2-21-19489/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 08.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19489

Kohtuasi

Tallinna Linnavalitsuse avaldus X ööpäevaringsele

erihooldusteenusele

paigutamise

tähtaja

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna Linnavalitsus

Puudutatud

isik I:

X

(isikukood

XXXXXXXXX,

viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3

üksus, Tallinn), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik II: Sotsiaalkindlustusamet

Eestkosteasutus: Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.07.2023 määrus ning teha asjas uus määrus, millega

jätta Tallinna Linnavalitsuse 13.06.2023 avaldus täisealise isiku X kinnisesse

hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 lg 1 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

2-21-19489

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Määruskaebemenetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi,

tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna Linnavalitsus (avaldaja) esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule avalduse täisealise

isiku X (puudutatud isik I) kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.

2. Avalduse kohaselt seati Viru Maakohtu 07.12.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-

12519 puudutatud isiku I üle eestkoste ja eestkostjaks määrati Tallinna linn (Tallinna Kesklinna

Valitsuse kaudu) tähtajaga 07.12.2025. Puudutatud isik I on keskmise puudega (vaimupuue) ja

puuduva töövõimega isik (määratud kuni 30.01.2028). Tal on diagnoositud düssotsiaalne

isiksus ja lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Puudutatud

isiku I igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

3. Harju Maakohtu 06.07.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-19489 paigutati puudutatud isik I

tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

tähtajaga üks aasta, s.o kuni 05.07.2023. Puudutatud isik I viibib hetkel kinnises

hoolekandeasutuses, AS Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksuses.

4. Käesoleva ajani ei ole ära langenud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused.

Tema seisund ei ole muutunud määral, mis annaks võimaluse kohaldada puudutatud isikule I

madalama järelevalvega teenust. Raviarsti hinnangu ja teenusasutuse iseloomustuse kohaselt

on puudutatud isikule I sobilikuks teenuseks kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus,

sest ta ei tunneta ühiskondlikke norme. Samuti ei taju ta enda täielikku toimetulematust ega

sõltuvusprobleemi. Puudutatud isikul I ei ole teenusel oldud aja jooksul tekkinud haiguskriitikat

ning tema haiguskriitika tekkimise võimalikkuse hindamiseks on vajalik pikem järjepidev

ravimite manustamine. Puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine

on vajalik, kuna puudutatud isik I ei püsiks ühelgi vabatahtlikkuse alusel pakutaval teenusel.

Isik on eestkoste spetsialistile väitnud, et ta soovib elada nagu varem – viibida mahajäetud

majades ja süüa prügikastist leitud toitu. Puudutatud isiku I enda huvide kaitseks on vajalik

pidev järelevalve kontrollitud keskkonnas, et tagada tema tervise kaitse. Kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaja pikendamata jätmine seab ohtu just puudutatud isiku I tervise.

5. Avaldaja

palub

pikendada

puudutatud

isiku I

nõusolekuta

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust.

7. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) leidis, et puudutatud isiku I huvides on tema ööpäevaringsel

erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamine kohtumääruse alusel.

7.1. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire - düssotsiaalne isiksusehäire (F60.2), lenduvate

lahustite tarvitamisest tingitud püsiv tunnetuskahjustus (F18.74) ja sõltuvus lenduvatest

2-21-19489

lahustitest (F18.2), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning

millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi.

7.2. Haiguskriitika puudumise ning ennast ohustava käitumise tõttu on puudutatud isik I

eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja

ümbritsevaid. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise alused ei ole ära langenud, sest tal ei ole

siiani tekkinud adekvaatset haigusteadvust ja kriitikat nii oma seisundi kui ka sõltuvusainete

tarvitamise osas. Oma elus isik midagi muuta ei taha, soovib jätkata oma senist asotsiaalset

elustiili. Isik ei tunneta ühiskondlikke norme. Käesolevalt on puudutatud isik I viibinud kinnises

asutuses ligi aasta. Hoolekandeteenused AS Merimetsa 3 üksuse iseloomustusest selgub, et isik

üritab ravimitega petta ka järelevalve all – võimalusel pistab tableti tasku ning hiljem viskab

prügikasti. Dr KK 02.06.2023 arvamusest nähtub, et puudutatud isik I on noorukieast alates

käitumishäiretega ning vägivaldne. Samast ajast nuusutab ta ka lenduvaid lahusteid. Isik on

korduvalt viibinud vanglas. Pärast viimast vanglast vabanemist hulgub isik ringi, ööbib

lagunenud majades ning tarvitab jätkuvalt lahusteid. Mingit sissetulekut isikul ei ole olnud ja

tööle isik ei asunud. Sageli on isik olnud ebaadekvaatse ja teistele ohtliku käitumisega, mistõttu

on ta vajanud ravi psühhiaatriakliinikus. Haiglasse saabudes on isikul olnud sügelised ja täid

ning tema riided on olnud määrdunud. Puudutatud isik I on ise olnud vihane, süüdistav ning

oma toimetulematust ta ei tunnista. Merimetsa 3 kodus on isik olnud pinges ja pahur.

7.3. Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude

kasutamine ei ole võimalik, sest isik ei ole koostöövalmis ega võta vastu abi, mida ta tegelikult

vajab stabiilseks toimetulemiseks. Puudutatud isik I sõltub üsna suurel määral kõrvalabist.

Harju Maakohtu 06.07.2022 määrusest selgub, et puudutatud isiku I suhtes on püütud

rakendada muid abinõusid, talle on pakutud vältimatut sotsiaalabi ja transpordi korraldamist

Tapa linna, kus on võimalik elukohajärgsel omavalitusel teda abistada. Isik keeldub igasugusest

abist ning soovib jätkata ennast ja teisi kahjustavat kodutu elustiili. Samuti puudub isikul

sotsiaalne tugivõrgustik, kes oleks võimeline tema käitumist ohjama. Muude abinõude

kasutamine ei ole isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu olnud võimalik. Ka käesolevalt ei

ole isiku eestkostja esindaja pöördunud SKA-sse erihoolekandeteenuste saamiseks, sest isikul

puudub igasugune koostöövalmidus ja soov oma elus muutusi teha. Puudutatud isik I oleks

võimalik paigutada kohaliku omavalitsuse rahastatavale üldhooldusteenusele, kuid on üsna

tõenäoline, et ta lahkub sealt juba järgmisel päeval. Isik ei ole suuteline iseseisvalt oma elu ega

abi korraldama, nt ravimeid võtma või rahaasju ja asjaajamisi korraldama. Isiku ohutu

toimetulek sõltub ennekõike keskkonnast, kus on talle tagatud nii järelevalve, toetusravi kui ka

kaasamine igapäevaelu tegevustesse.

8. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust, käesoleval juhul

on täidetud avalduse rahuldamise eeldused. Puudutatud isik I avaldas kohtumisel esindajale, et

Merimetsa 3 üksuses talle ei meeldi, töötajad on kurjad, sunnivad teda tööle ja raha ta töö eest

ei saa, kuna tal on mitmeid täitemenetlusi seoses võlgadega. Kui isiku kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaeg lõpeb, siis sooviks isik kindlasti jääda elama Tallinna. Peret puudutatud

isikul I ei ole, sugulasi samuti mitte. Minna ei ole isikul tegelikult kuhugi. Kui pakutaks korterit

või tööd, siis isik kaaluks pakkumist. Tööl ei ole puudutatud isik I kunagi käinud, eriala ei ole

ning kooliharidust on kuus klassi. Ravimeid võtab isik seetõttu, et töötajad annavad ja peab

võtma. Milleks ravi vaja on vajalik, seda isik ei tea. Ise ravimeid isik ei võtaks. Isik ei eita

lahustite nuusutamist, kuid enda sõnul on ta kinnises asutuses viibides sellest harjumusest

loobunud. Töötajate sõnul on puudutatud isik I suhteliselt rahulik, kaasklientidega ei suhtle ning

hoiab omaette. Puudutatud isikule I ei meeldi kinnine asutus ja ta on avaldanud soovi asuda

koheselt pärast vabanemist elama samalaadset kodutu elu nagu varem.

2-21-19489

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohtu 05.07.2023 määrusega rahuldati avaldaja avaldus, pikendati puudutatud

isiku I hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamist alates 06.07.2023

tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 05.07.2024 (k.a) või kuni vajaduse äralangemiseni. Maakohus

tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale, s.o Tallinna

Linnavalitsusele (TsMS § 541 lg 4). Maakohus jättis puudutatud isikule I riigi õigusabi korras

õigusabi osutanud esindajakulud ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda.

10. Maakohus viitas, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/379 on psühhiaater JK

märkinud, et puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäirete kogum (düssotsiaalne isikus

F60.1, F18.21 sõltuvus lendavatest lahustitest, käesolevalt kaine, kontrollitud keskkonnas,

kerge vaimne alaareng F70.1), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda

juhtida.

Isikul

esinevad

psüühikahäired

on

elukestva

iseloomuga

ning

ei

allu

medikamentoossele ravile. Sõltuvushäire ravi ei ole võimalik, kuna puudutatud isik I ise ei

soovi seda ega tunnista endal sõltuvushäiret. Isiku puhul on võimalik ainult sümptomaatiline

ravi, millega saab vähendada isiku impulsiivust ja agressiivsust. Puudutatud isik I

ravivajadusest aru ei saa ning ka kontrollitud keskkonnas üritab ravimite võtmist vältida (välja

sülitada jms). Ravita jätmisel puudutatud isiku I psüühiline seisund tõenäoliselt halveneb, tema

impulsiivsus suureneb, frustratsioonilävi alaneb, meeleolu destabiliseerub ning agressiivse ja

vägivaldse käitumise tõenäosus suureneb oluliselt. Puudutatud isiku I ohtlikkus iseendale ja

teistele ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral on

arvestades tema varasemat anamneesi ning käitumismustri ja sõltuvushäire püsivust, pigem

kindel kui tõenäoline. Isiku enda ja ümbritsevate inimeste ohutust on eksperdi arvamusel

võimalik tagada vaid tugevdatud järelevalvega keskkonnas, kus on tagatud kindel ravi- ja

elurežiim ning sõltuvusainete puudumine. Puudutatud isiku I suhtes ei ole eksperdi arvates

käesolevalt võimalik muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele erihooldusteenusele

suunamise, kuna tal puudub kriitika enda käitumise suhtes ning ta keeldub kategooriliselt

koostööst ning eirab sotsiaalseid reegleid. Puudutatud isiku I käitumismuster ja hoiakud on

aastaid püsinud muutusteta vaatamata varem rakendatud ravi- ja korrektsioonimeetoditele.

11. Maakohus viitas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-le 1, TsMS §-le 533 ja §-

le 5391 ning leidis, et puudutatud isiku I suhtes on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud

asjaolud, mis on aluseks isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusele.

12. Puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire (düssotsiaalne isiksusehäire (F60.2),

lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud püsiv tunnetuskahjustus (F18.74) ja sõltuvus

lenduvatest lahustitest (F18.2), mis on tõendatud muu hulgas käesolevas tsiviilasjas läbiviidud

ekspertiisiaktiga nr 7.1-3/379. Puudutatud isikul I esinev raske psüühikahäire piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning sellest tulenevalt vajab isik regulaarselt

kõrvalabi.

13. Käesoleva menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et kinnisesse asutusse paigutamata

jätmise korral põhjustab puudutatud isik I oma asotsiaalse elustiiliga olukordi, millega seab

ohtu eelkõige enda elu ja tervise. Haiguskriitika puudumise ning ennast ohustava käitumise

tõttu on ta eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka

lähikondseid ja ümbritsevaid. Puudutatud isiku I ohtlikkus iseendale ja teistele ööpäevaringse

tugevdatud järelevalvega hooldusele suunamata jätmise korral on arvestades tema varasemat

anamneesi ning käitumismustri ja sõltuvushäire püsivust pigem kindel kui tõenäoline.

2-21-19489

14. Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud isiku suhtes küllaldaseks ning

käesolevalt ei ole samuti võimalik muude abinõude kasutamine peale ööpäevaringsele

erihooldusteenusele suunamise. Puudutatud isikul I puudub kriitika enda käitumise suhtes ning

ta keeldub kategooriliselt koostööst ning eirab sotsiaalseid reegleid. Puudutatud isiku I

käitumismuster ja hoiakud on aastaid püsinud muutusteta vaatamata varem rakendatud ravi- ja

korrektsioonimeetoditest. Puudutatud isikul I ei ole siiani tekkinud adekvaatset haigusteadvust

ja kriitikat oma seisundi ja sõltuvusainete tarvitamise osas. Puudutatud isik I oma elus midagi

muuta ei taha, soovib jätkata oma senist asotsiaalset elustiili. Puudutatud isiku I isiklikul

ärakuulamisel tõdes kohus, et puudutatud isikul I puudub ravikriitika ning ilma järelevalveta ta

raviskeemi ei järgiks. Ravita jätmisel puudutatud isiku I psüühiline seisund tõenäoliselt

halveneb, tema impulsiivsus suureneb, frustratsioonilävi alaneb, meeleolu destabiliseerub ning

agressiivse ja vägivaldse käitumise tõenäosus suureneb oluliselt. Kogutud tõenditest ilmneb, et

vaid kontrollitud keskkonnas ja regulaarsel ravimiste võtmisel on võimalik tagada isiku enda ja

ümbritsevate ohutust.

15. AS Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksus on arvamusel, et puudutatud isik I

vajab

jätkuvalt

ööpäevaringset

erihoolekandeteenust

kohtumääruse

alusel

kinnises

hoolekandeasutuses. Merimetsa tee 3 üksuses viibimise ajal isikul haiguskriitikat ei tekkinud.

Ravimite võtmist tuleb rangelt jälgida, sest võimaluse korral võib isik pista tableti taskusse ning

edaspidi viskab neid prügikasti. Merimetsa tee 3 üksus leiab, et isik vajab stabiilset ravi tagavat

ning kontrollitud keskkonda, vastasel juhul on ta ohtlik kõigepealt iseendale (nõrgema

järelevalvega hooldusasutusest ta ilmselt põgeneks ja jätkaks taas ennast kahjustavat kodutuelu,

nagu varem on olnud). Puudutatud isiku I toimetulek on võimalik ainult kindlalt struktureeritud

elukeskkonnas suunamise ja juhendamise toel.

16. Kohus jättis puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindajakulud ja

ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

Määruskaebus

17. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas puudutatud isiku I nimel

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta

avaldus puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks rahuldamata.

18. Puudutatud isiku I hinnangul ei saa asuda seisukohale, et ta on ohtlik iseendale ja teistele

ning muu abi andmine ei ole tulenevalt tema psüühilisest seisundist võimalik ja seega on

tingimused kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud. Kohtu seisukoht puudutatud isiku I

enda tahte puudumise osas oma elustiili muuta on oletuslik ja põhineb isiku varasemal elustiilil

enne kinnisesse asutusse paigutamist.

19. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-13 rõhutanud, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise

teist eeldust, st et isik on hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale või

teistele, peab väga täpselt ja põhjalikult põhjendama, tuvastades mh selle aluseks olevad

asjaolud. Tuginemine ekspertarvamusele, kus hinnatakse isiku senist elu ja toimetulekut

väljaspool ravi- või hoolekandeasutust, ei ole piisav. Põhjendama peab, milles võib isiku

ohtlikkus endale ja teistele väljenduda, samuti, millal ja mis asjaoludel on isik ohtlikul viisil

varem käitunud. Piisavaks ei saa lugeda põhjendusi, et isik on psüühiliselt haige ja vajab ravi

ja et ta ei tuleks iseseisva elu korraldamisega toime ega tarvitaks iseseisvalt ravimeid, mis

omakorda muudab tema psüühika ebastabiilseks.

2-21-19489

20. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule

tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada

üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel

juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st

isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks). Lisaks on Riigikohus märkinud, et

eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv.

21. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei ole isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik

vältida muul viisil. Puudutatud isik I ei ole välistanud seda, et ta võtaks siiski vastu omavalitsuse

poolt pakutava abi, nt elamispinna ja muud toetavad teenused.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

22. Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud.

Puudutatud isiku I puhul on tegemist sõltuvushäirega isikuga, kellel puudub arusaam

ühiskonnaelu normidest. Vanglas viibimised ja arvukad kinnipidamised ei ole muutnud

puudutatud isiku I arusaamu ega käitumist. Hoolekandeasutuse ja psühhiaatri arvamusele

tuginedes tuleb nentida, et teenusel viibimise ajal on toimunud mõningane positiivne nihe, isik

on nõus tegema mõnevõrra tööd ja näiteks saab aru, kui riided vajavad pesemist. Samuti suhtleb

ta personaliga. Samas ei mõista ta raha väärtust ja tal on endiselt soov naasta kodutuna Tallinna

tänavatele. Võimalikul teenuselt lahkumisel võib üsna kindlalt prognoosida tagasilangust ning

sõltuvushäire aktiviseerumist ja süvenemist, millega kaasneb ohtlikkus nii isikule endale kui ka

ümbritsevatele. Varisemisohtlikes või tühjades majades ööbimisel on lisaks varinguohule ka

tulekahju oht, mis ohustab nii isikut ennast kui naabruses elavaid inimesi. Trepikodades

ööbimisel reostab isik majaelanike ühisruume ja tekivad konfliktid, mille tulemus võib olla

ettearvamatu. Teenuse pikendamine ja ravi jätkamine annaksid isikule võimaluse jätkata

kontrollitud keskkonnas ühiselu reeglitega kohanemist ning annaksid lootust, et edaspidi on

võimalik siirduda vaba režiimiga hoolekandeasutuse teenusele. Puudutatud isiku I iseseisev elu

ja toimetulek ei ole praegusel hetkel tõenäoline.

23. Tallinna Linnavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

23.1. Puudutatud isikul I esinev raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru

saada või seda juhtida, millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Käesoleva menetluse

käigus on leidnud tuvastamist, et kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral põhjustab

puudutatud isik I oma asotsiaalse elustiiliga olukordi, millega seab ohtu eelkõige enda elu ja

tervise. Puudutatud isikul I puudub ravivajadusest arusaam. Kõik muud võimalikud

abimeetmed ja erihooldusteenused, mida puudutatud isikule I võiks pakkuda, on vabatahtlikud

teenused ning eeldavad isikupoolset koostööd, mis aga puudutatud isikuga I käesoleval hetkel

võimalik ei ole. Raviarsti hinnangu ja teenusasutuse iseloomustuse kohaselt on puudutatud

isikule I sobilikuks teenuseks kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldusteenus, sest ta ei

tunneta ühiskondlikke norme. Samuti ta ei taju enda täielikku toimetulematust ega

sõltuvusprobleemi. Isikul ei ole teenusel oldud aja jooksul tekkinud haiguskriitikat ning tema

haiguskriitika tekkimise võimalikkuse hindamiseks on vajalik pikem järjepidev ravimite

manustamine. Isiku enda huvide kaitseks on vajalik pidev järelevalve kontrollitud keskkonnas,

et tagada tema tervise kaitse.

23.2. AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksus on arvamusel, et isik vajab

stabiilset ravi tagavat ning kontrollitud keskkonda, vastasel juhul on ta ohtlik kõigepealt

iseendale (nõrgema järelevalvega hooldusasutusest ta ilmselt põgeneks ja jätkaks taas ennast

kahjustavat kodutuelu, nagu varem). Puudutatud isik I on kinnitanud nii AS

2-21-19489

Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksuse töötajatele kui ka ekspertiisi läbiviinud

psühhiaater JKle, et soovib elada nagu varem – omaette tänaval või viibida maha jäetud majades

ja otsida prügikastidest süüa. Eeltoodu kinnitab, et puudutatud isik I ei soovi muuta oma elustiili

ja ei ole valmis koostööks, mis on oluliseks eelduseks muude abimeetmete rakendamisel.

24. SKA leidis, et puudutatud isiku I huvides on tema ööpäevaringsel erihooldusteenusel

viibimise tähtaja pikendamine kohtumääruse alusel. On pigem tõenäoline kui oletuslik, et

väljaspool kontrollitud keskkonda ei tarvita puudutatud isik I ordineeritud ravimeid ja pääseb

ligi sõltuvusainetele, mis vallandab ebastabiilse käitumise. Haiguskriitika puudumise ning

ennast ohustava käitumise tõttu on ta eelkõige ohtlik iseendale, kuid ettearvamatu käitumise

tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja ümbritsevaid. Isikul ei ole siiani tekkinud adekvaatset

haigusteadvust ja kriitikat nii oma seisundi kui ka sõltuvusainete tarvitamise osas. Harju

Maakohtule on tsiviilasja nr 2-21-19489 raames varem esitatud dokumendid, mis kirjeldavad,

et oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik I ohtlik ümbritsevatele ja iseendale

ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Varasemate abinõude rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik, sest ta ei ole

koostöövalmis ega võta vastu abi, mida ta tegelikult vajab stabiilseks toimetulemiseks.

Puudutatud isik I väljendas oma soovi vabaduses iseseisvalt elada SKA teenuste konsultandile

Evelin Amurile 21.07.2023. Vestlusest temaga selgus, et käesolevalt ei ole tal elukohta ja ta ei

ole võimeline seda ka iseseisvalt hankima.

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

26. Tallinna Ringkonnakohus palus 28.08.2023 kirjaga menetlusosalistel ja käesolevas asjas

ekspertiisi läbi viinud ekspert JKl täpsustada, milles konkreetselt seisneb puudutatud isiku I

ohtlikkus endale või teistele.

26.1. 01.09.2023 seisukohas kordas SKA suures osas juba menetluses esitatud seisukohti. SKA

märkis, et puudutatud isik I on viibinud kinnises asutuses ligi aasta. Isikul ei ole teenusel oldud

aja jooksul tekkinud haiguskriitikat ning ravimeid võtab isik vaid rangelt kontrollitud

keskkonnas. Puudutatud isiku I ohtlikkus endale ja teistele on alates 12.08.2022 (s.o on

kinnisesse asutusse paigutamisel) viidud miinimumini, kuna ta asub kinnises keskkonnas. On

pigem tõenäoline kui oletuslik, et väljaspool kontrollitud keskkonda ei tarvita puudutatud isik I

ravimeid ja pääseb ligi sõltuvusainetele, mis vallandab ebastabiilse käitumise. Puudutatud

isiku I raviarsti dr KK 02.06.2023 arvamusest nähtub, et puudutatud isik I on noorukieast alates

käitumishäiretega ning vägivaldne, isik on olnud korduvalt vanglas. Sageli on isik olnud

ebaadekvaatse ja teistele ohtliku käitumisega, mistõttu ta on vajanud ravi psühhiaatriakliinikus.

26.2. 04.09.2023 seisukohas leidis Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu), et puudutatud isik I

on avaldanud, et ta soovib elada nagu varem – viibida mahajäetud majades ja süüa prügikastist

leitud toitu. Kodutul on alati alajahtumise oht ja võimalus joobes olles „tänavakaakidelt“ peksa

saada. Piiravate meetmeteta on isik esimesel võimalusel oma endise elu juures tagasi, tarbib

lenduvaid lahusteid (millest on tekkinud püsiv tunnetuskahjustus), ööbib tühjades hoonetes ja

teeb seal lõket, kui on külm (st on tuleoht). Toksikoloogilises joobes on isik ettearvamatu ja

agressiivne, millega ohustab teisi inimesi. Puudutatud isiku I raviarsti dr KK 02.06.2023

arvamusest nähtub, et puudutatud isik I on noorukieast alates käitumishäiretega ning

vägivaldne. Arvukad varasemad fikseeritud õigusrikkumised on tunnistuseks, et tegu on

toksikomaaniga ning lisaks veel ravi vajava inimesega.

2-21-19489

26.3. 04.09.2023 seisukohas märkis avaldaja (Tallinna linn), et ekspertide hinnangu kohaselt ei

ole puudutatud isik I valmis vabatahtlikult sotsiaalteenuseid kasutama. Seega on

esmajärjekorras teenuseta jäämine ohtlik puudutatud isiku I tervisele ja elule, st ohuks on enda

hoolitsuseta (söök, jook, soe koht) jätmine. Lisaks on rohkem kui tõenäoline, et puudutatud isik

I jätkab järelevalve alt vabanedes sõltuvusainete kasutamist, mis omakorda viib suure

tõenäosusega ka agressiivse käitumiseni kolmandate isikute suhtes.

26.4. 04.09.2023 seisukohas märkis ekspert (psühhiaater JK), et puudutatud isiku I ohtlikkus

endale seisneb selles, et ta ei ole temal esineva psüühikahäire tõttu võimeline tagama endale

turvalist keskkonda ja keeldub jätkuvalt talle pakutud abist. Puudutatud isik I on elanud

antisanitaarsetes tingimustes, ööbinud kütteta majades, teinud lõket ja tekitanud tulekahju ning

ta nuusutas igapäevaselt nitrolahustit. Pideva lahusti nuusutamise foonil on tema käitumine

olnud ebaadekvaatne ja ettearvamatu (nt on isik käinud bensiinijaamas novembrikuus

poolpaljana, rääkis ja karjus omaette, hallutsineeris). Puudutatud isiku I oht saada raskeid

vigastusi või surra tulekahju või külmumise tõttu on väga tõenäoline. Puudutatud isiku I

ohtlikkus teistele väljendub selles, et ta teostab oma elustiili pidevate õigusrikkumise

kogumina. Isik on korduvalt tunginud võõrastesse majadesse, kus on tekitanud tuleohtliku ja

antisanitaarse olukorra. Isik on sõitnud ühistranspordis nuusutades lahustit ja samal ajal

mängides välgumihkliga. Isik on korduvalt rikkunud avalikku korda, kahjustanud linnavara

ning teostanud vargusi. Varasemast on teada isiku kalduvust vägivallale. On tõestatud, et isik

on käitunud vägivaldselt ja agressiivselt ümbritsevate suhtes, kuigi ta ise eitab seda. Nitrolahusti

tarvitamise tagajärjel on isikul korduvalt tekkinud segasusseisund, mille käigus muutus ta

käitumine ettearvamatuks ja ebaadekvaatseks. Ekspertiisi käigus avaldas isik, et ta soovib ka

edaspidi elada kodutuna mahajäetud hoonetes ning ei vaja meditsiinilist ja sotsiaalset abi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel

tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse

rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

28. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel

isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui

nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud

asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku

esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise

tähtaega kuni ühe aasta kaupa. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada

kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

29. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vääralt järeldanud, et käesoleval juhul olid

täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku I ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks.

2-21-19489

30. Ringkonnakohus nõustub, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS § 105 lg 1 p-s 1

sätestatud eeldus – puudutatud isikul I esineb raske psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma

käitumisest aru saada ning seda juhtida. 03.07.2023 ekspertiisiakti nr 7.1-3/379 kohaselt esineb

isikul raske psüühikahäirete kogum (düssotsiaalne isikus (F60.1), sõltuvus lendavatest

lahustitest (F18.21), kerge vaimne alaareng (F70.1)). 28.04.2022 ekspertiisiakti nr 7.1-3/277

kohaselt esinevad isikul düssotsiaalsele isiksushäirele (F60.2) omased iseloomujooned ja

käitumismustrid ning lenduvate lahustite tarvitamisest tingitud püsiv tunnetuskahjustus

(F18.74), mis moodustavad kogumina muu raske psüühikahäire.

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus aga piisava kindlusega tuvastanud, et

puudutatud isik I on ohtlik endale või teistele.

32. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba

jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema

konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem

kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid

võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata

puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-

3662/92, p 14.1). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste

isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 02.03.2007, 3-2-

1-145-06, p 19).

33. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb isiku tegelik

ohtlikkus alati konkreetselt tuvastada. Ainuüksi isikule pandud psühhiaatriline diagnoos ei

tähenda isiku ohtlikkust (RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-81-07, p 11). Ohtlikkust tuleb analüüsida

igal konkreetsel juhtumil eraldi ning see tuleb tuvastada lähituleviku mõttes väga piiratud

ajalise distantsiga. See tähendab, et isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks ning

isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ka eksperdiarvamuses ei või

piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis iseendale, vaid tuleb

põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda (vt nt RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435/138, p

18; RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662/92, p 14; RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2).

34. Esitatud avalduses märgib avaldaja, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamata

jätmine seab ohtu just puudutatud isiku I tervise. Maakohus leidis, et haiguskriitika puudumise

ning ennast ohustava käitumise tõttu on puudutatud isik I eelkõige ohtlik iseendale, kuid

ettearvamatu käitumise tõttu on ohustanud ka lähikondseid ja ümbritsevaid. Maakohus kordas,

et kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral põhjustab puudutatud isik I oma asotsiaalse

elustiiliga olukordi, millega seab ohtu eelkõige enda elu ja tervise. Selliselt ei ole maakohus

aga ringkonnakohtu hinnangul konkreetselt tuvastanud, milles võib isiku ohtlikkus väljenduda.

Ringkonnakohus leiab, et isiku asotsiaalsest elustiilist ega üldisest viitest ettearvamatule

käitumisele ei saa järeldada isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohus märgib

ka, et ravita jäämisel puudutatud isiku I psüühiline seisund tõenäoliselt halveneb, tema

impulsiivsus suureneb, frustratsioonilävi alaneb, meeleolu destabiliseerub ning agressiivse ja

vägivaldse käitumise tõenäosus suureneb oluliselt. Selliselt on maakohus teinud viite

03.07.2023 ekspertiisiaktis nr 7.1-3/379 märgitule, kuid ei ole viidanud ühelegi lähiminevikus

aset leidnud konkreetsele olukorrale, kus oleks esinenud puudutatud isiku I agressiivne ja

vägivaldne käitumine. Selliselt on maakohtu määrus olulises ulatuses põhjendamata.

2-21-19489

Ringkonnakohus märgib ka, et eksperdiarvamus isiku ohtlikkuse kohta ei ole kohtule siduv,

vaid üks tõenditest, mida kohus peab koos teiste tõenditega kriitiliselt analüüsima.

35. Isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta ei piisa üksnes kaugemas minevikus toimunud sündmustega arvestamisest, vaid

hinnata tuleb vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist ning

analüüsida ka eelmise kohtulahendi järel toimunut. Isiku kinnises asutuses viibimise

perioodiline kontroll ja seal viibimise pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord

võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi (RKTKm 07.06.2014,

3-2-1-33-14, p 16; RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 16). Asja materjalidest nähtuvalt viibib

puudutatud isik I 06.07.2022 kohtumääruse alusel AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3

üksuses. Ringkonnakohus märgib, et avaldusele lisatud AS Hoolekandeteenuste iseloomustuse

kohaselt on puudutatud isik I olnud viimase aasta jooksul hoolekandeasutuses stabiilne,

agressiivsust ega konflikte ei ole olnud. Ka puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud

esindajale on hoolekandeasutuse töötajad avaldanud, et puudutatud isik I on suhteliselt rahulik,

kaasklientidega ei suhtle ning hoiab omaette. Lisaks on ringkonnakohus 28.08.2023 kirjaga

palunud menetlusosalistel täiendavalt selgitada, kas puudutatud isik I on olnud ohtlik endale

või teistele pärast 06.07.2022 kohtumäärust. Vastuseks ringkonnakohtule ei ole

menetlusosalised (Tallinna linn, Tapa vald, SKA) ohtlikkusele viitavaid sündmusi välja toonud,

vaid on kogumis leidnud, et kinnises hoolekandeasutuses on puudutatud isiku I väidetav

ohtlikkus viidud miinimumini ning et puudutatud isiku I suhtes ei ole kinnises

hoolekandeasutuses vahejuhtumeid registreeritud.

36. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik I on harrastanud varem asotsiaalset

eluviisi. Siiski ei saa asjaoludest, et isik häirib selliselt ühiskonnaelu, rikub avalikku korda ega

tunneta ühiskondlikke norme (Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2021 vastusest linnaosa

valitsuse järelepärimisele nähtub näiteks, et isik elas ebaseaduslikult Tallinnas aadressil YYY,

hoones oli palju prahti, mille sees jooksid rotid; isik pesi ennast linna purskkaevudes ja kuivatas

end paberrätikutega, mille jättis vette ligunema, reostades selliselt linna territooriumi; isik võttis

04.11.2021 restorani kõrval narkojoobes olles püksid maha; isik valmistas 17.11.2021

väidetavalt narkojoobes olles poe ees narkootikumi; isik varastas 20.11.2021 joobes olles

prügikasti ja hakkas nitrolahustit tarvitama; lisaks on isik ööbinud trepikodades ja reostanud

selliselt majaelanike ühisruume) tuvastada tema ohtlikkust. Ringkonnakohus rõhutab, et Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 20 lg 2 p 5 lubab selles punktis nimetatud isikute (nakkushaige,

vaimuhaige, alkohoolik või narkomaan) kinnipidamist vaid juhul, kui nad on endale või teistele

ohtlikud (vt ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 20, p 51,

https://pohiseadus.ee/sisu/3491). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 5

lg 1 teise lause järgi ei ole lubatud kelleltki võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses

kindlaksmääratud korras. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt kinnitanud, et

seaduslikuks ei saa pidada sellist kinnipidamist, mis ei vasta riigisisesele õigusele.

Konventsiooni art 5 lg 1 rikkumised on leitud ka siis, kui riigisisesed kohtud on jätnud

hindamata isiku ohtlikkuse kui riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise eelduse (vt EIKo

(SK) 17.01.2012, Stanev vs. Bulgaaria, 36760/06, p 143–147 ja 157, kus EIK leidis, et isiku

ohtlikkus endale või teistele ei olnud tõendatud, kuna ei piisa sellest, et psüühilise häirega isik

muutub alkoholi juues agressiivseks. EIK võttis rikkumise tuvastamisel arvesse ka seda, et ajal,

mil isik oli olnud erihoolekandel (social care home) ei olnud ta vägivaldne olnud).

37. Riigikohus on selgitanud, et pelgalt see, et isik ei võta ravimeid või kuritarvitab alkoholi, ei

ole aluseks isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662/92,

p 15.2). Selliselt ei saa ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkust SHS § 105 lg 1 p 2

tähenduses tuvastada ka asjaolust, et puudutatud isik I on varem kahjustanud oma tervist

2-21-19489

seeläbi, et on nuusutanud nitrolahust. 05.07.2022 istungil on puudutatud isik maakohtule

selgitanud, et ta tarbib nitrolahust talvel, et mitte ära külmuda. Asjaolu, et isik soovib jätkata

ennast kahjustavat kodutu elustiili (viibida mahajäetud majades, süüa prügikastist leitud toitu,

tarbida nitrolahust) ei anna alust isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks. Riigikohus on

selgitanud, et ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega võtaks

iseseisvalt ravimeid, ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele (vt RKTKm

12.02.2018, 2-15-3662, p 14.1 koos seal sisalduvate viidetega). Seega ka asjaolud, et isik

vabatahtlikult ravimeid ei tarvita, tal ei ole tekkinud haiguskriitikat, isik ei taju enda

toimetulematust ega sõltuvusprobleemi, ei anna alust isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks,

kui puuduvad viited isiku ohtlikkusele endale või teistele. Avaldaja ega maakohus ei ole piisvalt

selgelt ja konkreetselt välja toonud, milles seisneb isiku reaalne ohtlikkus iseendale ja teistele

lähitulevikus.

38. Tallinna Ringkonnakohus palus 28.08.2023 kirjaga menetlusosalistel ja käesolevas asjas

ekspertiisi läbi viinud psühhiaater JKl täpsustada, milles konkreetselt seisneb puudutatud isiku I

ohtlikkus endale ja teistele. Vastuseks ringkonnakohtu päringule ei ole menetlusosalised ega

ekspert suutnud ringkonnakohtu hinnangul välja tuua selliseid isiku ohtlikkusele viitavaid

sündmusi, millest tulenevalt võiks järeldada, et isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel

kui tõenäoline. Menetlusosalised tõid välja, et puudutatud isik I on toime pannud mitmeid

õigusrikkumisi ning on seetõttu viibinud ka vanglas. Ringkonnakohus märgib, et esiteks ei ole

menetlusosalised välja toonud, et tegu oleks lähiminevikus aset leidnud sündmustega ning

teiseks ei saa ainuüksi kuri- ja väärtegude toimepanemisest järeldada isiku ohtlikkust SHS §

105 lg 1 mõttes. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku I suhtes alustatud

mitmeid kriminaal- ja väärteomenetlusi suuremas osas seoses pisivargustega. Kohtu ette tuleb

tuua konkreetsed lähiminevikus aset leidnud sündmused, millest isiku ohtlikkus oleks

tuvastatav. Kinnisesse asutusse paigutamise otsustust ei saa teha tuginedes aastatetagustele

sündmustele. SKA ja Tapa vald viitavad puudutatud isiku I raviarsti dr KK 02.06.2023

arvamusele, millest nähutvalt on puudutatud isik I noorukieast alates käitumishäiretega ning

vägivaldne, lisaks on isik olnud ebaadekvaatse ja teistele ohtliku käitumisega. Samas ei ole

vaidlusaluses arvamuses välja toodud ühtegi lähiminevikus aset leidnud konkreetset juhtumit,

kus puudutatud isik I oleks olnud teiste isikute suhtes vägivaldne või ohtliku käitumisega. Tapa

vald on märkinud, et toksikoloogilises joobes on puudutatud isik I ettearvamatu ja agressiivne,

millega ohustab teisi inimesi, kuid ei ole samas välja toonud ühtegi läbiminevikus aset leidnud

sündmust, kus puudutatud isik I oleks oma agressiivse käitumisega seadnud ohtu teiste isikute

elu ja tervise. Menetlusosalised leiavad, et seniste eluviiside jätkamisel on puudutatud isikul I

oht saada raskeid vigastusi või surra tulekahju tagajärjel, lisaks alajahtumise oht või oht joobes

olles „tänavakaakidelt“ armutult peksa saada. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole

selliste asjaoludega, mis õigustaks isiku kinnisesse asutusse paigutamist. Asjaolust, et

nitrolahusti tarvitamise tagajärjel on puudutatud isiku I käitumine olnud ebaadekvaatne ja

ettearvamatu (nt käis isik novembrikuus poolpaljalt bensiinijaamas, rääkis ja karjus omaette,

hallutsineeris; sõitis ühistranspordis nuusutades lahustit ja samal ajal mängides välgumihkliga),

ei saa tuvastada puudutatud isiku I sellist ohtlikkust endale ja teistele, mis õigustaks isiku

kinnisesse asutusse paigutamist.

39. Ringkonnakohus toob siiski välja, et 14.12.2021 avalduses on avaldaja selgitanud, et

31.03.2020 teatas korteriühistu XXX, Tallinn, juhatuse liige MH, et öösel toimus kinnistul YYY,

Tallinn tulekahju. Tulekahju põhjustas hoones ebaseaduslikult viibinud kodutu (puudutatud isik

I). Pöörduja kirjelduste kohaselt on hoones varem väiksemaid lõkkeid tehtud, kuid need on

õnnestunud kustutada XXX elanike poolt. Lisaks nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2021

vastusest linnaosa valitsuse järelepärimisele, et 18.06.2021 oli puudutatud isik I pikali maas

kõnniteel, kus sõidavad trammid ning üritas ennast püsti ajada, aga ei suutnud. Politseipatrulli

2-21-19489

saabudes oli isik adekvaatne ning lahkus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist isiku enda

kui ka teiste inimeste elule ja tervisele potentsiaalselt ohtlike olukordadega. Arvestades aga, et

isiku ohtlikkus tuleb tuvastada piiratud ajalise distantsiga ning hoolekandeasutuse hinnangul on

isik olnud viimase aasta jooksul hoolekandeasutuses stabiilne, agressiivsust ega konflikte ei ole

olnud, siis ei anna ringkonnakohtu hinnangul nimetatud 2020. ja 2021. aastal toimunud

juhtumid käesoleval juhul alust järeldada, et puudutatud isiku I ohtlikkus endale ja teistele

isikutele on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Esitatud asjaoludel puudub kohtul alus

tõsikindlalt arvata, et puudutatud isik I võiks olla kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral

lähemas tulevikus ohtlik endale või teistele. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et

maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et puudutatud isiku I hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise eeldused olid täidetud.

40. Käesoleval juhul ei ole vaja tuvastada, kas SHS § 105 lg 1 p-s 3 nimetatud eeldus on

täidetud. Kuna puudub isiku ohtlikkus endale või teistele (SHS § 105 lg 1 p 2), siis puudub

õiguslik alus isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse rahuldamata.

41. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et olgugi, et puuduvad eeldused

puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks, nähtub toimiku

materjalidest, et tegemist on abivajava isikuga. Määruskaebuse kohaselt ei ole puudutatud isik I

välistanud seda, et ta võtaks vastu omavalitsuse pakutava abi, nt elamispinna ja muud toetavad

teenused. Puudutatud isik I on ka 21.07.2023 kohtumisel avaldanud SKA teenuste

konsultandile, et ta võiks olla ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Seega kuigi puudutatud isik I

on varem avaldanud, et ta ei soovi pakutavat abi võtta, tuleb siiski arvestada puudutatud isiku I

määruskaebuses ja SKA teenuste konsultandile avaldatut.

41.1. Vastuses määruskaebusele ja 01.09.2023 seisukohas on SKA märkinud, et puudutatud

isiku I eestkostja (s.o avaldaja) ei ole esitanud taotlust ööpäevaringse erihooldusteenuse

saamiseks. Omavalitsusüksusel, kus on puudutatud isiku I sissekirjutus (Tapa vald), ning

omavalitsuspiirkonnal (Tallinna linn), kus puudutatud isik I elab, ei ole omavahel kokkulepet,

kes peaks puudutatud isikule I sotsiaalhoolekandelist abi andma. Kuna ringkonnakohus

otsustab, et puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise alused on ära langenud, siis on

võimalik isik paigutada kohaliku omavalitsuse rahastatavale üldhooldusteenusele.

41.2. Asja materjalidest nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-22-12519 tehtud Viru Maakohtu

07.12.2022 määrusega määratud puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja tähtajaga 07.12.2025.

PKS § 206 lg 1 järgi kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu

hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid. 07.12.2022 kohtumääruse kohaselt on puudutatud isiku I eestkostja

ülesandeks mh puudutatud isiku I elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks

vajaliku

kõrvalabi,

sotsiaalteenuste

ja

ravi

tagamine.

Seega

on

eestkostemäärusega antud eestkostjale õigus teha puudutatud isiku I nimel ja huvides vajalikke

tehinguid temale sotsiaalteenuste osutamiseks (vt ka RKTKm 11.03.2020, 2-13-70131, p 16).

41.3. Puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus on Tapa vald.

SHS § 5 lg 1 järgi on isiku elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud korraldama

isikule sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist. SHS § 15

lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi

ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. SHS § 5 lg 3

järgi väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule võib

sotsiaalteenuste ja muu abi andmist korraldada see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle

2-21-19489

haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

41.4. Arvestades eeltoodut, tuleb avaldajal hoolitseda selle eest, et puudutatud isik I saaks

vajalikke sotsiaalteenuseid, seejuures on avaldajal õigus teha puudutatud isiku I nimel ja

huvides vajalikke tehinguid temale sotsiaalteenuste osutamiseks. Puudutatud isiku I

rahvastikuregistrijärgne kohalik omavalitsus on Tapa vald, kuid puudutatud isik I on aastaid

elanud Tallinnas ning on menetluses avaldanud, et Tapa valda ta naasta ei soovi.

Ringkonnakohus märgib, et Tapa vallal ja Tallinna linnal tuleks puudutatud isiku I huvides

SHS § 5 lg-st 3 tulenevalt jõuda kokkuleppele puudutatud isikule I sotsiaalteenuste

korraldamise osas ning teha kõik endast olenev, et võimaldada puudutatud isikule I vajalike ja

sobivate sotsiaalteenuste osutamine esimesel võimalusel.

42. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).

43. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543

võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt