3-23-1599/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

07.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1599

Haldusasi

Virtublock OÜ kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo

15.06.2023 otsus nr 6-1/33-1

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Virtublock

OÜ,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Alar Urm

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

KK

Menetluse alus ringkonnakohtus

Virtublock OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Virtublock OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2023

määruse haldusasjas nr 3-23-1599 resolutsiooni punkti 6 peale.

2. Jätta Virtublock OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2023

määruse haldusasjas nr 3-23-1599 resolutsiooni punkt 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virtublock OÜ-le oli 05.11.2020 majandustegevuste registris (MTR) väljastatud

tegevusluba nr FVT000279 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati

oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad,

kellel oli kehtiv tegevusluba olemas, olid RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt kohustatud oma

tegevuse ja tegevust reguleerivad dokumendid viima RahaPTS muudatustega jõustuvate

nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Vastavusse viimiseks pidid virtuaalvääringu teenuse

pakkujad esitama vastavasisulise taotluse (RahaPTS § 70 lg 6).

2. Virtublock OÜ esitas 15.06.2022 MTR keskkonnas tegevusloa muutmise taotluse. Rahapesu

Andmebüroo (RAB) edastas 07.11.2022 ja 06.12.2022 Virtublock OÜ-le teated kõrvaldamist

vajavate puuduste kohta, milles palus mh täpsustada, kas ja millal ettevõte on teenuse

pakkumisega alustanud, kui suur on olnud käive iga kuu kohta ning kui palju on kliente. RAB

3-23-1599

2(8)

korraldas 03.05.2023 Virtublock OÜ juhatuse liikme MK-ga vestluse, et saada täiendavat

informatsiooni, kas isikul on korrektne ärialane maine ja kuidas on korraldatud ettevõtte

tegevus virtuaalvääringu teenuse pakkumisel.

3. RAB tunnistas 15.06.2023 otsusega nr 6-1/33-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel Virtublock

OÜ tegevusloa nr FVT000279 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ning nimetatud loaga

seotud majandustegevuse registri andmed kehtetuks.

RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneb nõue, et ettevõttel tuleb tegevusloa väljastamisest alates

majandustegevust alustada kuue kuu jooksul. Majandustegevuse alustamise edasilükkamise

võimalust RahaPTS ette ei näe. RAB on analüüsinud kõiki tegevusloa muutmise menetluse

käigus saadud materjale kogumis ning leiab, et Virtublock OÜ ei ole tegevusega alustanud.

Virtublock OÜ-le väljastati virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba 05.11.2020 ning

seega pidi ettevõte teenuse pakkumisega alustama hiljemalt 05.05.2021. Ettevõtte juhatuse

liikme antud selgitustest nähtub, et ettevõttel tavakliendid puuduvad. Juhatuse liige selgitas

RAB-ile 14.11.2022 kirjalikes vastustes, et ettevõttel on olnud vaid mõned testkliendid, kes

katsetasid, kuidas leht töötab, ning märkis, et reaalsed kliendid tulid ettevõttele 2022. a kevadel.

Seevastu vestlusel selgitas ta, et ettevõttel nn tavakliendid puuduvad, kodulehekülg ei ole

funktsioneeriv ja tehinguid teha ei saa. Vestluse järel kontrollis RAB ettevõtte kodulehekülge

ning ilmnes, et kodulehekülg on küll olemas, kuid reaalsete tehingute tegemine ei ole võimalik.

Juhatuse liige selgitas vestlusel, et „Arendusega tegeleb emaettevõte ja niipalju kui mina tean,

siis seal on mingisugune grupp selliseid inimesi, kes piltlikult täidavad testkasutaja rolli ehk

siis, ma ei mäleta, paarikümne inimese juures on see number, kes seal on registreerinud“. RAB

järeldab sellest, et tegemist on testklientidega, kellele on mingil hetkel kodulehekülg tehingute

katsetamiseks avatud, et tuvastada lehel olevad vead. Klassikalises mõttes virtuaalvääringu

teenuste tarbimine ei ole tavaklientidel võimalik olnud. RAB peab juhatuse liikme vestlusel

antud ütlusi tõeseks ning eluliselt usutavaks. Seega on juhatuse liige ise avaldanud, et

tegelikkuses ei ole tegevusega alustatud ka veel 2023. a mais. RAB-i hinnangul ei ole

Virtublock OÜ tegelikkuses teenuseid osutanud. Lisaks juhatuse liikme vestluses avaldatule

kinnitab seda 01.01.2022–31.05.2022 kasumiaruanne, mille kohaselt on ettevõtte müügitulu

nimetatud perioodil 0 eurot. Samuti kinnitab seda omavahendite hindamise aruanne, millele

lisatud mahuosa arvutuse tulem on 0 eurot ja mis viitab sellele, et tehinguid tehtud ei ole. RAB

ei pea 14.11.2022 saadetud vastuseid usaldusväärseks. Kuigi teenuse osutamisega alustamisel

ei pruugi ettevõttel kohe kliente ja müügikäivet tekkida, on kaks aastat siiski piisavalt pikk aeg

ka mõne reaalse kliendi tekkimiseks. Praegu ei ole aga ettevõte valmis teenust osutama, sest

tema veebileht ei võimalda tehingute tegemist. Juhatuse liikme vestlusel antud vastustest

nähtub, et ettevõte ei ole tegevusega alustanud ning ettevõtte tegevus ja veebileht on alles

arendusjärgus. Asjakohatu on Virtublock OÜ juhatuse liikme vestlusel selgitatu, et ettevõte ei

ole alustanud tegevusega põhjusel, et puudub kindlus, kas tegevusloa muutmise taotlus

lahendatakse ettevõtte jaoks positiivselt. Ettevõte pidi tegevusega alustama hiljemalt

05.05.2021, s.t selleks kuupäevaks oleks ta pidanud korraldama oma tegevuse, veebilehekülje

jms selliselt, et võimaldada klientidel tegevusluba vajavaid teenuseid kasutada. Tegevusloa

muutmise taotluse esitamist tinginud seadusemuudatused hakkasid aga kehtima alles

15.03.2022.

4. Virtublock OÜ esitas 17.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 15.06.2023

otsuse nr 6-1/33-1 tühistamiseks. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus

vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamiseks kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

RAB on otsuse tegemisel normi valesti tõlgendanud ning asjaolud ebaõigesti tuvastanud, sh

meelevaldselt tõlgendanud juhatuse liikme poolt intervjuul öeldut ning sellega jõudnud

õigusvastase otsuse tegemiseni, sh rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Virtuaalvääringu

teenust pakkuva alustava äriühingu tegevus koosneb järgmistest tegevustest: töötajate otsimine

3-23-1599

3(8)

ja värbamine; teenuse pakkumiseks vajalike IT-süsteemide, sh kodulehe ülesehitamine ja

testimine; kontori ja tugiteenuste (side, õigusabi, raamatupidamine) teenusepakkujate leidmine

ja lepingute sõlmimine; seejärel esimeste klientide teenindamine ja protsesside viimistlemine.

Samamoodi, nagu iga teine alustav ettevõte, asus kaebaja tegevusalal tegutsema oma ettevõtte

ülesehitamisega, s.t asus värbama töötajaid, sõlmima tugiteenuste jaoks lepinguid ning mis

antud tegevusalal peamine – asus üles ehitama turvalist platvormi virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks ja seda testima. Viimane on kaebaja tegevusalal kõige ressursimahukam tegevuse

alustamise osa, sest klientide vara turvaliseks hoidmiseks ja sellega tehingute tegemiseks peab

IT-süsteem vastama väga kõrgetele nõudmistele. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärgiks on anda

alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus tegevusloa saaja on pärast tegevuse

alustamist olnud täiesti passiivne ja ei ole asunud tegutsema isegi mitte selles suunas, et kunagi

aktiivsesse äritegevuse faasi jõuda. Kaebaja on alates 2020. a neljandast kvartalist tasunud

tööjõumakse ning tal on olnud 1 või 2 töötajat. Praegu on kaebajal 1 töötaja ning muid teenuseid

tellib kaebaja teistelt teenuseosutajatelt. Kaebaja juhatuse liige on RAB-ile korduvalt

selgitanud, mida tähendab n-ö testklient, aga RAB on vestlusest meelevaldselt teinud valed

järeldused. Kaebaja esitas RAB-i nõudmisel novembris 2022 nimekirja enda reaalsetest

klientidest, kes samal ajal testivad tarkvarasüsteeme ning kodulehe toimimist. Tegemist on

esimeste klientidega, kes on nõustunud tegema koostööd ning andma protsesside kohta

tagasisidet. See on vältimatu osa IT-süsteemide ja kodulehe ülesehitamisest. Kaebaja on oma

kodulehte pidevalt edasi arendanud ja arendab ka praegu, sest ei ole rahul kasutajamugavusega.

See on ka põhjuseks, miks koduleht on praegu laiemale avalikkusele piiratud. Sellegipoolest

saavad süsteemidele ligi olemasolevad kliendid, kes on juba varem tehinguid teinud ning

saavad ka praegu tehinguid teha. Koduleht on varasematel perioodidel olnud üleval ja ka

avalikkusele ligipääsetav. Lisaks ei ole RAB otsuse tegemisel arvestanud, et tehinguid saab

teha ka füüsiliselt ilma platvormi vahenduseta. Kaebaja on RAB-ile esitanud andmed tehingute

kohta, millest nähtub, et tal on aktiivseid kliente, kes teevad tehinguid (vt kaebuse lisa 2). RAB

ajab segamini müügitulu ja tehingute käibe. Tehingute tegemine võib ettevõtte jaoks olla

kahjumlik. Ettevõtte eesmärk ei olegi kohe alguses tehingute tegemise pealt teenida, vaid

tegemist on plaanilise kahjumiga, mis käib kaasas protsessi viimistlemisega. Oma esimestelt

klientidelt, kes on nõustunud tegema koostööd ning andma protsesside kohta tagasisidet, on

ettevõte vahendustasu võtmisest loobunud. Seetõttu puudub ka müügitulu, kuid käive ja

tehingud on olemas. Käibenumbrid on RAB-ile esitatud, nagu RAB ise otsuse p-s 1.6 möönab.

Kaebajal on käive olnud olemas alates tegevusloa saamisest. RAB esitas kaebajale vastuväidete

esitamiseks vaidlustatava otsuse projekti 02.06.2023 (reede) ning andis võimaluse seisukohti

esitada kuni 09.06.2023. Seega jäi kaebajal 5 tööpäeva, et otsuse projektiga tutvuda ja koostada

sellele vastuväited. Ärakuulamisõigus tähendab, et võimalus olla ära kuulatud peab olema

reaalne. Niivõrd lühikese tähtaja andmisega on RAB rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud.

Vaidlustatud otsus muudab kaebaja edasise tegevuse sisuliselt võimatuks. Tegutsevale

virtuaalvääringu ettevõtjale tekitab tegevusloa kehtetuks tunnistamine olulise mainekahju,

mille tagajärjel on kaebajal raske või võimatu pärast kaebuse rahuldamist enda tegevusega

jätkata. Kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole seotud rikkumistega, vaid sellega, et

Eesti riik otsustas muuta varasemat liberaalsemat tegevusloa andmise poliitikat ning piirata

Eestis virtuaalvääringuga tegelevate ettevõtete arvu. Samas peab see toimuma kohases

menetluses ja kaebaja äritegevust, kliente ning nende vara ohustamata. Esialgse õiguskaitse

andmine menetluse ajaks ei kahjusta kuidagi kolmandate isikute ega avalikke huve.

5. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usutavat väidet ega põhjendust, et ta

oli tegelikult alustanud majandustegevust 6 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist. Tegevusalal

tegutsema asumine RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõistes tähendab virtuaalvääringu teenuse osutamist,

mitte aga pelgalt äriühingu olemasolu. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei saa olla ettevõttele

3-23-1599

4(8)

üllatuslik, kuna 6 kuu jooksul tegevuse alustamise nõue tuleneb seadusest. RAB on RahaPTS

§ 75 lg 1 p-s 3 kasutatud mõistet „taotletud tegevusalal tegutsema asumine“ tõlgendanud

läbivalt nii, et see hõlmab konkreetsel tegevusalal pakutavate teenuste osutamist ehk

virtuaalvääringu teenuste osutamist reaalsetele klientidele, st et ettevõtte teenuseid oleks

võimalik tarbida igal isikul, kes soovib kasutada teenust. Vastasel korral on RahaPTS § 75 lg 1

p 3 õigustühine ja ei täidaks seadusandja eesmärki ning ettevõte võikski tegevusega alustamist

pidevalt edasi lükata väitega, et majandustegevus on alles ettevalmistusfaasis. Sellisel juhul ei

oleks selgust, kas ja millal tegevusloa saanud ettevõtja üldse reaalse majandustegevusega

alustab. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks selliste ettevalmistavate

tegevuste sooritamist ajavahemikus 05.11.2020.–05.05.2021. Vastupidi, kaebaja juhatuse liige

on kinnitanud, et majandustegevusega ei ole alustatud ning tegeldud on vaid platvormi

arendamisega. Ei ole usutav, et platvormi arendamisega tegeldakse 2,5 aastat selliselt, et see ei

ole avalikkusele suunamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks valmis saanud. Vastustaja nõustub,

et IT-lahendused vajavad pidevat arendamist, kuid nn järelarendamine peaks toimuma juba

toimiva süsteemiga.

Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei ole põhistatud. Kaebaja esitatud lisast 2 ei nähtu

tehingute toimumise aega ja summasid ning see ei tõenda, et tegemist oleks reaalsete

klientidega. Kaebaja koduleht ei ole avalikkusele, st tavakliendile avatud ja seda on kinnitanud

ka kaebaja juhatuse liige vestlusel. Ei ole mõistetav, kuidas saavad isikud teha tehinguid, kui

platvorm on ikka veel arendamise ja testimise järgus. Kaebaja väidab küll kaebuses, et

tehinguid saab teha ka füüsiliselt ilma platvormi vahenduseta, kuid ei ole seda täpsemalt

selgitanud. Samuti ei saa rääkida mainekahjust, sest kaebaja ei olnud tegutsev ettevõte ja ei

pakkunud avalikkusele teenust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus suure avaliku huviga eesmärk,

mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Tegevuslubade

süsteem aitab tagada seda avalikku huvi viisil, kus üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad

osutada tegevusloale vastavat teenust. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda

mõjusfääris. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et äriühing ei ole tegutsema asunud,

ei eelda rikkumiste toimepanemist. Tegemist on seadusest tuleneva järelmiga. Vastavas

valdkonnas teenust pakkuda sooviv isik peab arvestama talle kohalduvate nõuetega. Riigil tuleb

tagada, et teenust pakuvad vaid sellised ettevõtted, kes on vastavuses riigis kehtestatud

seaduslike nõuetega, millega maandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja nende

avaldumist praktikas ning hoitakse ära eeltooduga seonduvaid kuritegusid.

6. Tallinna Halduskohus võttis 27.07.2023 määrusega muu hulgas kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust saaks jaatada, kui kaebaja oleks reaalselt asunud

tegevusloa alusel teenust osutama. Esitatud tõendite pinnalt aga ei nähtu, et kaebaja oleks

asunud tegevusloa alusel tegutsema ja seetõttu võiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

talle pöördumatud tagajärjed kaasa tuua. RahaPTS mõistes tegevusalal tegutsemine tähendab

konkreetsete teenuste osutamist, mitte lihtsalt ühe inimese palgal hoidmist. Veebiplatvormi,

mille arendamisega tegeleb emaettevõte, (test)kliente ei saa pidada teenuse osutamiseks

RahaPTS tähenduses. Kaebaja juhatuse liikme vestlusel antud vastustest ei nähtu, et kaebaja

oleks alustanud avalikkusele suunatud tegevust ja reaalselt oma tegevusvaldkonnas tegutseks.

Vastustest nähtub, et ka (test)kliendid tegelevad pigem emaettevõtte huvides, et anda võimaliku

veebiplatvormi jaoks tagasisidet. Olukorras, kus tegevusloa saanud ettevõtjal endal puudub

igasugune kokkupuude klientidega ning teenuse osutamist näib kontrollivat emaettevõtja, ei saa

väita, et kaebaja oleks hakanud avalikkusele pakkuma tegevusloaga hõlmatud teenuseid. Sel

viisil tegutsemine tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris

3-23-1599

5(8)

tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti

rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

Saab nõustuda vastustajaga, et kaebaja esitatud tabelist ei nähtu tehingute toimumise aeg ega

tehingute summad. Arvestades kaebaja juhatuse liikme selgitusi, võib möönda, et ta ei tunne

kaebaja tegevust väga hästi. Lisaks ei ole tema juhatuse liikmeks oleku ajal ühtegi uut klienti

kaebajale lisandunud ning samuti puudub kaebajal veebileht, mille kaudu võimalikke kliente

leida. See viitab pigem asjaolule, et kaebaja tegevusloas märgitud teenuseid ei osuta. Antud

selgitustest võib pigem järeldada, et kogu tegevus on vahetult allutatud emaettevõttele, kes

tegeleb ise (test)klientidega.

Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust möönda, on kaebuse eduväljavaated sedavõrd

vähesed, et avalik huvi kaalub kaebaja õiguste kaitse vajaduse üle. Kuna esitatud tõenditest ei

nähtu, et kaebaja oleks tegevusloas märgitud teenuste osutamist alustanud 6 kuu jooksul

tegevusloa saamisest, on RAB-il kohustus tegevusluba RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks

tunnistada. Viidatud normi eesmärgiks on muu hulgas vältida olukorda, kus praktikas võetakse

Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks, viidates

majandustegevuse registris avalikult ligipääsetavale loale. RahaPTS seletuskirja kohaselt ei ole

sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et

tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö igaks juhuks. 27.11.2017 jõustunud

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärgiks oli vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist

kasutamist, lühendades sel eesmärgil ajavahemikku, mille jooksul peab ettevõtja oma

majandustegevuse käivitama (vt RahaPTS eelnõu (459 SE, XIII Riigikogu) seletuskiri, lk 59).

Kuna kaebajale väljastati tegevusluba 2020. a novembris, pidi kaebaja ka sellest nõudest teadlik

olema ja sellega oma tegevuses arvestama.

Sõltumata kaebuse rahuldamise perspektiivist, kaalub avalik huvi üle kaebaja soovi võimaliku

tegevusega jätkata. RahaPTS normide eesmärk on avalikes huvides tagada virtuaalvääringu

teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus. RahaPTS-s

kehtestatud nõuete peamine eesmärk on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet

virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku

klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on väga kõrge rahapesuriskiga valdkond ning Eesti

finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise

tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Pole alust arvata, et kohtumenetlus

selles asjas kestaks aastaid ja kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja oma majandustegevust

jätkata. Asjaolude muutumise korral saab kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Virtublock OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.07.2023 määruse

resolutsiooni p 6 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada

RAB-i 15.06.2023 otsuse nr 6-1/33-1 kehtivus kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni.

