1-10-5205/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.03.2011 Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-10-5205

Kohtunik

Anne PALMISTE

Rahvakohtunikud

Elle PORKMAN

Liisi LEPIK

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlgid

Leonora NÕMMIK, Olga NÕMMEMEES

Prokurör

Anu TOLUK

Kaitsjad

vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV

vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN

Asja läbivaatamise

kuupäevad

14.02.2011 – 15.02.2011

Kriminaalasi

X süüdistus KarS §200 lg.2 p.4, 7, 8; §199 lg.2 p.5, 9

ja §121 järgi

Y süüdistus KarS §200 lg.2 p.4, 7, 8 järgi

üldmenetluses

Süüdistatavad

X

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, kodakondsuseta,

xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx, töökoht

xxx, xxx, töövõimekaotus xx%, varem kriminaalkorras

karistatud

-

Ida-Viru Maakohtu 01.07.1997 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 6

kuud

-

Kohtla-Järve Linnakohtu 01.11.1999 otsusega

KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega

1 aasta 4 kuud

-

Lääne-Viru Maakohtu 11.09.2001 otsusega

KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 ja §84 järgi

vabadusekaotusega 3 aastat katseajaga 3 aastat

-

Ida-Viru Maakohtu 31.07.2003 otsusega KrK

§139 lg.2 p.2 järgi vangistusega 1 aasta 9

kuud 6 päeva

-

Ida-Viru Maakohtu 20.09.2004 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2, 3; §141 lg.2 p.1, 2, 4; §143 lg.2

p.1, 2 ja §140 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vangistusega 3

aastat

-

Viru Maakohtu 14.01.2010 otsusega KarS

§201 lg.2 p.1 ja §121 järgi vangistusega 10

kuud tingimisi katseajaga 24 kuud

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates

22.03.2010

Y

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx,

töökoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud

-

Ida-Viru Maakohtu 13.02.2003 otsusega KrK

§140 lg.2 p.1, 2 järgi rahalise karistusega 186

päevamäära ulatuses, s.o. summas 9300 krooni

-

Ida-Viru Maakohtu 29.11.2005 otsusega KarS

§199 lg.2 4, 5, 7, 8 ja §200 lg.1 järgi

vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi

katseajaga 2 aastat

-

Viru Maakohtu 03.01.2006 otsusega KarS

§199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta 8

kuud tingimisi katseajaga 2 aastat 3 kuud

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates

18.01.2010

Käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas

(nr.09240101315)

Kannatanud

A

isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht

xxx, xxx

B

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx,

töökoht xxx

C

isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx, õpib

XXX II kursusel

Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Y Karistusseadustiku §200 lg.2 p.4, 7 järgi ja mõista karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

Mõista Y õigeks Karistusseadustiku §200 lg.2 p.8 järgi seoses prokuröri loobumisega

süüdistusest.

Y suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ning

Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4-1 ja §429 alusel kohaldada tõkendit –

vahistamine.

Y karistuse kandmise algus on 03.03.2011.

Süüdi tunnistada X Karistusseadustiku §200 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks

4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada X Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi (05.01.2010 toimepandud

kuritegu, kannatanu XXX OÜ) ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva

vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega mõista XLE liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada X Karistusseadustiku §121 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

kuud vangistust.

Süüdi tunnistada X Karistusseadustiku §199 lg.2 p.5, 9 järgi (04.02.2010 toimepandud

kuritegu, kannatanu B ja 10.04.2010 toimepandud kuritegu, kannatanu YYY AS Y)

ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega mõista XLE liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust – 6 (kuus) kuud

vangistust – Viru Maakohtu 14.01.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse

– 10 (kümme) kuud vangistust – võrra ja mõista XLE liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4

(neli) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista XLE liitkaristuseks mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

X suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ja

Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4-1 ja §429 alusel kohaldada tõkendit –

vahistamine.

X karistuse kandmise algus on 03.03.2011.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista YLT ja XLT

solidaarselt A kasuks tsiviilhagi katteks 577 (viissada seitsekümmend seitse) eurot

76 senti.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista XLT tsiviilhagide

katteks

-

B kasuks 318 (kolmsada kaheksateist) eurot 92 senti

-

YYY AS (registrikood xxxxx, asukoht Xxxx xx Jõhvi vallasisene linn Ida-

Virumaa, a/a xxxxx Swedbank AS) kasuks 420 (nelisada kakskümmend) eurot

10 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt YLE

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista

välja riigituludest 341 (kolmsada nelikümmend üks) eurot 30 senti (s.h. juurdemaks

ettevalmistuse eest 140,60 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 143,82 eurot,

käibemaks 56,88 eurot).

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt

XLE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja

mõista välja riigituludest 474 (nelisada seitsekümmend neli) eurot 42 senti (s.h.

ettevalmistus 140,60 eurot, kohtuistungil osalemine, kohtuotsuse kuulutamine ja

apellatsiooniõiguse selgitamine 159,80 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise kohta

jõudmiseks kulutatud aja eest 14.02.2011 summas 19,17 eurot, 15.02.2011 summas

19,17 eurot ja 03.03.2011 summas 19,17 eurot, sõidukulud 14.02.2011 summas 12,48

eurot, 15.02.2011 summas 12,48 eurot ja 03.03.2011 summas 12,48 eurot, käibemaks

79,07 eurot).

Välja mõista YLT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha

seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 695 (kuussada

üheksakümmend viis) eurot 04 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4

alusel kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtueelses menetluses makstud

tasu eest 29 (kakskümmend üheksa) eurot 92 senti (Viru Ringkonnaprokuratuuri

prokurör Anu TOLUKI 09.04.2010 määrus) ja kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai

RÕŽOV) kohtulikus menetluses osalemise eest 341 (kolmsada nelikümmend üks)

eurot 30 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Välja mõista XLT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha

seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 695 (kuussada

üheksakümmend viis) eurot 04 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4

alusel kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtueelses menetluses

makstud tasu eest 113 (ükssada kolmteist) eurot 35 senti (Viru

Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu TOLUKI 09.04.2010 ja prokuröri abi Kristiina

ERTE 23.09.2010 määrused) ja kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN)

kohtulikus menetluses osalemise eest 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot 48 senti

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalist koopia tegemise eest 90 senti riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses

makstud tasu summas 113 (ükssada kolmteist) eurot 94 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb YL ja XL tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank

AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime,

kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Asitõend – CD plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku

§126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 29.03.2011.

Süüdistused

Y on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 29.11.2005 karistatud Ida-

Viru Maakohtu poolt KarS §200 lg.1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud tingimisi

katseajaga 2 aastat, pani toime röövimise:

06.12.2009 kella 02.00 paiku Kohtla-Järvel Maleva tänaval maja nr.9 juures koos Xga,

tegutsedes üheskoos ja kooskõlastatult võõra vara äravõtmise eesmärgil, kasutasid

vägivalda A suhtes, nimelt X läks tagant A juurde, sulges ühe käega suu ja käskis vait olla.

Pärast seda X võttis käe suu pealt ja pani vastu A kõri metallist eseme. Y hakkas sel ajal

läbi otsima A taskuid. Jope ülemistest taskutest võttis Y välja raha summas 300 krooni ja A

poja D Swedbank AS pangakaardi, kampsuni taskust võttis ta välja mobiiltelefoni Nokia

2680 (maksumusega 1200 krooni), seejärel võttis sõrmest 7 sõrmust: laulatussõrmus

väärtusega 350 krooni, safiiriga hõbesõrmus väärtusega 5000 krooni, halli värvi metallist

sõrmus väärtusega 30 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 120 krooni, halli

värvi metallist sõrmus väärtusega 100 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 150

krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 90 krooni. Seejärel jooksis Y

pangaautomaadi poole. X jätkas A kinnipidamist tema kõri vastu pandud metallist

esemega, rääkides samal ajal oma mobiiltelefoni teel Yga. Seejärel nõudis X Alt röövitud

pangakaardi PIN koodi. Pärast seda, kui A oli öelnud temale pangakaardi vale PIN koodi,

ütles X Ale: „Mis, lita, kas elust on villand või?” Pärast sellist ähvardust ütles A õige PIN

koodi, mille X ütles telefoni teel Yle. Pärast seda viis X A veidi kõrvale, tõukas teda ja

põgenes sündmuskohalt. Sel ajal võttis Y pangakaardiga välja raha summas 500 krooni,

pärast mida oli selle pangakaardiga veel välja võetud sularaha kogusummas 1300 krooni.

Oma tegevusega põhjustasid Y ja X Ale kahju summas 9 170 krooni.

Sellega pani Y toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud

röövimise, grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. KarS

§200 lg.2 p.4, 7, 8 ettenähtud kuriteo.

X on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 20.09.2004 karistatud Ida-

Viru Maakohtu poolt KrK §141 lg.2 p.1, 2, 4 alusel vangistusega 3 aastat, pani toime

röövimise:

06.12.2009 kella 02.00 paiku Kohtla-Järvel Maleva tänaval maja nr 9 juures koos Yga,

tegutsedes üheskoos ja kooskõlastatult võõra vara äravõtmise eesmärgil, kasutasid

vägivalda A suhtes, nimelt X läks tagant A juurde, sulges ühe käega suu ja käskis vait olla.

Pärast seda võttis X käe A suu pealt ja pani vastu A kõri metallist eseme. Y hakkas sel

ajal läbi otsima A taskuid. Jope ülemistest taskutest võttis Y välja raha summas 300 krooni

ja A poja D Swedbank AS pangakaardi, kampsuni taskust võttis ta välja mobiiltelefoni

Nokia 2680 (maksumusega 1200 krooni), seejärel võttis sõrmest 7 sõrmust: laulatussõrmus

väärtusega 350 krooni, safiiriga hõbesõrmus väärtusega 5000 krooni, halli värvi metallist

sõrmus väärtusega 30 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 120 krooni, halli

värvi metallist sõrmus väärtusega 100 krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 150

krooni, halli värvi metallist sõrmus väärtusega 90 krooni. Seejärel jooksis Y

pangaautomaadi poole. X jätkas A kinnipidamist tema kõri vastu pandud metallist

esemega, rääkides samal ajal oma mobiiltelefoni teel Yga. Seejärel nõudis X Alt röövitud

pangakaardi PIN koodi. Pärast seda, kui A oli öelnud temale pangakaardi vale PIN koodi,

ütles X Ale: „Mis, lita, kas elust on villand või?” Pärast sellist ähvardust ütles A õige PIN

koodi, mille X ütles telefoni teel Yle. Pärast seda viis X A veidi kõrvale, tõukas teda ja

põgenes sündmuskohalt. Sel ajal võttis Y pangakaardiga välja raha summas 500 krooni,

pärast mida oli selle pangakaardiga veel välja võetud sularaha kogusummas 1300 krooni.

Oma tegevusega põhjustasid Y ja X Ale kahju summas 9 170 krooni.

Sellega pani X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud

röövimise, grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. KarS

§200 lg.2 p.4, 7, 8 ettenähtud kuriteo.

X on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 20.09.2004 karistatud Ida-

Viru Maakohtu poolt KrK §139, §141, §143 ja §140 järgi vabadusekaotusega 3 aastat

ning 02.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest KarS §218 lg.1 järgi

rahatrahviga 2400 krooni ning 16.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest

KarS §218 lg.1 järgi rahatrahviga 3000 krooni ning 23.01.2009 Ida Politseiprefektuuri

poolt pisivarguse eest KarS §218 lg.1 järgi rahatrahviga 3060 krooni, pani toime uued

vargused:

- 05.01.2010 kella 17.40 ajal Kohtla-Järvel Xxxx xx asuva X kaupluse

müügisaalis, vaba juurdepääsu teel, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil,

varastas komplekti Gillette Fusion firma žiletiteri maksumusega 251 krooni.

Seejärel läbis kassa kauba eest maksmata, misjärel peeti kinni kaupluse

turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumata.

- 04.02.2010 kella 10.00 paiku Kohtla-Järvel Keskallee 1 asuva

kaubanduskeskuse hoone juures võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil,

avalikult, kuid vägivalda kasutamata, rebis B käest kilekoti, milles oli karpi

pakitud uus mobiiltelefon Nokia E-52 koos dokumentidega (maksumusega

4990 krooni), misjärel põgenes sündmuskohalt, tekitades sellega Ble kahju

summas 4990 krooni.

Sellega pani X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, toime pandud

süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p.5, 9 ettenähtud kuriteo.

X on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta tiris 04.02.2010 kella 08.30 paiku

Jõhvis Rakvere tänaval maja nr 3 juures Ct riietest ning lõi kaks korda Cle käega vastu

nina, tekitades temale füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Sellega pani X toime teise inimese löömise, s.o. KarS §121 ettenähtud kuriteo.

X on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles karistatud 02.01.2009 Ida

Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest KarS §218 lg.1 järgi rahatrahviga 2400 krooni

ning 16.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest KarS §218 lg.1 järgi

rahatrahviga 3000 krooni ning 23.01.2009 Ida Politseiprefektuuri poolt pisivarguse eest

KarS §218 lg.1 järgi rahatrahviga 3060 krooni ning 14.01.2010 Viru Maakohtu poolt KarS

§201 ja §121 järgi vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, pani toime uue

varguse:

- 10.04.2010 kella 13 ajal Jõhvis Xxxx xx asuva kaupluse Y taaramajast

varastas välisjälgimise kaamera maksumusega 6573,20 krooni.

Sellega pani X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p.9 ettenähtud kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav Y tunnistas end maakohtu istungi alguses süüdi osaliselt, ütluste andmise

käigus tunnistas ta enda süüd täielikult ja kahetses toimepandut.

Süüdistatav Y poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 06.12.2009 öösel oli ta

väljas koos Xga. Koos nägid nad At, kellelt tahtsid raha saada. X hoidis kannatanut

õlgadest kinni, Y otsis samal ajal läbi kannatanu taskud. Y kinnitas kohtuistungil, et

võttis kannatanu taskutest ära sularaha, pangakaardi ja kannatanu sõrmedest

sõrmused, 6 või 7 tükki, millest 3 tagastas politseile, ülejäänud kinkis ära.

Pangakaardiga võttis Y kannatanu arvelt välja 500 krooni, kohe peale juhtunut,

kusjuures talle helistas X ja ütles pangakaardi PIN-koodi, teisel korral õige.

Pangaarvel oli 1800 krooni, Y võttis välja 500 krooni ja ütles hiljem Xle, et arvele

jäi veel raha. Kannatanu taskuist võetud sularaha, pangaautomaadist võetud 500

krooni ja sõrmuseid Y Xga ei jaganud. Y kinnitas kohtuistungil, et ilma Xta ta ei

oleks üksinda saanud kannatanult asju ära võtta. Mingit terariista Y Xl ei näinud,

samuti ei näinud ta kannatanu telefoni.

Süüdistatav X tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt – 06.12.2009 kuriteos

(kannatanu A) tunnistas ta end süüdi osaliselt, 05.01.2010 kuriteos (kannatanu XXX

OÜ) tunnistas ta end süüdi täielikult, 04.02.2010 kuriteos (kannatanu B) tunnistas

end süüdi osaliselt, 04.02.2010 kuriteos (kannatanu C) ta end süüdi ei tunnistanud ja

10.04.2010 kuriteos (kannatanu YYY AS) tunnistas ta end süüdi täielikult.

Süüdistatav X poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub,

-

et 06.12.2009 oli ta koos Yga ja kannatanu At nägi ka alles siis. Y võttis

kannatanu taskust pangakaardi, X seisis samal ajal lihtsalt nende kõrval.

Kannatanu juurde jõudis X alles siis, kui Y juba sobras kannatanu taskutes. X

kinnitas, et nad läksid kannatanu juurde selleks, et küsida raha võlgu.

Kannatanu vastas, et tal on raha arvel ja seejärel Y juba võttis kannatanu

taskust pangakaardi. X kinnitas, et tema ei näinud Yi käes kannatanu taskust

võetud sularaha ja telefoni. Y jooksis pangakaardiga pangaautomaadi juurde ja

ütles, et PIN-kood on vale. Selle peale selgitas X kannatanule, et

pangaautomaat sööb pangakaardi ära, kui ta õiget PIN-koodi ei ütle, mispeale

kannatanu ütles õige koodi. Pärast seda hakkasid nad koos kannatanuga

minema sama pangaautomaadi poole, kus oli Y, kuid viimast seal enam ei

olnud. Seejärel läks X teise pangaautomaadi juurde, sai Ylt kannatanu

pangakaardi ja läks tagasi esimese pangaautomaadi juurde, et pangakaart

kannatanule tagastada, kuid kannatanut seal enam ei olnud. X ei küsinud Ylt,

palju raha arvel oli ja ise ta kannatanu pangakaarti ei kasutanud. Pangakaardi

andis X järgmisel päeval üle teistele tuttavatele, PIN-kood oli kirjas kaardi

tagaküljel. Y ilmselt ei näinud, et X ei hoidnud kannatanut kinni, vaid seisis

lihtsalt kõrval

-

et 04.02.2010 suhtles X kannatanu Bga, viimane tuli kauplusest välja ja tahtis

telefoni müüa. Mis telefoniga oli tegemist, selle vastu X huvi ei tundnud,

kilekoti sisse ei vaadanud. Kannatanu kilekott koos telefoniga sattus X kätte,

kui viimane läks telefoni ühele tuttavale pakkuma. Kui X tagasi tuli, ei olnud

kannatanut enam seal. Siis läks X mööda tänavat edasi ja andis kilekoti

telefoniga kannatanu tuttavale, kes viis telefoni pandimajja, X sai sealt 200

krooni. X nõustus, et telefoni maksumuse peab kannatanule hüvitama tema

-

et 04.02.2010 X ei löönud kannatanu Ct. Süüdistuses märgitud ajal ja kohas

ta kohtus kannatanuga ja nad tülitsesid, kuna kannatanu laimas teda naise ja

teiste sugulaste ees. Mida konkreetselt kannatanu X kohta oli rääkinud, ta ei

mäleta. X kinnitas, et tal olid halvad suhted nii kannatanu kui ka viimase

emaga, kes on ühtlasi ka X ämm

-

et kuritegudes kauplustes X ja Y ta kohtuistungil ütlusi anda ei soovi ja

jääb nende ütluste juurde, mis olid tema poolt antud kohtueelse menetluse

käigus.

Kannatanu A kinnitas maakohtu istungil, et 06.12.2009 öösel võttis ta

pangaautomaadist raha ja rääkis kodu poole minnes mobiiltelefoniga, kui tagantpoolt

pandi talle käsi suu ette. Sellel ajal, kui üks hoidis kannatanut kinni, otsis teine läbi

tema taskud, tagantpoolt, kiiresti ja professionaalselt. Läbiotsija oli üks, teine hoidis

kinni, kusjuures kannatanu tundis kaelal paremal pool mingit metallist teravat eset.

Kannatanu kinnitas, et tema kinnihoidja oli süüdistatav X, kuna viimane rääkis

temaga ja tema hääl oli kannatanul veel meeles ka kohtuistungil. See, kes kannatanu

taskud läbi otsis, oli süüdistatav Y. Kuigi kannatanu temaga ei rääkinud, nägi ta

süüdistatavate pikkusevahet väga hästi. Kui Y oli pangakaardiga ära jooksnud, ütles

kannatanu Xle vale PIN-koodi, süüdistatavad rääkisid omavahel mobiiltelefonidega ja

X ütles kannatanule, et tegemist oli vale koodiga. Siis surus ta metalleseme kõvemini

kaelale ja käskis öelda õige PIN-koodi, mida kannatanu ka tegi, kuna kartis. X ütles

õige koodi telefoni teel edasi. Kui nad raha kätte said, käskis X kannatanul teda

saata, nad hakkasid minema uue keskuse poole tagasi. Siis aga X lükkas kannatanut,

viimane kukkus ja X jooksis maja taha. See juhtus laupäeval, enne esmaspäeva ei

olnud kannatanul võimalust arvet kontrollida. Kannatanu kinnitas, et käesolevaks ajaks

on hüvitamata kahju järgmine – sularaha 260 krooni. mobiiltelefoni maksumus 1200

krooni, laulatussõrmus 500 krooni, safiiriga hõbesõrmus 5000 krooni, halli värvi

metallist sõrmus 100 krooni, halli värvi metallist sõrmus 150 krooni, pangakaardi

maksumus 30 krooni, pangaarvelt väljavõetud 1800 krooni. Kannatanu kinnitas, et sai

politseist tagasi 3 sõrmust. Samuti seletas kannatanu, et Y temaga ei rääkinud,

kannatanule jäi meelde, et ta oli väikest kasvu. Samas X häält ei unusta kannatanu

kunagi. Kannatanu taskud otsis läbi ja asjad võttis ära lühemat kasvu süüdistatav,

pikem hoidis kinni. Kannatanu sai aru, et nad tegutsevad koos. Kannatanu kartis

pikemat, kes hoidis metalleset tema kaela vastas. Tol momendil arvas kannatanu, et

tegemist oli noaga, kuid see võis olla ka kruvikeeraja või naaskel, kaela vastas oli

ainult ots, pikkus üldse umbes 10 – 15 cm. Kannatanu ei kandnud salli, mistõttu oli

metallots otse vastu kaela. Kannatanu esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 9040

krooni.

Kannatanu B kinnitas kohtuistungil, et 04.02.2010 oli tal kaasas kaks mobiiltelefoni

Nokia – E51 ja E52. Ilma jäi ta uuest telefonist Nokia E52, maksumusega 4990

krooni. Kannatanu tuli just EMT esindusest, kust ostis uue telefoni. X seisis ühe teise

noormehega poe juures, neil oli 2 – 3 telefoni taskus, pakkusid neid osta. Kannatanu

ütles neile, et just ostis uue telefoni ja näitas kilekotist telefoni karpi. Selle peale

rabas X kannatanu käest EMT kilekoti koos telefoniga ära ja jooksis ära, teine

noormees tahtis teisele poole joosta, kuid kannatanu sai teda kinni hoida. Siis tuli

teisele appi kolmas, nad rabelesid lahti ja kannatanu helistas politseisse. Kannatanu

kinnitas, et ostis uue telefoni enda tarbeks ja seda müüa ta ei kavatsenud. Kannatanu

oli kohtuistungil kindel, et kilekoti rebis tema käest ära X, ta tundis ta ära ja

kinnitas, et Xl oli ka kohtuistungile tulles seljas sama jope. Samuti oli ta enne

juhtunut Xle näkku vaadanud ja temaga vestelnud, mistõttu tunneb ta ära ka näo ja

hääle järgi. Kannatanu esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 4990 krooni.

Kannatanu C kinnitas kohtuistungil, et sõitis 04.02.2010 liinibussiga kooli, X tuli ka

selle bussi peale. Väljusid nad ühes peatuses ja X ütles kannatanule, et on vaja

rääkida, viis ta pangamaja taha ja lõi 2 korda rusikaga vastu nina, kannatanu tundis

valu. Samal ajal rääkis X kogu aeg midagi, palju, kuid mida, kannatanu ei mäleta.

Kannatanu kinnitas, et 01.01.2010 oli tal Xga konflikt, kuna viimane võttis ära tema

sõrmuse ja ei andnud tagasi. Kannatanu sõitis koju tagasi, tema ema kutsus kiirabi ja

politsei, kannatanu nina oli löökidest katki.

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul

uurimisel:

-

asitõendi 18.01.2010 vaatlusprotokoll koos fototabelitega (I kd. t.l.22-24), mille

kohaselt vaadeldi Y poolt välja antud kahte sõrmust

-

kannatanu A 21.01.2010 allkiri (I kd. t.l.33-34), mille kohaselt on ta politseist

tagasi saanud kaks sõrmust

-

XXX OÜ avaldus (I kd. t.l.47), mille kohaselt peeti kaupluses 05.01.2010

kauba eest tasumata kinni X. Kaup (raseerimispead Gillette Fusion,

maksumusega 251 krooni) on kauplusele tagastatud rikkumata

-

asitõendi 08.02.2010 vaatlusprotokoll (I kd. t.l.51), mille kohaselt vaadeldi CD-

l asuvat videosalvestust kauplusest X (asukohaga Xxxx xx Kohtla-Järve)

-

Yi 12.04.2010 avaldus (II kd. t.l.3), mille kohaselt varastati 10.04.2010 Yi

taaramajast kaamera

-

andmed videokaamera maksumuse kohta (II kd. t.l.4)

-

YYY AS hagiavaldus summale 6573,20 krooni (II kd. t.l.4a-4b)

-

asitõendi 20.06.2010 vaatlusprotokoll koos fototabelitega (II kd. t.l.7-12), mille

kohaselt vaadeldi CD-plaati.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, leidis, et süüdistatavad Y ja X panid toime neile inkrimineeritavad

kuriteod, need kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavate süü on tõendamist

leidnud.

Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Kuritegu 06.12.2009, kannatanu A

Kuna ringkonnaprokurör loobus Y osas süüdistusest KarS §200 lg.2 p.8 järgi, siis

selles osas ei pea maakohus vajalikuks seisukohta võtta.

Maakohus leiab, et süüdistatavate Y ja X süü antud kuriteo toimepanemises on

tõendatud lisaks süüdistatav Y poolt süü tunnistamisele kannatanu A ütlustega

kohtuistungil selle kohta, et tema tunneb röövi toimepanemises kindlalt ja

ümberlükkamatult ära X. Maakohus peab kannatanu põhjendusi selles osas, et ta

tunneb süüdistatava ära eelkõige tema hääle järgi, veenvateks. Kannatanu seletas

põhjalikult, et süüdistatav X rääkis temaga pidevalt, sama kinnitas ka X ise. Teise

süüdistatava kohta kinnitas kannatanu, et see oli tunduvalt lühemat kasvu, kuid

midagi ei rääkinud. Asjaolu, et tegemist oli Yga, kinnitasid nii Y ise, kui ka teine

süüdistatav X. Kannatanu ütlused ja viited süüdistatavale on olnud järjekindlad,

ühesugused ja põhjendatud. Maakohtul puudub alus neid mitte uskuda. Kannatanu

süüdistatavaid ei tundnud, maakohtu istungil ei tulnud välja ühtegi asjaolu, mis

annaksid alust arvata, et kannatanu viitab süüdistatavate peale alusetult.

Kannatanu ütlustest nähtub, et 06.12.2009 toimunud röövimise käigus surus

süüdistatav X vastu kannatanu kaela metallist eseme, kannatanu arvates kas noa,

kruvikeeraja või naaskli. Tegemist oli teravaotsalise, metallist ja umbes 10 – 15 cm

pika esemega. Süüdistatav Y mingit relva- või relvataolist eset X käes ei näinud.

Kuna ringkonnaprokurör loobus Y osas süüdistusest KarS §200 lg.2 p.8 osas, tuleb Y

selle sätte järgi õigeks mõista. Küll on aga põhjendatud süüdistus KarS §200 lg.2

p.8 järgi X osas. X ütlused maakohtu istungil selle kohta, et tema üldse kannatanut

ei puutunud ja seisis vaid kõrval, ei ole kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega.

Nii nähtub kannatanu ütlustest, et X kattis tal kõigepealt suu käega ja siis võttis

kinni ning hoidis õlgadest selliselt, et ühes käes oli tal samal ajal ka metallist ese,

mille ots ulatus vastu kannatanu kaela. Nende kannatanu ütlustega on kooskõlas ka

süüdistatav Y ütlused kohtuistungil, mille kohaselt X hoidis kannatanut õlgadest

kinni ja tema otsis samal ajal läbi kannatanu taskud. Kannatanu ütlused metallist

eseme olemasolu kohta vastu tema kaela on järjepidevad, ühesugused ja maakohtul

puudub alus neid mitte usaldada. Kannatanu ütlustest nähtub ka, et peale juhtunut oli

tema kaelal veel järgmisel päeval punane triip.

Röövimine seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald on sisult

kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine ja see peab olema suunatud

kannatanu vastupanu murdmisele või selle vältimisele. Samuti peab vägivald olema

ajaliselt seotud asja hõivamisega. Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada

tervikuna kõigile grupi liikmetele. Röövimise kaastäideviija on nii isik, kes hõivab

raha/vara ja kasutab vägivalda, kui ka see, kes otseselt seda ei tee. Vägivalda

kasutavad kannatanu suhtes kõik.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatav Y süü on õigesti kvalifitseeritud

KarS §200 lg.2 p.4, 7 ja süüdistatav X süü on õigesti kvalifitseeritud KarS §200 lg.2

p.4, 7, 8 järgi ning nende süü on tõendatud. Süüdistatavate tegevuses esinevad

eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kuritegu 05.01.2010, kannatanu XXX OÜ

Maakohus leiab, et süüdistatav X süü antud episoodis on tõendatud lisaks

süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele ka kannatanu XXX OÜ poolt

esitatud avaldusega, kust nähtub, et 05.01.2010 peeti kaupluses X (asukohaga Xxxx

xx Kohtla-Järve linn) kinni X seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone

ületamisega. Kaubaks olid raseerimispead Gillette Fusion (maksumusega 251 krooni),

kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

Kuritegu 04.02.2010, kannatanu B

Maakohus leiab, et süüdistatav X süü antud episoodis on õigesti kvalifitseeritud ja

tõendatud. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta soetas uue mobiiltelefoni (maksumusega

4990 krooni) enda tarbeks. Kaupluse juures jäi ta vestlema ja õlut jooma koos X ja

viimase tuttavaga. Kannatanu näitas Xle avatud kilekotist uue mobiiltelefoni karpi,

mille peale X rebis kilekoti kannatanu käest ära ja jooksis maja taha. X ütlused

selle kohta, et kannatanu ise palus tal oma uus mobiiltelefon maha müüa, ei ole

veenvad ega kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega. Kannatanu on järjepidevalt

ja kogu aeg kinnitanud, et soetas uue mobiiltelefoni enda tarbeks ja seda müüa ei

kavatsenud.

Kuritegu 10.04.2010, kannatanu YYY AS

Maakohus leiab, et süüdistatav X süü antud kuriteos on tõendatud lisaks süüdistatava

enda ütlustega ka asitõendi vaatlusprotokolliga (koos fototabelitega), kust tehtud

fotodelt nähtub X. Maakohus leiab, et antud kuriteos on süüteokoosseis realiseeritud.

Süüdistatava ütlused on kooskõlas antud kuriteos kogutud muude tõenditega.

Asja äravõtmise kui varguse mõiste tunnus eeldab seda, et asi ei ole süüdistatava

valduses, vaid on tema jaoks võõras valduses. Käesolevas kriminaalasjas kuulusid

varastatud esemed kannatanutele. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on

süüdistatava käes ning tal on võimalus seda oma äranägemise järgi hakata kasutama

või käsutama. Käesolevas asjas ületas X kassajoone kaupluses ilma kauba eest

tasumata ning rebis kilekoti kannatanu käest ära ja jooksis sellega ära. sellega oli tal

võimalus varastatut hakata oma äranägemise järgi kasutama/käsutama. Maakohus ei

nõustus kaitsja väitega, et kuriteos kannatanu Bga on tegemist omastamisega.

Omastamise korral on asi isiku valduses ja karistatav tegu ei seisne mitte valduse

üleminekus, vaid valduses oleva asja enda kasuks pööramises. Käesoleval juhul ei

olnud uus mobiiltelefon X valduses.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et X süü ülaltoodud kolmes kuriteos on õigesti

kvalifitseeritud KarS §199 lg.2 p.5, 9 järgi ja tema süü antud kuritegude

toimepanemises on tõendatud. Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

Kuritegu 04.02.2010, kannatanu C

Maakohus leiab, et X süü antud kuriteo toimepanemises on tõendatud. Kannatanu on

järjekindlalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil rääkinud, kuidas temaga

koos väljus liinibussist X, vedas ta pangahoone taha ja peale seda, kui kannatanu oli

tema käest tagasi küsinud oma kuldsõrmust, lõi kannatanut kaks korda käega vastu

nina, kannatanul oli väga valus. Kuigi antud juhul on süüdistatava ja kannatanu

ütlused löömise osas vastuolulised, leiab maakohus, et kannatanu ütlused on veenvad,

järjekindlad ja kooskõlas muude asja materjalidega. Kannatanu on enne ütluste

andmist maakohtu istungil hoiatatud vastutusest KarS §318 ja §320 järgi.

Löömine on inimese keha järsk mehhaaniline mõjutamine. Maakohus leiab, et X süü

on õigesti kvalifitseeritud KarS §121 järgi ja tema süü antud kuriteo toimepanemises

on tõendatud. Süüdistatava tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Süüdistatav Y puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt süü

tunnistamist, süüdistatav X osas arvestab maakohus kergendava asjaoluna tema poolt

süü osalist tunnistamist. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud maakohus kummagi

süüdistatava suhtes.

Lisaks toimepandud süütegude raskusastmetele, laadile ja hulgale arvestab maakohus

ka süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid.

Süüdistatav Y on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda ja väärtegude

toimepanemise eest 24 korda. Muuhulgas on Yt varem kriminaalkorras karistatud

KrK §140 lg.2 p.1, 2, KarS §199 lg.2 p.4, 5, 7, 8 ja §200 lg.1 järgi. Käesoleval ajal on

ta vahistatud teises kriminaalasjas.

Süüdistatav X on varem kriminaalkorras karistatud kuus korda ja väärtegude

toimepanemise eest 7 korda. Muuhulgas on Xt varem kriminaalkorras karistatud KrK

§139 lg.2, §141 lg.2, §143 lg.2, §140 lg.2; KarS §201 lg.2 ja §121 järgi.

KarS §200 lg.2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani.

Maakohus leiab, et süüdistatavate suhtes ei ole KarS §74 kohaldamiseks alust ning

see ei ole põhjendatud. Nagu nähtub eelpooltoodust, on süüdistatav Y vahistatud

teises kriminaalasjas, mis näitab seda, et ta jätkab kuritegude toimepanemist.

Süüdistatav X on osad käesolevas kriminaalasjas läbivaadatud kuriteod pannud toime

katseajal, mis näitab seda, et tingimisi mõistetud vangistus ei ole oma eesmärki

täitnud.

Arvestades kõike käesolevas kohtuotsuses ülaltoodut, leiab maakohus, et süüdistatav

Yt on võimalik KarS §200 lg.2 p.4, 7 järgi karistada vangistusega sanktsiooni

alammääras ja süüdistatav Xt tuleb KarS §200 lg.2 p.4, 7, 8 järgi karistada

vangistusega, mis on suurem kui ettenähtud sanktsiooni alammäär, kuid tunduvalt

väiksem kui karistusraamide keskmine määr.

Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav Yle karistuseks vangistuse 3 aastat ja

süüdistatav Xle vangistuse 4 aastat.

Seoses prokuröri loobumisega süüdistusest tuleb süüdistatav Y KarS §200 lg.2 p.8

järgi KrMS §301 alusel õigeks mõista.

KarS §199 lg.2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse.

Rahalise karistuse mõistmine süüdistatav Xle ei ole põhjendatud ja seaduslikud

alused selleks puuduvad. Süüdistataval puudub töökoht, seega ka legaalne püsiv

sissetulek, mis võimaldaks lisaks äraelamisele tasuda ka rahalise karistuse summat.

Maakohus arvestab siinjuures ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja

väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Arvestades ka süüdistatava

töövõimekaotust xx% ulatuses, ei ole süüdistatav X puhul piisava sissetulekuga

kohene tööleasumine tõenäoline.

Maakohus peab võimalikuks karistada süüdistatav Xt enne katseaega toime pandud

kuriteo eest vangistusega minimaalmääras, s.o. 30 päeva, katseajal toimepandud

kuritegude eest mõistab maakohus süüdistatav Xle karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS

§121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Rahalise karistuse mõistmiseks süüdistatav Xle ei ole alust ka selle sätte eest

eelpoolviidatud põhjendustel.

Maakohus peab võimalikuks karistada süüdistatav Xt selle sätte eest minimaalsele

määrale lähedase vangistusega 2 kuud.

KarS §64 lg.1 alusel peab maakohus käesolevas asjas põhjendatuks liita nii enne

katseaega toimepandud kuritegude osas kui ka katseajal toimepandud kuritegude osas

süüdistatav Xle karistused, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

Eeltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatav Xle liitkaristuseks enne katseaega

toimepandud kuritegude eest 4 aastat vangistust ja katseajal toimepandud kuritegude

eest 6 kuud vangistust. Viimast karistust tuleb suurendada Viru Maakohtu 14.01.2010

otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra – 10 kuud vangistust. Maakohus

mõistab süüdistatav Xle liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistab maakohus süüdistatav Xle

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 6 kuud vangistust.

Mõlema süüdistatava suhtes olid käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkendiks

elukohast lahkumise keeld.

Vastavalt KrMS §130 lg.4-1 võib kohus vabaduses viibiva süüdistatava vahistada, et

tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Maakohus leiab, et antud juhul on eelnimetatud sätte kohaldamine põhjendatud

mõlema süüdistatava suhtes. Maakohtul puudub veendumus selles osas, et vabaduses

olles lähevad mõlemad süüdistatavad ettenähtud tähtajal vabatahtlikult kandma

vangistust.

Eeltoodu alusel algab karistuse kandmise tähtaeg mõlemal süüdistataval 03.03.2011.

Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui

see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu A maakohtu istungil esitanud tsiviilhagi

summas 9040 krooni (s.o. sularaha 260 krooni, telefoni maksumus 1200 krooni,

laulatussõrmuse maksumus 500 krooni, safiiriga hõbesõrmuse maksumus 5000 krooni,

2 halli värvi metallist sõrmust maksumustega 100 krooni ja 150 krooni, taastatud

pangakaardi maksumus 30 krooni ja pangaarvelt võetud 1800 krooni).

Süüdistatav Y on kannatanu A tsiviilhagi tunnistanud sularaha 260 krooni, sõrmuste

ja pangaarvelt võetud 500 krooni osas. Süüdistatav X ütluste kohaselt ei ole tema

kannatanu Alt midagi võtnud.

Maakohus leiab, et kannatanu A tsiviilhagi on põhjendatud kogu summa ulatuses ja

kahjusumma kuulub väljamõistmisele kannatanu kasuks solidaarselt. Kannatanu jäi

oma varast ja sularahast ilma süüdistatavate poolt tema suhtes toimepandud kuriteo

tulemusel.

Süüdistatavatelt Ylt ja Xlt kuulub solidaarselt kannatanu A kasuks väljamõistmisele

577 eurot 76 senti.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu B esitanud maakohtu istungil tsiviilhagi

summas 4990 krooni (s.o. uue mobiiltelefoni maksumus). AS EMT 04.02.2010 arve-

saatelehest nr.51426303 nähtub, et mobiiltelefoni Nokia E52 maksis 4990 krooni ja

B on nimetatud summa tasunud (I kd. t.l.84).

Süüdistatav X nõustus maakohtus istungil eelnimetatud tsiviilhagi hüvitamise

kohustuse ja tsiviilhagi summaga.

Maakohus leiab, et kannatanu B tsiviilhagi on põhjendatud kogu summa ulatuses ja

kahjusumma kuulub väljamõistmisele süüdistatav Xlt.

Eeltoodu alusel kuulub süüdistatav Xlt kannatanu B kasuks väljamõistmisele 318

eurot 92 senti.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu YYY esitanud tsiviilhagi summas 6573,20

krooni (s.o. videokaamera ja toiteploki maksumus). Moya Baltic Operation Services

OÜ teatest nähtub, et videokaamera maksumus oli 5131,50 krooni + 20% käibemaks

ja toiteploki maksumus 416 krooni + käibemaks, kokku on nimetatud teatel märgitud

summaks 6573,20 krooni (II kd. t.l.4).

Süüdistatav X on oma süüd nimetatud kuriteoepisoodis tunnistanud, samuti ka

esitatud tsiviilhagi. Maakohtu istungil ta tsiviilhagile ja summale vastu ei vaielnud.

Maakohus leiab, et kannatanu YYY AS tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub

täielikult rahuldamisele

Süüdistatav Xlt kuulub väljamõistmisele kannatanu YYY AS kasuks 420 eurot 10

senti.

Käesoleva kriminaalasja materjalide juurde oli võetud asitõendina CD-plaat (kuriteos

seoses videokaamera vargusega (II kd. t.l.37).

Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.1 kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta

kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses

olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Maakohus leiab, et põhjendatud on ringkonnaprokuröri taotlus jätta CD-plaat

eelnimetatud sätte alusel kriminaalasja juurde.

Anne PALMISTE

Liisi LEPIK

Elle PORKMAN

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik