2-20-11699/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11699

Kohtuasi

DELKONA OÜ (ühendatud DESKILL OÜ-ga) hagi

NAT INVEST OÜ, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus, OÜ

Arca Varahaldus ja Admanus OÜ vastu kinnisasja

läbiva avalikult kasutatava tee kasutamise takistamise

lõpetamiseks ning omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

DESKILL OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja DESKILL OÜ (registrikood 16422950), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Kostja NAT INVEST OÜ (registrikood 14900598)

Kostja aktsiaselts Pune KV-Haldus (registrikood 11174720)

Kostja OÜ Arca Varahaldus OÜ (12392672)

Kostja Admanus OÜ (registrikood 11884930)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde DESKILL OÜ apellatsioonkaebusega tõenditena esitatud kaks

geoportaali kaardi väljavõtet ning NAT INVEST OÜ, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus,

OÜ Arca Varahaldus OÜ, Admanus OÜ 1. märtsil 2022 tõendina esitatud maakohtu

otsus tsiviilasjas nr 2-20-15517.

2. Jätta Harju Maakohtu 9. detsembri 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-

11699 muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

3. Jätta DESKILL OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud DESKILL OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. DELKONA OÜ (registrist kustutatud 2. mail 2022, ühendatud DESKILL OÜ-ga; edaspidi

DELKONA OÜ ja DESKILL OÜ (kumbki nimetatud kui hageja)) esitas 13. augustil 2020

Harju Maakohtule hagi NAT INVEST OÜ (kostja I), aktsiaseltsi Pune KV-Haldus (kostja II),

OÜ Arca Varahaldus (kostja III) ja Admanus OÜ (kostja IV) (koos kostjad) vastu kohustada

kostjaid lõpetama kinnisasja läbiva avalikult kasutatava tee kasutamise takistamine ning

lõpetama omandiõiguse rikkumine. 28. septembril 2020 täpsustas hageja esimest nõuet, paludes

kohustada kostjaid hagejal mitte takistama Karukella tee/Hunditubaka tee (samuti Karukella

tee) kinnisasjal asuva tee kasutamine mistahes viisil jalgsi või sõidukiga ööpäevaringselt.

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi

tagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Hunditubaka tee 6 (kinnisasi). Kinnisasjal asub

ärihoone. Kinnisasjalt viib avalikult kasutatav tee avalikule teele üle Karukella tee ja

Vabaõhukooli tee T3 kinnisasjade. Karukella tee kinnisasi on kostjate kaasomandis, kuid

tegemist on avalikus kasutuses oleva teega, sest Hunditubaka tee on olnud avalikkusele

ligipääsetav.

Hageja sai 10. juulil 2020 e-kirja, et alates 20. juulist 2020 kuni 10. septembrini 2020 suletakse

Hunditubaka tee renoveerimiseks. Kostjad tõkestasid betoonist plokkidega juurdepääsu

hagejale kuuluvale kinnisasjale. Hageja leiab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 1 alusel tuleb

kohustada kostjaid mitte takistama hagejale kinnisasja läbiva avalikult kasutatava tee

kasutamist. AÕS § 89 võimaldab hagejal esitada kostjate vastu nõue hageja omandiõiguse

rikkumise lõpetamiseks.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad

jätta hageja kanda.

Hageja on ebaõigesti leidnud, et Karukella tee kinnisasja läbib ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5

mõttes avalikult kasutatav tee. Kostjate omandis olevat kinnisasja läbiv tee ei ole määratud

avalikuks kasutamiseks (sh on kinnisasjale paigaldatud vastavad sildid), mistõttu ei kohaldu

praegusel juhul AÕS § 155 lg 1.

Hageja on talle kuuluva kinnisasja omandanud 25. jaanuaril 2017. Hageja teadis või pidi

teadma, et tema kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning seetõttu tuleb

hagejal AÕS § 156 lg 1 kohaselt sõlmida kostjatega kokkulepe juurdepääsu kasutamise kohta.

Samuti ei ole hageja olnud nõustunud osalema Karukella tee kinnisasjal asuva Hunditubaka tee

omandamises ja sellele rajatava infrastruktuuri ehitamise finantseerimises.

Hageja väide, et kostjad on sulgenud hagejale juurdepääsu tema kinnisasjale, on paljasõnaline.

Hageja ise möönab, et Karukella tee kinnisasjal toimub ehitustegevus vastavalt Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ehitusloale nr 1912271/29302. Seejuures ei teosta ehitustöid kostjad,

mis oli hagejale juba hagi esitamise ajal teada.

Vastavalt AÕS §-le 89 on omandi kaitse nõue välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist

taluma. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-st 2 tuleneb talumiskohustus. Tee ehitamine on

kooskõlas avaliku huviga ning sellega seonduvaid võimalikke piiranguid tuleb taluda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 9. detsembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda, jättes need rahaliselt kindlaks määramata. Ka tühistas

maakohus 18. augusti 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hagejale kuulub kinnisasi

Hunditubaka tee 6, kust viib tee avalikule teele (Vabaõhukooli tee) mööda Hunditubaka teed,

mis asub kostjate kaasomandis oleval Karukella tee kinnisasjal. Seejuures on hagejal

juurdepääs oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale Vabaõhukooli teele ainult mööda

Hunditubaka teed.

Maakohus hindas AÕS § 155 lg 1 kohaldamise eeldusi ning tõi esile, et AÕS § 155 lg 1 alusel

nõude rahuldamiseks peab tee läbima kinnisasja, tegemist peab olema avalikult kasutatava

teega ning tee kasutamiseks peab olema nõudeõigus. Maakohus tuvastas, et hageja peab

avalikule teele pääsemiseks läbima ca 100 m Hunditubaka teed. Hunditubaka tee on teeregistri

andmete kohaselt 248 m pikkune ega läbi Karukella tee kinnisasja. Hunditubaka tee algab

Vabaõhukooli teelt ja lõppeb Pune teel Hunditubaka tee 3 juures ega läbi kostjate kinnisasja.

Seega piirneb Hunditubaka tee avalikult kasutava teega ainult ühes otsas. Eelnevast tulenevalt

ei ole täidetud AÕS § 155 lg 1 esimene eeldus – vaidlusalune tee ei läbi kostjatele kuuluvat

kinnisasja.

Maakohus asus seisukohale, et hagejal tulnuks kohtusse pöörduda AÕS § 156 alusel. Maakohus

tõi välja, et AÕS § 156 lg 1 kohaldamisalasse kuulub võõral kinnisasjal paiknev eratee, mis

piirneb avalikult kasutava teega ainult ühes otsas. Praegusel juhul ei oma tähtsust ka hageja

väide, et ta kasutab Hunditubaka teed tava alusel, sest Hunditubaka tee ei läbi kostjate

kinnisasja.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.

Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses lahendanud hageja kõiki nõudeid, rikkudes nii

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 5 sätestatut. Maakohus jättis hindamata

hageja nõude kohustada kostjaid mitte tegema takistusi pääsemiseks hagejal oma kinnisasjale

(hagi resolutsiooni p 2), mille hageja esitas AÕS § 89 alusel.

Maakohus on asunud seisukohale, et hageja esimest nõuet ei saa rahuldada AÕS § 155 lg 1

alusel. Samas ei ole maakohus väitnud, et kõnealust nõuet ei saa rahuldada VÕS § 156 lg 1

alusel. Sõltumata sellest, kas hageja esimene nõue on esitatud AÕS § 156 lg 1 või AÕS § 155

lg 1 alusel, ei saa kohus tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 jätta hagiavaldust rahuldamata

põhjendusel, et hageja on valinud ebaõige õigusnormi oma õiguste kaitseks. Seega on

maakohus rikkunud TsMS § 136 lg-st 7 tulenevat kvalifitseerimiskohustust, jättes nõude

aluseks oleva normi osas selge seisukoha võtmata ning jättes kontrollimata nõude vastavuse

AÕS § 156 lg 1 eeldustele. Seejuures kaasneb kvalifitseerimiskohustusega ka kohtu

selgitamiskohustus (TsMS § 392). Olukorras, kus kohus leidis, et asjakohaseks õigusnormiks

oli AÕS § 156 lg 1, oleks kohus pidanud selgitama pooltele AÕS § 156 lg 1 kohaldamise

eelduseid ning poolte tõendamiskoormust. Sellist selgitamiskohustust ei ole aga maakohus

täitnud.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et Hunditubaka tee piirneb avalikult kasutatava teega

ainult ühest otsast. Karukella tee kinnisasi piirneb kahest küljest avaliku teega – ühest küljest

Vabaõhukooli teega ning teisest küljest Karukella tee T1 kinnisasjaga, mis on kohaliku

omavalitsuse omandis ning avalikult kasutatav tee. Seejuures ei ole maakohus arutanud

pooltega seda, et kohus võiks jätta nõude rahuldamata tee paiknemisest tulenevatel

põhjendustel. Seetõttu on maakohtu otsus üllatuslik. Kuivõrd Karukella tee kinnisasi on kostjate

kaasomandis, ei ole arusaadav maakohtu järeldus ka selle kohta, et Hunditubaka tee ei läbi

kostjate kinnisasja. Hageja leiab jätkuvalt, et hageja esimene nõue (hagiavalduse resolutsiooni

p 1) tulnuks maakohtul rahuldada AÕS § 155 lg 1 alusel.

Kuigi maakohus jättis hageja AÕS § 89 alusel esitatud nõude hindamata, on hageja jätkuvalt

seisukohal, et nõude eeldused on täidetud. Hunditubaka tee 6 kinnisasi, mille ette on kostjad

paigaldanud betoonist plokid, kuulub hagejale ning selline tegevus rikub hageja õigusi.

Seejuures on omandiõiguse rikkumisega tegemist ka siis, kui takistatakse omandiõigusele

pääsemist. Riigikohus on varasemalt leidnud, et valduse rikkumine võib seisneda asja üle

tegeliku võimu teostamise takistamises ning hageja võib põhimõtteliselt valida, millise nõude

alusel (AÕS § 44 lg 1, § 89 lg 1, VÕS § 1055 lg 1) hagi esitada (RKTKo 03.06.2010 3-2-1-48-

10, p 20).

Vastustajate seisukoht

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2²

alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

7. Pooled on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid. Kolleegiumi hinnangul on uute

tõendite esitamine ringkonnakohtus põhjendatud ning need tuleb TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi asja

juurde võtta.

7.1. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kaks geoportaali kaardi väljavõtet (II kd, tl-d 87–

88). Esmalt väidab hageja, et tegemist ei ole uute tõenditega ning isegi, kui kohus sellega ei

nõustu, tuleb tõendid vastu võtta maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Kostjad vaidlevad tõendite asja juurde võtmisele vastu, leides, et tegemist on uute tõenditega

ning hagejal ei olnud takistusi kõnealuste tõendite esitamiseks maakohtus.

Kolleegium, arvestades hageja põhjendusi, leiab, et geoportaali kaartide väljavõtted tuleb võtta

asja juurde. Kolleegium nõustub hagejaga, et tõendid tuleb vastu võtta maakohtu poolt

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu (TsMS § 652 lg 3 p 2). Kuigi geoportaali kaardi

väljavõtte on hageja esitanud ka maakohtus, ei anna see täit ülevaadet vaidlusaluse tee

paiknemise kohta (I kd, tl 52). Maakohtul tulnuks sellele hageja tähelepanu juhtida ning anda

tähtaeg ülevaatlikuma kaardi väljavõtte esitamiseks.

7.2. Kostjad on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-20-15517 (II kd, tl-d 96–109 pöördel). Kostjad viitavad tõendit esitades

sellele, et kõnealuse kohtuotsusega on tuvastatud, et vaidlusalune tee on eratee. Hageja vaidleb

tõendi asja juurde võtmisele vastu, leides, et kostjad ei ole uue tõendi esitamist põhjendanud,

tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning lisaks, et tegemist on jõustumata kohtuotsusega.

Kolleegium, arvestades kostjate apellatsioonkaebuse vastuses esitatut, leiab, et teises asjas

tehtud kohtuotsus tuleb võtta asja juurde. Praegusel juhul on ilmselge, et tõend sai kostjatele

kättesaadavaks pärast asja lahendamist maakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2). Kostjad on tõendi

esitanud kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 1, põhjendades tõendi asjakohasust. Lisaks sellele on

kostjad 11. augusti 2023. a menetlusdokumendis avaldanud, et maakohtu otsus on 20. juunil

2022 jõustunud ning selles lahendis on jõutud samale järeldusele, et vaidlusalune tee ei ole

avalikult kasutatav tee.

8. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja kohtuotsuse

põhjendamiskohustust osas, mis puudutab kahe nõude menetlemist. Muus osas kolleegium

hageja etteheidetega ei nõustu. Nimetatud rikkumised ei saanud aga mõjutada maakohtu

lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta

järgnevaga.

8.1. Ühe nõudena on hageja palunud kohustada kostjaid mitte takistama hagejal Karukella

tee/Hunditubaka tee kinnisasjal (katastriüksuse number 78402:208:0032) asuva tee kasutamine

mistahes viisil jalgsi või sõidukiga ööpäevaringselt. Hageja on nõude õigusliku alusena esile

toonud AÕS § 155 lg 1. Teise nõudena on hageja palunud kohustada kostjaid mitte tegema

hagejale takistusi Hunditubaka tee 6 kinnisasjale juurdepääsuks ja Hunditubaka tee 6 kinnisasja

kasutamiseks ning kohustada kostjaid eemaldama hagejale kuuluva kinnisasja Hunditubaka tee

6 ette paigutatud takistused. Hageja hinnangul annab talle sellise nõude esitamiseks aluse

AÕS § 89, sest juurdepääsu blokeerimine takistab hagejal oma kinnisasja valdamist kui ka

kasutamist.

Kolleegiumi hinnangul on tegemist ühe ja sama nõudega. Kolleegiumi arvates nõuab hageja

sisuliselt, et kostjad lõpetaksid juurdepääsu takistamise hagejale kuuluvale Hunditubaka tee 6

kinnisasjale ja hoiduksid sellest ka edaspidi. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine

on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1,

§ 442 lg 8). See, et hageja hinnangul saab tema nõuet lahendada mitmel erineval õiguslikul

alusel, ei tähenda, et tegemist on kahe nõudega. Praegusel juhul on mõlematel nõuetel üks

eesmärk ning kui selle saavutamiseks võivad olla erinevad õiguslikud alused, ei tähenda see, et

tegemist on kahe erineva nõudega.

8.2. Maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumine seisneb kolleegiumi hinnangul selles, et

maakohus oleks pidanud hageja tähelepanu pöörama nõude formuleerimisele kas hagi

menetlusse võtmisel või menetluse kestel. Vaatamata sellele on maakohus kolleegiumi

hinnangul hageja nõude õigesti kvalifitseerinud AÕS § 155 lg 1 järgi.

Kolleegiumi hinnangul tuleb asja lahendamisel kohaldada AÕS § 155 lg-t 1. Nõude

kvalifitseerimisel on maakohus arvestanud, et hageja tugines hagi esitades eeldustele, et tee on

avalikult kasutatav ning see läbib kostjatele kuuluvat kinnisasja. Tee asub Karukella tee

kinnisasjal, kinnisasi on 100% transpordimaa ning kuulub kostjatele (I kd, tl-d 9–11 pöördel).

Seega saab asjas kohaldada erinormi, sest hageja ja kostjad on kinnisasjade omanikud ning

puudub vajadus nõude hindamiseks AÕS § 89 alusel (vrd RKTKo 03.06.2010 3-2-1-48-10,

p 20, milles kolleegium leidis AÕS § 156 kohaldades, et viidatud sätte näol on tegemist

erinormiga AÕS § 89 suhtes, milles on üldiselt sätestatud nn negatoornõue, st asja omaniku

nõue kolmandate isikute vastu omandi rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest

hoidumiseks). Ka omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude korral saab esitatava nõude

eelduseks olla see, et hagejal on seadusest või lepingust tulenev õigus nõuda kostjatelt tee

kasutamise takistamise lõpetamist.

8.3. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus nõude kvalifitseerimiskohustust.

Maakohus on 3. novembri 2021. a istungil esile toodud asjaolusid ning nõude kvalifikatsiooni

pooltega arutanud ning juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja õiguste kaitsmiseks on

kohane pöörduda kohtu poole ja nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1

järgi (II kd, tl xx, ajamärk 00:16:51). Kohtuistungi protokolli kohaselt on hageja esindaja

vastanud, et „mis puudutab AÕS § 156, siis minu praktika ütleb seda, et kui juurdepääs on

olemas, ei ole eeldused täidetud ja ei saa kohtusse tulla AÕS §-ga 156“ (samas, ajamärk

00:17:40). Seega tugines hageja nõude esitamisel asjaolule, et juurdepääs on olemas, st hageja

eesmärk oli ainult olemasoleva tee avaliku kasutuse jätkamine. Sellises olukorras ei saa

maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist.

8.3.1. Kolleegium märgib, et kohus on seotud hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega. TsMS

§ 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme

kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (vt RKTKm 15.05.2020 2-

19-10050/23, p 11). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtul on küll kohustus pooltevaheline suhe õiguslikult

kvalifitseerida, kuid see ei tähenda, et kohus saaks seejuures tugineda asjaoludele, mida pooled

ei ole esitanud. Samuti ei saa kohus olukorras, kus hageja ei ole tuginenud avalikult kasutatava

tee puudumisele, asuda hageja nõude rahuldamise eeldusena ise kontrollima, kas hagejal

puudub oma kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

8.3.2. Samuti on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu menetlus hagita asi TsMS § 475 lg 1

p 13¹ järgi. Selleks, et maakohus oleks pidanud asja lahendamisel kontrollima AÕS § 156 lg 1

eeldusi, pidi hageja tuginema faktilistele asjaoludele, millest võiks järeldada, et hageja

kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning hageja nõuab tee

rajamist, mis varem puudus, üle võõra kinnisasja. Hageja tugines praegusel juhul faktilisele

asjaolule, et kostjatele kuuluvat kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ehk juurdepääs

avalikult kasutatavale teele on olemas. TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud

nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele

asjaoludele ja tõenditele (vt RKTKo 24.09.2008 3-2-1-62-08, p 11).

8.3.3. Kuigi kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg 1 esimesest lausest

pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda see, et kohus peaks kontrollima hageja

nõuet nendel õiguslikel alustel, mille alusel ei ole hageja nõude lahendamiseks vajalikke

asjaolusid kohtu ette toonud. Siinjuures nõustub kolleegium kostjate väitega, et kui maakohus

oleks hageja nõuet menetlenud hageja apellatsioonkaebuses soovitud viisil, kontrollides nõude

vastavust AÕS § 156 lg 1 eeldustele, oleks maakohus rikkunud TsMS §-s 439 sätestatut, st

ületanud nõude piire ja teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud.

8.3.4. Samuti on põhjendamatu hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei loonud selgust

kohaldatavate õigusnormide osas ning ei andnud hagejale võimalust AÕS § 156 lg 1 järgse

avalduse esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul oli hagejal soovi korral võimalus võtta maakohtu

selgitusi arvesse ning esitada avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.

Hageja seda ei teinud. Nagu varem märgitud, jäi hageja maakohtu istungil kindlaks oma

seisukohale, et kostjatele kuuluvat kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee ning kostjatel ei ole

õigust teha hagejale takistusi oma kinnisasjale juurdepääsuks.

8.4. Mis puudutab hageja etteheidet maakohtule üllatusliku kohtuotsuse tegemise kohta, siis ka

see etteheide on kolleegiumi arvates alusetu. Praeguses asjas ei vaielnud pooled selle üle, et

hageja esile toodud asjaoludele tuleb kohaldada AÕS § 155 lg-t 1. Ka apellatsioonkaebuse p-

s 2.2 tugineb hageja sellele, et AÕS § 155 lg 1 on kohane norm asja lahendamiseks. Hageja,

keda esindab vandeadvokaat, pidi tagama, et ta tõendab nõude eelduseks olevaid asjaolusid

ning sellises olukorras maakohtule selgitamiskohustuse rikkumist ette heita on kohatu.

AÕS § 155 lg-s 1 on esile toodud nõude eelduseks olevad asjaolud – kinnisasja peab läbima

avalikult kasutatav tee. See tähendab, et tee peab olema avalikult kasutatav mõlemal pool

kinnisasja. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasub esmalt

hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Hageja suutmatus AÕS § 155 lg 1

eeldusi tõendada ei tähenda, et maakohus oleks selgitamiskohustust rikkunud.

9. Hageja leiab, et maakohus on tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud, mis viis

ka ebaõige järelduseni, et Hunditubaka tee on avalikult kasutatav vaid ühel pool kinnisasja.

Kolleegium hagejaga ei nõustu. Lisaks sellele täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust

põhjendusega, et kostjate kinnisasjal asuv Hunditubaka tee ei ole AÕS § 155 lg 1 mõttes

avalikult kasutatav tee.

9.1. AÕS § 155 lg 1 järgi ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada

ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult

kasutatava teena. Sätte kohaldamisalasse kuulub olukord, kus kinnisasja omanik on asunud

takistama seni avalikus kasutuses olnud tee kasutamist. Avalik kasutatavus peab kinnisasja

omaniku nõusolekul olema faktiliselt tekkinud.

Hageja on esile toonud, et vaidlusalune tee on olnud kasutuses avalikult kasutatava teena juba

enne kostjate poolt kinnisasja omandamist. Kostjad omakorda väidavad, et tegemist ei ole

avalikult kasutatava teega. Siinjuures viitavad kostjad poolte vahel jõustunud kohtuotsusele

tsiviilasjas nr 2-20-15517. Kolleegium võtab seisukoha, kas jõustunud kohtuotsus on

menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik osas, milles kohtud on tuvastanud, et

Hunditubaka tee on eratee.

9.2. Hageja leiab, et viidatud kohtuotsuses tuvastatud asjaolu ei ole pooltele siduv, sest

kohustusi loob vaid kohtuotsuse resolutsioon. Kolleegium hagejaga ei nõustu, et tsiviilasjas nr

2-20-15517 otsusel ja selles tuvastatud asjaoludel ei ole praeguses asjas mingisugust tähendust.

TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et asjaolu, kas Hunditubaka tee on eratee või avalikult

kasutatav tee, oli tee kasutamise eest tasu saamise hagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi

oluline asjaolu, mistõttu ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam TsMS § 457 lg 1 järgi teises

kohtumenetluses vaielda (vt nt RKTKo 04.01.2012 3-2-1-129-11, p 14).

9.3. Isegi kui tõlgendada TsMS § 457 lg-t 1 otsuse siduvuse ulatuse kohta kitsamalt, siis on

kohtuotsus TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalne tõend, mis kostjate väiteid tõendab. Kostjad

on tee ka vastavalt märgistanud, paigaldades vastavad liikluskorraldusvahendid (I kd, tl-d 79 ja

pöördel).

Tsiviilasjas nr 2-20-15517 nõudsid kostjad Hunditubaka tee kasutajatelt, sh hagejalt tee

kasutamise eest tasu. Nõude ühe eeldusena tuli kohtutel tuvastada, kas Hunditubaka tee on

eratee või avalikult kasutatav tee. Kokkuvõtlikult leidis maakohus otsuse p-s 18, et Hunditubaka

tee on eratee, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse poolt määratud avalikuks kasutamiseks.

Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et Hunditubaka tee on avalikult kasutatav tee.

Hageja esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest sellist järeldust teha ei saa. Avalikult

kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult

kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides (EhS § 92 lg

5). EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik

omavalitsus. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et eratee muutub avalikult kasutatavaks

teeks siis, kui kohaliku omavalitsuse volikogu seab kinnistule esmalt sundvalduse ja seejärel

teeb otsuse eratee avalikult kasutatavaks määramise kohta (vt RKHKo 09.11.2016 3-3-1-57-

16, p 15).

Kostjad on 11. augusti 2023. a menetlusdokumendis avaldanud, et nad on pöördunud kohaliku

omavalitsuse poole tee võõrandamiseks, kuid ka kuni käesoleva ajani ei ole Tallinna linn teed

omandanud.

9.4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Hunditubaka tee on avalikult kasutatav ainult ühes

otsas (vt maakohtu otsuse p 15). Kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et kuigi maakohus hindas asjaolusid

geoportaali pooliku väljavõtte alusel, on maakohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud õige

järelduseni. Hunditubaka tee asub Karukella tee kinnisasjal, kuid tee ise on 248 meetri pikkune

ega läbi kostjate kinnisasja. Kolleegium täpsustab maakohtu seisukohta ja märgib, et maakohtu

mõtte kohaselt ei läbi tee kostjatele kuuluvat kinnisasja, sest see katkeb kinnisasjal. Isegi kui

kinnisasi piirneb ühest küljest Vabaõhukooli teega ning teisest küljest Karukella tee T1

kinnisasjaga, mis on kohaliku omavalitsuse omandis, siis vaidlusalune tee Karukella tee T1

kinnisasjani ei vii, sest see lõppeb Hunditubaka tee 3 kinnisasja juures (vt kaardil sinisena

tõmmatud joon; II kd, tl 88).

Eelneva põhjal on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata. Kolleegium märgib, et kuigi

kostjad on esile toonud, et tee kasutamist takistas tee ehitus, siis asja materjalidest nähtuvalt ei

ole juurdepääs takistatud ehitustegevuse tõttu, vaid pooltel on põhimõtteline vaidlus tee

kasutamise õigusliku aluse üle.

Menetluskulude jaotus

10. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Hageja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud

teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas.

11. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda.

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)