2-21-12205/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12205

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1551,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Valeria Titova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y 23.08.2023 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ning keelduda

taotlusega koos esitatud tõendite (lennupiletid, XXX tõend) vastuvõtmisest.

2. Võtta vastu Y apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid (arvelduskonto

väljavõtted 31.01.2022 – 12.12.2022; 11.01.2023 – 10.02.2023).

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Tühistada Harju Maakohtu 03.02.2023 otsuse resolutsiooni p 3 ning teha selles osas

uus otsus, millega mõista Y-lt X kasuks välja elatis perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023

eest kokku 1374,68 eurot. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Keelduda hageja 10.01.2023 esitatud tõendite asja juurde võtmisest.

5.2. Hagi rahuldada osaliselt.

5.3. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest kokku

1374,68 eurot.

5.4. Mõista Y-lt X kasuks alates 04.02.2023 kuni X täisealiseks saamiseni

(27.08.2026) välja igakuine elatis 255,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) +

2-21-12205

46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4.

5.5. Kohustada Y tasuma X elatis ette Q arvelduskontole.

5.6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 04.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu elatise nõudes.

05.08.2021 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise

seadusjärgses miinimummääras alates 01.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Hageja vanemad

elavad lahus ning hageja elab koos emaga Hispaanias. Kostja ei ole tasunud hagejale elatist

vajalikus määras. 2021. aasta juulis keeldus kostja elatise maksmisest. Kostja keeldus

hüvitamast ka hageja suveks Eestisse reisimisega seotud kulusid. 2021. aasta augustis hagejale

tehtud kulutused seondusid osaliselt hagejaga, kuid tegemist oli sünnipäevakingiga. Vanemate

vahel ei ole olnud kokkulepet, et ülalpidamist antakse hagejale asjade ostmisega. Hagejale

tehtud kulutused olid hageja emaga kooskõlastamata. Hageja ei viibinud 2021. aasta suvel kahte

kuud kostja juures, hageja oli seal vaid kolm päeva augustis. Neli päeva juulis oli hageja kostja

vanaisa juures. Hagejale ei maksta Eestis perehüvitisi ega lapsetoetust, Hispaanias sellised

toetused puuduvad.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ülalpidamist ei anna. Kostja on andnud hagejale

ülalpidamist nii enne hagi esitamist kui ka menetluse ajal (menetluse ajal on kostja maksnud

elatist 200 eurot kuus). Perioodil jaanuar 2021 – juuni 2021 kandis kostja hageja emale üle kokku

1755 eurot, mis moodustab keskmiselt 292,50 eurot kuus. 2021. aasta suvel viibis hageja kostja

juures pool augustikuud ja ühe nädala juulis, mil kostja täitis ülalpidamiskohustust vahetult.

2-21-12205

Kostja kulutas 2021. aasta juulis ja augustis hageja peale kokku 550 eurot, s.o rõivad ning

kooliks vajalikud esemed. Tegemist ei olnud kingitustega. Seega on kostja täitnud

ülalpidamiskohustust vahetult. 2022. aasta juunis-augustis viibis hageja kostja ning kostja

vanemate juures kokku 40 päeva. Hageja viibis kostja või kostja vanemate juures 2022. aasta

suvel: perioodil 18.06. – 11.07.2022, s.o kokku 24 päeva ning perioodil 19.07. – 03.08.2022, s.o

kokku 16 päeva. Ajal, mil hageja on Eestis, viibib ta enamiku ajast kostja juures, mil viimane

täidab ülalpidamiskohustust vahetult.

5. Kostja leiab, et esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Mõjuvaks

põhjuseks tuleb lugeda nii seda, et miinimummääras elatise maksmisel saab kannatada kostja

ülalpidamine, samuti katab kostja hageja ülalpidamiskulusid mingis ulatuses vahetult temaga

suhtlemise ajal. Hageja põhjendatud vajadused ei ole nii suured kui kahekordne elatise

miinimummäär. Väljamõistetavat elatise summat tuleb vähendada peretoetuste võrra.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 03.02.2023 otsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja elatis perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest kokku 2606,11 eurot ning alates 04.02.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 27.08.2026) igakuine elatis 255,64 eurot (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Maakohus

kohustas kostjat tasuma hageja elatise ette Q arvelduskontole. Maakohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

7. Maakohus viitas PKS §-le 96, §-le 97, § 100 lg-tele 1, 2 ja 4, §-le 101 ja §-le 102. Hageja

nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Hageja kinnitusel on hageja

ülalpidamiskulud vähemalt kahekordses miinimummääras ning hageja selliseid kulusid

kohtupraktika kohaselt tõendama ei pea. Tõendanud ei ole, et hageja põhjendatud vajadused on

väiksemad, kui on kahekordne elatise miinimummäär. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal

piisavalt vahendeid andmaks hagejale ülalpidamist vähemalt seadusjärgses miinimummääras.

Käesoleval juhul puuduvad alused elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära.

8. PKS § 101 (kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1) alusel arvestatud põhjendatud elatise

suurus oli ajavahemikus 01.07.2021 – 31.12.2021 292 eurot, 01.01.2022 – 31.03.2022 243,44

eurot ning alates 01.04.2022 255,64 eurot kuus. Enne hagi esitamist on kostja tasunud hagejale

elatist 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris 250 eurot kuus, 2021. aasta märtsis ja aprillis 270

eurot kuus, 2021. aasta mais 370 eurot ning 2021. aasta juunis 325 eurot. Arvestades, et elatise

miinimum oli 292 eurot kuus, on kostja täitnud ülalpidamiskohustust pea täies ulatuses ning

2021. aasta mais ja juunis ka oluliselt miinimumi ületavas määras.

9. Hageja on nõudnud elatist nii alates hagi esitamisest kui ka lühikese ajaperioodi eest enne

hagi esitamist, s.o 01.07.2021 – 03.08.2021. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja ei ole hagejale

andnud ülalpidamist 2021. aasta juuli eest ning kostjal puudus alus eeldada, et selle ajaperioodi

eest hageja elatist ei soovi, siis on hageja õigustatud nõudma ka tagasiulatuvat elatist.

10. Kostja on välja toonud, et 2021. aasta suvel viibis hageja kostja juures pool augustikuud ja

ühe nädala juulis ning 2022. aasta juunis-augustis viibis hageja kostja ning kostja vanemate

juures kokku 40 päeva. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS ei sätestanud vahetul suhtlemisel

2-21-12205

ülalpidamise andmise automaatset arvestamist. Kohtupraktika kohaselt võis vahetult

ülalpidamise

andmist

arvestada

mõjuva

põhjusena

elatise

väljamõistmiseks

alla

miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et laps eelviidatud ulatuses kostja juures ei viibi. Kostja

sugulaste juures viibitud aega ei saa käsitleda kostja juures viibitud ajana, mil kostja ise vahetult

ülalpidamist annab. Igal juhul ei ole tuvastatav, et hageja viibib kostja juures aastas keskmiselt

vähemalt seitse ööpäeva kuus. Seega ei saa alates 01.01.2022 väljamõistetava elatise korral

arvestada vahetu ülalpidamisega ning elatist selle võrra vähendada. Sama kehtib ajavahemiku

01.07.2021 – 31.12.2021 eest tasumisele kuuluva elatise kohta, kuna kostja juures viibitud aega

ei saa pidada sedavõrd märkimisväärseks, et selle võrra elatist vähendada.

11. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tasunud elatist 2021. aasta juulikuu eest. Kostja

on leidnud, et tal puudus elatise tasumise kohustus, kuna hageja viibis juulis ja augustis mingi

aja kostja juures ning kostja ostis hagejale rõivaid, jalanõusid ning kooliks vajalikke esemeid.

PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega. Vanemad võivad küll PKS § 100 lg 3 kohaselt leppida kokku ka teistsuguses

ülalpidamise andmises, samas ei ole pooled viidanud sellise kokkuleppe olemasolule ning

kokkuleppe olemasolu ei nähtu kohtule ka esitatud tõenditest. Kostja ei ole esitanud tõendeid,

mille pinnalt võiks jõuda järeldusele, et vastavad kulutused on olnud seotud just hagejaga ning

et vanemate vahel on olnud kokkulepe elatise maksmiseks esemete soetamise kaudu. Kuna

kostjal puudus alus jätta elatis tasumata 2021. aasta juuli eest, rikkus kostja seega hageja

ülalpidamiskohustust ning hageja oli õigustatud enda rikutud õiguste kaitseks kohtusse

pöörduma.

12. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud menetluse ajal hagejale elatist

järgmiselt: 2021. aasta augusti – 2022. aasta veebruari eest a´ 200 eurot; 2022. aasta märtsis

220 eurot, 2022. aasta aprillis 230 eurot; 2022. aasta mais 210 eurot, 2022. aasta juunis ja juulis

a´ 200 eurot. Kokku on menetluse ajal tõendatud elatise maksmine vaidlusaluse perioodi eest

2460 eurot.

13. Kohus arvestas sissenõutavaks muutunud elatise välja kohtuotsuse kuupäeva seisuga.

Ajavahemikul 01.07.2021 – 31.12.2021 tasumisele kuulunud elatis on 1752 eurot (6x292),

perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 eest 730,32 eurot (3x243,44), perioodi 01.04.2022 –

31.01.2023 eest 2556,40 eurot (10x255,64), perioodi 01.02.2023 – 03.02.2023 eest 27,39 eurot

(255,64/28x3). Elatis perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest on kokku 5066,11 eurot

(1752+730,32+2556,40+27,39). Kostja on sel ajavahemikul tasunud elatist kokku 2460 eurot.

Seega kuulub viidatud ajavahemiku eest kostjalt väljamõistmisele 2606,11 eurot (5066,11-

2460). Kui kostja on tasunud elatist ka pärast 2022. aasta juulit, siis tuleb lahendi täitmisel

arvestada, et selles ulatuses on kostja kohustus täidetud. Samuti on põhjendatud mõista välja

elatis alates 04.02.2023. Kohus rahuldas hagi selliselt, et mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise 255,64 eurot kuus, mis muutub vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-4.

14. Menetluskulud

jäävad

poolte

endi

kanda

(tsiviilkohtumenetluse

seadustik

(TsMS) § 164 lg 1).

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest kokku

2-21-12205

2606,11 eurot (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ja teha asjas uus otsus, millega mõista

kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023 eest kokku 1054,42 eurot

või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023

eest kokku 2285,85 eurot ning juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud

elatist, siis määrata, et tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, sh

perioodil 01.08.2022 – 03.02.2023 tasutud 1231,43 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse

lisana uued tõendid.

16. Kostjale sai alles kohtuotsusega tutvumisel teatavaks, et 05.08.2021 on hageja oma nõuet

täpsustanud ning nõuab elatist mh tagasiulatuvalt, s.o alates 01.07.2021. 05.08.2021 hageja

täpsustusi ei tehtud kostjale e-toimikus nähtavaks. Seega puudus kostjal võimalus esitada oma

vastuväide tagasiulatuva elatise nõudele perioodil 01.07.2021 – 03.08.2021.

17. Kostja ei nõustu, et hageja on õigustatud nõudma ka tagasiulatuvat elatist. Hageja elas

2021. aastal kostja juures osaliselt juulis ja osaliselt augustis ning kostja täitis

ülalpidamiskohustust vahetult. Seetõttu oli kostja veendumusel, et hageja ei nõua 2021. aasta

juulikuu eest elatist. Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud

õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui

õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et

ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13,

p 12). Kohus ei ole välja selgitanud, kas hagejale on tekitatud 2021. aasta juulis kahju elatise

tasumata jätmisega ning kas hageja pöördus eelnevalt kostja poole elatise tasumise nõudega.

18. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mille kohaselt mõistis kohus kostjalt välja elatise

tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2021 – 03.08.2021 eest ning teha selles osas uus otsus, millega

asendada kostjalt väljamõistetud elatise periood perioodiga 04.08.2021 – 03.02.2023.

Tulenevalt eeltoodust tuleb muuta ka elatise suurust, mis uue ajavahemiku (04.08.2021 –

03.02.2023) järgi on 4745,85 eurot. Kuna maakohtu arvestatud elatis, mida kostja on sel

ajavahemikul tasunud, on kokku 2460 eurot, siis kuulub viidatud ajavahemiku eest kostjalt

väljamõistmisele elatis 2285,85 eurot (4745,85-2460) 2606,11 euro asemel.

19. Maakohus ei lahendanud selgelt ja ühemõtteliselt hageja nõudeid ega sõnastanud

resolutsiooni selliselt, et see oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus

on jätnud kostjale selgitamata, et kohtuotsuse tegemisel mõistab kohus välja elatise kindla

summana perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu

puudus kostjal võimalus täiendavate tõendite esitamiseks tõendamaks, et ta täitis

ülalpidamiskohustust ka 01.08.2022 – 03.02.2023. Kostja on tasunud elatist 1231,43 eurot

(2022. aasta augustist kuni 2023. aasta jaanuarini kokku 1210,00 eurot; 01.02.2023 –

03.02.2023 eest (200,00/28x3) 21,43 eurot). 01.08.2022 – 03.02.2023 tasutud elatis tuleb

väljamõistetava elatisega tasaarvestada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse

täitmisele pööramisel 2606,11 euro saamiseks tuleb kostjal pöörduda kohtusse sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga.

20. 23.08.2023 esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks seoses uute asjaolude

ilmnemisega. Kostja selgitas, et hageja kolis alates 25.05.2023 alaliselt Eestisse ja elab kostja

juures, olles üksnes kostja ülalpidamisel. Seega täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult

ning hagi rahuldamise alus on ära langenud. Kostja esitas oma väidete kinnituseks 24.05 –

05.05.2023 lennupiletid (Tenerife – London – Tallinn), samuti XXX tõendi, et hageja on võetud

vastu XXXsse 8.h klassi õppeaastaks 2023/2024.

2-21-12205

Vastustaja seisukoht

21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja

selgitas, et 2021. aasta juulis ja augustis viibis hageja Eestis hageja ema vanemate juures ning

sõitis mitmeks päevaks ka Tallinnasse kostjale külla, kuid see ei ole elatise vähendamise

aluseks. Hageja seaduslik esindaja on kostjat hoiatanud, et esitab nõude elatise saamiseks

kohtule juba 2021. aasta juulis. Seega ei saanud hageja nõue elatise tasumiseks 2021. aasta juuli

eest kostjale ootamatu olla.

22. Pooltele antud lõppseisukohtade esitamise tähtajaks (29.08.2023) hageja täiendavat

seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu

otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest 1374,68 eurot ületavas osas

(maakohtu resolutsiooni p 3) ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab sama

perioodi eest kostjalt hageja kasuks välja 1374,68 eurot. Apellatsioonkaebuse osaline

rahuldamine ei tingi maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmist (TsMS § 164 lg 1).

Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1).

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

24. Kõigepealt käsitleb kolleegium maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Vastavalt TsMS

§ 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas

hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021 –

03.02.2023 eest 2606,11 euro ulatuses (resolutsiooni p 3). Alates 04.02.2023, st edasiulatuvalt,

kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.08.2026 mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks elatise

välja PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel (resolutsiooni p 4). Kostja vaidlustas Harju Maakohtu

03.02.2023 otsuse resolutsiooni p 3 elatise 01.07.2021 – 03.02.2023 väljamõistmise osas. Seega

on maakohtu otsus vaidlustamata osas, sh resolutsiooni p 4, jõustunud apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja möödumise tõttu (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4).

25. Ringkonnakohus lahendab esimesena kostja 23.08.2023 taotluse hagi läbivaatamata

jätmiseks. Kostja selgitab, et kuna alates 25.05.2023 kolis hageja (kostja poeg) alaliselt Eestisse

ning elab kostja juures ja on tema ülalpidamisel, siis langeb hagi rahuldamise alus ära. Kostja

on esitanud taotlusega koos 24.05.2023 – 25.05.2023 lennupiletid, mis tõendavad, et hageja

lendas Tenerifelt läbi Londoni Eestisse. Samuti on kostja esitanud XXX tõendi, et hageja on

võetud 2023/2024 õppeaastal XXX 8.h klassi. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb

jätta rahuldamata.

25.1. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud Harju Maakohtu 03.02.2023 otsuse

resolutsiooni p 3, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks elatis perioodi 01.07.2021 –

03.02.2023 eest. Isegi kui hageja asus kostja juurde elama ja kostja ülalpidamisele alates

25.05.2023, ei puuduta see uus asjaolu varasema perioodi eest välja mõistetud elatist, mistõttu

puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 423).

2-21-12205

25.2. Mis puudutab maakohtu otsusega edasiulatuvalt, st alates kohtuotsuse tegemisest

04.02.2023 välja mõistetud elatist, siis – nagu eelnevalt p-s 24 märgitud – kostja ei vaidlustanud

maakohtu otsust selles osas ning maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 on jõustunud (TsMS § 456

lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4). Ka uute asjaolude ilmnemine ei võimalda ringkonnakohtul arutada

maakohtu otsust osas, milles see on jõustunud. Seega jääb kostja 23.08.2023 taotlus

rahuldamata ning ringkonnakohus ei võta vastu taotlusega koos esitatud tõendeid (lennupiletid,

XXX tõend), kuna neil ei ole käesoleva apellatsioonkaebuse piire arvestades tähtsust (TsMS §

651 lg 1, § 238 lg 1 esimene lause).

25.3. Ringkonnakohus selgitab kostjale täiendavalt, et TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib jõustunud otsust

muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda

otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (vt ka RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9 koos edasiste

viidetega varasemale kohtupraktikale).

26. Edasi lahendab ringkonnakohus esmalt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite

vastuvõtmise taotluse. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega oma SEB Panga arvelduskonto

väljavõtte perioodi 01.01.2022 – 31.12.2022 ja 01.01.2023 – 15.02.2023 kohta. Kostja

põhjendab tõendite ringkonnakohtule esitamist sellega, et maakohus ei selgitanud talle, et

kohtuotsuse tegemisel mõistab kohus elatise 01.07.2021 – 03.02.2023 eest konkreetse

summana. Kostjal jäid väidetavalt seetõttu tõendid elatise alates 01.08.2022 tasumise kohta

esitamata, kuigi selliselt tasutud elatis tuleks tasaarvestada väljamõistmisele kuuluva elatise

summaga. Kostja leiab, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtudes peab

menetlusdokumendist nähtuma selgelt, millised nõuded ja millises ulatuses on sissenõutavaks

muutunud (RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930/96, p 18; RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16).

Kuna kostja on täitnud ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui maakohus oma otsuse

resolutsioonis märkis, siis peaks ringkonnakohus tegema uue tasaarvestuse. Kostja märgib, et

vastasel juhul tuleb kostjal täitemenetluses pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga, mille raames ta peab tõendama, et on 01.08.2022 – 03.02.2023 täitnud

ülalpidamiskohustust 1231,43 ulatuses ning et selle summa ulatuses tuleb sundtäitmine

lubamatuks tunnistada.

26.1. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud

(TsMS § 652 lg 1 p 1), kuna sisuliselt on ringkonnakohtu ülesanne kontrollida

apellatsioonimenetluses, kas hageja maakohtule esitatud asjaolude alusel oli võimalik hageja

nõuet rahuldada ning kas kostja esitatud vastuväited võisid tingida (ka osalise) hagi rahuldamata

jätmise. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi saab ringkonnakohus võtta arvesse uusi faktilisi asjaolusid

niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3

ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel saab ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata

vaid siis, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel

saab ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu

poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas

põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab tõendi lubatavust pool oma

2-21-12205

kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või

tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja

arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus.

26.2. Käesoleval juhul on kostja põhjendanud apellatsioonkaebuses uute tõendite esitamise

vajadust, samuti seda, miks ta neid maakohtus ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus on 12.08.2022 istungil (00:37:31) selgitanud, et „kohus mõistab otsusega välja

elatise mingis konkreetses summas ja siis arvestab nende summadega, mis on juba tasutud ja

eelduslikult otsuses on ka konkreetselt välja arvutatud, milline summa on veel vaja tasuda“

(I kd, tl 144). Siiski ei ole maakohus selgitanud, mis aja seisuga ta elatise konkreetse summana

välja mõistab. Samuti ei oleks kostjal olnudki võimalik esitada elatise maksmise tõendeid kuni

kohtuotsuse tegemiseni 03.02.2023, kuna TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus

menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja kogumiseks. Käesolevas asjas

tuli kõik tõendid esitada hiljemalt 29.12.2022 ja kohus luges selle kuupäevaga eelmenetluse

lõppenuks (I kd, tl 156). Maakohus ongi oma otsuse põhjendavas osas (otsuse p 18 viimane

lause) märkinud, et kui kostja on tasunud elatist ka pärast 2022. aasta juulit, siis tuleb lahendi

täitmisel arvestada, et selles ulatuses on kostja kohustus täidetud. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et TsMS § 442 lg 5 järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav

ka otsuse muu tekstita (vt nt RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-64-15, p 10; RKTKm 18.02.2015, 3-2-

1-146-14, p 19; RKTKo 26.05.2014, 3-2-1-44-14, p 10). Maakohtu otsuse resolutsioonis

täpsustust selle kohta, et pärast 2022. aasta juulit tasutud elatis tuleb lahendi täitmisel arvesse

võtta, ei ole. Ringkonnakohus nõustub, et sellisel juhul võib lahendi täitmisel segadus tekkida.

26.3. Käesoleval juhul on kostja esitanud ringkonnakohtule tõendid elatise hagejale tasumise

kohta pärast 2022. a juulit, et ringkonnakohus saaks elatise tegelikus suuruses tasumist arvesse

võtta kuni maakohtu otsuse tegemise kuupäevani ja kohtuotsuse resolutsiooni selle võrra

täpsustada. Hageja on küll apellatsioonkaebusele vastu vaielnud ning leidnud, et kohus arvutas

elatise võla suuruse õigesti, kuid ei ole vaielnud vastu tõendite vastuvõtmisele ega sellele, et

kostja tegelikult maksis perioodil 01.08.2022 – 03.02.2023 hagejale teatud ulatuses elatist.

Seega ei ole hageja tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus

nõustub, et korrektse elatisesumma kohtuotsuse resolutsioonis märkimine – kui esitatud tõendid

annavad aluse täiendava tasaarvestuse tegemiseks, mida kohus hindab allpool – aitaks vältida

selles osas uute vaidluste tõusetumist täitemenetluses, sh peaks aitama vältida vajadust algatada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus (kõnealusel perioodil tasutud elatise osas).

Kuna ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid on asjakohased ja vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks, võtab ringkonnakohus koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid vastu

(TsMS § 652 lg 3 p 2).

27. Edasi arutab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust sisuliselt. Kostja on vaidlustanud:

(i) temalt hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt (01.07.2021 – 03.08.2021) väljamõistmise;

(ii) selle, et elatise arvutamisel ei ole arvesse võetud, et 2021. a juulis ja augustis viibis laps ka

tema ja tema vanematega; (iii) selle, et välja mõistetud elatisest ei ole maha arvatud perioodil

01.08.2022 kuni otsuse tegemiseni 03.02.2023 juba tasutud elatist. Muus osas kostja maakohtu

otsust vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus vastab kostja apellatsioonkaebuse väidetele

eelnevalt toodud järjekorras.

28. Maakohus mõistis kostjalt (isa) hageja (laps) kasuks välja elatise perioodi 01.07.2021-

03.02.2023 eest kokku 2606,11 eurot. Kostja leiab, et kohus ei oleks tohtinud temalt elatist

01.07.2021 – 03.08.2021, st hagiavaldusele eelnenud perioodi eest välja mõista, kuna kostja ei

saanud menetluses aru, et nõuet on täpsustatud ja elatist nõutakse alates 01.07.2021. Kostja

2-21-12205

väidab, et talle ei toimetatud hagiavalduse sellekohast (05.08.2021) täpsustust kätte.

Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu.

28.1. Ringkonnakohus märgib, et 04.08.2021 esitas hageja Viru Maakohtule omakäelise

hagiavalduse (I kd, tl 2). 04.08.2021 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ning andis

hagejale tähtaja korrektselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks ja nõude suuruse

täpsustamiseks (I kd, tl 10–11). 05.08.2021 esitas hageja arvutikirjas hagiavalduse taotlusega

mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates 2021. a juulist (I kd, tl 14, 15).

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et hagiavalduse 05.08.2021 täpsustus on kostjale kätte

toimetatud 16.09.2021. Seega on väär kostja väide, et talle hagiavalduse täpsustust kätte ei

toimetatud.

28.2. Nõude täpsustust on arutatud ka 18.11.2021 istungil, mil kohus tõi välja, et hageja taotleb

elatise väljamõistmist juulist 2021 (00:01:51, I kd, tl 49 jj). Lisaks oli kostjal alates 22.07.2022

lepinguline esindaja, kellel oli juurdepääs toimiku materjalidele. Maakohus on ka 12.08.2022

istungil, kus osales kostja lepinguline esindaja, selgitanud, et elatist nõuti alates 2021. a juulist

ning et kostja saab konkreetselt välja tuua, millises summa ta on sellel perioodil ülalpidamist

andnud (00:36:31). Kostja esindaja vastas, et kostja esitas selle kohta panga väljavõtte

(00:36:54) (I kd, tl 142 – 144 pöördel). Panga väljavõte 2021. a kohta esitati 26.08.2022 (I kd,

tl 154 ja pöördel) ning 2022. a (jaanuar kuni juuli) kohta 05.08.2022 (I kd, tl 138).

28.3. Eeltoodule lisaks nähtub maakohtu menetlusest, et kostja on läbivalt vaielnud vastu juuli-

augusti 2021 elatise maksmisele põhjendusega, et laps oli siis tema või tema vanemate juures.

Kostja väitis ja väidab, et kuna hageja oli sel perioodil tema ülalpidamisel, siis eeldas ta, et

hageja ei nõua ja kohus ei mõista selle perioodi eest temalt elatist välja. Kostja sellekohane

väide on vastuolus väitega, et ta ei teadnud, et temalt 2021. aasta juuli ja augusti eest kohtus

elatist nõutakse.

28.4. Arvestades, et ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai 05.08.2021 hagiavalduse täpsustuse

kätte, samuti et kostja vaidles maakohtu menetluses sisuliselt 2021. a juulis ja augustis elatise

maksmise kohustusele vastu, st on tõendatud, et ta oli teadlik, et temalt nõutakse elatist ka

lühikese perioodi eest enne hagiavalduse kohtusse pöördumist, siis ei anna apellatsioonkaebuse

väited alust maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

õigesti lahendanud hagiavalduses esitatud nõuet algusega 01.07.2021, st käsitelnud ka lühikest

elatise maksmise perioodi enne hagi esitamist (01.07.2021 – 03.08.2021).

29. Edasi analüüsib ringkonnakohus kostja sisulisi väiteid, et temalt ei oleks tohtinud juuli ja

augusti 2021 eest elatist hagejale välja mõista, kuna sel ajal oli laps tema ja/või tema sugulaste

juures; samuti põhjusel, et ta eeldas, et hageja temalt selle aja eest elatist ei nõua. Kostja väidab

ka, et maakohus oleks pidanud hindama, kas hagejale on tekkinud kahju sellega, et ta

01.07.2021 – 03.08.2021 elatist ei maksnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

29.1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et mis puudutab elatise tagasiulatuvat nõudmist, siis

annab selleks aluse PKS § 108. Käesoleval juhul on hageja taotlenud elatist tagasiulatuvalt ühe

kuu ja kolme päeva eest, mis on seaduse järgi lubatud. Kostja väide, et ta oli veendumusel, et

hageja temalt 2021. aasta juuli ja augusti eest elatist ei nõua, on paljasõnalised. Kostja ei ole

tõendanud, et neil oli hagejaga kokkulepe, et kostja ei pea sel perioodil elatist tasuma, kas

seetõttu, et laps on mingid päevad kostja juures, või seetõttu, et ta ostab lapsele mingeid asju.

2-21-12205

29.2. Kostja väide, et ta ei pidanud vaidlustatud perioodil elatist tasuma, sest hageja oli tema

ülalpidamisel, on tõendamata. Kostja on väitnud, et hageja oli tema juures ühe nädala juulis ja

pool augustikuud, kuid ei ole tegelikult tõendanud, millal täpselt laps tema juures viibis. Hageja

omakorda on väitnud, et laps oli kostja juures vaid neli päeva juulis ja kolm päeva augustis.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et asjaolu, kui hageja viibis kostja vanemate

või teiste sugulaste juures, ei anna alust jätta kostjalt elatis välja mõistmata. Hageja võimalik

viibimine kostja sugulaste juures ei ole võrdsustatav teise vanema ülalpidamisel olemisega.

PKS § 101 lg 6 (alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni) kohaselt, kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole

kostja tõendanud, et hageja oleks aasta jooksul olnud tema juures 7 – 15 ööpäeva kuus. Kostja

ei ole tõendanud ka seda, et hageja oleks olnud juulis ja augustis 2021 tema juures 7 – 15

ööpäeva. Aga isegi kui hageja viibis kostja juures mingil perioodil juulis ja augustis 2021 ning

kui ka kostja ostis talle siis mingeid asju, ei saaks seda arvestada vahetu ülalpidamisena PKS §

101 lg 6 tähenduses. Muu hulgas nähtub toimiku materjalidest, et hageja teine seaduslik

esindaja (lapse ema), kelle juures hageja püsivalt Hispaanias elas, tasus lennupiletite eest (u

1000 eurot), et hageja saaks suveks Eestisse lennata, kuna kostja ei nõustunud seda kulu

kandma. Seega ei saa väita, et lapse ema ülalpidamiskulud vähenesid ajal, mil laps oli Eestis.

29.3. Kostja väide, et maakohus on jätnud tuvastamata, kas hagejale tekkis seetõttu kahju, et

kostja ei tasunud talle juuli ja augusti 2021 eest elatist, ei ole asjakohane. Kostja elatise

maksmise kohustus tulenes seadusest (PKS) ning eraldi kahju tekkimist hagejale ei pidanud

tuvastama.

29.4. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kostja pidi

maksma hagejale elatist ka 2021. a juulis ja augustis, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus lisab, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et käesoleval juhul paneks elatise

lühikese perioodil eest tagasiulatuvalt väljamõistmine teda äärmiselt raskesse olukorda,

mistõttu ei ole ka sel alusel põhjust jätta 01.07.2021 – 03.08.2021 elatist välja mõistmata (vt ka

RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13).

30. Kolmandaks leiab kostja, et maakohtu otsust tuleb muuta perioodi 04.08.2021 – 03.02.2023

eest välja mõistetud summa osas, kuna maakohus võttis arvesse üksnes kostja poolt kuni

2022. juulini (k.a) tasutud elatist, kuid tegelikult on kostja tasunud elatist ka 2022. augustist

kuni maakohtu otsuse tegemiseni 03.02.2023. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb

maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus elatisearvestust.

30.1. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja soovib küll täiendavat tasaarvestust perioodi

04.08.2021 – 03.02.2023 eest, kuid ringkonnakohus on juba tuvastanud, et hageja elatisenõue

kuulub väljamõistmisele alates hageja taotletud kuupäevast 01.07.2021. Seega tuleb elatise

arvutamisel võtta aluseks periood 01.07.2021 – 03.02.2023.

30.2. Maakohus on 01.07.2021 – 03.02.2023 elatise väljamõistmisel võtnud arvesse seda, et

kostja on sel perioodil (kuni juuli 2022, k.a.) tasunud hagejale elatist kokku 2460 eurot.

Maakohus lahutas elatisena juba tasutud summa perioodil 01.07.2021 – 03.02.2023 tasumisele

kuulunud elatisesummast 5066,11 eurot ning mõistis kostjalt nimetatud perioodi eest hageja

kasuks välja 2606,11 eurot (5066,11-2460). Maakohus võttis seejuures arvesse, et ajavahemiku

01.07.2021 – 31.12.2021 eest tasumisele kuulunud elatis on (6*292) 1752 eurot, 01.01.2022 –

31.03.2022 eest (3*243,44) 730,32 eurot, 01.04.2022 – 31.01.2023 eest (10*255,64) 2556,40

eurot, 01.02.2023 – 03.02.2023 eest (255,64/28*3) 27,39 eurot, st elatis perioodi 01.07.2021 –

2-21-12205

03.02.2023 eest on kokku 5066,11 eurot (1752+730,32+2556,40+27,39). Hageja ega kostja ei

ole vaidlustanud eeltoodud arvestust (kostja on vaidlustanud üksnes elatise väljanõudmise

algusaja, millega ringkonnakohus ei nõustunud), seega lähtub ringkonnakohus järgnevalt

maakohtu arvutustest.

30.3. Mis puudutab kõnealusel perioodil täiendavalt tasutud elatist, siis on ringkonnakohus

võtnud vastu kostja apellatsioonkaebusega koos esitatud SEB Panga arvelduskonto väljavõtted,

millega on tõendatud hagejale elatise tasumine ka 01.08.2022 kuni maakohtu otsuse tegemiseni

03.02.2023. Sel perioodil on kostja hagejale elatist tasunud täiendavalt kokku 1231,43 eurot

(01.08.2022 kuni 31.01.2023 – 1210 eurot ning 01.02.2023 kuni 03.02.2023 – 21,43 eurot

(II kd, tl 5–6). Hageja ei ole vaielnud elatise neis summades laekumisele vastu.

Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud perioodil tasutud elatis tuleb samuti võtta

kohtuotsuse tegemisel arvesse. Ringkonnakohus on juba eelnevalt p-des 26.2 ja 26.3 märkinud,

et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita.

Seetõttu kuulub maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 muutmisele.

30.4. Käesoleval ajal saab ringkonnakohus mõista perioodi 01.07.2021 – 03.02.2023 eest välja

konkreetse elatise summa, milles on võetud ühelt poolt arvesse elatist, mida kostja pidi tasuma

(5066,11 eurot, eespool p 30.2), ning teiselt poolt elatist, mille kostja sel perioodil on juba

tasunude (st maakohtu arvesse võetud 2460 eurot ning ringkonnakohtule esitatud tõenditest

nähtuv 1231,43 eurot, kokku 3691,43 eurot). Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ning mõistab kostjalt hagejale välja elatise perioodi

01.07.2021 – 03.02.2023 eest kokku 1374,68 euro ulatuses (5066,11 – (2460 + 1231,43)).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p 6, millega jäeti menetluskulud

poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse selles osas

tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust.

32. Riigikohtu praktika kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas kõigis

kohtuastmetes poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt