2-23-590/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-590

Tsiviilasi

D.D (töötaja) hagi Tallinna Vangla (tööandja) vastu

ületunnitöö töötasu 1551,58 euro (bruto) väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

1551,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (töötaja): D.D (isikukood XXX), elukoht xxx

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat

Vitali

Denikin; e-post: XXX

Kostja (tööandja): Tallinna Vangla

(registrikood

70001113), asukoht XXX-i, Harjumaa

Kostja volitatud esindaja: Agu Rillo; e-post: xxx

Kohtuistungi toimumise aeg,

osalenud isikud

07.06.2023 toimunud kohtuistungil osalesid hageja D.D,

hageja esindaja Vitali Denikin, kostja esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON:

1) Hagi rahuldada.

2) Välja mõista kostjalt Tallinna Vangla hageja D.D kasuks saamata jäänud ületunnitöö

töötasu perioodi 2020 jaanuar kuni 2022 mai eest summas 1551,58 eurot (bruto).

MENETLUSKULUD:

1) Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja Tallinna Vangla kanda.

2) Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista

kostjalt Tallinna Vangla hageja D.D kasuks välja menetluskulude (õigusabikulude)

hüvitis summas 766,66 eurot (käibemaksuta).

3) Kostjal Tallinna Vangla tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 766,66 eurot

hagejale D.D-le viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest 06.09.2023. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1) Avaldaja D.D (töötaja, hageja) esitas 27.10.2022 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK-le)

töövaidluskomisjoni asjas nr xxx avalduse saamata jäänud ületunnitöö töötasu 1551,58

euro nõudes (TVK tl 1-4).

2) TVK 09.12.2022 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr xxx jäeti avaldaja (hageja)

töövaidlusavaldus tööandja (kostja) vastu rahuldamata (TVK tl 53-55).

3) Hageja esitades 12.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja Tallinna Vangla

(tööandja) vastu ületunnitöö töötasu 1551,58 euro (bruto) väljamõistmise nõudes (tl 1-8).

4) Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg

6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr xxx ning

võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde.

5) 07.06.2023 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung (tl 69-71).

HAGEJA NÕUDED

6) Hageja D.D (töötaja) esitas kostja Tallinna Vangla (tööandja) vastu hagi ületunnitöö

töötasu 1551,58 euro (bruto) väljamõistmise nõudes (tl 1-8). Hagi kohaselt sõlmisid

Tallinna Vangla ja D.D 13.02.2019 töölepingu (vt lisa 1), mille kohaselt hageja asus tööle

Tallinna Vanglasse meditsiiniosakonna õendusjuhina alates 20.02.2019 (vt hagi lisa 1,

töölepingu punkt 1.1.). Töölepingu punkti 2.1. kohaselt töötaja asub tööle täistööajaga,

tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Punktis 2.2. “Pooled on kokku

leppinud, et tööaja korralduse, sealhulgas vaba aja andmise korralduse, määrab Tööandja

oma töökorralduse reeglites või mõnes muus asutusesiseses dokumendis.” Töötaja töötasu

oli määratud ühikuna kuus ning tegeliku töötatud tunni maksumus olenes sellest, mitu

tööpäeva on kalendrikuus (töötaja pidi töötama esmaspäevast reedeni iga päev, 8 tundi

päevas). Töötaja töötasu alates 20.02.2019 kuni 31.05.2019 oli 1800 eurot kuus; alates

01.06.2019 1900 eurot kuus; alates 01.09.2019 2100 eurot kuus; alates 01.04.2021 2200

eurot kuus ning alates 01.02.2022 kuni töösuhte lõppemiseni 07.05.2022 2300 eurot kuus

(töölepingu muudatused on kajastatud hagi lisades 2 kuni 5).

7) Tallinna Vangla direktori 26.02.2015 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla

töökorralduse reeglite (vt lisa 5-1, edaspidi nimetatud ka Töökorralduse reeglid) punkti

5.20 kohaselt: “Ületunnitööks loetakse töötamist üle kokkulepitud tööaja erakorraliste ja

ettenägematute teenistusülesannete täitmiseks, mis tuleb täita viivitamata, eelkõige kahju

tekkimise ärahoidmiseks. Summeeritud tööaja arvestuse korral loetakse ületunnitööks

normtööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. /…/”. Töökorralduse reeglite punkti 7.3.

järgi “Palk tehtud töö eest makstakse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt üks kord kuus

hiljemalt palgaarvestuse aluseks oleva kuu viimasel tööpäeval. Summeeritud tööaja

arvestuse korral makstakse tasu ületundide eest ja tasaarveldatakse enammakstud töötasu

arvestusperioodile järgneva kuu töötasuga. /…/”.

8) Hageja töötas Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õendusjuhi ametikohal kuni mai 2022

kaasaarvatud ning poolte vahel on vaidlus ületunnitööde (ehk töötunni maksumuse)

arvestuse/arvutamise osas. Vaidluse küsimus on, kas ületunnitöö ühiku ehk tunnitasu

hinna arvutamise aluseks on kokkulepitud väljamakse tekke kuu või raamatupidamislik

tekkepõhine kajastamine, st ületunnitöö kajastatakse vastavalt tekke kuule ning

arvestusperioodi tekke kuul summeeritakse saadud arvestus ning millest koosneb

ületunnitasu reguleeriv töölepinguseaduse § 44 lg 7 nimetatud töötasu. Erinevus

arvestuspõhimõttes annab matemaatiliselt erineva tulemuse ületunnitöö tasu arvutamisel

ning hageja on hinnangul on arvutused on tehtud tema kahjuks ning peaksid olema temale

tegelikult välja makstud tasust 1551,58 eurot suuremad.

9) Tulenevalt asjaolust, et avaldajale kehtib fikseeritud töötasu ning tööandja määras

käskkirja alusel täiendava töötasu, kas lisatasuna või tulemustasuna, kujuneb

nõudesumma perioodist 2020 – 2022 aasta järgnevatest arvutustest (ületunnitöö väärtuse

leidmine; hageja esitab arvutused tabelite kujul, vt lisa 9 kuni lisa 11, kuna nende

mahutamine dokumenti ei ole võimalik) on kalendrikuude arvutused ning arvutatud

aastate vahed):



kalendrikuu töötasu (sisaldab lisa- ja tulemustasusid) / kalendrikuu tööajafondiga

(maha arvestatud töölt puudumine haigestumise tõttu) = ühe töötatud töötunni hind

kalendrikuus;



ühe töötatud töötunni hind * 1,5 = ületunni hind kalendrikuul;



kalendrikuu ületunnid * ületunni hind kalendrikuul = ületundide hind kalendrikuul;



kalendrikuude ületundide väärtused summeeritult aastas, nt aastal 2020;



Ületundide hind aastas summeeritult - kvartaalsed ületunni väljamaksed summeeritult

aastas = ületundide väärtuse vahe;



Ületundide väärtuse vahe 2020 + ületundide väärtuse vahe 2021 + ületundide väärtuse

vahe 2022 = nõude summa.

10) Nõude summa koosneb: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas 183,02 eurot

(bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto) + aastal

2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto) = 1551,58 eurot (bruto).

11) Poolte vaidlus seisneb arvutuspõhimõttes, ehk kuidas peaks ületundide tasu arvutama ning

millest ületunnitasu arvutamisel töötasuna lähtuda. Vaidlus seisneb ka selles, kas töötajale

oli õigesti kohaldatud summeeritud tööaja graafik (töötajale jääb arusaamatuks, miks ei

ole arvutatud ja välja makstud ületunnitasu igas kuus) ning Tallinna Vangla

palgaarvestuse lepingupartneri RTK põhimõttes „arvutamise vajaduse tekke kuu“, mis ei

ole kooskõlas tekkepõhise raamatupidamisega, sest arvestuse aluseks olevad ületunnid ei

ole alati tekkinud arvutamise vajaduse tekke kuul.

12) TLS § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub

tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral

on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. TLS § 6 lg 6

kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul

ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5

nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused.

Hagejale ei ole teada, et ta oleks kokku leppinud summeeritud tööaja arvestuses.

Käesoleva menetlusdokumendi punktis 1.1. jj on toodud, milles seisnes töötaja ja tööandja

vaheline kokkulepe.

13) TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset

töötasu.

14) Tallinna Vangla palgaarvestuse partner on Riigi tugiteenuste keskus (RTK), kes arvestab

ja arvutab ületunde kolme kuulises arvestusperioodis põhimõttel, st ületundide arvutamise

aluseks on arvutamise vajaduse tekke kuu. Käesoleva menetlusdokumendi punktis 1

hageja tõi välja, et jääb täiesti arusaamatuks, miks kohaldati kolme kuulise

arvestusperioodi ka hagejale. Vaatamata sellele põhjendab hageja ka nende (ehk kolme

kuise arvestusperioodi) arvutuste ebaõigsust.

15) Kehtiv raamatupidamise seaduse § 5 lubab raamatupidamiskohuslasel valida, kas

kasutatakse tekke- või kassapõhist arvestust. Rahandusministeeriumi kodulehe andmetel:

„Eesti riigi raamatupidamine on tekkepõhine ning baseerub rahvusvahelistel standarditel

IPSAS ja IFRS. Riigi raamatupidamist ja finantsaruandluse teenust teostab alates 1.

jaanuarist 2013 rahandusministeeriumi hallatav Riigi tugiteenuste keskus.“

Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 selgitab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute

kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud

raha on laekunud või välja makstud. Ületundide arvestus tekke põhiselt tähendab töötasu

kirjeldamist raamatupidamislikult kui võlga töötajale, st jaanuaris tööajaarvestuse kohaselt

töötatud ületunnid muutuvad kohustiseks organisatsiooni ettemaksu kontole, arvestatud

summa kuulub väljamaksmisele arvestusperioodi lõppedes.

16) Hageja puhul ületundide arvestust peeti kolmel kuul. Probleemi kirjeldamise

lihtsustamiseks tuuakse näide ühe 3 kuulise perioodi näitel. Nimel, jaanuaris 2022 töötas

hageja 80 ületundi, veebruaris 2022 ületunde vastavalt 93 ning märtsis 2022 töötas 16

ületundi, igal kuul tekkinud ületundide kohustisena kajastamiseks vajaksid ületunnid

rahalist väärtust. Fikseeritud palgatöötajana saab ületunni väärtuse valemiga: ületunnitöö

tasu = (makstav töötasu/tööajafond) x ületunnid x 1,5. Jaanuar 2022 (vt ka lisa 11)

kalendaarne tööajanorm 168, hagejal tööajanorm 168, hageja tegelik tööaeg graafiku

alusel 248, kokku 80 ületundi. Veebruar 2022 kalendaarne tööajanorm 152, töötajal 93

(haigusleht), töötaja tegelik tööaeg graafiku alusel 172, kokku 79 ületundi. Märts 2022

kalendaarne tööajanorm 184, töötajal 160 (puhkusepäevad), töötaja tegelik tööaeg

graafiku alusel 176, kokku 16 ületundi.

17) Kolme kuu (jaanuar kuni märts 2022) ületunnid kokku 175 tundi. Töötaja kuupalk

(normtundide eest) on fikseeritud ning ka märtsis pidi olema 2300 eurot (bruto) jagatuna

märtsi kalendaarse tööajanorm tundidega 184 = 12,50 x 1,5 (ületunnitasu koefitsient)

=18,75 eurot ühiku hind x 175 (ületundide arv kolmekuulisel arvestusperioodil).

18) Töötaja ületunnitöö tunni maksumus (ehk töötund x 1,5) on olnud järgnev:



2020. aastal jaanuaris: 19,69, veebruaris: 20,72, märtsis 17,90, aprillis 18,75, mais

19,69, juunis 20,06, juulis 20,79, augustis 19,69, septembris: 17,90, oktoobris 22,16,

novembris 19,29, detsembris 19.44 (vt lisa 9).



2021. aastas jaanuaris: 19,69, veebruaris 21,14, märtsis 17,12, aprillis 19,64, mais

22,77, juunis 21,02, juulis 18,75, augustis 19,64, septembris 27,27, oktoobris 25,78,

novembris 18,75, detsembris 52,84 (vt lisa 10).



2022. aastas: jaanuaris 19,64, veebruaris 51,61, märtsis 18,75, aprillis 21,56, mais

19,60 (vt lisa 11).

19) Ületunnid kuus arvestuses jagunesid järgnevalt: 2020 jaanuaris 16, veebruaris 16, märtsis

46, aprillis 48, mais 40, juunis 49, juulis 49, augustis 23, septembris 0, oktoobris 16,

novembris 61, detsembris 40 (vt lisa 9). 2021. a jaanuaris 20, veebruaris 16, märtsis 12,

aprillis 32, mais 40, juunis 32, juulis 16, augustis 16, septembris 24, oktoobris 48,

novembris 0, detsembris 0 (vt lisa 10). 2022 jaanuaris 80, veebruaris 79, märtsis 16 (vt

lisa 11).

20) Fikseeritud palgatöötajana saab ületunni väärtuse valemiga: ületunnitöö tasu = (makstav

töötasu/tööajafond) x ületunnid x 1,5. Lisast 9 nähtub, et perioodil 2020 on erinevus

arvutatud väljamaksest 183,02 eurot. Lisast 10 nähtub, et perioodil 2021 on erinevus

arvutatud väljamaksest 272,4 eurot ja 2022 on erinevus 1096,17 eurot.

21) Viru Vangla personaliosakonna juhataja E S selgitusest jääb selgusetuks, kas vajaduse

tekitanud sündmus on ületundide tekke kuu või ületundide väljamakse kuu (lisa 40).

22) TLS § 44 lg 1 reguleerib ületunnitööd summeeritud tööaja arvestuse korral, nimetades

ületunnitööks kokkulepitud tööaega ületavat tööd arvestusperioodi lõpul. Valemit kuidas

ületunnitöö tasu arvutatakse TLS välja ei too. Tekke põhiselt arvutatud ületunnitöö tasu

arvestusperioodile laiendades tuleneks arvestusperioodi valem: ületunnitöö tasu =

arvestusperioodil organisatsiooni kohustiste kontole tehtud maksed summeeritult –

ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise ulatus, st aeg.

23) Töötaja nõue koosneb kolmest liidetavast: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas

183,02 eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto)

+ aasta 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto). Kolme aasta

arvestuslikud erinevused summeritult moodustavad nõude summas 1551,58 eurot (bruto).

24) Nõude liidetavad on võtnud töötasu kui avarat mõistet, st töötasu sisaldab lisaks

töölepingus kokkulepitud bruto töötasule tööandja poolt määratud lisa- ja

motivatsioonitasu, mis vastaval kuul töötajale arvestati. Lisa- ja motivatsioonitasude

maksmist töötaja ja tööandja poolt sõlmitud tööleping ei käsitle, nimetatud tasu liigid on

tööandja otsusel töötajale määratud ning kuuluvad töötasu hulka. Justiitsministeeriumi

haldusala asutustel võimaldab normtööajaga töötavate töötajate tööajakava koostada SAP

BO, mis jagab töötaja töökoormuse igale tööpäevale võrdselt, kuid summeeritud tööajaga

töötaja tööajakava koostada SAP BO ei võimalda. Summeeritud tööajakava peab

koostama asutus ise. Puudub vaidlus, et asutuse poolt esitatud tööajatabelid ei

võimaldanud ületunni arvestust.

25) TLS § 44 lg 7 sõnastab, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-

kordset töötasu. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid.

Hagejale palgaarvestuse poolt arvestatud, välja arvutatud ja välja makstud ületunnitasu

arvutamisel ei ole arvesse võetud avaldajale makstud lisatasusid ja tulemustasusid. Mis

omakorda mõjutab erinevate aastate ületunnitasu arvutust, sellest tulenevalt on nõude

aluseks ajaline periood jaanuar 2020 kuni mai 2022 ning nõude summa on 1551,58 eurot.

Hageja tõi välja ületunni arvestuse 2020 võrdluses tehtud väljamaksega, 2021 võrdluses

tehtud väljamaksega ja 2022 võrdluses tehtud väljamaksega eraldi tabelitena (vt lisa 9 -

11), mis kajastavad muuhulgas kalendaarse tööajafondi, normtunnid, töötatud tunnid,

ületunnid kuu arvestuses, ühiku ehk ühe töötunni hind kuus, ületunni hind kuus,

ületundide väärtus, ühiku hinnad arvestatuna palgalehelt ja RTK poolt arvestatud ja

väljamakstud tasu.

26) Kokkuvõttes on töötaja hinnangul, et olenemata sellest millisele järeldusele jõuab kohus

täistööajaga graafiku osas (kas tegemist on täistööajaga või summeeritud ajaga) ei muutu

tulemus, kuna isegi võttes aluseks kolme kuist perioodi on arvutused ja väljamaksed

arvutatud ja teostatud ebaõigesti kostja poolt.

KOSTJA VASTUS HAGILE

27) Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 51-52). Kostja on seisukohal, et

töövaidluskomisjon on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning õigesti hageja avalduse

rahuldamata jätnud. Hageja arvates ei ole Tallinna Vangla palgaarvestuse partneri Riigi

Tugiteenuste Keskuse (RTK) ületunnitöö tasu arvutamine summeeritud tööaja puhul õige,

kuna võtab aluseks arvutamise vajaduse tekke kuu. Samuti leiab hageja, et töötasuna tuleb

arvestada ka lisa- ja motivatsioonitasusid. Hageja on hagis välja toonud, et talle ei ole

teada, et ta oleks kokku leppinud summeeritud tööaja arvestuses. Töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse punktis 1 tõi hageja aga välja, et vaidlus summeeritud tööaja arvestuse

kohaldumises puudub ning et talle kohaldus kolmekuuline arvestusperiood. Sellest

tulenevalt esitas hageja töövaidluskomisjonile nõude, mille kujunemise põhjendamisel

tugines ta vaid ületunnitasu arvutamise viisi ebaõigsusele ja selle aluseks oleva tasu

suurusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on määruse nr 3-2-1-48-08 punktis 14 välja

toonud, et hageja võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta

kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks. Hagi

muutmiseks ei loeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist,

ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Praegusel juhul aga muutis

hageja hagi nõude aluseks oleva põhilise ning olulise asjaolu vastupidiseks. Kostja on

seisukohal, et sellega muudab hageja ka oma esialgse nõude tegelikku sisu ning see ei ole

kooskõlas töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lõikega 3, mille järgi võib hagis

esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

28) Eelnevat ning TvLS § 58 lõiget 3 arvesse võttes, on kostja seisukohal, et käesolev vaidlus

tuleb lahendada tuginedes kokkuleppele, et hagejale kohaldus summeeritud tööaeg

seitsmepäevase ajavahemiku kohta kolmekuulise arvestusperioodina.

29) Töötasu arvutamise alus. Õige on hageja väide, et Tallinna Vangla palgaarvestuse partner

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on ületundide arvutamise aluseks võtnud arvutamise

vajaduse tekke kuu, mille kohaselt võetakse ületunnitöö ühiku hinna arvutamisel arvesse

vaid arvestusperioodi viimase kuu kalendaarne tööajafond. Kostja ei nõustu hagejaga, et

selline arvutusviis on vale. Hageja arvates ei ole arvutamise vajaduse tekke kuu aluseks

võtmine tasu maksmisel kooskõlas raamatupidamise seaduse (RPS) § 5 lõikega 2, mis

sätestab, et tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt

majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või

välja makstud. Hageja arvates peaks selle põhimõtte järgi arvutama ületunnitöö tasu

kuupõhiselt ehk arvesse tuleks võtta ühes kuus tehtud ületunde, mille väärtuse arvutamisel

on lähtutud sama kuu kalendaarsest tööajafondist ning töötasust. Kostja vaidleb sellele

väitele vastu ning nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et tööaja arvestusel ei tuleks

lähtuda raamatupidamise seadusest, vaid poolte kokkulepitud perioodist ning TLS kohane

töötasu maksmine ja arvestus ei tohi sõltuda sellest, kas tööandja raamatupidamine on

tekkepõhine või kassapõhine. Hageja lisab, et kostja poolt välja toodud tekkepõhisest

arvestusest lähtuv ületunnitöö tasu arvutamise viis läheks vastuollu summeeritud tööaja

põhimõttega, mil tasu arvestatakse arvestusperioodi lõpus, mitte igal kuul. Hageja on

seisukohal, et ületunnitöö tasu arvutamise valem on kooskõlas TLS-iga. Kuna hageja

töötas Tallinna Vanglas summeeritud tööaja põhimõttel kolmekuulise arvestusperioodiga,

siis tuleb kohaldada TLS-is toodud neid põhimõtteid, mis käivad summeeritud tööaja

kohta. Kuna summeeritud tööaja arvestuse korral on tööaeg paika pandud

arvestusperioodina, siis TLS § 6 lõike 6 järgi võib tööaeg selle perioodi jooksul jaguneda

ebavõrdselt. Praegusel juhul maksti hagejale igakuist töölepingus määratud töötasu

olenemata sellest, kas avaldajal oli kuu jooksul tekkinud üle- või alatunde. Eelnimetatud

asjaolud selguvadki TLS-is välja toodud tööaja ebavõrdse jagunemise tõttu täpsemalt alles

arvestusperioodi lõpus. Selline ületunnitöö arvestamise põhimõte tuleneb ka TLS § 44 lg

1 teisest lausest, mis sätestab, et ületunnitöö summeeritud tööaja arvestuse korral on

kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Kuna praegusel juhul oli

kokkulepitud arvestusperiood kolm kuud, siis toimus ka ületunnitöö arvutamine iga

kolmanda kuu lõpus, mitte igal kuul. Seetõttu on RTK poolt kasutatav arvutusviis

kooskõlas TLS-iga. RTK on edastanud summeeritud tööaja korral ületunnitöö arvutuste

aluseks oleva tasu maksmise valemi Sotsiaalministeeriumile, kes on kinnitanud kasutusel

oleva valemi korrektsust (vastaspoole töövaidluskomisjonile esitatud lisa 1). Ka

Tööinspektsioon on väitnud, et RTK valem on korrektne ning mitme õige meetodi valiku

puhul saab tööandja ise otsustada, millise valemi järgi tasu arvutama peaks (vastaspoole

töövaidluskomisjonile esitatud lisa 2).

30) Töötasu mõiste sisustamine ületunnitöö tasu arvutamisel. Kostja ei nõustu hagejaga, et

töötajale makstud lisatasud kuuluvad töötasu hulka. TLS § 44 lg 7 järgi maksab tööandja

ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset töötasu. Hageja väidab, et ületunnitöö

tasu arvutamisel peab lisaks töötasule arvesse võtma ka lisa- ning tulemustasusid. Kostja

sellise väitega ei nõustu. TLS § 5 lg 1 p 5 järgi on töötasu töö eest makstav tasu, milles on

kokku lepitud ning § 33 lg 1 sätestab, et töötasu makstakse üks kord kuus, kui puudub

muu kokkulepe. Töölepingu punktis 3.1 on välja toodud hageja bruto töötasu kuus. Kuna

töölepingus toodud tasus on kokku lepitud ning see summa makstakse töötajale iga kuu,

siis on tegemist töötasuga. Töötajale makstud lisatasud aga eelnimetatud kriteeriumitele ei

vasta. Tööandja on need mõisted ka töölepingus selgelt eristanud ning märkinud

töölepingu punktis 3.1, et lisatasude arvestamise aluseks on käesolevas punktis märgitud

töötasu. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni väitega, et kui seadusandja oleks soovinud

reguleerida seda, et ületunni töö tasustamisel tuleb arvesse võtta ka muid tasusid, siis

oleks seaduses märgitud, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-

kordset keskmist töötasu. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et ületunnitöö tasu

arvutamisel tuleb arvesse võtta vaid kokkulepitud töötasu ilma lisa- ja

motivatsioonitasudeta.

KOHTU PÕHJENDUSED

31) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult

rahuldada.

32) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja (töötaja) ja kostja (tööandja) vahel sõlmiti 13.02.2019 tööleping nr 3-

6/19/14, mille punktide 1.1 ja 1.4 kohaselt asus töötaja tööle 20.02.2019 Tallinna

Vangla meditsiiniosakonna õendusjuhina. Töölepingu punkti 2.1 kohaselt asus

hageja tööle täistööajaga, tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

(TVK tl 5-6, hagi lisa 1).



Hageja töötas kostja juures ajavahemikul 20.02.2019 kuni 07.05.2022 ning

töötamise perioodil tegi hageja ületunnitööd (pooled on seda kinnitanud muu

hulgas 07.06.2023 kohtuistungil; vt protokolli ajaga 00:07:41; tl 69-71).

33) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas hagejale kohaldub summeeritud tööaja

kokkulepe; st kas ületunnitöö tunnitasu hinna arvestamise aluseks on kokkulepitud

väljamakse tekke kuu või raamatupidamislik tekkepõhine kajastamine, st ületunnitöö

kajastatakse vastavalt tekke kuule ning arvestusperioodi tekke kuul summeeritakse saadud

arvestus. Samuti vaidlevad pooled töötasu arvestamise aluse üle.

34) Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et

töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja

arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset

töötasu.

35) Töölepingu punkti 2.1 kohaselt töötaja asub tööle täistööajaga, tööaeg on 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töölepingu punktis 2.2 on pooled kokku leppinud,

et tööaja korralduse, sealhulgas vaba aja andmise korralduse, määrab Tööandja oma

töökorralduse reeglites või mõnes muus asutusesiseses dokumendis. Puudub vaidlus

selles, et töötaja pidi töölepingu kohaselt töötama esmaspäevast reedeni iga päev 8 tundi

päevas.

36) Tööandja esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja ületunnid tekkisid seoses COVID19

viiruse levikust tulenevatest töökorralduslikest muudatustest, mille kohta kirjalikke

dokumente ei vormistatud, sh ei sõlmitud hagejaga töölepingu lisa vm dokumenti. Hageja

kinnitas kohtuistungil, et algse töölepingu järgi pidi ta töötama esmaspäevast reedeni, 8

tundi päevas, kuid ületunnid tekkisid haiguslehel olevate (töövõimetute) kolleegide

asendamise tõttu COVID19 viiruse leviku ajal (vt 07.06.2023 kohtuistungi protokolli

ajaga 00:06:37 ja 00:10:00; tl 69-71). Seega pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi

ületunnitööd TLS § 44 lg 1 tähenduses. Vaidlus on ületunnitöö tasu arvestamise

metoodika üle ehk kas tegemist oli summeeritud tööaja arvestusega või mitte.

