3-23-289/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-289

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2022 otsuse

nr 4.2-1/13963-1 ja 20.01.2023 vaideotsuse nr 4.2-1/461-2

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X (endine perekonnanimi Y), volitatud

esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Kristin Annsoo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (vastustaja) väljastas X. Yile (alates 29.12.2021

perekonnanimi X; kaebaja) 07.07.-28.07.2021 relvaloa nr DL50017960 kehtivusega kuni

15.04.2026 relvaliikidele püstol, revolver ja püss sihtotstarbena enese ja vara kaitse. Registri

kohaselt soetas kaebaja 30.07.2021 endale vintraudse püstoli enese ja vara kaitseks.

3-23-289

2. Kaebaja esitas 02.12.2022 vastustajale relvaloa andmete muutmise taotluse, et lisada

olemasolevale vintraudsele püstolile sportimise otstarve. Samuti esitas kaebaja 02.12.2022

relvasoetamisloa taotluse vintraudse püssi soetamiseks sportimise otstarbel.

3. Vastustaja keeldus 23.12.2022 otsusega nr 4.2-1/13963-1 relvaloa andmeid muutmast ja

soetamisloa väljastamisest ning tunnistas relvaloa nr DL50017960 relvaseaduse (RelvS) § 36

lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 alusel kehtetuks. Põhjendused:

3.1. Kaebaja läbis 2021. a-l taustakontrolli ilmselt menetlusvea tõttu, kuna ametnik ei

põhjendanud, miks kaebaja toime pandud süüteod on jäetud tähelepanuta. Kaebaja mõisteti

2007. a-l süüdi 2003. a-l toimepandud karistusseadustiku §-s 117 ja § 118 p-s 1 sätestatud

süüteo eest. Karistusandmed on kustunud, kuid tuleb arvesse võtta, et tegemist oli niivõrd

julma kuriteoga, mida peab isikut iseloomustava teona arvestama. Kaebaja oli kuriteo

toimepanemise ajal täisealine ja ütles teistele grupiliikmetele, et nad lõpetaksid peksmise, kuid

muid samme kuriteo lõpetamiseks ette ei võtnud.

3.2. Politsei andmebaasis on registreeritud järgmised sündmused: 1) 13.12.2003 ärandati

mootorsõiduk, mille politsei pidas kinni, 5 noormeest jooksid sõiduki juurest minema, kellest

üks peeti kinni ja selleks osutus kaebaja, kes oli tarvitanud alkoholi ja paigutati kainenema; 2)

17.09.2007 ei täitnud kaebaja mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“

nõudeid; 3) 03.07.2008 ei täitnud kaebaja mootorsõidukit juhtides liiklusmärgi „Peatu ja anna

teed“ nõudeid; 4) 21.01.2009 juhtis kaebaja mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis

ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra; 5) 05.10.2011 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja

ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra; 6) 04.11.2011 juhtis

kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra;

7) 20.03.2012 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist foori keelava punase

tulega; 8) 10.09.2012 juhtis kaebaja mootorsõidukit, mil ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt

kinnitatud turvavööga; 9) 15.09.2013 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat

sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra; 10) 10.05.2018 juhtis kaebaja mootorsõidukit ja

ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h võrra; 11) 21.10.2019 juhtis

kaebaja mootorsõidukit ja sõitis foori keelava tule ajal ristmikule; 12) 19.08.2020 juhtis

kaebaja mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h võrra.

Kaebajat iseloomustab läbi aastate erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanek (korduvad

lubatud suurima sõidukiiruse ületamised ja muude liiklusseaduse (LS) nõuete eiramised).

Kaebaja käitumine on õiguskuulmatu, kuna ta jätkas pidevalt süütegude toimepanemist.

3.3. Kaebaja peab relvaomanikuna tundma hästi RelvS-i, kuid jättis aasta jooksul teatamata, et

on muutnud enda nime. RelvS § 42 lg 1 p-s 2 on nõue, et relvaomaniku nime muutumisega

seotud muudatus tuleb esitada vähemalt 7 tööpäeva jooksul (RelvS § 41 lg 6 p 3). Ei ole

eluliselt usutav, et niivõrd olulise muudatuse puhul sai tekkida eeldus automaatse muudatuse

kohta.

3.4. Kaebaja väidet, et minevikus toimepandud tegu ei saa ette heita ja kaebaja on muutunud,

ei toeta kaebaja poolt 2007.-2020. a-l toime pandud väärteod, mis viitavad, et kaebaja ei ole

seaduskuulekas. Mootorsõidukiga liiklemisel on oluline pidada kinni kehtestatud LS-i

nõuetest, et oleks tagatud kaasliiklejate elu, tervise ja vara ohtu mittesattumine. LS-i reeglite

eiramine võib edasi kanduda teistesse elulistesse situatsioonidesse. Kaebaja eiras

relvaomanikuna RelvS-i nõuet, mistõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja suudaks kinni

pidada tulirelva käitlemisele seatud rangetest nõuetest. Kaebaja ei pruugi relvaomanikuna

teatavates olukordades oma käitumist ohjata ja seeläbi võib tekkida oht iseendale või teiste

turvalisusele. Ühiskonna ootus avaliku huvina eeldab, et relvaomanikud oleksid

2(7)

3-23-289

õiguskuulekad, kes vastavad kõrgendatud nõudmistele. Teiste isikute turvalisuse ja avaliku

korra kaitseks tuleb kaebaja relvaluba tunnistada kehtetuks.

4. Kaebaja esitas 23.12.2022 otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 20.01.2023

vaideotsusega nr 4.2-1/461-2 rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Taotluse läbivaatamisel hinnatakse mh isiku jätkuvat sobivust tulirelva omama. Hinnangu

andmisel tuleb isiku käitumist hinnata pikema aja jooksul, kontrollimaks võimalust, et

mingisugune konkreetne tegu või sündmus ei olnud ühekordne ega väheoluline episood.

Kaebaja poolt minevikus toimepandud kuritegu oli niivõrd julm, et seda tuleb teda

iseloomustava teona arvestada. Samuti tuleb arvestada kaebaja liikluskäitumist. Lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise ja foori keelava tulega ristmikule sõitmisega seab juht alati

ohtu enda ja kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Neid tegusid etteheites ei ole vastustaja

tuginenud karistusregistri andmetele, vaid politsei andmebaasis olevale või avalikult

kättesaadavale infole.

4.2. Isiku sobivust uuesti hinnates võib vastustaja jõuda teistsugusele järeldusele, seda enam,

et isik on jätkanud õiguskuulmatu käitumisega, jätnud vastustaja õigeaegselt teavitamata nime

muutmisest. Tegemist on RelvS-is kehtestatud nõude eiramisega. Isik peab teadma, et kui ta

RelvS-i nõudeid ei järgi, võidakse tema relvaluba kehtetuks tunnistada. Riigikohus leidis

18.06.2019 otsuses asjas nr 5-19-26, et isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ning avaliku

korra kaitsmise eesmärgil võib piirata isiku vaba eneseteostuse õigust ehk tunnistada

kehtetuks relvaluba või keelduda relvaloa väljastamisest.

4.3. Vastustaja on õigesti teostanud kaalutlusõigust.

4.4. Isik, keda iseloomustab vägivaldne käitumine, korduvad LS-i nõuete eiramised ja kes ei

pea kinni RelvS-i nõuetest, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne ning tema puhul ei saa

eeldada, et ta tulevikus suhtuks relva hoidmisesse ja kandmisesse vastutustundlikult.

Ühiskonna ootus on, et relvaomanikud oleksid õiguskuulekad ja vastaksid kõrgendatud

nõudmistele. Kaebaja neile ei vasta. Ei ole välistatud, et ta võib tulevikus väärkasutada ka

tulirelva. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ja relvasoetamisloa väljastamisest keeldumine on

sobiv ja mõõdukas teiste isikute elu ja tervise ning avaliku korra kaitse tagamiseks.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja

23.12.2022 otsuse ja 20.01.2023 vaideotsuse tühistamine ning vastustaja kohustamine vaadata

kaebaja taotlused uuesti läbi. Põhjendused:

5.1. Kõik osundatud juhtumid jäävad aega, mis eelnes relvaloa väljastamisele. Usutav ei ole,

et algselt väljastati relvaluba menetlusvea tõttu. Kaebaja on laskesportlane, kes käib

võistlemas, mistõttu relva käsitlemine ja ohutus on talle eriti olulised. Ainus, mis leidis aset

pärast relvaloa väljastamist, on nime muutmisest teavitamata jätmine ja see ei saa olla relvaloa

kehtetuks tunnistamise aluseks. Kaebaja karistamiseks elu- või tervisevastase kuriteo eest

aluse andnud tegu leidis aset ca 20 aastat tagasi ja kohaldatud karistus on karistusregistrist

kustunud, mistõttu ei laiene RelvS § 36 lg 2 alusel RelvS § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud keeld

kaebajale. Riigikohtu 14.06.2006 otsusest asjas nr 3-1-1-43-06 ilmneb, et kaebaja nõudis

teistelt kohtualustelt, et nad kannatanu peksmise lõpetaksid. Hoolimata süüdimõistmisest oli

kaebaja teopanus väiksem ja teda ei saa pidada isikuks, kellele relvaluba ei väljastata või juba

väljastatud relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada.

5.2. Vastustaja ületas kaalutlusõiguse piire. Kustunud kuritegu, väärtegusid ja nime

muutmisest teatamata jätmist ei saa RelvS-i sätete alusel arvesse võtta. Mitte ükski

etteheidetav asjaolu ei ole seotud relva kasutamisega. Kohtupraktikas on isikule

3(7)

3-23-289

etteheidetavad rikkumised, mis viisid relvaloa kehtetuks tunnistamiseni, seotud peamiselt

relva kasutamisega (nt ringkonnakohtute lahendid asjades nr 3-20-107, 3-17-2282, 3-17-

2178). Samuti järeldub, et relvaloa kehtetuks tunnistamiseks peab isik olema toime pannud

teo, mis annab tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist (vt nt lahendid

asjades nr 3-20-2365, 3-23-2571, 3-20-1675). Nime muutmisest teatamata jätmine ei ole

selline tegu. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks võivad aluse anda korduvad kehtivad

karistused. Kustunud karistusi saab küll vaadata isikut iseloomustavana, kuid loa kehtetuks

tunnistamiseks peab esinema hiljutine tegu või olema kehtiv karistus. Kaebaja eluviis ei ole

ennast või teisi ohustav.

5.3. Kui vastustaja pidas kaebajat 2021. a-l sobivaks relvaloa väljastamiseks, jääb

arusaamatuks, miks on nüüd tuginetud 20 aasta tagustele sündmustele. Haldusmenetluse

seaduses (HMS) ei ole haldusorgani vastuolulist käitumist haldusmenetluse üldpõhimõttena

sätestatud, kuid tulenevalt õigusriigi põhimõttest peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada

haldusakti, mis on saavutanud õigusjõu. Vastustaja rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet.

Vastustaja tugines kaalutlustele/kriteeriumitele, mida RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel ei saa

arvestada. Vastustaja peab koormavat haldusakti andes tõendama, et esines faktiline ja

õiguslik alus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja võimalus tõendeid esitada ehk

tõendada negatiivset asjaolu on piiratud.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vaidlustatud haldusaktid on ammendavalt põhjendatud ja arvesse võeti kõik

haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid kogumis. Relvaloa ja soetamisloa väljastamisest

keeldumise ning relvaloa kehtetuks tunnistamise otsused on antud kaalutlusõiguse alusel, mis

eeldab hinnangu andmist kaebaja käitumisele ja eluviisile ning võimalikule ohtlikkusele.

Hinnangu andmisel tuleb kaebaja kogu senise käitumise ja eluviisi alusel teha prognoosotsus.

Eriõiguse andmine eeldab loa omanikult keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Avaliku

korra ja julgeoleku kaitse huvides tuleb tagada, et relvi kui kõrgema ohu allikaid ei valdaks

inimesed, kes pole selleks piisavalt usaldusväärsed.

6.2. Kaebaja eiras süstemaatiliselt LS-i nõudeid. Isiku puhul, kes keskmiselt kord aastas jääb

politseile vahele lubatud piirkiiruse ületamisega kuni 30 km/h, turvavöö kasutamata jätmise,

keelava fooritule või muu liikluskorralduse eiramisega, on põhjust eeldada hoolimatut ja

põhjendamatult riskialdist käitumist. Kohus leidis, et sedavõrd sageli rikkumistega politseile

vahele jäänud sõidukijuht eirab liikluseeskirju pidevalt1. Sellise käitumise pinnalt võib asuda

seisukohale, et isik ei pruugi hakkama saada relva hoidmist, kandmist ja kasutamist

reguleerivate nõuete täitmisega ning võib relva kuritarvitada ehk kasutada ilma tegeliku

eesmärgipärase vajaduseta. Seega võib sõltumata karistusregistris karistuste puudumisest

liiklusrikkumise ajalugu kaebaja käitumise ja eluviisi hindamisel arvestada ja ilma

kaalutlusviga tegemata järeldada, et liiklusrikkumistes seisnev käitumisaktide jada kinnitab

isiku väljakujunenud käitumismustrit ohtliku ja relvaomanikule sobimatu käitumisega.

6.3. Relvaloa omandamiseks pidi kaebaja sooritama relvaeksami ja järelikult olema teadlik

nõudest teavitada vastustajat nime muutmisest 7 tööpäeva jooksul (RelvS § 42 lg 1 p 2 ja § 41

lg 6 p 3). Kaebaja eiras kohustuse täitmist aasta aega ja vastustaja tuvastas ise kaebaja nime

muutmise fakti.

6.4. Vastustaja peabki isiku käitumist hindama pikema aja jooksul, kontrollimaks võimalust,

et konkreetne usaldusväärsuses kahtlemist õigustanud tegu või sündmus ei olnud nö

ühekordne ja väheoluline episood, mille pinnalt ei ole põhjust teha põhjapanevamat järeldust

1 Tallinna Halduskohtu 14.10.2022 otsus asjas nr 3-22-1368, p 8.

4(7)

3-23-289

isiku käitumise kohta. Kohus leidis, et relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud

tugineda loa andmisele eelnenud isikut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. RelvS-i

mõtte ega kaalutlusõiguse eesmärgiga ei ole vastuolus relvaloa kehtetuks tunnistamine isikule

relvaloa andmisel tehtud võimalike vigade korrigeerimiseks2. Kui kaebaja

ebausaldusväärsusele viitavad asjaolud on ilmnenud pärast relvaloa andmist – kaebaja jättis

nime muutmisest teavitamata –, on põhjendatud arvestada ka varasemaid asjaolusid.

6.5. Relvaloa kehtetuks tunnistamise keelule osundades tugines kaebaja ekslikult RelvS § 43

lg-le 33, kuigi vastustaja tugines haldusaktis RelvS § 43 lg-le 31. Kaebaja viide ei ole

asjakohane.

6.6. Kaalutlusõiguse piire ei ole ületatud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kaalutluse tulemusega,

ei anna alust väita, et vastustaja eksis kaalutlusõiguse teostamisega. Kui tulirelva omamine on

kaebaja jaoks oluline, oleks ta pidanud käituma viisil, mis ei anna alust pidada teda

sobimatuks relva omama ega too kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja viited tema

laskesportlase staatusele ei oma riskimaandavat mõju. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel säilib

kaebajal õigus laenutada ja kasutada relva lasketiirus ning laskepaigas RelvS §-s 86 ettenähtud

korras, s.o piirang laskespordiga tegelemiseks ei ole absoluutne3. Kaebaja on enda 21.12.2022

pöördumises väitnud4, et enese ja vara kaitseks tal tegelikult relva vaja ei ole. Relvaloa

kehtetuks tunnistamisega isikule kaasnevad kohustused ja ebameeldivused ei kaalu üles

selliste põhiseaduslike alusväärtuste (inimese elu ja tervis) kaitsmise vajadust5. Avalik huvi

kaalub üles kaebaja relvavajaduse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab vastustaja 23.12.2022 otsust ja 20.01.2023 vaideotsust põhjusel, et

talle on tema varasemat karistatust arvestades 2021. a väljastatud relvaluba ja vastustaja ei saa

anda varasemalt teadaolevatele asjaoludele uut hinnangut. Kaebaja poolt vastustajale nime

muutmisest teavitamata jätmist ei saa pidada sedavõrd raskeks rikkumiseks, et kaebaja

relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada ja uus taotlus rahuldamata jätta.

8. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuse andmisel RelvS § 36 lg 4 p-le 3 ja § 43 lg-le 31.

Kohus lähtub vaidlusaluste otsuste ajal kehtinud seaduse redaktsioonist. RelvS § 36 lg 4 p 3

kohaselt võib keelduda soetamis- ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku

turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja

omama. RelvS § 43 lg 31 järgi võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või

relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või

käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.

9. RelvS § 36 lg 4 p 3 ja § 43 lg 31 annavad vastustajale kaalutlusõiguse otsustamaks selle

üle, kas isik on sobiv relva omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule

andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva

näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt

keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Isiku usaldusväärsust on võimalik hinnata tema

käitumisharjumusi ja õiguskuulekust arvestades. Ehkki kaebajale määratud kriminaalkaristus

oli 23.12.2022 otsuse tegemise ajaks kustunud, siis võis vastustaja koostoimes kaebaja kõikide

varasemate rikkumistega seda arvesse võtta. Kohus möönab, et pärast 19.08.2020 toime

pandud liiklusrikkumist ei ole kaebajal kuni 05.01.2022 rikkumisi fikseeritud. Kuid asjaolu, et

2 Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 otsus asjas nr 3-22-642, p 9.

3 Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2022 otsus asjas nr 3-21-578, p 14.

4 Vastustaja 15.03.2023 vastuse lisa 1.

5 Riigikohtu 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p 50.

5(7)

3-23-289

kaebaja jättis nime muutmisest teavitamata ja vastavad dokumendid esitamata, on RelvS-i

rikkumine. Kaebaja väidetav teadmatus seda asjaolu ei muuda.

10. Kaebaja leiab, et kuna 2003. a-l toime pandud kuriteo eest mõistetud karistus on

karistusregistrist kustunud, siis ei laiene kaebajale RelvS § 36 lg 1 p-s 6 sätestatud keeld.

Kohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et vastustaja oleks tuginenud otsuse andmisel

viidatud sättele. Vastustaja võttis otsuse tegemisel aluseks RelvS § 36 lg 4 p 3, mille alusel

võib kaebaja varasemaid tegusid tema iseloomustamisel arvestada.

11. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2023 otsuses asjas nr 3-21-2047 märkinud: „[E]t tegu

ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viited karistatuse

puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda

või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lg 4 p 3 tähenduses.

Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib

isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane

tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist

kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta

hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36

lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt

Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365).“. Kohus

leiab, et ka mootorsõiduki kasutamisel võib esmapilgul väike hoolimatus kaasa tuua väga

rasked tagajärjed. Korduvalt liiklusrikkumisi toime pannud isiku puhul ei saa eeldada, et ta

relvaga ümber käies käitub hoolsalt ja nõuetekohaselt ka siis, kui ta senini ühtegi relva

hoidmise, kandmise või kasutamisega seotud rikkumist toime pannud ei ole. Seega hinnates

isiku liikluskäitumist, saab teha järeldusi isiku usaldusväärsuse osas relvanõuete järgimisel ja

teiste ohutuse tagamisel.

12. Vastustaja osundas vaidlustatud otsuses kaebaja käitumisele, mis on ohtlik tema või teiste

isikute elule ja tervisele. Kaebaja pani 2003. a-l toime kuriteo eriti jõhkral viisil. Kaebaja on

rikkunud perioodil 2003-2020 LS-is sätestatud nõudeid kokku 12 korral ja jättis vastustaja

teavitama 29.12.2021 toimunud perekonnanime muutmisest ehk rikkus RelvS-i nõudeid.

13. RelvS § 41 lg 1 p 4 kohaselt tuleb relvaluba vahetada loa omaja andmete muutumisel.

RelvS § 41 lg 6 p 3 järgi tuleb relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete muutumise

korral esitada Politsei- ja Piirivalveametile vastavad dokumendid 7 tööpäeva jooksul arvates

andmete muutumisest. RelvS § 42 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametis

vormistada relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega ja relvade hoiukoha asukoha

muutumisega seotud muudatused.

14. Kuna kaebaja ei teavitanud vastavalt seaduses sätestatud sõnaselgele nõudele enda nime

muutmisest vastustajat 7 tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 05.01.2022, siis pani ta toime RelvS-i

rikkumise. Relvaloa omanikuna oli kaebajal kohustus täita RelvS-is sätestatud nõudeid.

Relvaloa saamise eelduseks on mh teooriaeksami sooritamine. Siseministri 18.03.2015

määrusega nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa

andmise kord“ kehtestatud teooriaeksamil kontrollitakse mh teadmisi RelvS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest vastutuse valdkonnas. Seega peab

kaebaja relvaomanikuna olema teadlik RelvS-is sätestatud nõuetest, kuna on vastava eksami

sooritanud ja talle usaldati relvakandmise õigus.

15. Vastustaja hindas kõiki kaebaja poolt toimepandud tegusid kogumis. Asjaolu, et

vastustaja pidas varasemalt kaebajat sobivaks relva soetama ja omama, ei tähenda, et ta ei või

enda otsustust muuta.

6(7)

3-23-289

16. Kuna vastustajal on relva ja soetamiseloa andmisel ja kehtetuks tunnistamisel oluline

kaalumisruum, tuleb HMS § 4 lg-ga 2 kooskõlas oleva õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks

järgida haldusmenetlusele omaselt uurimiskohustust (HMS § 6) ja tõhusalt tagada taotleja

õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). Kohus leiab, et vastustaja 23.12.2022 otsus on

kaalutlusvigadeta, vastustaja andis kaebajale enne otsuse tegemist võimaluse arvamuse

esitamiseks ja arvestas kaebaja 05.12.2022 esitatud selgitustega ning 21.12.2022 arvamusega.

17. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 23.12.2022 otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus. Samuti ei ole vastustaja 20.01.2023 vaideotsus õigusvastane,

ka mitte eraldiseisvalt. Kaebaja tühistamisnõuded tuleb jätta rahuldamata.

18. Kuna vaidlusalused otsused on õiguspärased, siis puudub alus kohustamisnõuet

rahuldada.

19. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

20. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente ega

taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 21.10.2025 määrusega.

7(7)