2-23-111630/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-111630

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ 05.09.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

822,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja SR

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Tühistada Harju Maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude

822,66 eurot osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata

asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-23-111630

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 7048,51 euro saamiseks. 06.06.2023 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 19.06.2023 Harju Maakohtule esitatud ja 29.06.2023 täpsustatud hagiavalduses palus hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5725,66 eurot, intressi 555,62 eurot, haldustasu 30 eurot,

sissenõudmiskulud 130 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1185,03 eurot. Hageja palus

kostjalt lisaks välja mõista viivise alates 20.06.2023 kuni 1) lepingu nr L89008031416

põhinõude 442,23 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 22,90% aastas,

2) lepingu nr L89009158495 põhinõude 483,43 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras, s.o 18,00% aastas ning 3) lepingu nr KK3523986 põhinõude 4800 eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras, s.o 40,43% aastas.

3. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud laenulepingud

nr L89008031416 ning L89009158495. Lisaks on kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud

krediidikonto leping nr KK3523986. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Leping nr L89008031416 on üles öeldud 27.12.2022, leping nr L89009158495

27.12.2022 ning leping nr KK3523986 25.11.2022. 27.12.2022 loovutas Inbank AS lepingutest

nr L89008031416 ja nr L89009158495 tulenevad nõuded hagejale. 29.11.2022 loovutas Placet

Group OÜ lepingust nr KK3523986 tulenevad nõuded hagejale.

3.1. Lepingu nr L89008031416 alusel sai kostja laenu 500 eurot ning vastava lepingu alusel on

kostja põhivõlgnevus 442,23 eurot. Lepingukohane intressimäär oli 22,90% aastas,

intressivõlgnevus on 32,05 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast (s.o 28.12.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 19.06.2023) lepingus

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 22,90%) kooskõlas

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivis 48,28 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 20.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22,90%

aastas. Hageja nõuab lepingu alusel haldustasu kokku 10 eurot (4 kuud x 2,50 eurot/kuus).

Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 kohast võla sissenõudmiskulu kokku 30 eurot.

3.2. Lepingu nr L89009158495 alusel sai kostja laenu 500 eurot ning vastava lepingu alusel on

kostja põhivõlgnevus 483,43 eurot. Lepingukohane intressimäär oli 18% aastas,

intressivõlgnevus on 27,86 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast (s.o 28.12.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 19.06.2023) lepingus

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 18%) kooskõlas

2-23-111630

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivis summas 41,48 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni

selle kohase tasumiseni alates 20.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o

18% aastas. Hageja nõuab lepingu alusel haldustasu kokku 20 eurot (4 kuud x 5 eurot/kuus).

Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 kohast võla sissenõudmiskulu kokku 40 eurot.

3.3. Lepingu nr KK3523986 alusel sai kostja krediidilimiiti 4800 eurot ning vastava lepingu

alusel on kostja põhivõlgnevus 4800 eurot. Lepingukohane intressimäär oli 40,43% aastas,

intressivõlgnevus on 495,71 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast (s.o 26.11.2022) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (s.o 19.06.2023)

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 40,43%) kooskõlas

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivise summa 1095,27 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle kohase

tasumiseni alates 20.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40,43% aastas.

Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 kohast võla sissenõudmiskulu kokku 50 eurot.

4. 29.06.2023 seisukohas selgitas hageja, et nõuab viivist lepingus nr KK3523986 kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 40,43%, kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste p-ga 5.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Viivisemäär 40,43%

ei ole liiga suur ega viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine,

kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, st sama suur kui laenulepingus

kokkulepitud laenuintress. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb

krediidikonto lepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta

aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi

räägitud.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt ning:

1) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lepingutest nr L89008031416, nr L89009158495

ja nr KK3523986 tulenev põhivõlgnevus 5725,66 eurot (442,23 + 483,43 + 4800),

intress 555,62 eurot (32,05 + 27,86 + 495,71), haldustasu 30 eurot (10 + 20),

sissenõudmiskulud 120 eurot (30 + 40 + 50) ja hagi esitamise seisuga (19.06.2023)

sissenõutavaks muutunud viivis 362,37 eurot (48,28 + 41,48 + 272,61);

2) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 20.06.2023 kuni lepingu

nr L89008031416 põhinõude 442,23 eurot täitmiseni intressimääraga 22,90% aastas,

lepingu nr L89009158495 põhinõude 483,43 eurot täitmiseni intressimääraga 18%

aastas ning kuni lepingu nr KK3523986 põhinõude 4800 eurot täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

3) jäeti kostjalt välja mõistmata lepingust nr KK3523986 tulenev sissenõutavaks

muutunud viivis 822,66 eurot ja tulevikku suunatud viivis alates 20.06.2023 kuni

põhivõla (4800 eurot) täitmiseni viivisemääraga 40,43% aastas;

2-23-111630

4) jäeti menetluskulud 76,82% ulatuses kostja ja 23,18% ulatuses hageja kanda ning

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 745,15 eurot ja viivis

menetluskuludelt.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jätab kohus lepingust nr KK3523986 tuleneva

viivisenõude osaliselt rahuldamata ning mõistab viivise välja seadusjärgses määras.

Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 1).

Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuleb

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Kui

tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus osas (VÕS § 41 ls 1). Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (VÕS § 41 ls 2).

8. Sissenõudmiskulude nõudes on hageja ilmse arvutusveana märkinud nõude kogusummaks

130 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvutuslikult õige kogusumma 120 eurot.

9. Menetluskulud jäävad vastavalt hagi rahuldamise protsendile 76,82% kostja kanda ja

rahuldamata jäänud osale vastavas 23,18% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 163 lg 1). Hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 745,15 euro

ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 700 eurot, mis tuleb kostjalt välja

mõista vastavalt menetluskulude jaotusele 76,82% ulatuses, s.o 591,51 eurot. Maksukäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole põhjendatud kulu. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 200

eurot (2 h x 100 eurot/h), millest 76,82% moodustab 153,64 eurot.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

kohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 822,66 eurot

saamiseks, ning osas, millega kohus jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub

teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 822,66 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

11. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8), jättes osa hageja

esitatud väidete kohta seisukoha võtmata.

12. Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostjalt väljamõistetavat viivist seadusjärgse

viivisemäärani. VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda

tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui

see on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud määrast. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-

120-08 selgelt väljendanud seisukohta, et tarbijakrediidilepingu puhul on võlausaldajal õigus

nõuda viivist samas suuruses, mis on lepingus kokku lepitud intressimäär (juhul, kui see on

kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär).

13. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus kokku lepitud

intressimäär kõrgem, kui on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Ühtlasi on ka

lepingus kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokku lepitud intressimäär.

Seetõttu saab ja tuleb antud olukorras lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku

lepitud intressimäär 40,43% aastas.

2-23-111630

14. Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16

väljendatud seisukohast, nagu maksimaalseks mõistlikuks viivisemääraks võiks lugeda 24%

aastas ehk 0,06% päevas. Viidatud kohtuasjas esitatud Riigikohtu seisukohad ei ole

kohaldatavad käesoleva kohtuasjale põhjusel, et kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 oli tegemist

õppeteenustasu hüvitamise lepinguga, mitte tarbijakrediidiga, ning selles ei olnud võimalik

VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes lähtuda lepingujärgsest intressimäärast, sest seda ei

olnud lepingus kokku lepitud (kokku oli lepitud üksnes viivisemääras). Käesolevas tsiviilasjas

on aga poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus intressimääras kokku lepitud, mistõttu

tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.

15. Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui

seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud

kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub,

kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Ka olukorras, kus laenu tingimustes kokku

lepitud viivisemäär on tühine või viivisemäär tuleb tüüptingimustest ega saa seetõttu olla

õiguslik alus viivise nõudmiseks, tuleneb sama suur viivisemäär seadusest, s.o VÕS § 415 lg-

st 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatust (vt TlnRnKo 05.11.2019, 2-18-5981, p 28;

TlnRnKo 18.02.2021, 2-19-134971, p-d 22-23; TlnRnKo 19.04.2021, 2-20-110475, p-d 23-24;

TlnRnKo 03.06.2021, 2-20-117378, p 16).

16. Antud juhul ei ole kostja taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa

vähendamist. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes

võlgniku nõudel.

17. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis tuleb jätta menetluskulud kostja

kanda. Hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Käesolevas kohtuasjas esitatud

hagiavaldus ei ole tüüpiline masshagi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu

08.08.2023 tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud viivise osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657

lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks

läbivaatamiseks

saata

ka

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramisie

osas.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

19. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt, st osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude kostja vastu lepingust nr KK3523986 tulenevalt põhinõudelt (4800 eurot) sissenõutavaks

muutunud viivise 822,66 eurot saamiseks (maakohus rahuldas 1095,27 euro suuruse

viivisenõude 272,61 euro ulatuses), ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud osaliselt

hageja kanda. Samuti ei nõustu hageja sellega, et maakohus pidas tema õigusabikulu liiga

suureks. Muus osas hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud.

20. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

2-23-111630

nõustub hagejaga, et maakohus eksis viivisenõuet käsitledes materiaalõiguse normide

tõlgendamisel ja kohaldamisel. Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingule

kohalduva VÕS § 415 lg 1 ja seetõttu ekslikult kohaldamata VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

viidatud viivisemäära. Seejuures rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise

kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), kui jättis käsitlemata hageja väited lepingus

kokkulepitud intressimäära ja kohalduva viivisemäära kohta ning põhjendamata, miks ta neid

asjakohaseks ei pea või nendega ei nõustu. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 656 lg 1 p 5,

jättes hageja esitatud väidete osas täielikult seisukoha võtmata ning kohtuotsuse seega

põhjendamata.

21. Nimelt on hageja 19.06.2023 hagiavalduses (dtl 21–31) oma viivisenõuet esitades

tuginenud VÕS § 113 lg 1 esimesele ja kolmandale lausele. Hageja märkis, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Seejärel selgitas hageja lepingu nr KK3523986 kohta, et nõuab selle alusel

viivist põhivõlalt 4800 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.11.2022,

kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras 40,43%, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõudis asjaomast

sissenõutavaks muutunud viivist 1095,27 eurot, esitades selle kohta viivise arvestuse (dl 140).

Hageja tugines Riigikohtu seisukohale, et laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Riigikohus on

selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui

pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).

22. Praegusel juhul oli lepingus nr KK3523986 kokkulepitud intressimäär 40,43% aastas.

Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt

tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohus viitas Riigikohtu

10.05.2016 määrusele asjas 3-2-1-25-16 (p 13), mis aga ei käsitle tarbijakrediidi olukorda ega

ole oma järelduse osas – eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära – käesoleval juhul asjakohane.

Maakohus ei ole samal ajal põhjendanud, miks ei ole asjas kohaldatav VÕS § 113 lg 1 kolmas

lause, kuigi Riigikohus ei ole muutnud eelmises p-s viidatud otsuses 3-2-1-120-08 väljendatud

seisukohti. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses viidanud muudele asjaoludele, millega võiks

kaasneda laenulepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus.

Muuhulgas ei ole maakohus tuvastanud, et krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1

sätestatud ülempiiri. Arvestades, et kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud, ei oleks

maakohus saanud viivist omal algatusel vähendada (RKTKo 12.06.2011, 3-2-1-52-11, p 19).

23. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude. Kuna

vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus aga teha tühistatud osas ise uut otsust,

vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus

2-23-111630

rikuti

menetlusõiguse

normi,

mis

toob

ilmselgelt

kaasa

otsuse

tühistamise

apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse

uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud

osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha

otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

24. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1, RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

25. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse

piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle

tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 822,66 eurot.

26. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks

läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude

jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

27. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tagasi enammakstud riigilõiv

70 eurot (TsMS § 150 lg 1 p 1). Hageja vaidlustas hagi rahuldamatajätmise üksnes

sissenõutavaks muutunud viivise (822,66 eurot) ning menetluskulude osas. Seega on tsiviilasja

hinnaks apellatsiooniastmes 822,66 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja

on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 315 eurot (st 245 eurot + 70 eurot

menetluskulude vaidlustamise eest). Menetluskulude vaidlustamiselt hageja käesolevas asjas

eraldi riigilõivu tasuma ei pidanud.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt