2-23-8850/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-

Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. september 2023

Tsiviilasja number

2-23-8850

Tsiviilasi

Eveliin Kaarneeme kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti

2. juuni 2023. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358

ja nr 047/2020/359

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eveliin Kaarneeme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Eveliin Kaarneem (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Eveliin

Kaarneeme

määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 1. augusti 2023. a määrus

ja saata tsiviilasi maakohtule kaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule

ASJAOLUD

1. Eveliin Kaarneem (avaldaja, võlgnik) esitas 16. juunil 2023 kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti

2. juuni 2023. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja nr 047/2020/359. Võlgnik teatas,

et sai kohtutäituri otsuse kätte 6. juunil 2023 e-posti teel.

Maakohus jättis 11. juuli 2023. a määrusega avalduse käiguta ja andis võlgnikule tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu hinnangul oli võlgniku nõue ebaselge, kaebuses ei olnud

märgitud, millises osas ta täituri otsust vaidlustab, mis on tema lõppeesmärk ja millisel alusel.

Võlgnik saatis 27. juulil 2023 e-kirja, milles teatas, et tema nõudmised jäävad samaks ning

kohtutäitur on seadust rikkunud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 1. augusti 2023. a määrusega võlgniku kaebust kohtutäituri 2. juuni

2023. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja nr 047/2020/359 menetlusse võtmast, jättis

menetluskulud võlgniku kanda, kuid ei määranud menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks,

sest asjas ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud. Maakohus tagastas võlgnikule

tasutud riigilõivu selle tasunud isiku Olav Kivi kontole.

Võlgnik ei kõrvaldanud ühtegi puudust kohtu määratud tähtajaks. Kohus ei saa lahendada

ebaselget nõuet ja on seda avaldajale puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud. Kohtutäituri

2. juuni 2023. a otsusest nähtub, et sõlmitud on osadena tasumise kokkulepe tähtajaga 4 kuud

ja seni jääb kinnistu arest kehtima. Otsuses viidatud kokkulepet ei ole võlgnik kohtule esitanud.

Kaebuses teatab võlgnik, et kohtutäitur jättis tema kompromissettepaneku tähelepanuta. Samuti

viitab võlgnik Riigikohtu seisukohale, et sundmüük on lubatav siis, kui võlgnikul ei ole muud

vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on nii vähese väärtusega, et selle arvel ei ole

õnnestunud või eelduslikult ei õnnestu sissenõudja nõuet rahuldada. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 53 lg 1 ei ole absoluutne keeld, vaid sisaldab välistust: välja arvatud juhul kui

sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Nimetatud sättest tulenevalt peab

täitur hindama, kas sissenõude rahuldamine muul viisil oleks võimalik või mitte. Kaebust

esitades on võlgnikul kaks põhjendusteed: ta näitab ära, et tegelikult on tal nõude täitmine muul

viisil võimalik või toob välja puudused täituri analüüsis/hinnangus. Praegu pole kaebuses

kumbagi varianti esitatud: kaebuses pole välja toodud, millisest varast, millal ja kuidas täitur

nõuet mõistliku aja jooksul täita saaks või kuidas on täitur otsuses täitmise võimalikkust

ebaõigesti hinnanud (näiteks jätnud mingi vallasvara tähelepanuta vms) ning millises suhtes on

kogu olukorraga otsuses viidatud kokkulepe.

Seega on kaebuse asjaolud ebaselged ja vastuolulised, mistõttu ei ole arusaadav, kas võlgnik

vaidlustab jätkuvalt arestimise akti, enampakkumist (hinna määramist) või kaebuse

läbivaatamisel sõlmitud kokkulepet ning millistel põhjendustel ta seda teeb. Kohus ei saa

ebaselget avaldust menetleda ja seetõttu tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest. Maakohus

keeldus kaebust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel menetlusse

võtmast, kuna kaebuses esinevaid puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tunnistada maakohtu

määruse kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise osas tühiseks, kohustada Tartu Maakohut

tegema uue määruse ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Arvestades sissenõudja nõude suurust ja müüdava kinnisvara turuväärtust, siis on igal juhul

kohtutäitur vara arestimisega kahjustanud võlgniku huve.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 27. aprilli 2023 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri

17. oktoobri 2022. a otsuse peale täiteasjades nr 047/2020/358 ja nr 047/2020/359 osaliselt,

tühistas kohtutäituri 17. oktoobri 2022. a otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata

võlgniku 9. oktoobri 2022. a kaebuse vara ülearestimist puudutavas osas ning kohustas

kohtutäiturit kaebus selles osas uuesti läbi vaadata. Kaebuse uuesti läbivaatamine toimus

25. mail 2023 kohtutäituri büroos. Arutelu toimus vastavalt Tartu Ringkonnakohtu

ettekirjutusele TMS § 53 lg 3 järgi, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil.

Sisulist kaebuse arutelu järjekordselt ei toimunud. TMS 198 lg 1 sätestab järjekorra, mille

kohaselt sissenõue pööratakse kõigepealt rahale, seejärel vallasvarale ja viimasena kinnisvarale,

mida kohtutäitur eelnevalt ei ole arvestanud ja millised toimingud olid siiani tegemata

täitemenetluse algatamisest alates 2020. a.

Vaidlusaluses otsuses on kohtutäitur jätkuvalt seisukohal, et kinnistu arestimine ja sundmüüki

panemine, enampakkumise nurjunuks kuulutamine ning vara väärtuse alla hindamine on

õiguspärane, eirates sealjuures TMS § 53 lg 1 põhimõtteid. Kaebuse arutelus jäeti tähelepanuta

TMS § 53 lg 1 sätted, milles sätestatu on algne põhjus kaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

5. Maakohus keeldus TsMS § 3401 lg 2 alusel kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et

võlgnik ei ole kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ning kaebuse asjaolud on ebaselged.

Viidatud TsMS § 3401 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest

keeldumiseks. Asjaolu, et isik ei täida kohtu nõudmist, ei anna iseenesest alust keelduda

dokumendi menetlemisest. Vastav alus peab olema seaduses välja toodud ning tuleneb

taotlusele, avaldusele või kaebusele kohaldatavatest erisätetest, mis näevad ette dokumendile

vormi- või sisunõuded ning dokumendi menetlemise eeldused. Näiteks hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendava loetelu sätestab § 371. Kohus saab

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda viidatud paragrahvile, olgugi et

menetlusse võtmisest keeldumine võib olla seotud puuduse likvideerimata jätmisega § 3401 lg

1 mõttes. Praeguses asjas ei ole maakohus muud alust peale § 3401 välja toonud. Keeldumiseks

ei piisa ainuüksi tuginemisest viidatud paragrahvi lg-le 2, vaid keeldumist tuleb lisaks põhistada

viitega vastavate vormi- või sisunõuete rikkumisele, mis vältimatult takistavad taotluse sisulist

lahendamist.

6. Maakohus märkis määruskaebust ringkonnakohtule edastades, et määruskaebuses on võlgnik

väljendanud oma taotluse või nõude, kuid kaebuses esitatu ei lükka ümber neid põhjendusi,

miks maakohus keeldus kaebust menetlusse võtmast.

Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus algne nõue ei olnud kohtule selge, kuid avaldaja

kõrvaldas selle puuduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud

määruskaebuses, saab maakohus määruskaebuse ise rahuldada (TsMS § 663 lg 4) ja kaebuse

menetlusse võtta. Nimetatut ei välista, et menetlusse võtmisest keeldumisel ei olnud nõue

maakohtule selge.

7. Ringkonnakohus möönab, et võlgniku menetlusdokumendid ei pruugi olla selged.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub aga võlgniku 16. juunil 2023 esitatud kaebuse põhjendustest

üheselt, et võlgniku arvates on tema vara arestimisel rikutud TMS § 53 lg-t 1, mis sätestab, et

arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja

täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole

võimalik.

Ka võlgniku poolt edastatud kohtutäituri 2. juuni 2023. a otsusest nähtub, et täitur hindas

täiturile esitatud kaebust lahendades TMS § 53 lg 1 eelduste esinemist.

Ringkonnakohtu hinnangul TMS § 53 lg 1 kontekstis ei oma tähtsust üksnes see, kas võlgnik

on tõendanud, et tal oli TMS § 198 lg-s 1 nimetatud muud vara, millele oleks saanud sissenõude

pöörata (st kas nõue olnuks võimalik rahuldada ilma kinnisasjale keelumärkeid seadmata või

mitte), vaid silmas tuleb pidada sedagi, et 1019 euro 46 sendi ja 301 euro 34 sendi (millele

lisandub viivis ja täitemenetluse kulud) suuruse nõude tagamiseks arestiti võlgnikule kuuluv

kinnisasi, mille väärtus ületab ilmselgelt oluliselt sissenõudja nõude suurust. Kohtutäitur leidis

2. juuni 2023. a otsuses, et praegusel juhul on ülearestimine lubatud. Võlgnikul on õigus

vaidlustada kohtutäituri otsus maakohtus ning saada kohtu hinnangut, kas ülearestimine

konkreetsel juhul on seadusega kooskõlas.

8. TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. See kehtib ka

kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmise kohta. Ringkonnakohus saadab asja

maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke