2-23-8098/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Kohtuasja number

2-23-8098

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2023, Narva kohtumaja

Kohtuasi

J K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

Kohtuistung

30. august 2023

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): J K (ik XXX);

elukoht XXX

Usaldusisik: pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. J K maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja J K pankrot 6. septembril 2023 kell 15.00 ja algatada J K

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo

(ik XXX, pankrotihalduri tunnistus nr 80; telefon XXX).

4. J K võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 4. oktoobril 2023 kell 13.00 Viru

Maakohtu Narva kohtumajas 1. Mai tn 2, Narva linn.

5. J K ilmuda vande andmiseks kohtusse 4. oktoobril 2023 kell 13.00. Kohustada võlgnik J K

andma vanne vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

6. Pankrotimenetluse lõpuni täidab J K kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur

usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

aruande iga aasta 6. septembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 6. septembril 2024.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

2-23-8098

8. Avaldada pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teadaanded

viivitamatult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, võlgniku ja halduri andmed,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude täht-

aegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. J K võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Jätta menetluskulud võlgniku J K kanda.

15. Määrata usaldusisik Ly Müürsoole tasu 2470 eurot, millele lisandub käibemaks 494 eurot,

kokku 2964 eurot.

16. Välja mõista J K pankrotivarast OÜ-le S (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-

s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 2470 eurot, millele

lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot.

17. Anda pankrotihaldurile Ly Müürsoo õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J K

tuludeklaratsioonid.

18. Võlgnik J K on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:

18.1. tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

18.2. viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara,

18.3. samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

19. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

2-23-8098

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest

vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

20. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

21. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonda märkuse

pankroti väljakuulutamise kohta pealekandmiseks

J K

nimele registreeritud

korteriomandile ro nr XXX ja liikmelisusele nr XXX H (rk XXX).

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest

keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta

esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

J K (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi

vähemalt kolme võlausaldaja ees enam kui 7000 euro ulatuses. Avaldaja soovib

maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja

usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid

ei esitanud.

Kohus võttis 21.06.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Ly Müürsoo.

Sama määrusega määras kohus

kohtuistungi

maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks,

milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta

maksejõuetusmenetluse jätkamiseks.

20.07.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande.

Usaldusisiku aruanne

Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-23-8098

I Vara

Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas ja mis on lisatud

aruandele.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et J K on esitanud 2020. a

ja 2021. a tuludeklaratsioonid kohta. 2022. a tuludeklaratsioon on esitamata, kuid tagastatavat

tulumaksu ei ole.

J K ei ole usaldusisiku poolt küsitud perioodil, s.o. alates 01.01.2023 maksustatavat tulu

saanud . Nähtuvalt 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioonidest ei ole J K saanud maksustatavat

tulu ka 2020. ja 2021.aastal.

Seega J K 3,5 aasta jooksul maksustatav tulu ei olnud.

J K arvelduskonto nr XXX (Swedbank AS) väljavõttest nähtuvalt on J K ainsaks sissetulekuks

Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstav sotsiaaltoetus 49,09 eurot.

J K nimele on registreeritud korteriomand XXX(ro nr XXX) üldpinnaga 56,10 m2. Korter on J

K lahusvara, sest on saadud kinke teel.

Kohtutäitur Tatjana Afanasieva kuulutas välja korteri müügi enampakkumise alghinnaga 5300

eurot. Usaldusisikule ei ole teada, millises seisukorras korter on, mistõttu ei ole usaldusisikule

teada, kas enampakkumise alghind on õige. Kuna kohtutäitur kooskõlastab alghinna enne

enampakkumise algust nii võlgniku kui ka sissenõudjaga, puudub usaldusisikul põhjus hinna

õigsuses kahelda.

J K ja R K kuulub ühisomandis liikmelisus nr XXX H (rk XXX) (garaažiboks suurusega 25,10

m2).

J K ei ole liikmelisust oma maksejõuetusavalduses märkinud.

Kinnisvara müügiportaalides kv24.ee ja City24.ee garaaže K müügil ei ole, mistõttu ei oska

usaldusisik garaaži maksumust prognoosida. Tegemist on abikaasade ühisomandiga ja kuna

abikaasad ei ole ühist maksejõuetusavaldust võlgade ümberkujundamiseks esitanud, siis enne

liikmelisuse (garaažiboksi) võimalikku müüki tuleb ühisvara jagada.

Transpordiameti vastusest nähtub, et J K nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid ega

väikelaevu registreeritud ei ole ja ei ole olnud.

Tulenevalt eeltoodust moodustavad J K usaldusisikule teadaolevad varad hinnanguliselt 6000

eurot.

II Kohustused

Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud

võlanimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele.

2-23-8098

Nähtuvalt võlanimekirjas toodule on J K kohustusi kokku vähemalt 20 360,79 eu-rot, kuid

võlad suurenevad igakuiselt seoses lisanduvate intresside ja viivistega. Kuna enamus kohustusi

on tekkinud seoses korteri haldamisega, korter aga on J K lahusvara. Kuna J K on füüsilisest

isikust ettevõtja, siis kohustuste täitmise eest vastutab J K.

Samas teatas J K maksejõuetusavalduses, et tema kohustused on kokku 6830,42 eurot, millest

kohustus K AS-le on 1808,50 eurot, kohustus K OÜ-le on 1221,92 eurot ja kohustus K AS-le on

3800 eurot. Usaldusisik märgib, et K OÜ on registrist kustutatud 03.09.2020.

Tulenevalt eeltoodust moodustavad J K usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt

20 360,79 eurot.

III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused

J K vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivseid või peatatud

seoses maksejõuetusavalduse menetlusega neli täitemenetlust:



Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli K AS nõue 4052,84 eurot;



Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli K OÜ nõue 1221,92 eurot, AS K nõue

1808,50 eurot ja A OÜ nõue 391,16 eurot.

Võttes aluseks Viru Maakohtu 21.06.2023. a määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused

täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord

Seisuga 20.07.2023 on J K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 6000 euro väärtuses.

Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 20360,79 eurot. Seega ületavad kohustused varasid

14360,79 euro võrra.

Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest ei ole J K usaldusisiku poolt küsitud perioodil, s.o

alates 01.01.2023 maksustatavat tulu saanud. Nähtuvalt 2020. a ja 2021. a

tuludeklaratsioonidest ei ole J K saanud maksustatavat tulu ka 2020. ja 2021 .aastal.

Seega J K 3,5 aasta jooksul maksustatav tulu ei olnud.

Nähtuvalt J K Swedbank AS-s asuva arvelduskonto nr XXX väljavõttest on J K ainsaks

sissetulekuks Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstav sotsiaaltoetus 49,09 eurot.

Maksejõuetusavalduses märkis J K, et ta on kaotanud 100% töövõime ja tema sissetulekuks on

pension. Samas pension tema Swedbank AS arvelduskontole ei laeku. J K märkis

maksejõuetusavalduses sissetulekutena ka abikaasa R K sissetuleku, 950 eurot kuus ja

sotsiaaltoetused 558 eurot kuus. Samas abikaasad ühist maksejõuetusavaldust võlgade

ümberkujundamis menetluse algatamiseks esitanud ei ole, mistõttu ei ole usaldusisikule teada,

kas R K on ümberkujundamismenetlusega nõus.

Maksejõuetusavalduses on J K algselt märkinud, et nende sissetulekutest jätkub võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks 338 eurot kuus, seejärel avalduse lõpus, et 200 eurot kuus plaaniga tasuda

võlgnevused kolme aasta jooksul.

2-23-8098

Kuna usaldusisiku poolt kogutud andmete alusel on J K kohustusi tema arvestustest umbes

kolm korda rohkem, siis kuluks igakuiste maksetena 338 eurot võlgade

ümberkujundamismenetluse läbiviimiseks ca 60 kuud ehk 5 aastat ja igakuiste maksete 200

eurot juures kuluks võlgade ümberkujundamismenetluse läbiviimiseks ca 102 kuud ehk 8,5

aastat.

Usaldusisik pöördus 13.07.2023 talle teadaolevate võlausaldajate poole järelepärimisega, milles

soovis nende seisukohta, kas võlausaldajad nõustuvad J K võlgade

ümberkujundamismenetlusega ja kui nõustuvad, siis millistel tingimustel, või eelistavad J K

pankrotimenetlust koos võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega.

Pöördumisele vastanud ja võlgade ümberkujundamise menetlusega nõustunud võlausaldajatest

pooldas osa võlgade ümberkujundamiseks 24-kuulist perioodi, osa 36 kuulist perioodi, aga ka

60 kuulist makseperioodi, osad ajapiirangut ei pakkunud, kuid ei nõustunud ka 10-aastase

perioodiga. Ükski võlausaldaja põhivõla vähendamisega ei nõustunud.

Kui asuda seisukohale, et J K kohustused võlausaldajate ees on usaldusisiku poolt

väljaselgitatuna 20360,79 eurot, millest usaldusisiku pöördumisele vastanute nõuded koos

vähendamistega on 18131,10 eurot ja kui võlgade ümberkujundamismenetlus kestab 5 aastat

(60 kuud), siis kohustuste 18 131,10 eurot juures kuuluks kuus võlausaldajatele väljamakseteks

ca 302 eurot. Kuna aga abikaasade J K ja R K sissetulekuks maksejõuetusavalduse kohaselt on

kokku 1508 eurot, siis jääb igakuisteks kulutusteks 1206 eurot.

AS K nõustus võlgade ümberkujundamismenetlusega ainult siis, kui J K täidab paralleelselt ka

korrektselt jooksvaid kohustusi.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et J K 60-kuuline võlgade

ümberkujundamiskava võib olla edukas, kui kava täitmisel osaleb ka R K. Samas ei ole R K K

poolt esitatud maksejõuetusavaldusega võlgade ümberkujundamiseks ühinenud.

Juhul kui R K ei ühine J K võlgade ümberkujundamise maksejõuetusavaldusega ei ühine, siis J

K igakuisest sotsiaaltoetustest, mis eelduslikult on 558 eurot, ja arvestades elatismiinimumi,

milleks on 303,38 eurot kuus, s.o summa, mis peab jääma võlgnikule, ja 60-kuulise

maksegraafikuga võlausaldajatele tehtavatest väljamaksetest 302 eurot kuus, ei ole võlgade

ümberkujundamismenetlus võimalik.

Elatismiinimum 303,38 eurot lisaks väljamaksed võlausaldajatele 302 eurot on kokku 605,38

eurot. Samas J K sissetulek on eelduslikult 558 eurot.

Nähtuvalt ülaltoodust ja maksejõuetusavaldusest ei jätku J K sissetulekutest ka võlausaldajatele

graafiku alusel väljamaksete tegemiseks, seega ei pruugi J K jätkuda raha usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks kohtu deposiiti määratava summa tasumiseks.

J K ei ole maksejõuetusavalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist taotlenud. Ta on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamise, kuid avalduse on esitanud J K üksinda.

Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole edukas, kui sellega ei nõustu ka J

K abikaasa R K, mistõttu leiab usaldusisik, et mõistlik on, et kohus kuulab FIMS § 18 lg 7

2-23-8098

alusel kohtus ära võlgniku ja võimalusel ka tema abikaasa R K arvamuse, et võlgnik saaks

vajadusel oma taotlust muuta.

V Muud menetluslikud küsimused

2023.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 725 eurot, millest 1/5 on 145

eurot.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (RK XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Juhul, kui R K koos J K võlgade ümberkujundamismenetlusega nõustub, palub usaldusisik

määrata võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks J K usaldusisiku tasu ja kulude

katteks deposiiti tasutavaks summaks 2000 (kaks tuhat) eurot.

Juhul, kui J K kohtu deposiiti kohtu määratavat summat ei tasu või J K loobub

maksejõuetusavaldusest, palub usaldusisik välja mõista J K usaldusisiku tasu OÜ-le S (RK

XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo

tegutseb, 2470 eurot, millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot vastavalt

juurdelisatud tasu arvestusele.

Juhul, kui J K muudab oma tahteavaldust ning soovib pankroti väljakuulutamist koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis palub usaldusisik:

1. Kuulutada välja J K (ik XXX, elukoht XXX) pankrot.

2. Algatada J K kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX).

4. Kohustada J K kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.

6. Välja mõista pankrotivara arvelt OÜ-le S (RK XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-

s), mille kaudu võlgniku usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 2470 eurot,

millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot vastavalt lisatud tasu arvestusele.

7. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J K tuludeklaratsioonid.

8. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pankrotimärke kandmiseks J K

nimele registreeritud korteriomandile ro nr XXX ja liikmelisusele nr XXX H (rk XXX).

Usaldusisiku töötasu arvestus

Usaldusisik tegi ülesannete täitmiseks järgmised toimingud:

2-23-8098



järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu-

ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele,

sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele,

laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele,

BIGBANK AS-le, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, Holm Bank AS-le, Svea

Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank Finance, Hüpoteeklaen OÜ-le,

Primero Finance OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-

le, kohtutäiturid Tatjana Afanasieva ja Kristel Maalman, Kiviõli Kaubahoov AS,

Kiviõli Soojus AS, Viru 15 Kiviõli Lüganuse vald KÜ, Õigusbüroo Verdict (kokku

17 dokumenti) - 3,5 tundi;



järelepärimise koostamine ja saatmine võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise

menetluse võimalikkuse kohta - 2 tundi;



tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega

- 2 tundi;



dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga - 3

tundi;



vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 8 tundi;



Usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 19 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 2470 eurot,

millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku seega 2964 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku

poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

30.08.2023. a kohtuistung

Usaldusisik teatas kohtule, et enne istungit selgitas ta avalajale ja talle abikaasale avaldusega

seonduvat asjaolusid. Avaldaja teatas, et ta soovib oma avaldust muuta.

Võlgnik teatas kohtuistungil kohtule, et soovib muuta oma avaldust ja palub pankroti

väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. On usaldusisiku aruandega

tutvunud. Küsimusi ei ole.

Kohus teatas menetlusosalistele, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu

Narva kohtumaja kantselei kaudu 6.09.2023. Vande andmine ja võlausaldajate I üldkoosolek

toimub 04.10.2023 kl 13.00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isi-

kust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS §

2-23-8098

18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti

vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisiku aruande kohaselt on 20.07.2023 J K usaldusisikule teadaolevat vara

hinnanguliselt 6000 euro väärtuses, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt

20 360,79 eurot, seega ületavad kohustused varasid 14 360,79 euro võrra. Usaldusisik on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja

tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

Usaldusisik leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus ei ole edukas, kui sellega ei nõustu

ka J K abikaasa R K. Juhul kui J K muudab tahteavaldust ja taotleb pankroti väljakuulutamist

koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis palub usaldusisik kuulutada välja

J K pankrot ja algatada J K kohustustest vabastamise menetlus.

Avaldaja soovis kohtuistungil muuta oma avaldust ja palub pankroti väljakuulutamist ja

kohustuste vabastamise menetluse alustamist.

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole.

Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku

pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku J K pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teada-

olevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

2-23-8098

PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata

pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles

märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4

nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus

kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud

kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse

edastab registripidajale kohus.

Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku

nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnik usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas

vastuväiteid kohtule ei esitanud.

Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS §

45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole

vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning

kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

2-23-8098

Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid

ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §

29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu

ülemmäär 145 eurot (725/5).

2-23-8098

Usaldusisik palub tasuks määrata 2470 eurot, arvestusega 19 tundi hinnaga 130 eurot tunnis,

lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud

vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri

ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning

OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4

lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1).

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 2470 eurot,

millele lisandub käibemaks 494 eurot, kokku 2964 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning

FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord

FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse

peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS

§ 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise

kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

PankrS § 91 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle

kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse

teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik