riigikaitseline maa või ärimaa) juba ÜP menetluses. Viidatud mürakaardiga

seonduvalt välja töötatud Pärnu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise

tegevuskavas on seonduvalt Pärnu sadamaga hinnatud müra Vana-Pärnu elamupiirkonnas ja

Ranna puhkepiirkonnas, kuid nt Lootsi ega Ringi tänava (Ringi tn 60 korterelamu asub Lootsi

tn 10 kinnistu kõrval) puhul pole isegi müra mõõtmist ega leevendusmeemeid vajalikuks peetud

3-21-1380

14(15)

(tegevuskava p 6.2). Ainukese leevendusmeetmena Vana-Pärnu elamupiirkonna ja Ranna

puhkepiirkonna puhul on soovitatud öisel ajal laeva laadimist kail nr 1 ja hoolikate töövõtete

rakendamist. Ka ei ole selles tegevuskavas leidnud märkimist kaebused või probleemid, mis

seonduksid Pärnu sadamast tuleneva müraga.

18. Üldplaneeringut on võimalik vaidlustada ka avalikest huvidest lähtuvalt (PlanS § 94).

Avalikes huvides on, et planeering oleks kooskõlas kõrgemalseisvate planeeringutega.

Praeguses vaidluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune ÜP oleks vastuolus

mõne kõrgemalseisva planeeringuga. Lootsi tn 10 kinnistu asub sadamast ca 500 m kaugusel

diagonaalis üle jõe ja ÜP ei näe ette, et sinna tuleks rajada just müratundlik hoone, mille

rajamisel ei arvestataks sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega (Pärnu maakonna

planeering, apellatsioonkaebuse p 73). Tegemist ei ole ka uue elamuala arendamisega vahetult

sadama naabruses (üleriigiline planeering Eesti 2030+, apellatsioonkaebuse p 77).

Arusaamatuks jääb ka, kuidas piirab Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestusega maa-ala

juhtfunktsiooni määramine Pärnu sadama väljaarendamist (Pärnumaa arengustrateegia 2035+,

apellatsioonkaebuse p 80) olukorras, kus piirkonnas asub juba ajalooliselt mitmeid elamuid ja

müra normtasemetest tuleb sadamal nagunii kinni pidada ka sadamat arendades.

19. Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestusega maa-ala juhtotstarbe ettenägemine on mõistlik,

linn on muudatuse vajadust loogiliselt ja piisavalt selgitanud: viidatud piirkond on juba praegu

segahoonestusega, kus leidub nii elamuid kui ärihooneid (nt puhkemajutus). Vastustaja on

selgitanud, et Lootsi tn 10 kinnistust mitte rohkem kui 340 m kaugusele jääval Vallikääru pargi

ja Rannapargi vahelisel jõe äärsel frondil on üle 15 elamumaa sihtotstarbega kinnistu, sh mitu

korterelamut, vähemalt kaks puhkamisele ja puhkajatele suunatud äriühingut (sanatoorium koos

majutusega) ja üks haridusasutus. Seega on segahoonestus piirkonnale omane ja segahoonestus

Lootsi tn 10 kinnistul sobitub keskkonda. Maakasutuse juhtotstarve tuli määrata kogu

piirkonnale, mitte üksikule kinnistule. Vastustaja on selgitanud ka seda, et juhtotstarbe

muutmise tingiski asjaolu, et senine juhtotstarve – riigikaitsemaa – ei olnud põhjendatud, kuna

maa-ala polnud selleks sobilik ja riik müüs kinnistu sel põhjusel kui ebavajaliku. Tasakaalu

leidmata jätmise etteheide erinevate huvide vahel on arusaamatu – kaebaja vastuväidete ja

arvamuste ärakuulamine toimus Rahandusministeeriumi juures 02.12.2020 (dtl 499 jj).

Vastustaja viis ÜP-sse sisse ärakuulamisel saavutatud kokkulepetest tulenevad muudatused

(vastustaja 29.12.2020 kiri kaebajale, dtl 483 jj) ja kaebaja teavitas 07.01.2021 kirjaga (dtl 482

jj) vastustajat, et sündinud on neid rahuldav kompromiss ja kaebaja loeb vaidluse omalt poolt

lahenenuks. Edaspidi toimub erinevate huvide tasakaalustamine DP menetluses, kui Lootsi tn

10 krundile määratakse ehitusõigus. Sealhulgas määratakse DP menetluses kindlaks

ehitustingimused, et hoone püstitamisel oleks tagatud normatiivne mürakindlus (vt ka

mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 57). Kaebaja näib justkui soovivat, et ÜP-ga

seataks sadama tegevusele karmimad müranõuded, kui need tulenevad õigusaktidest

(apellatsioonkaebuse p-d 48‒52). Kui kaebaja soovib ise kasutusele võtta müra leevendavaid

meetmeid lisaks õigusaktides nõutule, ei ole vaja seda sätestada ÜP-s, vaid see on kaebaja vaba

valik. Kaebaja märgib ka ise, et pole vaidlust, et kaebaja tegevusest ei lähtu täna ülenormatiivset

müra ja vibratsiooni ning kaebaja kasutab kõiki kehtiva DP kohaseid meetmeid oma tegevusest

lähtuvate häiringute leevendamiseks ja vähendamiseks. Valdavalt on kaebaja arutlused

hüpoteetiliselt häiriva (kuid normatiivse) müra tekitamisest asjakohatud. Väide, et kaebaja

võimalused DP vaidlustamisel oleks kuidagi piiratumad kui ÜP vaidlustamisel, ei tugine

seadusel. Ka DP-d on võimalik vaidlustada nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka

avalikes huvides (PlanS § 141).

3-21-1380

15(15)

20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ÜP ülesannete nõuetekohasest

täitmisest (PlanS v.r § 8 lg 3) ja kaalutlusreeglite järgimisest neid kordamata (HKMS § 201 lg

4). Kaebaja seisukohad on üldsõnalised, laialivalguvad ja pidevalt korduvad.

21. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kaebaja ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt

HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

Kolmas isik palub mõista kaebajalt välja apellatsiooniastme õigusabikulud kokku 3312 eurot

(sh käibemaks). Ringkonnakohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kulude kandmise

kohustust tõendav dokument (HKMS § 109 lg 11). Kohus leiab, et kolmanda isiku

menetluskulusid tuleb vähendada. Esimeses kohtuastmes olid kolmanda isiku esindajakulud

kokku 1728 eurot koos käibemaksuga. Kuna vaidluse asjaolud on jäänud samaks, ei tohiks

apellatsiooniastme menetluskulud olla reeglina suuremad kui kulud esimeses kohtuastmes.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku kulud apellatsioonkaebuse vastuse

koostamiseks (kokku 23 tundi) on ülepaisutatud. Kuigi kolmas isik taotleb kulude hüvitamist

koos käibemaksuga, ei ole see põhjendatud, sest OÜ SP1 on käibemaksukohustuslane ja kolmas

isik ei ole ka väitnud, et tal puuduks mingil põhjusel õigus kajastada esitatud õigusteenuse

arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus

nr 3-20-663, p 23). Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja tema apellatsiooniastme menetluskulud 1500 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)