37) Summeeritud tööaega saab lugeda TLS § 6 tähenduses töötingimuseks erijuhtudel. TLS §

6 lg 6 kohaselt, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi

jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5

nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimused. TLS

§ 5 lg 1 p 7 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma ka aeg, millal

töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg).

38) Kohus leiab, et kostja ei ole võistlevas hagimenetluses tõendanud TsMS § 230 lg 1

kohaselt hageja ja kostja vahelist summeeritud tööaja kokkulepet (kohus on selgitanud

pooltele TsMS § 230 lg 1 kohaselt üldist tõendamiskoormist 07.06.2023 kohtuistungil; tl

69-71).

39) Puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 2019 kuni 2022 on neljal korral sõlmitud hageja ja

kostja vahel töölepingu muudatused tulenevalt hageja töötasu suuruse muutumisest (vt

TVK tl 7-10; hagi lisad 2-5). Puudub ka vaidlus selles, et summeeritud tööaja arvestuse

kokkulepet ei ole töötaja ja tööandja vahel kirjalikult sõlmitud. Kui tööandja sai nelja

aasta jooksul korduvalt hagejaga sõlmida töötasust tulenevaid töölepingu muudatusi, siis

mitte miski (sh ka mitte COVID19 viiruse levik) ei takistanud tööandjal sõlmida töötajaga

kirjalikke kokkuleppeid summeeritud tööaja arvestuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole

kostja tõendanud summeeritud tööaja arvestuse kokkulepet hageja ja kostja vahel.

Asjaolu, et hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses maininud summeeritud

tööaega, ei tähenda TsMS § 231 lg 1 kohast omaksvõttu, mille kohaselt poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

Hageja seda teinud ei ole. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil kinnitanud, et ei

nõustu kostja käsitlusega, et poolte vahel oli summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe.

40) Seega, kui puudub summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe, siis ei saa hageja

ületunnitööd arvestada TLS § 44 lg 1 teise lause kohaselt nii, et summeeritud tööaja

arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul.

Sellest tulenevalt ei ole töötajale õigesti kohaldatud summeeritud tööaja graafikut ning

Tallinna Vangla palgaarvestuse lepingupartneri Tallinna Vangla palgaarvestuse

lepingupartneri Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) põhimõtet „arvutamise vajaduse tekke

kuu“ alusel, mis ei ole kooskõlas tekkepõhise raamatupidamisega, sest arvestuse aluseks

olevad ületunnid ei ole alati tekkinud arvutamise vajaduse tekke kuul. Puudub vaidlus, et

asutuse poolt esitatud tööajatabelid ei võimaldanud ületunni arvestust (TVK tl 11-13

tööajatabel, tl 17-43 palgateatised).

41) Töötaja nõue koosneb kolmest liidetavast: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas

183,02 eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto)

+ aasta 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto). Kolme aasta

arvestuslikud erinevused summeritult moodustavad nõude summas 1551,58 eurot (bruto)

(TVK tl 14-16). Kostja esindaja on kohtuistungil märkinud, et summade üle vaidlust ei

ole, kui eeldada, et hageja ületunnitöö tasu arvestamise metoodika on õige.

42) Kohus leiab, et hageja töötasu sisaldab töölepingu tähenduses lisaks töölepingus

kokkulepitud bruto töötasule tööandja poolt määratud lisa- ja motivatsioonitasu, mis

vastaval kuul töötajale arvestati. Lisa- ja motivatsioonitasude maksmist töötaja ja tööandja

poolt sõlmitud tööleping ei käsitle. Lisatasu on mainitud töölepingus vaid ühes kohas

(punktis 3.1 ning tegemist ei ole lisatasu mõiste või suuruse käsitlusega). Puudub vaidlus

selles, et kostja on töölepingulises suhtes töötajale (hagejale) tasunud lisa- ja

motivatsioonitasu (TVK tl 17-43, palgateatised). Samas nimetatud tasud ei kajastu

töölepingus. Seega on kohus seisukohalt, et nimetatud tasu liigid on tööandja otsusel

töötajale määratud ning kuuluvad töötasu hulka.

43) Puudub vaidlus selles, et töötaja töötasu alates 20.02.2019 kuni 31.05.2019 oli 1800 eurot

kuus; alates 01.06.2019 1900 eurot kuus; alates 01.09.2019 2100 eurot kuus; alates

01.04.2021 2200 eurot kuus ning alates 01.02.2022 kuni töösuhte lõppemiseni 07.05.2022

2300 eurot kuus (vt TVK tl 7-10; hagi lisad 2-5).

44) Töötajale kehtis fikseeritud töötasu ning tööandja määras käskkirja alusel täiendava

töötasu, kas lisatasuna või tulemustasuna, kujuneb nõudesumma perioodist 2020 – 2022

aasta järgnevatest arvutustest (ületunnitöö väärtuse leidmine; hageja esitab arvutused

tabelite kujul, vt lisa 9 kuni lisa 11, kuna nende mahutamine dokumenti ei ole võimalik)

on kalendrikuude arvutused ning arvutatud aastate vahed):



kalendrikuu töötasu (sisaldab lisa- ja tulemustasusid) / kalendrikuu tööajafondiga

(maha arvestatud töölt puudumine haigestumise tõttu) = ühe töötatud töötunni hind

kalendrikuus;



ühe töötatud töötunni hind * 1,5 = ületunni hind kalendrikuul;



kalendrikuu ületunnid * ületunni hind kalendrikuul = ületundide hind kalendrikuul;



kalendrikuude ületundide väärtused summeeritult aastas, nt aastal 2020;



Ületundide hind aastas summeeritult - kvartaalsed ületunni väljamaksed summeeritult

aastas = ületundide väärtuse vahe;



Ületundide väärtuse vahe 2020 + ületundide väärtuse vahe 2021 + ületundide väärtuse

vahe 2022 = nõude summa.

45) Hageja nõude summa koosneb: aastal 2020 arvestuslikust erinevusest summas 183,02

eurot (bruto) + aastal 2021 arvestuslikust erinevusest summas 272,40 eurot (bruto) +

aastal 2022 arvestuslik erinevus summas 1096,17 eurot (bruto) = 1551,58 eurot (bruto)

(TVK tl 14-16).

46) Kohus leiab, et hageja ületunnitöö ühiku ehk tunnitasu hinna arvutamise aluseks ei saa

kõige eeltoodu alusel olla kokkulepitud väljamakse tekke kuu (nagu leiab kostja), vaid

ületunnitöö kajastatakse vastavalt tekke kuule ning arvestusperioodi tekke kuul

summeeritakse saadud arvestus ning millest koosneb ületunnitasu reguleeriv

töölepinguseaduse § 44 lg 7 nimetatud töötasu.

47) Hageja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka tsiviilasja menetluses märkinud enda

nõude suuruseks 1551,58 eurot. Tegelikkuses peaks hageja nõude suurus olema 1551,59

eurot (so 183,02 + 272,40 + 1096,17 eurot). Kuivõrd tegemist on ebaolulise summalise

erinevusega (0,01 eurot) ning kohus lähtub asja lahendamisel väiksemast summast (mis

omakorda ei saa kahjustada kostjat), siis jätab kohus selle vähetähtsa summalise erinevuse

asja lahendamisel käesolevas menetlusstaadiumis tähelepanuta.

48) Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus olevaid

tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb hageja

kasuks saamata jäänud ületunnitöö töötasu perioodi 2020 jaanuar kuni 2022 mai eest

summas 1551,58 eurot (bruto) välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on käesoleva kohtuotsusega hageja hagi rahuldanud.

50) Hageja on 12.06.2023 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskulu kokku 766,66 eurot (käibemaksuta).

51) Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks õigusabikulu.

Hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 80 euro (käibemaksuta). Hagejale õigusabi

osutamisel rakendatud tunnitasumäär 80 eurot on käesoleva vaidluse sisu ja mahtu ning

kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja vandeadvokaadist esindaja ostutanud õigusabiteenust kokku 9 tundi ja

20 minutit. Kohus ei hinda minutilise täpsusega hagejale ostutatud õigusabiteenuse

vajalikkust, vaid leiab kokkuvõtlikult, et arvestades hageja nõuet ja esitatud tõendeid ning

toimunud kohtuistungit, on hageja esindaja osutatud õigusabiteenus kogu ulatuses (so 9

tundi ja 20 minutit) põhjendatud. Seega on hageja õigusabi kulu kokku 766,66 eurot (80

eurot x 9 tundi 20 minutit). Kohus leiab, et hageja menetluskulu 766,66 eurot on täies

ulatuses põhjendatud, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja

mõista.

52) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 766,66

eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

53) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus

menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

54) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik