2-21-18633/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

06. september 2023.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-18633

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2628 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

02.02.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja X

Hageja seaduslik esindaja C

Hageja lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Kostja Y

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Ylt X kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01. juuli 2021.a kuni 25.

november 2021.a eest kogusummas 1211,25 eurot (s.o 292 kuus).

3. Välja mõista Ylt X kasuks elatis perioodi 26. november 2021.a kuni 31. detsember 2021.a

eest kogusummas 340,65 eurot (s.o 292 kuus).

4. Välja mõista Ylt X kasuks igakuine elatis alates 01. jaanuar 2022.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a summas 263 eurot kuus.

5. Välja mõista Ylt X kasuks elatis ühekordse kuluna summas 540,30 eurot.

6. Yl

tuleb

väljamõistetud

elatise

summad

tasuda

C

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXX, märkides maksekorralduse selgitusse „Elatis X“.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 26.11.2021.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus kostjalt

välja mõista igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas s.o 292 eurot kuus ja

tagasiulatuva elatise kogusummas 1260 eurot kuus (I köide, t/l 4 pöördel). 09.12.2022.a

suurendas hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 661,70

eurot ja tagasiulatuva elatise summas 1260 eurot (I köide, t/l 145). 14.04.2023.a muutis

hageja veelkord hagi nõuet ning palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas

638,15 eurot ning tagasiulatuva elatise summas 2779,60 eurot (III köide, t/l 160 pöördel).

Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2018.a alaliselt ema juures. Hageja igakuised

kulutused moodustavad summas 1323,40 (I köide, t/l 145) eurot kuus. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi rahuldamine täies ulatuses ei ole

põhjendatud. Kostja hinnangul ei ole hageja oma igakuiseid kulusid tõendanud. Lisaks on

kostja täitnud ülalpidamiskohustust ka vahetult. Kostja majanduslik seisund ei võimalda

hagejale sellist elatist tasuda. Samuti on kostjal peale hageja veel kolm alaealist last, kes

jääksid hagejaga võrreldes kehvemasse olukorda. Kostja palub hagejale välja mõista

igakuise elatise seaduses sätestatud miinimumsummas. Kostja palub jätta menetluskulud

hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega,

on

seisukohal,

et

hagi

kuulub

rahuldamisele

osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus

ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.12.2021.a kohtumääruses

(I köide t/l 25-26).

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud hagejale elatist alates 01.01.2022.a summas

156,50 eurot kuus. Pooltel on vaidlus igakuise elatisesumma suuruse üle.

6. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

7. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on

292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta).

8. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5, lg 6

ja lg 7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

9. Kuivõrd hageja on oma nõuet kostja vastu korduvalt muutnud, lähtub kohus viimasena

kohtule esitatud hageja menetlusdokumendist 14.04.2023.a (III köide t/l 160-166).

Nimetatud dokumendis taotleb hageja kostjalt elatise summas 638,15 eurot kuus

väljamõistmist.

10. Hageja igakuised kulutused moodustavad summas 1449,31 eurot kuus (III köide t/l 164

pöördel). Hageja kulutused ühes kuus on järgmised: eluaseme- ja kommunaalkulud

390,50, sidekulud (TV, mobiil) 26,80 eurot, trenn ja Netflix 38,66 eurot, bensiin 50 eurot,

meelelahutus 19 eurot, toidukulu 291,37 eurot, hageja kulud riiete ja hügieenitarvete jaoks

390,50 eurot ja muud jooksvad ühekordsed kulutused 242,48 eurot.

11. Kostja ei nõustu hagetava igakuise elatise summaga. Ka ei võimalda tema sissetulekud

selliselt hagejale elatist maksta. Hageja väidetavad kulud on põhjendamatult suured ning

osaliselt tõendamata (III köide t/l 130-144). Kostja väidetel on ta võimeline tasuma

hagejale elatist miinimumsummas (I köide t/l 31 pöördel, III köide t/l 131). Kostja on

alates 01.01.2022.a tasunud hagejale elatist igakuiselt summas 156,50 eurot (I köide t/l

124).

