2-23-113261/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-113261

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2689,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

XXX, 10150, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja J.P. (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX,

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J.P.-lt (J.P.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 508,75 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 31,53 eurot, kokku

540,28 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised alates

22.06.2023 põhinõudelt 508,75 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega (31,53

eurot) mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 508,75 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses J.P. ja 74%

ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista J.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 113,10

eurot.

7. Välja mõista J.P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(113,10 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 21. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1501,62 eurot, intressid 154,30 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 379,29 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena 06.07.2023. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust

hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks

rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2689,76 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 28.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr

KK3605396, mille alusel sai kostja krediiti summas 1500 eurot (dtl 29). Kostja kohustus maksma

ka intressi 40,26% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidisummat tuli tagastada igakuiste

tagasimaksetena vastavalt makseteatistele 2% kasutusele võetud krediidilimiidi summast,

minimaalselt 20 eurot kuus. Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 2665,75 eurot (dtl

54-56). Krediidiandja saatis 20.10.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 40). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul

2(4)

võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 04.11.2022 (dtl 40). Nõue on loovutatud

hagejale 08.11.2022 (dtl 41).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid

esitatud ei ole.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,26%

aastas (vt dtl 29). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 1500 eurot, kohustusega tasuda

iga kuu 2% kasutusele võetud krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot kuus. Kostja on

kokku teinud väljamakseid summas 3174,50 eurot ning tagasimakseid summas 2665,75 eurot (dtl

54-56). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 508,75 eurot (3174,50 – 2665,75), sest tulenevalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka

muid tasusid.

11. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 05.11.2022 – 21.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 31,53 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise. Kuivõrd lepingu

kohaselt viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär ning kohus luges kehtivaks

intressimääraks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu 0%, siis ei ole võimalik

hagejal viivist nõuda enam kui seadusejärgses määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses kostja ja 74% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

3(4)

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ja õigusabikulust summas 527

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (385 + 50) * 26% = 113,10 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (113,10 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)