2-23-113324/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-113324

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

7340,30 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju

maakond)

Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova (PlusPlus

Legal OÜ; e-post jekaterina.morozova@plusplus.ee)

Kostja K. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx

xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxxxx;

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K. B.lt (B.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus

summas 4000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 372,28 eurot, kokku

4372,28 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K. B.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates

22.06.2023 põhinõudelt 4000 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 4000 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses K. B. ja 26%

ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

5. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista K. B.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena 529,10

eurot.

7. Välja mõista K. B.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

(529,10 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Hageja esitas 21. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 4000 eurot, intressid 450,02 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 1439,28 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.02.2022 ESTO AS-ga krediidileping nr. 68531015496,

mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 4000 eurot kasutamist tema

jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu

viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist

intressi 15.ks kuupäevaks. Kostja kasutas krediidi maksimaalses summas 4000 eurot lepingu

sõlmimise päeval 19.02.2022, kuid ei ole teostanud tagasimakseid ega tasunud intressi. Lähtudes

kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas krediidiandja

01.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks (dtl 58) ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud ütles krediidiandja

lepingu üles 16.06.2022 (dtl 59). Krediidiandja on nõude loovutanud hagejale 15.07.2022 (dtl 61).

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud väljaande

Ametlikud Teadaanded vahendusel 04.08.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku

seisukohta esitanud ei ole.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis

kostja laenutaotluse, kuhu märkis oma sissetuleku ning kohustuste suuruse. Enne krediidilepingu

sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja maksevõimelisust avalike registrite ning kostja pangakonto

väljavõtte alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud

krediidilepingust nr 68531015496. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

2(5)

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja ESTO AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. ESTO AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

8. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1

võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt

kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus

teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

9. Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Võimalik oleks jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

14. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja on teinud kostja kohta ka

päringud avalikesse registritesse. Krediidiandja on hageja väitel kontrollinud kostja sissetulekut ja

kohustusi ka kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kohtule nimetatud pangakonto väljavõtet esitatud

ei ole. Kohtule ei ole ka teada, kui pika ajavahemiku kohta kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti

laenu andmisel ning millised sissetulekud ning kohustused konto väljavõttest nähtusid. Kui kohus ei

saa nimetatud pangakonto väljavõtet analüüsida, ei ole kohtul võimalik veenduda, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks järgitud. Seesuguse asjaolu tõendamiskoormis lasus aga

hagejal ja seda on kohus hagejale selgitanud. Seetõttu leiab kohus kokkuvõtteks, et on tõendamata,

et krediidiandja oleks laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3(5)

15. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 35,4% aastas

(vt dtl 41). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

16. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

17. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti summas 4000 eurot. Kostja kohustus maksma ka

intressi 35,4% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 60 kuud,

kohustusega tasuda igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks.

18. Hageja on kinnitanud, et kostja tagasimakseid teinud ei ole (dtl 29).

19. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid

põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 4000 eurot. Nimetatud

summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

20. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

21. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Kohus on seisukohal, et tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest on hagejal õigus kostjalt nõuda ainult seadusjärgset viivist.

22. Viivist tuleb arvutada perioodi 16.06.2022 – 21.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kokku summas 372,28 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

24. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.

25. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

4(5)

26. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 665 eurot ja õigusabikulust summas 420

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

27. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

28. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

29. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (665 + 50) * 74% = 529,10 eurot.

30. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (529,10 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

31. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)