2-23-917/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. september 2023

Tsiviilasja number

2-23-917

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali

kaudu avaldus Kohtla-Järva, Vahtra tn 4 korteriühistu

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali

kaudu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Compensa Vienna

Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood

12970620), lepinguline esindaja Marion Kurg

Vastustaja (puudutatud isik): Kohtla-Järve, Vahtra tn 4

korteriühistu (registrikood 80403829), lepinguline esindaja

Maksim Fedotov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali kaudu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud Compensa Vienna Insurance Group,

ADB Eesti filiaali kaudu kanda.

4. Rahuldada Kohtla-Järva, Vahtra tn 4 korteriühistu

avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata Kohtla-Järva, Vahtra

tn

korteriühistu

määruskaebemenetluse

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

eurot

(käibemaksuta).

5. Mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali kaudu Kohtla-Järva, Vahtra tn 4

korteriühistu kasuks välja menetluskulud 300 eurot

(käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 18. jaanuaril

2023 Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve, Vahtra 4 korteriühistu (puudutatud isik,

korteriühistu) vastu kahju 637 euro 65 sendi hüvitamiseks ja sellelt viivise väljamõistmsieks.

1. juulil 2020 jõustus Seesam Insurance AS-i, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa

Services”, AB “Compensa Services” ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo

bendrovė ühinemine, mille tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused

üle “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė-le, mis tegutseb Eestis

avaldaja kaudu. Seesam Insurance AS kustutati äriregistrist 2. juulil 2020.

Seesam Insurance AS-i (kindlustusandja) ja Andrei Milleri (kindlustusvõtja) vahel oli sõlmitud

kodukindlustuse leping , mille alusel oli kindlustusperioodil 9. juuli 2018. a – 8. juuli 2019. a

kindlustatud korter asukohaga Vahtra tn 4–7 Kohtla-Järvel. Kindlustusvõtja esitas

25. veebruaril 2019 kodukindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt toimus 25. veebruaril 2019

korteris veekahju, mille põhjuseks oli korteri üldise keskküttesüsteemi (radiaatori) purunemine.

Kindlustusandja hüvitas kindlustusvõtjale 70% tekkinud kahjust 637 eurot 65 senti, arvestades

omavastust 95 eurot. Kuivõrd kindlustatud isikule tekkis kahju kaasomandi esemest ning

avaldaja on tekkinud kahju hüvitanud, on avaldaja omandanud kindlustushüvitise tasumisega

kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) §

492 lg 1 järgi.

Kindlustatud korterile on kahju tekkinud kaasomandi esemest, s.o keskkütte radiaatorist, mis

oli amortiseerunud. Maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla tema

tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata

jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata

jätmine (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51).

Korteriühistu on oma kohustust rikkunud. Vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui

korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei taganud keskkütteradiaatori korrashoidu, mille

tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr 7 omanikule kahju. Seega vastutab korteriühistu

kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise eest VÕS § 115 lg 1 ja KrtS § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 2 p

1 ja alusel ning rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isikul on kaasomandi

korrashoiukohustus olenemata sellest, et kaasomandi ese asus kindlustatud isiku korteris.

Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb

KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite

kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi

esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab

korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud

kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei

ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle

kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5

alusel. Seega isegi juhul, kui kahju tekkimist ei saa puudutatud isikule ette heita põhjusel, et ta

ei ole oma kohustusi rikkunud, saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kindlustatud korteri

eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel, kuna

kindlustatud korteri eriomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike

kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu

kohustuse rikkumisest.

Avaldaja nõudis puudutatud isikult kindlustatud korteri eriomandi eseme senise seisundi

taastamiseks mõistlike ja vajalike kulude hüvitamist, ning sellise kahju ärahoidmine on

hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga.

Nõue ei ole aegunud. Tegemist ei ole lepingust tulenevate nõuetega, millele saaks kohaldada

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-t 1. Nõude esitamise aluseks ei ole

kindlustusleping, mille aegumistähtaeg on kolm 3 aastat (VÕS § 475 lg 1). Kindlustusleping

on sõlmitud korteriomaniku ja kindlustusandja vahel. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale

tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu

kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest

tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Praegusel juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS

§ 149, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ühestki

avaldusele lisatud dokumendist ei nähtu, miks leke toimus ega tulene, et leke toimus

seadmestiku amortisatsiooni tulemusel. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et leke

toimus puudutatud isiku süü tõttu. Lekkekoht asus korteris nr 7, järelikult oli sellele juurdepääs

vaid korteri omanikul. Vastavalt AÕS § 36 lg-le 1 oli omanik selle keskküttesüsteemi osa

valdaja, mis asus tema korteris. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korteriühistu

tegevus või tegevusetus oli lekke tekkimise põhjuseks.

Avaldaja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Vastavalt

TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil

õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leke toimus 25. veebruaril

2019. Avaldaja väljastas 13. märtsil 2019 kahju hüvitamise kohta maksmisotsuse

nr 2/2019002057. Seega vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 hakkas avaldaja nõuete

aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 13. märtsist 2019 ning vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 möödus

nõuete aegumistähtaeg 13. märtsil 2022. Avaldus on koostatud 18. jaanuaril 2023, s.o 10 kuud

pärast aegumistähtaja möödumist.

Avaldaja nõue tuleneb lepingust ning nõudele kohaldub aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146

lg-le 1 ja § 150 lg-le 1. Vastavalt Seesam Insurance AS-i 1/2018. a üldtingimuste §-le 25.1. on

kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse

arvestama kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks. Leke toimus 25. veebruaril

2019, seega muutusid kindlustuslepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks alates

31. detsembrist 2019. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 lõppes avaldaja nõuete aegumistähtaeg

31. detsembril 2022. Avaldaja koostas avalduse 18. jaanuaril 2023, s.o peale aegumistähtaja

lõppemist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 17. märtsi 2023. a määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud

avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 500 eurot.

Kindlustusandja ja korteri asukohaga Kohtla-Järve, Vahtra 4–7 omanik Andrei Miller

kindlustusvõtjana on 9. juulil 2018 sõlminud kindlustuslepingu (tl 10–11). Kindlustusandja sai

25. veebruaril 2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus korteris samal päeval

kahjujuhtum (tl 12–13). Avaldaja 19. märtsi 2019. a maksmisotsusega nr 2 /2019002057

hüvitati korteriomanikule taastamiskulud 70% ulatuses ehk 732 eurot 65 senti (kogusummast

1046 eurot 64 senti arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus 95 eurot). Avaldaja on

kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatud kahju ulatuses

kindlustusvõtjale (korteriomanikule) kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu.

KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset

korteriühistu kaudu. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib

kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult,

korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei

ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128),

mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi

osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab

kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu

(KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-9543, p 15).

Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei tulene kindlustuslepingust. Kindlustusleping oli

sõlmitud kindlustusandja ja korteriomaniku vahel. Ka korteriomaniku võimalik kahju

hüvitamise nõue korteriühistu vastu ei tulene korteriomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud

kindlustuslepingust. Avaldaja on VÕS § 173 ja § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui

kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni korteriühistu vastu (vt Riigikohtu 22. aprilli

2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 14).

Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kindlustusvõtja nõue korteriühistu vastu

tuleneb seadusest. Korteriomaniku võimaliku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu saab

kvalifitseerida lepingust tulenevaks nõudeks KrtS § 12 lg 1, 2 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115

alusel. Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

korteriühistu kaudu. Korteriühistu üheks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi

majandamine, sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine.

Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest

tulenevast alusest. Võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist

on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kindlustusvõtja on korteriühistu liige,

kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu

eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Nõude üleminekuga VÕS § 492 lg 1 alusel omandas avaldaja

kindlustusvõtja õigusliku positsiooni suhtes korteriühistuga. Seega tuleneb ka avaldaja esitatud

nõue tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane

aegumistähtaeg.

Käesoleval juhul ei ole tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, seega ei

ole puudutatud isiku viide TsÜS § 150 lg-le 1 asjakohane. TsÜS § 147 lg 1 algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, ja lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leke

korteris toimus 25. veebruaril 2019. Samal päeval esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale

kahjuteate. Avaldaja väljastas 13. märtsil 2019 kahju hüvitamise kohta maksmisotsuse nr

2/2019002057. Seega kooskõlas VÕS § 492 lg-s 1 ja TsÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga hakkas

avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 13. märtsist 2019. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1

saabus nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 13. märtsil 2022. Avaldus on kohtule esitatud

19. jaanuaril 2023 ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kuigi kahju hüvitamise

eeldused oleks käesoleval juhul täidetud, tuleb avaldus jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha asjas uus määrus, millega avaldus rahuldada, mõista puudutatud isikult välja

637 eurot 65 senti ning sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18. jaanuarist

2023 kuni nõude täitmiseni.

Määruskaebuse kohaselt ei ole korteriühistud enam korteriomanike tahte alusel loodud

eraõiguslikud juriidilised isikud, vaid seaduse alusel automaatselt loodavad eraõiguslikud

juriidilised isikud, mille loomise osas puudub korteriomaniku mis tahes tahteavaldus.

TsÜS § 146 kohaldub vaid juhtudel, kus õigused ja kohustused, mille üle pooled vaidlevad, on

tekkinud tehingu alusel. Seega eeldab TsÜS § 146 kohaldamine poolte vahel oleva tehingu

tuvastamist ehk tuvastada tuleb, milline on korteriomaniku ja korteriühistu vahel sõlmitud

leping, kust pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad. Kuigi isik võib saada

korteriomanikuks tehingu alusel, ei ole korteriomaniku tahteavaldus ega see tehing suunatud

tema ja korteriühistu vahelise õigussuhte tekkimisele ega reguleeri seetõttu ka tema kui

korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Seetõttu asjaolu, et isik omandab

korteriomandi tehingu alusel ning saab seetõttu ka korteriühistu liikmeks, ei anna alust

kohaldada selle isiku ja korteriühistu vahelises suhtes TsÜS §-s 146 sätestatut, kuna tema

tahteavaldus sisaldab endas üksnes soovi omandada korter. Käesoleval juhul ei ole maakohus

tuvastanud, milline on poolte vahel sõlmitud tehing, mille alusel saab korteriomanik nõuda

korteriühistult kahju hüvitamist.

Asjaolu, et võlasuhe võib tekkida ka seaduse alusel VÕS § 3 p-i 6 kohaselt, ei muuda seaduse

alusel tekkinud kohustusi lepinguliseks võlasuhteks, millele kohalduks TsÜS §-s 146 sätestatud

aegumistähtaeg. Kahju hüvitise aluseks on asjaolu, et puudutatud isik on rikkunud oma

seadusest, s.o KrtS-st tulenevaid kohustusi, mille tagajärjeks on korteriomanikule kahju

tekkimine. Puudutatud isiku vastu esitatud nõue ei tugine lepingul, mistõttu ei saa ja ka ei ole

kahju hüvitamist nõutud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tõttu – poolte vahel ei ole mis

tahes lepingulisi võlasuhteid. Kuivõrd nõue puudutatud isiku vastu on esitatud põhjusel, et

viimane on oma seadusest tulenevat kaasomandi korrashoiukohustust rikkunud, siis on

käesoleval juhul kahjuhüvitamise nõude näol tegemist seadusest tuleneva nõudega. Seega, kuna

võlasuhe on tekkinud seaduse alusel, siis reguleerib nõuete esitamise aegumistähtaega

TsÜS § 149, mille kohaselt on aegumistähtaeg 10 aastat. Avaldus on esitatud enne

aegumistähtaja möödumist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud

isik oli registreeritud juulis 2016. a, s.o enne KrtS-i uue redaktsiooni vastuvõtmist.

Korteriühistu põhikirja p-i 1.3. kohaselt on ühistu korteriomanike mittetulundusühistu. Tema

tegevuse eesmärgiks on Vahtra 4 Kohtla-Järvel asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine

majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu

liikmetele seoses korteriomandi reaalosa kasutamisega teenuste osutamine. Seega on tegemist

kokkuleppega, mis oli sõlmitud maja korteriomanike vahel. Põhikirjas on loetletud majas

olevate korterite omanikud, mh ka korteri nr 7 omanik. Kuigi korteriühistu loomise hetkest

(2016. a) kuni kirjeldavate sündmusteni (2019. a) vahetus korteri omanik, läksid uuele

korteriomanikule üle vana korteriomaniku õigused ja kohustused (põhikirja p 2.2.).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

7. Avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitise 637 eurot 65

senti ning alates 18. jaanuarist 2023 (avalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni viivise

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Avaldaja tugineb kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter radiaatori purunemise

tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale kindlustatud korteri taastamiseks tehtud

kulude katteks 637 eurot 65 senti. Selles ulatuses on kindlustatud korteri omaniku kahju

hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle läinud (VÕS § 492 lg 1).

Menetlusosalised vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas avaldaja kahjuhüvitise nõue

(tagasinõue) on aegunud.

8. Maakohus, tuginedes Riigikohtu 22. märtsi 2017. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17 p-le

11, leidis, et avaldaja nõue tuleneb tehingulaadsest suhtest, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1

järgi kolmeaastane aegumistähtaeg. Avaldaja leiab määruskaebuses, et kuivõrd tema nõue

puudutatud isiku vastu on esitatud põhjusel, et viimane on oma seadusest tulenevat kaasomandi

korrashoiukohustust rikkunud, siis on käesoleval juhul tegemist seadusest tuleneva nõudega.

Aegumise kohaldamiseks tuleb kohtul nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida

pooltevaheline õigussuhe. Riigikohus on leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel, millest tulenevad nõuded

alluvad TsÜS § 149 järgsele aegumisele (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-14-25115, p 13). Samas on Riigikohus lugenud korteriühistu ja tema liikmete vahel

korteriühistu majandamisest tulenevast suhtest tulenevad nõuded tehingulisteks nõueteks (vt nt

Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17; 22. märtsi 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Praegusel juhul on tegemist korteriomanikust

kindlustusvõtja nõudega korteriühistu vastu, mis läks avaldajale üle. Seega leidis maakohus

põhjendatult kohtupraktikale tuginedes, et tegemist on tehingulaadse suhtega, millele kohaldub

kolmeaastane aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1.

Kuigi korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi

majandamine (hooldamine) ning korteriühistu liikmetel on õigus nõuda ühise omandi

majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist, ei muuda ainuüksi asjaolu, et kahjustada saanud

korteri omanik võib nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu

KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel, õigussuhet tervikuna seaduse alusel tekkinud

õigussuhteks. Kindlustusvõtja korteriomanikuna on korteriühistu liige ning korteriühistu

kohustused korteriomaniku vastu tulenevad asjaolust, et korteriühistu on korteriomanike

loodud eraõiguslik juriidiline isik (vaidlust ei ole, et puudutatud isik on loodud enne KrtS-i

jõustumist) (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081, p 17).

Tähtsust ei oma ka asjaolu, et KrtS-i jõustumisest 2018. a on korteriühistud seaduse alusel

tekkivad juriidilised isikud. Nimetatu ei muuda korteriühistu ja korteriomaniku omavahelist

suhet. Kuivõrd praegusel juhul on korteriomaniku ja puudutatud isiku vaheline õigussuhe

tehingulaadne, siis ei ole kohaldatav seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. See kehtib ka

avaldaja, kui nõude omandanud isiku suhtes. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud,

et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane

aegumistähtaeg.

Maakohus tuvastas ja määruskaebemenetluses ei vaielda selle üle, et avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale tekkinud kahju 19. märtsi 2019 maksmisotsusega nr 2 / 2019002057 (tl 15)

(avalduses ja maakohtu määruse p-s 10.6. on ekslikult märgitud maksmisotsuse kuupäevaks

13. märts 2019). Seega kooskõlas VÕS § 492 lg-s 1 ja TsÜS § 147 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga

hakkas avaldaja jaoks nõude aegumistähtaeg kulgema 20. märtsist 2019. Vastavalt TsÜS § 146

lg-le 1 saabus avaldaja nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg 20. märtsil 2022. Avaldus kohtule

on esitatud 18. jaanuaril 2023, ehk pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.

9. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata,

puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja rahalist suurust.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171

lg 1). Puudutatud isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu 300 eurot

(käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku menetluskulud põhjendatud ja

vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Puudutatud isiku esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on

mõistlik ning esindaja poolt määruskaebemenetluses puudutatud isiku esindamisele kulutatud

aeg kokku 3 tundi on põhjendatud. Avaldajalt tuleb puudutad isiku kasuks välja mõista

puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 300 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohus

rahuldab

puudutatud

isiku

taotluse

menetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

määruskaebemenetluse menetluskuludelt viivist kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke