Legislator Case Law & Legislation
3-23-626/15 AI generated

3-23-626/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-626/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada Tallinna Vangla 15. juuni 2023. a vastuse lisana esitatud Y.R-ile saadetud Võtta asja juurde Y.R-i kohta tehtud vangiregistri päringute väljavõtted.

Legislator headnote

AI generated

3-23-626/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tagastada Tallinna Vangla 15. juuni 2023. a vastuse lisana esitatud Y.R-ile saadetud Võtta asja juurde Y.R-i kohta tehtud vangiregistri päringute väljavõtted.

Keywords

AI generated
sufficient access extension of visiting rights outpatient treatment communication with defense counsel leave on personal grounds right to install an antenna
AI generated
3-17-191/23
Tallinna Vanglas registreeriti 20.10.2014 kinnipeetav R.
3-21-356/6
Vahistatuna Tallinna Vanglas viibiv X esitas 07.01.2021 Tallinna Vanglale vaide blanketile kirjutatud võõrkeelse pöördumise ning eraldi lisalehele kirjutatud võõrkeelse avalduse.
3-17-1257/7
Tallinna Vangla kohaldas 19.05.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/1029 kinnipeetav I.O.e (kaebaja) suhtes alates 19.05.2017 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine), eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmena väljaspool kambrit liikumisel käeraudade
3-14-50698/15
J.M. esitas 4. veebruaril 2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla registreeris 7. veebruaril 2014 numbriga 5-18/14/4093-1 (tl-d 10-14). J.M. taotles vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro ulatuses seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna Vangla kambrites perioodil 22. märts 2013 kuni 4. veebruar 2014. J.M.il puudus ka spordi tegemise ja spordisaali külastamise võimalus. Dušši võimaldati kasutada ainult 1 kord
3-24-1643/5
X. X. (taotleja) esitas 31.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt viibib taotleja alates 03.05.2024 üksikvangistuses, mida tema suhtes poleks tohtinud kohaldada temal tuvastatud psüühikahäirete tõttu. Samuti keeldus vanglaarst dr A. Kott määramast taotlejale tema soovitud ravi ning keeldus tema küsimustele ja taotlustele vastamast.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. septembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-626

Haldusasi

Y.R-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldama

tal ajalehti lugeda

Menetlusosalised

Kaebaja Y.R

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tallinna Vangla 15. juuni 2023. a vastuse lisana esitatud Y.R-ile saadetud

pakkides olevate esemete nimekirjad.

2. Võtta asja juurde Y.R-i kohta tehtud vangiregistri päringute väljavõtted.

3. Rahuldada kaebus. Kohustada vastustajat korraldama päevalehtede jagamine

selliselt, et kaebajal on võimalik lugeda kõiki vanglasse tellitud eestikeelse päevalehe

paberil ilmunud numbreid hiljemalt nädala jooksul numbri ilmumise päevast arvates.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. oktoobril 2023 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse

esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi

taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse

korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-23-626

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 2. jaanuaril 2023 Y.R-i taotlus teha talle kätte-

saadavaks esmaspäevast laupäevani ilmuvad vangla tellitud üleriigilised ajalehed ja

ajakirjad. Taotluse järgi võimaldab Tallinna Vangla kaebajal lugeda üks kord nädalas

ühe päeva ajalehte, kuid mitte kõiki nädala jooksul ilmunud numbreid. Kaebaja leiab,

et selline olukord eraldab teda ühiskonnas toimuvast. Ajalehtede kättesaadavus on

kaebajale vajalik, et olla kursis sellega, kas kaebaja kinnistut tahetakse

sundvõõrandada. Ajalehtedes avaldatakse ka muud haldusmenetluse algatamise teated,

mis võivad puudutada kaebaja õigusi.

2. Tallinna Vangla jättis 30. jaanuari 2023. a otsusega nr 5-8/23/190-2 kaebaja

taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et Vangistusseaduse (VangS) järgi peavad

üleriigilised päevalehed olema vahistatutele ja kinnipeetavatele kättesaadavad, kuid

õigusaktid ei reguleeri, millise sagedusega peab vangla võimaldama ajalehti lugeda.

Tellitud perioodika eksemplarid jaotatakse üksuste vahel lähtudes kinnipeetavate või

vahistatute arvust. Arvestades seda, et ajalehtede tellimine on piiratud, ei ole vanglal

võimalik kõikide vahistatute soovidega arvestada. Lehti jagatakse kambritesse

vastavalt võimalusele. Vangla nentis, et võimaldas kaebajale jaanuaris 2023

üleriigiliste ajalehtede kättesaadavuse kord nädalas. Vangla märkis, et vanglateenistuse

vahendusel on kaebajal võimalik tellida isiklike vahendite arvelt ajalehti ja ajakirju

ning muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Kambris on võimalik

kuulata ka erinevaid raadiojaamasid, sh uudistesaateid.

3. Kaebaja esitas vangla vastuse peale vaide. Õigeks pole vastustaja seisukoht, et

ajalehtede kättesaadavust ei pea tagama seetõttu, et kambris on võimalik kuulata

raadiot. Vahistatu võib olla ka kurt. Kaebaja ei nõustu vastustaja selgitusega, et

ajalehtede tellimine on piiratud. Vanglal on vahendid ajalehtede tellimiseks, sest need

on ettenähtud iga-aastases eelarves. Kaebajale ei jagata sama päeva ajalehte, mis teise

kambrisse.

4. Vastustaja jättis 9. märtsil 2023. a vaideotsusega nr 5-15/23/36-2 vaide

rahuldamata.

4.1.

Kohustus vanglas ajalehtede lugemise võimalust pakkuda on peamiselt seotud

igaühe põhiõigusega informatsioonile (põhiseaduse (PS) § 44 lg 1). Ajalehti tellitakse

selleks eraldatud summa piires. Tallinna Vangla on tellinud eestikeelse ajalehe

„Postimees“ (ilmub viis korda nädalas) ning venekeelsed ajalehed „Estonskij

Ekspress“ (ilmub üks kord kuus) ja „Severnoje Poberežje“ (ilmub kolm korda

nädalas). Üksuses, kuhu kaebaja on paigutatud, on üheksa eksemplari ajalehte

„Postimees“ ja „Severnoje Poberežje“ ning kaheksateist eksemplari ajalehte „Estonskij

Ekspress“. Kehtivast õigusest ei tule vanglale kohustust tagada kinnipeetavatele või

vahistatutele iga päev värksete ajalehtede lugemise võimalust. Kohtupraktikast

tuleneb, et kinnipeetute arvust lähtuvalt on mõistetav, et vangla ei saa tagada kõikidele

kinnipeetavatele võimalust lugeda päevalehte selle ilmumise päeval. Kohtupraktika

järgi peab ajaleht kinnipeetavani jõudma ebamõistliku viivituseta.

4.2.

Vaide esitajale on võimaldatud ajalehte üks kord nädalas, mis ei ole tõepoolest

piisav. Vangla püüab olukorda parandada ja võimaluse korral võimaldada ajalehti

kaebajale tihemini. Kaebaja saab kuulata uudiseid raadiost. Tallinna Vangla

raadioterminali kaudu on võimalik kuulata seitset raadiokanalit, millest kaks on vene-

ja viis eestikeelsed. Kaebaja ei ole kurt, mistõttu ei ole asjakohane argument, et raadio

kaudu ei saa kurt uudiseid kuulata.

2(7)

3-23-626

5. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20. märtsil 2023 kaebus, milles kaebaja

taotles vastustaja kohustamist võimaldama tal ajalehti lugeda. VangS järgi tuleb

vanglal tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele päevalehtede kättesaadavus.

Kohtupraktika järgi peab ajaleht jõudma kinni peetud isikuni viivituseta.

6. Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

6.1.

Kaebaja on vahistatu, kes paikneb VangS § 90 lg 3 järgi lukustatud režiimil.

Vahistatule peavad olema VangS alusel kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning

raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatu võib saada raamatuid ja

perioodilisi väljaanded ka pakiga (justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 4). Õigusaktid ei täpsusta, kuidas vangla peab

ajalehtede kättesaadavuse vahistatule tagama.

6.2.

Vaidlust ei ole selle üle, et vangla võimaldab kaebajal lugeda ajalehte

„Postimees“ ja kasutada raamatukoguteenust. Kaebaja ei ole rahul ajalehe lugemise

sagedusega ja soovib ajalehte lugeda igal selle ilmumise päeval. Kaebaja arusaam, et

ta peab värske ajalehe saama viivituseta, on väär. VangS järgi ei pea vahistatul olema

vaba juurdepääsu vangla tellitud üleriigilistele ajalehtedele. Vahistatud peavad saama

ajalehti, et neile oleks tagatud igapäevase adekvaatse info kättesaadavus. Ajalehtede

lugemise võimaldamisega ei tohiks ülemäära kaua viivitada (Riigikohtu otsus asjas nr

3-3-1-54-08, p 14). Kohtupraktika kohaselt on kinni peetavate isikute arvu arvestades

mõistetav, et vangla ei saa tagada iga päev värske ajalehe lugemist kõikidele (Tallinna

Ringkonnakohtu 4. juuni 2007. a otsus asjas 3-06-1493).

6.3.

Vangla on tellinud päevalehti 45 eksemplari, mis jaotatakse üksuste vahel,

lähtudes vahistatute ja kinnipeetavate arvust. Lisaks ajalehtedele on kinni peetud

isikutel võimalik raamatukogu vahendusel lugeda ajakirju Digi, Eesti Loodus, Eesti

Kirik, Imeline Teadus, Imeline Ajalugu, National Geographic Eesti, Perearst,

Discovery, T&M Kodu ja Ehitus, Tehnikamaailm, Pluss, Foma, Popoljarnaja

Mehanika, Psüchologies ning ajalehti Estonskij Ekspress ja Novaja Gazeta.

6.4.

Teisele üksusel, kus kaebaja paikneb, võimaldab vangla nii ajalehte

„Postimees“ kui ka „Zevernoje Poberezhje“ üheksa eksemplari. Kinnipeetavaid ja

vahistatuid on teises üksuses kokku ligikaudu 160. Värske ajaleht antakse lugemiseks

üheksasse kambrisse, järgmisel päeval ilmunud ajaleht järgmisse üheksasse kambrisse

jne. Eelmiste päevade ajalehti on võimalik samuti avatud osakonnas lugemiseks võtta,

suletud osakonnas tuleb neid küsida. Vangla ei saa nende ajalehtede puhul aga tagada,

et eelmised lugejad ei ole ajalehte rikkunud (nt eemaldanud mõne lehekülje).

Vähemalt kord nädalas jõuab igasse kambrisse terve sama päeva ajaleht.

6.5.

Arvestades teises üksuses kinnipeetavate ja vahistatute arvu, ei ole vanglal

võimalik tagada, et kaebaja saab kuuel korral nädalas samal päeva ilmunud ajalehte.

Kui kohus kohustab vastustajat samal päeval ilmunud ajalehte väljastama kaebajale

kuus korda nädalas, halvendab see teiste kinni peetavate isikute olukorda.

Eksemplaride arvu ei ole võimalik suurendada, sest vanglal tuleb perioodika tellimisel

arvestada selleks eraldatud rahaga.

6.6. Vastustaja möönab, et 17. novembrist kuni 29. detsembrini 2022 sai kaebaja ajalehte

lugeda kord nädalas. Vangla tõdes vaideotsuses, et see ei ole piisav ning lubas olukorda

parandada. Arvestades, et pärast vaideotsust kaebaja sama probleemi ei kurtnud, järeldas

vangla, et ajalehtede kättesaadavus on kaebajale piisav. Ajavahemikul 10. veebruarist kuni 10.

maini 2023 oli kaebajal võimalik vaadata ka kambrikaaslase televiisorit. Kaebajal on võimalik

3(7)

3-23-626

kuulata raadiot. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust endale isiklikke ajalehti tellida ega

taotlenud seda lähedastelt, kuigi talle võib neid pakiga saata. Kaebaja on vanglas viibimise

ajal saanud neli käsipakki, millest üheski ei ole ajalehti saadetud. Järelikult ei ole kaebaja

soov värskeid ajalehti lugeda ülemäära suur või on vangla antud ajalehtedest piisanud.

Kaebaja liialdab, väites, et ta saab vaid ajalehtede kaudu riigis toimuvaga kursis olla ja oma

maatüki sundvõõrandamisest teada.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 2. augustil 2023 kaebaja seisukoht.

7.1.

Postipakkide kohta esitatud dokumendid sisaldavad kaebaja eraelulisi

isikuandmeid. Nende avalikustamine kaebaja nõusolekuta on õigusvastane. Vastustaja

töötles kaebaja ja talle paki saatnud inimese andmeid ulatuses, mis ei olnud asja

lahendamiseks vajalik. Ka kohtul on keelatud töödelda andmeid, mis ei ole asja

lahendamiseks olulised. Praeguses asjas ei ole oluline, mida kaebajale pakiga saadeti.

7.2.

Kaebaja ei mõista Tallinna Ringkonnakohtu otsust pidada piisavaks ajalehtede

kättesaadavaks tegemist kaks korda nädalas. Kaks korda ei ole ka piisav.

7.3.

Tallinna Vangla kodukorra punkt 7.1.49 keelab vahistatule isikliku üleriigilise

ajalehe, sest need tagab vangla. Kaebaja arvates on küsitav VangS § 30 lg 1 ja § 93 lg

3 kooskõla PS § 32 lg-ga 2, kuna õigusaktid ei saa reguleerida ajalehe andmise ja

saamise sagedust, kogust, kasutusaega jms.

7.4.

Praeguse korra järgi võimaldatakse ajalehte lugeda üks kord nädalas ja

seejuures ühe kindla kuupäeva lehte. Teiste päevade lehti kaebaja lugeda ei saa.

Kaebaja on esitanud vastustajale süsteemselt ajalehe saamiseks taotlusi, kuid neid ei

ole lahendatud. Kui vastustaja ei saa tagasi samas seisukorras ajalehte, saab ta nõuda

selle eest kahju hüvitamist.

8. Vastustaja esitas 16. augustil 2023 vastused kohtu küsimustele.

8.1.

Vastustaja järeldab, et kaebaja soovib kuuel korral nädalas samal päeval

ilmunud ajalehte lugeda, sest kaebaja on väljendanud rahulolematust sellega, et vangla

ei võimalda tal lugeda kõiki nädala jooksul ilmuvaid numbreid. Ka kaebaja soov saada

ajalehe kaudu teada, kui tema maatükki sundvõõrandatakse, võimaldab vastustaja

hinnangul sellist järeldust, sest üksnes iga numbri lugemine saaks täita seda eesmärki.

Vaides märkis kaebaja, et temale ei jagata kambrisse sama päeva ajalehte, nagu teise

kambrisse, mistõttu koheldakse teda teistega ebavõrdselt. Kaebuses esitatud taotlus

saada ajaleht viivitamata võimaldab samuti järeldada, et kaebaja soovib iga päev

värsket lehte.

8.2.

Üksuses, kus kaebaja paikneb, on 134 kambrit. Kirjajagajad peavad arvestust,

et kõikidesse kambritesse jagataks vähemalt kord nädalas samal päeval ilmunud

ajaleht. Täpsemat süsteemi ei saa kirjeldada, sest osad kinni peetavad isikud ajalehte ei

soovi. Sellisel juhul pakutakse seda järgmisse kambrisse.

8.3.

Eelmistel päevadel ilmunud ajalehti antakse lukustatud kambrites olevatele

inimestele, kui nad selleks soovi avaldavad. Vanglaametnikud ajalehti pakkumas ei

käi. Ajalehti ei saa kiirelt ja lihtsalt järgmisse kambrisse edasi anda. Need tuleb enne

üle kontrollida, kuna nendega püütakse edasi anda keelatud esemeid ja sõnumeid.

Piiratud tööjõu tõttu tuleb vanglal oma toiminguid prioriseerida. Arsti vastuvõtule,

jalutuskäigule ja kokkusaamistele saatmine ning toitlustamise korraldamine on

ajalehtede jagamisest olulisemad tegevused, mis tuleb teha esmajärjekorras. Vangla on

otsimas võimalust korraldada tööprotsesse selliselt, et ka varasemate päevade ajalehti

4(7)

3-23-626

saaks süsteemselt jagada. Vangla hinnangul kinni peetavad isikud praegu infosulus ei

ole. Kambrites on raadiod, lubatud on isiklikud televiisorid ning isiklike ajalehtede ja

ajakirjade tellimine või nende saatmine lähedaste poolt. Ajalehti ja ajakirju saab

laenutada ka vangla raamatukogust.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja viibib alates 16. novembrist 2022 praeguse ajani Tallinna Vanglas

vahistatuna. Kohus võtab asja juurde kaebaja kohta vangiregistrist tehtud päringute

väljavõtted („Kinnipeetava andmete päring“ ja „Karistuse kandmise koha otsing“).

10. VangS § 93 lg 3 esimese lause kohaselt peavad vahistatule olema

kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja

ajakirjad. Ajalehtede ja ajakirjade lugemise õiguse piiramise korral piirab vangla

vahistatu õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (PS § 44

lg 1, vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-57-11, p 12). Riigikohus on selgitanud, et

VangS § 93 lg 3 eesmärk on kindlustada vahistatutele igapäevase adekvaatse

informatsiooni kättesaadavus ilma suurema viivituseta. Vangla peab korraldama

ajalehtede kättesaadavaks tegemise viisil, mis ei ole vahistatu jaoks liialt koormav

(otsus asjas nr 3-3-1-54-08, p 14).

11. Tallinna Vanglasse on tellitud päevaleht "Postimees", mille paberleht ilmub

praeguse seisuga viis korda nädalas1.

12. Kohus ei nõustu vastustaja järeldusega, et kaebaja taotleb vanglalt võimalust

lugeda kuuel päeval nädalas samal päeval ilmunud päevalehte. Kaebaja ei ole

väljendanud sellist soovi taotluses, vaides ega kohtule esitatud avaldustes. Kaebaja

pöördumistest läbivalt on võimalik järeldada, et ta pole rahul sellega, et ei saa lugeda

kõiki vanglas olemasolevaid päevalehe numbreid. Selle üle, kui sagedasti vangla talle

lehelugemist võimaldab, kaebaja etteheiteid ei tee.

12.1.

Vanglale esitatud taotluses (lisatud vastustaja 26. aprilli 2023. vastusele) soovis

kaebaja võimalust lugeda esmapäevast kuni laupäevani ilmunud ajalehti ja ajakirju.

Kaebaja taotlusest ei selgu, et ta soovib võimalust lugeda lehenumbreid nende

ilmumise päeval.

12.2.

Vaides (lisatud vastustaja 26. aprilli 2023. vastusele) heidab kaebaja ette, et

vangla ei jaga talle ajalehti kambrisse. Kui vangla seda teeb, siis ei anta talle selle

päeva ajalehte, mis teise kambrisse jagatakse. Kaebaja etteheitest ei selgu, et ta soovib

numbri ilmumise päeval sama ajalehte, mis jagatakse teise kambrisse. Kaebaja pole

rahul sellega, et ta ei saa üldse seda ajalehte, mis teise kambrisse jagati.

12.3.

Kohtule esitatud 2. augusti 2023. a seisukohas leidis kaebaja, et VangS-s

sätestatud nõue on täidetud ka siis, kui vahistatule võimaldatakse ajalehe

kättesaadavus üks kord [nädalas], kuid selle korraga peab olema võimalus lugeda kõiki

olemasolevaid ajalehti, mitte üksnes sama päeva lehte (lk 3 viimane lõik). Kaebaja

selgitas, et praeguse korra järgi antakse talle ainult kord nädalas ühe kindla

kuupäevaga ajaleht, kuid teiste kuupäevadega ajalehti kättesaadavaks ei tehta

(seisukoha lk 4 esimene lõik). Lisaks on võimalik kaebaja seisukohast aru saada, et ta

ei taotle ajalehe andmise ja saamise sageduse suurendamist (lk 4 teise lõigu viimane

lause).

1 https://www.postimees.ee/7671102/postimehe-paberleht-ilmub-uuel-aastal-viis-korda-nadalas.

5(7)

3-23-626

13. Kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada

nõude piire (HKMS § 41 lg 1 teine lause). Seetõttu ei võta kohus praeguses asjas

seisukohta küsimuses, kas VangS § 93 lg 3 järgi tuleks vahistatule teha kättesaadavaks

kõik vanglasse tellitud üleriigilise päevalehe numbrid nende ilmumise kuupäeval.

Kohus lahendab kaebaja nõuet saada lugeda kõiki vanglasse tellitud päevalehe paberil

ilmunud numbreid. Kuna kaebaja ei taotle ajalehtede lugemise võimaluse sageduse

suurendamist, selgitab kohus, kas kaebajale tuleks kõik lehenumbrid kättesaadavaks

teha vähemalt nädala jooksul nende ilmumise päevast arvates.

14. Kohus leiab, et PS § 44 lg-st 1 ja VangS § 93 lg-st 3 tuleneb vahistatule õigus,

et talle tehtaks ebamõistliku viivituseta ja hõlpsal moel kättesaadavaks kõik vanglasse

tellitud päevalehe numbrid. Vastasel juhul on kinnipeetavani jõudev informatsioon

lünklik ja aegunud. See ei ole kooskõlas nimetatud normide eesmärgiga.

15. Vastustaja on toiminud õigusvastaselt, kui ei ole taganud kaebajale võimalust

lugeda kõiki päevalehe numbreid ebamõistliku viivituseta. Kaebaja selgitustest

tuleneb, et teatud numbreid ei võimalda vangla kaebajale üldse. Vastustaja tõdes oma

vastuses kohtule ka ise, et 17. novembrist kuni 29. detsembrini 2022 sai kaebaja

ajalehte „Postimees“ lugeda vaid kord nädalas. Ka vaideotsuses kinnitas vastustaja, et

kaebaja sai jaanuarikuus ajalehte vaid kord nädalas. Vastustaja möönis, et see ei ole

piisav, ning lubas võimaluse korral olukorda parandada. Kaebaja väidab 2. augusti

2023 seisukohas jätkuvalt, et saab lugeda üks kord nädalas ühe kindla kuupäeva

ajalehte ning teistel kuupäevadel ilmunud lehti vangla talle ei võimalda. Vastustaja ei

ole seda väidet oma 16. augusti 2023. a vastuses ümber lükanud.

16. Kaebaja avalduste põhjal pidi vastustajale selge olema, et ta on päevalehe kõigi

numbrite lugemisest huvitatud. Sellest, et kaebaja pole tellinud või palunud endale

saata isiklikke ajalehti, ei ole põhjust järeldada vastupidist. See ei anna vastustajale

alust VangS § 93 lg-st 3 tulenevat kohustust täitmata jätta. Vastustaja 15. juuni 2023. a

vastuse lisana esitatud kaebajale saadetud pakkides olevate esemete nimekirjad ei ole

seega praeguse asja lahendamiseks vajalikud ning tuleb vastustajale tagastada (HKMS

§ 62 lg 2).

17. Vastustaja ei või jätta oma kohustust täitmata ka põhjusel, et kambrid on

varustatud raadioga või et kaebajal oli võimalik teatud perioodil vaadata

kambrikaaslase televiisorit. Sellist võimalust VangS ette ei näe.

18. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kodukorra (https://www.vangla.ee/node/485),

p 7.1.49 keelab vahistatule isikliku päevalehe, sest need tellib vangla. Kuna isiklike

lehtede tellimise võimalusest ei sõltu praeguse asja lahendus, pole kohtul vaja

selgitada, kas vastustaja tõepoolest sellele sättele tuginedes vahistatutel ajalehtede

tellimist keelab. Praeguse kaebuse lahendamiseks ei ole vaja selgitada ka VangS § 30

lg 1 ja § 93 lg 3 kooskõla PS §-ga 32.

19. Kohus rahuldab kaebuse. Vastustajal tuleb täita VangS § 93 lg 3 esimeses

lauses sätestatud kohustust ja teha kaebajale kättesaadavaks kõik vanglasse tellitud

eestikeelse päevalehe paberil ilmunud numbrid. Seejuures ei või vangla nõuda, et

kaebaja peaks ilmunud lehenumbrite lugemiseks iga kord eraldi soovi avaldama.

Arvestades praeguse kaebusega nõutut, peab kaebajal olema võimalik lugeda kõiki

numbreid hiljemalt nädala jooksul nende ilmumise päevast arvates. Isegi kui lehte

eelmisena lugenud inimesed on lehte mingil määral rikkunud, peab kaebajale antav

leht olema olulises osas terviklik ja loetav.

6(7)

3-23-626

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja ei ole taotlenud

vastustajalt muude menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulud jäävad seega menetlus-

osaliste endi kanda.

21. Kaebaja nimi tuleb avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04. APRILLI 2025

KOHTUOTSUSEGA.

7(7)