2-17-2840/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-2840

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X

Võlausaldaja Swedbank AS, lepinguline esindaja BK

Võlausaldaja Intrum Debt Finance AG, seaduslikud

esindajad ML, DV usage HW ja AH

Võlausaldaja OÜ Võlamenetleja, seaduslik esindaja PP

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu)

Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp

Võlausaldaja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei

kaudu)

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti

kaudu)

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Swedbank AS-i taotlus tõendite (Y pangakontode väljavõtted

alates 06.02.2018) kogumiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 15.03.2023 määrus muutmata.

3. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta

määruskaebuse

menetlemise

kulud

Swedbank

AS-i

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-17-2840

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 12.04.2017 määrusega välja X (võlgnik) pankroti. 06.02.2018

määrusega lõpetas maakohus pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja määras usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda.

2. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: Swedbank AS-i nõue

26 571,92 eurot, Intrum Debt Finance AG nõue 73 532,24 eurot, OÜ Võlamenetleja nõue

9265,76 eurot, Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue 1938,87 eurot,

kohtutäitur Risto Sepa nõue 10,33 eurot, Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei kaudu) nõue

50,76 eurot, Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) nõue 490 eurot ning

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 34,01 eurot.

3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödudes küsis Harju

Maakohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

ja kohustustest vabastamise kohta.

3.1. Swedbank AS palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Swedbank AS-i põhjenduste

kohaselt oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel tasuma

võlausaldajatele kokku 7293,25 eurot, millest Swedbank AS-ile 1732,15 eurot. Seega on

võlgnik tasunud Swedbank AS-ile 582,76 eurot vähem, kui oleks pidanud. Lisaks leidis

Swedbank AS, et kuna võlgnikule on tehtud ülekandeid tema lapse pangakontolt, võis võlgnik

varjata oma sissetulekuid. Swedbank AS esitas maakohtule taotluse tõendite (lapse pangakonto

väljavõtete) kogumiseks.

3.2. Intrum Debt Finance AG palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Eesti Vabariik

(Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu) vastuväiteid ei esitanud ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise maakohtu otsustada.

Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud.

4. Harju Maakohus kuulas võlgniku 28.02.2023 ära. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud.

5. Võlgnik andis 28.02.2023 Harju Maakohtule võlgniku vande.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus lõpetas 15.03.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

7. Maakohus kohaldas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (PankrS), mille § 175 lg 2

järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi

2-17-2840

ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Siinsel juhul võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseid ei ole. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustuste

täitmiseks andnud endast parima ja ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid ja teinud võlausaldajatele

väljamakseid 4834,82 eurot, lähtudes pankrotimenetluses kinnitatud jaotistest. Aruanded on

ülevaatlikud ja arusaadavad. Võlgnik on menetluse ajal käinud tööl ja saanud töötasu, samuti

läbinud koolitusi, et leida tulutoovamat tööd. Võlgniku käitumine kohustustest vabastamise

menetluses on olnud püüdlik, nõuetekohane ja koostööaldis.

8. Maakohus ei nõustunud, et võlgnik on teinud Swedbank AS-ile väljamakseid 582,76 eurot

vähem kui oleks pidanud. Swedbank AS on ebaõigesti arvestanud võlgniku sissetulekute hulka

sularaha sissemaksed ja ülekanded kolmandatelt isikutelt. Kui jätta arvestusest välja

laekumised, millest ei tule teha võlausaldajatele väljamakseid, pidi võlgnik Swedbank AS-ile

väljamakseid tegema 1329,35 eurot. Võlgniku väljamaksed Swedbank AS-ile on seega

179,96 euro võrra väiksemad kui oleks pidanud. Vahe tekkis sellest, et võlgnik ei teadnud, et

ka päevarahast tuleb võlausaldajatele teha väljamakseid, ning ühel korral eksimustest palga

arvestamisel. Võlgnik tunnistas oma eksimust. Swedbank AS oleks võinud tekkinud veale juba

varem võlgniku tähelepanu juhtida.

9. Swedbank AS-i taotluse tõendite kogumiseks jättis maakohus rahuldamata. Kohtul ei ole

põhjust kahtlustada võlgnikku oma sissetulekute varjamises. Võlgniku igakuine töötasu laekub

tema pangakontole ja muude sissetulekute kohta andmed puuduvad. Võlgniku lapse

pangakontolt tehtud ülekanded ei ole regulaarsed ega kindlates summades. Võlgnik selgitas

maakohtule vande all, et tegemist oli elulistel põhjustel tehtud ülekannetega.

10. Maakohus jättis kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajatel

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid.

Määruskaebus

11. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik

kohustustest vabastamata.

12. Määruskaebuse kohaselt tugines maakohus võlgniku paljasõnalistele väidetele, jättes

hindamata Swedbank AS-i väiteid võlgniku rikkumiste kohta. Maakohus on rikkunud ka hagita

menetluses kehtivat uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja

kogumata vajalikud tõendid.

12.1. Võlgnik

oleks

pidanud

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

tasuma

võlausaldajatele kokku 7293,25 eurot, millest Swedbank AS-ile oleks võlgnik pidanud tasuma

1732,15 eurot. Võlgnik on tasunud Swedbank AS-ile 582,76 eurot vähem, kui oleks pidanud.

Swedbank AS ei nõustu, et sularaha sissemakseid ja ülekandeid kolmandatelt isikutelt ei saa

lugeda võlgniku sissetulekute hulka. Maakohus ei ole välja selgitanud, millist liiki tuluga oli

sularaha sissemaksete ning kolmandatelt isikutelt saadud maksete puhul tegemist. Kohus on

tuginenud vaid võlgniku paljasõnalistele väidetele, et tegemist oli pereliikmete vahel elulistel

põhjustel tehtud ülekannetega.

12.2. Võlgnik võib varjata oma sissetulekuid alaealise lapse pangakontosid kasutades ning

maakohus oleks pidanud rahuldama Swedbank AS-i taotluse võlgniku lapse pangakonto

väljavõtete väljanõudmiseks. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt on näha ülekanded võlgniku

2-17-2840

lapse kolmelt erinevalt pangakontolt. Ühelt kontolt on laps teinud võlgnikule ülekandeid

(perioodil 22.02.2022–15.01.2023 erinevates summades, kokku 988,39 eurot). Alaealise lapse

poolt ca tuhande euro ülekandmine ei ole tavapärane arveldamine pereliikmete vahel. Mitmel

korral on võlgnik lapse kontolt laekunud raha samal päeval lapse teisele pangakontole edasi

kandnud. Kohus oleks pidanud välja selgitama, millistel asjaoludel need ülekanded tehti.

13. Swedbank AS taotleb määruskaebuses tõendite (võlgniku lapse pangakontode väljavõtete)

kogumist, et oleks võimalik hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi täitnud.

14. Võlgniku väljamaksete suuruse õigsust pidanuks usaldusisiku aruannete põhjal kontrollima

kohus, mitte võlausaldajad. Võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi

kohustustest vabastamise menetluse kestel ning ta oleks tulnud jätta pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Võlgnik on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgnik on täitnud

usaldusisiku ülesandeid oma teadmiste ja oskuste piires võimalikult õigesti. Võlgniku sissetulek

on laekunud ainult ühele pangakontole, mille väljavõte on kohtule esitatud.

16. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud. Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu jättis võlgniku kohustustest

vabastamise kohtu otsustada. OÜ Võlamenetleja ja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei

kaudu) peavad määruskaebust põhjendatuks. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebuse osas oma

seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud võlgniku

tegutsemist kohustustest vabastamise menetluses ning leidnud põhjendatult, et oma kohustuste

täitmisel on võlgnik andnud endast parima, samuti et puuduvad alused kohustustest

vabastamisest keeldumiseks.

19.1. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku töö-

või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab nimetatud

2-17-2840

tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed

vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5).

19.2. Maakohus tuvastas, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul

käinud tööl ja saanud töötasu, samuti läbinud koolitusi, et leida tulutoovamat tööd. Võlgnik on

esitanud kohtule nõutud teavet. Usaldusisiku aruanded olid ülevaatlikud ja arusaadavad.

Võlgniku käitumine kohustustest vabastamise menetluses oli püüdlik, nõuetekohane ja

koostööaldis. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 4834,82 eurot, lähtudes

pankrotimenetluses kinnitatud jaotistest. Maakohus leidis, et kui mitte arvestada väljamaksete

aluseks olevasse summasse võlgniku saadud sularaha sissemakseid ja ülekandeid kolmandatelt

isikutelt, tegi võlgnik Swedbank AS-ile väljamakseid nõutust 179,96 euro võrra vähem.

Võlgnik on selgitanud, et puudujääk tekkis eksimustest väljamaksete aluseks olnud

päevarahade ja ühel korral töötasu arvestamisel. Maakohus leidis, et eksimuse asjaolud on

arusaadavad ning olenemata nimetatud puudujäägist on võlgnik üldiselt väljamakseid teinud

oma oskuste kohaselt võimalikult õigesti.

19.3. PankrS § 175 lg 2 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus võlgnikku kohustustest ei

vabasta (kohustustest vabastamisest keeldumise n-ö absoluutsed alused): kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1); või kui võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175

lg 2 p 2). Praegusel juhul võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ei esine –

muu hulgas ei ole võlgnik PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus

on põhjendanud, et puudujääk väljamaksetes tekkis arusaadava inimliku eksimuse tulemusel

ning muid võlgniku kohustuste rikkumisi ei ole olnud.

19.4. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid,

ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest

ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11;

RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).

19.5. Vastuseks Swedbank AS-i väitele, et võlgnik on lisaks töötasule saanud ka sularaha

sissemakseid ja ülekandeid oma alaealiselt lapselt, selgitas maakohus, et võlgnikul tuli

väljamakseid teha PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) ning muu tulu saamist peale

väljamaksete arvestuse aluseks olnud igakuise töötasu ei ole asjas tuvastamist leidnud.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt välja selgitanud asjas tähtsust

omavad asjaolud. See, et maakohus ei nõustunud Swedbank AS-i hinnanguga, et sularaha

sissemaksete ja lapselt saadud ülekannete näol võiks olla tegemist võlgniku tulu varjamisega,

ega taotlusega selgitada välja, millistel täpsetel need sissemaksed ja ülekanded tehti, ei tähenda,

et kohus oleks rikkunud uurimisprintsiipi. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole oma tulusid

varjanud. Võlgniku igakuine töötasu on stabiilselt laekunud võlgniku pangakontole. Lapselt

saadud summad ei olnud regulaarsed ega kindlas suuruses. Võlgnik selgitas vande all, et

tegemist oli elulistel põhjustel tehtud arveldustega pereliikmete vahel. Arvestades, et võlgnik

on ka teinud lapse kontole ülekandeid, on võlgniku selgitus elulistel põhjustel ülekannete

2-17-2840

tegemise kohta veenev. Vastasel juhul puudunuks lapsel vajadus kanda raha võlgniku kontole

selleks, et see sealt siis iseenda teisele kontole edasi kanda. Laps oleks saanud ise otse oma

kontolt raha kanda oma teisele kontole. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et

võlgniku sissetulekud ning muud asjas tähtsust omavad asjaolud on piisava põhjalikkusega

välja selgitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus ei pea tõendeid koguma igaks

juhuks, kui tõendite kogumiseks ei ole konkreetsemat põhjust.

21. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata Swedbank AS-i

taotluse võlgniku lapse pangakontode väljavõtete kogumiseks tõenditena. Tõendite kogumise

taotlus jääb samadel põhjendustel rahuldamata ka ringkonnakohtus. Määruskaebuse väited, et

võlgnik on arveldanud oma lapse kolme erineva pangakontoga ning et lapselt on aastase

perioodi jooksul saadud peaaegu tuhat eurot, samuti väide, et võlgnik on mitmel korral lapse

kontolt saadud summasid lapse teisele kontole edasi kandnud, ei anna alust kahtlustada

võlgnikku täiendavate sissetulekute saamises ja varjamises. Määruskaebuses väljatoodud

andmetest on näha, et ühele lapse pangakontole on võlgnik kandnud taskuraha, teisele elatise

ning kolmandalt pangakontolt on võlgnik ise saanud ülekandeid. Seega on erinevatel

pangakontodel olnud oma otstarve. Võlgnikule tehtud ülekanded ei ole sellistes summades, et

tekiks põhjendatud kahtlus, et nende näol võiks olla tegemist varjatud täiendava töötasu või

muu sarnase sissetulekuga. Kolmandate isikute kontoväljavõtete väljanõudmine on piiratud ka

krediidiasutuste seaduse §-s 88 pangasaladuse kaitseks kehtestatud nõuetest tulenevalt.

Kolmandaid isikuid puudutava teabe ja dokumentide väljanõudmiseks peaks olema mingi

konkreetsem kahtlus, et võlgniku sissetulekud võivad laekuda kolmanda isiku kontole. Selliseid

kahtlusi praegusel juhul ei ole.

22. Vastuseks määruskaebuse väitele, et võlgniku tehtud väljamaksete õigsust oleks

usaldusisiku aruannete põhjal pidanud kontrollima kohus, mitte võlausaldaja, märgib

ringkonnakohus, et õiges suuruses väljamaksete tegemise kohustus lasus eelkõige usaldusisiku

ülesandeid täitval võlgnikul. Asjaolu, et kohus ega võlausaldaja viga ei märganud või sellele

tähelepanu ei juhtinud, ei ole praeguses asjas lõppjärelduse tegemisel määrav. Vastavalt PankrS

§ 175 lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on oma kohustusi

rikkunud süüliselt. Maakohus on leidnud, et võlgnik ei rikkunud kohustusi süüliselt, vaid

inimliku eksimuse tõttu. Kui eksimusele oleks juba varem tähelepanu juhitud ja võlgnik oleks

seejärel jätkanud väljamaksete tegemist ebaõigetes summades, oleks võlgniku kohustuste

rikkumine sõltuvalt asjaoludest võinud kvalifitseeruda süüliseks.

23. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

24. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka Swedbank AS-i taotlus

määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamiseks.

25. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni

30.6.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus kaevatav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

2-17-2840

27. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta Swedbank AS-i kanda. Kuna võlgnikul

ja ülejäänud võlausaldajatel määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad, ei

ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)