2-23-112392/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-112392

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi J. D. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

1123,77 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Lepinguline esindaja Riho Siil (riho.s@gscore.ee)

Kostja J. D. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht

xxxx xx xx-xxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxxx; tegelik elu- ja asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J. D.lt (D.) hageja OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus summas

632,72 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 142,21 eurot, kokku 774,93

eurot.

3. Välja mõista kostjalt J. D.lt hageja OÜ GS Core kasuks viivised alates 23.06.2023

põhinõudelt 632,72 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 632,72 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses J. D. ja 22%

ulatuses OÜ GS Core kanda.

5. Rahuldada OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista kostjalt J. D.lt hageja OÜ GS Core kasuks menetluskuludena 234 eurot.

7. Välja mõista kostjalt J. D.lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt

(234 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 22. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 632.72 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 335,14 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1123,77 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 19.06.2018 Säästukaart pluss

kasutamise lepingu nr CNT00000110234 (dtl 33). Krediidilimiidi suurus oli algselt 200 eurot.

Lepingu kehtivuse ajal sõlmiti krediidilimiidi muutuseid kokku 9 korda, 800 euroni. Krediidiandja

saatis 30.09.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks (dtl 47). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles

Coop Finants AS lepingu üles 29.10.2020.a (dtl 48). Coop Finants AS loovutas nõude hagejale

29.10.2020 (dtl 52).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

2(4)

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti vaid kostja enda antud andmetest ning

avalikest registritest tehtud päringutele (dtl 32). Registrite päringute vastuseid kohtule edastatud ei

ole.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 19,90 %

aastas (vt dtl 33). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti summas 800 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on teinud

kostja tehinguid summas 1913,26 euro eest. Tagasimakseid on kostja teinud kokku 1180,54 eurot

(dtl 40-46). Peale lepingu lõppemist on kostja teinud hagejale makse summas 100 eurot (dtl 28).

Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue kostja vastu summas 632,72 eurot.

11. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 30.10.2020 – 22.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 142,21 eurot (sh perioodil 30.10.2020 – 03.12.2020

põhinõudelt 732,72 eurot ning perioodil 04.12.2020 – 22.06.2023 põhinõudelt 632,72 eurot).

Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse

kuludest summas 20 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta

kandnud ka menetluskulusid.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 300 * 78% = 234 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

3(4)

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (234 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)