12. Kostja oli 02.02.2023.a kohtuistungil nõus kompromissi korras tasuma hagejale alates

hagi esitamisest miinimumsummast suuremat elatist, s.o 250 eurot kuus (III köide t/l 45).

Hageja sellega ei nõustunud. Kostja oli nõus ka kohtu poolt 29.06.2023.a pakutud

kompromissiga tasuma hagejale alates hagi esitamisest 300 eurot kuus ning tagasiulatuvalt

1260 eurot (III köide t/l 194-195). Hageja sellega ei nõustunud. Hageja teatas kohtule, et

on kompromissiga üksnes siis nõus, kui kostja tasub hageja menetluskulud 7794 eurot (III

köide t/l 203). Menetluskulude tasumisega kostja aga ei nõustunud ning jäi enda taotluse

juurde mõista elatis välja miinimumsummas (III köide t/l 207-208).

13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

14. Kostjal on peale hageja veel kolm alaealist last 3 aastane, 5 aastane ja 7 aastane (I köide t/l

40 pöördel). Kostjale kuuluvad osalused äriühingutes Z OÜ, Q OÜ, F OÜ ning kuni

23.02.2023.a W OÜ (I köide t/l 128 pöördel). Kostja saab igakuist palka 637 eurot Z OÜ-

st, milles ta on ainuomanik. Samuti on kostja saanud Z OÜ-st dividende november 2021.a

summas 6840 eurot (I köide t/l 131). Kostjale kuulub kinnistu KKK, Tabasalu alevikus (I

köide t/l 65). Sõidukeid kostja nimel ei ole, kuid kostja kasutab sõidukit Land Rover

Discovery 4, esmane registreerimine 28.10.2013.a (III köide t/l 125) ja kaubikut

Mercedes-Benz, esmane registreerimine 19.08.2019.a (III köide t/l 127). Pere saab

suurpere toetust 520 eurot kuus (I köide t/l 128 pöördel).

15. Hageja emal on peale hageja veel kaks alaealist last 14 aastane ja 11 aastane (I köide t/l

22). Hageja emale kuulub abikaasaga kahe peale elamu RRR, Tabasalu, millel on seatud

hüpoteek summas 490 100 eurot (I köide t/l 147) ning mille ehitamiseks on hageja emal

koos abikaasaga võetud eluasemelaen summas 370 000 eurot (I köide, t/l 151-155).

Hageja emale kuulub sõiduauto Volvo S60, esmane registreerimine 02.01.2004.a (I köide

t/l 148-150). Hageja ema netopalk moodustab keskmiselt 5500 eurot kuus (III köide t/l 51-

52). Pere saab suurpere toetust 520 eurot kuus (I köide t/l 144).

16. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

17. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel

arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas

lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest

vanemate vahel.

18. Kui

lapse

vajadused

on

miinimumist

suuremad,

tuleb

seaduses

sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise

saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse

rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).

19. Kuna kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus

vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.

20. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama

elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata

poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160

punkt 13).

21. Kohus nõustub sellega, et hageja igakuised vajalikud kulud summas 1449,31 eurot on

suured ning osaliselt ka tõendamata.

22. Ka Tartu Ülikooli 2020. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis.

Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 13 kuni 17 aastaste laste

ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 412 eurot (kättesaadav veebilehel

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf lk 39).

23. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele on 390,50 eurot kuus (III köide t/l

162 pöördel-163). Selles sisaldub nii korteri üürikulu 700 eurot ajavahemikul

22.01.2022.a kuni 18.09.2022.a, kolme eluaseme kommunaalkulud ja uue kodu

eluasemelaen. Kostja leiab, et sellises suuruses kulud on põhjendamata ning tõendamata,

kuna hageja ei ole esitanud eluasemekulu arvutusi kululiikidena. Hageja on üksnes

viidanud tõenditele 1-21, põhjendamata, mis summa moodustab elekter ning millised on

muud kommunaalkulud.

24. Hageja on elanud käesoleva menetluse ajal kolmes kohas:

25. 01.07.2021.a kuni 21.01.2022.a TTT, Tallinn, mille kommunaalkulud olid selles

ajavahemikus kokku 2259,98 eurot (II köide t/l 2). Jagades selle summa hageja 5

pereliikme vahel, tuleb summaks 452 eurot, mis teeb 7 kuu peale kokku keskmiselt 64,57

eurot inimese kohta. Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja eluasemekulud sellel

perioodil summas 64,57 eurot.

26. 22.01.2022.a kuni 18.09.2022.a elas hageja üürikorteris PPP, Tallinn, mida hageja ema

üüris summas 700 eurot kuus (III köide t/l 167). Hageja aga ei ole esitanud ühtegi tõendit,

palju olid nimetatud korteris igakuised kommunaalkulud. Hageja on esitanud kohtule

üksnes mail.ee kontost foto, millest nähtub küll M. P. saadetud arved, mida aga need

arved sisaldavad, kuskilt ei nähtu (köide II t/l 4). Samuti jääb selgusetuks, mis alusel on

kujunenud ja mida sisaldavad summad, mille hageja ema saatis M. P.le ajavahemikul

27.01.2022-13.05.2022.a. Näiteks on 27.01.2022 saadetud 3000 eurot selgitusega „mai

lõpp“, 23.02.2022.a üksnes 87,69 eurot selgitusega „jaanuar“, 20.04.2022.a 602,59 eurot

selgitusega „veebruar-märts“ ning 13.05.2022.a 1075,42 eurot selgitusega „aprill ja muu“

(II köide t/l 5) jne (II köide t/l 7). Esitatud pangakontodelt võib aga järeldada, et

kommunaalkulud nimetatud korteris olid keskmiselt 280 eurot kuus, mis 5 peale jagades

teeb 56 eurot kuus.

27. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et üüri ei tohiks arvestada hageja eluasemekulude hulka.

Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema

kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates

arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas

laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis,

mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem

ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab

enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki

üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse

eluasemevajaduse rahuldamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17, p 18 II lõik).

28. Hageja on korduvalt menetluses väitnud, et sooviks pool aega elada kostja juures, kuid

kostja seda ei soovi. Kostja on hageja sellekohast väidet kinnitanud. Hageja ema on ära

põhjendanud, et perele oli vajalik üürida elamispind, kuna maja ehitus alles käis. Kostjal

oli võimalik hageja selleks ajaks ka enda juurde elama võtta. Kostja ei ole toonud ühtegi

arvestatavat põhjust, miks ta seda teha ei saanud.

29. Kohus leiab, et arvestades üüripindade hindu, siis pole 700 eurot keskmisest suurem

üürihind. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et üürisumma 700 eurot tuleb samuti

arvestada hageja eluasemekulude hulka, mis tähendab, et pereliikmete vahel jagades teeb

see summaks 140 eurot kuus (700/5). Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja

eluasemekuludeks tuleb perioodil 22.01.2022.a kuni 18.09.2022.a lugeda kokku 196 eurot

kuus.

30. 01.09.2022.a kuni xx.xx.xxxx.a elab hageja RRR, Tabasalus. Kinnistule on võetud koos

hageja ema abikaasaga eluasemelaen summas, mis alates 01.09.2022.a oli ca 2300 eurot

kuus (II köide t/l 15) ning alates jaanuar 2023.a on ca 2850 eurot kuus (II köide t/l 41).

31. Esiteks märgib kohus, et ei pea põhjendatuks, et hageja on kuludesse arvestanud

eluasemelaenu juba ajal, mil üüris korterit ning hageja ei elanud veel nimetatud aadressil.

Kohus leiab, et hageja eluasemekuludeks sai lugeda kuni 31.08.2023.a üksnes PPP

kulusid ning enne seda ei pidanud RRR, Tabasalu eluasemekuludega arvestama. Hageja ei

ole esitanud kohtule ka ühetegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja sinna üksi eraldi perest

01.08.2023.a elama asus. Liiatigi, kui hageja väidetel oli PPP korter võetud sellepärast, et

hageja sai seal oma toa (III köide t/l 162). Kohus leiab, et käesoleval juhul, ei tule

eluasemelaenu hageja eluasemekulude hulka üldse ühelgi perioodil arvestada. Kohus

nõustub kostjaga, et käesoleval juhul on tegemist hageja ema ja tema abikaasa ühise

investeeringuga, mida on finantseeritud laenuga ning see ei ole lapse ülalpidamiskulu.

Hageja ema on küll korduvalt rõhutanud, et hagejal oli vaja oma tuba, kuid samas nähtub

tõenditest, et hagejal on kaks õde. Seega on peres kõik samasoolised lapsed, mis tähendab,

et lapsed saavad vajadusel tuba jagada.

32. Lisaks sellele sai hageja xx.xx.xxxx.a täiskasvanuks, mis tähendab, et lähiajal ei pruugi ta

enam ema juures elada. Kui hageja lahkub peab hageja ema ikka tasuma eluasemelaenu

edasi, sõltumata sellest, kas hageja seal elab. Seega leiab kohus, et nimetatud perioodil

tuleb hageja elamiskulude hulka lugeda üksnes elamu kommunaalkulud. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et RRR, Tabasalu elektrikulud olid august 2022.a 76,63 eurot,

september 2022.a 1194,45 eurot, oktoober 142,48 eurot (II köide t/l 24-28), oktoober

2022.a 299,52 eurot, november 167,33 + 80,40 eurot (II köide t/l 30-35). Hageja ei ole

põhjendanud, miks on september 2022.a elektrikulu tarbimiskulu 2964,205 kWh (II köide

t/l 26) võrreldes teiste kuudega (nt august 121,90 kWh, oktoober 2319,675 kWh,

november 1231,135 kWh) suurem. Samas on hageja märkinud, et september 2022.a oli

tegemist kuuga, kui elektrihind tõusis hüppeliselt (III köide t/l 163). Kuivõrd kostja elab

samuti majas, siis tõusid septembris 2022.a ilmselgelt ka kostja elektrikulud kordades, mis

tähendab, et mõlema vanema olukord halvenes septembris elektrikulu osas. Seega kohus

leiab, et sellises summas elektritarbimiskulud septembris, ei ole põhjendatud hageja

elatiskulude hulka arvestada.

33. Kohus peab põhjendatuks keskmist elektrikulu 250 eurot kuus, mis jagades 5 inimese

peale tuleb 50 eurot kuus. Hageja ei ole hagis kululiikidena väljatoonud palju on aadressil

RRR, Tabasalu igakuine prügi ning vee tarbimine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

prügivedu on keskmiselt kuus 9 eurot (II köide t/l 37) ning jagades see pereliikmetega,

tuleb summaks 1,8 eurot kuus. Vee- ja kanalisatsiooni hind keskmiselt kuus on 60 eurot

(II köide t/l 39), mis jagades pereliikmete peale, tuleb summaks 12 eurot kuus. Seega leiab

kohus, et hageja eluasemekuludeks tuleb perioodil 01.09.2022.a kuni xx.xx.xxxx.a lugeda

kokku keskmiselt 64 eurot kuus.

34. Hageja on märkinud, et sidekulud ühes kuus on 26,80 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud

kuludeks on 21 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kodused teenused (TV,

kodune internet) on keskmiselt kokku 45 eurot kuus (ilma videolaenutuseta), mis 5

pereliikme peale jagades teeb 9 eurot inimese kohta (II köide t/l 46-78). Kohus leiab, et

põhjendatud ei ole elatise hulka arvestada uues kodus RRR, Tabasalu optika paigaldamist

hoonele summas 978 eurot (II köide t/l 70 pöördel). Kuna hageja on käesoleva hagi

menetlemise jooksul kolinud kolm korda, siis leiab kohus, et kolimisega seotud kulusid ei

ole põhjendatud elatiskulude hulka arvestada ning kostjalt välja mõista.

35. Hageja mobiilside kulud on kokku 12 eurot kuus (II köide t/l 46-78). Kohus nõustub

kostjaga, et detsembris 2021.a interneti kasutamine välismaal ei kuulu elatiskulu sisse (II

köide t/l 57). Kuigi hageja on märkinud, et vajas internetti õppimiseks, siis on üldteada

asjaolu, et tänapäeva hotellides on olemas internetiühendus. Hageja ei ole toonud hagis

välja, et hotellis oleks internetiühendus puudunud ega ka hotelli nime. Samuti ei ole

hageja põhjendanud, miks ta vajas jaanuaris ja juulis 2022.a lisa internetimahtu (II köide

t/l 58, 69). Seega ei ole ka see kulu põhjendatud. Samuti ei arvesta kohus alates august

2022.a hageja mobiilside arvele lisandunud telefoni osatasu, kuna see on hageja sõnul

teise lapse telefon (I köide t/l 190). Kohus ei loe põhjendatuks ka tõkkepuuga seotud kulu

ja parkimiskulutusi, kuna hagejal puudusid sel ajal juhiload. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et põhjendatud sidekuludeks on 21 eurot kuus.

36. Hageja on märkinud, et trennikulu ja Netflix ühes kuus on kokku 38,66 eurot. Kostja

leiab, et tõendatud on, et hageja käis tennises 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a ning alates

10.10.2022.a spordiklubis MyFitness. Kostja on märkinud, et hageja on talle avaldanud, et

hageja ema kasutab hageja pangakaarti ja see on pikalt juba hageja ema käes olnud (III

köide t/l 135). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja käis tennises september 2021.a

kuni detsember 2021.a maksumusega 133,20 eurot kuus (II köide t/l 81).

37. Samuti nähtub tõenditest, et hageja pangakontolt on spordiklubile MyFitness tehtud

makseid september 2021.a kokku 14 eurot ja november 2021.a kokku 17 eurot (II köide t/l

87). Mille eest need maksed tehtud on, kontodelt ei selgu ning hageja ei ole seda ka hagis

selgitanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ka hageja ema kontolt on tehtud

ajavahemikul september 2021.a, november 2021.a, november 2022.a ja jaanuar 2023.a

erinevates summades makseid spordiklubile MyFitness, kelle eest ja mida need summad

sisaldasid, makseinfost jällegi ei nähtu (II köide t/l 83-85). Seega kohus leiab, et need

pangakonto väljavõtted ei tõenda, et hageja käis regulaarselt trennis.

38. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on spordiklubiga MyFitness sõlminud

liikmelepingu summas 59 eurot kuus alles 10.10.2022.a (II köide t/l 89). Samuti on

esitatud tõendite hulgas spordiklubi MyFitness 01.12.2022.a arve hageja emale summas

108 eurot, millest nähtub, et hageja ema on tasunud detsember 2022.a hageja trennipaketi

eest 59 eurot (I köide t/l 173).

39. Seega leiab kohus, et tõendatud on hageja trennikulu ajavahemikul 01.07.2021.a kuni

31.12.2021.a 133,20 eurot kuus ja alates 10.10.2022.a 59 eurot kuus.

40. Hageja on hagis märkinud, et kasutab õega kahepeale ka Netflixi, mille tasu kuus on 11,99

eurot (II köide t/l 79). Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega kohus loeb põhjendatuks

hageja osa sellest 6 eurot.

41. Hageja on märkinud, et transpordikulu on 50 eurot kuus, kuna hageja ema käib koos

hagejaga trennis ning teeb õppesõite (I köide t/l 190, III köide t/l 163 pöördel). Kostja

leiab, et põhjendatud kuludeks tuleb lugeda 20 eurot. Hageja on kostjale avaldanud, et

käib koolis jalgsi ning linnas käimiseks kasutab ühistransporti. Sõiduteenusele osutab ka

hageja pangakonto väljavõte (III köide t/l 135). Kohus nõustub kostjaga ning loeb

põhjendatud transpordikuludeks 20 eurot kuus. Hageja poolt väljatoodud õppesõidu kulud

ei ole sellised kulud, mida tuleks elatise suuruse arvestamisel arvesse võtta. Õppesõidu

kulud kuuluvad autokooli maksu sisse. Lisaks ei ole nende näol tegemist alaealise lapse

hädavajaliku kuluga. Trenni saab aga hageja minna ühistranspordiga. Hageja ei ole toonud

välja ühtegi põhjendust, miks ta seda teha ei saaks (nt ei sõida ühistransport trenni

sihtkohta vms).

42. Hageja on märkinud, et meelahutuskulud ühes kuus on 19 eurot. Kostja leiab, et need on

ülepaisutatud ning põhjendatud kuluks tuleb lugeda 10 eurot. Kostja leiab, et kuna hageja

näol on tegemist õpilasega, siis saab hageja kinopileteid odavamalt. Kohus leiab, et

arvestades tavapärast piletihindade maksumust ja noorte meelelahutusvajadust, siis on

hageja kulu meelelahutusele 19 eurot kuus igati põhjendatud.

43. Hageja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 291,37 eurot (I köide t/l 191-193, III

köide t/l 163 pöördel). Kostja leiab, et nimetatud kulud on tõendamata ning pidevalt toidu

koju tellimine ja väljas söömas käimine, ei ole lapse vajadus, mida peaks elatisega katma.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kui palju tegelikult tal toidu peale

kuus kulub. Hageja on kohtule küll esitanud enda koostatud tabeli, kui palju toidupoes on

raha kulunud ning pangakonto väljavõtted (II köide t/l 111-199), kuid ühtegi poe

kviitungit, millest nähtuks, mis toiduaineid poest ostetud on, esitatud ei ole. Samuti leiab

kohus, et väljas söömas käimine ja toidu koju tellimine ei ole lapse ülalpidamiseks

vältimatult vajalik kulu.

44. Statistikaameti

andmetel

(https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks;

tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes

2020. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusid

ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni

2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata

vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit

25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus.

Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 7-12-

aastate laste keskmine energiavajadus päevas 2000 kcal ja 13-17-aastaste laste

energiavajadus 2600 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 143,20 ja 166,89 eurot kuus,

millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui arvestada

tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala jooksul

170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv hageja

puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga 25,4% 166,89-st+166,89=209,28:30=6,90

eurot päevas, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks arvestuslik toidukorv kodus 6,90

eurot päevas (kokku 110,40 eurot) ja 14 päeval 20% 6,90-st=1,38-6,90=5,52 eurot päevas

(kokku 77,28 eurot), kokku kuus seega 187,68 eurot (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

22.06.2023.a otsus nr 2-22-1402). Eeltoodust tulenevalt ning hageja vanust arvestades

loeb kohus põhjendatud toidukuluks ühes kuus keskmiselt 200 eurot.

45. Hageja on märkinud, et ühekordsed kulutused on 242 eurot kuus (I köide t/l 193-195).

Hageja on välja toonud, et perioodil 01.07.2021.a kuni 30.11.2022.a on hageja ema teinud

järgmisi kulutusi: autokooli eest 465 eurot, klassireis 150 eurot, kosmeetik 55 eurot, uus

voodipesu 139,95 eurot, uued padjad ja tekk 373,26, uus voodi 2924,11 eurot, riided

veebipoodidest 55,54 eurot, õpikud kooli 67,41 eurot (III köide t/l 34). Kokku kulud

4397,27 eurot. Kostja leiab, et sellises suuruses voodikulu on põhjendamatu. Kosmeetiku

külastamine ei ole püsikulu ning autokool ei ole vajalik alaealisele. Kostja nõustub

õpikute kuluga ning voodi (mitte sellises summas) ja tekkide, patjade kuluga, kuid leiab,

et kuna nende kasutusiga on vähemalt 10 aastat, siis on põhjendatud arvestada see kulu ka

selle perioodi peale.

46. PKS § 100 lg 1 sätestab, et üldjuhul makstakse ülalpidamist raha perioodilise

maksmisega, mis ei välista iseenesest põhjendatud vajaduse olemasolul ühekordse

lisasumma hagemist. TsMS § 459 näeb ette üldise õiguse nõuda maksete suurendamist.

Seadusandja ei ole piiranud maksete suurendamise nõudeõigust mingil viisil, vaid on

seadnud maksete suurendamise sõltuvusse põhjendatud vajadusest. Seega võib kaasneda

ülalpeetaval ühekordseid kulutusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2012 otsus nr 2-

12-6281).

47. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista ühekordse tasuna voodikulu,

patjade, tekkide kulu, õpikute kulu ja klassireisile kantud kulu. Muud väljatoodud kulud

kosmeetik ja riided on seadusandja arvestanud juba igakuise elatise sisse ning autokooli

kulu ei ole alalealisele hädavajalik kulu (kostja on autokooli eest ka tasunud ühekordselt

hagejale 150 eurot). Kohus nõustub aga kostjaga selles, et niivõrd kalli voodi ostmine, ei

ole põhjendatud. Hageja ei ole toonud välja ka ühtegi põhjust, miks tal just kõrgemas

hinnaklassis voodit vaja oli, nt erivajadus tervislikel põhjustel vms.

48. Kohus leiab, et kuna tänapäeval on turul palju mööblipakkujaid erinevate hinnaklassidega,

siis tuleb põhjendatuks pidada voodikulu 500 eurot, millest kostja kanda oleks 250 eurot

(500/2). Lisaks tuleb siin arvestada asjaoluga, et hageja sai xx.xx.xxxx.a juba täisealiseks

ning tõenäoliselt lahkub paari aasta pärast kodust. Ka see on üks põhjus, mis ei õigusta

sedavõrd kalli voodi ostmist. Kuna kostja ei vaidlustanud tekkide ja patjade kulu kokku

513,21 eurot, siis tuleb ka need pooles ulatuses kostjalt välja mõista summas 256,60 eurot

(513,21/2). Samuti tuleb kostjalt välja mõista pool õpikute kulu 33,70 eurot (67,41/2).

Eeltoodust tulenevalt, tuleb ühekordse kuluna kostjalt väljamõista kokku 540,30 eurot.

49. Hageja on märkinud, et hageja kulud riiete ja hügieenitarvete jaoks on 390,50 eurot kuus

(hageja ema on teinud sellises summas ülekanded hageja kontole). Kostja leiab, et need

summad on põhjendamata ning pangakonto väljavõtted ei tõenda, et need asjad on ostetud

hagejale. Lisaks ei ole hageja näol tegemist enam kasvueas lapsega, kes vajaks pidevalt

uusi riideid. Kohus nõustub kostjaga, et sellised kulud riietele ja hügieenile on

põhjendamata.

50. Hageja on üksnes arvutanud hagetava perioodi peale kokku summad, mis hageja ema on

hageja pangakontole kandnud (III köide t/l 2-24). Hageja ei ole kohtule esitanud arvestust,

kui palju kulub tal igakuiselt riietele ning kui palju hügieeni peale. Seega ei ole hageja

oma kulusid põhjendanud ning kohus võtab aluseks nende kulude osas ka vastava uuringu.

Lõpparuande kohaselt moodustas 13–17 aastaste laste standardeelarves kulutused

isiklikule hügieenile, ilukaupadele kuus 13 eurot ning riietele ja jalanõudele 52 eurot (vt lk

40). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vt määruse p 31), hageja vanust ning

vajadusi (kosmeetik), on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud kuluks

hügieenile tuleb lugeda 30 eurot kuus ning riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus.

51. Kohus arvestab antud juhtumil ka seda, et algselt taotles hageja kostjalt elatist 292 eurot

kuus. Kuna elatist taotletakse vastavalt vajadusele ning sellel hetkel piisas hageja

vajadusteks 292 eurost, pole usutav, et hilisemalt kulud märkimisväärselt suurenesid.

52. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja tõendatud ja

põhjendatud kulud ühes kuus kokku on järgmised:

53. perioodil 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a 533,17 eurot (eluasemekulu 64,57 eurot,

sidekulu 21 eurot, trennikulu 72,60 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot,

meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200 eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30

eurot);

54. perioodil 01.01.2022.a kuni 31.08.2022.a 592 eurot (eluasemekulu 196 eurot, sidekulu 21

eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200

eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot);

55. perioodil 01.09.2022.a kuni 09.10.2022.a 460 eurot (eluasemekulu 64 eurot, sidekulud 21

eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19 eurot, toidukulu 200

eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot);

56. perioodil 10.10.2022.a kuni xx.xx.xxxx.a 519 eurot (eluasemekulu 64 eurot, sidekulu 21

eurot, trennikulu 59 eurot, Netflix 6 eurot, transpordikulu 20 eurot, meelelahutuskulu 19

eurot, toidukulu 200 eurot, riietekulu 100 eurot, hügieenikulu 30 eurot).

57. Kooskõlas PKS § 210 lg 2 tuleb hagejale elatis välja mõista kuni 31.12.2021.a kehtinud

perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 01.01.2022.a tuleb lähtuda kehtivast

perekonnaseadusest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160

punkt 12).

58. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb alates hagi kohtule esitamisest s.o 26.11.2021.a kuni

31.12.2021.a kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot kuus

(vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 7). Kokku seega perioodil 26.11.2021.a kuni

31.12.2021.a kogusummas 340,65 eurot (292 + 48,65 (5 x 9,73)).

59. Alates 01.01.2022.a tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista kooskõlas PKS § 102

lg 3. Kuivõrd hageja kulutused on periooditi erinevad, siis tuleb keskmise saamiseks

kulud liita ning vastavalt jagada (533,17 + 592 + 460 + 519 : 4 = 526,04). Hageja on

tõendanud keskmiseks kuluks ühes kuus 526,04 eurot ning kuna vanemate varaline

võimekus on võrdväärne, peavad vanemad hageja ülalpidamiskulusid ka võrdselt kandma.

Sellest tulenevalt tuleb alates 01.01.2022.a kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine

elatis summas 263 eurot kuus. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et kostja on asja

kohtulikul arutamisel nõustunud elatise temalt väljamõistmisega summas 250 eurot ja 300

eurot kuus (vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 12).

60. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise ühekordse kuluna 540,30 eurot

(vaata kohtuotsuse punktid 46, 48).

61. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt 01.07.2021.a kuni

25.11.2021.a eest kokku summas 2779,60 eurot. Tagasiulatuva elatise perioodi ajal oli

seadusjärgne elatise miinimummäär 292 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 7).

Miinimumi ulatuses ei olnud vaja tõendada lapse vajadusi (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27).

62. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

63. Kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejale elatist üksnes augustis 2021.a summas 200

eurot (I köide t/l 2 pöördel). Ülejäänud perioodi eest elatist tasutud ei ole. Arvestades

augustis tasutud elatist ning kohtu eelnevaid põhjendusi, leiab kohus, et kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 1211,25 eurot (292 x 4 +

243,25 (25 x 9,73) - 200).

64. Asja materjalidest nähtub, et kostja on teinud käesoleva tsiviilasja menetluse ajal elatise

makseid hagejale järgnevalt: 25.02.2022.a summas 469,50 eurot, 31.03.2022.a summas

156,50 eurot, 30.04.2022.a summas 156,50 eurot, 30.05.2022.a summas 156,50 eurot,

30.06.2022.a summas 156,50 eurot, 01.08.2022.a summas 156,50 eurot, 30.08.2022.a

summas 156,50 eurot, 30.09.2022.a summas 156,50 eurot ja 31.10.2022.a summas

156,50 eurot, kokku 1721,50 eurot (I köide t/l 124). Kohus selgitab, et elatise maksmisel

tuleb tasutud elatise summasid arvesse võtta.

65. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud

ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust

ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada

hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

66. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS

§ 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

67. Hageja palub kohtul määrata kindlaks elatise igakuine tasumise kord, millise kohaselt

tuleb elatis tasuda hageja ema arveldusarvele. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse

täitmise korra vastavalt taotlusele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb

kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad tasuda hageja ema arveldusarvele

selgitusega „elatis Rebeka“.

68. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

69. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

70. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

71. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd

tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised

kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2024. a otsusega nr 2-21-18633.