3-23-742/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-742

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 3. aprilli 2023. a otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja toimikusse kaebaja kohta tehtud Rahvastikuregistri päringu väljavõte.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja praegune nimi X ja endine nimi X

tähemärkidega. Jätta avaldamata kaebaja isikukood.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päeva apellatsioonkaebuse esitamiseks

on esmaspäev 1. oktoober 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (varasema nimega X, isikukood xxxxxxxxxxx) mõisteti Jõgeva Rajooni Rahvakohtu

26. novembri 1984. a otsusega süüdi ENSV kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 järgi ja teda karistati

nelja-aastase vabadusekaotusega tugevdatud režiimiga kinnipidamiskohas. Kaebaja mõisteti

süüdi selle eest, et ta levitas diskorina esinedes läbi mikrofoni nõukogude tegelikkust

3-23-742

2(4)

halvustavaid sõnumeid, millega moonutas nõukogude ühiskonna moraalseid ja kõlbelisi

tõekspidamisi ning irvitas nende üle. Riigikohus tühistas 15. veebruari 1994. a otsusega Jõgeva

Rajooni Rahvakohtu otsuse ja rehabiliteeris kaebaja.

2. Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse, milles

palus endale määrata represseeritu pensioni alates 16. märtsist 2023.

3. SKA leidis 3. aprilli 2023. a kirjas, et kaebajal on okupatsioonirežiimide poolt

represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 12 p 1 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile

neli aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ehk alates 13. maist 2023. Murru Vangla teatise

järgi kandis kaebaja Rummu Vanglas karistust 30. juunist 1984 kuni 30. juunini 1988.

4. x esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus SKA 3. aprilli 2023. a otsuse

tühistada. Kaebaja palus kohtul lükata ümber ameti ReprS tõlgenduse ja teha kindlaks tema

õigus minna pensionile alates 16. märtsist 2023.

4.1. Kaebaja suhtes kohaldati administratiivset järelevalvet aasta aja jooksul pärast vanglast

vabanemist, 30. juunist 1988 kuni 30. juunini 1989. Sellega rikuti tema õigust olla vaba

kodanik. Meetmetel oli repressiivne iseloom. Kaebajale määratud kitsendused olid sama-

väärsed nendele inimestele seatud kitsendustega, kellel keelati teatud regioonides viibida või

kodudesse naasta või kes sündisid represseeritud peredesse.

4.2. Kaebaja esitas järelevalvemeetmete rakendamise kinnituseks kohtumäärused, millega talle

määrati rahatrahvid selle eest, et ta ei viibinud ettenähtud ajal oma kodus. 15. juulil 1988 määras

rahvakohtunik kaebajale trahvi 20 rubla selle eest, et ta ei viibinud 13. juulil 1988 kell 22.50

määratud elukohas. 21. novembril 1988. a karistas rahvakohtunik kaebajat 30-rublase trahviga

selle eest, et ta ei viibinud oma elukohas 9. novembril 1988 kell 00.20.

4.3. Kaebaja leiab, et pärast vangistust aasta aja jooksul kohaldatud repressioonid annavad talle

õiguse minna pensionile viis aastat enne vanaduspensioniiga. Kuigi vahe kaebaja taotletud ja

SKA arvestatud pensionile minemise aja vahel on vaid paar kuud, on vahe kaebaja jaoks

oluline. Vastustaja ei arvestanud sellega, et kaebaja invaliidistus vangilaagris viibimise ajal ja

tõttu (raskekujuline I tüüpi diabeet, mis on põhjustanud liikmete ja nägemise kahjustuse).

5. Vastustaja esitas vastuse, milles palub kaebuse rahuldamata jätta.

5.1. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja viibis neli aastat kinnipidamiskohas. Seda on kaebajale

ReprS alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramisel arvesse võetud. SKA määras

15. mai 2023 otsusega nr 1 kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alates 13. maist 2023.

5.2. Represseeritul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne vanadus-

pensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud aasta kohta.

Administratiivse järelevalve ajal ei viibinud kaebaja kinnipidamiskohas ega asumisel. On

mõistetav, et kaebaja peab administratiivse järelevalve aega enda suhtes toime pandud

repressiooniks, kuid see ei anna talle ReprS-st tulenevalt lisaõigusi.

5.3. Eesti Vabariik ei vastuta Eestit okupeerinud riikide toimepandud õigusvastaste tegude eest.

ReprSi vastuvõtmisega on riik vabatahtlikult otsustanud leevendada võõra riigi tekitatud üle-

kohut. Seetõttu on seadusandjal ulatuslik kaalutlusruum, kas üldse ja kui, siis milliste

repressioonide all kannatanud inimeste olukorda leevendada.

6. Kaebaja esitas seisukoha, milles leidis järgmist.

6.1. Kaebajale pole siiani selgitatud, kes ja millisel alusel määras talle üheks aastaks järele-

valve, millega piirati tema vaba liikumist, võimalusi igapäevatoiminguid teha ja oma tervise

eest hoolitseda, sh raviasutustesse sõita. Enamikul represseeritutest oli võimalik vabanedes

tööle asuda ja teenida välja soliidne pension. Kohtul tuleb selgitada, kas järelevalve all elanud

3-23-742

3(4)

inimesed on jäetud põhjendatult represseerituks tunnistamata. Samal ajal loetakse

represseerituks Siberis sündinud ja seal oma noorusaja veetnud inimesed. See tekitab ebavõrdse

kohtlemise probleemi.

6.2. Võõraks riigiks ja võõra riigi ametnikeks ei saa pidada näiteks endist Riigikohtu

kohtunikku Peeter Vaherit, kes ainuisikuliselt koostas kohtumääruseid, mille peale polnud isegi

kaebeõigust. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetati ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks, mis

jätkas tegevust kuni 1992. a Riigikogu valimisteni.

6.3. Kaebaja palub, et kohus võtaks seisukoha, kas tema, kellel on püsiv tervisekahjustus ja kes

on elanud pea poole oma elust invaliiduspensionist, peab olema oma Eesti Vabariigi taastamise

kõne eest surmani alla vaesuspiiri elav pensionär. Kui kolmekordset pensionistaaži arvestataks

viie aasta eest, saaks kaebaja represseerimise eest pensionistaažiks 15 aastat.

6.4. Kaebajale jääb arusaamatuks tema pensioni arvutus. Selles on üks vangla-aasta arvestatud

tööstaažiks ja siis korrutatud ülejäänud koefitsiendiga 3. Arusaamatu on ka 20% pensionilisa

arvestamise meetod, milles arvestatakse vaid 20% rahvapensioni määrast, mitte kogu pensioni-

määra.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus kontrollis Rahvastikuregistri alusel, et kaebaja ja asja juurde lisatud tõendites

nimetatud X on sama inimene (isikukood xxxxxxxxxxx). Kohus võtab asja juurde

rahvastikuregistri päringu väljavõtte.

8. ReprS eesmärgiks on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist

kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud inimestele tekitatud ülekohut

(ReprS § 1 lg 1). Ühe leevendusmeetmena on ette nähtud soodustingimustel vanaduspensionile

saamise õigus represseeritutele, kes on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel. Nendel

inimestel on õigus hakata saama vanaduspensioni enne vanaduspensioniikka jõudmist ühe aasta

võrra iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta. Maksimaalselt on võimalik

jääda pensionile viis aastat enne vanaduspensioniiga (ReprS § 12 p 1). Lisaks arvatakse kinni-

pidamiskohas oleku aeg kolmekordselt inimese pensionistaaži hulka (ReprS § 13 lg 1 p 2).

9. ReprS §-s 2 on selgitatud, keda peetakse õigusvastaselt represseeritud isikuks selle seaduse

mõttes. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kaebaja oli ReprS mõttes õigusvastaselt

represseeritud isikuks ajavahemikul, mil ta kandis vanglakaristust okupatsioonirežiimi vastaste

väljaütlemiste eest. Selle nelja-aastase ajavahemiku eest tekkis tal õigus jääda pensionile neli

aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Samuti on tal õigus sellele, et see ajavahemik

garvataks kolmekordselt tema pensionistaaži hulka.

10. Kaebaja leiab, et teda tuleb ReprS tähenduses õigusvastaselt represseeritud isikuks pidada

ka üheaastase ajavahemiku eest pärast vangistust, mil tema suhtes kohaldati administratiivse

järelevalve meetmeid, sh eeskätt öisel ajal kodust lahkumise keeldu. Järelevalvemeetmete

rakendamist kinnitavad kaebaja esitatud tõendid (lisatud 6. aprillil 2023 esitatud kaebusele).

Eesti NSV Viljandi Rajooni Rahvakohtunike 15. juuli ja 21. novembri 1988. a määrustega

määrati kaebajale rahatrahvid selle eest, et ta rikkus talle määratud keeldu lahkuda oma alalisest

elukohast iga päev kella 22.00-st kuni järgmisel päeval kella 6.00-ni.

11. Aja eest, mil inimene ei olnud vangistatud, kuid oli allutatud järelevalverežiimile, ReprS

pensioniõigusi ette ei näe. Seega järgis vastustaja seadust, leides, et kaebajal ei ole selle aja eest

õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nii SKA kui ka kohus peavad otsuste tegemisel

lähtuma seadusest. Kaebaja kaebust oleks võimalik rahuldada üksnes juhul, kui kohus leiaks,

et seadusandja on ReprS luues põhiseadusega vastuollu läinud (vt põhiseaduse (PS) § 152).

3-23-742

4(4)

12. Kohus leiab, ReprS ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadusandjal polnud kohustust anda

inimetele pensioniõigusi kõigi õigusvastaste repressioonide all kannatamise aja eest. Vastustaja

on õigesti märkinud, et Eesti riik ei vastuta okupatsioonirežiimi poolt inimestele tekitatud

kannatuste eest. Seadusandjal oli selle üle otsustades, milliseid soodustusi milliste

repressioonide leevendamiseks rakendada, ulatuslik kaalumisruum. Ülekohtu leevendamise

ulatuse üle otsustades tuli seadusandjal teha valik riigi võimalusi arvestades. Seadusandja võis

otsustada jätta osa represseerituid seadusega pakutavate hüvede saajate ringist välja, et tagada

tõhusam toetus kõige tõsisemate repressioonide all kannatanud inimestele.

13. Teatud liiki repressioonide eest soodustingimustel pensioniõiguse tagamise näol ei ole tegu

kohustustega, mille riik on endale võtnud põhiseadusest tulenevate riigi kohustuste täitmiseks.

ReprS sätestatud leevendusmeetmete põhieesmärgiks ei ole tagada inimesele riigi abi puuduse,

terviseprobleemide või vanaduse korral (vt PS § 28 lg 2). Nende kohustuste täitmiseks on

seadusandja loonud muud meetmed. Seega ei pidanud SKA ReprS kohaldamisel arvestama

kaebaja terviseseisundit ja abivajadust ega võinudki seda teha.

14. Eeltoodu ei tähenda, et kaebaja poleks ka vaidlusalusel üheaastasel ajavahemikul

kannatanud okupatsioonirežiimi repressioonide all. Eesti riigil ei ole aga põhiseadusest

tulenevat kohustust anda talle selle ajavahemiku eest õigus soodustingimustel pensionile ja

pensionistaaži suurendamisele.

15. Kaebaja leiab, et seadusandja valikud on tekitanud põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise,

kuna erinevalt kaebaja olukorras olevatest inimestest on pensioniõigused antud asumisel

sündinud inimestele. Kohus leiab, et seadusandja pole läinud vastuollu võrdsuspõhiõigusega

(PS § 12). Inimesed, kes sündisid asumisel olles ja veetsid osa oma lapsepõlvest Siberis, ja

inimesed, kes pidid toime tulema okupatsioonirežiimi järelevalvemeetmete all elamisega oma

kodus, ei ole sedavõrd sarnases olukorras, et seadusandja peaks neid tingimata samamoodi

kohtlema.

16. Kaebaja on palunud selgitusi selle kohta, kuidas on arvutatud tema pension. Praeguse

kohtuasja raames kontrollis kohus SKA 3. aprilli 2023. a otsuse õiguspärasust. Kohtuasi ei

puuduta SKA 15. mai 2023 otsust nr 1, millega kaebajale määrati soodustingimustel

vanaduspension alates 13. maist 2023. Seda otsust ei ole ka kohtuasja toimikus. Seega ei saa

kohus selgitada kaebajale tema pensioni arvutamise asjaolusid. Vajaduse korral saab kaebaja

pöörduda selgituste saamiseks SKA poole.

17. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.

18. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei

ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

19. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja praegune ja endine nimi asendada tähemärkidega.

Kaebaja isikukood tuleb jätta avaldamata (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/