2-23-5679/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5679

Kohtuasi

OÜ Metropoli Ehitus hagi Sisustustrend OÜ vastu

tuvastusnõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

17. aprilli 2023. a

määrus

(hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Metropoli Ehitus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Metropoli Ehitus (registrikood 12765305),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Kivar

Kostja Sisustustrend OÜ (registrikood 16652667)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. aprilli 2023. a määrus osas, millega maakohus

keeldus

hagi

menetlusse

võtmisest,

samuti

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas. Saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Harju Maakohtu 17. aprilli 2023. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-20-101 hageja hagi Dekovabrik OÜ vastu

põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi kohaselt on hagejal rahalised nõuded

Dekovabrik OÜ vastu tulenevalt viimase poolt hagejale müüdud 151 puudustega vannist.

2. Hageja esitas 13. aprillil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-101 menetlusdokumendi, milles palus mh

rahuldada hagiavalduse täies ulatuses ning tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest tulenevalt

2-23-5679

2 (6)

hagiavalduses esitatud nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ vastu. Hageja taotles hagi

muutmist, kostja asendamist või täiendava kostja menetlusse kaasamist ning hagi tagamist.

Hageja tõi esile, et Dekovabrik OÜ kustutati 21. veebruaril 2023 äriregistrist 13. veebruaril

2023 Downsize OÜ-ga sõlmitud ühinemislepingu tulemusel. Hageja on seisukohal, et

Dekovabrik OÜ on oma majandustegevuse üle andnud Sisustustrend OÜ-le. Kuna toimunud on

ettevõtte üleminek võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 mõttes, siis VÕS § 183 lg-le 1 viidates

esitas hageja hagiavalduse Sisustustrend OÜ vastu samades nõuetes ja samadel asjaoludel, mis

olid Dekovabrik OÜ vastu esitatud hagi aluseks.

Hageja selgitas, et Dekovabrik OÜ poolt hagejale müüdud 151 vanni osutusid garantiiajal

puudustega toodeteks. Vannid deformeerusid, lagunesid koost ja neid ei olnud võimalik

kasutada. Dekovabrik OÜ keeldus puudusi kõrvaldamast või puudustega tooteid asendamast.

Kuna Dekovabrik OÜ on lõppenud ja ettevõte on läinud üle Sisustustrend OÜ-le, nõuab hageja

Sisustustrend OÜ-lt lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes kahju hüvitamist summas

168 825,26 eurot ja viivise tasumist.

Hageja leidis, et eeltoodu eeldab ettevõtte ülemineku tuvastamist, mistõttu hageja peab

hagiavaldust muutma, lisades hagile tuvastusnõude. Hageja arvates olid hagi muutmise

eeldused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 2 järgi täidetud. Lisaks esines alus

kaasata kohtumenetlusse kostjana Sisustustrend OÜ. Nõude saab Sisustustrend OÜ vastu

esitada üldõigusjärgluse regulatsiooni alusel (TsMS § 209 lg 1) või TsMS § 208 lg-te 1 või 2

alusel. Hageja palus tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest tulenevalt hagiavalduses esitatud

nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ vastu.

Ühtlasi esitas hageja taotluse hagi tagamise korras TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel arestida

Sisustustrend OÜ arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes 168 825,26 euro

ulatuses.

3. Maakohus eraldas 14. aprilli 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-101 menetluses olevast

hagist Dekovabrik OÜ vastu hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu tuvastusnõudes eraldi

menetlusse ning edastas selle kantseleisse üldkorras ümber jagamiseks.

Maakohus viitas TsMS § 375 lg-le 1, mille kohaselt kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses

esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või

lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega

eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Kohus leidis, et Sisustustrend OÜ vastu esitatud

tuvastusnõude menetlemine koos Dekovabrik OÜ vastu esitatud rahalise nõudega ei olnud

põhjendatud, kuna nõuete eraldamine lihtsustas menetlust oluliselt. Tuvastusnõude

tõendamisesemed erinevad oluliselt tsiviilasjas nr 2-20-101 esitatud algse haginõude omast.

Samuti ei tooks tuvastushagi läbi vaatamine ühes menetluses koos hageja rahalise nõudega

kaasa asja õigemat ja kiiremat lahendamist. Kohtul on võimalik lahendada hagiavalduses

esitatud nõue ilma tuvastusnõudeta oluliselt kiiremini. Vajadusel saab kohus peatada tsiviilasja

menetluse kuni tuvastusnõude lahendamiseni, et vältida täiendavate menetluskulude teket

kostja õigusjärglase selgumiseni.

4. Eraldatud asi registreeriti tsiviilasjana nr 2-23-5679.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus keeldus 17. aprilli 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-5679 TsMS § 371 lg 2 p

2 alusel hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu menetlusse võtmisest nõudes „tuvastada ettevõtte

üleminek ja sellest tulenevalt Metropoli Ehitus OÜ hagiavalduses esitatud nõude sissenõutavus

2-23-5679

3 (6)

Sisustustrend OÜ suhtes“. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja

märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus jättis taotluse hagi tagamiseks

rahuldamata.

Maakohus selgitas, et TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu

või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on

esitanud tuvastusnõude, kuid ei ole põhistanud õiguslikku huvi selle esitamiseks. Kohus ei

nõustunud hagejaga, et Dekovabrik OÜ-ga sõlmitud müügilepingust tulenevate nõuete

esitamine Sisustustrend OÜ vastu eeldab eelnevalt eraldi tuvastusnõude alusel ettevõtte

ülemineku tuvastamist. Hagejal on võimalik esitada soovi korral Sisustustrend OÜ vastu

sooritusnõuded, millisel juhul hindab kohus ettevõtte ülemineku väidet nimetatud nõuete

lahendamise raames. Eraldi tuvastusnõude menetlemine ei anna hagejale sooritusnõuetega

võrreldes midagi enamat, tekitades vaid asjatuid menetluskulusid. Kuna hagejal puudus

õiguskaitsevajadus tuvastusnõude esitamiseks, keeldus kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmast.

Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jättis kohus hagi tagamise taotluse

rahuldamata. Kohus märkis, et hageja võimalikud taotlused kostja asendamiseks või

kaasamiseks tsiviilasja nr 2-20-101 menetlusse tuleb lahendada nimetatud tsiviilasja raames.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetlus- ja materiaalõiguse

normide rikkumise tõttu tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hageja 13. aprilli 2023.

a menetlusdokumendis esitatud tuvastusnõue menetlusse. Hageja palub rahuldada 13. aprilli

2023. a hagi tagamise avaldus. Menetluskulud palub hageja jätta Sisustustrend OÜ kanda.

6.1. Hageja väitel rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust. Kohus järeldas ekslikult,

et hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks. Hageja põhistas

13. aprilli 2023. a menetlusdokumendis mitmel lehel huvi kostja vastu tuvastusnõude

esitamiseks, kuid kohus on jätnud kõik need põhjendused tähelepanuta. Kohus hindas 14.

aprillil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-101 tehtud määruses tuvastushagi menetlemise vajalikkust ja

pidas seda põhjendatuks. See, kui kohus teeb juba 17. aprillil 2023 vastupidise lahendi, kus ei

pea tuvastusnõude menetlemist põhjendatuks, on ebaloogiline ja väär.

Hageja esitas 13. aprillil 2023 maakohtule taotluse hagi muutmiseks, sest menetluslik olukord

oli muutunud – esialgne kostja Dekovabrik OÜ oli äriregistrist kustutatud, kuid esialgse kostja

majandustegevust jätkas Sisustustrend OÜ. Kuna kohus ei lubanud 14. aprilli 2023. a määruse

peale tsiviilasjas 2-20-101 kaebust esitada, oli hageja sunnitud nõustuma nõude eraldamisega

eraldi menetlusse. Samas keeldus maakohus 17. aprilli 2023. a määruses üllatuslikult hagi

menetlusse võtmast. Selline asjade kulg jätab hageja ilma seadusega ettenähtud õiguskaitsest ja

tekitab hagejale kahju, blokeerides tema võimalused oma õiguste kaitsmiseks.

6.2. Maakohus ületas siinses menetluses ka oma volituste piire. Nimelt eraldas kohus tsiviilasja

nr 2-20-101 menetlusest üksnes tuvastusnõude. Vaidlustatud määruses tegi kohus aga otsustuse

ka hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Selle taotluse menetlust ei ole maakohus

14. aprillil 2023 eraldiseisvasse menetlusse eraldanud.

6.3. Hagi tagamise taotluse lahendamine on oluline, olenemata sellest, kas seda lahendatakse

tsiviilasjas nr 2-20-101 või nr 2-23-5679, samuti olenemata sellest, kas tuvastusnõue võetakse

menetlusse või mitte. Hageja esitas 13. aprillil 2023 taotluse kostja kaasamiseks

kohtumenetlusse ning alternatiivselt kostja asendamiseks. TsMS § 382 võimaldab hagi tagada

2-23-5679

4 (6)

ka hagi esitamata. Seega ei saa tuvastusnõude eraldamine ja seejärel selle menetlemisest

keeldumine anda automaatselt alust jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kohus jättis hagi

tagamata, asjaolusid analüüsimata, ilma põhjendusteta ning TsMS-i sätteid eirates.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 ja §

659 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning jaotas ja

määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab

kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS

§ 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;

11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).

10. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-20-101 Dekovabrik OÜ

vastu rahalised nõuded, nõudes Dekovabrik OÜ lepingurikkumisele tuginedes 168 825,26 euro

ja viivise tasumist. Nimetatud tsiviilasjas 13. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis leidis

hageja, et Dekovabrik OÜ on andnud pärast tsiviilasjas nr 2-20-101 hagi esitamist oma ettevõtte

VÕS § 180 tähenduses üle Sisustustrend OÜ-le. Sellest lähtuvalt leidis hageja, et tal on õigus

nõuda nende nõuete, mille ta oli esitanud Dekovabrik OÜ vastu, täitmist Sisustustrend OÜ-lt.

Hageja avaldas, et nõuab Sisustustrend OÜ-lt 168 825,26 euro ja viivise tasumist hagiavalduses

esitatud alusel (vt menetlusdokumendi p-d 3.1 ja 3.2). Selleks taotles hageja hagi muutmist,

lisamaks nõue „tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest tulenevalt Metropoli Ehitus OÜ

hagiavalduses esitatud nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ suhtes“. Maakohus eraldas

hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu (tuvastusnõudes) eraldi menetlusse, millest sai praegune

menetlus (tsiviilasi nr 2-23-5679).

11. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus teinud 6. juunil

2023 tsiviilasjas nr 2-20-101 määruse, millega jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata

nimetatud asjas kostjana menetlusse Sisustustrend OÜ (Dekovabrik OÜ üldõigusjärglasena

TsMS § 209 lg 1 alusel) ning lubas Dekovabrik OÜ üldõigusjärglasena menetlusse astuda

Downsize OÜ-l (ühendav ühing), kellega Dekovabrik OÜ (ühendatav ühing) oli äriregistrist

nähtuvalt ühinenud. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse hagi

muutmiseks, viidates sellele, et maakohus oli eraldanud hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu

tuvastusnõudes eraldi menetlusse. Seega ei menetle maakohus tsiviilasjas nr 2-20-101 hageja

nõuet Sisustustrend OÜ vastu rahalises nõudes. Viidatud tsiviilasjas on endiselt menetluses

üksnes hageja nõue Dekovabrik OÜ kui ettevõtte väidetava üleandja vastu, kusjuures

Dekovabrik OÜ asemel on menetlusse kostjana kaasatud tema üldõigusjärglane Downsize OÜ.

12. VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on

ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul

pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et

omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. VÕS § 65 lg-st 1

2-23-5679

5 (6)

tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist. Eelnevast tuleneb, et juhul, kui hageja väited Dekovabrik OÜ ettevõtte

ülemineku kohta Sisustustrend OÜ-le osutuvad õigeks, võib Sisustustrend OÜ vastutada

tsiviilasja nr 2-20-101 esemeks olevate kohustuste (s.o põhinõue 168 825,26 eurot ja viivis)

täitmise eest Dekovabrik OÜ-ga solidaarselt. See tähendaks, et hagejal on õigus nõuda nende

kohustuste täitmist Dekovabrik OÜ-lt, Sisustustrend OÜ-lt või mõlemalt ühiselt.

13. Ringkonnakohtu hinnangul võib maakohus olla käsitanud hageja hagiavaldust

Sisustustrend OÜ vastu liiga kitsalt, arvestamata hageja 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendis

esitatud taotluse sõnastuse kõrval ka dokumendi põhjendusi.

13.1. Menetlusdokumendi põhjendustest nähtub, et seoses hageja seisukohaga, et Dekovabrik

OÜ ettevõte on läinud üle Sisustustrend OÜ-le, soovis hageja esitada VÕS § 183 lg 1 alusel

hagiavalduse Sisustustrend OÜ vastu samades nõuetes ja samadel asjaoludel, mis olid

tsiviilasjas nr 2-20-101 Dekovabrik OÜ vastu esitatud hagi aluseks. Hageja avaldas, et nõuab

Sisustustrend OÜ-lt võla tasumist hagiavalduses esitatud asjaoludel, täpsemalt Dekovabrik OÜ

poolt hagejale müüdud vannide lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju

168 825,26 euro ja viivise tasumist. Ehkki hageja oli sõnastanud oma taotluse selliselt, et ta

palus tuvastada oma nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ vastu, võis hageja tegelik eesmärk

tema 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendiga olla nõuda Sisustustrend OÜ-lt samade rahaliste

nõuete täitmist, mille hageja oli esitanud tsiviilasjas nr 2-20-101 Dekovabrik OÜ vastu.

13.2. Olukorras, kus hageja eesmärk ja Sisustustrend OÜ vastu esitatud hagiavalduse taotlus

oli ebaselge, oleks maakohus pidanud seda enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejale

selgitama ja andma talle võimaluse oma hagiavalduses esitatud nõuet täpsustada, jättes

hagiavalduse seni TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta. See oleks võimaldanud hagejal selgelt esile

tuua, kas tema nõue Sisustustrend OÜ vastu piirdub ettevõtte ülemineku ja Sisustustrend OÜ

vastutuse tuvastamisega või on tema hagi tegelik eesmärk, et kohus mõistaks Sisustustrend OÜ-

lt välja 168 825,26 eurot ja viivise. Kuna maakohus seda ei teinud, on kohtu keeldumine

hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlik.

14. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tuvastushagi esitamine eeldab õiguslikku huvi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Sellist huvi iseseisva tuvastusnõude

esitamiseks ei olnud hageja 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendis põhistanud. Ka seda oleks

maakohus pidanud käsitama hagiavalduse puudusena ja paluma hagejal TsMS § 3401 lg 1 järgi

määratud tähtaja jooksul esile tuua, kas ja mis põhjusel tal on õiguslik huvi ettevõtte ülemineku

ja Sisustustrend OÜ vastutuse tuvastamiseks. Seega oli hagi menetlusse võtmisest keeldumine

ennatlik ka juhul, kui hageja olekski esitanud Sisustustrend OÜ vastu üksnes tuvastusnõude (s.o

kui 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendist ei oleks nähtunud, et hageja tegelik eesmärk võib

olla Sisustustrend OÜ-lt raha välja mõistmine).

15. Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus maakohus ise leidis, et hageja väidet ettevõtte

ülemineku kohta oleks võimalik hinnata sooritusnõuete lahendamise käigus Sisustustrend OÜ

vastu, oleks maakohus võinud anda hagejale võimaluse oma hagi vastavalt täiendada. Ka

Riigikohus on leidnud, et kui esitatud hagi perspektiivikus sõltub mingite täiendavate nõuete

esitamisest, võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise asemel anda hagejale TsMS § 3401

lg 1 alusel tähtaja puuduva nõude esitamiseks (vt ka Riigikohtu 23. mai 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12, p 17). Samuti on Riigikohus pidanud hagi käiguta jätmist

põhjendatuks juhul, kui hagi on esitatud kujul õiguslikult põhjendamatu, kuid seda puudust on

võimalik kõrvaldada hagi täpsustamisega või kostja vastu esitatud nõude muutmisega (vt

Riigikohtu 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 25 ja seal viidatud

2-23-5679

6 (6)

kohtupraktika; 22. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 17 ja 18).

Praegusel juhul oleks saanud hagi täiendamise võimaldamist maakohtult oodata eriti seetõttu,

et hageja 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendist nähtus, et hageja lõppeesmärk on esitada

Sisustustrend OÜ vastu rahalisi nõudeid.

16. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui hageja

peaks pöörduma uue hagiga kohtusse, kuigi maakohtul olnuks praeguse menetluse raames

võimalik täita selgitamiskohustust ja paluda hagejal täpsustada, kas ta soovib lisaks ettevõtte

ülemineku ja Sisustustrend OÜ vastutuse tuvastamisele ka raha väljamõistmist Sisustustrend

OÜ-lt, seda kas hageja 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendis Sisustustrend OÜ vastu esitatud

nõude täpsustamise või hagi täiendamise korras.

17. Eeltoodud põhjustel on maakohus ennatlikult ja seega põhjendamatult keeldunud hagi

menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et hagil puudub

õiguslik perspektiiv.

18. Kuna hagi menetlusse võtmise otsustamine on maakohtu pädevuses, saadab

ringkonnakohus hagiavalduse hagi eseme täpsustamiseks ja hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks tagasi maakohtule.

19. Kuna maakohus ei ole muid hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid

vaidlustatud määruses hinnanud, ei tee seda ka ringkonnakohus.

20. Hageja määruskaebuses esitatud taotluse kohta rahuldada 13. aprilli 2023. a

menetlusdokumendis esitatud hagi tagamise avaldus märgib ringkonnakohus järgmist.

20.1. TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa määruse peale, millega maakohus jätab hagi tagamata,

esitada määruskaebust ringkonnakohtule. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus otsustas jätta hagi tagamise taotluse

rahuldamata. Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi

jõustunud.

20.2. Ringkonnakohus selgitab, et hagi tagamise avaldus esitatakse kohtule, kus menetletakse

hagiavaldust. Praegusel juhul toimub põhiasja menetlus (s.o esialgu hagiavalduse menetlusse

võtmise otsustamine) maakohtus. Järelikult on hagejal õigus taotleda hagi tagamist maakohtult,

esitades vajadusel korduva taotluse.

21. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st

5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 372, p 3.5.d).

(allkirjastatud digitaalselt)