2-22-131241/38 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

7.september 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-22-131241;

C.F. AS hagi V. K. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 8680,76 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

C.F. AS (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxx xx, xxxxxxx,

xxxxx xxxxxxxx)

Hageja esindaja

Margit Saar (xxxxxxx.xxxx@xxxxxxxx.

xx

)

Kostja

V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx.xx-x,

xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx;

xxxxxxxxx@xxx.xx

Kostja esindaja

vandeadvokaat Toomas Metsma

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi täielikult rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda;

2.2 välja mõista C.F. AS-ilt riigi kasuks riigituludesse riigi õigusabi andmisega seotud

menetluskulud, see on riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 782 eurot (koos

käibemaksuga);

2.3 välja mõista C.F. AS-ilt viivis menetluskulult (782 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg

1 järgi alates käesoleva otsuse jõustumisel Eesti Vabariigi kasuks;

2.4 toimetada kohtuotsus pooltele kätte

ja menetluskulude osas saata

Rahandusministeeriumile.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole

tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi

sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15

päeva jooksul; TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

3.3 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad määruse lisas

(makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel;

3.4 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.5 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.6 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1. Hageja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Hagiavalduse kohaselt 07.10.2021

sõlmisid C.F. AS ning V. K. väikelaenulepingu nr L364045, laenusummaga 6500 eurot,

lepingutasuga 130 eurot, intressiga 16,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 15.08.2025. Kostja

ühtegi laenu tagasimakset tasunud. Kuna kostja ei tasunud intressi ja ei tagastanud

laenumakseid, andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja Lepingust tuleneva võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 25.02.2022 lepingu

erakorraliselt üles. Seni, kuni kostjal pole hagejale esitada süüdimõistvat kohtuotsust

kolmanda isiku osas, kellelt on lepingust tulenev nõue välja mõistetud, on hageja ees

vastutavaks isikuks ainuisikuliselt kostja. Hageja täiendavalt lisab, et hageja on saanud

politseiuurijalt infot, et oleks võimalik esitada tsiviilhagi kriminaalasjas. Seetõttu on hageja

esitanud hagi nõude aegumise vältimiseks eraldiseisva tsiviilnõudena. Kuna kostja langes

kergeusklikult petturite küüsi ja andis isiklikult identifitseerimiseks vajalikud Smart-ID

koodid kolmandate isikute kasutusse, ei olnud hagejal võimalik tuvastada laenu väljastamisel

pettuse olemasolu. Hageja käsitles esitatud laenutaotlust kui tavapäraselt esitatud laenutaotlust

ja analüüsis esitatud andmeid vastavalt oma automatiseeritud otsustusalgoritmile ehk

otsustusmootorile. Tulenevalt asjaolust, et kostja logis 07.10.2021 spetsiaalsesse

iseteeninduskeskkonda sisse Smart-ID abil ning allkirjastas nii oma laenutaotluse kui ka

laenulepingu isiklikult, olles varasemalt, so 30.08.2021 pangakontoris isikusamasuse

tuvastanud, ei saanud hagejal tekkida kahtlust, et tegemist võib olla pettusega. Laenu

väljastamisel on hageja täitnud kõiki seadusesätteid ja põhimõtteid ning on laenu väljastanud

kooskõlas seadusandlike aktidega.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 6500

eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis seadusjärgses määras põhisummalt

6500 eurot alates hagi esitamisest 26.09.2022. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale

on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 700 eurot.

Kostja põhjendused

2. Kostja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kostja vaidles hagile vastu.

Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning

laenu võtnud. 07.10.2021 helistas kostja telefonile panga töötajana ennast nimetanud isik.

Seoses hageja poolt kostjalt võla nõudmisega pöördus hageja koheselt politsei poole seoses

kuriteo toimepanemisega. Kostja ei ole ühtegi laenu võtnud ning laenu on võtnud keegi

kolmas isik, kasutades kostjat ära. Vastavalt 14.12.2021 tulnud politsei ja piirivalveameti

vastuskirjale 12.11.2021 oli alustatud kriminaalasi nr 21284000366 KarS § 213 lg 1 tunnustel,

nimelt 07.10.2021 on kostja võtnud hagejalt laenu 6500 eurot ja edasi kandnud Leedu

arveldusarvele C. S. N. P. nimelisele isikule. Seega on kriminaalmenetluse käigus selgunud,

et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik. Kui väikelaenuleping oleks sõlmitud hageja ja

kostja vahel, siis oleks hageja jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtted VÕS

§ 4034 lg 1 tähenduses. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Automatiseeritud otsustuse kasutamine hageja poolt tähendab inimeste juuresolekuta otsuse

tegemist ehk masina poolt otsuse tegemist. Automatiseeritud otsuse langetamine ei võimalda

täiel määral ei isikut tuvastada, ega õigesti krediidivõimekust hinnata. Kostjal esineb

ajukahjustus kolme üle elatud insuldi pärast arutatud.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt

menetluskuludena 782 eurot.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4.

7.10.2021 sõlmisid C.F. AS ning V. K. väikelaenulepingu nr L364045, laenusummaga

6500 eurot, lepingutasuga 130 eurot, intressiga 16,9% aastas, tagasimakse tähtajaga

15.08.2025 (dtl 27-43).

5. Vaidlust ei ole asjaolude üle, mille kohaselt 12.11.2021 on algatatud kriminaalasi nr

21284000366. Kostja ei ole ühtegi laenu tagasimakset tasunud. 25.02.2022 ütles hageja

lepingu erakorraliselt üles (dtl 44). 11.03.2022 on ülesütlemisteatis kostjale kätte toimetatud.

6. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, vaid selle on sõlminud kostja

teadmata ja ilma kostja nõusolekuta kolmas isik C. S. N. P.. Samuti on hageja lepingu

sõlmimisel kolmanda isikuga jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtted VÕS

§ 4034 lg 1 tähenduses. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagasi maksma

laenulepingu põhiosa sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud

vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tulenevalt

kostja poolt hoolsuskohustuste rikkumisest on PIN-koodid kostja valdusest välja läinud

kostja süül. Kohus leiab, et kostja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tema

tahte vastaselt olukorras, kus temaga suhtlesid süüteomenetluse esemeks oleva teo toime

pannud isikud, eriti arvestades kostja tervislikku seisundit ja arusaamisvõimet. Kohus nõustub

kostja seisukohaga, mille kohaselt vaidlusaluses lepingus puudub teave isikusamasuse

tuvastamisest. Hageja väide, et kostja on 30.08.2021 pangakontoris isikusamasuse tuvastanud,

ei ole hagi rahuldamist kaasatoovalt seostatav vaidlusaluse lepinguga. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas

tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga väikelaenulepingu nr L364045. Kostja on

põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat väikelaenulepingut

sõlminud.

7. Kohus leiab, et kui hageja poolt oleks täidetud vastutustundliku laenamise nõudeid, sh

nõutud kostjalt panga väljavõtted, ei oleks olnud kolmandal isikul võimalus kostja nimel raha

ülekannet initsieerida. Hageja ei ole laenu andmisel kontrollinud laenaja andmeid (elukoha

aadressi, e-posti aadressi) olukorras, kus 30.08.2021 oli tuvastatud kostja isikusamasus, mille

käigus kostja andis õiged andmed, samas kui 7.10.2021 sõlmitud laenutaotlusel nimetatud

andmed erinesid varasematest, st e-posti aadressiks oli märgitud xxxxxxxxxxxxx@xxxx.xx ja

elukoha aadressiks x.xxxx x, xxxxxx, xxxxx xxxxxxx. Kuivõrd hageja vastutustundliku

laenamise nõudeid piisavalt ei järginud, siis sellises olukorras ei oleks tohtinud

tarbijakrediidilepingut kostjaga või kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 4034 kuues

lõige, mille kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline). Ei ole piisav kasutada

laenuanalüüsiks ilmselt ebapiisavat automatiseeritud otsustusalgoritmi olukorras, kus samal

päeval laenutaotluse esitamisega sõlmiti ka väikelaenuleping (seejuures kostja pangakonto

väljavõtet kontrollimata). Hageja selgitus kostja krediidivõime hindamise vastavusest hageja

sise-eeskirjadele ei taga, et eeskirjad on sellised, et need välistavad võimalikult efektiivselt

võõra identiteedi kasutamise. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav

tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda

ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lg 1 p-st 4. Kuna hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis

kiirkorras laenu kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei ole vastutav kostja.

Olukorras, kus kostja oli mõjutatud süüteo tunnustega teo toimepannud isiku(te) poolt, siis ei

saa talle hagi rahuldamist kaasa toovalt ette heita tema käitumist, millele hageja tugineb.

Kostja mõjutamist süüteo tunnustega teo toimepannud isiku(te) poolt süüteomenetluse

esemeks oleval viisil kinnitab asjaolu, et kostja pöördus koheselt tema nimel laenu võtmisest

teadasaamisel nii hageja kui ka ametiisikute poole. Kostja on pöördunud seoses tema nimele

tema teadmata C. S. N. P. poolt võetud laenuga politseisse ning politsei on algatanud

12.11.2021 kriminaalmenetluse nr 21284000366 KarS § 213 lg 1 järgi (dtl 210-211).

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu V. K. nimelt on C. P.st laenu võetud 6500

eurot ning see summa on koheselt edasi kantud Leedu arvelduskontole

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx C. S. N. P. nimele.

8. Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ei olnud selle sõlmimisest

teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud

hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas

hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 7.10.2021 a

väikelaenulepingu nr L364045 tuleneva hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest

lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu

poolele, so kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud.

Käesolevas asjas pole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja

vastutama sellise lepingu rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole.

9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel

esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohtu 21.12.2016 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16 p-s 16 selgitas Riigikohus, et „esindusõiguseta esinduse sätteid

saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte

esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise

isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis

käesoleval juhul lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa

vaidlusaluse lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

10. Hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust kostja nimel esinenud isikuga lepingu

sõlmimisel. Esitatud tõendite põhjal on vaidlusaluse lepingu puhul tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja

2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C

679/18, p-d 20-23). Hageja oma seisukohas leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagasi

maksma laenulepingu põhiosa sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud

vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Sellest saab järeldada hageja nõustumist, et

vaidlusaluse laenu andmisel laenuotsuse tegemiseks kostja pangakonto väljavõtet ei nõutud ja

selle analüüsi ei tehtud. Seega ei ole hageja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, st ei

ole piisavalt hinnanud kostja krediidivõimekust, mis on kaasa toonud mh kolmandate isikutele

võimaluse panna toime süüteomenetluse esemeks olev tegu. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et

piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavat teavet, sest need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse

kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-

20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67).

11. Kuivõrd hageja ei ole kostja isikut lepingu sõlmimisel vastuvaidlematult tuvastanud,

sh ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, st ei ole piisavalt hinnanud kostja

krediidivõimekust, siis on ilmne, et hageja krediidivõimekuse ja laenude väljaandmise

süsteem, sh automatiseeritud otsustusalgoritm, ei ole piisav ja ei välista sellisena petturite

tegevust. Hageja poolt hagi eseme muutmise järel ainult põhinõude väljamõistmise nõue

(välistamaks vastutustundliku laenamise kohaseid etteheiteid temale) ei too kaasa hagi

rahuldamist, sest vastustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hageja poolne ebapiisav

andmete töötlus ja kontroll viisid olukorrani, kus kostja identiteeti kasutades kostjat ära

kasutanud isikud said hagi esemes nimetatud rahasumma enda käsutusse. Hageja poolse iga

laenulepingu sõlmimisele eelneva kohase tegevusega vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks võinuks petturite tegevus jääda tulemuseta. Hageja selgituse kohaselt aegumise

vältimiseks eraldiseisva tsiviilnõudena esitatud käesolev hagi tuleb eelnevast tulenevalt jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

13. Tartu Maakohtu 7.11.2023 määrusega anti tsiviilasjas 2-22-13121 V. K.ile

menetlusabi advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) ja määrata V. K.ile tema

esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi

andmine hüvitamiskohustusega tingimusel, et riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

hüvitamiskohustus on V. K.il üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse menetlusabi

saaja so V. K.i kahjuks.

14. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja esindaja riigi õigusabi korras

palunud välja mõista menetluskuludena kokku 782,40 eurot (koos käibemaksuga), mille

koosseisus on õigusabikulu 753,60 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud

28,80 eurot.

15. Kohus leiab, et esitatud taotlustes märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses

kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise määradega.

16. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

17. Kohus leiab, et hagejalt tuleb välja mõista riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulude

katteks 753,60 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskulult (753,60 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates käesoleva määruse jõustumisel osamaksete

mittetasumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik