2-23-106535/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1 (8)

2-23-106535

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.09.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-106535

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants Group hagi Mxxxx Dxxxxxx vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

7947,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

Aktiva

Finants

Group

(registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150

Harju maakond);

Hageja

esindajad:

Irina

Metsler-Verner

ja

Alla

Žulinsskaja (e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja:

Mxxxx

Dxxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

aadress: xxxxxxtalu, xxxxxxx, xxxxxx vald,xxxxxxxxxxxx

maakond; e-post: ).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants Group hagi Mxxxx Dxxxxxxx vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt Mxxxx Dxxxxxxxxx hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks

põhivõlg 5472,74 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 511,90

eurot, kokku 5984,54.

3. Kohus jätab hagi rahuldamata intresside osas summas 428,68 eurot, viiviste

nõudes 153,10 eurot, sissenõudmiskulude nõudes 80 eurot ning haldustasu nõudes

10 eurot.

4. Välja mõista Mxxxx Dxxxxxxxxt OÜ Aktiva Finants Group kasuks lepingust

viivis tasumata põhivõlalt (211,32 eurot) alates 08.09.2023. a kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

5. Välja mõista Mxxxx Dxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants Group kasuks lepingust

viivis tasumata põhivõlalt (5261,42 eurot) alates 08.09.2023. a kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

2 (8)

6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 89,91% ulatuses kostja

ja 10,09% ulatuses hageja kanda.

2. Välja mõista Mxxxx Dxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants Group kasuks

menetluskulud summas 1047,45 eurot.

3. Menetluskulud summas 117,55 eurot jäävad hageja enda kanda.

4. Välja mõista Mxxxx Dxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants Group kasuks viivis punktis

1 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Aktiva Finants Group esitas 03.04.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 22-30)

Mxxxx Dxxxxxxx võlgnevuse nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse summas kokku 5472,74 eurot, intressi summas kokku 428,68

eurot, lepingu haldustasud summas 10 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 665 eurot, samuti edasiulatuvad viivised määras 23,90% aastas kuni

lepingust L89007992475 tuleneva põhinõude 5261,42 eurot täitmiseni.

Hageja esitas 28.07.023. a kohtule hagiavalduse täienduse (dtl 105-111).

2. Kohus võttis hagi 19.04.2023. a määrusega (dtl 97-99) menetlusse, saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise

korral.

3. Kostja Mxxxx Dxxxxxxxsai hagi materjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte

21.04.2023. a kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Seega tuleb lugeda

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

Hagiavalduse täienduse kättesaamist kinnitas kostja kohtule 18.08.2023. a saadetud e-kirjas

(dtl 152).

3 (8)

4. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta

(dtl 28).

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS

§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud üksnes osaliselt.

Hagiavalduses (03.04.2023. a) ja selle täienduses (28.07.2023. a) esitatud asjaolude kohaselt

on kostja Mxxxx Dxxxxxxx ja Inbank AS vahel 26.12.2020. a sõlmitud järelmaksuleping nr

L89004700550, mille alusel sõlmis kostja Indivy Plan lepingu. Kostja sai osta kaupa summas

280,98 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 15,90% aastas ning krediidi kulukuse

määraks 33,01%. Krediidi kogukulu 202,78 eurot. Kostja kohustus saadu tagastama

maksegraafiku alusel perioodil alates 15.02.2021. a kuni 15.01.2025. a. Hagiavalduse

täienduse kohaselt on laekumisi on esialgsele võlausaldajale toimunud 191,71 eurot, millest

64,24 eurot läks põhiosa katteks, 108,47 eurot intressi katteks ning 19 eurot lepingutasu

katteks. Hagiavalduses esitatu kohaselt on põhiosa katteks laekunud aga 69,66 eurot. Hageja

saatis 27.09.2022. a kostjale teate lepingu lõpetamise kohta, kui kostja ei tasu võlgnevust

täiendava tähtaja jooksul. Kostja intressivõlgnevus on 1,12 eurot. Lepingu nr L89004700550

alusel on sissenõudmiskulu 30 eurot. Kostjale on saadetud meeldetuletused järgmiselt:

20.09.2022. a (15 eurot), 11.10.2022.a (5 eurot), 26.10.2022. a (5 eurot) ja 10.11.2022. a (5

eurot). Hagiavalduse täienduses on sissenõudmiskulude kujunemine samuti 30 eurot (10.11,

18.11 ja 19.22.2022. a tasulised kirjad ning 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud):

Hageja nõuab viiviseid alates 28.09.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 17,31

eurot (määras 15,90%) ning edasiulatuvat viivist alates 04.04.2023. a kuni põhinõude

täitmiseni määras 15,90% aastas,

Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 08.08.2019. a väikelaenu lepingu nr L89002859254,

mille alusel kostja sai laenu summas 5935 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras

23,90% aastas ning krediidi kulukuse määr aastas 29,09%. 11.12.2020. a sõlmitud kokkuleppe

kohaselt sai kostja maksepuhkust alates 11.12.2020. a kuni 10.03.2021. a. Leping kannab uut

numbrit L89004639676, intressi määr on 23,90% aastas ning krediidi kulukuse määr 28,03%

aastas. Võlgnevuse jääk 5409,90 eurot. 11.03.2022. a sõlmitud kokkuleppega (lepingu nr

L89004639676 muutmiseks) sai kostja põhiosa maksepuhkust alates 11.03.2022. a kuni

10.07.2022. a (intressimäär 23,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 28,30% aastas). Alates

kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L89007992475 ning võlgnevuse summa on

5261,42 eurot. Kostja kohustus laenu tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.04.2022. a

kuni 10.06.2028. a. Hagiavalduse kohaselt laekumisi toimunud põhiosa katteks tehtud ei ole.

Hagiavalduse täienduse kohaselt on tagasimakseid tehtud summas 239,58 eurot, millest

209,58 eurot läks intressi katteks, 25 eurot lepingutasu katteks ning 5 eurot haldustasu katteks.

Hagiavalduse täienduse kohaselt on kostjal põhiosa võlgnevus alates 4ndast osamaksest, s.o

10.07.2022. a kuni üles ütlemisele eelnenud 6nda osamakseni, s.o 10.09.2022. a summas

98.74 eurot. Intressivõlgnevus on alates 3ndast osamaksest (10.07.2022. a) kuni üles

ütlemisele eelnenud 6nda osamakseni (10.09.2022. a) summas 427,56 eurot. Esialgne

võlausaldaja saatis 06.09.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 27.09.2022. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu ülesütlemise kohta. Sissenõudekulud on hagiavalduse kohaselt 50 eurot (tasulised

4 (8)

kirjad 29.09, 30.09, 11.10, 26.10, 17.11 ja 28.11.2022. a) (25+5+5+5+5+5). Hagiavalduse

täienduse kohaselt on tasulised meeldetuletuskirjad saadetud 11.10, 18.11 ja 28.11.2022. a

(25+5+5) ning 15 eurot on muud makseviivitusega tekkinud kulud. Hageja nõuab viivist

alates 28.09.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 647,69 eurot (23,90% aastas) ja

edasiulatuva viivise välja mõistmist alates 04.04.2023. a kuni põhinõude täitmiseni määras

23,90% aastas.

Esialgne võlausaldaja loovutas 28.09.2022. a kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Krediidi kulukuse määr on arvutatud kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.

Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis

võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd

VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb

krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita

sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning

mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja

muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel.

Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 2, 4 ning

KAVS §-de 49, 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis laenutaotluses esitatud andmeid ja

avalikes andmebaasides kajastatut. Klient on kinnitanud, et laenutingimused on talle

arusaadavad.

7. Lähtudes hagiavalduses ja selle täienduses toodust, sõlmis Mxxxe Dxxxxxx füüsilise

isikuna lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Krediidiandjad AS Inbank ja AS Inbank

Finance tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses. Seega saab järeldada, et poolte vahel

16.12.2020. a ja 08.08.2019. a (muudetud 11.12.2020. a ja 11.03.2022. a) sõlmitud lepingute

näol on tegemist tarbijakrediidi lepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt

omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on AS-ga Inbank

ja AS-ga Inbank Finance sõlmitud tarbijakrediidilepinguid rikkunud ja ei ole täitnud kohustusi

nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on

lepingute alusel tasumata põhivõlg summas 5472,74 eurot (211,32+5261,42).

Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla summas 5472,74 eurot.

8. VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue

võlausaldajana senise asemele.

9. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

5 (8)

10. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet

tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Laenuandja ja

laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse

põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Krediidiandja peab krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles

tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord,

sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49.

Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud

teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades krediidiandja peab krediidiandjate ja -

vahendajate seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele,

samuti tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija

kasutusse

võetava

krediidisumma

või

krediidi

ülempiiri

muutmises

pärast

tarbijakrediidilepingu sõlmimist, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 9 järgi ajakohastama tema

käsutuses

oleva

teabe

tarbija

krediidivõimelisuse

kohta

ning

hindama

tarbija

krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. VÕS §

4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kohus leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (s.o kostja krediidivõimelisuse

hindamise) osas tõendeid esitanud. See tähendab, et hageja ei ole kogunud ega kontrollinud

(sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu ega selle muudatusega kaasnevalt kostja

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Seadusest ei tulene küll nõuet,

et tarbijalt tuleb igal juhul laenu taotlemisel kontoväljavõtet nõuda, kuid krediidiandjal tuleks

siiski adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab jätta

tarbijalt välja nõudmata juhul, kui muu esitatud informatsioon on tema krediidivõime

hindamiseks piisav. Seejuures ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes

kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks

vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

Käesoleval juhul ei ole krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

ka kohustuste kohta piisaval määral, mistõttu on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada krediidiandja poolt

üksnes kostja kohta avalikes andmebaasides (sh maksehäirete registri) avaldatu

kontrollimisest. Hageja on esitanud asjaolu tõendamiseks üksnes kostja laenutaotlused (dtl 47-

6 (8)

48), mis aga ilmselgelt ei saa olla piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel.

Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kohaldub VÕS § 4034

lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras

intressi ning viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Muid tasusid (nt lepingutasu,

haldustasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

11. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos

viidatud

paragrahvi

lõikes

nimetatud

tähtaja

andmisega

pakkuma

võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. VÕS § 416 lg 2 rikkumine ei mõjuta ülesütlemise

kehtivust.

Esitatud andmete kohaselt on kostjal lepingust nr L89007992475 põhiosa ning ka

intressivõlgnevus alates 10.07.2022. a osamaksest. Esitatud maksegraafiku (dtl 39) kohaselt

on tegemist neljanda osamaksega. Hagiavalduse täienduse punkt 2.3 (dtl 107) kohaselt saatis

esialgne võlausaldaja kostjale 06.09.2022. a lepingu nr L89007992475 ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1.

27.09.2022. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu L89007992475 lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja loeb

lepingu üles öelduks 27.09.2022. a.

Lepingu nr L89004700550 ei ole hageja tõendanud, et ülesütlemine on toimunud korrektselt.

Esitatud asjaoludest ega ka tõenditest ei nähtu, et kostja oleks olnud viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et

kostjale oleks antud vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et hageja/esialgne krediidiandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna kostjaga on sõlmitud

kaks erinevat lepingut, erinevate tingimustega ja ka hageja ise ei ole käsitlenud neid lepinguid

koos (näiteks meeldetuletuskirjad on mõlema lepingu puhul saadetud eraldi), ei saa lepingu nr

L89004700550 ülesütlemisel tugineda lepingu nr. L89007992475 rikkumisele (nagu

põhjendab hageja).

Hagimaterjalide kohaselt taotleb hageja lepingu nr L89007992475 puhul intressi alates

10.07.2022. a kuni ülesütlemisele eelnenud 6nda osamakseni, s.o 10.09.2022. a summas

427,56 eurot (intressi määr 23,90% aastas, 3,49 eurot päevas). Sissenõutavaks muutunud

viivist on arvestatud alates 28.09.2022. a kuni 03.04.2023. a summas 647,69 eurot (määras

23,90%, 0,07% päevas).

Kohus võtab aluseks, et lepingust nr L89007992475 tulenev põhinõue on 5261,42 eurot ning

kõrvalnõudeid saab nõuda üksnes seadusjärgses määras. Seega saab viivise võlgnevus

põhinõudelt 5261,42 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatu järgi lepingu ülesütlemisele järgnevat

päevast (s.o alates 28.09.2022. a) kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.09.2023. a olla 502,86

eurot. Intressivõlgnevuseks põhinõudelt 5261,42 eurot perioodil 10.07.2022. a kuni

10.09.2022. a kujuneb 0 eurot.

Kuna lepingu nr L89004700550 puhul ei ole ülesütlemine toimunud VÕS § 416 kohaselt, ei

saa lepingut lugeda üles öelduks 28.09.2022. a. Kohus on seisukohal, et krediidilepingu saab

7 (8)

lugeda kehtivalt üles öelduks hagiavalduse lisana 4 (dtl 45) esitatud ülesütlemisavalduse

kostjale käesolevas kohtumenetluses kättetoimetamisest. Üldjuhul saab eeldada, et kui

dokument on tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt menetlusosalisele kätte

toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. Riigikohus

on lahendis nr 3-2-1-53-16 (p 12) väljendanud seisukohta, et lepingu ülesütlemise avaldus on

võimalik esitada ka kohtumenetluses. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 21.04.2023. a

kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Seega loeb kohus viimati nimetatud

kuupäevast lepingu ülesütlemise teatise kostjale kätte toimetatuks. Seega loeb kohus eeltoodut

arvestades krediidilepingu üles öelduks 21.04.2023. a ning põhivõlgnevus summas 211,32

eurot muutus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks 21.04.2023. a ning hagejal oli õigus

nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Hagimaterjalide kohaselt taotleb hageja lepingu nr L89004700550 puhul intressi summas 1,12

eurot (määr 15,90%). Intressi kujunemist toodud ei ole. Viivist nõutakse alates 28.09.2022. a

kuni 03.04.2023. a summas 17,31 eurot (määr 15,90% aastas). Kohus võtab aluseks, et

lepingust nr L89004700550 tulenev põhivõlg on 211,32 eurot ning kõrvalnõudeid saab nõuda

üksnes seadusjärgses määras. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid ega ka tõendeid selle

kohta, millisest osamaksest alates kostja viivituses on, ei saa kohus ka intressinõuet rahuldada.

Sissenõutavaks viiviseks alates 22.04.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.09.2023. a

seadusjärgses määras kujuneb 9,05 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivised summas 511,90 eurot

(502,85+9,05). Kohus jätab rahuldamata viivisenõude suuremas summas ning intressinõude

tervikuna.

12. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid.

Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudmiskulu, mistõttu on nõuded

selles osas põhjendamatud. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude summas 80

eurot (30+50).

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

5472,74 (5261,42+211,32) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 511,90 eurot.

Kohus jätab hagi rahuldamata intresside osas summas 428,68 eurot, viiviste nõudes summas

153,10 eurot, sissenõudmiskulude nõudes 80 eurot ning lepingu haldustasu nõudes 10 eurot.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse

alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 89,91% ulatuses ning jätab menetluskulud lähtuvalt hagi

rahuldamise ulatusest 89,91% ulatuses kostja ja 10,09% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163

lg 1).

Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv 665 eurot ning õigusabikulu 696 eurot

(dtl 90). Õigusabikulu on kujunenud järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamine 20 eurot ning täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse

koostamine, lisade kogumine ning komplekteerimine 4 tundi. OÜ Julianuse Inkasso osutab

teenust hinnaga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta).

8 (8)

Menetluses tasutud riigilõivu summas 665 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.

Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

Samuti saab lugeda põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

(TsMS § 4842).

Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu lahend nr

3-2-1-115-14). Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi

4 tunni ulatuses summas 676 eurot (169 eurot/tund).

Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus

põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja rakendatud tunnitasu määr on võrreldav kõrge kvalifikatsiooniga

advokaaditasuga. Arvestada tuleb sedagi, et lepingulise esindaja näol on tegemist juristiga,

mitte advokaadiga.

Võttes arvesse, et hageja esitas kohtule 28.07.2023. a hagiavalduse täienduse koos lisadega,

saab kohtu hinnangul pidada hageja põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Seega hageja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 480 eurot.

Seega on hageja menetluskulud kokku 1165 (665+20+480) eurot.

Kostja kanda jääb 1165 eurost 89,91%, s.o 1047,45 eurot. Menetluskulu summas 117,55

eurot jääb hageja enda kanda.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

Kostja hagile vastanud ei ole ning seega kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik