2-22-13397/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

01.09.2023, Tallinna kohtumaja

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-13397

Tsiviilasi

B. L. hagi Revalia Ehitus OÜ vastu 9 000 euro ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

9 973 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B. L. (ik xxxx), e-post xxxx,

Hageja lepinguline esindaja: jurist Tanel Riivits,

Themis Õigusbüroo OÜ, e-post menetlus@themis.ee;

Kostja: Revalia Ehitus OÜ (registrikood 12707041),

asukoht Kressi tee 102 Tallinn 11912, seaduslik esindaja

juhatuse liige H. L. (ik xxxx),

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid

Kaidar Sultson ja Maiki Virks, Advokaadibüroo

Magnusson, e-post menetlus@magnussonlaw.com.

Asja läbivaatamine

06.02.2023 kohtuistungil, osalesid hageja ja tema

lepinguline esindaja Tanel Riivist ning kostja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maiki Virks.

RESOLUTSIOON

1. Võtta poolte esitatud tõendid vastu.

2. Võtta vastu hageja 03.03.2023 (täpsustatud 24.04.2023) avaldus hagist osaliselt

loobumiseks.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-13397 menetlus hageja põhinõudes kostja vastu 1 000

euro ulatuses seoses osaliselt hagist loobumisega. Menetlus jätkub hageja

ülejäänud nõude osas, s.o põhinõue 9 000 euro ja viivise saamiseks.

4. Jätta rahuldamata kostja 10.02.2023 taotlus Harju Maakohtu 06.02.2023

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

5. Rahuldada hagi osaliselt.

6. Mõista välja kostjalt Revalia Ehitus OÜ-lt hageja B. L. töövõtulepingu

ülesütlemisest ja tasaarvestamisest tulenevalt 6 748,14 eurot, s.o põhivõlg 5 920,2

eurot ja viivis põhivõlalt perioodi 01.03.2022-01.09.2023 eest võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 827,94 eurot.

7. Mõista kostjalt Revalia Ehitus OÜ-lt välja hageja B. L. kasuks viivis põhivõlalt

5 920,2 eurolt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast (02.09.2023) kuni kohustuse kohase täitmiseni.

8. Muus osas (s.o põhinõude 3 079,8 eurot ja osaliselt viivisenõude osas) jätta hagi

rahuldamata.

9. Menetluskulude jaotus:

9.1.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. 08.09.2022 esitas B. L. (hageja) Harju Maakohtule hagi Revalia Ehitus OÜ (kostja) vastu

töövõtulepingu alusel tasutud ettemaksu 10 000 euro ja viivise saamiseks. Hageja tasus

riigilõivu 840 eurot.

2. Kohus võttis 19.10.2022 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks.

3. 09.11.2022 esitas kostja vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu ning leidis, et hagi on

esitatud alusetult ning tuleb rahuldamata jätta.

4. 09.11.2022 esitas hageja taotluse jätta kostja 09.11.2022 vastus menetlusse võtmata, kuna

see on esitatud hilinenult (1-päevase hilinemisega). Mõjuvat põhjust hilinemise kohta ega

tähtaja ennistamise avaldust kostja esitanud ei ole.

5. 10.11.2022 teavitas kohus pooli et võtab kostja vastuse vastu, kuna 1-päevane hilinemine i

põhjusta menetluse venimist ning kostja selgitas, et tal esines dokumendi e-toimikusse

laadimisel tehnilisi probleeme.

6. 11.11.2022 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu korraldusliku otsusega

võtta vastu kostja hilinenud vastu hagiavaldusele. Hageja kordas oma taotlust tagaseljaotsuse

tegemiseks.

7. 15.11.2022 e-kirjalise määrusega jättis kohus hageja vastuväite rahuldamata, kuid märkis, et

kostja vastus on puudustega – sellest ei selgu üheselt, kas kostja vaidleb ülesütlemisele vastu ja

mis asjaoludel ja millal kostja arvates Leping lõppes ning kui kostjal on hageja vastu nõue, siis

milles see täpselt seisneb ja milliseid avaldusi kostja sellega seonduvalt teha soovib.

8. Tähtaegselt, ehk 21.11.2022 esitas kostja avalduse Lepingu ülesütlemise rahuldamata

jätmiseks VÕS § 653 alusel – töö muutus teostamatuks tellijast tulenevatel põhjustel. Kostja

palus jätta hageja nõuded rahuldamata. Lisaks palus kostja kasutada hageja ettemaksu kostja

kulude ja tasude katteks; ülesütlemise avaldus on esitatud omakasupüüdlikult ja hea usu

vastaselt; kinnitada kostja ülesütlemise avaldus ja kõrvaldada hageja menetlusest.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

9. 22.11.2022 e-kirjaga teatas kohus pooltele, et kostja ei ole vastuse ebaselgust kõrvaldanud,

kuid kohus saab kostja vastuse alusel tuvastada, et kostja vaidleb vastu Lepingu ülesütlemisele

hageja poolt ja ülesütlemise õiguslikule alusele. Muus osas kostja hagi faktilisi asjaolusid ei

vaidlusta. Hageja nõudele vaidleb kostja vastu.

10. 30.11.2022 esitas kostja täiendava vastuse hagile. Lisaks taotles kostja tähtaja pikendamist

hagile vastamiseks või alternatiivselt kohtuistungi pidamist tsiviilasjas.

11. 01.12.2022 seisukohas vaidles hageja kostja korduvate tähtaja pikendamiste taotlustele

vastu.

12. Kohus andis 09.12.2022 menetlust korraldava e-kirjaga kostjale võimaluse esitada

täiendava tähtaja jooksul õiguslikke põhjendusi kostja väite osas, et Lepingu ülesütlemiseks

puudus hagejal nii faktiline kui ka õiguslik alus, kuid uusi asjaolusid kohus esitada ei lubanud,

kuna TsMS § 64 lg 1 lubab korduvalt menetlustähtaega pikendada ainult siis, kui teine pool

sellega nõustub. Hageja ei nõustunud korduva tähtaja pikendamisega. Lisaks ei saa kostja juba

omaks võetud faktilist asjaolu hageja nõusolekuta tagasi võtta (TsMS § 231 lg 3).

13. 19.12.2022 esitas kostja oma seisukohad ja taotlused: jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue kostja vastu kostja nõudega

hageja vastu summas 5 206,2 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ja välja

mõista hagejalt viivis menetluskulude hüvitiselt alates menetluskulu kindlaks määrava otsuse

jõustumisest kuni menetluskulu hüvitise tasumiseni.

14. Hageja esitas 16.01.2023 seisukoha kostja 19.12.2023 seisukohale leides, et kostja

vastuväited on põhjendamata ning hagi tuleb rahuldada. Sellele vaidles omakorda vastu kostja

oma 27.01.2023 menetlusdokumendis.

15. 06.02.2023 toimus tsiviilasjas kohtuistung, osalesid hageja ja tema lepinguline esindaja

Tanel Riivits ning kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Maiki Virks.

16. 10.02.2023 esitas kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Samal kuupäeval

edastas kohus kostja taotluse hagejale ja palus seisukohta 7 päeva jooksul. Hageja ei esitanud

kostja taotluse osas seisukohta, küll aga esitas hageja 03.03.2023 täiendavad seisukohad ja

tõendid menetluses seni arutluse all olnud väidete kohta, ka kostja tasaarvestuse avalduse kohta.

Muuhulgas aga vähendas hageja oma nõuet 1 000 euro võrra leides, et 13,6 tunni ulatuses

hinnaga 61,25 eurot, on kostja kulu seoses Lepinguga seotud asjaajamisega enne selle

lõpetamist hageja poolt.

17. 03.03.2023 esitas kostja täiendavad tõendid ja täiendava tasaarvestusavalduse summale

12 000 eurot (10 000 eurot + km). Tegemist on kostja tasunõudega hageja vastu VÕS § 655 lg

1 alusel.

18. 15.03.2023 esitas kostja veel oma seisukohti.

19. 31.03.2023 esitas kostja kohtule kirjaliku kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja.

Hageja esitas oma lõplikud seisukohas 03.04.2023, menetluskulude nimekirja ja vastuväited

kostja menetluskulude suurusele.

20. 06.04.2023 esitas kostja vastuväite hageja menetluskulude suurusele ja taotles, et kohus ei

arvestaks hageja poolt hilinenult ehk 03.04.2023 esitatud menetlusdokumente, kuna tähtaeg oli

kohtu poolt antud kuni 31.03.2023.

21. 10.04.2023 seisukohas palus hageja menetleda tema 03.04.2023 esitatud dokumente, kuna

nende hilinenult esitamise põhjuseks oli IT-alane rike ja see oleks ka poolte võrdne kohtlemine

arvestades, et ka kostja on menetluses tähtaegade osas eksinud.

22. 18.04.2023 määrusega uuendas kohus asja arutamist ja andis pooltele täiendava tähtaja

kohtu esile tõstetud täiendavatele küsimustele vastamiseks.

23. Hageja vastas kohtu määrusele 24.04.2023. Hageja esitas viivisearvestuse lähtudes

vähendatud nõudest (9 000 eurot).

24. 24.05.2023 selgitas kohus pooltele võimalikku kohaldamisele kuuluvat õigusnormi ja selle

sisu ning andis pooltele võimaluse selles osas arvamust avaldada. Pooled reageerisid sellel

05.06.2023 menetlusdokumentidega, kostja veel ka 06.06.2023.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

25. Hageja nõudis esialgses hagis kostjalt töövõtulepingu alusel tasutud ettemaksu 10 000 euro

tagastamist, viivist sellelt summalt perioodi 01.03.2022-08.09.2022 eest 420,82 eurot ja

edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni ettemaksu tagastamiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja ka viivis menetluskulude

hüvitiselt alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni.

26. 03.03.2023 menetlusdokumendis pealkirjaga „Hageja täiendavad seisukohad ja tõendid“,

on hageja punktis 2 vähendanud hagi nõuet 1 000 euro võrra – need on hageja arvates kulutused

(13,6 tunni ulatuses, kostja poolt esitatud tunnihinnaga 61,25 eurot + km), mis kostja on seoses

Lepingu ettevalmistamisega kandnud.

27. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− 17.03.2021 sõlmisid pooled ehitise töövõtulepingu nr xxxx vastavalt kostja 12.03.2021

hinnapakkumisele nr HP 2021-44 (Leping).

− Lepingu järgi pidi kostja tegema hageja kinnistul hinnapakkumises toodud tööd ja hageja

pidi tasuma kostjale vastavalt hinnapakkumises toodule. Lepingu järgi pidi hageja tegema

kostjale ettemakse 10 000 eurot, mille eest kostja pidi ostma ehitusmaterjale.

− Tööde teostamise aeg oli Lepingu kohaselt juuli-september 2021. Ehitusluba tööde

teostamiseks Lepingu sõlmimise ajal ei olnud ja kostja oli teadlik, et ehitusloa saamine võib

viibida.

− 18.03.2021 maksis hageja kostja juhatuse liikme isiklikule kontole ettemaksu 10 000 eurot.

− Kostja hageja kinnistule ehitusmaterjale ei ostnud ja ühtegi tööd ei teinud (v.a eelarve

koostamine ja mõned ettevalmistavad kohtumised hagejaga).

− 28.02.2022 teatas hageja kostjale e-kirja teel, et loobub planeeritud ehitustööde tegemisest

kinnistul seoses asja müügiga ning uue kinnisasja ostmisega. Seda teavitust käsitleb hageja

esmase Lepingu ülesütlemise avaldusena.

− 23.03.2022 võõrandas hageja Lepingu objektiks oleva kinnistu ning Lepingu täitmine ei

olnud enam võimalik.

− 07.07.2022 saatis hageja esindaja kostjale teistkordse Lepingu ülesütlemise avalduse ja

ettemaksu tagastamise nõude. Kostja on selle avalduse kätte saanud, aga ettemaksu

tagastanud ei ole.

− Hageja on kostjale ettemaksu tasunud, aga pole midagi vastu saanud. Kostja oli teadlik

ehitusloa puudumisest, selle viibimisest ja lõpuks ehitamise vajaduse äralangemisest. Seega

pole kostjal alust raha endale jätta.

− Hageja tugineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 655 lg 1, § 195 lg 1,2 ja 5, § 189 lg

1. − Viivisenõudes tugineb hageja VÕS § 113 lg 1.

28. Kostja 08.11.2022 esitatud Lepingu ülesütlemise avaldust peab hageja tühiseks, kuna

Leping oli selleks ajaks juba hageja ülesütlemise tõttu lõppenud. Kostja rahalise nõude kohta

ütles hageja, et kostja on juba Lepingu sõlmimisel teadlik, et töö tegemine on ehitusloa

puudumise tõttu takistatud ja seetõttu ei saanud kostja kohest lepingulist tulu planeerida.

29. Hageja leiab, et tal ei olnud Lepingu järgi kohustust maksta hinnapakkumise koostamine,

konsultatsiooni ja külaskäigu eest – pooled ei ole üldse lisatööde osas kokkuleppeid sõlminud.

Pooled olid sõlminud siduva eelarvega kokkuleppe VÕS § 639 mõttes.

30. Kostja pidi ettemaksu kasutama ehitusmaterjalide ostmiseks. Kostja seda ei teinud. Seega

tuleb ehitusmaterjalide ostuks tasutus ettemaks tagastada.

31. Hageja kirjeldab (hageja 16.01.2023 men.dok p 2.3.8), et poolte vahel puudus klassikaline

tellija-töövõtja suhe, kuna tegemist oli heade tuttavatega ja nende suhtluses puudusid

formaalsused. Kostja tasunõuet käsunduslepingu alusel peab hageja alusetuks.

32. 03.03.2023 menetlusdokumendis selgitab hageja, et kostja on asunud tasaarvestuse aluseks

olevat nõuet sisustama kohtueelse vaidluse ajakulusid, mis tekkisid pärast seda, kui hageja

teatas Lepingu lõpetamisest veebruaris 2022. Lisaks aitas hageja kostjat erinevates

õigusküsimustes: kostjal oli vaidlus pooleli Tööinspektsioonis ning trahvinõue kiiruseületamise

eest, mida kostja soovis vaidlustada.

33. Hageja vaidleb vastu kostja tasaarvestuse aluseks olevale ajakulu tabelile – hagejale pole

selliste tööde osas hinnapakkumist esitatud ja sellise tegevuse eest tasu nõudmine polnud

hagejale ettenähtav. See on kostja poolt pahauskne menetluseõiguse praktiseerimine, kuna

ajakulu on koostatud alles kohtumenetluse käigus.

34. Kõige ajamahukamate tööde osas tasaarvestuse nõude ajakulu tabelis pole kostja tõendeid

esitanud: nt eelarve koostamine, uute jooniste mahutabeliks tegemine, uute jooniste

mahutabeliks tegemine, töö parandatud joonistega.

35. Hageja leiab, et tal on kostja vastu viivise tasumise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on oma kohustuse

täitmisega viivituses ja hagejal on õigus nõuda viivist.

36. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis

menetluskuludelt. Pooled vaidlevad vastastikku teise poole menetluskuludele vastu.

Kostja vastuväited

Kostja 09.11.2022 vastusest hagile võib aru saada, et kostja ühelegi hagis esitatud faktilisele

asjaolule vastu ei vaidle. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on hagejalt ettemaksu 10 000 eurot

saanud.

37. Kostja kinnitab et oli ehitusloa puudumisest teadlik ja ei pidanud seda ka problemaatiliseks.

Samale perioodile oli võimalik saada teisi töid. Ehitusmaterjale kostja ei tellinud, kuna see

polnud mõistlik. 13.09.2021, kui kostja sai lõplikud joonised, pidi hageja välja selgitama oma

rahalised võimalused. Kostja oli teadlik, et hageja ilmselt lepinguga ei jätka, kuid kostja ise

lepingut üles ei öelnud, lootes leida koos hagejaga uue lahenduse ettemaksu kasutamiseks.

38. 23.02.2022 müüs hageja Lepingu täitmiseks vajaliku eseme ja Lepingu täitmine muutus

võimatuks. Pärast seda püüti läbi rääkida, kuidas ettemaksu kasutada uue, soetatud maja

renoveerimisel.

39. 21.11.2022 esitas kostja kompromisspakkumise, mille kohaselt kostja tagastab hagejale

1000 eurot, poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ja hageja loobub ülejäänud nõuetest

kostja vastu.

40. Kostja väidab, et ütles ise Lepingu üles töö teostamatuks muutumisele viidates (VÕS § 653)

ja esitas nõude kulu hüvitamiseks summas 10 646,15 eurot (ülesütlemise avaldus 08.11.2022).

41. 19.12.2022 vastuses märgib kostja, et hageja ülesütlemise avaldus vorminõuete rikkumise

tõttu tühine. Kui ka lugeda Leping hageja 28.02.2022 või 07.07.2022 avalduste alusel üles

öelduks, siis on kostjal hageja vastu tasunõue ning sellest mahaarvamisteks pole hageja

asjaolusid ega tõendeid esitanud. Hageja viivisenõue on alusetu ja viivist on ebaõigesti

arvestatud ka selle aja eest, mil Leping kehtis.

42. 19.12.2022 menetlusdokumendis esitas kostja ka tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus

hagi rahuldab. Kostja väidab, et tal on hageja vastu mõistliku tasu nõue 5 206,2 eurot VÕS §

1018 lg 1 ja § 1023 lg 2 alusel. Kostja nõue on seotud lisatöödega (Lepingus kokku leppimata

tööd) : konsultatsioonis hageja kinnisasjale tehtavate projektide, jooniste ja ehituslike

lahendustega; kostja on hageja kinnisasja külastanud, teostanud põrandate avamise ja

konstruktsioonide inspektsiooni jne. Kostja on teostanud ülevaatuse ka hageja uuel kinnistul

ning pakkunud välja lahendusi.

43. Perioodil 11.08.2021-01.09.2021 on kostja hageja asja ajanud 26 tundi. Kostjal oli tahe

tegutseda hageja kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes. Hageja on kostja tegevuse heaks kiitnud.

44. Hagi rahuldamise korral on pärast tasaarvestamist hagejal kostja vastu põhinõue summas

4 793,8 eurot. Muus osas hageja nõue tasaarvestamise tõttu lõppeb VÕS § 197 lg 2 ja § 186 p-

le 2 tuginedes.

45. 27.01.2023 esitas kostja selgitused selle kohta, et tema tasaarvestatav nõue kostja vastu on

eraldiseisev nõue ega ole hagimenetluse esemeks oleva nõudega seotud.

46. Menetluskulu palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja ka viivis kostja

menetluskuludelt. Hageja menetluskuludele vaidleb kostja vastu.

KOHTUISTUNG 06.02.2023

47. Poolte kompromisspakkumised olid järgmised: hageja nõustuks sellega, kui kostja hüvitaks

talle 9 000 eurot. Kostja oli nõus maksma hagejale tagasi 5 000 eurot tingusel, et menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.

48. Hageja selgitas, et ta ei olnud ega saanud olla teadlik sellest, et Lepingu käigus toimuvad

kinnistu külastused ja nö konsultatsioonid on eraldi lepingu järgi tasustatavad. Hagejale polnud

ettenähtav, et kostja saab oma asjaajamise kulude eest hüvitist nõuda.

Lisaks selgitas hageja, et enamus ettevalmistavaid töid, s.h põrandate lahtivõtmine

inspekteerimiseks, tegi ära hageja elukaaslane. Hinnapakkumise koostamisel osales ka hageja

ise ja aitas seda teha.

49. Kostja selgitab, et tasaarvestuses nõuab tasu mõlema hageja kinnistu osas asjaajamise eest.

50. Hageja viitab VÕS § 637 lg 2 ja § 1023 lg 3.

51. Hageja ei vaidle vastu keskmisele ehituskonsultatsiooni tunnihinnale Eesti turul. Kuid

hageja leiab, et kogu igapäevast Facebook Messingeri (FBM) suhtlust, mis vähe puudutas

ehitamist, on kostja kohtumenetluses asunud käsitlema ehituskonsultatsioonina. Kokkulepet

aga vestluste tasustamise osas ei ole poolte vahel olnud. Joonised on hageja ise välja printinud

ning kostja on neid vaid ühel korral näinud. Asjaajamiskulu töötõulepingu puhul, peaks

sisalduva kostja prognoositavas kasumis ja Lepingu hinnas. Kõik kohtumised olid hageja juures

kodus kohvi joomisega.

Kostja tugineb käsundita asjaajamisele.

Hageja täiendavad selgitused

52. 03.03.2023 menetlusdokumendis selgitab hageja, et kostja on asunud tasaarvestuse aluseks

olevat nõuet sisustama kohtueelse vaidluse ajakulusid, mis tekkisid pärast seda, kui hageja

teatas Lepingu lõpetamisest veebruaris 2022. Lisaks aitas hageja kostjat erinevates

õigusküsimustes: kostjal oli vaidlus pooleli Tööinspektsioonis ning trahvinõue kiiruseületamise

eest, mida kostja soovis vaidlustada.

53. Hageja vaidleb vastu kostja tasaarvestuse aluseks olevale ajakulu tabelile – hagejale pole

selliste tööde osas hinnapakkumist esitatud ja sellise tegevuse eest tasu nõudmine polnud

hagejale ettenähtav. See on kostja poolt pahauskne menetluseõiguse praktiseerimine, kuna

ajakulu on koostatud alles kohtumenetluse käigus.

54. Kõige ajamahukamate tööde osas tasaarvestuse nõude ajakulu tabelis pole kostja tõendeid

esitanud: nt eelarve koostamine, uute jooniste mahutabeliks tegemine, uute jooniste

mahutabeliks tegemine, töö parandatud joonistega.

55. Hageja vähendas oma nõuet 1 000 euro võrra kostja tehtud töö eest. Aluseks on tunnihind

61,25 eurot + km (mille on kostja ise esitanud oma tunnihinnaks) ja ajakulu 13,6 tundi.

56. 24.04.2023

menetlusdokumendis

selgitab

hageja,

et

ta

on

oma

03.03.2023

menetlusdokumendis vähendanud nõuet 1 000 euro võrra, alternatiivsena hagist osaliselt

loobunud sama summa võrra.

57. Samuti täpsustas hageja viivisearvestust arvestades vähendatud nõuet.

Kostja täiendavad vastuväited

58. 03.03.2023 menetlusdokumendis märkis kostja, et juhul, kui kohus rahuldab, siis

tasaarvestada kostja nõue hageja vastu 12 000 eurot või alternatiivselt 5 206,2 eurot.

59. Kostja esitas tõendid, mis tema arvates kinnistavad tasaarvestuse ajatabelis toodud tööde

tegemist.

60. Esmase tasaarvestuse avalduse esitas kostja 19.12.2022 ning 03.03.2023 esitas kostja

täiendava tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab. See avaldus on seotus kostja

tasunõudega hageja vastu 10 000 + km vastavalt VÕS § 655 lg 1.

61. Kostja tegi ka hagejale kompromissettepaneku: kostja tasub hagejale 6 752 eurot ja

menetluskulud jäävad hageja kanda (kostja menetluskulud ca 4 500 eurot).

62. 15.03.2023 menetlusdokumendis ei ole kostja eitanud seda, et pooled suhtlesid ka muul

teemal, kui hageja maja renoveerimine. Kuid kostja ajakulu tabel sisaldab ainult Lepinguga

seotud töid ja ajakulu.

63. Kostja ei vaidle vastu hageja avaldusele nõude vähendamiseks. Kostja arvates on sisulises

mõtte tegemist hagist loobumisega, mis on toimunud seetõttu, et hageja on nõustunud kostjale

teatud tööde eest maksma. Seega tuleb sellega seonduv menetluskulu jätta hageja kanda.

64. 05.06.2023 menetlusdokumendis selgitas kostja, et tema käive vähenes 2021 suveperioodil:

nii oli käive märts-mai 138 759 eurot ja perioodil juuni-august 98 196 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

65. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni

lahendamata taotlused:

66. 03.03.2023 menetlusdokumendis taotles hageja põhinõude vähendamist 1 000 euro võrra ja

seega jääks hageja põhinõudeks kostja vastu 9 000 euro välja mõistmine. 24.04.2023

menetlusdokumendis selgitas hageja, et tema taotlus on nõuet vähendada, kuid alternatiivselt

on tegemist hagist osalise loobumisega.

67. RKTK lahendis nr 2-14-61508 on Riigikohus selgitanud, et nõude vähendamine on

menetluslikult kas haginõude osaline tagasivõtmine või sellest osaliselt loobumine ning nõude

vähendamine tuleb arusaadavalt fikseerida (loobumine tuleb vastu võtta või jätta hagi osaliselt

läbivaatamata).

68. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist

vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab

avalikku huvi.

69. Kostja ei ole nõude vähendamisele vastu vaielnud (dtl 313).

70. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus kostja

huvidega. Kohus võtab hageja osalise hagist loobumise vastu. Menetluskulu küsimuse lahendab

kohus lõpplahendiga.

71. 10.02.2023 esitas kostja taotluse 06.02.2023 toimunud kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

Kostja palub täiendada protokolli lk 4 lõiku 6 (kostja esindaja tekst 00:42:38) allajoonitud

lausega:

„Kostja on koheselt, kui tekkis vaidlus selles osas, et kostja töid vanal objektil edasi ei teeks

öelnud, et kostja on teinud kulutusi. Kostja on soovinud, et hüvitatud saaks summa, mida ta on

teinud lepingu täitmiseks. Hageja väitis istungil ka ise, et veebruaris esitatud

ülesütlemisavaldus oli rohkem tingimuslik, korrektne avaldus esitati esindaja vahendusel alles

juulikuus. Seni arvas kostja, et need tööd teostatakse uue objekti osas, et sõlmitakse justkui

täiendav kokkulepe ehk et täiendav kokkulepe uue kinnistu osas, mille hageja soetas.

Veebruarikuu hageja kirjast ei saa järeldada et ülesütlemine on toimunud. Tegemist ei ole

tüüptingimuste lepinguga. Hageja rääkis täna, et hinnapakkumise koostamisel rääkis ta ise

palju kaasa. /.../"

Kostja väidab, et protokollis kajastuv sõnastus, mille muutmist ta taotleb, on poolik ega kajasta

kostja esindaja poolt istungil väljendatud seisukohta.

72. Kostja esitas 24.04.2023 seisukoha protokolli parandamise osas ja leidis, et võrrelduna

06.02.2023 kohtuistungi helisalvestisega, ei vasta kostja taotletud parandus sellele, mida kostja

istungil tegelikult ütles.

Hageja toob esile järgmised helisalvestise osas:

Helisalvestise ajapunktis 00:14:23 on hageja avaldanud: „nimetagem seda nagu tinglikuks

ülesütlemiseks, see oli teavitus kui selline… Formaalselt korrektsema ülesütlemisavalduse

esitas hageja veel hiljem…“

Helisalvestise 00:44:07 alates kõlab kostja avaldus järgmiselt: ”Hageja tegelikult ise ka justkui

ütles, et see esimene ülesütlemise n.ö avaldus, mis toimus veebruaris messengeris oli justkui

tingimuslik…”.

Seega on pooled eeltoodud helisalvestise minutitel osundanud 28.02.2022 ülesütlemisavalduse

potentsiaalselt tingimuslikule olemusele. Hageja leiab, et kohtuistungil avaldatuga oleks

kooskõlas järgmine sõnastus: Hageja on ka ise avaldanud istungil, et veebruaris esitatud

ülesütlemisavaldus oli justkui tingimuslik. Taoline sõnastus vastab kohtuistungil avaldatule

ning protokolli parandamisele taolises sõnastuses hagejal pretensioonid puuduksid.

73. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1

kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud

asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama § lg 1 p 8 kohaselt

tuleb protokolli kanda ka poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu

ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

Kohtu hinnangul vastab 06.02.2023 kohtuistungi protokoll nendele nõuetele – kostja on saanud

korduvalt väljendada kõik oma seisukohad ja arvamused kirjalikult ning kohtuistungil öeldu

nüansid on tuvastatavad istungi helisalvestusest. Kostja taotletu lisamine protokolli asja sisu

ega olemust ei muuda.

74. Seega jätab kohus kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.

75. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad,

kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

76. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

77. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud

esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 pst 3 (vt ka Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).

78. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust

tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike

väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p

21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

79. Hageja nõuab kostjalt tellijapoolse töövõtulepingu ülesütlemise tõttu lepingu alusel

ehitusmaterjalide soetamise eesmärgil tasutud ettemaksust (10 000 eurot) 9 000 euro

tagastamist.

80. Pooled on ühel meelel nendevahelise õigussuhte kvalifikatsioonis – pooled sõlmisid

17.03.2021 töövõtulepingu nr xxxx – edaspidi Leping. Seega on pooltevahelise õigussuhte

aluseks VÕS § 635 lg 1. Kohtul puudub alus poolte esitatud kvalifikatsioonist hälbida.

81. Kohtu hinnangul sõlmiti töövõtuleping edasimuutva tingimusega (Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 102 lg 2): pooled on kohtu ette toonud, et töövõtulepinguga kokkulepitud töid sai

alustada pärast ehitusloa saamist ning pooled olid teadlikud sellest, et Lepingu sõlmimise ajal

ehitusluba ei olnud ja polnud ka teada, millal ehitamiseks luba antakse.

82. Pooled ei ole vaidlustanud Lepingu sõlmimist selles toodud tingimustel.

Lepingu tingimuste osas tuleb öelda, et sellest oli fikseeritud tööde alustamise aeg: Lepingu p

5.1 kohaselt suvi 2021 juuni ja ehitustööde lõpp: Lepingu p 5.2 ca september.

Pooled ei vaidle selle üle, et ehitustöid ei alustatud suvel 2021 ja kokkuvõttes töid ei alustatudki-

ehitamiseks luba ei olnud, kostja ehitusmaterjale ettemaksu eest ei ostnud, hageja otsustas

kinnistu hoopis müüa ja ehituse töövõtulepingust loobuda.

83. Pooled ei vaidle selle üle, et 23.03.2022 müüs hageja Lepingujärgsete ehitustööde esemeks

oleva elamu ja Lepingu täitmine muutus võimatuks.

84. Pooled ei vaidle selle üle, et 28.02.2022 saatis hageja kostjale FBM sõnumi: „/…/Jutt

selline, et ei tulegi ehitust. Täna läheb maja kuulutus üles ja siis maiks arvaks kolinud /…/“(dtl

20).

85. Poolte järgnev kirjavahetus kinnitab, et kostja sai aru, et Lepingut enam täitma ei pea, mis

on tavapärane lepingu lõppemise tagajärg (vt ka VÕS § 188 lg 2, § 195 lg 2, § 207 lg 1).

86. Kohus saab poolte poolt esitatu alusel aru, et pärast seda, kui poolte vahel tekkis vaidlus,

mis saab hageja tasutud 10 000-eurosest ettemaksust (kostja ei soovinud seda tagastada, dtl

202-204), esitas hageja 07.07.2022 kostjale kirjaliku ülesütlemise avalduse viitega Lepingu p-

le 10.3 koos nõudega tagastada tasutud ettemaks 10 000 eurot (dtl 24).

87. Dtl 170-187 on hageja esitatu alusel näha familiaarne vestlus kahe osapoole vahel, kellest

üks on kostja juhataja H. L. ja teine on hageja, kellele need sõnumid on saadetud. Ka kostja on

19.12.2022 menetlusdokumendi lisaks oleva tasaarvestusavalduse nõude tõendamiseks

esitanud ehitusalast nõustamist käsitlevad FBM väljavõtted (dtl 147 jj), millest nähtub

kirjavahetus märts 2021-oktoober 2021 muuhulgas ka ehitusalastel teemadel.

88. Seega poolte omavaheline suhtlus oli tavapärasest vähem formaalne, kasutati kaasaegseid

suhtlusplatvorme Tik-Tok ja FBM ning ehitusalane nõustamine väljendus pigem kogenuma

inimese nõuandena (formaalsem ehitusalane nõustamine eeldaks objekti põhjalikku ülevaatust

ja ülevaatuse tulemuste kaardistamist ning nende alusel analüütilise arvamuse koostamist koos

viidetega ehitualastele seadustele, -normidele jms), kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

ettevõtja ehitusalast analüüsi ja sellel põhinevaid nõuandeid.

89. Seaduses ei ole lepingu ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet (vt ka RKTK lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-143-09. Kuigi Riigikohtu lahend pärineb rohkem kui 10-aasta tagusest

ajast, ei ole seadust selles osas muudetud ja kohtu arvates kohaldub see ka tänapäeval). Seega

kui hageja tahteavaldus, milles selgelt väljendub soov Leping lõpetada kostjale kätte

toimetatakse ja kostja saab samuti aru, et hageja soovib Lepingut lõpetada, siis saab hageja

tahteavaldust 28.02.2022 pidada teateks Lepingu lõpetamise soovist.

90. Kohus järeldab eelöeldust, et pooled suhtlesidki Lepinguga seotud küsimustes

formaalsusteta ning hageja 28.02.2022 avaldatut saab pidada Lepingu lõpetamise teateks.

Hageja sellest kuupäevast alates Lepingu täitmist enam ei nõudnud ning alates 23.03.2022 oli

Lepingu eseme müügi tõttu muutunud Lepingu täitmine ka võimatuks. Sellistel asjaoludel oleks

asjakohatu jaatada Lepingu edasist kehtivust. Kohus leiab, et hageja 07.07.2022 Lepingu

ülesütlemise avaldust võib pidada kinnituseks sellest, et hageja soovis ühemõtteliselt kinnitada

soovi Leping lõpetada ning saada tagasi ettemaksuna tasutud 10 000 eurot. Mõlemad avaldused

on kostja kätte saanud (viimase kättesaamist kinnitab kostja 07.07.2022 e-kiri, dtl 30).

91. Järgnevalt hindab kohus, kas hagejal oli materiaalõiguslik alus Lepingu ülesütlemiseks.

92. VÕS § 655 lg 1 sätestab tellija (ehk antud juhul hageja) õiguse igal ajal töövõtulepingu üles

öelda. Seega tellija võib põhjuseid ära näitamata lepingu alati üles öelda (välja arvatud, kui

pooled on omavahelises lepingus sätestanud teisiti ja tellija ei ole tarbija). Kostja ei pea olema

lepingut rikkunud ja praegusel juhul ei väidagi pooled, et kostja oleks Lepingut rikkunud.

93. Seega loeb kohus Lepingu lõppenuks hageja 28.02.2022 ülesütlemise avaldusega, mille

tõttu alates 28.02.2022 Lepingu täitmise kohustust vastastikku ei olnud (VÕS § 195 lg 2).

Hageja õigus Leping üles öelda tuleneb VÕS § 655 lg 1.

94. Kostja poolt kohtumenetluse ajal esitatud Lepingu ülesütlemise avalduse 08.11.2022 jätab

kohus tähelepanuta, kuna kostja avalduse esitamise ajaks oli Leping juba lõppenud (alates

28.02.2022), seega ei saa kostja avaldusel enam olla õiguslikku toimet.

95. Tööettevõtulepingu ülesütlemise tagajärgi on Riigikohus oma lahendites käsitlenud (vt nt

RKTK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-16) ja selline käsitlus tuleneb ka otseselt seadusest: VÕS

§ 655 lg 1 teise lause kohaselt kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus

nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku

hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult

omandada.

96. Kostja on 03.03.2023 menetlusdokumendis esitanud alternatiivse tasaarvestuse avalduse,

mille kohaselt on tema tasaarvestatavaks nõudeks hageja vastu kostja tasunõue Lepingu VÕS

§ 655 lg 1 tagajärjena. Kostja tasunõue on 10 000 eurot+km (kogu tasu Lepingu järgi 34 088

eurot+km vastavalt hinnapakkumise variant 2).

97. Siiski on pooled Lepingu p-s 10.3 kokku leppinud VÕS §-st 655 lg 1 erineva tagajärje

juhuks, kui tellija Lepingu üles ütleb – sellisel juhul kohustub tellija tasuma töövõtjale kõik

ehitusobjektil ülesütlemise hetkeks tegelikult tehtud ehitustöö täitmiseks kantud ja

dokumentaalselt tõestatud kulutused.

98. Seega ei saa kostjal olla hageja vastu Lepingu tasu nõuet vaid ainult nõue reaalselt tehtud

töö eest.

99. Kostja ongi ühe alternatiivina esitanud, et on Lepingu raames hagejat ehitusalaselt

nõustanud, teinud korduvaid visiite elamu juurde, teinud seal mõõtmisi, analüüsinud hageja

esitatud jooniseid jms. Või siis on olnud see eraldi teenus ja kostjal on tasunõue VÕS § 1018

lg 1 ja § 1023 lg 2 alusel (dtl 318 p 15).

100. Hageja ei pea seda aga Lepingu täitmiseks, sest pooled ei ole kunagi kokku leppinud, et

hinnapakkumise koostamine ja mõne joonise ülevaatamine oleks eraldi ehitustööd, mille eest

tasu nõuda. See ei olnud hagejale ettenähtav. Samuti selgitab hageja, et kostja tuli elamu juurde

sageli sõbraga koos mööda sõites kohvi jooma. Ehitamisest räägiti muuhulgas ka. Nõustamine

eraldi teenusena – selles ei ole pooled kunagi kokku leppinud.

101. Kohus arvab, et kostja käsitlus (mis tugineb õiguskirjandusele, M.Käerdi jt VÕS § 637/p

3.5, lk 660 – P.Varul jt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tln, Juura 2021), mille

kohaselt kui pooled töövõtulepingu sõlmivad, hõlmab kokkulepitud tasu ka hüvitist eelarve

koostamise ja muude lepingu ettevalmistamiseks tehtud eeltööde eest, kui pooled ei lepi kokku

teisiti, on iseenesest õige.

102. Õige on aga ka hageja väide, et pooled ei ole Lepingus eraldi kokku leppinud Lepingu

täitmist ettevalmistavate tööde tasustamises (vt ka hinnapakkumine dtl 50 jj).

103. Kostja on menetluses tuginenud muuhulgas sellele, et ta on teinud ettevalmistavaid töid

ka hageja uue elamu juures: nõustanud ja koostanud hinnapakkumise. Selle nõude alusena toob

kostja tuginenud nii VÕS § 655 lg 1 kui ka VÕS § 1018 ja § 1023.

104. Kohus leiab, et kostja nõue ja tegevused saavad tuleneda poolte vahel sõlmitud Lepingust

ja selle ülesütlemise õiguslikest tagajärgedest. Muud õigussuhted, sealhulgas käsundita

asjaajamine, pooltevahelisele tööettevõtu lepingust tulenevale õigussuhtele ei kohaldu.

105. Kui hageja 28.02.2022 teatas kostjale, et ehitust ei tule ja elamu müüakse, vastas kostja,

et „minu pärast pole vaja muretseda“(dtl 16), mis võis hagejale jätta mulje, et Lepingu

lõpetamine kostjale probleeme ei valmista ega viidanud kuidagi sellele, et kostja hakkab

hagejalt hiljem tasu nõudma.

106. Menetluses on kostja esitanud oma tehtud töö tõendamiseks poolte FBM ja Tik-Tok

vestlused. Dtl 58-60 on kostja siiski vaid küsinud ehitusloa saamise kohta; dtl 64 arutlevad

pooled selle üle, kas ja millal vaadelda jooniseid; 15.03.2022 on hageja asunud arutlema

ettemaksu tagastamise või muul viisil kasutamise üle, otsest nõustamist või muud erialast see

ei sisalda (dtl 65-67); hageja on saatnud kostjale kaks fotot ja eluruumide plaani, ilmselgelt

vajalik hinnapakkumise tegemiseks, kuid tegemist pole ehitustööde vms sellisega; dtl 76

nähtub, et pärast seda, kui hageja uue maja juures kostja töid ei saa, siis on pooled läinud

vaidlema ettemaksu tagastamise osas.

107. Dtl 68 on kostja esitanud eelarve hageja uue maja juures tööde tegemiseks ning selles on

esimesel real märgitud eelmise projektiga tegelemise maksumuseks 3 248 eurot+km.

108. Dtl 72 on kostja poolt 08.11.2022 esitatud omapoolne ülesütlemise avaldus, millele on

lisatud kostja arvutused hagejale nõude esitamiseks summas 10 646,15 eurot ja see sisaldab

kostjal saamata jäänud tulu 6 261,35 eurot, projektiga tegelemist 3 897,6 eurot ja ka

kohtudokumentidega tegelemist summas 487,2 eurot.

109. Edasi on kostja dtl 146 esitanud uue ülevaate sellest, milline on olnud tema asjaajamine

nii Lepingu esemega kui ka uue maja juures, kokku kostja oma töö hinnaks arvestanud 4 338,5

eurot+ km (sellest töö uue maja projektiga on 599 eurot ja viimase reana tabelis kliendisuhtlus

lepingu lõpetamise teemal 87 eurot).

110. 19.12.2022 esitas kostja tasaarvestusavalduse summas 5 206,2 eurot (asjaajamise eest) ja

03.03.2023 tasaarvestusavalduse 12 000 eurot+km (Lepingut tulenev tasunõue).

111. Seega kostja on menetluses ebajärjekindlalt esitanud hageja vastu aina uusi ja

ebaolulisemate tegevuste eest nõudeid, mis näivad olevat pigem emotsionaalset, kui

finantsmajanduslikku või õiguslikku laadi.

112. Iseenesest ei ole hageja vastu vaielnud poolte kirjavahetusele, mille kohta on menetluses

mitmel korral tõendeid esitatud, ega ka sellele, et kostja käis hagejal külas, koos vaadeldi

jooniseid, 16.03.2021 toimus põranda avamine jne. Kuid hageja väidab, et ehitusalaseid

küsimusi arutati ka vahel, kuid see kõik oli pigem tuttavale küllaminemise ja kohvijoomise

laadis.

113. Kohus leiab, et Lepingu p 10.3 alusel on kostjal õigus nõuda tasu ainult Lepinguga seotud

ja seisuga 28.02.2022 (Lepingu ülesütlemine) tehtud tööde eest.

114. Lepingus ei ole eristatud töid ettevalmistavaid tegevusi ning samuti ei ole kokku lepitud,

et eelarve koostamine kuulub eraldi tasustamisele. Kokku pole ka lepitud, et Lepingu

ülesütlemise korral toimub tehtud tööde eest tasumine mõnel muul alusel.

115. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14 selgitanud, et VÕS § 14 lg 2

kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik

peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi.

116. Riigikohus on lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud ka varasemates lahendites

(vt nt RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14; 5 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14)

ja leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb

pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust

tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist.

117. Kohtu hinnangul ulatub tellija huvi tasu suurusele, mida ta on kohustatud töövõtu lepingu

alusel töövõtjale maksma. Tellija huvi ulatub kõigile tasu osadele ja ka sellele, mida ta on

kohustatud maksma siis, kui leping üles öeldakse.

118. Tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et kostja oleks hagejale selgitanud või et pooled oleks

Lepingus kokku leppinud, et lepingu ülesütlemisel tuleb hagejal kostjale tasuda ka nende

teenuste ja tööde eest, mis ei ole ehitamine. Seda ei ole kostja hagejale selgitanud ka uue maja

lepingueesetel läbirääkimistel. Lisaks on kostja tasu nõudnud ka eelarve ja lepingu koostamise

ning lepingus parandusettepanekute eest (dtl 146 ülalt 5 positsioon tegevuste tabelis; hind 841

eurot).

119. Kohus leiab, et Lepingus ettenähtud tööde hulka võib siiski arvestada tegevused, mis

seisnesid konkreetsete Lepingus kokkulepitud tööde ettevalmistamises, kuigi neid ei ole

Lepinguga seotud hinnapakkumises otseselt eraldi esile toodud ja kostja ka ei hoiatanud hagejat

võimalike täiendavate kulutuste eest, mis võivad järgneda Lepingu ülesütlemisele. Kaudselt

võib selle siiski Lepingu p 10.3 välja lugeda: „/…/ehitustöö täitmiseks kantud ja

dokumentaalselt tõestatud kulutused/../.“ Ehitustöö täitmine on ka ettevalmistavad tööd, et

saaks Lepingut täitma asuda. Dokumentatsiooni kulude kandmise kohta ei saa eeldada, kui

Lepingu täitmine on seisnenud objekti vaatluses, konsultatsioonides ja aruteludes.

120. Kuna hageja on möönnud kostja teatud tegevused objektil ega ole ka eitanud, et muude

vestluste hulgas arutati ka ehituslikke küsimusi, siis arvestab kohus kostja 19.12.2022 esitatud

asjaajamise ülevaatega (t lk 146) jättes sellest välja VÕS § 637 lg 2 alusel eelarve ja lepingu

koostamise ja muutmise tasu 841 eurot + lepingu lõpetamise läbirääkimiste tasu 87 eurot, VÕS

§ 14 lg 2 alusel 599 eurot uue lepingueelsete läbirääkimiste tasu (tegevused pärast 28.02.2022)

ning tasu külastuste eest, mille sisu pole tsiviilasja materjalide alusel võimalik üheselt tuvastada

(7x35 eurot). Kokku arvestab kohus kostja esitatud tegevuste tabelist kostja hinnakirja

(hinnakirjale pole hageja vastu vaielnud) alusel tegevusi kokku summas 2 566,5 eurot (koos

käibemaksuga 3 079,8 eurot).

121. Kohus loeb seega, et kostjal on hageja vastu Lepingu p 10.3 alusel tasunõue tehtud tööde

eest summas 3 079,8 eurot, mille osas saab kostja esitada hageja nõude vastu tasaarvestuse

avalduse.

122. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS §-s 198

sätestatule toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on sellise avalduse

esitanud (19.12.2022 menetlusdokumendis).

123. Riigikohus on jaatanud võimalust esitada tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal

(RKTK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10).

124. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.

125. Seega arvestades hageja nõuet 9 000 eurot ning kostja vastunõuet 3 079,8 eurot, võlgneb

kostja hagejale tasaarvestuse tulemusena 5 920,2 eurot (9 000-3 079,8). Kohus leiab, et see

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Viivisenõue

126. Kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks 5 920,2 euro ulatuses, kuulub kostjalt VÕS

§ 113 lg 1 alusel ja määras välja mõistmisele ka viivis sellelt summalt alates 01.03.2022

(lepingu ülesütlemisele järgnev päev ehk nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni otsuse

tegemiseni 01.09.2023 ja sealt edasi TsMS § 367 alusel kuni kohase täitmiseni samuti seaduses

sätestatud määras.

127. Viivis perioodi 01.03.2022-01.09.2023 eest arvutatuna summalt 5 920,2 eurolt seaduses

sätestatud määras, on 827,94 eurot ja selle summa mõistab kohus samuti kostjalt välja.

128. Viivisenõude osalise rahuldamise tõttu muutub ka tasaarvestuse lõpptulem: kostjal tuleb

tasuda hagejale kokku 6 748,14 (5 920,2 + 827,94) eurot.

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

129. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

130. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis leiab kohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades,

et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

131. Kohus arvestab menetluskulusid selliselt jaotades sellega, et hageja loobus hagist osaliselt,

et kostja pakkus hagejale menetluse käigus mitmel korral kompromissi (06.02.2023

kohtuistungil pakkus kostja hagejale kompromissi korras põhivõla katteks 5 000 eurot, millega

hageja ei nõustunud) soovides seega mitmel viisil poolte menetluskulusid kokku hoida.

Muuhulgas kostja 19.12.2022 tasaarvestusavaldus summas 5 206,2 eurot läheneb kohtu

tuvastatud kostja tasaarvestuse aluseks olevale nõudele 3 079,8 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik