2-23-11397/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11397

Kohtuasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

psühhiaatriakliiniku valvearsti esialgse õiguskaitse

taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2023. a määruse resolutsioon muutmata,

täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, sealhulgas määruskaebuse esitajale

isiklikult, ja edastada teadmiseks Tallinna linnale (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu).

Toimetada

määrus

määruskaebuse

esitajale

isiklikult

kätte

avaldaja

psühhiaatriakliiniku vahendusel. Määruse põhjendust ei pea määruskaebuse

esitajale teatavaks tegema, kui ta ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see

võib tekitada olulist kahju tema tervisele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates praeguse

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes

on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

2-23-11397

2 (9)

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas Harju Maakohtule avalduse

X (puudutatud isik) psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi jätkamiseks

esialgse õiguskaitse korras enam kui 48 tunniks kohtumääruse alusel. Puudutatud isik viibib

tahtest olenematul ravil alates 9. augustist 2023 kell 13.34 kuni 13. augustini 2023 kell 13.34.

Avaldusele lisatud kahe psühhiaatri ühisarvamuse kohaselt on varasemast teada, et puudutatud

isik on sündinud enneaegsena 7. elukuul, sünnist saati esineb tal kuulmislangus. Koolieas

esinesid tal käitumishäired (jooksis ära kodust, koolist), mistõttu suunati erikooli, kus omandas

põhihariduse. Hiljem läbis ta erinevaid kutsealaseid koolitusi: õppis meremeheks, keevitajaks,

läbis näitleja kursused Peterburis. Eestisse tulid nad abikaasaga 2014. a-l. Peres on XXXX. a-l

sündinud poeg ja XXXX. a jaanuaris sündinud tütar. Puudutatud isik on töötanud XXX ja YYY

ning teinud ka XXX. Ta on tööl olnud väga kohusetundlik ja täpne. Puudutatud isik on töötanud

ka firmas Y, kus ta XXX, millega kliendid jäid väga rahule. Puudutatud isik on olnud alati

tasakaalutu loomuga ning esinenud on agressiivsushooge. Puudutatud isiku abikaasa üritas

pingeid maandada. Puudutatud isiku abikaasal oli XXXX. a-l raseduse katkemine, millele

puudutatud isik reageeris vägivallaga, kägistas naist ja peksis, misjärel lahkus bravuurselt

kodust. Hiljem tuli ta tagasi ja rahunes ning kooselu jätkus. Puudutatud isiku suhtles oma

päritoluperega minimaalselt, s.o vaid ühega kolmest õest, kes külastas puudutatud isiku peret

ka Eestis. Puudutatud isik läks 2022. a-l tülli ka õega, kellega seni suhtles. Puudutatud isik

edastas õele emale boileri paigaldamiseks raha, kuid õde kasutas selle enda tarbeks. Samal

aastal suri puudutatud isiku ema. Puudutatud isiku käitumine muutus pärast ema surma. Ta

hakkas avaldama süütunnet ja suitsiidmõtteid. Ta rääkis abikaasale, et ema oli öelnud, et

puudutatud isik loobus oma päritoluperest, tegeleb vaid oma perega ja abikaasa läheb niikuinii

lastega minema ning puudutatud isik jääb üksi. Puudutatud isik saatis 30. detsembril 2022

perearstile e-kirja, kus kirjeldas, et elab ema surma väga raskelt üle, soovib psühhoterapeudi

juurde saatekirja, kuna on võtnud magneesiumit ja "närvitugevaid rahusteid", kuid nendest ei

ole abi. Puudutatud isik kaebas apaatiat, peavalu ja närvivalu jalgades ning kirjutas, et ei saa

enam sellises seisundis jätkata, kuna perre on sündimas laps, kelle kasvatamisel ta soovib toeks

olla. Perearst diagnoosis puudutatud isikul ägeda stressreaktsiooni (F43.0) isiku kaebuste ja

EEK-2 (ärevuse ja depressiooni sõeltest) alusel ning määras antidepressantravi (37,5mgx1

venlafaksiini) ja 8 psühhoteraapia seanssi. Puudutatud isik katkestas ravi peagi, kaevates

košmaarsete unenägude üle. Tema tasakaalutu käitumine süvenes. Puudutatud isik ründas äsja

sünnitanud abikaasat, pekstes teda pähe, ähvardas pidevalt suitsiidiga, karjus naise ja laste

peale. Puudutatud isiku seisund oli perearsti 22. märtsil 2023 korduvalt tehtud sõeltesti (EEK-

2) alusel halvenenud, mistõttu ta suunati psühhiaatri vastuvõtule ja soovitati seisundi järsu

halvenemise korral kutsuda kiirabi.

Puudutatud isik pöördus 23. märtsil 2023 PERH psühhiaatriapolikliinikusse vaimse tervise õe

ja psühhiaatri vastuvõtule, kus talle määrati kombineeritud antidepressiivne ja und soodustav

2-23-11397

3 (9)

ravi (mirtasapiin, tsitalopraam, kvetiapiin), mille tulemust hinnati perearsti 5. juuni 2023. a

vastuvõtul positiivseks ja planeeriti ravi jätkamine.

Puudutatud isiku abikaasa helistas 13. juulil 2023 perearstile ja kurtis, et puudutatud isik

viimasel kuul enam ravimeid ei võta, on hakanud suitsetama ja õlut jooma, välimuse eest ei

hoolitse, psühholoogi poole pöörduda ei soovi, kodus ei söö, on raha ära võtnud ja hakanud

kodu lammutama. Naabrid on teinud korduvalt politseisse ja lastekaitsesse kõnesid, kuna

puudutatud isik karjub oma laste peale. Seejärel võttis puudutatud isik kaasa kogu pere raha ja

hulgaliselt esemeid ning sõitis autoga Batumisse, väites, et asub sinna elama. Mõned päevad

hiljem saabus ta tagasi koju, liikus korteris alasti ringi, oli pereliikmete suhtes vaenulik ning

hakkas korterit lammutama (eemaldas WC ukse ja üritas sinna panna ebasobiva suurusega ust,

mistõttu see polnud suletav; saagis ukse katki, väites, et teeb sellest endale kirstu; ähvardas

pereliikmeid tapmisega, kui nad ei lahku). Tapmisähvarduste tõttu põgenes abikaasa lastega

kodust ja 8. augustil 2023 kutsus koju kiirabi ja politsei. Politsei ja kiirabi saabudes oli

puudutatud isik rahuliku käitumisega, tal mõõdeti 1-promilline alkoholijoove. Puudutatud isik

selgitas juhtunut kui arusaamatust ja tüli naisega, mistõttu teda haiglasse ei viidud.

Puudutatud isikule kutsuti 9. augustil 2023 perearsti saatekirja alusel taas kiirabi, politsei ja

Päästeamet, kuna ta oli väljendanud kavatsust nii ennast kui ka pereliikmeid järgmise väljakutse

korral ära tappa ja sulgunud korterisse. Korterisse siseneti luku avamisega ja puudutatud isik

toimetati PERH psühhiaatriakliinikusse. Saatekirjast nähtuvalt oli puudutatud isik avaldanud

suitsiidikavatsust lisaks abikaasale ka tema emale ja enda õele. Abikaasa sõnul oli puudutatud

isiku käitumine kodus ebaadekvaatne (lammutas korterit, valmistas endale kirstu) ja agressiivne

pereliikmete suhtes. Kiirabitöötajatele ja politseinikele oli isik lõhutud ja laialipaisatud asjadega

korteri olukorda selgitanud remondiga. Vastuvõtul eitas puudutatud isik abikaasa ja perearsti

kirjeldatud käitumist, ärritus ja tõstis häält, haiglaravist keeldus kategooriliselt. Kuna isiku

käitumine oli ebaadekvaatne, vägivaldne lähedaste suhtes ja suitsiidiohule viitav ning ta

keeldus ravikoostööst, hospitaliseeriti isik valvearsti poolt tahtest olenematu psühhiaatrilise

ravi otsusega 9. augustil 2023 kell 13.34. Hospitaliseerimisel vallandunud rahutusseisundi tõttu

manustati talle rahustava toimega ravimit (lorasepaam 4mg), mille järgselt isik mõnevõrra

rahunes. Puudutatud isik nõudis õhtuses telefonikõnes pojalt, et abikaasa tuleks talle järele,

vastasel juhul lubas teha enesetapu. Järgneval päeval vestlusel raviarstiga rääkis ta kõvahäälselt

monoloogina vajadusest töötada ja abistada oma õdesid Karjalas. Isik oli vaenulik abikaasa

suhtes, süüdistas teda halvustavas ja mõnitavas suhtumises endasse, tema raha omastamises,

ema surmas, suhete rikkumises oma sugulastega ning eitas kategooriliselt terviseprobleemide,

sh suitsiidkavatsuste esinemist endal ning abikaasa ähvardamist ja ründamist. Kuuldes, et ta

jääb haiglasse seisundi jälgimisele, muutus puudutatud isik veelgi vaenulikumaks ning

ähvardas haiglas teha suitsiidi kättemaksuks raviarstile.

Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (bipolaarne häire, segatüüpi episood F31.6).

Meeleoluhäirest tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma

käitumist. Psüühikahäire tõttu ohustab ta oma käitumisega nii iseennast (suitsiidiplaanid) kui

ka ümbritsevaid (vaenulik ja ründav käitumine abikaasa ja laste suhtes). Puudutatud isiku

seisundit hinnates ei olnud tõenäoline selle paranemine 4-päevase ravi vältel sedavõrd, et oleks

tagatud tema ohutu toimetulek väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda.

2. Kohus võttis avalduse 11. augusti 2023. a määrusega menetlusse, määras puudutatud isikule

riigi õigusabi korras esindaja ning kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset,

rakendades tahtest olenematut ravi kuni neljaks päevaks alates 9. augustist 2023 kell 13.34 kuni

13. augustini 2023 kell 13.34. Lisaks andis kohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega

ravimite manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

2-23-11397

4 (9)

valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega

ei nõustu.

3. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 11. augustil 2023 psühhiaatriakliinikus. Puudutatud

isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse kohaldamist.

4. Avaldajalt saadud info kohaselt ei ole puudutatud isiku tervislik seisund 12. augusti 2023. a

seisuga muutunud. Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske

psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest

olenematule ravile võtmisest, s.o 9. augustist 2023 kell 13.34 kuni 18. septembrini 2023 kell

13.34. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lõpeb 18. septembril 2023 kell 13.34 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt

ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava

toimega ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti

poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või

ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.

5.1. Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS §

534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et jätkuvalt esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tema tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras.

5.2. Maakohus viitas psühhiaatrite arvamuses toodud asjaoludele. Kohus tuvastas 11. augusti

2023. a määruses, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (bipolaarne häire, segatüüpi

episood F31.6). Meeleoluhäirest tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega

kontrollima oma käitumist. Psüühikahäire tõttu ohustab ta oma käitumisega iseend

(suitsiidiplaanid) ja ümbritsevaid (vaenulik ja ründav käitumine abikaasa ja laste suhtes).

Arvestades isiku rasket psüühikahäiret ning asjaolu, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika

ja ravi ei ole muul viisil võimalik, oli kohtu hinnangul alust kohaldada esmast

õiguskaitsevahendit.

5.3. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 11. augustil 2023. Puudutatud isik ei arvanud

ärakuulamisel, et ta peaks olema haiglas. Ta tuli Batumist. Abikaasa ütles, et puudutatud isik

on Batumis kedagi vägistanud. Puudutatud isikul on korter Batumis ja ta käis seal remonti

tegemas. Naine ütles, et ta lapsi ei puudutaks, kuna nad kardavad teda. See, mis oli kirjas

perearsti juures, oli kõik naise sõnade järgi kirja pandud. Puudutatud isik tahab tööd teha, ta

kaotab praegu raha. Ta tunneb end normaalselt, kellelegi kahju ei tee. Ta tuli koju, nägi et

küproksein liigub ja otsustas remontida. Puudutatud isik on kannatanu. Abikaasa pidevalt ütleb,

et puudutatud isik ei vääri teda ega lapsi. Pärast ema surma oli puudutatud isikul tõesti

depressioon, kuid ta ei soovi halba teha. Praegu on ta eesmärk teenida raha, mitte haiglas olla.

Tal on kuulmisaparaat. Hommikul pani ta kõrvaklapid kõrva, hakkas koristama ja küprokseina

remontima. Keegi koputas, tuli politsei, tegi ukse katki ja võttis ta kaasa. Ilmselt abikaasa

kutsus. Puudutatud isik pole midagi teinud. Abikaasal oli eesmärk puudutatud isik haiglasse

paigutada ja see on naise kättemaks. Kui puudutatud isik emast ilma jäi, siis rääkis ta

enesetapust. Puudutatud isik on nagu orav rattas oma tööga, ravile jäädes kaotab ta ligi 5000

eurot. Puudutatud isik võttis ravimeid, mida perearst talle kirjutas. Ta ei suitsetanud varem,

kuid nüüd suitsetab. Alkoholi tarvitab väga väikestes kogustes. Ühed uksed ehitas ise oma

2-23-11397

5 (9)

kätega, WC ukse võttis eest ära ja pani oma toa ukse asemele. WC-l pole praegu üldse ust, sest

ta tahab teha ukse ilma uksepiidata, et liiste poleks. Abikaasa ütles, et kõik on tolmune ja ta

peab üürima elamispinna. Puudutatud isik on normaalne inimene, kohusetundlik, käib tööl,

poes, viib lapsi kuhu vaja, tegi kõik, mis abikaasal vaja. Puudutatud isik ei suhtle viimasel ajal

eriti naisega. Teda hoitakse haiglas, sest naine mõtles välja lugusid. Puudutatud isik ei tülita

kedagi, ta ei tee midagi, vaid ootab, et saaks koju, et oma elu edasi elada. Puudutatud isik ei saa

inimestega ühendust võtta, et tööasju ajada. Ta ei soovi teistele öelda, et ta on haiglas.

5.4. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, leides, et puudutatud isiku

psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid arvestades ei aitaks nende ärakuulamine

ilmselt kaasa asja lahendamisele.

5.5. Raviarsti 12. augusti 2023. a teatest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku seisund alates tahtest

olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud

asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Arstide hinnangul vajab puudutatud isik ravi 40

päeva

5.6. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik

ohtlik iseendale, kuna tal puudub haiguskriitika ja ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega

kontrollima oma käitumist. Abikaasa poolt raviarstile saadetud fotolt, kirjavahetusest ja

videofailidest nähtus puudutatud isiku ebaadekvaatne käitumine. Puudutatud isik ohustab

psüühikahäire tõttu oma käitumisega iseend, kuna ta on ähvardanud korduvalt enesetapuga.

Samuti ohustab puudutatud isik ümbritsevaid (vaenulik ja ründav käitumine abikaasa ja laste

suhtes). Ärakuulamisel kohus veendus, et puudutatud isik on abikaasa suhtes äärmiselt

vaenulikult meelestatud ning arvab, et abikaasa pani ta kättemaksuks haiglasse. Seega ei olnud

puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse

õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei olnud muutunud ega ära langenud.

5.7. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 13. augusti 2023. a määrus

tühistada.

6.1. Puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi kinnises asutuses. Tema enesetunne on hea.

Puudutatud isikul on sünnitusjärgne depressioon pärast teise lapse sündi jaanuaris. Seda esineb

ka meestel. Ta peaks kasutama praegust aega töötamiseks, sest see on tema alal parim aeg. Juba

nõukogude ajal öeldi, et parim depressiooni ravi on töötamine. Puudutatud isik tahab töötada,

et saata raha õele ja osta vanemale lapsele kooliminekuks korralikud riided. Puudutatud isik on

igati adekvaatne, tavaline tööinimene. Haiglas läheb aeg väga aeglaselt, pole midagi teha,

suhelda, lihtsalt ajaraisk.

6.2. Puudutatud isik ei ole ega ole olnud ohtlik endale ega teistele. Tema ohtlikkus ei ole

tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud

isik jätkab vajadusel ravi ambulatoorselt ja vajadusel võib ise jaanuaris haiglasse tulla. Naine

ütles telefonis, et taotleb järgmisel nädalal ise puudutatud isiku ravi lõpetamist. Kuna PsAS §

11 lg-s 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, oli tema suhtes haiglasse paigutamise

pikendamine ja tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamine põhjendamatu.

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Täidetud on kõik

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused.

2-23-11397

6 (9)

Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (bipolaarne meeleoluhäire, segatüüpi episood

F31.6). Haiguspildis on kõrgenenud aktiivsus järskude meeleolukõikumiste ja psühhomotoorse

rahutusega, suhtumismõtted, tugev ärrituvus ja vaenulikkus lähedaste suhtes. Häire avaldub

käitumuslikult sõimu, ähvarduste (nii suitsiidiähvardused kui ka ähvardused lähedasi tappa) ja

rünnakute näol nii korteri sisustuse kui ka lähedaste suhtes. Puudutatud isik eitab sellist

käitumist, kuid abikaasa salvestatud videotest nähtub tema ebaadekvaatne käitumine kodus

(tormamine ihualasti korteris ringi, ukse saagimine, urineerimine keset elutuba, kogu korter on

purustatud ja asjad laiali paisatud). Salvestatud helifaililt on kuulda isikut sõimamas ja

ähvardamas lapsi ja abikaasat, kes üritab teda rahustada. Isiku sõnumite koopialt on näha

lähedastele suitsiidiähvarduste ja -plaanide saatmist. Puudutatud isik on kogu senise haiglas

viibimise jooksul jätkanud abikaasa ja laste survestamist nõudmistega enda vabastamiseks ja

ähvardanud vastasel juhul suitsiidi sooritada. Ärritunud olek ja ähvardused suitsiidi

sooritamiseks on esinenud ka suhtlusel osakonna personali ja raviarstiga. Puudutatud isik on

hinnanud end terveks ning ravi mittevajavaks.

Sotsiaaltöötaja andmetel on puudutatud isiku traumeeritud abikaasale ja lastele osutatud

nõustamisteenuseid ning toimunud on ohvriabi alased kohtumised. Puudutatud isiku perele abi

saamiseks on Päästeametisse ja lastekaitsetöötajate poole pöördunud ka puudutatud isiku

naabrid.

Puudutatud isik ei järginud ambulatoorse raviarsti ravisoovitusi, ei tunnista oma vägivaldset

käitumist, haiguse olemasolu ega ravivajadust. Isikule on vajaliku ravi osutamine võimalik vaid

tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS

§ 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud jäävad riigi kanda.

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, mille sisust nähtub, et puudutatud isik vaidlustab

tema suhtes esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise kuni

40 päevani. Määruskaebuse taotluses palub puudutatud isik tühistada 13. augusti 2023. a

määruse, kuid maakohus otsustas siinses menetluses esialgse õiguskaitse pikendamise

12. augustil 2023 tehtud määrusega. Seega on puudutatud isik eksinud määruskaebuses

vaidlustatud maakohtu määruse kuupäeva märkimisega. Kuna määruskaebusest on aru saada,

millist

määrust

puudutatud

isik

vaidlustab,

kontrollib

ringkonnakohus

maakohtu

12. augusti 2023. a määruse seaduslikust ja põhjendatust.

11. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st

1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude

koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või

2-23-11397

7 (9)

teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg

5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see

on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et puudutatud isiku

puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud tingimused esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani.

13. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul oli raske

psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11

lg 1 p 1). Maakohus tugines sellele järeldusele jõudmisel kinnisesse asutusse paigutamise

taotlusele ja psühhiaatrite arvamusele, samuti puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatule.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

ja § 659 järgi neid ei korda. Ka avaldaja vastuses määruskaebusele esile toodu kinnitab seda, et

puudutatud isiku käitumine oli tema psüühilisest seisundist tulenevalt ebaadekvaatne, mh

tormas ta enne ravile paigutamist ihualasti korteris ringi, saagis ust, urineeris elutoas ning kogu

korter oli purustatud ja asjad laiali paisatud (vt dtl 55). Puudutatud isiku enda arvamus, et ta on

igati adekvaatne ja tema enesetunne on hea, ei lükka ümber arstide hinnangut tema tervislikule

seisundile ega ole määrav PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse täidetuse hindamisel.

14. Ringkonnakohus leiab, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus tahtest olenematu ravi

pikendamiseks oli täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esile toodu andis

alust järeldada, et oma kontrollimatu ja ebaadekvaatse käitumise ning haiguskriitika puudumise

tõttu oli puudutatud isik ohtlik nii iseendale kui ka ümbritsevatele, eelkõige oma abikaasale ja

lastele. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu määruse põhjendustega (TsMS § 654

lg 6 ja § 659) ning neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

14.1. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute

elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt

alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (vt nt Riigikohtu

20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 18; 14. veebruari 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14; 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p

39.2).

14.2. Maakohus leidis asjas esile toodu põhjal põhjendatult, et puudutatud isik oli ohtlik

iseendale. Ta oli korduvalt ähvardanud teha enesetapu, seda nii vahetult enne hospitaliseerimist

kui ka haiglaravil viibides ning nii lähedastele kui ka suhtlusel raviarsti ja muu

haiglapersonaliga (vt dtl-d 6, 7 ja 55). Puudutatud isiku käitumine viitas ka tegelikule

suitsiidiohule, kuna see oli ettearvamatu ja ebaadekvaatne, kusjuures puudutatud isik oli juba

käitunud vaenulikult ja vägivaldselt teiste isikute (eelkõige abikaasa) suhtes ja kahjustanud oma

kodu, lõhkudes ja paisates laiali asju (dtl 7). Ka asjaolu, et puudutatud isik oli hakanud omale

kirstu valmistama (dtl 6), viitab sellele, et ta mõtles oma surma peale.

14.3. Samuti oli puudutatud isik asja materjalidest nähtuvalt ohtlik ümbritsevatele isikutele.

Puudutatud isik oli pereliikmete suhtes vaenulik ja ähvardas neid tappa (dtl 6).

Tapmisähvarduste tõttu põgenes tema abikaasa koos lastega 8. augustil 2023 kodust ning kutsus

kiirabi ja politsei (dtl-d 6 ja 7). Ta oli naise ja laste peale karjunud ning puudutatud isiku naabrid

olid tema laste peale karjumise tõttu korduvalt pöördunud politseisse ja lastekaitse poole (dtl

2-23-11397

8 (9)

6). Seega olid puudutatud isiku lähedased ja ümbritsevad inimesed tundnud tema ebaadekvaatse

käitumise tõttu reaalset ohtu enda või teiste elule ja tervisele. Varem oli puudutatud isik oma

abikaasat füüsiliselt rünnanud, pekstes äsja sünnitanud abikaasat pähe (dtl 6). Mõne aasta eest

oli toimunud ka intsident, kus puudutatud isik reageeris naise raseduse katkemisele vägivallaga,

kägistades ja pekstes naist (dtl 6). Maakohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik oli

abikaasa suhtes äärmiselt vaenulikult meelestatud, arvates, et abikaasa pani ta kättemaksuks

haiglasse.

14.4. Arvestades asjas esile toodud intsidentide olemust ja puudutatud isiku avaldusi, leiab

ringkonnakohus, et puudutatud isiku ohtlikkus enda või teiste elule ja tervisele lähitulevikus oli

pigem kindel kui tõenäoline.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et muu psühhiaatriline abi ei oleks olnud

kirjeldatud olukorras küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3), kuid täiendab selles osas maakohtu

määruse põhjendusi.

15.1. Psühhiaatrite arvamusest, maakohtule ärakuulamisel avaldatust ja määruskaebusest

nähtuvalt ei mõistnud puudutatud isik, et ta vajab ravi oma terviseseisundi stabiliseerimiseks.

Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt ei teinud puudutatud isik ravi saamiseks koostööd. Ka

valvearsti 9. augusti 2023. a tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsus oli tingitud sellest, et

puudutatud isik kategooriliselt keeldus haiglaravist ja ei teinud ravi osas koostööd (dtl 7).

Olukorras, kus puudutatud isik eitab oma vägivaldset käitumist, ravivajadust ja haiguse

olemasolu (vt nt dtl-d 55 ja 56), ei ole veenev määruskaebuse väide, et puudutatud isik oleks

olnud valmis jätkama ambulatoorse raviga. Arvestades tema käitumist ja avaldusi, ei olnud

ringkonnakohtu hinnangul alust ka arvata, et puudutatud isik oleks enda ravimisega ise toime

tulnud.

15.2. Lisaks nähtub asja materjalidest, et puudutatud isiku suhtes oli ambulatoorset ravi

proovitud, kuid tema koostöö puudumise tõttu see ei toiminud. Avaldaja on esile toonud, et

perearst määras puudutatud isikule 2022. a lõpus ja 2023. a alguses antidepressantravi ja 8

psühhoteraapia seanssi, mille puudutatud isik peagi katkestas (dtl 6). Lisaks määrati talle

2023. a märtsis kombineeritud antidepressiivne ja und soodustav ravi, mille tulemust hinnati

perearsti 5. juuni 2023. a vastuvõtul positiivseks ja planeeriti ravi jätkamine. Siiski andis

puudutatud isiku abikaasa perearstile 13. juulil 2023 teada, et puudutatud isik viimasel kuul

enam ravimeid ei võtnud (vt samas). Abikaasa sõnul oli puudutatud isik hakanud suitsetama ja

õlut jooma, ebaadekvaatselt käituma ning psühholoogi poole pöörduda ei soovinud (vt samas).

Ka see kinnitab, et ambulatoorne ravi ei oleks eelduslikult olnud tulemuslik.

15.3. Arvestades ühelt poolt, et puudutatud isik ei olnud järginud talle antud ravisoovitusi ja

kasutanud ambulatoorse ravi võimalusi, ta ei saanud aru ravivajadusest ja tal puudus

haiguskriitika, ning teiselt poolt, et ravita jäämisel esines oht puudutatud isiku enda ja teda

ümbritsevate isikute elule ja tervisele, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul muu psühhiaatriline

abi küllaldane ega võimalik. Seega oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.

16. Eelnevast tulenevalt olid vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud TsMS § 534 lg-test 1

ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematu ravi rakendamise tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Maakohtul

oli asjas esile toodu põhjal alust arvata, et ilma selleta oleks kaasnenud oht puudutatud isikule

endale või kolmandatele isikutele.

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda.

2-23-11397

9 (9)

18. Kohus toimetab määruse TsMS § 541 lg 1 järgi kätte puudutatud isikule ja talle määratud

esindajale ning edastab määruse TsMS § 541 lg 2 järgi psühhiaatriakliinikule ja isiku elukoha

järgsele valla- või linnavalitsusele. Juhindudes TsMS § 315 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast

30. aprilli 2019. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-17167 (p-d 15–16), toimetab ringkonnakohus

määruse puudutatud isikule kätte psühhiaatriakliiniku vahendusel. Kui puudutatud isiku

terviseseisund ei võimalda tal kohtumäärust mõista või see võib tekitada olulist kahju tema

tervisele, võib psühhiaatriakliinik viivitamatult talle kätte toimetada üksnes väljavõtte

kohtumäärusest ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543

võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.(allkirjastatud digitaalselt)