3-22-1809/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1809

Haldusasi

MTÜ

Väikese

Väina

Loodushoid

kaebus

SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus 19.05.2022 otsuse nr 1-

25/678 punktide 32.1 ja 32.3 ning 26.07.2022 vaideotsuse nr

1-16/57 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Väikese Väina Loodushoid, volitatud

esindaja vandeadvokaat Veiko Vaske

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, volitatud

esindaja Silver Nittim

Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, volitatud

esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asjale

juurde

järgmised

dokumendid:

„Hanketeade“,

„Kvalifitseerimistingimused“, „Lisa 9 - Hanke tehniline kirjeldus - Niitmistehnika“,

„Põhikiri“ ja „Üldkoosoleku protokoll“.

2. Jätta MTÜ Väikese Väina Loodushoid kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.09.2022 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

3-22-1809

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ

Väikese

Väina

Loodushoid

(kaebaja)

esitas

24.11.2016

SA-le

Keskkonnainvesteeringute Keskus (vastustaja) taotluse toetuse saamiseks projektile nr 2014-

2020.8.01.16-0149

„Tehnika

soetamine

puisniitude

hooldamiseks

niitmise

teel“

kogumaksumusega 181 320 eurot. Projekti eesmärk on Laimjala vallas Kingli ja Saaremetsa

hoiualadel (16,7 ha) ning Orissaare vallas Liigalaskma-Orinõmme hoiualal (22,9 ha)

hooldamine niitmise teel. Elupaikade säilitamiseks sooviti osta niidukid, kaaruti, vaaluti,

presskogur, esilaadur ja pallihaarats.

2. Vastustaja rahuldas 08.05.2017 otsusega nr 1-25/491 perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (STS2014_2020) ja keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 „Toetuse andmise

tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine

ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine” ja „Poollooduslike koosluste

hooldamiseks vajaminevad investeeringud” raames“ (määrus nr 35) alusel kaebaja taotluse ning

määras kaebaja projektile toetuse 154 122 eurot, s.o 85% projekti abikõlblike kulude

maksumusest. Omafinantseeringu suuruseks oli 27 198 eurot. Abikõlblikkuse periood

01.04.2017–01.04.2018. STS2014_2020 § 24 ja määruse nr 35 § 20 järgi oli kaebaja kohustatud

mh järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust (RHS), sh RHS-is toodud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid. Alates lihthanke piirmäärast tuli hanked läbi viia elektrooniliselt

riigihangete registris.

3. Kaebaja avaldas 13.06.2017 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava

riigihanke „Niitmistehnika soetamine puisniitude hooldamiseks“ (viitenumber 187393)

hanketeate ja -dokumendid ning sõlmis 04.07.2017 Stokker Agri OÜ-ga hankelepingu summas

88 125 eurot.

4. Vastustaja vähendas 25.01.2018 otsusega nr 1-25/15 toetuse abikõlblikkuse summat

5208,87 euro võtta, sh toetuse summat 4427,54 euro võrra, sest hanke kvalifitseerimistingimus

netokäibe osas ja hankedokumentide muutmisest teavitamine ei vastanud RHS-is avatud

hankemenetlusele seatud nõuetele.

5. Vastustaja tunnistas 25.05.2020 otsusega nr 1-25/10652 oma 25.01.2018 otsuse kehtetuks

ja maksis kaebajale toetuse 4427,54 eurot välja. Riigikohus leidis 20.11.2019 otsuses asjas

nr 3-17-2718, et eraõiguslik juriidiline isik ei ole hankija RHS § 5 lg 2 p 5 järgi, kui ta ei täida

õigusakti või vastava lepingu alusel riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse

ülesannet. Kui kaebaja oleks hanke läbi viinud mittehankijana, siis ei oleks olnud tegemist

rikkumisega. Netokäibe osas ei ole tegemist konkurentsi piirava nõudega seetõttu, et turul

osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava nõude oleksid täitnud. Sellist pakkujate hulka

arvestades ei saa mittehankijale ette heita, et ta ei oleks konkurentsi ära kasutanud asja

ostmiseks

mõistliku

hinnaga,

mis

on

struktuurivahenditest

rahastamise

aluseks.

Hankedokumentide täpsustus on kõigile nähtav riigihangete registri teabevahetuse rubriigis.

6. Rahandusministeerium auditeeriva asutusena leidis 21.02.2022 auditi nr JKS-44/2021

lõpparuandes „SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui rakendusüksuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide audit“3 (tähelepanek 4.2, lk 37-40), et kaebaja poolt hankes seatud

kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt peab pakkuja 2015. a ja 2016. a netokäive ületama

2 miljonit eurot, ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne. Tuvastati mitteabikõlblik

kulu 10 417,74 eurot. Vastustaja poolt finantskorrektsiooni ümberhindamine ei olnud

1 Kaebaja 31.08.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 31.08.2022 esitatud lisa 2.

3 Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 1.

3-22-1809

3(12)

põhjendatud. Kaebajal oli kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3),

mille järgi peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva

konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, vältima konkurentsi kahjustavat huvide

konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Kvalifitseerimistingimused ei tohi välistada

konkurentsi, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Hankes

seatud nõue, et pakkuja netokäive nii 2015. a kui ka 2016. a peab olema ületanud 2 miljonit

eurot, on ebaproportsionaalne, arvestades, et hankelepingu maht on 88 125 eurot, ja saavutatav

vaid piiratud arvu ettevõtjate poolt. Ebaproportsionaalne valikukriteerium võis tekitada

võimalike pakkujate jaoks põhjendamatu takistuse hankel osalemiseks, mistõttu on rikutud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Puudub kindlustunne, et toetust on kasutatud otstarbekalt.

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 21 lg 2 järgi tuleks kohaldada 10%

finantskorrektsiooni määra. 5% määra saab kohaldada juhul, kui minimaalne konkurents oli

tagatud, st mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid tingimustele. Esineb

oht, et kaebaja kehtestatud kvalifitseerimistingimus oli liialt piirav, mistõttu ei olnud tagatud

piisav konkurents ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. Oluline ei ole, et

turul osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava nõude oleksid täitnud. Oluline on, et nõue oleks

proportsionaalne hanke eesmärgiga.

7. Vastustaja koostas 19.05.2022 otsuse nr 1-25/6784, millega:

 nõudis kaebajalt tagasi väljamakstud toetuse 8855,09 eurot (p 32.1);

 muutis 08.05.2017 otsust ja luges projekti abikõlblikeks kuludeks 170 902,25 eurot

(181 320,00 – mitteabikõlblik summa 10 417,75), toetuse summaks 145 266,91 eurot

(154 122,00 – mitteabikõlblik toetus 8855,09) ja omafinantseeringu summaks

25 635,34 eurot (27 198,00 – mitteabikõlblik omafinantseering 1562,66) (p 32.3);

 tunnistas 25.01.2018 ja 25.05.2020 otsused kehtetuks (p 32.4).

Põhjendused:

7.1. STS2014_2020 § 26 lg 6 järgi peab toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i mõttes, järgima

RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma

käibemaksuta võrdne 5000 euroga või sellest suurem. Kaebaja on rikkunud RHS §-s 3 toodud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihangetes on netokäibe nõue piiratud 2-kordse,

erandjuhul 3-kordse maksumusega hankeobjekti maksumusega, kui see ära põhjendatakse.

Kaebaja korraldatud hankes on nõutud käive seadmete maksumusest 22 korda suurem, st

10 korda suurem kui seadusandja on hiljem kehtestatud RHS-is proportsionaalseks pidanud.

Kõrgem netokäive ei tähenda automaatselt, et pakkuja on suuteline lühikese aja jooksul hankija

tehnilise

probleemi

lahendama.

Selle

küsimuse

saab

maandada

garantii-

ja

hooldustingimustega. Ei ole selge, miks sellise erakordselt piirava tingimuse seadmine vajalik

oli. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte rakendamiseks oleks kaebaja pidanud

looma võimaluse, et võimalikult paljud sobivad pakkujad konkureeriksid soovitud hankeobjekti

osas. Kvalifitseerimistingimused peavad olema proportsionaalsed hankelepingu eseme suhtes.

Ebaproportsionaalse majandusliku näitaja nõude esitamine võis mõjutada potentsiaalsete

pakkujate otsust hankes osaleda, mis võis omakorda põhjendamatult takistada konkurentsi

efektiivset ärakasutamist.

7.2. Finantskorrektsiooni kohaldamisel ei pea tõendama Euroopa Liidu fondidele tekitatud

kahju. Piisab sellest, kui on põhjendatud oht, et kahju tekkis (STS2014_2020 § 46 lg 1).

4 Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 2.

3-22-1809

4(12)

Praegusel juhul ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju Euroopa Liidu

struktuurifondidele. Toetuse saaja on kohustatud kasutama avalikke rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi

suhte alusel. Vastustaja ei ole tuvastanud, et antud asjas oleks selliseid huvisid, mis saaksid üles

kaaluda avalikku huvi tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.

7.3. Kaebaja projektile antud toetus tuleb lugeda eeltoodud põhjendustel osaliselt

mitteabikõlblikuks ja nõuda see kaebajalt osaliselt tagasi (STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3).

Määruse nr 143 § 21 lg 2 järgi tuleb kohaldada 10% korrektsiooni määra, kuna esitati vaid üks

pakkumus. Rikkumine võis kaasa tuua selle, et hankes jäid esitamata veelgi soodsamad

pakkumused. Seega võis tekkida kahju. Tagatud ei olnud minimaalne konkurents, sest osales

ainult üks pakkuja, kuigi turul on 10 pakkujat. Kui turul tegutses ka väiksema müügituluga

ettevõtjaid, kes võisid jääda ülepaisutatud netokäibe nõude tõttu konkurentsist välja, siis ei saa

kindlalt väita, et kaebaja on efektiivselt ära kasutanud konkurentsi asja ostmiseks mõistliku

hinnaga. Rikkumisega seotud hankelepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on

104 177,4 eurot, millest toetus on 88 550,79 eurot ja omafinantseering 15 626,61 eurot. Kulud

on kaebajale täies mahus välja makstud. Mitteabikõlblik kulu on 10% ehk 10 417,75 eurot.

Tagasi

tuleb

nõuda

mitteabikõlblik

toetuse

osa

8855,09

eurot.

Mitteabikõlblik

omafinantseeringu osa on 1562,66 eurot.

8. Kaebaja esitas 19.05.2022 otsuse peale vaide5, mille vastustaja 26.07.2022 vaideotsusega

nr 1-16/576 rahuldamata jättis. Põhjendused:

8.1. Vaie on nõrgalt põhistatud. Ei ole aru saada, kas kaebaja on arvestanud analüüsi tegemisel

vaid Eesti või ka välisriikide ettevõtteid ja millel analüüs põhineb. See, et ükski väiksema

käibega Eesti või rahvusvaheline ettevõte poleks saanud ka muidu hankel osaleda, ei ole kuidagi

tõendatud ega kontrollitav. Ei ole aru saada, millel põhineb eeldus, et põllumajandustehnika

müügiga tegelevates ettevõtetes saavad töötajad Eesti keskmist palka. Millegagi ei ole

põhjendatud väide, et keskmises tõsiseltvõetavas Eestis tegutsevas põllumajandustehnika

müügiga tegelevas ettevõttes on töötajaid üle 10. Sisustatud pole mõistet „tõsiseltvõetav

põllumajandustehnika müügiga tegelev ettevõte“. Kaebaja argumendid ei tõenda ammendavalt,

et käibenõude tingimus oleks olnud proportsionaalne ja vajalik. Paljasõnaline on väide, et

madalam käibenõue ei oleks antud sektoris õigustatud ega annaks soovitud garantiid.

8.2. Finantskahju oht on selgelt ära näidatud.

8.3. Vastustaja poolt hankedokumentide kooskõlastamine ei olnud õiguslikult siduv ja kaebaja

teadis seda. Selle eesmärk on toetuse saajaid enne hanke läbiviimist hea halduse printsiibist

lähtudes nõustada ja aidata neil võimalikult varases faasis rikkumisi vältida. Samas ei saa see

anda mingit garantiid, et hiljem rikkumist ei tuvastata ja finantskorrektsiooni ei järgne.

Vastustaja ei saa võtta võimaliku rikkumise eest vastutust enda peale ja sellest on kaebajat

selgelt teavitatud. Struktuuritoetuse kasutamise puhul võib järgneda mitu faasi hilisemaid

järelkontrolle ja auditeid erinevate haldusorganite poolt.

9. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.05.2022 otsuse p-de 32.1 ja

32.3 ning 26.07.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

9.1. Puudub vaidlus, et kaebaja ei olnud hanke läbiviimise ajal hankija riigihankeid

reguleerivate õigusaktide mõttes. Seega ei ole hange käsitletav riigihankena, vaid toetuse saaja

ostuna. Kaebaja oli hanget läbi viies seotud vaid RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

5 Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 3.

6 Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 4.

3-22-1809

5(12)

üldpõhimõtetega, kuna seda nõudis STS2014_2020 § 26 lg 6. Lähtuda tuleb hanke korraldamise

ajal kehtinud RHS-ist (st kuni 31.08.2017 kehtinud seadusest).

9.2. Ei ole selge, millises seaduses sätestatud ja milliste kohustuste rikkumist kaebajale ette

heidetakse. RHS § 3 ja ka selle p 3 sisaldavat mitut üldpõhimõtet. Säästlikkuse põhimõte

kehtestati alles alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS-is. Otsuse puudulik argumentatsioon

tingib selle tühistamise.

9.3. Ükski õigusakt ei nõudnud kaebajalt hankemenetluse läbiviimist, mida kaebaja tegi

vabatahtlikult. Kaebajal oli kohustus järgida vaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Sellest ei tulene, et kaebaja peaks korraldama riigihangete registris väljakuulutatava ja

konkurentsile avatud menetluse. Piisanuks, kui kaebaja oleks võtnud registriväliselt mõned

hinnapakkumised ja eelistanud neist soodsaimat. Seega tegi kaebaja enam, kui temalt nõuti.

Hanke avalikult väljakuulutamisega võimaldas kaebaja pakkumuse esitada laiemale ettevõtjate

ringil, kui see olnuks võimalik vaid hinnapakkumiste küsimisel. Kaebaja tekitatud konkurents

ei olnud näiline. Nagu kaebaja juba 2017. a-l selgitas, leidus tollal Eesti turul 10 ettevõtjat, kelle

aastane netokäive oli kaebaja seatud lävendist kõrgem. Nende ettevõtjate käive moodustas

2016. a-l 71% kogu sektori netokäibest. Kaebaja uuringud näitasid, et ettevõtjad, kelle aastane

netokäive jäi alla 2 miljoni euro, ei olekski suutnud hankes seatud tehnilistele kriteeriumidele

vastavat tehnikat pakkuda. Seetõttu ei saa rääkida konkurentsi piiramisest. Ühelegi ettevõtjate

grupile ei ole tehtud liigseid ega põhjendamatuid takistusi hankel osalemiseks. Kõigil

ettevõtjail, kes potentsiaalselt võinuks pakkumuse teha, oli see võimalus olemas. Sellest, et

hanke väljakuulutamise ajal oli lausa 10 asjaomase valdkonna Eesti ettevõtjat, kes vastasid

netokäibenõudele, tuleneb, et nõue ei saanud olla liiga range või ebaproportsionaalne. Viide

kahekordsele hankelepingu eeldatavale maksumusele on asjakohatu, sest sellise nõude

kehtestas alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS § 100 lg 3 ja see kehtib vaid

hankemenetluses.

9.4. Proportsionaalsuse põhimõte ei nõua, et kvalifitseerimisetingimused peavad olema nii

leebed, et pakkumuse saaksid teha kõik potentsiaalsed asjas huvitatud isikud. Samuti ei tulene

RHS-ist, et igal juhul peavad hankes saama osaleda väiksemad ettevõtjad. Nõutav on, et

tingimus ei oleks konkreetse kaasuse asjaolusid arvesse võttes ülemäärane ja konkurents ei

oleks ebavajalikult piiratud. Kaebaja ei pea seadma kvalifitseerimistingimusi selliselt, et see

kunstlikult suurendaks konkurentsi. Ettevõtjal, kes ise kvalifitseerimistingimust ei täida, on

võimalik esitada ühispakkumus või tugineda teise ettevõtja vahenditele. Need võimalused

leevendavad hankija seatavatest tingimustest tulenevaid võimalikke konkurentsipiiranguid.

Kvalifitseerimisetingimust ei saa lugeda seadusevastaseks ainuüksi seetõttu, et ettevõtja, kes

sellele tingimusele ei vasta, ei saa seetõttu teistele isikutele tuginemata hankes osaleda.

9.5. Ei ole arusaadav, kas kaebajale heidetakse ette ebaproportsionaalsust või ebavõrdset

kohtlemist. Väidetavalt ebaproportsionaalne tingimus kehtib ühtviisi kõigi ettevõtjate suhtes.

Viited heale tavale ei ole asjakohased.