Halduskohus ei ole andnud hinnangut sellele, millised tagajärjed kaebajale esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmisest tulenevad. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Virtuaalvääringu teenuse tegevusluba võimaldab kaebajal pakkuda ainsat tema pakutavat

teenust ja muu äritegevus kaebajal puudub. Ilma esialgse õiguskaitseta muutub kaebaja kogu

edasine tegevus võimatuks ja ei saa välistada pankrotistumist ja lõpetamist. Viimasel juhul ei

ole võimalik ka positiivse kohtuotsuse korral seda enam täita. Puudub vaidlus, et kaebajal on

töötajad ja kliendid, kellele kaebaja tegevuse lõpetamine tagajärgi põhjustab.

Halduskohus on arvestanud üksnes vastustaja argumentidega ning kaebuses toodud argumendid

ja tõendid arvestamata jätnud. Kaebaja äritegevuse maht ei ole suur, aga selle peamiseks

3-23-1599

6(8)

põhjuseks on, et RAB ei ole õigusvastaselt enam kui aasta jooksul pärast vastava taotluse

esitamist (15.06.2022) kaebaja tegevusluba uuendanud, kuigi kaebaja on kõik seaduses

sätestatud tingimused täitnud. Kaebajal puudub kuni tegevusloa uuendamiseni kindlus tuleviku

osas – ei ole võimalik teha suuremahulist turunduskampaaniat ega värbamist enne, kui on teada,

kas töötajatele on üldse võimalik tööd pakkuda ja klientidele teenust osutada. Halduskohus ei

ole arvestanud, et kaebajal on töötajad ja ta on tasunud enamiku tegutsemisaja jooksul

tööjõumakse ning praegu on kaebajal 2 töötajat ja 1 juhatuse liige; kaebajal on olemasolevad

kliendid ja koduleht, kuid koduleht on suletud alates sellest, kui RAB tunnistas tegevusloa

kehtetuks, sest vastasel korral oleks tegutsemine õigusvastane. Kaebaja on esitanud RAB-ile

nimekirja enda reaalsetest klientidest, kes samal ajal testivad tarkvarasüsteeme ning kodulehe

toimimist. Halduskohus on põhilisest vaidlusküsimusest vääralt aru saanud, võttes seisukoha,

et kaebaja kliendid on hoopis emaettevõtte kliendid. Halduskohtu arusaam ei ole õige. Kliendid,

kelle kohta on kaebuses andmed esitatud, on kaebaja enda kliendid, kes teevad tehinguid, ja

selle üle puudub ka RAB-i ja kaebaja vahel vaidlus. Pooled on erineval seisukohal üksnes

küsimuses, kas asjaolu, et kliendid annavad ka tarkvara kasutamise kohta tagasisidet, muudab

kliendi testkliendiks, kes ei lähe n-ö päriskliendina arvesse. RahaPTS-s ei ole sätestatud

minimaalset nõuet käibele, klientide arvule ega kasumile. Äriühing saab edukalt tegutseda ka

selliselt, et tal on varasemast perioodist olemasolevad kliendid, kes omavad aktiivset kontot ja

teevad virtuaalvääringutega tehinguid. RAB-i otsuses on keskendutud just väitele, et kaebajal

ei ole tekkinud (piisavalt) uusi kliente mingi ajaperioodi jooksul. Uute klientide otsimine on

üksnes üks osa äriühingu tegevusest ning teatud perioodidel võib see erinevatel põhjustel olla

tagaplaanil.

Vaidlustatud määrusest ei nähtu, kuidas konkreetselt takistaks esialgse õiguskaitse

kohaldamine tõhusa järelevalve teostamist kaebaja üle. Keegi ei ole väitnud, justkui oleks

kaebajaga seotud rahapesurisk. Kaebajat ei saa jätta ilma esialgse õiguskaitseta üksnes

abstraktse, valdkonna olemusest tuleneva rahapesuohu tõttu. Arvestada tuleb konkreetse

vaidluse asjaolusid.

8. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole seaduses sätestatud nõudeid täitnud. Kaebaja esitas tegevusloa muutmise

taotluse kohustuslikud dokumendid puudustega ja ei olnud võimeline neid esimese korraga

kõrvaldama. Majandustegevuse seadustiku (MSÜS) § 20 lg 1 kohaselt algab tegevusloa taotluse

lahendamise tähtaeg kulgema alles siis, kui isik on esitanud kõik kohustuslikud dokumendid ja

need on puudusteta. Samas ei olnud tal täidetud kohustuslik tingimus asuda tegutsema 6 kuu

jooksul pärast tegevusloa saamist. Kaebaja sai seejuures tegevusloa 05.11.2020, seega 6 kuud

tegevusloa andmisest möödus 05.05.2021, s.t aasta enne tegevusloa muutmistaotluse esitamise

tähtaega. Kaebaja rõhutab, et on alustav ettevõte, unustades samas, et ta oli kohustatud alustama

tegevusega juba hiljemalt 05.05.2021 ning selleks ajaks oleks mh pidanud lõppema IT-

arendused ja koduleht olema avalikkusele kättesaadav. Kaebaja 2022. a majandusaasta aruande

ja

äriregistri

andmete

kohaselt

on

tema

üheks

põhitegevusalaks

„Arvutialased

konsultatsioonid“. Seega on kaebaja väide, et virtuaalvääringu teenuse tegevusloata pole tal

võimalik teenuseid pakkuda, ebaõige ning ta saab teenida tulu arvutialaste konsultatsioonide

valdkonnas. Kaebaja on esitanud üksnes oletuslikud väited võimalikust pankrotist, kuid ei ole

esitanud tõendeid, mis viitaksid kohustuste olemasolule, sh töötajate ees. Nt majandusaasta

aruande kohaselt on kaebajal töölepingu alusel tööl 1 inimene.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

3-23-1599

7(8)

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

11. Halduskohus leidis, et kuivõrd tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja tegevusloa alusel teenust

osutama asunud, on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus üksnes teoreetiline. Ringkonnakohus

leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa siiski välistada. Kaebaja on selgitanud, et

muid teenuseid peale virtuaalvääringu teenuse ta ei paku ning tal on juhatuse liige ning 2

töötajat. Seega on võimalik, et tegevusloa puudumisel võib kaebajal tekkida vajadus

olemasolevad töötajad koondada ja seetõttu kanda rahalisi kohustusi. Samas ei saa kaebaja

esialgse õiguskaitse vajadust ülekaalukaks pidada. Kaebaja väited võimaliku pankrotistumise

kohta on paljasõnalised. Isegi kui kaebajal on olemas reaalsed kliendid, on nende hulk väga

väike. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebajal oleks olnud märkimisväärne käive.

Kaebaja on tegutsenud juba mitu aastat, ilma et oleks pidanud vajalikuks oma klientide hulka

ja tegevust suurendada. Samuti on ülepaisutatud kaebaja väited võimaliku mainekahju kohta,

mida tegevusloa peatamine kaasa võib tuua. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema tegevus on alles

arendusfaasis ning uute klientide leidmisele ja seega ka turundustegevusele ei ole eriti

tähelepanu pööratud. Seega ei saa väita, et kaebajal oleks virtuaalvääringu teenuste osutamise

turul teatud tuntus, mida loa puudumine võiks kahjustada.

12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et kaebuse eduväljavaated ei ole kuigi

suured. RAB tunnistas 15.06.2023 otsusega kaebaja tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 lg 1 p

3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole

taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. RahaPTS

§ 75 lg 1 p 3 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine on vastustaja hindamisotsus, mille

tegemisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste „taotletud tegevusalal tegutsema asumine“

ja selle valguses asjaolusid hinnata. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul võis RAB asjaolusid

arvesse võttes põhjendatult jõuda järeldusele, et kaebaja puhul ei ole RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3

sätestatud nõue täidetud.

Nagu halduskohus oma määruses selgitas, on RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärgiks RahaPTS

eelnõu (459 SE) seletuskirja kohaselt muu hulgas vältida olukorda, kus praktikas võetakse Eesti

tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks, mitte teenuse

osutamiseks, mistõttu esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö

„igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba

mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem 2-aastane periood

tegutsemise alustamiseks 6 kuule. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud RAB-i tõlgendus,

mille kohaselt „taotletud tegevusalal tegutsema asumise“ all tuleb mõista reaalset

virtuaalvääringu teenuse osutamist turul, mitte pelgalt selleks tehtavaid ettevalmistusi. Kuna

seadusandja on tegutsemise alustamiseks ette näinud üksnes kuuekuulise ajavahemiku, ei saa

seadusandja eesmärgiga kooskõlas olevaks pidada olukorda, kus tegevusloa omanik veel mitme

aasta jooksul pärast loa saamist tegelikkuses turul teenuseid pakkuma ei hakka.

RAB on vaidlustatud otsuses piisavalt toonud esile asjaolusid, mis kogumis annavad aluse

kahtluseks, et kaebaja ei ole tegelikkuses asunud turul virtuaalvääringu teenuseid pakkuma.

Lisaks sellele, et kaebaja juhatuse liikme ütlustest nähtuvalt on kaebaja väidetavate klientide

ülesandeks tarkvarasüsteemide ja kodulehe katsetamine, on RAB võtnud arvesse ka kaebaja

majandusnäitajaid ning asjaolu, kas kaebaja teenused on avalikkusele kättesaadavad. Seda, et

3-23-1599

8(8)

kaebaja kodulehe kasutamine on avalikkusele piiratud, on kaebaja juhatuse liige ise vestlusel

kinnitanud (RAB-i 03.05.2023 vestluse salvestis, alates kell 21.30). Seega ei saa nõustuda

kaebajaga, et RAB on vaidlustatud otsuses keskendunud eeskätt väitele, et kaebajal ei ole teatud

ajaperioodi jooksul tekkinud uusi kliente. Samuti on põhjendamatu kaebaja etteheide, et

halduskohus on põhilisest vaidlusküsimusest valesti aru saanud, kui leidis, et kaebaja kliendid

on emaettevõtte kliendid. Ringkonnakohtu hinnangul seisneb vaidlus muu hulgas selles, kas

kaebajal on olemas kliendid, kellele tegelikkuses tegevusluba nõudvaid teenuseid osutatakse.

Halduskohus leidis määruses, et kaebaja juhatuse liikme vestlusel antud selgituste põhjal võib

järeldada, et kaebajal endal puudub oma väidetavate klientidega kokkupuude ning kaebaja kogu

tegevust kontrollib emaettevõtja, kes tegeleb ka kaebaja (test)klientidega. Ringkonnakohtu

hinnangul on halduskohtu järeldus asjakohane ning kinnitab kokkuvõttes kahtlust, et kaebaja

tegelikkuses turul virtuaalvääringu teenuseid ei paku.

13. Arvestades kaebuse vähest perspektiivi ja asjaolu, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisest

tulenevaid tagajärjed ei ole kaebajale ülemäära rasked, leidis halduskohus kokkuvõttes õigesti,

et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Praegusel juhul on avalik huvi kaebaja

huvidest kaalukam. Halduskohus selgitas õigesti, et RahaPTS normide eesmärk on avalikes

huvides tagada virtuaalvääringu teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna

usaldusväärsus. Hoolimata sellest, kas kaebajaga on seotud konkreetne rahapesurisk, on

avalikes huvides, et virtuaalvääringu teenuste osutamise turul ei tegutseks ettevõtted, kes ei

vasta seaduses sätestatud rangetele nõuetele ega ole taotletud tegevusluba sihipäraselt

kasutanud.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2023 määruse

resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)