2-22-144454/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-144454

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2895,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OK

Incure

OÜ

(registrikood

11542046),

lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-22-144454

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 15.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, milles palus X-lt (kostja) välja mõista 2354,84 eurot. Kuna kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldusele vastuväite, siis anti tsiviilasja menetlus üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 05.01.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1630,07 euro,

intresside 218,80 ja viiviste 1046,89 euro nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Bank p.l.c (laenuandja) ja kostja 06.04.2021 lepingu,

millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediidilimiiti kuni 2000 eurot. Kostjale avatud

krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt

intressimäär 48,11% aastas ja krediidikulukuse määraks on 60,27% aastas. Viivisemäär on

võrdne intressimääraaga, s.o 48,11% aastas. Pooled leppisid kokku, et laenuandja väljastab

kostjale arve 15 päeva pärast algse krediidi väljamaksmist laenuandja poolt ja vähemalt iga 30

päeva järel. Lepingu üldtingimuste p-st 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen,

teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad,

sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale

võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on

suurem; tingimusel, et kui kogu krediidisumma koos teenustasudega on väiksem kui b),

loetakse miinimumsummaks kogu krediidisumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate

maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele

kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud

kliendi poolt võlgnetavad summad. Kuna kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ning pärast meeldetuletuste ja hoiatuse saatmist kostja võlgnevust

tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, edastas laenuandja kostjale lepingu lõpetamise teate,

teavitades kostjat, et leping lõpeb automaatselt 15. päeval teate saatmisest, kui kostja ei tasu

võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates kirja saatmisest. Kostja olemasolevat võlgnevust

ei likvideerinud, mistõttu loeti leping automaatselt üles öelduks 20.10.2021. Laenuandja

teavitas 18.03.2022 kostjat nõude loovutamisest hagejale. Lepingu kehtivuse ajal teostas

laenuandja kostjale väljamakseid kokku summas 2100 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus

kostja 05.05.2021 krediidisumma katteks ainsa osamaksena 100 eurot. Lepingu ülesütlemise

hetkel kostja põhivõlgnevus oli 2000 eurot. Pärast lepingu lõppemist tasus kostja

põhivõlgnevuse katteks 419,93 eurot. Kuivõrd hagejal oli õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitist seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmiseks meeldetuletuskirjade saatmisega

summas 50 eurot, siis arvestas hageja kostja makset 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja

ülejäänud 369,93 eurot põhisumma katteks. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise

seisuga on 1630,07 eurot (2100 – 100 – 369,93). Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja

Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada

tasumata intressi 48,11% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse

igapäevaselt kasutusse antud krediidisaldolt. Kuivõrd kostja krediidisumma oli 2000 eurot, siis

arvestatakse sellelt summalt iga päev intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli

29.07.2021. Kostja võlgneb tasumata intressi alates 30.07.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni, so

20.10.2021 summas 218,80 eurot. Laenuandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist

ja kostjal on kohustus viivist maksta, kui ta ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve

2-22-144454

tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud.

Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne kokku lepitud intressimääraga. Hageja arvestab

viivist alates krediidilepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 21.10.2021 kuni hagiavalduse

esitamiseni 05.01.2023 intressiga võrdses määras, mistõttu kostja võlgneb hagejale viivist

1046,89 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Laenuandja pole hagejale nõuet kostja vastu loovutanud. Kostja on krediiti võtnud pangalt ning

ei ole usutav, et pangal esineks reaalne vajadus kasutada võlanõude või hagiavalduse

esitamiseks mõne teise juriidilise isiku abi. Kostja leiab, et tegemist võib olla olukorraga, kus

üks juriidiline isik on nõude näiliselt loovutanud teisele juriidilisele isikule.

Laenuandja, kes igapäevaselt tegutseb finantssfääris ning kelle analüüsimeetoditele esitab

seadus kõrgendatud nõudmisi, peab laenusaaja kui tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

lähtuma vastutustundliku laenamise printsiipide laiemast tõlgendusest ning mitte suhtuma

sellesse kohustustesse formaalselt ja pealiskaudselt, sõlmides lepinguid, mis loovad aluse

tarbija makseraskuste süvendamiseks. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist.

Hageja intressinõue ei ole selge ega põhjendatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 31.05.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1630,07 eurot, intressi 218,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

1046,89 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruse.

5. Maakohus menetles hageja nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud tõendite järgi kostja saanud

06.04.2021 laenuandjalt krediidilimiidi lepingu alusel laenu 2000 eurot ja 100 eurot, kuid jätnud

selle tagastamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 18.03.2022 on kostjat teavitatud

nõude loovutamisest hagejale. Kostja on kohtu hinnangul teate kätte saanud, kuna on tasunud

hagejale 30.03.2022 105 eurot, 29.04.2022 105 eurot, 30.05.2022 104,93 eurot, 29.06.2022 105

eurot. Kuivõrd nõude loovutamine ei vaja võlgniku nõusolekut ning hiljemalt 30.03.2022 on

kostja nõude loovutamisest teadlikuks saanud, on nõude loovutamine toimunud ning hageja

omab nõuet, mille on käesolevas menetluses kostja vastu esitanud.

7. Võlaõigusseadus (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

2-22-144454

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute

ulatuse

vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 13 peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama laenuandja.

8. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Hageja kinnitusel ärakuulamisel tuvastati kostja krediidivõimelisus

pensioniregistri ja krediidianalüüsi väljavõtte kaudu. Vaidlusaluse lepingu p 3.5. kohaselt on

laenuandjal õigus teha päringuid, mis on vajalikud lepingu sõlmimiseks ning lepingu lisaks

oleva Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 4 kohaselt on laenuandjal õigus tutvuda

andmebaasidega ilma kliendi täiendava nõusolekuta. Laenuandja peab kliendile andma teada

päringu tulemustest, kui päringu tulemusena otsustatakse krediiti mitte anda. Eeltoodust

tulenevalt ei pidanud laenuandja esitama kostjale tõendeid selle kohta, et päringud on tehtud.

Kuivõrd laen väljastati, võis kostja aru saada, et päringu tulemused olid kostja jaoks positiivsed.

Kohus peab hageja selgitusi laenuandja standardprotseduuride kohta laenutaotluste

menetlemisel veenvateks, puudub igasugune mõistlik põhjus kahelda selles, kas laenuandja on

kostja suhtes vajalikud päringud teinud. Kostja enda kinnitusel ärakuulamisel töötab ta Nordea

pangas juristina viimased viis aastat. Kuivõrd kostjal oli krediidilepingut sõlmides kindel

töökoht ja sissetulek, on eluliselt usutav, et kostja kohta on võimalik ametlikest registritest

teavet saada ning laenuandja on päringud registritesse teinud. Vaidlusaluse lepingu p 3.4.6.

kohaselt kinnitab laenusaaja, et tema majanduslik olukord võimaldab tal lepingut

nõuetekohaselt täita. Käesoleval juhul on kostja hagejale tasunud 30.03.2022 105 eurot,

29.04.2022 105 eurot, 30.05.2022 104,93 eurot, 29.06.2022 105 eurot, mistõttu oli kostjal soovi

korral võimalik makseid teha.

9. Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressimäära 48,11% aastas.

Krediidilepingu eritingimuste kohaselt oli intressimäär esimesel 30 päeval 0,0000% päevas (0%

aastas). Maakohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab.

Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas

218,80 eurot. Krediidi kulukuse määr 60,27% aastas ei ületa krediidilepingu sõlmimise ajal

kehtinud Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

10. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 21.10.2021 kuni 05.01.2023 lepingu

põhitingimuste ja eritingimuste alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt

viivitusintressi, mis on võrdne intressimääraga. Kohtule on esitatud viivisearvestus, millest

nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevas, s.o alates

21.10.2021. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal

õigus arvestada viivist alates 21.10.2021 kuni 05.01.2023 ja hageja viivisenõue summas

1046,89 eurot on õiguslikult põhjendatud ning maakohtu hinnangul puuduvad alused selle

vähendamiseks. Laenumaksete tasumisega viivitamise korral peab võlgnik arvestama sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellest tulenevalt on lubatud

2-22-144454

viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus

märgitud viivis 48,11% aastas (0,131% päevas) VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes

märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu

puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 31.05.2023 otsus

ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi Harju

Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Maakohus on ekslikult leidnud, et tegemist oli lihtmenetlusega, kuna seda ei kinnita

menetluse käik ega kohtu poolt menetluses tehtud toimingud.

13. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua

asjaolud, millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Kohtule pidi olema selge, et hageja ei ole

oma väiteid tõendanud. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas hageja on täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud

välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas

laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste

suuruse jms kohta. Käesoleval juhul ei ole laenuandja teinud mistahes pingutusi, et taotleja

krediidivõimekust hinnata. Praeguses asjas ei ole tõendatud, et laenuandja oleks nõudnud

tarbijalt mistahes täiendavat teavet. Ka kogutud andmetest ei saanud laenuandjas tekkida

veendumust

kostja

krediidivõimelisuses.

Sellises

olukorras

ei

oleks

tohtinud

tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida.

14. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse,

kui ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise.

15. Apellant ei nõustu maakohtu argumentatsiooniga nõude loovutamise õiguspärasuse osas.

Maakohus ei ole analüüsinud nõude loovutamise põhjendatust. Kostja leiab, et tal on endiselt

lepinguline suhe algse laenuandjaga. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab laenuandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Hageja seadusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Laenuandjal

polnud alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuivõrd kostja ei ole olnud hageja

põhinõude osas viivituses rahalise kohustuse täitmisega, ei ole põhjendatud ka hageja

viivisenõue.

16. Kuna kostja oleks menetlusnormide järgimisel ja nõude põhjendatusega veendumisel

püüdnud asja kompromissiga lahendada, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda

(vähemalt suuremas osas).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes

kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral

rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1

p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

2-22-144454

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti õiges summas

riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus märgib, et

käesolev asi on lihtmenetluse asi, milles maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks.

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus).

Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega

7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas

võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuigi käesoleval

juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, siis

kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme ja seetõttu võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse.

19. Praegusel juhul ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust ega teinud ettepanekuid

tõendite esitamiseks, rikkudes sellega TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud nõudeid.

Kohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole vaidluse lahendamiseks olulised

asjaolud olnud maakohtus arutluse all ja neid ei ole vajalikus ulatuses esile toodud, mistõttu on

maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust.

20. Hageja esitas kostja vastu hagi kostja ja laenuandja vahel 06.04.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb

hagi jätta rahuldamata. Kostja peamine vastuväide on, et laenuandja on rikkunud laenulepingut

sõlmides kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet.

21. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ja laenuandja vahel 06.04.2021 sõlmitud lepingu

puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. Laenuandjale on kehtestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohustuse järgmine (VÕS §-s 4034). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse

kohta ja tema krediidivõimelisust hindama ning mitte sõlmima lepingut tarbijaga, kelle

krediidivõimelisuses ta veendunud ei ole. Laenuandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata

erapooletult, kas laenust võib tekkida laenutaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke

majanduslikke tagajärgi. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte sisust peab

laenuandja suutma tõendada, et ta andis krediiti tarbijale, kelle krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olnud teabe analüüsimise põhjal oli hindamise hetkel tõenäoline, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta. Laenuandja peab suutma tõendada, et ta omandas piisava teabe tarbija

krediidivõimelisuse kohta ja näitas tarbija krediidivõimelisuse hindamisel üles nõuetekohast

hoolsust. Samuti peab laenuandja suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud

andmete kogumise meetodit ja andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes laenuandja hinnang

tarbija krediidivõimelisuse kohta. Lisaks peab laenuandja suutma tõendada, et ta võttis tarbijalt

kinnituse selle kohta, et enne lepingu sõlmimist selgitas laenuandja tarbijale lepingu olulisi

tingimusi ja krediidilepingu sõlmimisega kaasnevaid ohtusid (VÕS II komm/Käerdi, Õunpuu

(2019), § 4034 , p 3.5).

22. TsMS § 392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks

nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused;

menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 329 lg-st 3 tulenevalt

2-22-144454

võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid

küsitleda. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja

suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. TsMS § 351 lg 2 järgi

võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult

oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormus

esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite

kohaldamise eeldused. Maakohus ei ole seda teinud.

23. Maakohus, leidis, et hageja lepingulise esindaja kinnitusega on tõendatud, et kostja

krediidivõimelisus tuvastati pensioniregistri ja krediidianalüüsi väljavõtte kaudu. Samuti leidis

maakohus, et vaidlusaluse lepingu p 3.5 kohaselt, mille järgi on laenuandjal õigus teha

päringuid, mis on vajalikud lepingu sõlmimiseks, ei tulene, et laenuandja peab kliendile andma

teada päringu tulemustest, kui päringu tulemusena otsustatakse krediiti anda, mistõttu ei

pidanud hageja esitama tõendeid selle kohta, et päringud on tehtud. Maakohus on õigesti

märkinud VÕS § 4034 lg-le 13 tuginedes, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist peab vaidluse korral tõendama laenuandja. Samas on maakohus

vastuoluliselt leidnud, et käesolevas vaidluses ei pidanud hageja esitama tõendeid selle kohta,

missugused päringuid laenuandja kostja krediidivõime tuvastamiseks tegi ja kuidas nende

päringute tulemusel kujunes krediidiandja veendumus kostja krediidivõimelisuse kohta.

Maakohus leidis, et kui kostja on kinnitanud vaidlusaluse lepingu p-s 3.4.6, et tema majanduslik

olukord võimaldab tal lepingut nõuetekohaselt täita, kostja töötab Nordea pangas juristina

viimased viis aastat ning kostja on teinud hagejale makseid peale krediidilepingu ülesütlemist,

ei ole usutav, et kostja krediidivõime hindamiseks pole päringuid tehtud või et kostja ei suudaks

soovi korral laenu tagastada. Selliselt on maakohus tõdenud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama laenuandja, kuid sisuliselt

maakohus hagejalt tõendite esitamist vajalikuks ei pidanudki. Ringkonnakohus selgitab, et

kohtul on kohustus kontrollida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja

teha seda ka omal algatusel (EKo 05.03.2020, C-679/18, p-d 20–23).

24. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud maakohus eelmenetluses piisavalt pooltele

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiskoormust, rikkudes seega

TsMS § 392 lg 1 p 3 ja p 41. Kuna VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja, siis erineb

tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1

sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Seetõttu ei saa ka lihtmenetluses lubatavad

lihtsustused tõendamisel viia olukorrani, kus jäetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamiseks tõendid esitamata. Lihtmenetluses on kohtul võimlik arvestada

tõendina poole seletust, mis pole antud vande all, kuid tunnustada tõendina poole lepingulise

esindaja väiteid, millele maakohus otsuse tegemisel tugines, kolleegium võimalikuks ei pea.

Kolleegium märgib, et ka poole seletuse, mis pole antud vande all, kasutamine tõendina peaks

olema põhjendatud sarnaselt poole vande all antud seletusega TsMS § 267–268¹ sätetest

tulenevalt siiski vaid juhul, kui muude tõendite kogumine ei ole võimalik või kogutud muude

tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik seisukohta kujundada väidetud ja tõendamisele kuuluva

asjaolu kohta. Kuna tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidluse puhul vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenuandjal koguda andmeid ja neid analüüsida, siis on

ka sellise vaidluse puhul kohaseks tõendiks krediidiandja kogutud andmed ja krediidiandja

poolt kogutud andmetele tuginedes tehtud järeldused, mis suure tõenäosusega kajastuvad

dokumentaalsetes tõendites.

25. Kuna maakohus ei juhtinud menetluses hageja tähelepanu kohustusele tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust,

2-22-144454

ja neid asjaolusid tõendada, ei ole maakohus ka otsuses hinnanud, kas olid täidetud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud laenuandja kohustused. Maakohus

on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingu sõlmimist omandas, s.o kas

küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms

kohta. Seetõttu on maakohus jätnud ka välja selgitamata, millise teabe alusel ja kuidas hindas

laenuandja kostja krediidivõimelisust.

26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt,

et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija laenuandjale sellisel

juhul ei võlgne. Laenuandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamisel lepingujärgsete maksete uuesti määramine võib mõjutada mh

laenuandja lepingute ülesütlemise tahteavalduste kehtivust, st asjaolu, kas tarbijast laenusaajal

oli lepingute ülesütlemiseks vajalik võlgnevus laenuandja poolt lepingute ülesütlemise ajal.

27. Otsuse saab kohus teha TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt

ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus

saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

28. Kuna praeguses asjas ei olnud hagejal võimalik tuua esile ega tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike toimingute tegemist laenuandja poolt, võib maakohus

olla jõudnud ebaõigesti järeldusele, et vastavat rikkumist ei toimunud ja hagi kuulub täies

ulatuses rahuldamisele.

29. Samuti peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud esitatud nõuetest tulenevalt

vajavad tõendamist. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja

tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, kuivõrd maakohus on oluliselt rikkunud nii selgitamis- kui põhjendamiskohustusi.

Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas

lepingu puhul oli järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

31. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1). Samuti ei pea

ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt RKTKo 24.01.2018, 2-

13-56825, p 11). TsMS § 646 alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu

otsuse faktilist ja tõenduslikku külge. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda

tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid

ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

Menetluskulude jaotus

32. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

2-22-144454

(allkirjastatud digitaalselt)