9.6. Kaebaja ei saa olla ohustanud Euroopa Liidu finantshuve. Kahju saanuks tekkida seeläbi,

kui kaebaja oleks hankinud vajamineva tehnika turuhinnast kallimalt. Kuna hange kuulutati

avalikult välja, siis ei saanud ükski huvitatud ettevõtja teha hankes sellist hinnapakkumist, mis

ei arvestaks tiheda konkurentsiga. Seega tõi hanke väljakuulutamine kaasa keskmisest

turutasemest madalama, mitte kallima hinnaga lepingu sõlmimise. Väide, et äkki toonuks

netokäibe madalam nõue kaasa odavama hinna, on spekulatiivne ja paljasõnaline. Kõigil

ettevõtjatel, kes olnuks suutelised hanke tehnilistele tingimustele vastavat tehnikat pakkuma,

oli see võimalus olemas. Netokäibenõude suurus ei mõjutanud pakkumuse hinda. Pakkumuse

hinda mõjutab pakkuja kasumiootus, riskialtisus, potentsiaalsete konkurentide olemasolu

3-22-1809

6(12)

teadvustamine jne. Selleks, et Euroopa Liidu eelarvele kahju tekitamist ette heita, peab ära

näitama, et kaebaja sõlmitud leping on sõlmitud toonasest turuhinnast kallimalt. Euroopa Kohtu

lahendite mõte ei saa olla, et absoluutselt iga kord, kui esineb pisimgi riigihankereeglite

rikkumine, kahjustab see Euroopa Liidu siseturgu ja peab tooma kaasa finantskorrektsiooni.

Euroopa

Kohtu

lahendid

räägivad

eeldusest,

mis

peab

olema

ümber

lükatav.

Finantskorrektsiooni vajalikkuse analüüs peab olema kaasusepõhine. Vajadusel tuleb küsida

Euroopa Kohtult eelotsust.

9.7. Kaebaja ei vaidlusta korrektsiooni määra suurust, vaid selle kohaldamist.

10. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

10.1. Otsuse põhjendamispuudused ei muuda otsust arusaamatuks. Otsuses viidati ilmselgelt

ebatäpselt RHS § 3 p 4 asemel p-le 3, põhjendades konkurentsi efektiivse ärakasutamise

põhimõtte rikkumist. Säästlikkuse põhimõtte rikkumisele viitamine oli asjakohatu, sest seda

põhimõtet enne 01.09.2017 kehtinud RHS ei sätestanud. Samas oli säästlikkuse põhimõte välja

toodud täiendava alusena ega mõjuta muid otsuses toodud õiguslikke aluseid. Kaebaja on aru

saanud, et talle heidetakse ette proportsionaalsuse põhimõtte ja konkurentsi efektiivse ära

kasutamise põhimõtte rikkumist, ning on osanud esitada vastuväiteid. Vaidlusalune otsus

põhineb sisuliselt auditiaruandel, mille kohaselt rikkus kaebaja seatud netokäibe nõudega RHS

§ 3 p-s 3 sätestatud proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise ning konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtteid. Põhjendamispuuduste tõttu otsuse tühistamine tooks kaasa uue

samasisulise otsuse tegemise ja vaidluse pikenemise. Tegemist on haldusmenetluse seaduse

§-s 58 sätestatud olukorraga, kus menetlusvead ei too kaasa haldusakti tühistamist.

10.2. Kaebuse põhjendused ei lükka ümber vaidlusaluse otsuse põhjendusi. Asjaolu, et hange

viidi läbi riigihangete registris, kuigi õigusaktid seda ei nõudnud, ei saa põhjendada

ebaproportsionaalsete kvalifitseerimistingimuste seadmist. Hanke tingimused peavad olema

kooskõlas RHS §-ga 3, sõltumata selle läbiviimise vormist.

10.3. Kaebaja väide, et kõigil potentsiaalsetel ettevõtjatel olnuks võimalus pakkumus esitada,

ei ole tõendatud ega põhjenda kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Piirav

kvalifitseerimistingimus hankes peab olema põhjendatud ja eesmärgipärane ega tohi minna

piiravamaks, kui eesmärki arvestades vajalik. Põhjendamatult kõrget netokäibe nõuet ei tohiks

seada ka juhul, kui kõik turuosalised sellele nõudele vastaksid. See argument võib olla

asjakohane isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise printsiipide

rikkumise hindamisel. Kaebaja ei ole arvestanud, et pakkumuse võinuks teha ka väljastpoolt

Eestit pärit ettevõte. Samuti ei ole ta tõendanud oma väidet Eesti ettevõtete kohta. Kaebaja peab

tõendama, et ebaproportsionaalsel tingimusel puudus mõju konkurentsi efektiivsele

ärakasutamisele.

10.4. Vastustaja ei ole lähtunud alates 01.09.2017 kehtima hakanud RHS § 100 lg-st 3, seda

ka mitte analoogia korras. Toodud on näitlik paralleel, kuivõrd suures ulatuses erines kaebaja

nõutud netokäive seadusandja poolt põhjendatuks peetust. Kaebaja ei ole sedavõrd suure nõude

seadmise vajadust põhjendanud.

10.5. RHS § 3 rikkumine tõi kaasa finantskahju ohu. Määruse nr 143 § 21 lg 1 järgi tuleb ära

näidata vaid kahju oht, mitte kahju tekkimine. Seda toetab ka senine haldus- ja kohtupraktika.

Ebaproportsionaalne kvalifitseerimistingimus võis tuua kaasa olukorra, et hankes jäid esitamata

veelgi soodsamad pakkumused.

11. Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium ei nõustunud kaebaja seisukohtadega.

Põhjendused:

3-22-1809

7(12)

11.1. Kaebaja oli vastustaja 08.05.2017 otsuse p 15 järgi kohustatud järgima

STS2014_2020 §-s 24 ja määruse nr 35 §-s 20 toodud toetuse saaja kohustusi, mh järgima

toetuse kasutamisel RHS-i. Kaebajal oli kohustus viia hange, mille eeldatav maksumus

käibemaksuta on suurem või võrdne lihthanke piirmääraga, läbi elektroonilises riigihangete

registris. Kaebajal oli kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, st tagada

riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus, olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine

riigihankel, vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohelda kõiki isikuid võrdselt.

RHS § 3 p 3 järgi peab hankija jälgima, et kõik piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Proportsionaalsus tähendab

seda, et hankes seatud kriteeriumid peavad olema vajalikud ja mõõdukad. Mõistlik ei ole

väikesemahulise hanke korral seada ülemäära kõrgeid nõudeid ettevõtjate aastakäibele, mis

võib välistada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalused hankel osalemiseks.

Rahandusministeeriumile teadaolevalt registreerus hankesse 3 ettevõtet, kellest vaid üks esitas

pakkumuse. Ühe hankesse registreerunud ettevõtja, kes pakkumust ei esitanud, 2015.-2016. a

netokäive ei ületanud tingimuses nõutut. Seega tegutses turul ka väiksema müügituluga

ettevõtjaid, kes jäid ülepaisutatud netokäibe nõude tõttu konkurentsist välja. Seega ei saa väita,

et kaebaja on efektiivselt konkurentsi ära kasutanud asja ostmiseks mõistliku hinnaga.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud kõigil ettevõtjail, kes olnuks suutelised pakkuma

hanke tehnilistele tingimustele vastavat tehnikat, võimalust pakkumust teha.

11.2. Rahandusministeeriumile teadaolevalt peeti juba enne 01.09.2017 kehtinud RHS-i

kehtivuse ajal nii kohtu- kui riigihangete vaidlustuskomisjoni praktikas mõistlikuks varasema

käibe nõuet, mis on samas suurusjärgus riigihanke eeldatava maksumusega. Teatud juhtudel

võis hankija seada tingimuse, kus eelnev käive võis olla 1-2,5 korda suurem hanke eeldatavast

maksumusest. Euroopa Komisjoni dokumendis „Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade

vältimiseks

Euroopa

struktuuri-

ja

investeerimisfondidest

rahastatavate

projektide

riigihangetes“ on p-s 2.3.1 välja toodud näitena nõue, mille kohaselt ei tohiks kehtestada

ebamõistlikult kõrgeid rahalisi nõudeid, mis välistaksid automaatselt muus osas igati pädevate

pakkujate

osalemise.

Levinumaks

näiteks

on

olukord,

kus

hankija

kehtestab

ebaproportsionaalselt kõrged nõuded käibele/müügile. Üldiselt on hea tava, et pakkujatelt

nõutava aastakäibe tase ei ole suurem kui lepingu 2-kordne väärtus. Kaebaja on nõudnud

23 korda suuremat eelnevat käivet.

11.3. Määruse nr 143 § 21 lg 1 järgi tuli kohaldada 10% korrektsiooni määra. Tallinna

Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses asjas nr 3-20-2402 (p 36) ja 22.06.2022 otsuses asjas

nr 3-19-1239 (p 34) leidnud, et ebaseadusliku kvalifitseerimistingimuse kehtestamine on selline

rikkumine, mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele. Euroopa Kohus

on otsuses asjas nr C-743/17 (p 67) ja otsuses asjas nr C-408/16 (p-d 60-61) selgitanud, et

nõutav ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud. Järelikult ei tulnud konkreetset kahju välja

selgitada. Antud juhul on esinenud riigihanke eeskirjade rikkumine ja seetõttu tuleb eeldada

kahju tekkimist.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja vaidlustab tema suhtes tehtud finantskorrektsiooni otsust põhjusel, et tema arvates

puudus selle tegemiseks alus. Kaebaja ei vaidlusta kohaldatud korrektsiooni määra (10%),

summades tehtud ümberarvestuste õigsust ega viivise nõuet. Seetõttu kohus neid asjaolusid ei

kontrolli (HKMS § 2 lg 3).

3-22-1809

8(12)

13. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja ei olnud hankija RHS7 § 10 tähenduses. Põhikirjast8

nähtuvalt tegutseb kaebaja küll avalikes huvides, kuid tema eesmärgid ja ülesanded on laiemad

kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule õigusaktidega pandud eesmärgid ja kohustused.

Tegemist on kogukonna ja keskkonna huvides tegutseva vabatahtliku ühendusega. 2015. a

üldkoosoleku protokollist9 ei nähtu liikmete hulgas ühtegi avalik-õiguslikku isikut.

14. Kuna kaebaja ei olnud hankija RHS-i tähenduses, siis ei olnud tal kohustust järgida RHS-is

sätestatud menetlusreegleid (STS2014_202010 § 26 lg 1). Kaebaja poolt hanke läbiviimise ajal11

kehtinud STS2014_2020 § 26 lg 6 sätestas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima RHS-i

ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või

sellest suurem, peab ta järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Samuti sätestas määruse nr 35

§ 20 lg 4, et hange, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem või võrdne lihthanke

piirmääraga, viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. RHS § 15 lg 3 järgi oli lihthanke

piirmäär asjade ja teenuste hankelepingu korral 10 000 eurot. Riigihangete registri andmetel12

oli hankelepingu maksumuseks ilma käibemaksuta 88 125 eurot. Järelikult ületas kaebaja

sõlmitud lepingu maksumus lihthanke piirmäära, mis tähendab, et tal oli kohustus viia hange

läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja järgida sealjuures RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid.

Ebaõige on kaebaja arvamus, et tal puudus kohustus hanget registris korraldada ja ta oleks

võinud küsida lihtsalt e-kirja teel enda valitud ettevõtjatelt hinnapakkumisi. Toetuse saaja on

kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel (STS2014_2020 § 24 p 1).

15. RHS § 3 sätestab järgmist:

§ 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted

Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid:

1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama

riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste

võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;

2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus

Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement –

GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud;

4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel,

kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku

isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite

kasutamise tõttu;

5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

7 Kohus lähtub praeguses asjas kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadusest, kui ei ole välja toodud teisiti.

8 Kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Põhikiri“.

9 Kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Üldkoosoleku protokoll“.

10 Kohus lähtub vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist, kui ei ole välja toodud

teisiti.

11 Hange kuulutati välja 13.06.2017 ja hankeleping sõlmiti 04.07.2017.

12 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/714900/contracts/1523554.

3-22-1809

9(12)

6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

16. Kaebajale heideti ette RHS § 3 p-de 1, 3 ja 4 rikkumist.

17. Kohus märgib, et nii kaebaja kui ka vastustaja leidsid kohtule esitatud seisukohtades

ekslikult, et kuni 31.08.2017 kehtinud RHS ei näinud ette säästlikkuse põhimõtet. Selle nägi

ette RHS § 3 p 1. Järelikult oli kaebajal kohustus kasutada avalikke rahalisi vahendeid

(kaebajale antud toetust) säästlikult. Sellele põhimõttele viitamist ei saa pidada asjakohatuks.

Tegemist on struktuurifondide asjades ühe olulisema põhimõttega – vältida avalike piiratud

ressursside raiskamist. See võimaldab avalikke vahendeid ka muudeks ülesanneteks kasutada,

mh teistele isikutele ja projektidele toetuse andmiseks. Antud toetus ei ole toetuse saaja omand,

mida ta võib vabalt omal äranägemisel kasutada. Toetust antakse konkreetsetel tingimustel ja

konkreetse eesmärgi saavutamiseks ning toetuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse.

18. Kaebaja korraldas avatud hankemenetlusena läbi viidud hanke „Niitmistehnika soetamine

puisniitude hooldamiseks“ (viitenumber 187393), mille kvalifitseerimistingimustes13 oli

majandusliku- ja finantsseisundi tingimuse nr 2 all toodud kohustuslikuna nõue, et pakkuja

esitab majandusliku seisundi hindamiseks kinnituse, et pakkuja netokäive 2015. a-l kui ka

2016. a-l ületas 2 miljonit eurot. Sama nõue on välja toodud ka hanketeate14 p-s III.2.2

„Majanduslik- ja finantsseisund“. Kaebaja poolt hanke tulemusel soetatud tehnika maksumus

ilma käibemaksuta oli 88 125 eurot. Järelikult ületas kaebaja nõutud käive hankelepingu

maksumust 22,7 korda.

19. Kuigi RHS ei näinud kaebajale ette sätet käibenõude kehtestamise ja selle põhjendatud

suuruse kohta, ei tähenda see, et tegemist oleks kaebaja suva järgi määratava tingimusega, mis

ei kuulu kontrollimisele ja mida ta ei pea põhjendama. Kaebajal on vaba voli otsustada, mida ta

soovib osta, mitte vaba voli otsustada, kellelt ta soovib osta. Ka pakkujatele kehtestatud

käibenõue peab vastama RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Ebaproportsionaalne ja

põhjendamatu käibenõue saab rikkuda RHS § 3 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud põhimõtteid. Juhul,

kui hankija seab pakkujatele väga kõrge käibenõude, siis ei saa hankel osaleda pakkujad, kes

nõutud käibenõuet ei täida. Seega jääb osa potentsiaalsetest pakkujatest hankest kõrvale. Ühelt

poolt riivatakse õigusvastaste hanketingimustega ettevõtjate konkurentsiolukorda, takistatakse

osadel ettevõtjatel majandustegevusega tegeleda, tulu teenida ja nö turul ellu jääda. Eriti

hoolikalt tuleb sellist osade ettevõtjate soosimist vältida avalike vahendite kasutamise korral.

Kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel peab olema võimalus avalikele vahenditele

pretendeerida. Teiselt poolt ei saa hankija sellises olukorras turu parimat pakkumust. Teades, et

osa konkurente ei saa hankel osaleda ja puudub konkurentsisurve, saavad pakkujad esitada

kõrgema hinnaga pakkumuse. See omakorda ei võimalda kasutada avalikke rahalisi vahendeid

säästlikult ega võimalda saavutada hanke eesmärki mõistliku hinnaga. Ebaproportsionaalne ja

põhjendamatu käibenõue kohtleb ettevõtjaid ebavõrdselt, võimaldades suurematel ettevõtetel

hankes osaleda ja tulu teenida ning seeläbi turul oma konkurentsiolukorda parandada.

20. RHS § 3 p 3 järgi peavad isikutele [pakkujatele] seatavad piirangud ja kriteeriumid olema

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on

kaebaja põhjendused sedavõrd suure käibenõude kehtestamisel asjakohatud. Kaebaja viitas

vastustajale 15.11.2017 saadetud kirjas15 (p 9) garantii- ja hooldusremondi tagamise vajadusele.

Hanke tehnilise kirjelduse16 p 7 järgi tagab pakkuja pakutavate seadmete hoolduse ja

13 Kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Kvalifitseerimistingimused“.

14 Kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Hanketeade“.

15 Kaebaja 25.08.2022 esitatud lisa 5.

16 Kohtu poolt riigihangete registrist juurde võetud dokument „Lisa 9 - Hanke tehniline kirjeldus -

Niitmistehnika“.

3-22-1809

10(12)

garantiiremondi volitatud esindaja juures Eesti Vabariigi piires. Viidatud tingimus ei näe ette,

et pakkuja peab ise hooldus- ja garantiiremonditöid osutama. Hooldus- ja garantiiremonditööde

teostamiseks vajaliku lepingu sõlmimine selliste tööde teostajaga ei eelda pakkujalt suure käibe

olemasolu. Seega ei tõenda ettevõtja väiksem käibemaht tema võimetust vajalikke hooldus- ja

remonttöid tagada.

21. Asjakohatu on ka kaebaja põhjendus, et enamik turul tegutsevaid ettevõtjaid, kes oleksid

saanud kaebaja soovitud tehnikat müüa, oleksid vastanud käibenõudele. See ei tähenda, et nagu

poleks konkurentsi piiratud. Oluline pole, et turul oli piisaval hulgal ettevõtjaid, kes kaebaja

esitatud nõudele vastasid. Oluline on, et kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel ettevõtjatel

oleks olnud võimalus hankel osaleda. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et turul

tegutsevad väiksema käibenõudega ettevõtjad poleks suutnud kaebaja soovitud tehnikat

hankida ja kaebajale müüa. Seega riivas kaebaja kehtestatud nõue nende ettevõtjate

konkurentsiolukorda. Samuti pole kaebaja arvestanud võimalusega, et hankest võinuks

huvituda ka mõni RHS § 3 p-s 3 nimetatud välisriigist pärit ettevõtja. Kuigi tegemist ei olnud

rahvusvahelist piirmäära ületava hankega ja hanketeadet ei avalikustatud rahvusvaheliselt, ei

saa välistada, et mõni huvitatud välisriigi pakkuja võinuks leebema käibenõude korral

pakkumuse esitada. See ei olnud keelatud. Järelikult on kaebaja 15.11.2017 kirja juures olevad

ettevõtjate nimekirjad koostatud valedest eeldustest lähtudes ja kontrollimatud ega tõenda

rikkumise puudumist.

22. Kaebaja koostatud nimekirjad/tabelid ei ole tõsiselt võetavad ka muudel põhjustel. Kaebaja

on lähtunud põllumajandustehnika müügiga tegelevate ettevõtjate väljaselgitamisel äriregistris

toodud EMTAK koodist. EMTAK kood on ettevõtja enda poolt määratav ja selle õigsust

reeglina ei kontrollita. Seega ei saa selle koodi alusel teha arvestatavaid järeldusi. EMTAK

koodi alusel tehtud nimekirjad ei kinnita, et turul ei tegutsenud ka muid ettevõtjaid, kes oleksid

olnud huvitatud ja võimelised hankelepingut täitma. Kaebaja viited põllumajandustehnika

müügiga tegelevate ettevõtjate töötajate arvule ja keskmisele palgale on samuti asjakohatud ega

põhjenda mitte kuidagi seatud käibenõuet. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei oleks olnud

väiksema töötajate arvuga või väiksemat palka maksev ettevõtja võimeline hankelepingut

täitma. Põllumajandustehnika ostu-müügilepingu ja tarnelepingu sõlmimine ei eelda suure

töötajaskonna olemasolu. Hankelepingu täitmise võimekust ei ole ainult ettevõtjal, kelle

käibemaht ületab 2 miljonit eurot. Samasugune võimekus võinuks olla ka ettevõtjal, kes on

müünud sarnast tehnikat kordades vähem. Pakkuja usaldusväärsust saanuks kontrollida ka nt

tegutsemisaja pikkuse, varasemate lepingute täitmise, lepingupartnerite soovituse vms kaudu.

Suurem käive ei tõenda, et ettevõte ei lähe lähiajal pankrotti, täidab oma lepinguid

nõuetekohaselt ning tagab nõuetekohase hooldus- ja garantiiteenuse osutamise.

23. Asjakohatu on kaebaja viide hanketingimuste vaidlustamise võimalusele. Hanketingimuste

vaidlustamine on huvitatud pakkuja võimalus, mitte kohustus. Arvestades vaidlustamisega

kaasnevat aja- ja rahakulu, võib potentsiaalne pakkuja otsustada vaidlustamisest loobuda ja

pakkumust mitte esitada. See aga ei tähenda, et rikkumist ei ole olnud ja võimalikku kahju

avalikele vahenditele ei ole tekitatud. Hanketingimuste vaidlustamata jätmine ei lükka kuidagi

ümber eeldust, et õiguspäraste hanketingimuste kehtimise korral oleks hankes võidud esitatud

rohkem pakkumusi ja edukaks võinuks osutuda soodsam pakkumus. Kuna kaebaja ei olnud

hankija RHS-i tähenduses, siis võis ka see asjaolu tekitada potentsiaalsetes pakkujates segadust,

kas ja kuhu saab vaidlustamise soovi korral pöörduda.

24. Samuti

on

asjakohatu

kaebaja

viide

ühispakkumuse

esitamise

võimalusele.

Ühispakkumuse esitamine või alltöövõtu kasutamine on pakkujale ettenähtud võimalus, mitte

kohustus. Piisava kvalifikatsiooniga ettevõtja ei pea olema huvitatud pakkumuse esitamisel

3-22-1809

11(12)

teise isiku (nt konkurendi) näitajatele tuginemisest. Selleks sundimine piirab põhjendamatult

ettevõtlusvabadust.

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja seatud käibenõue ei olnud põhjendatud.

Kaebaja seatud kvalifitseerimistingimus oli hankelepingu maksumust arvestades ilmselgelt

ebaproportsionaalne ja konkurentsi õigusvastaselt piirav, mis sai mõjutada ka hanke tulemust.

26. Kohtu arvates ei oleks väiksema käibenõude seadmine vaid konkurentsi kunstlik

suurendamine, vaid võinuks ka tegelikult konkurentsi suurendada ja väiksemad ettevõtjad

võinuks ka tegelikult hankes osaleda. Kaebaja ei ole vastupidist usutavalt põhjendanud, veel

vähem tõendanud. Rahandusministeerium viitas ühele ettevõtjale, kes registreeris end hanke

juurde, kuid ei esitanud pakkumust, tõenäoliselt põhjusel, et ta ei vastanud käibenõudele.

Järelikult on RHS §-st 3 tulenevate põhimõtete rikkumisega avalikele vahenditele kahju

tekitamine mitte üksnes võimalik, vaid ka eluliselt usutav. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei

pea finantskorrektsiooni tegemiseks kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele tõendama, vaid

selle olemasolu saab eeldada, kui on rikutud toetuse kasutamise nõudeid, sest tõsikindlalt ei saa

välistada vastupidist. Hoopis kaebaja kohustuseks oli tõendada, et kahju ei tekkinud ega

saanukski tekkida ning hanke tulemus olnuks sama ka õiguspäraste hanketingimuste

kehtestamise korral (STS2014_2020 § 24 p 6). Kaebaja ei ole seda teinud.

27. Ebaõige on kaebaja arusaam, et üksnes hanke avalik läbiviimine tagas turuhinnaga

hankelepingu. Üldteadaolevalt esitatakse avalikel hangetel erineva hinnaga pakkumusi. Kuna

kaebaja hankel osales vaid üks pakkuja, siis ei saa kuidagi väita, et veelgi madalama hinna

poleks olnud võimalik soovitud tehnikat soetada.

28. Kuna kaebaja ei järginud hanke läbiviimisel RHS-is ettenähtud põhimõtteid, esines alus

finantskorrektsiooni tegemiseks, sest rikkumise tõttu ei olnud kogu kulu enam abikõlblik

(STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3; määruse nr 143 § 2 lg-d 1 ja 2). Riigihankenõuete järgimisel

võinuks hankel osalejaid olla rohkem, konkurents võinuks olla suurem ja valituks võinuks

osutuda soodsam pakkumine. Sellest tulenevalt on põhjendatud eeldada, et kaebaja valitud

teenuse osutajaga kaasnenud kulud ei ole kogumahus põhjendatud ega abikõlblikud. Kaebaja

on tekitanud seeläbi võimaliku kahju Euroopa Liidu eelarvele ja see toob kaasa

finantskorrektsiooni rakendamise vajaduse. Praegusel juhul ei esinenud STS2014_2020 § 45

lg-s 3 sätestatud aluseid, mis välistanuks finantskorrektsiooni tegemise.

29. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajal toetuse saajana oli toetuse saamise

tingimuste, sh RHS-i üldpõhimõtete järgimise kohustus ja ta peab vastutama nende nõuete

rikkumise eest. Seda vastutust ei saa lükata rakendusüksusele. Rakendusüksuse ülesanne ei ole

kaebaja asemel riigihanget läbi viia ega hankedokumente kehtestada. Samuti ei tulene

kehtivatest õigusaktidest, et rakendusüksuse poolt hankedokumentidele antud kooskõlastus

omaks eelhaldusakti iseloomu, oleks siduv ja saaks seeläbi anda kaebajale õiguspärase ootuse,

et hankedokumentide õigusvastasusele tuginedes kaebaja suhtes edaspidi finantskorrektsiooni

ei tehta. Kooskõlastuse eesmärk ei ole tagada toetuse saajale õiguspärast ootust, et toetust tagasi

ei küsita, vaid kaitsta Euroopa Liidu finantshuve. Euroopa Kohus on 05.03.2019 otsuses asjas

nr C-349/17 p-des 105 ja 106 leidnud, et liikmesriigi asutus, kes on abi ebaseaduslikult andnud,

ei saa tekitada abi saajas õiguspärast ootust, et abi on õiguspärane. Sarnasest seisukohast tuleb

lähtuda ka praegusel juhul ja leida, et varasemad õigusvastased/ekslikud kooskõlastused ei

saanud tekitada õiguspärast ootust, et kaebaja hankedokumendid on õiguspärased ja mingeid

rikkumisi ei esine. Toetuse saajal on hoolsuskohustus abi andmist reguleerivate sätete

järgimisel. Seega olenemata põhjusest, miks varem kaebaja hankedokumente kontrollides

õigusvastaste tingimuste olemasolu ei tuvastatud, ei muutu sellest faktiline asjaolu, et kaebaja

kehtestatud hanketingimus (käibenõue) oli õigusvastane ja rikkus potentsiaalsete pakkujate

3-22-1809

12(12)

õigusi ning see rikkumine võis mõjutada hanketulemusi. Kaebajal olnuks võimalik rikkumist

vältida, kui ta oleks pööranud suuremat tähelepanu RHS-is sätestatud riigihanke

üldpõhimõtetele. Seega saab vaid kaebaja ise vastutada tema poolt läbiviidud hanke

õiguspärasuse eest.

30. Praegusel juhul ei ole võimalik kohustuse rikkumisega kaasnenud rahalise mõju suurust

hinnata, sest ei ole teada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis õigusvastaste hanketingimuste

tõttu oma pakkumuse esitamata ja milliseks võinuks kujuneda eduka pakkumuse maksumus.

Samas ei saa rikkumisega kaasnenud rahalist mõju ilmselgelt välistada. Seetõttu tuleb

finantskorrektsiooni tegemisel ja toetuse vähendamisel lähtuda määrusest nr 143

(STS2014_2020 § 46 lg 1). Kuna kaebaja ei olnud hankija RHS-i tähenduses ja rikkus kohustust

järgida RHS-i üldpõhimõtteid, lähtus vastustaja finantskorrektsiooni tegemisel põhjendatult

määruse nr 143 § 21 lg-st 2, mis nägi ette 10%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise.

31. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu sisaldaks vaidlusalune otsus selliseid vigu, mis

muudaksid sellest arusaamise võimatuks või raskendatuks. Tegemist on otsitud väitega.

Kaebaja oli vastustaja etteheidetest teadlik. Samuti on ta saanud esitada kohtule põhjendatud

kaebuse.

32. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on lõppjärelduses õiguspärane

ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vaideotsus. Kaebus

jääb terves ulatuses rahuldamata.

33. Kohus rahuldas 09.09.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas

vastustaja 19.05.2022 otsuse kehtivuse kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada ka kohaldatud esialgne

õiguskaitse. HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine

koos kohtuotsusega.

34. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, sel põhjusel jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/