1-21-8803/114 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-21-8803

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

resolutiivosa

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mai 2023. a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-21-8803 (19221000009)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtuistungi sekretär

Kati Poolma

Kriminaalasi

KRISTO ROSSMAN süüdistuses KarS § 3001 lg 2, § 201 lg 2

p 1, 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 2172 lg 1 järgi; OTT SUTT

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3, § 2172 lg 1 - §

22 lg 1, 3, § 3001 lg 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2, § 345 lg 1 ja §

4023 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Elle Keeman

Süüdistatavad

Kristo Rossman; isikukood: 37903152224; elukoht: X : telefon

X, e-post X; kodakondsus: Eesti; haridus: X; emakeel: eesti

keel; töökoht või õppeasutus: X; karistatus: kehtivad karistused

puuduvad; tõkend: kinnipidamine 15.10.2019, vahistatud

16.10.2019 – 06.11.2019

Kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi

Sander Potisepp

Ott Sutt, isikukood: 38808144224; elukoht: X; telefon X, e-

post X ; kodakondsus: Eesti; haridus: X; emakeel: eesti keel;

Töökoht: X; Karistatus: kehtivad karistused puuduvad; Tõkend:

kinnipidamine 15.10.2019, vahistatud 16.10.2019 – 06.11.2019

Kaitsja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 314, kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Kristo Rossman süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi episoodides, mis

käsitlevad Kristo Rossmani allkirjastatud 29.06.2016 volituse alusel E. O. ja U. S. poolt

O. P nimelt lepingute sõlmist X2 ja kahe E. O. prügiveoga seotud arve tühistamist

kogusummas 703,06 eurot.

2. Süüdi tunnistada Kristo Rossman KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

1-21-8803

3. Süüdi tunnistada Kristo Rossman KarS § 2172 lg 1 järgi episoodis, mis käsitleb

tehinguid X1 ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

4. Süüdi tunnistada Kristo Rossman KarS § 3001 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1

(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

5. KarS § 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Kristo Rossmanile

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 –

06.11.2019, s.o 23 (kakskümmend kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 2 (kaks)

aastat, 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva päeva vangistust.

7. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul,

kui Kristo Rossman ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

8. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

04.05.2023.a.

9. Õigeks mõista Ott Sutt süüdistuses KarS § 2172 – § 22 lg 1, 3 järgi episoodis, mis

käsitleb tegevust seoses E. O. .

10. Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja §

345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

11. Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi episoodis, mis käsitleb

tehinguid X1 ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

12. Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 3001 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat

vangistust.

13. Süüdi tunnistada Ott Sutt KarS § 4023 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud

vangistust.

14. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista Ott

Sutile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

15. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 –

06.11.2019, s.o 23 (kakskümmend kolm) päeva. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta,

11 (üksteist) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

16. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul,

kui Ott Sutt ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

17. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

04.05.2023.a.

18. Rahuldada O. P (registrikood XXX ) tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes

järgmiselt:

1) Ott Suti ja Kristo Rossmani vastu solidaarselt ebasoodsatel tingimustel lepingute

sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 euro ja kolme võltsitud arve maksmisega

tekitatud kahju 4700 euro nõudes ning nimetatud kahjudelt sissenõutavaks muutunud

viivis alates hagi esitamisest 19.07.2021 – 04.05.2023 summas 16 887,21 eurot ning

alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud

määras;

1-21-8803

2) Ott Suti, Kristo Rossmani ja E. O. vastu solidaarselt ebaõige väljamaksega tekitatud

kahju 271,25 euro nõudes ning nimetatud kahjult sissenõutavaks muutunud viivis

alates hagi esitamisest 19.07.2021 – 04.05.2023 summas 44,53 eurot ning alates

05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras;

3) Kristo Rossmani vastu alusetute transporditeenuste tasumisega tekitatud kahju 14

570 euro, O. P vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega

tekitatud kahju 4797,13 euro ja O. P vara enda kasuks pööramisega tekitatud kahju

133,50 euro nõudes ning nimetatud kahjudelt sissenõutavaks muutunud viivis alates

hagi esitamisest 19.07.2021 – 04.05.2023 summas 2777,39 eurot ning alates 05.05.2023

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud määras;

4) Kristo Rossmani vastu X17 -iga kahjuliku kokkuleppe sõlmimise ja O. P vara arvelt

väljamaksete tegemisega 97 055,32 euro nõudes ning nimetatud kahjult sissenõutavaks

muutunud viivis alates hagi esitamisest 09.11.2022 – 04.05.2023 summas 4913,90 eurot

ning alates 05.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 II lauses sätestatud

määras.

19. Asitõendid ja konfiskeerimine

1) KarS § 831 ja § 84 alusel ja seoses KarS § 3001 lg 2 süüteokoosseisu realiseerimisega,

konfiskeerimise asendamise korras välja mõista Kristo Rossmanilt konfiskeerimisele

kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, so 37 242,11 eurot.

2) KarS § 831 ja § 84 alusel ja seoses KarS § 3001 lg 2 süüteokoosseisu realiseerimisega,

konfiskeerimise asendamise korras välja mõista Ott Sutilt konfiskeerimisele kuuluva

kriminaaltulu väärtusele vastav summa, so 66 877,84 eurot.

3) DVD- ja CD plaatidel asuvad digitaalsed salvestised - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

jätta kriminaalasja materjalide juurde.

4) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde:

- Pakend nr 2 - 25.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv lauakalender;

- Pakend nr 9 - 25.10.2019 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad kalendrid 2017 ja 2018;

- Pakend nr 10 - 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli juurde kuuluvad dokumendid;

- Pakend nr 11 - 15.10.2019 läbiotsimisel ära võetud tšekid;

- Pakend 13 - 12.05.2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 juures asuvad dokumendid;

- 22.10.2019 vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid pakendis.

Konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud summad tasuda 3 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Kristo Rossmanil kasutada viitenumbrit

99923700015108 ja Ott Sutil kasutada viitenumbrit 99923700015111. Selgituseks

märkida: konfiskeerimise asendamine, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

20. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid

1) Jätta Kristo Rossmani osas konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks

kehtima asjas nr 1-21-8803 tehtud Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega seatud arest

määruses märgitud 68 611 eurole, mis on kantud Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank;

1-21-8803

2) Jätta Kristo Rossmani kehtima asjas nr 1-19-8195 tehtud Pärnu Maakohtu

16.10.2019.a määrusega ja asjas nr 1-19-8341 tehtud Pärnu Maakohtu 21.10.2019.a

määrusega (muudetud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega nr 1-21-4036) seatud

arestid tsiviilhagi tagamiseks sõiduautole Mercedes-Benz S500 reg märgiga XXX kood

XXX ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks bagile Polaris RZR 4x4 VIN XXX;

3) Jätta Kristo Rossmani osas tsiviilhagi tagamiseks muutmata asjas nr 1-21-4036

tehtud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega seatud arest määruses märgitud 560

eurole, mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE932200221023778606 Swedbank;

4) Jätta Ott Suti osas konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks kehtima

asjas nr 1-21-4002 tehtud Pärnu Maakohtu 07.06.2021 määrusega seatud kohtulik

hüpoteek, määrates hüpoteegisummaks 169 125,19 eurot.

21. Menetluskulud

1) KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1

nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Kristo Rossmani

kasuks summas 3600 eurot.

2) KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristo Rossmanilt

menetluskuluna riigituludesse ekspertiisi tegemise kulu 152 eurot, tunnistajate

kohtusse ilmumise kulu 467,87 eurot ja sundraha 1087,50 eurot.

3) Tasaarvestada Kristo Rossmani ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise

nõuded (v.a sundraha nõue), mille tulemusel maksta Eesti Vabariigil Kristo Rossmani

kasuks välja 2980,13 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud

3600 eurot kaitsja tasu vähendatuna riigil tekkinud nõuete 619,87 euro võrra).

4) KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista O. P. Kristo Rossmani valitud kaitsja tasu

katteks 1636,61 eurot.

5) KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1

nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Ott Suti kasuks

summas 3000 eurot.

6) KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Ott Sutilt menetluskuluna

riigituludesse tunnistajate kohtusse ilmumise kulu 353,69 eurot ja sundraha 1087,50

eurot.

7) Tasaarvestada Ott Suti ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a

sundraha nõue), mille tulemusel maksta Eesti Vabariigil Ott Suti kasuks välja 2646,31

eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3000 eurot kaitsja tasu

vähendatuna riigil tekkinud nõuete 353,69 euro võrra).

8) KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista O. P. Ott Suti valitud kaitsja tasu katteks

3008,02 eurot.

9) Välja mõista KrMS § 182 lg 3 alusel O. P kasuks valitud esindaja mõistliku

suurusega tasu kogusummas 68 797,98 eurot, alljärgnevalt:

9.1) Kristo Rossmanilt välja mõista 31 179,46 eurot O. P kasuks;

9.2) Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 37 551,03 eurot O. P

kasuks ja

9.3) Kristo Rossmanilt, E. O. ilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 67,49 eurot O. P

kasuks.

1-21-8803

10) KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 3 alusel jätta ülejäänud osas igal menetlusosalisel

tekkinud menetluskulu tema enda kanda.

11) Jätta rahuldamata O. P nõue kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludelt

viiviste väljamõistmiseks.

Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel

viitenumber. Kristo Rossmanil kasutada viitenumbrit 99923700014882 ja Ott Sutil

kasutada viitenumbrit 99923700014879. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,

kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

22. Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, tsiviilkostjale E. O. , prokurörile ning

kannatanule O. P ja tema esindajatele Norman Aas ja Marcus Niin. Jõustunud kohtuotsus

saata hüpoteegisumma vähendamise osas Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ja

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse pooltele kättesaadavaks

tegemisest.

Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates

01.09.2023.a kell 14:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.

Süüdistuse sisu

I Kristo Rossman, süüdistus KarS § 201, § 217´2, § 344 ja § 345 järgi

1.1 Kristo Rossmani süüdistatakse selles, et tema olles O. P juhatuse liige, kellele oli usaldatud

ettevõtte vara, kasutas viimast volitusi omamata enda või kolmandate isikute huvides. Nimelt oli

K. Rossman kohustatud nii 30.12.2013 kui 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti

II järgi kohustuste täitmisel tegutsema osaühingule lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning parima

kasuga, hoides ära kahju tekkimist O. P varale. Samuti oli tema kohustuseks juhtida (p IV) O. P

igapäevast majandustegevust, korraldada raamatupidamist ning asjaajamist vastavalt seadustele,

põhikirjale, osanike ja nõukogu otsustele. K. Rossman pidi juhatajana kasutama otstarbekalt ja

ainult O. P huvides temale usaldatud töövahendeid ja muud vara ning hoiduma tegevusest või

tegevustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada O. P vara ja õigusi ning seadusega kaitstud

huve. Seega K. Rossman kui O. P juhataja omas õiguspädevust vastu võtta O. P. siduvaid

otsuseid, tema korralduses oli äriühingule kuuluv vara ning ta oli kohustatud täitma oma

ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, sh kinni pidades ÄS § 187 lg 1 sätestatud

juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest.

Kasutades ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle,

kasutas või korraldas K. Rossman ebaseaduslikult isiklike kulutuste tasumise äriühingu vara eest

järgmiselt:

1-21-8803



X3 on esitanud O. P. 04.05.2016 arve nr 3025641 summas 2126,42 eurot (kd 9/2 lk 65-

66), mis on 04.05.2016 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks erinevad jalgrattad, millest

kaks soetas K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks. Sellega pööras K. Rossman

ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 886,02 eurot, millele lisandub

käibemaks, so kokku 1063,20 eurot. K. Rossmani poolt on menetluse ajal viidatud

summa kannatanule hüvitatud.



X4 on esitanud O. P. 03.04.2018 arve nr 933600 summas 336,75 eurot (kd 4 tl 106), mis

on 19.04.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna. Tegemist on K. Rossmanile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI

[XXX ] tehtud remonttöödega. Kuigi tegemist oli K. Rossmani enda, mitte O. P. kuuluva

sõiduki remondiga, kinnitas ta O. P. esitatud arve õigsust ning suunas selle

raamatupidamisele tasumiseks. Seega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks

talle usaldatud võõra vara 336,75 eurot.



X5 on esitanud 13.08.2018 arve nr 181592 summas 1814,40 eurot (kd 10 tl 108), mis on

24.10.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna. Tegelikkuses tehingu sisuks olnud kolm komplekti 1+2 konditsioneeri O. P. ei

jäänud. Nimelt soetas toodetest ühe K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks, lastes

selle paigaldada enda elukohta X eramu seinale. Sellega pööras K. Rossman

ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 598,80 eurot. K. Rossmani poolt

on menetluse ajal viidatud summa kannatanule hüvitatud.



11.06.2019 ja 21.08.2019 soetas K. Rossman enda kasutuses olevasse sõidukisse kütust,

tasudes selle eest X6 poolt O. P. väljastatud krediitkaardiga. X6 poolt on O. P. esitatud

30.06.2019 arve nr 800735689 summas 165,89 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna

11.06.2019 98 milesPLUS kütuse tankimine 86,73 euro eest (lisamaterjal), mis on

14.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna. Samuti on X6 poolt O. P. esitatud 31.08.2019 arve nr 800761912 summas

310,61 eurot (lisaköide III tl 253-254), mille hulgas kajastub tehinguna 21.08.2019 D

miles kütuse tankimine 72,50 euro eest, mis on 16.09.2019 tasutud ning kajastatud

äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Sellise tegevusega pööras K.

Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P vara kokku 159,23 eurot.



X3 on esitanud O. P. 21.08.2019 arve nr 3984224 summas 482,94 eurot (materjal dets

21), mis on 17.09.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks jalgrattapukk, mille K.

Rossman soetas isiklikuks kasutamiseks oma elukohas. Sellega pööras K. Rossman

ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 482,94 eurot. Jalgrattapukk

tagastati kannatanule 11.06.2021.



X7 on esitanud O. P. 31.05.2019 arve nr 190173 summas 1125,00 eurot (kd 13 tl 191),

mis on 06.06.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega

seotud kuluna. Tegelikkuses ei remonditud O. P autot [XXX ], vaid K. Rossmaniga

seotud Mercedes Benz sõidukit, kuid nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitasid selle arve

õigust kui äriühingu kulu. Sellega pööras K. Rossman O. Suti kaasaaitamisel

ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 1125,00 eurot.

Kõik eelpool välja toodud äriühingute poolt esitatud arvete kinnitamised ettevõtlusega seotud

kuluks ilma õigusliku aluseta iseenda huvides, on kantud K. Rossmani ühtsest tahtlusest ning

sellest tulenevalt on tegemist jätkuva kuriteoga.

Seega pööras K. Rossman, sh osaliselt kasutades selleks ka O. Suti kaasabi, ebaseaduslikult talle

usaldatud võõrast vara 3765,92 euro ulatuses enda kasuks.

1-21-8803

Samuti kasutas K. Rossman ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud

võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides nende isiklike kulutuste

tasumise O. P vara eest järgmiselt:



X8 on esitanud O. P. 14.12.2017 arve nr 11080086 summas 325,50 eurot (materjal dets

21), mis on 14.12.2017 tasutud ning kajastatud raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna. Tehingu sisuna kajastatakse 3,5 tundi laadimist. Tegelikkuses esitati sama arve

X9 tellingute elementide transport eest (kd 4 tl 16-17), mille E. O. saatis edasi K.

Rossmanile. Kuigi K. Rossman teadis, et tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta pärast

arve tasumist raamatupidamise jaoks selle õigsust. Selliselt pööras K. Rossman

ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 325,50 eurot X9 kasuks.



X11 on esitanud O. P. 21.05.2018 arve nr W180503 summas 378,00 eurot (kd 14 tl 48),

mis on 08.06.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega

seotud kuluna. Tegelikkuses oli O. P kuluks 18 eurot. Summana 360 eurot tuli tasuda K.

Rossmani A. K. äriühingule A. K S osutatud teenuse eest seoses kodulehe loomisega.

Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve

õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 360,00 eurot

kolmanda isiku, so A. K S kasuks.



X11 on esitanud O. P. 01.09.2018 arve nr W180902 summas 60,00 eurot (kd 4 tl 14),

mis on 07.09.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega

seotud kuluna. Tegelikkuses oli tegemist K. Rossmani A. K. äriühingule A. K S

osutatud teenuse eest arve esitamisega. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K.

Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras

selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 60,00 eurot kolmanda isiku, so A. K

S kasuks.



X12 on esitanud O. P. 11.05.2018 arve 19 summas 3874,80 eurot (kd 13 tl 261), mis on

24.05.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna. Tegelikkuses on tegemist K. Rossmani A. K. äriühingu A. K S mängutoaga

seotud töödega. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman

raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud

võõra vara 3874,80 eurot kolmanda isiku, so A. K S kasuks.



X13 on esitanud O. P. 25.07.2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot (kd 14 tl 198),

mis on 20.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega

seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „geodeetilised tööd X , leping/tellimus

2018TG346“, selliseid töid teostatud pole. Arvel näidatud summa oli mõeldud K.

Rossmani toetusena X14. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman

raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt

ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3600,00 eurot kolmanda isiku kasuks. X13

tagastas 3600 eurot O. P. 30.10.2020.



X13 on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas 76,80

eurot (kd 14 tl 197), mis on 15.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XX “, siis

selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses X projektiga,

millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas O. Sutt

ja K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti

kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks.



T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas

2160,00 eurot (kd 14 tl 244), mis on 13.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis

selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgerand

projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga,

kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust

1-21-8803

ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2160,00 eurot T. L. O

kasuks.



T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 16.05.2019 arve nr 1906 summas

1080,00 eurot (kd 14 tl 245), mis on 30.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis

selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgerand

projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga,

kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust

ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 1080,00 eurot T. L. O

kasuks.



T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 11.07.2019 arve nr 1910 summas

2400,00 eurot (kd 14 tl 246), mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „liini

ehitustööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid

seoses Valgerand projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud

O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks

arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2400,00

eurot T. L. O kasuks.

Seega K. Rossman, sh osaliselt ka O. Suti kaasabil, pööras ebaseaduslikult talle usaldatud võõra

vara kokku 13 937,10 eurot erinevate kolmandate isikute kasuks.

Samuti kasutas K. Rossman E. O. kihutamisel ja O. Sutt kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk

õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult E. O. huvides

viimase isiklike kulutuste tasumise O. P vara eest. Nimelt soovis E. O. , et tema kasutuses olnud

sõiduki Kia Sportage [XXX] remondi eest tasuks O. P. . 02.08.2019 esitati X7 poolt O. P. arve

nr 5 summas 1668,00 eurot selgitusega „turbo remont“. Nimetatud arve muudeti ära ning X15

esitati 11.07.2019 arve nr 190220 summas 1668,00 eurot (kd 13 tl 194). Pärast seda, so

14.08.2019 saadeti X15 nimelt O. Suti poolt korraldatuna O. P. 31.07.2019 arve nr 1260

summas 1698,00 eurot (kd 7 tl 144) sisuga „reduktor ja liini tugirull“. Arve saabumisel kinnitas

selle õigust O. Sutt ning K. Rossman, misjärel O. P nimelt see 29.08.2019 tasuti.

Lisaks esitas 16.08.2019 X7 sõiduauto Kia Sportage [XXX] remonttööde teostamise kohta arve

nr 190263 summas 675,00 eurot (kd 13 tl 192) X16 , mille tasus 26.08.2019 X9 O. P. laekuvate

varade arvelt. Nimelt esitas X16 O. P. 15.08.2019 arve nr 1921 summas 954,00 eurot

selgitusega „remonttööd X“. Tegelikkuses selliseid töid O. P. ei osutatud, kuid selle eest tasuti

26.08.2019 pärast O. Suti ning K. Rossmani poolt tehingu õigsuse kinnitamist. 26.08.2019

teostati makse X9 pangakontolt summas 675,00 eurot X7 , ning 28.08.2019 laekus X9 kontole

X10 675,00 eurot selgitusega „arve nr.190263 X7 eest“.

Seega E. O. kihutamisel ning O. Suti kaasabil pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle

usaldatud võõra vara 2652,00 eurot kolmanda isiku, so E. O. kasuks. Summa hüvitati

kannatanule, so O. P. 29.07.2021.

Samuti kasutas K. Rossman R. D. kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale

usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult R. D. seotud äriühingu X17 (edaspidi

X17 ) huvides transpordikulutuste kandmise ning kahe tegelikkusele mittevastava arve tasumise

O. P vara eest.

Nimelt on X17 esitanud O. P. 31.08.2019 müügiarve 1907 summas 9687,60 eurot ja 24.09.2019

müügiarve 1908 summas 9687,60 eurot (kd 16 tl 15-16). Arvete sisuks on „materjalide

sorteerimine“, mis tasuti 20.09.2019 ja 11.10.2019 ning kajastati äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. 21.11.2019 edastati R. D. poolt O. P raamatupidamisse arvetega

seotud 12.11.2017 teenusleping ja 31.08.2019 sõlmitud lepingu lisa 1 (kd 16 lisa tl 229-230).

Esitatud lisa sisuks on O. P kohustus tasuda 12 kuu jooksul X17 -le kompensatsioonina 96 880

1-21-8803

eurot, millele lisandub käibemaks. Tegelikkuses selliseks nõudeks seaduslik alus puudus,

mistõttu ei olnud ka arvete 1907 ja 1908 sisu õige.

X17 poolt transporditi ajavahemikul november 2017 kuni oktoober 2018 O. P. sorteerimiseks

plastjäätmeid kokku 1563,98 tonni. Esitatud lepingu järgi tuli O. P. sellest välja sorteerida PE ja

PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjalist, so

minimaalselt 625,59 tonni. Sorteeritud materjal tuli anda X17-ile üle pakendatuna transpordiks

koos dokumentide vormistamisega. Tegelikkuses transporditi plastik O. P kuludega kas Leedu

või Poola Vabariiki. Teenuslepingu lisa 1 sõlmimise ajahetkel oli O. P poolt X17 -ile üle antud

464,7 tonni sorteeritud jäätmeid ning sorteerimine jätkus. Jäätmete riikide vahelise veo

saatelehtede järgi nähtub, et O. P. liikus välja X17 nimel viimase partneritele ajavahemikul

13.12.2017 kuni 10.08.2020 kokku 780 tonni plastikut.

Kuigi O. P ja X17 vahel toimus äriline koostöö, ei olnud poolte vahel tegelikult kokkulepet

40% sorteerimise tagamise kohustuse kohta koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise

eest. Üheaegselt, so 31.08.2019 koostatud lepingu ja selle lisa 1 eesmärgiks oli ebaseaduslikult

O. P vara kuni 96 880 euro ulatuses X17 kasuks pööramine. Seda ajal, mil K. Rossman ei olnud

võimeline täitma R. D. poolt X18 nimelt sõlmitud laenulepingus sätestatud kohustusi. Selleks, et

O. P varade kasutamine kolmanda isiku huvides näiks seaduslik, koostati 31.08.2019 R. D. ja K.

Rossmani ühisel kokkuleppel 12.11.2017 teenusleping, kuhu märgiti 40% väljasorteerimise

kohustus koos sanktsioonimääraga, so p 4.1, mille järgi kohustuse mittetäitmise korral on tellijal

õigus saamata tulu kompensatsioonile 280 EUR/t, millele lisandub käibemaks. R. D. ja K.

Rossmani poolt sõlmitud Lisa 1 pidi lisaks looma õigusnäivuse kompensatsioonis summas 96

880 eurot. Arvestades, et koostatud dokumendid ei kajastanud tehingu tegelikku sisu, on

tehingud näilikud ning puudus 19 375, 20 euro maksmiseks õiguslik alus.

Seega K. Rossman teades, et tegelikkuses toimus O. P ja X17 vahel äriline koostöö ilma 40%

sorteerimise tagamise kohustuseta ning sanktsioonideta, kuid sellele vaatama lisas koos R. D.

lepingusse tegelikkusele mittevastava punkti 4 ja allkirjastas lepingu juurde kuuluva lisa, soovis

pöörata O. P vara ebaseaduslikult X17 kasuks 96 880 euro ulatuses, millele lisandub

käibemaks, kuid millest reaalselt jõuti üle kanda 19 375,20 eurot. Maksed tehti X17 kontole

pärast K. Rossmani poolset arvete 1907 ja 1908 õiguse kinnitamist.

Samuti on X19 esitanud O. P. järgmised transpordi teenuse eest arved:



14.03.2017 arve nr BT17/03 01258 summas 590,00 eurot, tasutud 23.03.2017



18.04.2017 arve nr BT17/04 01166 summas 560,00 eurot, tasutud 11.05.2017



31.08.2017 arve nr BT17/08 07050 summas 590,00 eurot, tasutud 15.09.2017



27.09.2017 arve nr BT17/09 02630 summas 590,00 eurot, tasutud 12.10.2017



21.12.2017 arve nr BT17/12 03252 summas 590,00 eurot, tasutud 04.01.2018



24.01.2018 arve nr BT18/01 03387 summas 590,00 eurot, tasutud 07.02.2018



21.02.2018 arve nr BT18/02 03036 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018



21.02.2018 arve nr BT18/02 03038 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018



28.02.2018 arve nr BT18/02 05035 summas 590,00 eurot, tasutud 15.03.2018



30.03.2018 arve nr BT18/03 06628 summas 590,00 eurot, tasutud 16.04.2018



24.04.2018 arve nr BT18/04 03781 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018



26.04.2018 arve nr BT18/04 05025 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018



30.04.2018 arve nr BT18/04 07467 summas 590,00 eurot, tasutud 15.05.2018



30.04.2018 arve nr BT18/04 08244 summas 640,00 eurot, tasutud 15.05.2018



29.06.2018 arve nr BT18/06 07985 summas 590,00 eurot, tasutud 18.07.2018



31.07.2018 arve nr BT18/07 08493 summas 590,00 eurot, tasutud 14.08.2018



31.08.2018 arve nr BT18/08 05900 summas 290,00 eurot, tasutud 15.09.2018



28.09.2018 arve nr BT18/09 08660 summas 590,00 eurot, tasutud 11.10.2018



25.10.2018 arve nr BT18/10 05305 summas 590,00 eurot, tasutud 13.11.2018

1-21-8803



13.12.2018 arve nr BT18/12 01342 summas 590,00 eurot, tasutud 20.12.2018



31.12.2018 arve nr BT18/12 07268 summas 590,00 eurot, tasutud 15.01.2019



28.02.2019 arve nr BT19/02 07442 summas 590,00 eurot, tasutud 22.03.2019



26.03.2019 arve nr BT19/03 06381 summas 590,00 eurot, tasutud 23.04.2019



25.04.2019 arve nr BT19/04 06309 summas 640,00 eurot, tasutud 14.05.2019



28.06.2019 arve nr BT19/06 08420 summas 640,00 eurot, tasutud 15.07.2019

Tegemist on X17 -ile kuulunud sorteeritud plastikuga, mis transporditi Leedu või Poola

Vabariiki. O. P. puudus lepingujärgne kohustus tasuda X17 -le kuuluva kauba transporti. O. P

raamatupidamisele esitatud X19 arvetel puuduvad andmed selle kohta, mis kinnitaks tegelikku

tehingut ehk X17 -ile kuuluva kauba vedamist, mistõttu arved tasuti O. P poolt ning kajastati

ettevõtlusega seotud kuluna. Seda, et tegemist on O. P kuluga ning tehingute sisu õige,

kinnitasid enne arvete tasumist tegelikke tehingu asjaolusid teades N. R. ja K. Rossman. Ühel

korral O. Sutt. Sellise tegevusega pöörati ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17

kasuks.

Eelkirjeldatud tegevustega jättis K. Rossman omaniku, so O. P kestavalt varast ilma ning muutis

selle kas endale või kolmandatele isikutele kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit.

Arvestades, et äriühingu kontolt nimetatud arvete tasumise korraldamises ilmneb väliselt ka

omastamistahe, on enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine K. Rossmani käitumises

tuvastatud objektiivse teona, täites sellega omastamise objektiivse koosseisu tunnusena

omastamistahte manifesteerimise. Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval puudusid sellisteks

toiminguteks volitused ning samuti ei ole vara kasutatud O. P huvides, on toimunud vara enda ja

kolmandate isikute kasuks pööramine ebaseaduslikult.

K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et süüdistuses märgitud arvetel kajastatud

tehingud ei ole äriühingu huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata järjepidevalt

teadlikult ja tahtlikult kinnitas kulude kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu

vajadus tekkinud oli. Seega mitte olles O. P. lojaalne, oli K. Rossmani eesmärk jätta kannatanu

süüdistuses märgitud varast alaliselt ilma ning ta on omastamise teod pannud toime kavatsetult.

Seega Kristo Rossman O. P juhatuse liikmena temale usaldatud võõra vara

ebaseaduslikult enda kasuks kokku 3765,92 euro ja kolmandate isikute kasuks kokku 50

534,30 euro pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

1.2 Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema tahtlikult kihutas 23.07.2019 L. A.

koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades sooviti O. P vara pöörata X14

kasuks. Nimelt koostas L. A. K. Rossmani juhise järgi 25.07.2019 tegelikkusele mittevastava

arve 2019497 summas 3600,00 eurot, kajastades tehingu sisuna „X , leping/tellimus

2018TG346“. Tegelikult O. P. sellist teenust ei osutatud. Arve koostamisel lähtus L. A.

23.07.2019 kell 11.32 saadetud K. Rossmani e-kirjast, kuhu oli märgitud „üks lubadus mul

täitmata gravel grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi

sinu ettevõtte selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“.

Seega koostas L. A. teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve K. Rossmani soovil,

eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli

suunata L. A. koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.

Seega Kristo Rossman dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele

kihutamisega, pani toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema olles O. P. juhatuse liige, 31.08.2019 koos R.

D. koostas ja allkirjastas 12.11.2017 kuupäevaga teenuslepingu ja lepingu juurde kuuluva

31.08.2019 lisa 1. Nimetatud dokumentide järgi kohustus O. P tasuma X17 -le kokku 116 256

1-21-8803

eurot. Tegelikkuses selliseks nõudeks alus puudus. O. P ja X17 vahelises koostöös ei olnud

algselt kokkulepitud 40% sorteerimise tagamise kohustust ning garantiina lepingu mittetäimise

eest saamata jäänud tulu kompensatsiooni määraga 280 eurot tonni kohta (punkt 4.1). Dokument

sellise punktiga koostati 31.08.2019 koos lisa sõlmimisega, et luua õigusnäivus selle olemasolu

osas. Samuti ei vasta tegelikkusele lisa 1 sisu, kuna 31.08.2019 seisuga oli X17 -le üle antud

464,7 tonni sorteeritud jäätmeid tulu teenimise eesmärgil ning äriline koostöö jätkus. Seega ei

vasta 12.11.2017 teenuslepingu sisu p 4 ning selle alusel vormistatud 31.08.2019 lisa 1

tegelikkusele. Dokumentide koostamise eesmärgiks on olnud tekitada nõudeõigus X17 kasuks

O. P vastu 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Selliselt jõuti tasuda O. P poolt

X17 -ile 31.08.2019 müügiarve 1907 alusel 20.09.2019 summa 9687,60 eurot ja 24.09.2019

müügiarve 1908 alusel 11.10.2019 summa 9687,60 eurot, lugedes summad ekslikult

ettevõtlusega seotud kuluks.

Seega koostasid K. Rossman ja R. D. teadlikult ja tahtlikult üheaegselt nii tegelikkusele

mittevastava lepingu punktiga 4 kui selle lisa 1 ühisel eesmärgil kasutada O. P varasid kolmanda

isiku huvides ning seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Seega Kristo Rossman dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega

pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema kasutas L. A. poolt võltsitud 25.07.2019

X13 arvet 2019497 summas 3600 eurot, esitades selle 09.08.2019 O. P raamatupidajale. Samuti

kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel selle alusel teostati 20.08.2019 makse X13 kontole

summas 3600 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019497 sisu ei vastanud

tegelikkusele K. Rossmani enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna K. Rossmani

eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 3600 eurot, on

tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Kristo Rossman, õiguste omandamise eesmärgil võltsitud dokumendi kasutamisega,

pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4 Samuti süüdistatakse K. Rossmani selles, et tema olles O. P juhatuse liige, kellel oli õigus

vastavalt juhatuse liikme lepingule ning TsÜS § 34, § 35 ja ÄS § 180, 181 ja § 183 käsutada O.

P. kuuluvat vara ning võtta äriühingule siduvaid kohustusi, ajavahemikul 16.11.2015 kuni

15.10.2019 sõlmis lepinguid või korraldas nende sõlmimise O. P esindajana äriühingu nimel, sh

arendusjuhi O. Suti kaasabil, mille tulemuseks olid tehingud X1 ja E. O. kasuks, tekitades nii O.

P. suure varalise kahju kokku 133 271,49 eurot. Kahjulike tehingute asjaolud olid järgmised.

tehingud X1

X1 ja O. P vahel on ajavahemikul 16.11.2015 kuni 01.10.2019 sõlmitud järgmised

jäätmekäitlusega seotud lepingud:

• 16.11.2015 sõlmiti leping P-15015, mille p 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

25 eur/tonn.

Lepingu allkirjastas K. Rossman.

• 01.04.2016 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

25 eur/tonn

Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. .

1-21-8803

• 01.07.2017 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

28 eur/tonn

Lepingut muudeti 01.09.2019 (lisa 1) ja 01.10.2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3

ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt:

-

olmejäätmed (20 03 01)

55 eur/tonn

-

ehitusjäätmed (17 09 04)

39 eur/tonn

Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. , lisad on allkirjastanud A. N. O.

O. Sutt O. P arendusjuhina töötades, korraldas samal ajal X1 majandustegevust, saades sellest

ise kasu. X1 huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel selle üleandmine O. P. võimalikult

madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, samuti valmistas ette lepingud. K. Rossman

nõustus isiklikku huvi omades O. Suti tegevusega, toetades seda kas ise O. P. kahjulikke

lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Selliselt

lepiti X1 huvides kokku O. P kohustusena võtta jäätmeid vastu võimalikult madala

hinnamääraga, mis omakorda võimaldas X1 kehtestada isikutele jäätmete vastuvõtu hinna, mis

oli O. P hinnakirjast soodsam. X1 poolt O. P. toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei

eeldanud tehtud hinnaalandusi ning olid seetõttu ebaproportsionaalsed võrreldes teiste

klientidega. Nii näiteks kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks X1 30

eurot/tonn, samas kui võrreldavate mahtudega jäätmeid üle andnud X82 keskmine hind oli 63

eurot/tonn. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks on O. P hinnangul kujunenud X1 28

eurot/tonn, siis võrreldaval kliendil 50 eurot/tonn. Kuigi üleantavate ehitusjäätmete kogused X1

poolt suurenevad 2018-2019 aastatel, on need võrreldes sarnase koguse üleandjale, so X20

kehtestatud hindadest jätkuvalt madalamad. Samuti ei muudeta X1 jäätmete vastuvõtu hinda, kui

samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile X64.

O. P põhikirjas on märgitud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on majandustegevuse arendamine ja

ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivne majandusliku tegevuse tulemusel ühingule

maksimaalse kasumi saamine. Igapäevane majandustegevuse juhtimine on O. P. juhataja

ülesanne, millega tuleb tagada äriühingule parim tulemus. X1 jäätmete vastuvõtu hindades eelise

andmine ei olnud eesmärgipärane, vaid kahjustas O. P majandustulemust. Seega X1

põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, põhjustasid O. Sutt ja

K. Rossman ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 O. P. vähemalt suure varalise kahju,

kannatanu hinnangul 128 420,00 eurot.

tehingud seoses X2

K. Rossman allkirjastas 29.06.2016 volituse, mille järgi said O. P nimelt sõlmida E. O. ja U. S.

X2 lepinguid vara rendiks ja/või ostuks. Samuti garanteeris O. P tasumise vastavalt lepingu

tingimustele. Volituse andmise tingis asjaolu, et E. O. ja U. S. läbi erinevate äriühingute (X9 ,

X65 ) ei vastanud X2 poolt kehtestatud krediiditaustale ning ei saanud rentida fassaaditellinguid

ja tööriistu. Seega andis K. Rossman O. P majandustegevusega mitteseotult teistele isikutele

õiguse nende endi huvides võtta O. P. kohustusi. Kohustused võeti järgmiste lepingutega:

- 26.09.2016 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 117666,

- 31.05.2017 sõlmis U. S. O. P esindajana rendilepingud 134420 ja 134418,

- 26.07.2017 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 139811.

Seoses volituse alusel sõlmitud lepingutega tuli O. P. tasuda kolmandate isikute eest nende

majandustegevusega seoses kokku 4148,43 eurot. Nimelt edastati O. P. tasumiseks otse kolm

arvet ning täiendavalt nõuded X66 kaudu järgmiselt:

1-21-8803

-

25.11.2017 tasuti 445,55 eurot arve nr R13807 alusel;

-

17.12.2017 tasuti 416,94 eurot arve nr R19198 alusel;

-

08.01.2018 tasuti 1244,65 eurot arvete nr R15140, R16199 ja R17214 alusel;

-

13.02.2018 tasuti 1263,36 eurot arvete R19960, R18251 ja R20859 alusel;

-

05.03.2018 tasuti 539, 86 eurot menetlus- ja sissenõudekulu ning

-

15.03.2018 tasuti 238,07 eurot arve nr R21389 alusel.

Seega volituse andmise ning sellega seoses tasumise garanteerimise kohustuse võtmisega

kuritarvitas K. Rossman talle antud õigusi. Sellise kohustuse võtmine oli O. P. kahjulik ning

ilmselgelt E. O. ja U. S. tegevustele kasulik. X2 tehtud tehingud ei ole kuidagi seotud O. P

majandustegevusega ning seega on põhjendamatult kantud kolmandate isikute kulutusi.

tegevus seoses E. O. iga

Samuti kahjustas K. Rossman koos O. Sutiga O. P huve, kui vaatamata kehtestatud jäätmete

vastuvõtu hindadele, otsustati tühistada kaks E. O. prügiveoga seotud arvet summas 703,06

eurot.

Nimelt oldi 05.12.2018 O. P nimelt koostamas E. O. seoses ehitusjäätme vastuvõtuga arvet

summas 425,30 eurot, mis koosnes kahest komponendist; ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja

konteinerite tühjenduste eest 180,00 eurot. Kuigi K. Rossman oli samal päeval, so 05.12.2018

andnud teada, et E. O. ile ei tehtaks veel arvet, saadeti 06.12.2018 O. P nimelt E. O. 30.11.2018

koostatud müügiarve nr 181453 summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. E. O. nimel

oleva arvega seoses andis O. Sutt 18.01.2019 korralduse selle tühistamiseks raamatupidamisest.

Seejärel koostati O. P nimelt 31.12.2018 kuupäevaga kreeditarve KR-181453 summa 245,30

eurot, mis saadeti E. O. ile 18.01.2019.

Nii osaliselt arve esitamata jätmise kui esitatud arve tühistamisega, tekitati O. Suti ja K.

Rossmani tegevusega O. P. kahju summas 425,30 eurot.

31.05.2018 koostati O. P nimelt X67 müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot,

maksetähtajaga 10.06.2018. Viidatud arvega seoses saatis E. O. 26.06.2018 O. Sutile kirja

meeldetuletusega arve annulleerimise kohta. Samal päeval andis O. Sutt kirja teel O. P I. S. K.

Rossmani teadmisel korralduse X67 seotud kaalude kustutamiseks programmist ning arve

annulleerimiseks. Vastavalt saadud korraldusele koostati 30.06.2018 O. P nimelt kreeditarve nr

KR-180652 summas 277,76 eurot.

Selliselt O. Suti poolt arve tühistamise korraldamisega K. Rossmani heakskiidul tekitati O. P.

kahju summas 277,76 eurot.

Selline K. Rossmani käitumine, kus vastavalt tekkinud vajadusele tegutsetakse kolmandate

isikute huvides O. P. kahjustades, on olnud järjepidev ning sisesuhte tingimusi rikkuv. K.

Rossman on pikemal perioodil võtnud O. P. äriühingut kahjustavaid kohustusi, mis samal ajal

on teisele poolele kasulikud. See omakorda kinnitab K. Rossmani tahtlust lojaalsuskohustust

rikkudes kasutada O. P varasid vajadusel igal ajahetkel viisil, mis ei ole kooskõlas tema juhatuse

liikme lepingu ja äriühingu põhikirjas sätestatuga, kuid mis on kasulik teistele. Nimelt oli K.

Rossman kohustatud nii 30.12.2013 kui 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti II

järgi kohustuste täitmisel tegutsema osaühingule lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning parima

kasuga, hoides ära kahju tekkimist O. P varale. Samuti oli tema kohustuseks juhtida (p IV) O. P

igapäevast majandustegevust, korraldada raamatupidamist ning asjaajamist vastavalt seadustele,

põhikirjale, osanike ja nõukogu otsustele. K. Rossman pidi juhatajana kasutama otstarbekalt ja

ainult O. P huvides temale usaldatud töövahendeid ja muud vara ning hoiduma tegevusest või

1-21-8803

tegevustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada O. P vara ja õigusi ning seadusega kaitstud

huve.

Seega K. Rossman kui O. P juhataja kasutades ära oma õiguspädevust vastu võtta O. P. siduvaid

otsuseid ning käsutada tema korralduses olevat äriühingule kuuluvat vara, ei täitnud oma

ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, kahjustades sellega ühtsest tahtlusest toime

pandud tegudega O. P majandustegevust, mis on toonud endaga kaasa kahju vähemalt suures

ulatuses, so kokku 133 271,49 eurot.

Arvestades, et X1 sai K. Rossman ise tulu ning ta oli E. O. kui O. P nõukoguliikmega seotud, oli

tema eesmärgiks viimaste soosimine, mistõttu on tuvastatud K. Rossmani käitumises koosseisu

objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Kristo Rossmani isikuna, kellele oli õigus käsutada O. P vara ning võtta äriühingule

varalisi kohustusi, kasutades seda ebaseaduslikult ära, pani toime KarS § 217´2 lg 1 järgi

kvalifitseeritava usalduse kuritarvitamise, kuna O. P on saanud kahju vähemalt suures

ulatuses KarS § 12´1 p 2 mõttes.

II Kristo Rossman ja Ott Sutt, ühine süüdistus KarS § 300

1 järgi

Samuti süüdistatakse K. Rossmani ja O. Suti selles, et nemad olles ametiisikuks KarS § 288 lg

1 ja KVS § 2 lg 1 tähenduses, rikkusid teadvalt ühiselt ja kooskõlastatult korruptsioonivastases

seaduses (edaspidi KVS) kehtestatud toimingupiirangut eriti suures ulatuses.

Nimelt sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 omavalitsusüksuse ülesandeks

korraldada vallas või linnas jäätmehooldust, mis tuleb sisustada jäätmeseaduse kaudu.

Jäätmeseaduse § 66 lg 1 kohaselt tuleb vallas või linnas korraldada jäätmevedu, so on

olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -

kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

11.05.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega nr 259 otsustati korraldada väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetlusega riigihange „Pärnu linna korraldatud jäätmeveo

jäätmekäitluskoha määramine“ Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames

kogutavate jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse kontsessiooni

andmiseks ja jäätmete käitluskoha määramiseks. 14.12.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega

nr 691 tunnistati edukaks O. P esitatud pakkumus.

15.01.2016 allkirjastati Pärnu linna ja O. P, mida esindas juhatuse liige K. Rossman, vahel

hankeleping 2-13.1/22/2016, mille objektiks on Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud

jäätmeveo raames kogutud jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse

osutamine. Lepingu järgi oli töövõtja so O. P kohustuseks hankida kõik töö teostamiseks

vajalikud töövahendid ja materjalid või korraldama nende hankimise täies ulatuses oma

vahendites. Lepingus määrati töövõtja poolseks tööde esindajaks O. Sutt.

Hankelepingu sõlmimisega delegeeriti seaduse alusel kohalikule omavalitusele pandud avalike

ülesannete täitmine eraõiguslikule isikule, so O. P. kohustusega avalikku võimu seoses jäätmete

vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamisega teostada ausalt ja erapooletult.

K. Rossman kui O. P juhatuse liige vastutas lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. Lisaks

määrati O. P esindajaks O. Sutt. Seega hankelepingust tulenevalt ning O. P töökorraldust

arvestades tekkis nii K. Rossmanil kui O. Sutil õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet, mis

moodustab nende ametiseisundi. Seoses sõlmitud hankelepinguga võttis K. Rossman vastu

avaliku ülesande täitmisega seotud otsuseid; ning O. Sutt nii osales nende tegemises kui suunas

sisuliselt otsuste tegemist. Tehtud otsusete alusel sõlmiti O. P nimel K. Rossmani ja O. Sutiga

seotud juriidiliste isikutega (X1 ja X57 ning X15 ) erinevaid lepinguid, mille kogumaht ulatus

oktoober 2019 seisuga summani 636 764,03 eurot, so KarS § 12´1 p 3 mõttes eriti suure

ulatuseni. Lepingute sõlmise eesmärgiks oli samuti O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslik

huvi, st saada lisatulu äriühingute varade arvelt vähemalt suures ulatuses.

1-21-8803

O. P põhikirjast tulenevalt on ühingu tegevuse eesmärgiks majandustegevuse arendamine ja

ühingu vahendite otstarbeka kasutamise ja aktiivse majandustegevuse tulemusel ühingule

maksimaalse kasu saamine. Hankelepinguga võeti O. P nimel ka kohustus tegutseda ausalt ja

üldistest huvidest lähtuvalt, mistõttu ei olnud juhatuse liikmel K. Rossmanil lubatud teha

otsuseid ja arendusjuhil O. Suti lubatud osaleda või suunata ostuste tegemist, kus nad juhindusid

oma erahuvidest. K. Rossman pidi täitma juhatuse liikme lepingu järgi kohustused O. P jaoks

parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise, sh kinni pidama konkurentsikeelust ja

vaikimiskohustusest. O. Suti kohustuseks oli lähtuvalt tema ametijuhendist tagada ettevõtte

tegevuste areng ja tulemuslik toimimine. Samuti tagada tema kasutuses oleva ettevõtte vara

sihipärane, otstarbekas ja heaperemehelik kasutamine. Töölepingu järgi oli O. Sutt kohustatud

mitte osutama O. P. konkurentsi ega töötama konkureerivas äriühingus. Arvestades, et nii K.

Rossmanil kui O. Sutil on tööandja poolt antud õiguspädevus tegutseda juriidilise isiku nimel ja

huvides, kasutasid nad seda eelist ära enda isiklikes huvides. Juhindudes erahuvidest, jätsid K.

Rossman ja O. Sutt täitmata kohustuse tagada O. P rahaliste vahendite läbipaistev ja säästlik

ning sihipärane kasutamine.

Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud

toimingu või otsuse tegemine, kui:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis

võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

14.09.2021 on Tartu Ringkonnakohus oma otsuse p 40 täpsustanud, et rikkumine esineb ka

olukorras, kus on täidetud ainult üks KVS § 11 lg-s 1 nimetatud tingimus (1-19-5367). Sama

mõtet kinnitatakse 28.09.2021 kohtuotsuses asjas nr 1-19-6293.

tehingud X1 , sh ära kasutades X57

X1 (12872709, uue nimega X21 ) juhatuse liige on alates 30.08.2015 M. E . Kuigi äriregistri

andmetel oli juhatuse liikmeks M. E , korraldas O. Sutt samuti X1 majandustegevust. Nii omas

ta juurdepääsu äriühingu SEB Pank AS-is asuvale pangakontole XXX . M. E X1 esindajana

nõustus sellega, et O. Sutil oli alates 21.09.2015 kuni 10.09.2019 ärikliendi internetipanga

kasutamisõigus ning ajavahemikul 06.11.2017 kuni 09.11.2019 sai kasutada äriühingu

pangakontoga seotud pangakaarti. Samuti lisati O. Sutt X1 Swedbank AS teleteenuste

lepingusse 01.07.2019 kuni 19.09.2019. M. E teadmisel ja heakskiidul tegi O. Sutt X1 nimelt

erinevaid tehinguid, andis raamatupidajale L. M korraldusi, juhiseid, edastas raamatupidajale

arveid ja tšekke. Samuti otsustas, milliseid seadmeid äriühingusse soetatakse, milliseid lepinguid

sõlmitakse ja mida peab M. E arvetele kirjutama. Seega oli O. Sutt seotud X1, kuigi seda

ametlikult ei kajastatud eesmärgiga varjata huvide konflikti. Sellest seosest oli teadlik O. P

juhatuse liige K. Rossman, kes O. Suti tegevust X1 aktsepteeris ja toetas oma huvidest lähtuvalt.

Sellele vaatamata O. Sutt olles O. P arendusjuht, osales koos äriühingu juhatuse liikme K.

Rossmaniga otsuste tegemisel, kus valiti O. P koostööpartneriks X1, et rentida sealt O. P.

tehnikat ja kasutada teenuseid, mis olid vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kuigi lõpliku otsuse

lepingu sõlmimiseks tegi K. Rossman, kooskõlastas O. Sutt lepingu olulised tingimused, osales

hindade läbirääkimises mõlema äriühingu nimelt ning kinnitas vajadust lepingu sõlmimiseks,

mida O. P nimelt ka tehti.

Selliselt sõlmiti O. P ja X1 vahel järgmised lepingud:



01.02.2016 rendileping nr 19 koos rendi üldtingimustega ja 12.09.2016 lisaga nr 1

(Renault Kangoo, XXX ),



01.03.2016 teenuseleping P-16003 koos 01.09.2016 lisa nr 1 (heakorratööd),

1-21-8803



01.05.2016 rendileping nr 23 koos rendi üldtingimuste ja 01.06.2017 lisaga nr 1

(sõiduauto Mercedes Benz Vito, XXX ),



01.09.2016 rendileping üldtingimuste (konkslift veoauto Iveco, XXX ) ja 01.04.2017

lisaga nr 1,



11.10.2016 teenusleping P-16013-1 üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ja 01.07.2017

lisa nr 1 (ekskavaator-ümberlaadur Terex TM 180),



01.12.2016 rendileping üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ning 01.06.2017 lisaga nr 2

(konkslift veoauto Scania, XXX ),



01.01.2017 teenuseleping AA-36 (sorteerimis- ja abitööde teostamine),



15.05.2017 teenuseleping P-17005 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator

TEREX-FUCHS XXX ),



01.06.2017 teenuseleping P-17005-1 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator

TEREX-FUCHS XXX ),



23.06.2017 rendileping üldtingimustega (konkslift veoauto Scania, XXX ),



01.09.2017 teenuseleping P-17006 üldtingimuste ning 01.11.2017 lisaga nr 1 ja

01.10.2018 lisaga 2 (traktor New Holland T7550),



01.03.2019 teenusleping P-01-03-19 (ehitus- jm jäätmete sorteerimine),



07.03.2019 teenusleping P-190301 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator

Liebherr Litronic),



20.03.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO

TS5220),



01.05.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO

TS5220.

Nimetatud lepingute alusel on O. P. esitatud arveid 507 426,58 euro väärtuses (lisa 2).

Samuti tegeles O. Sutt X57 roomikekskavaatori JCB JS160 soetamisega X. Selleks, et mitte

näidata rentimist X1, sõlmiti X57 juhatuse liikme R. O kokkulepe, mille kohaselt vormistati

01.03.2017 leping X1 ja X57 vahel masina rentimise kohta. Seejärel aga renditi see 01.03.2017

X57 poolt edasi O. P . Nimetatud lepingu alusel toimunud rendi eest tasus O. P kokku 51 009,60

eurot (vt lisa 3). Sellest summast liikus X1 kokku 49 423,80 eurot (lisa 4).

tehingud X15

X15 (XXX ) juhatuse liige oli 18.07.2017 kuni 12.08.2020 M. R. Kuigi äriregistri andmetel oli

juhatuse liikmeks M. R, korraldas O. Sutt samuti X15 majandustegevust. Nii omas ta

juurdepääsu äriühingu SEB Pank AS-is asuvale pangakontole XXX . M. R X15 esindajana

nõustus sellega, et O. Sutil oli alates 16.08.2017 kuni 01.10.2019 internetipanga kasutamisõigus

ning sai kasutada äriühingu pangakontoga seotud pangakaarti. M. R teadmisel ja heakskiidul

tegi O. Sutt X15 nimelt erinevaid tehinguid, andis raamatupidajale L. M korraldusi, juhiseid,

edastas raamatupidajale dokumente. Samuti otsustas, mil viisil tuleb äriühingus toimetada ja

majandustegevust korraldada ning mida peab selleks M. R tegema. Seega oli O. Sutt seotud X15

, kuigi seda ametlikult ei kajastatud eesmärgiga varjata huvide konflikti. Sellest seosest oli

teadlik O. P juhatuse liige K. Rossman, kes O. Suti tegevust X15 aktsepteeris ja toetas omades

selles isiklikku huvi. Sellele vaatamata O. Sutt olles O. P arendusjuht, osales koos äriühingu

juhatuse liikme K. Rossmaniga otsuste tegemisel, kus valiti O. P koostööpartneriks X15, et seal

remontida X1 hankelepingu täimiseks renditud tehnikat, aga ka O. P. kuuluvaid masinaid.

Selliselt sõlmiti O. P ja X15 vahel 01.09.2017 teenusleping, mille alusel X15 müüb ja O. P ostab

äriühingu poolt pakutavaid tehnika ja seadmete hoolduse ja remondiga seonduvaid varuosasid ja

teenuseid.

Nimetatud lepingu alusel on O. P. esitatud arveid kokku 78 327,85 euro väärtuses (lisa 5).

Seega on ajavahemikul 01.02.2016 kuni 01.05.2019 K. Rossman ja O. Sutt ühiselt ja

kooskõlastatult rikkunud toimingupiiranguid. O. Sutt ei tohtinud osaleda sisuliselt otsuste

1-21-8803

tegemisel või neid suunata ning K. Rossman teha selle alusel otsuseid, mis olid seotud X1, X57

ja X15 . O. Sutt oli X1 ja X15 tegelikuks äriühingute majandustegevust korraldavaks isikuks,

kus tema tegevus oli pidev ja aktiivne, mida võimaldas talle K. Rossmani heakskiit. K. Rossman

ei takistanud O. Sutil tegeleda väljaspool O. P. kõrvaltegevusega ning lõi sellega tingimused ja

võimalused O. Sutil teenida nende mõlema huvides X1 ja X15 tegevuse kaudu varalist tulu.

Kuna O. Sutile tekkis äriühingute tegevusest oluline sissetulekuallikas, millest jagas tulu K.

Rossmaniga, saab X1 ja X15 lugeda O. Suti ja K. Rossmani suhtes KVS § 7 lg 1 p 4 päraseks

isikuks, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult

mõjutab. Eeltoodut arvestades on O. Sutt ja K. Rossman rikkunud toimingupiiranguid KVS § 11

lg 1 p 1 mõttes. O. Sutil oli keelatud osaleda sisuliselt või suunata otsuste tegemist temaga

seotud isikute suhtes, so X1, sh läbi X57 ja X15 puutuvalt, ning K. Rossmanil neid otsuseid teha

ehk sõlmida lepinguid. O. P nimelt tehtud ning O. Suti ja K. Rossmaniga seotud isikuid

puudutavate otsuste sisu ehk sõlmitud lepingute mahud ületasid 400 000 eurot. O. Sutt ja K.

Rossman on kinnitanud lepingute alusel esitatud arvete õigsust enne tasumist.

Lisaks sellele, et K. Rossman ja O. Suti tegevus oli suunatud X1, X57 ja X15 lepingute

sõlmimisele, mille sisu pidi ületama ning ka ületas rahalises väljenduses 400 000 eurot, olid O.

P. tehtud otsused X1 ja X57 ning X15 kasuks mõjutatud O. Suti ja K. Rossmani enda

majanduslikust huvist, kuna need lepingud tagasi neile isikliku lisatulu. Arvestades sõlmitud

lepingute mahtu, on kinnitust saanud isikute enda huvi rahalises väljenduses vähemalt 40 000

eurot. Sellise majandusliku huvi olemasolu kinnitab O. Suti poolt X1 ja X15 varade kasumine

enda äranägemise järgi ja huvides vähemalt 38 423,48 euro ulatuses ning enda pangakontole

perioodil veebruar 2018 kuni august 2019 sularaha sissemaksete tegemine summas 29 050 eurot

ning K. Rossman eest vähemalt 37 242,11 euro ulatuses. Lisaks juba realiseeritud kasule,

sõlmiti X1 nimelt liisinglepingud sõidukite Škoda Kodiaq omandamiseks hinnaga 35 781,00

eurot ühe sõiduki kohta, eesmärgil anda need O. Sutile ja K. Rossmanile kasutamiseks.

Majanduslik huvi seisnes täpsemalt järgnevas:

X1 varade eest on kantud järgmised O. Sutiga seotud kulud summas 19 268,34 eurot, tasudes

tema eest järgmised arved:

1) X28 05.07.2018 arve 041164 summas 477,34 eurot (kd 2 tl 214)

2) ajavahemikul 08.10.2018 kuni 21.06.2019 X12 arved (27, 28, 29, 35) kokku summas 11

223,83 eurot (kd 2 tl 248-251)

3) X27 20.09.2018 arve A-180954393 summas 26,57 eurot (kd 2 tl 125)

4) X27 20.09.2018 arve A-180954417 summas 4,65 eurot (kd 2 tl 126)

5) X29 24.09.2018 arve 22732763 summas 488,33 eurot (kd 2 tl 205)

6) X27 26.09.2018 arve 0762611 summas 8,13 eurot (kd 2 tl 206)

7) X27 27.09.2018 arve A-180955865 summas 98,00 eurot (kd 2 tl 127)

8) X29 28.09.2018 arve 22749643 summas 16,07 eurot (kd 2 tl 205)

9) X29 29.09.2018 arve 22750819 summas 20,13 eurot (kd 2 tl 205)

10) X29 30.09.2018 arve 22754478 summas 146,15 eurot (kd 2 tl 206)

11) X29 05.10.2018 arve 22770586 summas 600,00 eurot (kd 2 tl 211)

12) X23 15.10.2018 arve 180230369 summas 1532,89 eurot (kd 2 tl 180)

13) X30 29.10.2018 arve 077460 summas 31,26 eurot (kd 2 tl 208)

14) X31 31.10.2018 arve 177224 summas 29,83 eurot (kd 2 tl 208)

15) X32 31.10.2018 arve 2015961 summas 360,00 eurot (kd 2 tl 176)

16) X30 05.11.2018 arve 078984 summas 66,76 eurot (kd 2 tl 210)

17) X33 05.12.2018 arve 18132 summas 834,00 (kd 2 tl 111)

18) X34 17.01.2019 arve 1047888 summas 301,80 eurot (kd 2 tl 213)

19) X35 21.01.2019 arve 29003248 summas 123,48 eurot (kd 2 tl 177)

20) X28 15.03.2019 arve 045810 summas 117,50 eurot (kd 2 tl 212)

21) X27 03.04.2019 arve A-190415506 summas 434,40 eurot (kd 2 tl 131)

1-21-8803

22) X36 18.04.2019 arve 3856899 summas 598,90 eurot (kd 2 tl 212)

23) X27 21.05.2019 arve A-190527308 summas 100,10 eurot (kd 2 tl 184)

24) X27 20.05.2019 arve A-190526775 summas 304,52 eurot (kd 2 tl 135)

25) X30 21.05.2019 arve 022508 summas 158,40 eurot (kd 2 tl 194)

26) X37 14.06.209 arve PF10446 summas 24,04 eurot (kd 2 tl 222)

27) X38 16.06.2019 arve 112051012 summas 45,00 eurot (kd 2 tl 191)

28) X30 29.06.2019 arve 072952 summas 477,99 eurot (kd 2 tl 192)

29) X27 10.07.2019 arve A-190740874 summas 94,68 eurot (kd 2 tl 144)

30) X39 10.07.2019 pakkumine P19127588 summas 81,74 eurot (kd 2 tl 151)

31) X40 16.07.2019 arve EL213 summas 257,52 eurot (kd 2 tl 252)

32) X41 05.08.2019 arve 107380 summas 175,00 eurot (kd 2 tl 121-122)

33) X27 12.08.2019 arve A-190849419 summas 9,36 eurot (kd 2 tl 147)

Lisaks võttis O. Sutt X1 deebetkaardiga 2018 veebruar kuni 2019 august välja sularahas 64 715

eurot ning kandis samal perioodil talle kuuluvatele pangakontodele 29 050 eurot (14.11.2019

vaatlusprotokoll kd 3 tl 5, 79-89). Samas alates 2015 aastast on O. Sutt kokku kandnud oma

pangakontole sularaha sissemaksetena 99 860,00 eurot. Samuti on O. Sutt 09.04.2019 ostnud

6000 euro eest sularahas X, X linnas, X külas, X tee X asuva korteri (kd 18 tl 85), mille

remondiks kasutas X1 varasid vähemalt 4417,90 euro ulatuses (vt lisa 6). X1 juhatuse liige M.

E on Maksu- ja Tolliametile esitanud arve nr 1933, millest nähtub O. Sutiga seotud X tee

korteriga kulutuste kandmine 8500,00 euro ulatuses (kd 11 tl 230).

Samuti kinnitab O. Suti soovi saada X1 isiklikku kasu see, et tema nõustudes erinevate isikute

poolt prügi vastuvõtmisega O. P, lasi teenuse kirjutada X1 nimele, kuid selle eest tasutud

summad kokku 1094,00 eurot jättis endale. Seda järgnevalt:

- 15.04.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 440 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „Orunurga“. 02.05.2019 maksis Z. K teenuse eest O. Sutile sularahas

62,00 eurot.

- 07.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 5500 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „XXX“. Teenuse eest tegi 09.05.2019 U. E. makse O. Suti pangakontole

325,00 eurot.

- 20.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 2660 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „XXX“. Teenuse eest maksis N. O. O. Sutile sularahas 193,00 eurot.

- 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1640 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „XXX“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 P. A makse O. Suti pangakontole

171,00 eurot.

- 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1820 kg jäätmete toomine ja

märkusega „XXX“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 J. O makse O. Suti pangakontole 132,00 eurot.

- 2019 juulis tõi O. P. jäätmeid V. M , tasudes selles eest O. Sutile 20.07.2019 sularahas 130,00

eurot.

- 2019 augustis tellis E. N. I jäätmete äraveo O. P. , tasude selle eest 23.08.2019 ülekandega O.

Suti pangakontole selgitusega „XXX“ 30,00 eurot.

- 15.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 500 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „U “.

- 17.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 360 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „U. E “.

- 29.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 160 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „U “.

1-21-8803

03.06.2019 laekus U. E poolt tehtud makse O. Suti pangakontole summas 51,00 eurot.

X1 varade eest on kantud järgmised K. Rossmaniga seotud kulud summas 28 366,11 eurot,

tasudes tema eest:

1) X42 29.06.2016 arve MT010270 summas 690,00 eurot (kd 4 tl 35)

2) X43 30.04.2018 arve 31-30-04-2018 summas 93,29 eurot (kd 4 tl 182)

3) X27 13.12.2018 arve A-181272523 summas 210,00 eurot (kd 2 tl 130)

4) X44 28.12.2018 arve 95654 summas 380,00 eurot (kd 9 lisa 2 tl 99)

5) X45 02.01.2019 kinnitus tellimusele summas 445,34 eurot (kd 2 lk 160)

6) X45 02.01.2019 arve 1901072 summas 576,00 eurot (kd 2 tl 161)

7) X3 19.02.2019 arve 3823539 ja 3823769 kokku 932,99 eurot (kd 2 tl 117-118)

8) X46 arve summas 882,99 eurot (kd 3 tl 176)

9) ajavahemikul 30.09.2018 kuni 01.11.2018 sõiduki Mercedes Benz S500 [XXX ] ja bagi

Polaris Ranger RZR XXX 4x4 kulusid kokku vähemalt 14 000,00 eurot

10) X47 pangakontole 28.04.2019 X tee maja broneeringu summas 5000,00 eurot (kd 10 tl

174)

11) X48 perioodil 27.03.2018 kuni 06.08.2019 kokku 5155,50 eurot (kd 3 tl 57).

Lisaks investeeris X1 K. Rossmani A. K. äriühingusse A. K. S 8000 eurot. X1 osalus vormitati

07.07.2020, seni oli A. K oma ostudeks kasutanud X1 pangakaarti.

Samuti kinnitab O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslikku huvi nende soov liisida X1 varade

eest isiklikuks kasutamiseks sõiduautod. Liislepingute L19103430 ja L19103431 järgi olid

liisinguesemeks sõidukid Škoda Kodiaq hinnaga 35 781,00 eurot üks sõiduk. Lepingute tasud

220 eurot ning sissemaksed 4 472,63 eurot teostas O. Sutt.

Lisaks X1 on K. Rossmaniga seoses X15 varade eest tasutud X55 21.06.2019 arve 1346

summas 876,00 eurot (kd 10 tl 99) tema elukohta õhksoojuspumba paigaldamise eest.

O. Sutt ise on võtnud X15 pangakontolt ajavahemikul 15.12.2017 kuni 02.05.2019 sularaha 19

055,00 eurot (kd 3 tl 112). Samuti on X15 varade eest kantud järgmised O. Sutiga seotud kulud

summas 3561,11 eurot, tasudes tema eest järgmised arved:

1) X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot (kd 7 tl 56)

2) X23 20.09.2018 arve 180216446 summas 33,76 eurot (kd 7 tl 58)

3) X23 21.09.2018 arve 180216942 summas 28,28 eurot (kd 7 tl 57)

4) X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot (kd 7 tl 59)

5) X23 25.09.2018 arve 180218531 summas 41,59 eurot (kd 5 tl 161)

6) X27 13.10.2018 arve A-181059824 summas 82,88 eurot (kd 7 tl 60)

7) X22 30.10.2018 arve 18000833603 summas 30,77 eurot (kd 7 tl 61)

8) X22 07.11.2018 arve 18000836128 summas 282,05 eurot (kd 7 tl 64)

9) X22 07.11.2018 arve 180008361130 summas 110,86 eurot (kd 7 tl 63)

10) X22 08.11.2018 arve 1800083657.. summas 452,95 eurot (kd 7 tl 65)

11) X22 09.11.2018 arve 18000836706 summas 22,32 eurot (kd 7 tl 66)

12) X24 11.11.2018 arve 2792 summas 84,96 eurot (kd 5 tl 167)

13) X22 13.11.2018 arve 1800083780.. summas 26,66 eurot (kd 7 tl 64)

14) X23 13.11.2018 arve 180246768 summas 76,16 eurot (kd 7 tl 71)

15) X49 13.11.2018 arve 182181 summas 99,89 eurot (kd 7 tl 68)

16) X39 14.11.2019 arve 75-101000198486 summas 198,22 eurot (kd 7 tl 62)

17) X23 19.11.2018 arve 180249578 summas 84,06 eurot (kd 7 tl 69)

18) X23 24.11.2018 arve 180252920 summas 48,00 eurot (kd 7 tl 70)

19) X23 08.12.2018 arve 180260874 summas 59,71 eurot (kd 7 tl 74)

20) X50 21.12.2018 arve 4619281 summas 5,09 eurot (kd 7 tl 72)

21) X51 27.12.2018 arve MEC0061850 summas 559,98 eurot (kd 7 tl 75)

22) X52 12.01.2019 arve 291087351 summas 32,07 eurot (kd 7 tl 31)

1-21-8803

23) X53 16.01.2019 arve 21900223 summas 290,70 eurot (kd 5 tl 179)

24) X49 21.01.2019 arve 190154 summas 63,84 eurot (kd 7 tl 34)

25) X29 22.01.2019 arve 23114803 summas 4,94 eurot (kd 7 tl 35)

26) X30 10.02.2019 arve 082960 summas 78,05 eurot (kd 7 tl 37)

27) X54 21.02.2019 arve summas 146,20 eurot (kd 7 tl 36)

28) X23 25.04.2019 arve 190051207 summas 53,86 eurot (kd 7 tl 40)

29) X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34 eurot (kd 7 tl 39)

30) X27 02.05.2019 arve 0765747 summas 2,05 eurot (kd 7 tl 38)

31) X27 29.05.2019 arve A-190529459 summas 127,41 eurot (kd 7 tl 42)

32) X39 4.06.2019 arve 75-102000251786 summas 7,12 eurot (kd 7 tl 46)

33) X25 07.06.2019 arve EE31190015189 summas 36,54 eurot (kd 5 tl 165)

34) X39 29.06.2019 arve 75-101000231465 summas 85,36 eurot (kd 7 tl 46)

35) X22 04.07.2019 arve 19000897173 summas 15,00 eurot (kd 7 tl 48)

36) X22 11.07.2019 arve 19000898698 summas 7,75 eurot (kd 7 tl 49)

37) X26 26.07.2019 arve 19002859 summas 12,32 eurot (kd 7 tl 50)

38) X27 29.08.2019 arve 0860145 summas 13,81 eurot (kd 7 tl 53)

Seega on ajavahemikul 01.02.2016 kuni 01.05.2019 K. Rossman ja O. Sutt ühiselt ja

kooskõlastatult rikkunud toimingupiiranguid ka KVS § 11 lg 1 p 2 mõttes. O. Sutt ei tohtinud

osaleda sisuliselt otsuste tegemisel või neid suunata ning K. Rossman teha selle alusel otsuseid,

mis olid seotud X1, X57 ja X15. Tehtud otsused olid mõjutatud O. Suti ja K. Rossmani enda

majanduslikust huvist, kuna nad oli teadlikud, et X1 ja X15 varadest tekib neil võimalus

lisatuluallikaks. Sellest lähtuvalt kasutasid nad ära O. P. neile antud pädevust ja sellest tulenevat

eelist enda isiklikes huvides. Nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitades pärast lepingute sõlmimist

raamatupidamise jaoks tehingute õigsust enne arvete tasumist, toetasid X1 ja X15

majandustegevust ning tegid sellega võimalikuks äriühingute rahaliste vahendite kasutamise

enda isiklikes huvides. Kuigi süüdistuses on välja toodud juba saadud O. Suti ja K. Rossmani

kasud, pole toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele

tegelikult järgnes või oleks võinud järgneda.

Saades ise toimingupiirangute rikkumisest kasu, jätsid K. Rossman ja O. Sutt KVS § 11 lg 2

kohustuse täitmata, st nad ei teavitanud O. P nõukogu X1 ja X15 seostest iseendaga, ehk siis

KVS § 11 lg 1 p 1 ja 2 tekkinud olukorrast.

K. Rossman ja O. Sutt on rikkunud toimingupiirangut kavatsetult. Mõlemad isikud olles seotud

hankelepinguga, teadsid, et on ametiisikuteks. Samuti olid nad teadlikud enda seosest X15 ja

X1 , sh kasutades ära X57. Mõlema isiku sooviks oli saada lisatulu olemasolevale sissetulekule,

mis mõjutas neid otsuste tegemisel. Jagades O. P nimelt majandusliku hüve endaga

majanduslikult seotud isikule (p 1) ning omades ise nendes tehingutes majanduslikku huvi (p 2),

oli O. Suti ja K. Rossmani eesmärgiks ametikohustuste täimisel mitte järgida avalikke huve,

vaid lähtuda isiklikust huvist.

Seega Kristo Rossman koos Ott Sutiga teadvalt rikkudes korruptsioonivastases seaduses

kehtestatud toimingupiirangut, panid toime KarS § 300´lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

kuna O. P nimelt lepingute sõlmimist X1 ja X15 mõjutas K. Rossmani ja O. Suti

majanduslik huvi, mille suurus ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.

Samuti Kristo Rossman koos Ott Sutiga teadvalt rikkudes korruptsioonivastases seaduses

kehtestatud toimingupiirangut, panid toime KarS § 300´1 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, kuna O. P nimelt X1 ja X15 sõlmitavate tehingute kogumaht ületas 400 000 euro

piirmäära.

III Ott Sutt, süüdistus KarS § 201, § 217´2, § 344, § 345 järgi

1-21-8803

3.1 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema aitas K. Rossmanil korraldada viimasele

usaldatud võõrast O. P varast ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides järgmiste arvete

tasumise:



X13 on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas 76,80

eurot (kd 14 tl 197), mis on 15.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XX “, siis selliseid töid teostatud pole.

Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses X projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman.

Kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas O. Sutt ja K. Rossman raamatupidamise jaoks

arve õigsust. Selliselt aitas O. Sutt pöörata K. Rossmanil ebaseaduslikult 76,80 eurot

kolmanda isiku kasuks.



T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas 2160,00

eurot (kd 14 tl 244), mis on 13.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis selliseid töid teostatud

pole.

Samuti on T. L. O esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 16.05.2019 arve nr 1906 summas

1080,00 eurot (kd 14 tl 245), mis on 30.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „XXX “, siis

selliseid töid teostatud pole.

Samuti on T. L. O on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 11.07.2019 arve nr 1910

summas 2400,00 eurot (kd 14 tl 246), mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud

äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „liini

ehitustööd“, siis selliseid töid teostatud pole.

Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses X projektiga, millest oli teadlik ka K.

Rossman. Kuigi tegemist ei olnud ühegi arve puhul O. P kuluga, kinnitas K. Rossman

pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt

ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara kokku 5640,00 eurot T. L. O kasuks.



X15 on esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 31.07.2019 arve nr 1260 summas 1698,00 eurot

(kd 7 tl 144), mis on 29.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „reduktor ja liini tugirull“, siis sellist

kaupa saadud pole. Tegelikkuses korraldati O. Suti poolt selle arve esitamine eesmärgiga

katta E. O. kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage [XXX] remondikulu, mille tasus X15

summas 1668,00 eurot X7 11.07.2019 arve 190220 alusel (kd 13 tl 194). Kuigi tegemist ei

olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise

jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 1698,00

eurot kolmanda isiku kasuks.



X16 on esitanud O. P. 15.08.2019 arve nr 1921 summas 954,00 eurot, mis on 26.08.2019

tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi

tehingu sisuks on „remonttööd X“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti E. O.

soovil remonttöid tema kasutuses olevale sõidukile Kia Sportage [XXX]. Kuigi tegemist ei

olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise

jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 954,00

eurot kolmanda isiku kasuks.

Samuti on X7 esitanud O. Suti juhendamisel O. P. 31.05.2019 arve nr 190173 summas 1125,00

eurot (kd 13 tl 191), mis on 06.06.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses ei remonditud O. P autot [XXX ], vaid K.

Rossmaniga seotud Mercedes Benz sõidukit, kuid nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitasid selle

1-21-8803

arve õigsust kui äriühingu kulu. Sellega pööras K. Rossman O. Suti kaasaaitamisel

ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara kokku 1125,00 eurot.

Eelkirjeldatud tegevustega – tegelikkusele mittevastavate arvete koostamise juhendamise ning

nende arvete õiguse kinnitamisega – aitas O. Sutt kaasa K. Rossmanil jätta omanik, so O. P

kestavalt varast ilma ning see muudeti teistele isikutele kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast

omandit. O. Sutt teadis, et tegelikkuses puudusid temal ja K. Rossmanil sellisteks toiminguteks

volitused, kuna vara ei kasutatud O. P huvides ega ettevõtluses. Seega toimus vara teiste isikute

kasuks pööramine ebaseaduslikult.

Sarnaselt K. Rossmanga teadis O. Sutt, et tema juhendamisel koostatud arvetel kajastatud

tehingud ei ole äriühingu huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata järjepidevalt

teadlikult ja tahtlikult kinnitas kulude kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu

vajadus tekkinud oli. Seega mitte olles O. P. lojaalne, ning toetades K. Rossmani eesmärki jätta

kannatanu süüdistuses märgitud varast alaliselt ilma, pani O. Sutt omastamisele kaasa aidanud

teod toime kavatsetult.

Seega Ott Sutt aidates kaasa K. Rossmanil pöörata ebaseaduslikult talle usaldatud võõra

vara nii tema enda kui erinevate kolmandate isikute kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p

1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.2 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema aitas kaasa K. Rossmanil kui O. P juhatuse

liikmel ajavahemikul 16.11.2015 kuni 15.10.2019 teha O. P nimelt tehinguid X1 ja E. O.

kasuks, mis tekitasid O. P. suure varalise kahju. Kahjulike tehingute asjaolud olid järgmised.

tehingud X1

X1 ja O. P vahel on ajavahemikul 16.11.2015 kuni 01.10.2019 sõlmitud järgmised

jäätmekäitlusega seotud lepingud:

• 16.11.2015 sõlmiti leping P-15015, mille p 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

25 eur/tonn.

Lepingu allkirjastas K. Rossman.

• 01.04.2016 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

25 eur/tonn

Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. .

• 01.07.2017 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

28 eur/tonn

Lepingut muudeti 01.09.2019 (lisa 1) ja 01.10.2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3

ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt:

-

olmejäätmed (20 03 01)

55 eur/tonn

-

ehitusjäätmed (17 09 04)

39 eur/tonn

Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S, lisad on allkirjastanud A. N. O.

O. Sutt O. P arendusjuhina töötades, korraldas samal ajal X1 majandustegevust, saades sellest

ise kasu. X1 huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel selle üleandmine O. P. võimalikult

1-21-8803

madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, samuti valmistas ette lepingud. K. Rossman

nõustus isiklikku huvi omades O. Suti tegevusega, toetades seda kas ise O. P. kahjulikke

lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Selliselt

lepiti X1 huvides kokku O. P kohustusena võtta jäätmeid vastu võimalikult madala

hinnamääraga, mis omakorda võimaldas X1 kehtestada isikutele jäätmete vastuvõtu hinna, mis

oli O. P hinnakirjast soodsam. X1 poolt O. P. toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei

eeldanud tehtud hinnaalandusi ning olid seetõttu ebaproportsionaalsed võrreldes teiste

klientidega. Nii näiteks kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks X1 30

eurot/tonn, samas kui võrreldavate mahtudega jäätmeid üle andnud X82 keskmine hind oli 63

eurot/tonn. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks on O. P hinnangul kujunenud X1 28

eurot/tonn, siis võrreldaval kliendil 50 eurot/tonn. Kuigi üleantavate ehitusjäätmete kogused X1

poolt suurenevad 2018-2019 aastatel, on need võrreldes sarnase koguse üleandjale, so X20

kehtestatud hindadest jätkuvalt madalamad. Samuti ei muudeta X1 jäätmete vastuvõtu hinda, kui

samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile X64 .

O. P põhikirjas on märgitud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on majandustegevuse arendamine ja

ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivne majandusliku tegevuse tulemusel ühingule

maksimaalse kasumi saamine. Igapäevane majandustegevuse juhtimine on O. P. juhataja

ülesanne, millega tuleb tagada äriühingule parim tulemus. X1 jäätmete vastuvõtu hindades eelise

andmine ei olnud eesmärgipärane, vaid kahjustas O. P majandustulemust. Seega X1

põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, põhjustasid O. Sutt ja

K. Rossman ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 O. P. vähemalt suure varalise kahju,

kannatanu hinnangul 128 420,00 eurot.

O. Sutt kasutades ära juhatuse liikme K. Rossmani mõjutavust sooviga saada kergelt kasu ning

veendes määrama X1 madalad jäätmete vastuvõtu hinnad ja valmistades selleks ette lepingud,

teadis oma käitumise ebaseaduslikkust ning selle kahjulikkust O. P .

tegevus seoses E. O. iga

Samuti aitas O. Sutt kaasa juhatuse liikme K. Rossmani tegevusele, mis kahjustas O. P huve, kui

vaatamata kehtestatud jäätmete vastuvõtu hindadele, otsustati tühistada kaks E. O. prügiveoga

seotud arvet summas 703,06 eurot. Seda järgnevalt:

Nimelt oldi 05.12.2018 O. P nimelt koostamas E. O. seoses ehitusjäätme vastuvõtuga arvet

summas 425,30 eurot, mis koosnes kahest komponendist; ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja

konteinerite tühjenduste eest 180,00 eurot. Kuigi K. Rossman oli samal päeval, so 05.12.2018

andnud teada, et E. O ei tehtaks veel arvet, saadeti 06.12.2018 O. P nimelt E. O. 30.11.2018

koostatud müügiarve nr 181453 summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. E. O. nimel

oleva arvega seoses andis O. Sutt 18.01.2019 korralduse selle tühistamiseks raamatupidamisest.

Seejärel koostati O. P nimelt 31.12.2018 kuupäevaga kreeditarve KR-181453 summas 245,30

eurot, mis saadeti E. O. 18.01.2019.

Nii osaliselt arve esitamata jätmise kui esitatud arve tühistamisega, tekitati O. Suti korraldusega

ja K. Rossmani poolt selle nõustumisega O. P. kahju summas 425,30 eurot.

31.05.2018 koostati O. P nimelt X67 müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot,

maksetähtajaga 10.06.2018. Viidatud arvega seoses saatis E. O. 26.06.2018 O. Sutile kirja

meeldetuletusega arve annulleerimise kohta. Samal päeval andis O. Sutt kirja teel O. P

personalijuhile I. S. K. Rossmani teadmisel korralduse X67 seotud kaalude kustutamiseks

programmist ning arve annulleerimiseks. Vastavalt saadud korraldusele koostati 30.06.2018 O.

P nimelt kreeditarve nr KR-180652 summas 277,76 eurot.

Selliselt O. Suti poolt arve tühistamise korraldamisega K. Rossmani heakskiidul tekitati O. P.

kahju summas 277,76 eurot.

1-21-8803

Seega O. Sutt andes korraldused arvete tühistamiseks juhatuse liikme K. Rossmani teadmisel ja

juhatuse liikme poolsel heakskiidul, aitas kaasa O. P. kahju tekitamisele.

Selline O. Suti käitumine, kus vastavalt tekkinud vajadusele tegutsetakse kolmandate isikute

huvides O. P. kahjustades, on olnud järjepidev ning sisesuhte tingimusi rikkuv. O. Sutt on oma

tegudega toetanud juhatuse liikme K. Rossmani poolt pikemal perioodil O. P. äriühingut

kahjustavate kohustuste võtmist, mis samal ajal on teisele poolele, sh temale endale kasulikud.

See omakorda kinnitab, et O. Sutt rikkus nii ise, kui ka teadis, et K. Rossmani lojaalsuskohustust

rikkudes kasutab O. P varasid vajadusel igal ajahetkel viisil, mis ei ole kooskõlas äriühingu

põhikirjas sätestatuga, kuid mis on seotud teiste isikute huvidega. Selliselt nähtub O. Suti huvi

seoses X1 ja E. O. iga, mille eesmärgiks ei olnud hoiduda tegevusest, mis kahjustab O. P vara.

Kuna O. Sutile oli teada ka läbi äriühingute tegevuste kohta ülevaate omamise tehingute maht,

oli ta teadlik kahju tekitamise suurest ulatusest.

Seega Ott Sutt aidates kaasa O. P juhatuse liikme Kristo Rossmanil isikuna, kellel oli õigus

käsutada O. P vara ning võtta äriühingule varalisi kohustusi, kasutada seda

ebaseaduslikult ära, pani toime KarS § 217´2 lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava

usalduse kuritarvitamise, kuna O. P on saanud kahju vähemalt suures ulatuses.

3.3 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema tahtlikult kihutas 22.04.2019 L. A. koostama

tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades sooviti O. P vara kasutada seoses X

projektiga. Nimelt koostas L. A. O. Suti juhise järgi 07.05.2019 tegelikkusele mittevastava arve

2019300 summas 76,80 eurot, kirjutades sisuks „XX , leping/tellimus 2019TG172“. Tegelikult

O. P. sellist teenust ei osutatud, tegemist oli X projekti raames tehtavate mõõdistustöödega.

Arve koostamisel lähtus L. A. 22.04.2019 kell 16.12 ja 23.04.2019 kell 22.06 saadetud O. Suti

e-kirjadest, kuhu oli märgitud „oleks tarvis maha märgida Valgeranda (vana kämpingu ala,

katastrinumber XXX ) ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste

ringiga“ ning „pane arvele selgituseks X mõõdistustööd“.

Seega koostas L. A. teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil,

eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata

L. A. koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.

Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema tahtlikult kihutas T. L. O juhatuse liiget I. D

koostama enda juhiste järgi kolme tegelikkusele mittevastavat arvet:

-

26.04.2019 arve 1904 summas 2160,00 eurot selgitusega „XXX “;

-

16.05.2019 arve 1906 summas 1080,00 eurot selgitusega „XXX “ ning

-

11.07.2019 arve 1910 summas 2400,00 eurot selgitusega „liini ehitustööd“.

Tegelikult O. P. selliseid teenuseid ei osutatud, tegemist oli X projektiga seoses tekkinud

kulude kandmisega. Seega koostas I. D teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O.

Suti soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks

oli suunata I. D koostama valeandmetega arveid, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.

Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema tahtlikult kihutas X15 juhatuse liiget M. R t

koostama enda juhiste järgi tegelikkusele mittevastavat arvet. Nimelt esitati X15 poolt O. P.

31.07.2019 arve 1260 summas 1698,00 eurot selgitusega „reduktor ja liini tugirull“. Tegelikult

O. P neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel kanti X15 kulud seoses E. O. sõiduki

remonttöödega, mille kohta oli esitatud X7 11.07.2019 arve nr 190220 summas 1668,00 eurot.

Seega koostas M. R teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil,

eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata

M. R koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.

1-21-8803

Seega Ott Sutt dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele

kihutamisega, pani toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.4 Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema kasutas L. A. poolt võltsitud 07.05.2019 X13

arvet 2019300 summas 76,80 eurot, lastes selle esitada 07.05.2019 O. P raamatupidamisele.

Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati 19.05.2019 makse X13

pangakontole summas 76,80 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019300 sisu ei

vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti

eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 76,80 eurot, on

tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema kasutas I. D poolt võltsitud T. L. O 26.04.2019

arvet 1904, 16.05.2019 arvet 1906 ja 11.07.2019 arvet 1910, saates need edasi vastavat

02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisse tasumiseks. Samuti kinnitas K.

Rossman arve õigsust, misjärel teostati maksed T. L. O pangakontole järgmiselt:

-

13.05.2019 summas 2160,00 eurot,

-

30.05.2019 summas 1080,00 eurot ja

-

29.07.2019 summas 2400,00 eurot.

Arvestades, et maksete aluseks kasutatud arvete sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda

juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada

kasutada O. P varasid summas 5640,00 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu

objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et tema kasutas M. R e poolt võltsitud 31.07.2019 arvet

1260 summas 1698,00 eurot, lastes selle M. R el esitada 14.08.2019 O. P raamatupidamisele.

Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati 29.08.2019 makse X15

pangakontole summas 1689,00 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 1260 sisu ei

vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti

eesmärgiks oli võltsitud arve alusel saada kasutada O. P varasid summas 1698,00 eurot, on

tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Ott Sutt, õiguste omandamise eesmärgil võltsitud dokumentide kasutamisega, pani

toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

IV Ott Suti süüdistus seoses B. S ja X61-ga

O. Sutt töötas O. P. alates 28.06.2010 arendusjuhina, kes tegeles muuhulgas O. P. tööjõu

värbamise ja töö kontrollimisega. O. Suti kohustuseks oli selle valdkonna arvete esmane

kontroll ja õigsuse kinnitamine, misjärel toimus teenuse eest esitatud arvete tasumisele

suunamine.

O. Suti arendusjuhina on O. P nimel sõlminud 11.03.2019 X61 teenuse osutamise

koostöölepingu nr 1-03-2019, mille kohaselt osutati O. P. tööteenust. Alates 01.04.2019 on X61

juhatuse liige B. S . Viimase kaudu esitati O. P. prügilas ehitusjäätmete sorteerimise teenuse eest

järgmised X61 arved:

-

03.05.2019 arve 190003 summas 3451,00 eurot, tasumise tähtaeg 17.05.2019,

-

31.05.2019 arve 190016 summas 476,00 eurot, tasumise tähtaeg 07.06.2019,

-

31.05.2019 arve 190017 summas 571,20 eurot, tasumise tähtaeg 07.06.2019.

Kuigi arvete tasumise tähtajad olid saabunud, ei makstud O. P poolt saadud teenuste eest.

06.06.2019 teatas O. Sutt B. S tasumise keeldumisest O. P juhatuse liikme K. Rossmani poolt,

sh nõudes viivisarve tühistamist ning arve vähendamist O. P. töölistega tekitatud probleemide

1-21-8803

tõttu. O. P raamatupidamises on kajastatud kreeditarve 190016 summas 470,00 eurot. Seega jäid

tasuda arved 190003 ja 190017, mille osas O. Sutt nõudis summa vähendamist 1000 eurot, kuna

enne K. Rossman arvete tasumisega nõus ei ole. B. S ei soovinud arveid muuta ning pakkus

välja, et kui O. Sutt korraldab arvete tasumise, annab ta ise O. Sutile 500 eurot „kohvi jaoks või

millekski selleks“. O. Sutt sellega nõustudes, lubas raamatupidamises asjad ära rääkida ning

võttis ühendust nii K. Rossmani kui raamatupidajaga ning teatas, et arve 190003 võib tasuda. O.

P poolt tasuti nimetatud arve 07.06.2019. Küll aga ei olnud O. Sutt nõus suunama tasumisse

enne 500 euro saamist arvet 190017. Nimetatud arve on O. P poolt tasutud 05.07.2019, so pärast

02.07.2019 B. S kohtumist O. Sutiga X asuvas X parklas, mil B. S andis viimasele üle nõutava

500 eurot.

Seega soovis ja andis B. S 500 eurot O. Sutile, et viimane kasutaks ära oma pädevust ning

korraldaks X61 esitatud arvete 190003 ja 190017 tasumise nii, et O. P juhtkond jätaks esitamata

nõude vähendada tekkinud probleemide tõttu teenuse eest esitatud summat. B. S kui juhatuse

liikme tegevuse eesmärgiks 500 euro andmisel oli, et X61 laekuks kogu tehingute summa, so

3451,00 eurot ja 571,20 eurot. Arvestades, et B. S poolt ostetud vastuteeneks oli esitatud arvete

täielik tasumine O. P poolt, tegutses ta X61 huvides.

O. Sutt nõustudes 500 euro eest B. S huvidest lähtuvalt tegutsema, kasutas ära talle antud

pädevust O. P. ning andis pärast 500 eurot lubamist B. S poolt 07.06.2019 K. Rossmanile teada,

et arve 190003 võib tasuda ning pärast 500 eurot kättesaamist korraldas arve 190017 tasumise.

Selliselt oli O. Suti poolt X61 täies ulatuses arvete eest tasumise korraldamine B. S poolt

tasustatud teene. O. Sutt oma tegevusega teadlikult ja tahtlikult rikkus enda töölepingus

sätestatud kohustust informeerida tööandjat igast töötajale teadaolevast töö- või

lepingudistsipliini rikkumisest ning majanduslikult kahjulikust tegevusest või toimingutest

tööandja juures. Samuti võttes vastu altkäemaksu, rikkus O. Sutt O. P mainet, mille hoidmise

kohustus tuleb temaga sõlmitud ametijuhendist.

Seega Ott Sutt, eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva

isikuna vara küsimise ja vastuvõtmisega vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest,

pani toime KarS § 402’3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus leiab, et Kristo Rossmanile ja Ott Sutile KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, §

2172 lg 1 ja § 3001 lg 2 ning ainult O. Sutile KarS § 4023 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on

leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

I

KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistusest

1. K. Rossmani süüdistatakse selles, et tema olles O. P juhatuse liige, kellele oli usaldatud

ettevõtte vara, kasutas ettevõtte vara volitusi omamata enda või kolmandate isikute huvides.

KarS § 201 lg 1 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. KarS § 201 mõttes enda

kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks.

1.1. Kannatanu O. P (registrikood XXX ) ainus juhatuse liige oli ajavahemikul 14.01.2014 kuni

08.11.2019 Kristo Rossman (vt - Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk). O. P ja K. Rossman

vahel 30.12.2013 ja 15.11.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingute punktide 2.1. ja 2.2. järgi

kohustus K. Rossman tegutsema osaühingu huvides lojaalselt ja vajaliku hoolsusega ning

parima kasuga, järgides seejuures O. P varalisi huve (vt - K. Rossmaniga 15.11.2018 sõlmitud

juhatuse liikme (juhataja) leping ning 27.09.2021 vastus 24.09.2021 nõudekirjale nr 3.2-

1-21-8803

1/16197-1 30.12.2013 sõlmitud K. Rossmani juhataja lepingu edastamise kohta). Süüdistatava

K. Rossmani kohustuseks oli juhtida O. P igapäevast majandustegevust, korraldada

raamatupidamist ning asjaajamist vastavalt seadustele, põhikirjale, osanike ja nõukogu otsustele.

K. Rossman pidi juhatajana kasutama otstarbekalt ja ainult O. P huvides temale usaldatud

töövahendeid ja muud vara ning hoiduma tegevusest või tegevustest, mis kahjustavad või võivad

kahjustada O. P vara ja õigusi ning seadusega kaitstud huve. K. Rossmanil oli keelatud osutada

tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja töötada teise tööandja juures või iseseisvalt ilma

nõukogu kirjaliku loata äriühingu tegevusalal. Seega pidi R. Rossman lojaalsuskohustusest

vältima huvide konflikti kannatanu huvidega, sh vältima isiklike huvide esiplaanile seadmist (vt

- RKTKo 3-2-1-38-15 p 14).

K. Rossmanil oli O. P juhatajana õiguspädevus vastu võtta O. P. siduvaid otsuseid, tema

korralduses oli äriühingule kuuluv vara ning ta oli kohustatud täitma oma ametialaseid

ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, sh kinni pidades Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 sätestatud

juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 ja §-le 183 oli

K. Rossman O. P juhatajana osaühingut esindav ja juhtiv organ, kellele olid muuhulgas pandud

ülesanded osaühingu raamatupidamise korraldamiseks ning juriidilisele isikule seadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegseks ja täielikuks täitmiseks. Juhatuse

liikme staatusest tulenevalt oli K. Rossmanil juurdepääs O. P varale, sealhulgas oli temal õigus

vastavalt juhatuse liikme lepingule ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34, § 35 ja

ÄS § 180, 181 ja § 183 käsutada O. P. kuuluvat vara ning võtta äriühingule siduvaid kohustusi.

Seega oli süüdistatav K. Rossman KarS § 201 lg 1 tähenduses isikuks, kellele oli usaldatud O. P

vara.

1.2. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus Ott Sutil selles, et ta on O. P arendusjuhina osutanud

füüsilist ja ainelist kaasabi Kristo Rossmani poolt toime pandud omastamisele. O. Sutiga oli

sõlmitud 01.01.2017 tööleping nr PP-36 koos allkirjastatud ametijuhendiga ja 01.01.2018

tööleping nr PP-36, millest nähtuvad O. Suti kui arendusjuhi töö sisu ja eesmärk (vt ka

25.05.2021 S. N. O poolt tõendite hulka üle antud O. Suti töölepingud lisasid ja nende

muudatusi). O. P arendusjuhil O. Sutil oli alates 07.10.2018 antud volitus allkirjastada O. P

nimel kõiki dokumente, mille allkirjastamise õigus on juhatajal. Rahalised kohustused tuli aga

eelnevalt juhatuse liikmega kooskõlastada. O. P juhataja K. Rossmani on andnud ütluseid, mille

kohaselt oli O. Sutil hea ülevaade O. P tööprotsessidest, kellele juhataja sai otsuste elluviimisel

toetuda, olles nii K. Rossmani sõnul talle osaühingu juhtimisel n-ö „paremaks käeks“ (vt

30.11.2022 kohtuistungi protokolli lk 3). O. Sutiga sõlmitud töölepingute järgi oli tema

kohustuseks suhtuda tema kätte usaldatud varasse heaperemehelikult ning vastutada ettevõte

vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilimise eest. Tööülesannete täitmisel tuli O. Sutil juhinduda

mh ametijuhendist, mille järgi oli töö eesmärgiks tagada ettevõtte tegevuste areng ja tulemuslik

toimimine. Lisaks oli tal keelatud mitte osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja

mitte töötada ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus.

1.3. Tunnistaja R. I on O. P endise pearaamatupidajana selgitanud kohtuistungil (28.09.2022

istungiprotokoll lk 65) O. P. raamatupidamise korraldamist üldiselt, sh arvete tasumise korda ja

erinevate isikute rolle. Kannatanu kasutuses olnud Omniva arvekeskuses on olemas

kinnitusringid ning kindlaks oli määratud 8 isikut, kes omasid Omnivas ligipääsu ja võidis

toiminguid teha. Arve õigsust said kinnitada järgmised kannatanuga seotud isikud: R. I , I. S. ,

Ott Sutt, Kristo Rossman, I. L, S. V. Arvekeskusele andis juurdepääsu K. Rossman. Kui arve

laekus, siis vaatas R. I arve sisu põhjal, kes võis teada vastavast tehingust ning kellele see

kinnitamiseks saata, tema ise oli ringis viimane kinnitaja. Kui isik, kellele arve kinnitamiseks

saadeti, sellisest kulust midagi ei teadnud, sai ta arve kinnitamise tagasi lükata või edasi suunata,

kui ta teadis, kes selle asjadega tegeles. Seega enne, kui arve eest tasuti, oli see kinnitatud

1-21-8803

tehingust teadja inimese ja juhataja poolt. Kinnitamise käik andis informatsiooni, et tehing on

toimunud, arve on õige ja kinnitatud ning juhataja on seda näinud. Seejärel võis arve x poolt

minna maksmisele, sest kui juhataja ei kinnita arvet, siis makset ei tehtud.

K. Rossmani poolt O. Suti kaasitamisel temale usaldatud võõra vara enda kasuks

pööramine

2.1. Süüdistuse kohaselt heidetakse Kristo Rossmanile ette, et ta pööras ebaseaduslikult enda

kasuks talle usaldatud O. P vara.

2.1.1. Süüdistatav K. Rossman on ostnud endale kaks jalgratast, mille eest tasus O. P. Kohtule

on esitatu tõendina X3 poolt O. P. 04.05.2016 esitatud arve nr 3025641 summas 2126,42 eurot,

mis on 04.05.2016 tasutud (tõendab 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud

O. P pangakontodel toiminud kanded) ning on kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. 27.05.2021 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab K. Rossmani poolt

X3 04.05.2016 arve 3025641 saatmist maksmiseks. Tehingu sisuks on erinevad jalgrattad.

Arvelt on näha, et kokku on O. P nimele väljastatud arve alusel ostetud 4 jalgratast - Bianchi

Vertigo, Adriatica Cruiser, Adriatica Boxter XB ja Fuji absolute. Vaidlust ei ole selles, et

ostetud jalgratastest Bianchi ja Adriatica on olnud alates nende ostmisest süüdistatava K.

Rossmani kasutuses.

Süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt oli jalgrataste soetamisel tegemist O. P töötajatele

mõeldud sporditoetusega. Tunnistaja R. I on andnud kohtuistungil ütlusi (28.09.2022 istungi

protokolli lk al 67), et O. P on soetanud jalgrattaid K. Rossmani initsiatiivil, mis on võetud O. P.

väikevahenditena arvele. Kui tunnistaja R. I oli K. Rossmanilt küsinud, soetamise põhjuseid, siis

oli K. Rossman vastanud, et „see on liikumiseks.“ x ütluste kohaselt oli see K. Rossmani käsk

jalgrataste eest tasumiseks, alles pärast süüdistatavate K. Rossmani ja O. Suti töölt lahkumist sai

ta teada, kui palju rattaid tegelikult kokku oli. Süüdistatava versiooni sporditoetuse kohta ei leia

kinnitust R. I ütlustest, sest kui tegemist oleks olnud kannatanu töötajatele mõeldud tervise

edendamise (spordi) kompensatsiooniga, siis oleks jalgrataste soetamise kulu ka sellisena

raamatupidamises märgitud. X ei teadnud midagi sellest, et jalgrataste ostmise kulu oleks seotud

töötajatele mõeldud kompensatsiooniga. K. Rossman on vassinud kulu põhjendustega, sest ta on

tegelikult ära kasutanud oma õiguspädevust anda korraldusi raamatupidajale kannatanu

pangakontolt ülekande tegemiseks, mille tulemusena teostatigi makse jalgrataste eest, mida sai

kasutada ainult K. Rossman. Ei ole usutav, et nn „sporditoetus“ oli mõeldud kahe jalgratta

(Bianchi ja Adriatica) eest, liiati oli üks maanteeratas ja teine linnaratas, sest kui ka toetus oleks

olemas olnud, saanuks sihipäraselt toetada ühe ratta ostmist. Kuigi tunnistaja M. S vastas

nõustuvalt kaitsja küsimusele, kas jalgrataste ostmine oli äriühingule soodsam (vt 27.09.2022

istungi protokoll lk al 18), märgib kohus, et isegi kui O. P sai mingit hinnasoodustust – on fakt,

et omastatud kauba eest tasus O. P. , mitte K. Rossman, kes oleks võinud ka füüsilise isikuna

kasutada äriühingule pakutavaid soodustusi.

X3 esitanud O. P. 21.08.2019 arve nr 3984224 summas 482,94 eurot (vt 30.09.2021 asitõendi

vaatlusprotokoll, millest nähtub O. P. esitatud arve nr 3984224 ning arve kinnitamine K.

Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist), mis on 17.09.2019 tasutud (tõendab 07.10.2019

asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded) ning

kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tehingu sisuks oli

jalgrattapuki ja selle lisade ostmisega. Vastavale annavad kinnitust tunnistaja M. S ütlused

kohtuistungil (27.09.2022 istungi protokoll lk al 18), kes selgitab, et K. Rossman avaldas soovi

osta X3 jalgratta treeningpukki ja selle juurde kuuluvat hammasrataste plokki jalgratta

kinnitamiseks ning soovis arvet O. P . Treeningpukk ei olnud mõeldud O. P , sest 16.08.2019 K.

Rossmani kõnes M. S (vt 03.11.2020 jälitustoimingu protokoll) ütleb süüdistatav: „…tead,

1-21-8803

tahaks rattaga sõita, aga mõnikord pole aega, ma vist pean ikka treeningpuki ostma endale…et

saaks ka pimedama ja külma ilmaga ja muidu sita ilmaga kuskil teleka ees sõita.“ Sama vestlus

raames selgub K. Rossmanile on müüdud Bianchi Vertigo ratas, mida saab treeningpukil

kasutada. K. Rossman ostab treeningpuki enda huvist lähtuvalt, mis ei olnud mõeldud

kasutamiseks O. P varana. Omniva e-teenindusest selgub, et K. Rossman teatab

raamatupidamisele, et „selle arve info ja kinnituse annan mina“ (30.09.2021 asitõendi

vaatlusprotokoll, lisa 11). Puuduvad märked selle kohta, et see oleks olnud O. P töötajate spordi-

ja tervisekuluga (vt K. Rossmani ütlused 28.09.2022 istungi protokolli lk 67). See-eest oli kulu

põhjendustes raamatupidajale märgitud vaid „XXX,“ mis osutab tõigale, et varjati kulu seotust

K. Rossmani isikliku hobiga. Seega jalgrataste arve palus K. Rossman R. I panna maksmisele,

kuid jättis märkimata, et kõiki jalgrattaid ja lisavahendeid ei tooda O. P.

Kohus ei nõustu seejuures K. Rossmani kaitsja vastuväitega, et asjas ei ole tuvastatud

süüdistatava soovi käituda nende vallasasjade suhtes omanikuna. Tunnistajate R. I ja M. S

ütlustest nähtub, et nii jalgrataste kui jalgrattapuki ostmise initsiaator oli K. Rossman ise.

16.08.2019 K. Rossmani ja M. S vahelisest vestlusest selgub, et viimane on K. Rossmanile

varasemalt müünud Bianchi Verigo ratta. Sama nimetusega ratas on märgitud arve esimesel real

hinnaga 780 eurot. 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli kohaselt teostati K. Rossmani elukohas

aadressil X läbiotsimine, mille käigus leiti K. Rossmani elukohast jalgrattapukk Tacx Sn X, mis

oli ühendatud jalgrattaga Bianchi Vertigo, mille eest tasus O. P 04.05.2016 arve nr 3025641

alusel. Seega leiti K. Rossmani elukohast jalgrattapukk ja jalgratas, milliste eest oli tasunud O.

P. Kohtuistungil antud ütlustes (04.01.2023 istungi protokoll lk 9-10) K. Rossman ise tunnistas

ristküsitlemisel, et nii see ratas kui ka Adriatica Cruiser olid tema kodus. Viimati nimetatud

jalgratas on uuritud arvel kirjas väärtusega 450 eurot. Asjas on leidnud tõendamist, et

süüdistatava K. Rossmani poolt on edastatud kannatanule tasumiseks süüdistatava jalgrattasõidu

hobiga seotud arved. K. Rossman hoidis ja kasutas O. P rahalistest vahenditest soetatud vara

enda kodus, mida sai kasutada üksnes süüdistatav. Tunnistaja R. I on kohtuistungil selgitanud, et

tööandja O. P asukohas ei ole selliseid sportimisvõimalusi, et saaks jalgratast ja treeningpukki

kasutada, mis K. Rossmani poolt ostetud (vt ütlused 28.09.2022 istungi protokolli lk 67). Enda

kasuks pööramine kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib

edaspidi ise võõra asja või vara omanikuna käituda (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-23-14, p 21).

Objektiivse vaatleja (ex ante) pilgu läbi on süüdistatav K. Rossman kasutanud neid asju vara

omanikuna, sest need on ostetud süüdistatavale. Kahe jalgratta ja ühele neist treeningpuki

soetamine K. Rossmani koju, ei ole kuidagi seotud ettevõtte O. P huvidega. Vastavat on

kohtuistungil kinnitanud ka O. P praegune juhataja S. N. O (vt 17.10.2022 istungi protokoll lk

al 17). Kusjuures jalgratta Bianchi Vertigo näol on läbiotsimisprotokolli juures olevate fotode

kohaselt tegemist üheselt tuvastatavalt maanteesõidurattaga, s.t kitsaste rehvidega ja allapoole

kaardu oleva lenkstangiga rattaga, mis võimaldab sõidu ajal ratturil olla kummargil ratta kohal.

O. P majandustegevuse tarbeks ka esemete olemusest tulenevalt viidatud ratast Bianchi ja

rattapukki soetada ei oleks tarvis olnud, millega on tuvastatud, et tegemist on esemetega, mille

K. Rossman soetas isiklikuks kasutamiseks oma elukohas.

Kohus leiab, et K. Rossman pööras ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluvat vara jalgrataste

osas summas 886,02 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1063,20 eurot, ning

jalgrattapuki osas summas 482,94 eurot. Kokkuleppel O. P juhatusega on jalgrataste arve

summast poole, so 1063,20 eurot K. Rossman O. P. hüvitanud ning jalgrattapukk on tagastatud

O. P. 11.06.2021 (vastavat on kinnitanud kohtuistungil O. P praegune juhataja S. N. O , vt

17.10.2022 istungi protokoll lk al 17).

2.1.2. Süüdistatav K. Rossman on tasunud X4 kannatanu O. P rahaga temale kuuluva sõidukile

Mercedes-Benz ML 270 CDI [XXX ] tehtud remonttööde eest. X4 on esitanud O. P. 03.04.2018

1-21-8803

arve nr 933600 summas 336,75 eurot, mis on 19.04.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist

nähtub O. P. esitatud arve nr 933600 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne

tasumist).

Maanteeameti 01.10.2019 vastuse põhjal on K. Rossman sõiduki Mercedes-Benz ML 270 CDI

[XXX] omanik. Kohtutoimikusse esitatud tõenditest nähtub, et X4 edastas K. Rossmanile

03.04.2018 arve 933600, mis saadeti ekslikult X meilile. R. I on O. P endise

pearaamatupidajana kohtuistungil selgitanud (29.09.2022 istungi protokoll lk al 69), et

veendumaks, et tegemist on O. P kuluga ning ka kulu sisus, siis ta suhtles K. Rossmaniga (vt

otsuse p 1.2. arvete kinnitusringide kohta O. P ). Kui R. I sai mingeid selgitusi, siis kirjutas need

programmi. R. I andis 04.04.2018 K. Rossmanile teada, et „X arvas, et see ei ole O. P auto

remont, kas sul on mingit infot…see on ilmselt mingisuguse mersu remont X. Pole meie masin“

(vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud , X ja X olevat K. Rossmani

kirjavahetust, 3.29 ja 3.30). Kuigi tegemist polnud O. P sõidukiga, kinnitab 14.10.2020

vaatlusprotokoll, millega tuvastatakse X4 arve 933600 sisu ning seos sõidukiga Mercedes-Benz,

et K. Rossman on korraldanud selle arve tasumise O. P rahalistest vahenditest, märkides

Omniva e-teeninduses arve infoks sõiduki numbrimärgiga XXX (30.09.2021 asitõendi

vaatlusprotokoll arvete tasumise ja kinnitamise kohta l, lisa 4). O. P praegune juhataja S. N. O

on kohtuistungil selgitanud, et kui juhataja isiklik sõiduk vajab remonti, siis neid kulusid ei pea

kandma O. P (vt 17.10.2022 istungi protokoll lk 18). Samuti nõustus K. Rossman enda

ülekuulamisel, et see arve kajastab temale kuuluva sõiduki remontimise kulusid, K. Rossmani

sõnul on tegemist valesti tehtud arvega (04.01.2023 istungi protokoll lk 10). Seega on

tuvastatud, et tegemist on K. Rossmanile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI

[XXX ] tehtud remonttöödega. Kaitsekõnes esitatult ei esita Kristo Rossmani kaitsja käesolevale

kuriteoepisoodile vastuväiteid sõiduki remondikulude tasumise osas O. P varade arvelt.

Seega kinnitas K. Rossman kannatanu juhatajana enda, mitte O. P. kuuluva sõiduki remondi

kulu ning suunas selle raamatupidamisele tasumiseks. Seega pööras K. Rossman ebaseaduslikult

enda kasuks talle usaldatud võõra vara 336,75 euro suuruses summas.

2.1.3. Süüdistatav K. Rossman on tasunud X7 kannatanu O. P rahaga temale kuuluva sõidukile

Mercedes-Benz S 500 [XXX ] tehtud remonttööde eest. X7 on esitanud O. P. 31.05.2019 arve nr

190173 summas 1125 eurot, mis on 06.06.2019 tasutud (tõendab 07.10.2019 asitõendi

vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded) ning kajastatud

äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi

vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 190173 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja

O. Suti poolt enne tasumist).

Maanteeameti 01.10.2019 vastuse põhjal on K. Rossman sõiduki Mercedes-Benz S500 [XXX ]

omanik. Samaselt X4 arvet puudutavas kuriteoepisoodis märgituna, ei remonditud arvel nr

190173 näidatud kuluna tegelikkuses O. P autot arvel näidatud numbrimärgiga XXX , vaid K.

Rossmaniga seotud Mercedes Benz S500 sõidukit. Ometigi kinnitasid nii O. Sutt kui K.

Rossman sellegi arve õigust kui äriühingu kulu (vt juba viidatud 30.09.2021 asitõendi

vaatlusprotokolli). Tunnistajana üle kuulatud O. E. N ütluste (30.05.2022 kohtuistungi protokoll

al lk 30) järgi on O. P töötajate poolt on käidud X7 sõidukeid remontimas. O. P töötajate poolt

oli toodud mootori remonti üks väga heas korras vanem Mercedes-Benz. Tunnistaja O. E. N on

kohtuistungil ka kirjeldanud, et sõiduki numbrid pannakse arvele nii, kuidas klient ütleb, s.t kui

klient soovib, siis märgitakse sinna tema öeldud auto registrinumber. Tunnistaja ütluste põhjal

on arusaadav, et remontija ise sõiduki registrinumbrit arvele ei pane, vaid teeb seda kliendi

juhiste järgi.

1-21-8803

Asjaolu, et Mercedese osas räägib O. E. N kohtuistungil K. Rossmanile kuuluvast sõidukist

Mercedes-Benz S 500 [XXX ] ning, et vastava sõiduki remont kajastub 31.05.2019 arvel nr

190173, aitab tuvastada 03.11.2020 jälitustoimingu protokoll. Täpsemalt 53. kõne juures on

nähtav O. E. N 30.05.2019 toimunud telefonivestus O. Sutiga, milles O. E. N ütleb, et tema kätte

toodi üks S500 ja annab teada, et ta läheb sellega mööda X teed sõitma X poole, et kui keegi

peaks küsima, miks see auto sõidab, siis on teada. Tehtud kõne aja oli sõiduk S500 remondis

30.05.2019 kuupäeval ning kõne sisust tulenevalt võib järeldada, et O. E. N suundus sellega

remondi järgselt proovisõitu tegema. Kohe helistab O. Sutt edasi ja annab sellest teada ka K.

Rossmanile. Kõne sisust selgub, et K. Rossmani auto on valmis ning on veel vaja teha

proovisõitu. 31.05.2019 vestluses seoses selle auto remondiga antakse teada O. Sutiga, et

remondi eest tuleb tasuda 1125 eurot ning O. Suti ettepanekul tehakse arve O. P, märkides

seejuures remonditud sõidukina Renault numbrimärgiga XXX.

31.05.2019 on X7 väljastanud O. P. remondi kohta arve. Kohtu hinnangul on testisõidu ja arve

kuupäevad piisavalt lähestikku, võimaldamaks järeldada, et 30.05.2019 remonditi X7 just K.

Rossmanile kuuluvat Mercedes-Benz S500 ning remondi järgsel päeval esitati selle kohta arve

O. P . Kusjuures üldteada asjaoluna tähistab tähis „S“ Mercedes-Benz luksuslikumat ja suuremat

mudelit ning tähis „500“ mootori võimsusastet. Konkreetsel juhul on tegemist ühe võimsama ja

luksuslikuma ning seega vähem levinud mudeliga, mis kokkulangevusena annab veelgi

usutavust süüdistusele, et 30.05.2019 remonditavaks autoks oli just K. Rossmanile kuuluv

Mercedes-Benz S 500 ning remont päädis järgmisel päeval arve esitamisega O. P . Sõiduki

number arvel aga tegelikult remonditava sõiduki oma ei olnud, vaid oli sinna lisatud O. E. N

ütluste põhjal kliendilt saadud andmete alusel. 03.01.2023 kohtuistungil antud ütlustes

(protokolli lk 37) on K. Rossman sõiduki Mercedes-Benz S 500 remondi eest tasumist O. P

rahaliste vahendite arvelt ka möönnud, avaldades see arve ei olnud õige ning kulu on seotud

tema isikliku sõiduki remondiga. K. Rossman ei vaidle vastu asjaolule, et Renault sõiduk, mille

number arvele märgiti, oli kasutuses O. Suti ametisõidukina. Sellise raamatupidamise jaoks nn

sobiliku sisuga arve muretsemisega ja kinnitamisega osutas O. Sutt K. Rrossmanile ainelist ja

füüsilist kaasabi, et arve saaks liikuda väljamakseni. Kaitsekõnes ei vaidlusta K. Rossmani

kaitsja kuriteoepisoodi sõiduki remondikulude tasumise osas O. P varade arvelt. K. Rossman

pööras O. Suti kaasaaitamisel ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõrast vara summas

1125 eurot.

2.1.4. Süüdistatav K. Rossman on tasunud X5 kannatanu O. P rahaga konditsioneeri eest, mis

paigaldati tema elukohta X. X5 on esitanud 13.08.2018 arve nr 181592 summas 1814,40 eurot,

mis on 24.10.2018 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 181592 ning

arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Tõendite hulgas sisalduv X5

vastus kinnitab lisaks kauba tellimist K. Rossmani poolt ning tellitud kolme konditsioneeris

transporti O. P. aadressile X ning selle kohta 13.08.2018 arve nr 181592 esitamist.

Tehingu sisuks oli kolme komplekti 1+2 konditsioneeri ostmine, millised aga kõik O. P. ei

jäänud, vaidlust ei ole selles, et kannatanule jäi vaid kaks seadet. Nimelt 07.01.2020 asitõendi

vaatlusprotokolliga on tuvastatud aadressil X, so K. Rossmani elukohas, hoone seinal X5

konditsioneer. Ühe konditsioneeri komplekti soetas K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks,

lastes selle paigaldada enda elukohta. Asjaolu, et K. Rossmanil soovis juba tellimisel üht

kliimaseadet endale, nähtub 01.08.2018 kirjavahetusest (vt 25.11.2019 asitõendi

vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse K. Rossamni kirjavahetust ja dokumente aadressidel X , X

ja X), kus ta annab G. R teada, et soovib ht endale koju ning kirjutab sellest O. Sutile ja B. S . O.

Sutt küsib seejuures täiendavalt üle, kas „X saaks sebida need seadmed ka teise arve

nimetusega, teenus vms…siis saaks lihtsamalt.“ Asjaolu, et K. Rossman lasi kõigi

1-21-8803

kliimaseadmete eest tasuda O. P rahade eest tõendab süüdistatava 15.08.2018 e-kiri R. I le arve

eest tasumiseks. Selgitusena on K. Rossmani poolt märgitud, et 2 komplekti lähevad X

kontorihoonesse ning 1 X sorteerimistehasesse. O. P ei tasunud Arve 181592, seejärel palus K.

Rossman 23.10.2018 R. I l kontrollida selle tasumist (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K.

Rossmani kirjavahetuse kohta, 3.20, 3.24, 3.45 ja 3.47), misjärel kannatanu tasus arve eest

24.10.2019.

Tunnistaja E. G on 27.09.2022 kohtuistungil (vt istungi protokoll al lk 2) andnud ütlused,

millistes kinnitab, et K. Rossmani kodus X maja seinal on O. P poolt soetatud X5 kliimaseade.

Sel põhjusel ei tuvastatud kolmanda kliimaseadme komplekti paiknemist 17.12.2019

sündmuskoha vaatluse läbiviimisel ka O. P hoonetes. Tunnistaja E. G selgitab täiendavalt, et

esiteks on arve nr 181592 peal näha kolme kliimaseadme komplekti ostmine ja tegu on X5

multiseadmetega. Multiseade tähendab seda, et seadmel on üks osa, mis on õues ja kaks osa, mis

on siseruumides, toas. K. Rossmani elukohas tehtud fotode põhjal tunneb tunnistaja

kohtuistungil ära X5 sama multiseadme. E. G ütluste kohaselt on X5 klientideks

paigaldusfirmad või firmad. X5 ei tegele eraisikute müügiga. Kirjeldatu põhjal on selge, et

eraisikuna K. Rossman enda koju paigaldatud seadet X5 osta ei oleks saanud, küll aga ost

võimalik O. P kaudu ja varade arvelt.

03.01.2023 kohtuistungil antud ütlustes (protokolli lk 38-39) on K. Rossman selgitanud, et

kliimaseade sai paigaldatud tema koju, kuna O. P. telliti kolm seadet, millest üks jäi aga üle,

mistõttu paigaldati kliimaseade tema elukohta. Samas ei lähe vastavad kohtus antud ütlused

seadmete soetamise kohta kokku tema enda ülalpool avaldatud kirjavahetusega, kus K. Rossman

on kohe tellimise algusest alates avaldanud soovi saada üks seadmetest oma koju. Kohtu

hinnangul on tuvastatav, et tegelikult ostis K. Rossman teadlikult O. P varade eest endale

isiklikuks kasutamiseks 598,80 eurot maksnud kliimaseadme. Ka ei annaks väidetav seadme üle

jäämine alust O. P vara endale koduseks kasutamiseks paigaldada ning seda isegi vaatamata K.

Rossmani täiendavatele märkustele, et ta oli valmis kliimaseadme ostu O. P. hüvitama ja

tänaseks on ta seadme eest O. P. ka maksnud. Selgitada tuleb, et enne käesoleva

kriminaalmenetluse alustamist ei nähtu kogutud tõendite põhjal K. Rossmani poolt ühtegi

tegevust, mis oleks olnud suunatud vastava kliimaseadme hüvitamisele O. P . Selliseid tõendeid

ei ole esitanud kohtule ka K. Rossman ise ega tema kaitsja. Seega on tõendite põhjal tuvastatav,

et K. Rossman viis O. P. kliimaseadme endale koju ning lasi paigaldada selle püsivalt enda

kodumaja seina külge, ehk võttis toote isiklikku kasutusse. Kaitsekõnes esitatult ei vaidlusta

Kristo Rossmani kaitsja süüdistusaktis esitatud kuriteoepisoodi kliimaseadme omastamise osas.

Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks O. P. kuuluva vara summas 598,80

eurot.

2.1.5. 11.06.2019 ja 21.08.2019 ostis K. Rossman enda kasutuses olevasse sõidukisse kütust,

tasudes selle eest O. P. kuuluva X6 krediitkaardiga. X6 esitas 30.06.2019 O. P. arve nr

800735689 summas 165,89 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 11.06.2019 98 milesPLUS

kütuse tankimine 86,73 euro eest, mis on 14.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Samuti on X6 poolt O. P. esitatud 31.08.2019

arve nr 800761912 summas 310,61 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna 21.08.2019 D miles

kütuse tankimine 72,50 euro eest, mis on 16.09.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist

nähtub O. P. esitatud arve nr 800735689 ja nr 800761912 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti

poolt).

Süüdistatava K. Rossmani kui ettevõtte juhataja valduses olid O. P kütuse krediitkaardid (vt

tunnistaja R. I ütlusi 28.09.2022, kohtuistungiprotokoll lk al 72), sest tema kasutuses oli

1-21-8803

tööandja O. P auto ja ta võis seetõttu töösõitudeks tankida kütust. 09.10.2019 asitõendi

vaatlusprotokolliga tuvastatakse O. P nimelt tehtud tehingud 11.06.2019 summas 86,73 eurot ja

21.08.2019 summas 72,50 eurot, kinnitades kütuse kasutamist sõidukitesse Mercedes-Benz

[XXX ] ja Mercedes-Benz [XXX]. Esimene nimetatud sõidukitest on bensiinimootoriga (mark S

500) ning teine diiselmootoriga (mark ML X) ning vastavalt sellele on isiklikesse sõidukitesse

K. Rossmani poolt ka sobivat kütust tangitud, mille eest on tasutud O. P. väljastatud

krediitkaardiga.

Nii tunnistajad S. N. O (vt 17.10.2022 istungi protokoll lk 17) kui ka R. I on selgitanud (vt

28.09.2022 istungi protokoll al lk 73), et isikliku auto kasutamiseks tuleb pidada O. P

sõidupäevikut. Ehk tunnistajate ütluste põhjal isikliku sõiduauto kasutamine ametialasteks

sõitudeks O. P. ei ole iseenesest välistatud. Küll aga peavad olema need sõidud fikseeritud ja

kontrollitavad. Kriminaalasja raames ei ole O. P raamatupidamises tuvastatud dokumentatsiooni

selle kohta, et süüdistuses K. Rossmanile etteheidetavad isikliku sõiduki tankimised oleks olnud

nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kaitsekõnes esitatult ei vaidlusta Kristo Rossmani kaitsja

süüdistusaktis esitatud kuriteoepisoodi O. P krediitkaarti kasutades isiklikesse sõidukitesse

kütuse tankimiste osas.

Seega nimetatud tõenditest kogumis nähtub K. Rossmani poolt isiklikesse sõidukitesse kütuse

tankimine 11.06.2019 ja 21.08.2019 kuupäevadel ning vastavate tehingute kajastamine O. P

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Sellise tegevusega pööras K. Rossman

ebaseaduslikult enda kasuks O. P vara kokku 159,23 eurot.

2.2. Süüdistatav K. Rossmanil on kannatanu O. P juhatajana pööranud enda õiguspädevus oleva

kannatanu vara enda kasuks. Omastamisega on tegemist siis, kui süüdistatav teeb selliseid

toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda

isiku kasuks (vt RKKKo 3-1-1-114-12, p 8). K. Rossman oli kannatanu juhatuse liikmena õigus

äriühingu nimel viimase vara käsutada, järgides äriühingu huve. K. Rossman on kannatanu

rahaga maksnud enda isiklike kulutuste eest, millega on jätnud kannatanu ebaseaduslikult ilma

talle kuuluvast varast. K. Rossman on maksete tegemiseks kasutanud ebaõige sisuga arveid ja on

arve raamatupidamisele suunamisel andnud raamatupidajale ebaõigeid andmeid, mille

tulemusena ei teadnud kannatanu kuluste tagasinõudeõigusest K. Rossmani vastu. Eeltooduga

on süüdistatav K. Rossman selgelt manifesteerinud omastamistahet. Kohus leiab, et episoodides

2.1. p 1-5 kirjeldatud tegudega on süüdistatav Kristo Rossman pööranud ebaseaduslikult enda

kasuks talle usaldatud võõrast vara kokku summas 3765,92 eurot, mis on kvalifitseeritav

omastamisena KarS § 201 lg 1 järgi. Seejuures on Ott Sutt osutanud ainelist ja füüsilist kaasabi

K. Rossmani poolt toime pandud omastamisele (vt otsuse – 2.1.3).

2.3.1. Selline K. Rossmani poolt ebaseaduslik O. P varade kasutamine kinnitab tema ühtset tahet

teha tehinguid äriühingu varadega enda huvidest lähtuvalt. Kõik eelpool välja toodud

äriühingute poolt esitatud arvete kinnitamised ettevõtlusega seotud kuluks ilma õigusliku aluseta

iseenda huvides, on kantud kohtu hinnangul K. Rossmani ühtsest tahtlusest ning sellest

tulenevalt on kohu hinnangul tegemist jätkuva kuriteoga. Soovides enda isiklikud kulutused

katta O. P vara eest, on K. Rossman pööranud võõra talle usaldatud vara enda kasuks

kavatsetult. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et arvetel kajastatud tehingud ei ole

äriühingu huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata on järjepidevalt teadlikult

kinnitanud endaga seotud tehingute toimumise ja kulude kandmise O. P varadest vastavalt

sellele, kuidas parasjagu oli tal vajadus tekkinud.

1-21-8803

2.3.2. Samuti oli Ott Sutt teadlik sellest, et X7 on esitanud O. P. 31.05.2019 arve nr 190173

summas 1125,00 eurot, mis tegelikult on K. Rossmani isiklik kulu. Seega on O. Sutt kavatsetult

aidanud kaasa omastamisele, kui on lasknud X7 esindajal koostada ja esitada arve tasumiseks O.

P. ning pärast seda kinnitanud teadvalt ebaõigete andmetega arve Omniva süsteemis, millega lõi

ta vaimset kaasabi osutades K. Rossmanile tingimused selleks, et O. P varade kasutamine oleks

võimalik ja arve saaks jõuda väljamakseni. Seega koos arve esitamise korraldamisega (aineline

kaasabi) ning füüsilise kaasabina tehingu õigsuse kinnitamisega, toetas O. Sutt oma käitumisega

K. Rossmani tegevust O. P vara K. Rossmani kasuks pööramisel. O. Suti kaasaaitamise

tulemusena on K. Rossmani kasuks pööratud kannatanu raha.

Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn

kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo

toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka

toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes (RKKKo 3-1-1-97-09, p 7.4.)

Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu.

Kohtu hinnangul on süüdistatavale O. Sutile kaasaaitamisteod omistatavad ka subjektiivse

kuriteokoosseisu osas. Arvete tegeliku sisu varjamine ja skeemitamine kuriteoplaanis tõendab

sisuliselt ka seda, et ollakse mitte ainult teadlikud, vaid et eesmärgiks ongi kuriteo

toimepanemine vastavalt väljamõeldud teoplaanile ja see peab olema toime pandud väga

varjatud kujul. Kui kohus eelnevalt juba põhjendas, millised süüdistatava K. Rossmani teod on

täideviimisteod ja Ott Sutile süüdistustest etteheidetud tegudest kvalifitseeruvad

kaasaaitamistegudena, siis tuvastanud kuritegeliku teoplaani väljatöötamine Kristo Rossmani ja

Ott Suti poolt ühes eelnevalt toodud põhjendustega, võimaldavad üheselt väita, et süüdistatavad

on realiseerinud neile etteheidetava tegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Seega oli

süüdistataval kahekordne tahtlus, s.o nii täideviimisteo kui ka kaasaaitamisteo suhtes.

O. Suti kaitsja on esitanud vastuväiteid, mille kohaselt ei ole O. Sutt tegu valitsenud, sest

ebaõige arve kinnitamine ja teadmine sellest, et juhatuse liige käitub õigusvastaselt ja ei ole

piisav, et sellisel viisil oleks toimunud omastamine. Oluline on aga ära märkida, et süüteole

kaasaaitamisena (KarS § 22 lg 3) hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud

tagajärjega, kuid millel puudub teokvaliteet. Kaasaaitamine nagu kaastäideviiminegi on

võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni. Arutatavate süüdistuste valguses on aga eriti oluline

rõhutada, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja

täideviimisteo vahel. O. Sutile saab ette heita tegusid, mis olid põhjuslikus seoses, s.t mingilgi

viisil soodustasid ühise eesmärgi saavutamist, ehk need teod/käitumisaktid, mis olid toime

pandud esiteks enne K. Rossmani poolt kuriteo lõpule viimist ja teiseks olid teopanuseks, mis

aitasid kaasa K. Rossmani tegevusele.

Kaasaaitamistegu ei pea olema põhiteoga niivõrd tugevas põhjuslikus seoses kui

täideviimistegu, kuid põhjuslik seos on siiski oluline. Kui O. Sutt ei oleks andnud omapoolseid

soovitusi arvete koostamiseks, mis varjasid tehingute ebaseaduslikku sisu ja ei oleks kinnitanud

ebaõige sisuga arveid, siis ei oleks K. Rossman saanud kannatanu rahaga ülekandeid teha. Seega

on O. Suti füüsilisel ja ainelisel kaasabil seos K. Rossmani omastamise lõpuleviimisel.

K. Rossmani poolt O. Suti kaasaitamisel temale usaldatud võõra

vara kolmanda isiku kasuks pööramine

3.1. Süüdistatavale K. Rossmanile heidetakse ette, et ta on O. P juhina pööranud kannatanu

kolmandate isikute kasuks alljärgnevalt:

3.1.1. Kristo Rossman korraldas X9 esitatud arve eest tasumise kannatanu rahaga. X8 on

esitanud O. P. 14.12.2017 arve nr 11080086 summas 325,50 eurot, mis on 14.12.2017 tasutud

ning kajastatud raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt 14.09.2021 O. P. edastatud

1-21-8803

dokumendid - arve, ostuarve ja maksekorraldus). S. V poolt on tõendina 29.09.2021 saadetud

kuvatõmmised (7 lk) Omniva süsteemist, millistest nähtub X8 arve lisamine 27.12.2017, mille

edastas raamatupidamisele K. Rossman ning K. Rossmani poolt selle tehingu õigsuse

kinnitamine 28.12.2017. 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr

11080086 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist. Tehingu sisuna kajastatakse

3,5 tundi laadimist. Sama arve aga esitati tegelikult X9 tellingute elementide transpordi eest,

mille E. O. saatis X9 esindajana (vt 26.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud

äriregistri X9 väljavõtet) 14.12.2017 edasi K. Rossmanile. Samal päeval teatas K. Rossman E.

O., et arve summas 325,50 eurot on tasutud (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani

kirjavahetuse kohta, 3.3 ja 3.28).

19.05.2022 kohtuistungil antud ütlustes E. O. (vt 19.05.2022 istungi protokoll al lk 2) eitab X9

poolt tellingute ja transpordi kasutamist. Erinevalt E. O. ütlustest tõendab süüdistuses esitatut

aga 29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, millega selgitatakse välja E. O. iga seotud X8 arve

jõudmine O. P raamatupidamisse ning samuti juba viidatud 25.11.2019 asitõendi

vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Kristo Rossmani olevat kirjavahetust ja dokumente

aadressidel X, X ja X ). Võrreldes E. O. poolt saadetud arvet O. P raamatupidamises olnud

arvega, selgub, et sellel on muudetud arve saajat. X9 on asendatud O. P . See, et tegemist oli K.

Rossmani ja E. O. vahelise tegevusega, kinnitab 27.12.2017 R. I kiri K. Rossmanile, milles R. I

juhib tähelepanu sellele, et K. Rossman on tasunud ise 14.12.2017 pangast 325,50 eurot, kuid

pole selle kohta dokumenti saatnud. K. Rossman saadab kirja edasi E. O. ile ettepanekuga „Tee

palun see arve valmis“, mida E. O. teebki. Antud arve saadab K. Rossman edasi märkusega:

„Siin see on. Sisu: jäätmete laadimisteenus“ (29.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll). Kohus

märgib, et juhul, kui tegemist oleks olnud tõepoolest K. Rossmani poolt kohtuistungil antud

ütlustes selgitatud Soome projektiga (04.01.2023 istungi protokoll al lk 10), kus O. P pidi

tasuma tellingute veo eest, sest siis ei oleks olnud vajadust arve sisu ega selle saaja muutmiseks.

Eeltoodu põhjal nähtub kogutud tõenditest, et E. O. saatis 14.12.2017 K. Rossmanile kirja, mille

manuses oli arve 325,50 eurole, mis oli väljastatud X8 poolt. Arve saaja (klient, st isik, kes pidi

arve maksma) oli tegelikult X9 . K. Rossman ja E. O. on andnud ütluseid, mille järgi oli

tegemist O. P ja X9 kokkuleppega, mille kohaselt pidi X9 tooma Eestisse lammutusjäätmeid

suulise kokkuleppe alusel. Kohus leiab, et ei ole usutav kaitseversioon sellest, kuidas O. P pidi

olema osaline suurest äriprojektist, mis pidi tooma mõlemapoolset kasu. Tõendid kinnitavad K.

Rossmani poolt arve vastuvõtmist ja tasumisele suunamist kolmanda isikuga seotud kulude

kandmiseks, millest ei olnud kannatanule mingitki kasu. O. P. ei sidunud kokkulepped X9 -ga,

mistõttu on ainetu kaitsja väide selle kohta, et arve eest tasumata jätmisel oleks kaasnenud

kannatanule kulusid. Kuigi K. Rossman teadis, et tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta pärast

arve tasumist raamatupidamise jaoks selle õigsust. Seega maksti O. P varade arvelt ebaõigesti

X9 arve summas 325,50 eurot, millega K. Rossman pööras ebaseaduslikult talle usaldatud võõra

vara summas 325,50 eurot X9 kasuks.

3.1.2. Kristo Rossman korraldas A. K. S esitatud X11 arve eest tasumise kannatanu rahaga. X11

on esitanud O. P. 21.05.2018 arve nr W180503 summas 378 eurot ja 01.09.2018 arve nr

W180902 summas 60 eurot, millised on kajastatud O. P raamatupidamises ettevõtlusega seotud

kuluna ning tasutud (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arvete nr

W180503 ning arve nr W180902 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). O. P

vara arvelt tasuti arved 08.06.2018 ja 07.09.2018 (vt 07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli,

milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded).

Tunnistaja U. L. O on 29.06.2022 kohtuistungil andnud ütlused (protokoll al lk 8), et X11

tegeleb mh veebi arendamisega. Tunnistaja on X11 juhatuse liige. A. K tunnistaja teab, samuti

1-21-8803

seda, et A. K oli vaja kodulehe arendamiseks teenust laste mängutoa jaoks (A. K. S, registrikood

XXX , äriregistri väljavõttest nähtub perioodil 23.04.2018 kuni 25.03.2021 äriühingu juhatuse

liikmena A. K ). K. Rossmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt on A. K tema X (03.01.2023

istungi protokoll 43-44). Tunnistaja U. L. O ütluse põhjal tegi ta A. K kodulehe ja siis laekus

info, et arve tuleb teha O. P . Esitatud arve ka tasus O. P . Tunnistaja kommenteerib arve nr

W180503 põhjal, et tehingu sisuks on esimesel real O. P. kodulehe versiooni uuendus ja teisel

on kodulehe arendustöö, mis on otseselt tehtud A. K S kodulehele. Ehk arvel kajastatud teist

teenust X11 tegelikult O. P. osutanud ei ole. Sellele teenusele lisaks osutas X11 veel A. K ühe

arve 60 euro ulatuses. Seegi töö oli seotud lastetoaga ja võis olla sisult uuenduste tegemine.

Seda, et K. Rossman teadis arvete sisu õigsuse kinnitamisel, et tegemist ei ole O. P

majandustegevusega seotud arvetega, kinnitab 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on

vaadeldud aadressidel X, X ja X olevat K. Rossmani kirjavahetust ja dokumente. Nimelt saatis

arve nr W180503 osas 03.09.2019 K. Rossman R. I le tasumiseks 01.09.2018 talle edastatud

X11 arve, mille kohta K. Rossman märgib, et tegemist on O. P kodulehe versiooni uuendusega

ja kodulehe arendusega. Samas oli K. Rossman 01.09.2019 saanud U. L. O e-kirja, kus ta

märkis: „paluti, et saadaksin A. K. S veebiarenduse eest arve O. P “. Enne arve edastamist R. I

on viide teisele äriühingule kustutatud (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani

kirjavahetuse kohta, 3.2 ja 3.39). Asjaolu, et arvel nr W180503 summa 360 eurot ei ole seotud

O. P majandustegevusega, kinnitab U. L. O märkus 21.05.2018 e-kirjas selle kohta, et „lisaks

toimus ka O. P arendustöö, lisasin selle esimesele reale“ (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll

K. Rossmani kirjavahetuse kohta 3.21). Teisel A. K äriühingu A. K. S kodulehe arenduse eest

koostatud arvel nr W180902, mille K. Rossman suunas tasumiseks, on märgitud teenustöö

sisuks „kodulehe arendustöö.“

Uuritud kirjalikud tõendid ja U. L. O ütlused kinnitavad K. Rossmaniga seotud lähedase isikliku

kulu, s.o A. K ettevõttele A. K. S -le osutatud teenuse, hüvitamist kahel korral O. P varadest.

Tõendid kinnitavad, et X11 arvetel nr W180503 ja W180902 kajastatud kodulehe arendustööd

on seotud suures osas K. Rossmani lähedase isikuga, kuid arved tasus täies ulatuses O. P. .

Tegelikkuses oli O. P kuluks arve nr W180503 osas 18 eurot. Summana 360 eurot tuli tasuda K.

Rossmani A. K. äriühingule A. K S osutatud teenuse eest seoses kodulehe loomisega. U. L. O

ütlused kinnitavad ka, et 21.05.2018 arve nr W180902 kajastatud kodulehe arendustööd on

seotud K. Rossmani lähedase isikuga ning sellegi arve tasus O. P. . K. Rossman nõustus enda

ülekuulamisel, et need arved ei kajasta O. P majandustegevusega seotud kulusid, K. Rossmani

sõnul on nendegi arvete puhul tegemist valesti tehtud arvega (04.01.2023 istungi protokoll lk

12). Nagu märgitud, Omniva e-teenindusest nähtub, et K. Rossman mõlemad arved selle

vaatamata kinnitas. Arvestades esitatud tõendeid ja asjaolu, et tööd teostati K. Rossmani X

äriühinguga seonduvalt, ei ole kohtu hinnangul usutav, et K. Rossman O. P juhatajana arvete

õigsust nende kinnitamisel ei teadnud.

Seega kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve

õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara

360 eurot ja 60 eurot kolmanda isiku, s.o A. K S kasuks.

3.1.3. Kristo Rossman korraldas A. K. S esitatud X12 arve eest tasumise kannatanu rahaga. X12

on esitanud O. P. 11.05.2018 arve nr 19 summas 3874,80 eurot, mis on 24.05.2018 tasutud ning

kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. (vt 30.09.2021 asitõendi

vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 19 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt

enne tasumist). O. P nimelt tehti 24.05.2018 väljamakse arve tasumiseks (vt 07.10.2019

asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud O. P pangakontodel toiminud kanded).

Tunnistaja S. B on andnud 30.06.2022 kohtuistungil ütlused (vt istungi protokoll lk al 16),

1-21-8803

milles selgitab, et X12 tegi ühe mängumaja mängutuppa nimega A. K. S X bussijaama kõrval.

Lisaks mängumajale tehti väiksemaid töid veel, pandi kokku köögimööbel. A. K. S poole pealt

ajasid asju kaks naisterahvast. Nagu tunnistaja S. B aru sai, siis üks oli Kristo Rossmani X. Kui

tööd mängutoas olid tehtud, sai küsida, et kellele arve teha ja öeldi, et O. P -le läheb arve.

Vastav info tuli S. B kaastöötaja Ä. G kaudu, S. B isiklikult ei suhelnud Kristo Rossmaniga.

Kõikide nende tööde eest mängutoas tasus O. P.

Kuna tööd teostati K. Rossman X äriühinguga seonduvalt, ei ole usutav, et K. Rossman O. P

juhatajana selle arve õigsust kinnitades ei teadnud, et arvel kajastatu näol tegemist ei ole O. P

kuluga. K. Rossman ütlusi andes (vt 04.01.2023 kohtuistungi protokolli lk 12) nõustus sellega,

et X12 tegi töid mängutoas, kuid arve selle eest tasus O. P ja et see oli tema otsus. Küsimusele,

miks A. K S ise saadud teenuse eest ei tasunud, jääb kohtuistungil antud ütluste kohaselt K.

Rossman vastuse võlgu. Omniva e-teenusest nähtub (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll), et

K. Rossman saadab arve 18.05.2018 R. I palvega „Palun pane arve maksmisele, mina olen

kinnitaja“. Lisaks märgib 22.05.2018 K. Rossman lisainfo palvele „sorteerimistehas,

ehitustööd“. Nagu välja toodud O. P nimelt tehti 24.05.2018 väljamakse arve tasumiseks.

Eeltoodu põhjal oli X12 poolt tehtud tööde osas tegelikkuses tegemist K. Rossmani A. K.

äriühingu A. K. S mängutoaga seotud töödega.

Seega kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve

õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara

3874,80 eurot kolmanda isiku, so A. K. S kasuks.

3.1.4. X13 on esitanud O. P. 25.07.2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot, mis on

20.08.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna

(30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arve nr 2019497 kinnitamine K.

Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist ja 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab O. P

poolt summa 3600 eurot tasumist X13 ).

20.02.2020 nõudekirja nr 3.2-1/4741-1 vastuskirjana saadetud kirjavahetus koos arvete

edastamisega kinnitab, et X13 nimelt väljastatud arve nr 2019497 sisu ei vasta tegelikkusele.

Kuigi tehingu sisuks on „geodeetilised tööd X, leping/tellimus 2018TG346“, siis selliseid töid ei

ole teostatud. Arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena X14. Seda, et K.

Rossman kinnitas arve õigsuse, teades selle tegelikku sisu ja eesmärki, kinnitab tema 23.07.2019

kell 11.32 kiri L. A, kus K. Rossman kirjutab viimasele „üks lubadus mul täitmata gravel

grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte

selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“. Soovitud arve edastatakse

25.07.2019. Selle arve edastab K. Rossman 09.08.2019 R. I le palvega panna see maksmisele,

muutes kirjavahetuses selle teema „gravel grinder“ asemel mõõdistustööde arve“ nimeliseks (vt

25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse ja dokumentide kohta, 3.25 ja

3.43). Samuti nähtub Omniva e-teenindusest, et kui R. I küsis arve kohta lisainfot, märkis

09.08.2019 K. Rossman selleks „komposti väljaku lahendus 3, põhivara obj. Nr 071-3“

(30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 9).

Kohtus selgitas K. Rossman (01.04.2023 istungi protokolli lk 12-13), et soov oli sponsoreerida

spordiüritust ning sedasi tundus see kõige lihtsam ning nõustus, et arve sisu ei vasta

tegelikkusele. Kohus märgib, et sponsoreerimisega, ehk sponsorlepingu sõlmimisega, kaasnevad

üldteada asjaoluna tavapäraselt mõlemale poolele vastastikkused kohustused. Näiteks toetava

ettevõtte puhul soodustuste saamine oma töötajatele, turunduslik eesmärk ettevõtte

reklaamimise näol, s.o ettevõtte tuntuse suurendamine, maine kujundamine vms. Selliseid

tõendeid, mis tõendaksid sponsorlepingu sõlmimist O. P ja X13 vahel, ei ole kohtule esitanud,

sh ka K. Rossmani ega tema kaitsja poolt. Veelgi enam, puuduvad tõendid, et spondeerimist O.

1-21-8803

P varade arvelt oleks ettevõte siseselt, eelkõige O. P nõukoguga, K. Rossman, üleüldse arutanud.

Vastupidiselt asus K. Rossman summa väljamaksmist korraldama koheselt võltsarve

koostamisele kihutamise kaudu. Seega nähtuvalt kirjeldatust, aga ka K. Rossmani enda kirjast L.

A täitmata lubaduse kohta, asub kohus seiskohale, et tõendite põhjal oli tegemist K. Rossmani

isikliku lubadusega L. A, mille K. Rossman täitis aga O. P varade arvelt võltsitud arve

kasutamise kaudu.

Uuritud tõenditest, aga ka K. Rossmani enda poolt kohtuistungil väljendatud põhjendusest – et

selliselt tundus spordiürituse toetamine kõige lihtsam, nähtub selgelt, et idee ja suuna arve sisu

kohta edastas L. A K. Rossman. Nimelt koostas L. A. just K. Rossmani juhise järgi 25.07.2019

tegelikkusele mittevastava arve kajastades tehingu sisuna „geodeetilised tööd X , leping/tellimus

2018TG346“. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi K. Rossman arve

tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X13 näilikku nõudeõigust

O. P vastu. Seega koostas L. A. tegelikkusele mittevastava arve K. Rossmani soovil, eesmärgiga

kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides. X13 tagastas 3600 eurot O. P. 30.10.2020 (vt

selles osas ka S. N. O 17.10.2022 istungil antud ütlused, protokoll lk al 18).

Eeltoodu põhjal kuigi tegemist ei olnud O. P kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise

jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud

võõra vara 3600 eurot kolmanda isiku kasuks.

3.1.5. T. L. O on esitanud O. P. 26.04.2019 arve nr 1904 summas 2160 eurot, mis on 13.05.2019

tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna, 16.05.2019

arve nr 1906 summas 1080 eurot, mis on 30.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu

raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna ning 11.07.2019 arve nr 1910 summas 2400

eurot, mis on 29.07.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega

seotud kuluna (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud arvete nr 1904, nr

1906 ja nr 1910 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist, 08.10.2020 asitõendi

vaatlusprotokolliga tuvastatakse T.L.O kontole 13.05.2019, 30.05.2019 ja 29.07.2019

laekumised O. P. kinnitades arvete nr 1904, nr 1906 ja nr 1910 alusel kokku 5640 euro

tasumist).

Esimese kahe arve osas on arvetel tehingu sisuks märgitud „XXX “, kuid kohtule esitatud

tõenditest selgub, et neid töid ei ole teostatud. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Suti soovil

teostati töid seoses Valgerand projektiga, millest oli teadlik K. Rossman. Seoses T. L. O esitatud

arvetega, on 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud O. Suti kirjavahetust ja

dokumente aadressil X. O. Suti 08.04.2019 kirjas I. D ja G. O edastatakse X koosoleku protokoll

07.04.2019 ning märgitakse O. Suti poolt: „koostasin koondina nimekirja töödest, palun

vaadake üle, redigeerige, lisage, tehke ettepanekuid, hiljem saame osadele töödele ka

kuupäevad vajadusel järgi panna“. Manuses olnud protokollist selgub, Valgerannas plaanis

teha: ehitada truup ja rajatav tee ringliikluse tagamiseks ning kohviku terrass. Töö eest

vastutavaks isikuks on märgitud „Ott,“ mis kinnitab truubi ja tee rajamise korraldamist

Valgeranda süüdistatava Ott Suti poolt.

Kohtule tõendina esitatud e-kirjades nähtub, et arvete alusel tasuti X projektiga seotud kulusid.

28.05.2019 O. Suti pool saadetud kiri K. Rossmanile: „Arve nimega T. L. O mis Omnivas

kinnitamisele sul tuleb on X terrassi ehitustööde makse“ (vt 07.10.2021 asitõendi

vaatlusprotokoll). Samuti nähtub O. Suti seos X projektiga 18.04.2019, 03.07.2019

kirjavahetusest ning O. Suti 28.03.2019 sõnumist, kus ta märgib, et „Täna 10.30 X prügilas. X

teema“ (vt 07.10.2021 asitõendi vaatlusprotokoll e-kirja vaatlemise osas). Lisaks tõendab K.

Rossmani teadmist ja huvi X projekti vastu ka tema enda valdusest leitud dokument viitega X

1-21-8803

äriplaanile (22.10.2019 vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse K. Rossmani elukoha ja sõiduki

läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumente). Samuti kirjutas G. O A. R ja Oti Sutile

19.07.2019 kirja, milles selgitab, et tema tegi väikse istumise koos Oti ja Kristoga ning ühine

arvamus on, et kogu plats peab saama korda sel aastal (vt 04.11.2019 asitõendi

vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse O. Suti IT seadmetest ja aadressil X olevat teavet,

kirjavahetust ja dokumente).

02.09.2022 kohtuistungil on ütlusi andnud tunnistaja G. O (protokoll al lk 2), kes teab T. L. O

nimelt I. D poolt esitatud arvetest O. P . Tunnistaja G. O on seotud X70 . Äriühingu eesmärk oli

X rajada kämping, s.o ehitada valmis kämpingud, vanad kämpinguhooned taastada endisel

kujul. Kuna hooned ja nende paiknevus sooviti taastada vanal nostalgilisel kujul, oli sellesse

tegevusse kaastatud tunnistaja sõnul ka Ott Sutt koos oma isaga (24.10.2022 kohtuistungil on

ütlusi andnud tunnistaja K. A vastavat ka kinnitanud, et aitas koostada plaani kunagiste

kämpinguhoonete paiknemise kohta X). Seoses taastamisega olid X70 ja X70 ka tehingulased

suhted kohviku pidamise osas. Nimetatuist viimast äriühingut esindas juhatuse liikmena I. D .

Samuti on T. L. O seotud I. D ga. I. D on T. L. O nimelt tunnistaja G. O palvel esitanud arveid

O. P .

Eelkirjeldatu põhjal on tuvastatav, et I. D koostas O. P. arveid G. O juhendamisel ning X

projektiga oli seotud O. Sutt, on usutav, et kõik kolm T. L. O arvet on koostatud just O. Suti

soovitustel ning just tema on olnud see, kes neid enda huvides kasutas, kui edastas arved

02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisse tasumiseks. Nii näiteks teab O.

Sutt täpselt, et arve 1906 sisu on vale ja teavitab sellest 28.05.2019 ka K. Rossmani, et viimane

selle kindlasti kinnitaks (vt ülal avaldatud O. Suti SMS K. Rossmanile). Omniva e-teeninduses

on näha, kuidas I. D saadab arve O. Sutile, kes selle edastab raamatupidamisele meiliga, kuhu

on jäänud pealkirjaks „arve terassi koha“ (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 14).

Seda toetab Omniva e-teeninduses nähtav 1904 arve saatmine I. D poolt O. Sutile ja viimase

poolt edasi raamatupidamisele e-kirjaga 02.05.2019, kus samuti on jäänud meilis alles viide

„arve terassi kohta.“ O. Sutt kinnitas arve 28.05.2019 ja K. Rossman tegi seda samal päeval. O.

Sutt edastas sarnasel viisil ülejäänud T. L. O arved 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P

raamatupidamisse tasumiseks. Kuivõrd O. Sutil endal aga puudus pädevus arve tasumiseks

vajaliku kinnituse andmiseks, tegi lõpliku otsuse K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud ühegi

arve puhul O. P kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise

jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara T. L. O

kasuks.

Viidatud tõenditest nähtuva info põhjal nõustub kohus prokuröriga, et tunnistaja G. O ütlused ei

ole usaldusväärsed selle kohta, et arvetel nr 1904 ja 1906 märgitud töödeks oli O. P. truupide

paigaldamine. 02.09.2020 ütluste ja olustiku seostamise käigus käis G. O koos uurijatega

kohapeal vaatamas X teenindusväljakul truubi ja tee rajamist. Tunnistaja selgitab kohtuistungil

menetlustoimingu käigu osas, et kogu ala läbi ei käidud, asfalttee peal vaadati vaid ühte truupi,

aga truubini, mille tunnistaja oli paigaldanud objektile võsa väljaveoks ning mille hiljem ka

uuesti kraavist ummistuste vältimiseks välja võttis ja mis asus rohu sees, seda ei mindudki

vaatama. G. O esitatakse kohtuistungil ka arve 1904, mille T. L. O on O. P. esitanud. Sama

teenuse sisuga on ka arve nr 1906. Kokku 4 truupi tunnistaja sõnul reaalselt ka ehitati XX

aadressile G. O ja tema meeskonna poolt. Töid ei teostanud O. P. aga mitte arve esitanud T. L.

O , vaid X70 . 19.08.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles selgitatakse välja, kas XX

teenindusväljakul on tuvastatav truubi ja tee rajamine, koosmõjus 02.09.2020 ütluste ja olustiku

seostamise protokolliga, kinnitavad kohu hinnangul aga selgelt vastupidist – truupe ega teed O.

P territooriumile G. O ega tema meeskonna poolt ei rajatud. Seega tunnistaja G. O ütlused O. P.

1-21-8803

vastavate teenuste osutamise kohta ei ole tõesed. Eeltoodu põhjal jätab kohus tõendikogumist

välja G. O ütlused arvetel nr 1904 ja nr 1906 märgitud teenuste osutamise kohta O. P .

Arve nr 1910 osas rääkis tunnistaja G. O kohtus, et arve oli seotud ehitusjäätmete

sorteerimisliini ehitusega, vastavad tunnistaja ütlused on aga vastuolus tema eeluurimisel antud

ütlustega. T. L. O O. P. esitatud arvel nr 1910 on teenuseks on märgitud liini ehitustööd

11.07.2019. G. O kohtuistungil antud ütluste põhjal (02.09.2022 istungil protokoll lk al 8) on

tegemist ehitusmaterjalide prügi sorteerimisliiniga, mida ehitati O. P platsil,

metallkonstruktsioonil. Tunnistaja käis enda sõnul seal keevitamas, samuti tegid tema töölised

mingeid töid ning sedagi teenust ei osutanud O. P. mitte T. L. O , vaid X70 . O. P poolt

korraldas arvetel märgitud teenuste sisseoste O. Sutt. Samas eeluurimisel antud ja kohtuistungil

avaldatud ütlustes on tunnistaja G. O kinnitanud, et ei tea ühtegi 2019 aastal tehtud liinitööd O.

P. ja enamgi veel, ta ei teadnud isegi seda, mis sorti liinist jutt käis. Tekkinud vastuolu G. O ei

osanud kohtuistungil selgitada muuga, kui et oli ta eeluurimisel antud ütluste andmise aegses

perioodis tihti alkoholijoobes. Kohtu hinnangul kogumis nähtub uuritud tõenditest, sh kõigi

kolme arve esitamise sarnast käitumismustrit arvestades, et G. O O. P. arvetel märgitud

teenuseid pakkunud ei ole. Seega ei pea kohus tunnistaja eeluurimisel ja kohtuistungil erineva

sisuga antud ütlusi arvel nr 1910 osutatud teenuse osutamise kohta usaldusväärseks, kuivõrd

neis on täheldatavad diametraalsed vastuolud, need ei ole eluliselt usutavad ega haaku ka teiste

kirjalike tõenditega ning jätab vastavaski osas tunnistaja G. O ütlused tõendikogumist välja.

Ka K. Rossmani ristküsitlemisel seoses X projektiga avaldati kohtus korduvalt usaldusvääruse

kontrolliks süüdistatava eeluurimisel antud ütluseid (03.01.2023 istungi protokoll lk al 27).

Kuigi süüdistatav väitis kohtus, et kohtueelses menetluses olid ütlused antud sundolukorras, siis

nagu selgub ülalpool avaldatud kirjalikest tõenditest, on olnud need siiski õiged. Kuivõrd aga

selliselt tekib vastuolu kohtuistungil antud ütlustega, on kohtu hinnangu istungil K. Rossman

püüdnud luua pilti sellest, kuidas menetlejad on K. Rossmaniga ebasobivalt käitunud. Kohtu

jaoks ei ole see aga usutav, sest laused, mida usaldusvääruse kontrolliks sai avaldatud

(eeluurimisel on K. Rossman kinnitanud, et T. L. O arve 1906 puhul oli ta teadlik, et tegemist on

X terrassi ehituse arvega, istungi protokoll lk 29; samuti et G. O kohtumiste juures oli ka Ott,

kes oli teine isik, kellele G. O investeerimispakkumise tegi, istungi protokolli lk 32), on

teemadel, mille osas on K. Rossman ise pidanud kirjavahetust, osalenud X projektiga seotud

kokkusaamisel. Kirjeldatust nähtub K. Rossmani selge teadmine O. P varade arvelt X projektiga

seotud kulutuste kandmiseks. Kohtuistungil on K. Rossman ka ise selgitanud (vt 03.01.2023

istungi protokoll), et G. O käis seoses X projektiga tema jutul. Uuris võimalust, kas K.

Rossmanil oleks huvi projekti vastu, olla partner või osanik. G. O tutvustas oma plaane selle

alaga.

Kaitsja on leidnud, et K. Rossmani poolt kahtlustatavana ülekuulamisel on rikutud

menetlusreegleid, mistõttu on kahtlustatavana ülekuulamise protokoll lubamatuks tõendiks. K.

Rossmani ülekuulamise juures ei viibinud kaitsjat, see-eest oli O. Sutti kahtlustatavana

ülekuulamisel kaitse osavõtt tagatud. KrMS § 45 lg 2 p 4 järgi on kaitsja osavõtt kogu

kriminaalmenetlusest kohustuslik muu hulgas siis, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku

huvidega, kellel on kaitsja. Osutatud sätte eesmärk on tagada, et kahtlustatavad, kelle huvid on

omavahel vastuolus, oleksid kriminaalmenetluses võrdses olukorras. Vältimaks olukorda, kus

kaitsjaga kahtlustataval õnnestub oma eelisseisundit kasutades kahjustada kaaskahtlustatava

õigusi (nt põhisüüd menetletava kuriteo eest alusetult tema kaela veeretades), näebki KrMS § 45

lg 2 p 4 ette kaitsjasunni (vt – RKKKo 1-21-1421/182, p 72). Antud juhul ei andnud U. Sutt

ütluseid, mistõttu ei tekkinud ka olukorda, kus O. Sutt oleks saanud eelist kaitsja olemasolust.

1-21-8803

Kohtueelne menetleja oleks vältimatult pidanud huvide tasakaalustamiseks K. Rossmanile

kaitsja riigi õigusabi korras määrama, kui selle oleks tinginud O. Sutti esitatud kaitseversioon.

Kohtu hinnangul ei saa seetõttu rääkida ülekuulamise protokolli tõendina lubamatusest.

Järeldust ei väära ka teine kaitsja väide, mille kohaselt puudub ülekuulamise protokollil

kahtlustatava K. Rossmani allkiri. Protokollil puudub allkiri põhjusel, et K. Rossman keeldus

protokollile alla kirjutamast, sestap allkirjastas KrMS § 152 lg 5 alusel protokolli uurija. Kui

vastaks tõele asjaolu, et K. Rossmani on mõjutatud ütlusi andma, siis oleks kahtlustatava kohane

käitumine olnud prokurörile uurija rikkumisest teada anda ja esitama kaebuse

uurimiskaebemenetluse alustamiseks. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et oleks

leidnud kinnitust sedavõrd ulatuslik kohtueelse menetleja poolt ülekuulamise reeglite eiramine.

Eeltoodu põhjal on kinnitust leidnud, et kuigi tehingu sisuks oli kahe arve puhul „XXX “ ning

ühel juhul „liini ehitustööd“, siis selliseid töid O. P. teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti

soovil töid seoses Valgerand projektiga. Kuivõrd K. Rossman oli ise projekti kaasatud, pole

usutav, et arve õigsust kinnitades ta ei teadnud nende tegelikku sisu, ehk et kõik T. L. O

tehingud O. P on olnud näilikud, ning arvega on loodud üksnes O. P vara käsutamiseks näilik

õiguslik alus.

Seega kuigi arvetel nr 1904 ja nr 1906 oli märgitud tehingu sisuks „XXX “, ning arvel nr 1910

„liini ehitustööd“, siis selliseid töid O. P. teostatud ei ole. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti

kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 5640 eurot kolmanda isiku kasuks. Kuivõrd

O. Suti poolt tuli teave selle kohta, et arved X projekti kulutusteks tuleks teha O. P. tegeliku

tehingu sisu varjates, lõi ta vaimset kaasabi osutades tingimused selleks, et O. P vara

ebaseaduslik kasutamine oleks võimalik. O. Sutt korraldas võltsitud arvete koostamise ning

nende kasutamise selliselt, et kinnitas füüsilise kaasabina tehingute õigsust, millega toetas K.

Rossmani tegevust O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramisel. Seega olid O. Suti teod

põhjuslikus seoses K. Rossmani tahtliku tegevusega. Selliselt aitas O. Sutt pöörata K. Rossmanil

ebaseaduslikult 5640 eurot kolmandate isikute kasuks, pannes sellega toime KarS § 201 lg 1 - §

22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

3.1.6. O. Suti juhendamisel on X13 on esitanud O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas

76,80 eurot, mis on 15.05.2019 tasutud ning kajastatud äriühingu raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna. Kohtule esitatud 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O.

P. esitatud arve nr 2019300 kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt ning 19.06.2020 asitõendi

vaatlusprotokollist selgub, et X13 on O. P poolt tasutud 76,80 eurot.

20.02.2020 nõudekirja nr 3.2-1/4741-1 vastuskirjana saadetud kirjavahetus koos arvete

edastamisega kinnitab, et X13 nimelt väljastatud arve nr 2019300 sisu ei vasta tegelikkusele, s.o

selliseid töid tegelikkuses teostatud ei ole. O. Suti soovil tehti töid seoses X projektiga, millega

uuritud tõendite järgi ei ole seoseid OÜ-ga. Arve tegelikku sisu avab O. Suti kirjavahetus. O.

Sutt saatis 22.04.2019 kell 16.12 L. A ja K. Rossmanile e-kirja, milles teatab, et „oleks tarvis

maha märgida Valgeranda (vana kämpingu ala, katastrinumber XXX) ehitusalad. Minu

joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“. Pärast tööde teostamist

23.04.2019 kell 22.06 saadetud e-kirjas täpsustas O. Sutt: „Pane arvele selgituseks XX

mõõdistustööd“. 22.04.2019 kirjavahetus kinnitab O. Suti soovi, et O. P nimelt tasutaks X

projektiga seotud kulud. Selle õnnestumiseks annab O. Sutt suunise viidatud 23.04.2019 e-

kirjas, mille tulemusena koostabki L. A. tegelikkusele mittevastava arve (vt 04.11.2019

asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldakse O. Suti IT seadmetest ja aadressil X olevat

teavet, kirjavahetust ja dokumente). Seega koostas L. A. tegelikkusele mittevastava arve O. Suti

soovil, eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides.

1-21-8803

Tõenditest nähtub ka, et arve näilikkusest oli lisaks O. Sutile teadlik K. Rossman, kuid sellele

vaatamata kinnitasid nii O. Sutt kui K. Rossman raamatupidamise jaoks konkreetse tehingu sisu

õigsust. Nimetatud K. Rossmani teadmise koha pealt on T. L. O episoodi juures tuvastatud, et K.

Rossman osales X projektiga seotud kokkusaamistel, tema valdusest leiti läbiotsimistel

projektiga seotud materjale. Oluline on aga ka eelmises lõigus kajastatu, mille kohaselt oli K.

Rossman kaasatud X projekti puudutavasse kirjavahetusse. K. Rossman selle arvega seoses

kohtuistungil ütlusi anda ei osanud (01.04.2023 istungi protokolli lk 13), kuid Omniva e-

teenindusest on näha (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll), et R. I paludes lisainfot, märgib

07.05.2019 O. Sutt sinna „päikesepaneelipargi elektritrassi maha märkimine“ pärast mida

kinnitab arve ka K. Rossman ning see tasutakse 19.05.2019 O. P arvelt. On leidnud tõendamist,

et O. Sutt lõi tingimused O. P varade kasutamiseks. Kuna K. Rossman oli lisatud samuti

varasemate nn omastamist korraldavate e-kirjade saajaks, kinnitab see juba varasemat

nõustumist selliselt X projektiga seotud kulude kandmiseks. Nimetatule järgnes K. Rossmani

poolt arve kinnitamise teel lõpliku heakskiidu andmisega summa väljamakseks, mille tagajärjel

jäi O. P oma varast ilma.

Seega kuigi arvel nr 2019300 oli märgitud tehingu sisuks „XX “, siis selliseid töid teostatud

pole. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti ainelisel ja füüsilisel kaasabil ebaseaduslikult talle

usaldatud võõra vara 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks.

3.2. Kohus leiab, et Kristo Rossman on Ott Suti kaasabil pööranud ebaseaduslikult talle

usaldatud võõra O. P vara kokku 13 937,10 eurot erinevate kolmandate isikute kasuks. K.

Rossman tegi O. P varaga selliseid toiminguid, milleks teda volitatud ei olnud, pöörates vara

kolmandate isikute kasuks (vt RKKKo 3-1-1-83-07 p-d 14–15 ja 3-1-1-84-10, p 24). K.

Rossmani süüdistuses kirjeldatud tegevus, s.o O. P vara alusetu loovutamine, sh läbi näiliste

tehingute, on selgelt vastuolus juhatuse liikme õiguslike kohustustega. Kuigi K. Rossman oli

äriühingu juhatuse liikmena õigus äriühingu nimel viimase vara käsutada, ei anna see iseenesest

juhatuse liikmele õigust ühingule kuuluvat vara kolmandate isikute kasuks pöörata. Kasutatud

on intellektuaalselt võltsitud dokumente, kuna O. P. on edastatud K. Rossmani teadmisel ja Ott

Suti kaasabil ebaõigeid andmeid sisaldavad arved (näiteks E. O. sõiduki remondi eest tasumine

läbi X15, või X13 ja T. L. O arved teenuste nimetustega, milliseid O. P le tegelikkuses ei

osutatud). Kohus leiab, et omastamise koosseisu tunnusena, ehk siis isikule usaldatud võõra vara

enda kasuks pööramise ebaseaduslikkust, on võimalik muuhulgas sisustada tehingu

kahjulikkusega ja ka näilikkusega.

3.3. K. Rossmani poolt ebaseaduslik O. P varade kasutamine kinnitab tema ühtest tahet teha

tehinguid äriühingu varadega kolmandate isikute huvidest lähtuvalt. Kõik eelpool välja toodud

äriühingute poolt esitatud arvete kinnitamised ettevõtlusega seotud kuluks ilma õigusliku aluseta

kolmandate isikute huvides, on kantud kohtu hinnangul K. Rossmani ühtsest tahtlusest ning

sellest tulenevalt on kohu hinnangul tegemist jätkuva kuriteoga. Soovides kolmandate isikute

kulutused katta O. P vara eest, on K. Rossman pööranud võõra talle usaldatud vara kolmandate

isikute kasuks kavatsetult. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et arvetel kajastatud

tehingud ei ole O. P huvides ega ettevõtlusega seotud, kuid sellele vaatamata järjepidevalt

teadlikult ja tahtlikult kinnitas kolmandate isikutega seotud tehingute toimumise ja kulude

kandmise O. P varadest vastavalt sellele, kuidas parasjagu vajadus tekkinud oli.

3.4. K. Rossmani süüdistatakse selles, et ta on E. O. kihutamisel ja O. Sutt kaasabil kasutanud

ära oma õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult E. O.

huvides viimase isiklike kulutuste tasumise O. P vara eest.

1-21-8803

Nimelt on 02.08.2019 X7 esitanud O. P. arve nr 5 summas 1668 eurot selgitusega „turbo

remont“ (vt 12.10.2021 X71 vastus X7 arve kohta O. P ). Selle episoodi osas on E. O. ja K.

Rossman esitada kohtule versiooni, mille järgi lasus O. P. kohustus E. O. sõiduki Kia remondi

eest tasuda põhjusel, et O. P töötajad lõhkusid sõiduki ära (vt E. O. ütlused 29.11.2022

kohtuistungi protokolli lk al 6, K. Rossmani ütlused 30.11.2022 istungi protokolli lk al 20,

03.01.2023 istungi protokolli lk al 35).

3.5 Kohtuistungil on uuritud K. Rossmani mobiiltelefonist leiti vestlust kontaktiga „X“

(06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani vestluste kohta). K. Rossman nõustus

kohutistungil, et selline kasutajanimi oli E. O. il (04.01.2023 kohtuistungi protokoll lk 14-15).

Vestlus on perioodist 29.05.2019 kuni 18.10.2019. E. O. annab teada 31.07.2019, s.o vaid

mõned päevad enne O. P. arve laekumist, et autokeskusest on helistatud ja teatatud, et kõik

arved liiguvad läbi e-arvete ning kuna see on nüüd saadetud, võiks K. Rossman R. I öelda, et

viimane teeks ülekande ära. Edasi on vestlus 05.08.2019 selle kohta, et „see auto asi, mida Ott

ajas, seal oli nende e-arvetega jama, nüüd sai korda, aga vaja see kanne teha X7“. K. Rossman

aga vastab, et „kogu maja sai teada, et X arve vaja maksta, ei oska ikka inimesed suud pidada,

nii et sellisel moel see arve maksmisele ei lähe enam“. K. Rossman täpsustab, et arve tasumine

tuli Otiga kokku leppida, aga räägiti: „x ja x küsis kõigi käest, et mis teema nüüd on…nüüd pead

lihtsalt ootama…ma ei hakka riski võtma selle arve pärast“. Vestlusest ei selgu, et O. P töötajad

oleksid rikkunud, mis oleks olnu põhjuseks, et E. O. sõiduki remondi peaks kannatanu

hüvitama. Lisaks kirjavahetusele arutati samal teemal ka telefonis 06.08.2019 (vt 03.11.2020

jälitusprotokolli). E. O. küsib K. Rossmanilt, et mis variandid edasi oleks, millele K. Rossman

vastab: „arve ringiga läbi kellegi teise,“ samuti huvitab K. Rossmani, et miks see summa üldse

nii suur on, mingi eriti kallis turbo. Vestlusest ei leia kinnistut K. Rossmani ja E. O. poolt

esitatud versioonile auto lõhkumisest O. P töötajate poolt, kuid selgelt nähtub, et E. O. soovis, et

tema kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage [XXX] remondi eest tasuks O. P.

X7 töötajad e-arve O. P. ka esitasid (vt juba ka viidatud 12.10.2021 X71 vastus X7 arve kohta).

Samuti on tõendite hulgas väljavõte arve kinnitamisest (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll),

kus ringiga alustas R. I , edastades järgmisele kinnitajale O. Sutile küsimuse: „mis masin?“.

Sealt edasi arve ei liigu, täpselt nii nagu K. Rossman selgitas tekkinud olukorda E. O. ile.

Samuti on sel teemal vestelnud 25.07.2019 K. Rossman ja O. Sutt (vt 06.03.2020 asitõendi

vaatlusprotokoll K. Rossmani vestluste kohta), kus viimane küsib, et kas X arve tuleb O. P ,

millele K. Rossman vastab: „No täna hommikul käis üks nutmas…ütlesin, ma mõtlen, ma

räägin, mida teha saab, aga ta juba ise helistab, see on nagu huvitav, /…/ tegelt ma ei tahtnud

seda nii lihtsalt nagu asja läbi lasta, /…/ ma korraks räägin veel X, seal teatud eeldused olid

sellel asjal.“ Seega kuna arve siiski saadeti X7 tasumisele, uuris O. Sutt selle tasumise kohta

02.08.2019 ning saab teada, et see saadetakse kinnitusringile, kus O. Sutt peab märkima, mis

autoga tegemist on. Edasi on sama arvega mure tõendite põhjal ka E. O. il, kes 05.08.2019 palub

O. Sutilt, et ta vaataks X7 arvet, kuna see ei saanud ikkagi reedel makstud. 06.08.2019 annab

aga O. Sutt O. A. E teada, et arve tuleb saata X15 ning edastab selleks e-posti aadressi X. Samal

päeval toimunud vestluses (jälitustoimingu protokolli lk 89) selgitab O. Sutt ka S. U, kes töötas

X15 (vt 18.10.2022 kohtuistungi protokolli lk 42 S. U enda kinnitust töötamise kohta vastavas

äriühingus), et X7 arve on õige, see on tema enda teema ning see raha tuleb pärast ringiga

tagasi. Kohus leiab, et O. P varade kasutamine oleks antud juhul võimalik, lõi X15 poolt arve

esitamise korraldamisega O. P. O. Sutt.

Asjaolu, et E. O. kasutuses olnud auto remondi arved tulid nn ringiga läbi erinevate äriühingute

ja et asjaajamine ei olnud õige, kinnitavad erinevad arved ja kirjavahetused, samuti K. Rossmani

1-21-8803

enda antud ütlused (03.01.2023 kohtuistungi protokoll al lk 35). Sündmuste jada näitab, et

esmalt O. P. esitatud arve nr 5 muudeti X7 poolt ära ning X15 esitati 11.07.2019 arve nr 190220

samas summas 1668 eurot. 15.10.2019 on teostatud läbiotsimine X15 ruumides aadressil X,

mille käigus leiti ja võeti kaasa erinevad dokumendid, sh ka nimetatud X7 muudetud arve

190220, mis on seotud turbo remondiga. Arvet on vaadeldud 21.10.2019 vaatlusprotokollis.

02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse aadressidel X ja X olevat kirjavahetust ja

dokumente, mis kinnitab O. Suti teadmisel X7 11.07.2019 arve 190220 saamist ja tasumist.

07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollis tuvastatu järgi toimus X15 poolt 07.08.2019 X7 arve

190220 summas 1668 euro tasumine (vt ka 14.11.2019 vaatlusprotokolli pangakontode

väljavõtete kohta 2015-2019 aastatel, millega tuvastatakse X15 sisse- ja väljaminekud).

3.6. Kuna E. O. kasutuses olnud sõiduki remondikulu sooviti kanda lõppkokkuvõttes O. P

varadest, saadeti 14.08.2019 X15 nimelt O. P. 31.07.2019 omakorda arve nr 1260 summas

1698,00 eurot sisuga „reduktor ja liini tugirull“ (vt 10.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli,

milles vaadeldakse X72 valduses olevaid X15 raamatupidamise dokumente). Tegelikult O. P

neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel kanti X15 kulud seoses E. O. sõiduki

remonttöödega. Vaatamata nimetatule kinnitas arve saabumisel selle õigsust O. Sutt, märkides

21.08.2019 Omniva e-teenindusse, et tegemist on objektiga „PV 198 ehitusliin“ (30.09.2021

asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 2). Seejärel tegi seda K. Rossman ning 29.08.2019 tasuti arve O.

P nimelt (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, millest nähtub O. P. esitatud arved ning

nende arvete kinnitamine isikute poolt enne tasumist, samuti 07.10.2019 asitõendi

vaatlusprotokolli arve tasumise kohta O. P poolt). Seda, et O. P varadest tasuti E. O.

sõidukiremont, kinnitavad ka O. Suti ja K. Rossmani 22.08.2019 toimunud vestlused (vt

06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani vestluste kohta), kus arutletakse sel teemal,

et „turbo on tehtud, turbo on nagu korras, turbo läks läbi Remondimeistri“ ning saades E. O.

sõidukiga seoses teise arve, tekib küsimus „No miks eraldi arve on jälle…ta oleks võind selle

kohe ühe korraga ära teha“.

Eeltoodu tähendab seda, et 16.08.2019 X7 esitas sõiduauto Kia Sportage [XXX] remonttööde

teostamise kohta arve nr 190263 summas 675 eurot X16 , mille tasus 26.08.2019 X9 O. P.

laekuvate varade arvelt (vt – 26.08.2019 maksekorraldus arve tasumise kohta). X9 esindas E. O.

(vt 26.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolli äriregistri väljavõttega X9 kohta). Tunnistaja R. L on

kohtuistungil andnud ütluseid (vt 30.05.2022.a istungi protokoll lk al 22), et X16 on tema firma

ning oli ka aastal 2019 selle juhatuse liige. Tunnistaja teab E. O. i, kes oli tema klassivend.

Politseis käis tunnistaja antud asjas ütlusi andmas, sest esitas O. P. E. O. autoremondi arve. E.

O. väitis tunnistajale, et ei oska või ei saa tehtud e-arvet e-keskkonnas, et kas R. L on teinud,

millega viimane nõustus. R. L tasus arve X9 ülekandena, esitades omakorda arve O. P , kust sai

raha tagasi.

3.7. R. L ütlustega on kooskõlas X16 O. P. 15.08.2019 arve nr 1921 summas 954 eurot

selgitusega „remonttööd X“. Samuti räägiti nendel teemadel K. Rossmani ja E. O. vahel

06.08.2019 telefonis (vt 03.11.2020 jälitusprotokoll), kus jagati mõtteid teha arve remondi või

ehitustöö kohta. Täpsemalt aga 22.08.2019, mil E. O. tuletab meelde lubatud arve tasumist ning

selgitab O. Sutile, miks arve on tehtud X16 kaudu. Kuigi uuritud tõendite põhjal O. Sutt ja K.

Rossman teadsid, et O. P. esitatud arve ei vasta tegelikkusele ning ei kajasta endas O. P kulu,

tasuti see O. P 26.08.2019 pärast O. Suti ning K. Rossmani poolt tehingu õigsuse kinnitamist (vt

07.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli arve tasumise kohta O. P poolt). Omniva e-teenindusest

on näha, et kui R. I on palunud täiendavat infot, siis on O. Sutt 23.08.2019 lisanud selgituse, et

tegemist on ehitusliini põhivara objektiga (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 1, millest

nähtub O. P. esitatud arve nr 3984224 ning arve kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne

1-21-8803

tasumist). R. L selgitas kohtuistungil, et teksti, mida O. P. esitatavale arvele märkida, so

„remonttööd X“, sai ta E. O. käest. E. O. oli selgitanud ka, et O. P. oli see auto ära lõhutud ja O.

P peab remondi kinni maksma. X7 arve oli summas 675 eurot, aga E. O. ütles R. L, et viimane

paneks O. P. esitatavale arvele suurema summa (vt X10 arvel märgitud 954 eurot tegeliku kulu

675 euro asemel) ning R. L nõustus, kuna X10 on ikkagi äriühing.

O. P tasus 26.08.2019 X10 arve 1921 alusel 954 eurot. 26.08.2019 teostati makse X9

pangakontolt summas 675,00 eurot X7, seejuures laekus 675 eurot X9 kontole 28.08.2019 X10

selgitusega „arve nr.190263 X7 eest“ (vt 16.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli, mis kinnitab

X7 arve tasumist X9 kontolt ja sama summa laekumist X10 ). Kirjeldatud arvete ja ülekannete

kaudu jõudis O. P raha läbi X10X9. Kogutud tõendite põhjal on seega tuvastatud, et

tegelikkuses tehti E. O. soovil remonttöid tema kasutuses olevale sõidukile Kia Sportage ning

raha liikumise kaudu X9 läbi X10tasus konkreetse arve eest O. P. Tegelikkuses selliseid töid O.

P. ei osutatud, kinnitas kohtus ka K. Rossman (03.01.2023 kohtuistungi protokolli lk 37), kahju

hüvitati 29.07.2021 kannatanule O. P. Seega on K. Rossman E. O. kihutamisel ja O. Suti

ainelisel ja füüsilisel kaasaaitamisel pööranud ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara kokku

2652 eurot kolmanda isiku, s.t E. O. kasuks.

3.8. E. O. suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud. Kihutamine on KarS § 22

lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse

tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Riigikohus on selgitanud, et

osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole kaasaaitamine või kihutamine ei ole

võimalik ilma täideviimiseta (vt RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 45, nr 1-18-4372 p 33). Teisisõnu

tuleb kihutamiseks tuvastada täideviija tahtlik õigusvastane ja vähemalt katse staadiumi jõudnud

põhitegu. Seega kihutamisest KarS § 201 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisele saab

rääkida vaid juhul, kui täideviijal on nimetatud sättes ette nähtud eesmärk, sest vastasel juhul

puudub põhitegu, mille toimepanemisele oleks võimalik kaasa aidata. Kohus on seisukohal, et

K. Rossmani kui täideviija tegevusest nähtub selgelt talle teo toimepanemisel etteheidetav

eesmärk O. P vara kolmanda isiku E. O. kasuks pööramisel. K. Rossman teadis, et tegemist on

tegelikkusele mitte vastavate arvega, kuid kinnitas siiski arvete sisu õigsuse, et oleks võimalik

teha vajalik väljamaksed O. P. Samuti ilmneb E. O. tegevusest, et ta tahtlikult kihutas K.

Rossmani O. P vara enda kasuks pööramisele. K. Rossmani eesmärgiks oli sellise sisuga arve

alusel kanda O. P. varad kolmandale isikule. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see

saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Soovides kolmanda isiku kulutused katta O. P vara

eest, on K. Rossman pööranud võõra talle usaldatud vara kolmanda isiku kasuks kavatsetult.

3.9. Riigikohus on selgitanud, et osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole

kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta (vt RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 45, nr 1-18-

4372 p 33). Teisisõnu tuleb kaasaaitamiseks tuvastada täideviija tahtlik õigusvastane ja

vähemalt katse staadiumi jõudnud põhitegu.

Süüdistuse kohaselt on O. Suti poolt korraldatud E. O. auto remont ja remondiga seotud arvete

liikumine, samuti esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete kinnitamine, mis on

kvalifitseeritud omastamisele kaasaaitamisena, kui ka dokumendi võltsimise ja võltsitud

dokumendi kasutamisena. Asjas on leidnud tõendamist O. Sutt oli X15 tegelik juht (vt otsuse p

31.3), kes selgitas S. U selgitus, et arve tuleb esitada O. P . Seega leiab kinnitust asjaolu, et O.

Suti korraldamisel on arve esitatud O. P , et X15 laekuks raha autoremondi eest tasumiseks. O.

Sutt ja K. Rossman teadsid, et O. P. esitatud arve ei vasta tegelikkusele. Kannatanu pangakontolt

ülekande tegemiseks teavitas O. Sutt K. Rossmani, kelle õiguspädevuses oli arve tasumiseks

kinnitamine. Kuivõrd X15 arve osas korraldas O. Sutt arve esitamise läbi X15 tehingu tegeliku

1-21-8803

tehingu sisu varjates, lõi ta vaimset kaasabi osutades tingimused selleks, et O. P varade

kasutamine oleks võimalik. Kohus asus ülalpool seisukohale, et K. Rossmani kui täideviija

teokirjeldusest nähtus selgelt talle tegude toimepanemisel etteheidetavad eesmärgid O. P vara K.

Rossmani enda või kolmandate isikute kasuks pööramisel. Kohus tuvastas käesolevas otsuses

ülalpool, et K. Rossmani omastamistegude näol on tegemist lõpuleviidud kuritegudega. Samuti

on O. Suti süüdistuse tõendamise põhjal selge, et ta aitas tahtlikult K. Rossmani

omastamistegudele kaasa.

O. Sutt oli seotud ka X10arve alusel toimunud raha ülekannetega, sest ta teadis, et tegemist on

tegelikkusele mittevastava arvega, kuid ikkagi kinnitas selle sisu õigsust, mis päädis alusetu

väljamaksega O. P pangakontolt. O. Suti eesmärkideks oli vara omastamisele kaasaaitamisel

kasutada O. P vara endaga seotud kulutuste katmiseks (X projekti kulude kandmine O. P

varadest) ning E. O. või K. Rossmaniga seotud kulude katmiseks (E. O. ja K. Rossmani

sõidukite remondikulud). Seega koos võltsitud arve koostamise korraldamisega ning selle

kasutamisega, ning füüsilise ja ainelise kaasabina nii X15 kui X10arve osas tehingute õigsuse

kinnitamisega, millised ei olnud seotud O. P majandustegevusega, toetas O. Sutt oma

käitumisega K. Rossmani tegevust O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramisel. Seejuures on

K. Rossman kohtus andnud ütluseid, et O. Sutt oli teadlik, et nende arvete alusel makstakse E.

O. sõiduki remondikulude eest. Arved olid mõeldud äriühingust raha välja viimiseks, mis oli nii

K. Rossmani kui ka O. Sutti eesmärgiks, sest eelkirjeldatud toimingute maksti E. O. sõiduki

remondikulud, mistõttu esineb O. Suti tegevuses subjektiise koosseisuna kavatsetus. K.

Rossman ja O. Sutt teadsid, et arvetel kajastatud tehingud ei ole äriühingu huvides ja seetõttu on

väljamaksed alusetud, kuid nad kinnitasid ikkagi tehingute seotust O. P. Eeltooduga aitas O. Sutt

pöörata K. Rossmanil ebaseaduslikult summas 2652 eurot kolmanda isiku kasuks, millega pani

toime KarS § 201 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

X17 -ga seotud omastamine

4. K. Rossmani süüdistatakse selles, et ta on R. D. ainelisel ja füüsilisel kaasabil kasutanud ära

õiguslikku võimu temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult R. D. seotud

äriühingu X17 (edaspidi: X17 ) huvides kahe tegelikkusele mittevastava arve ja

transpordikulude eest tasumise O. P raha eest.

4.1. X17 on esitanud O. P. 31.08.2019 müügiarve 1907 summas 9687,60 eurot ja 24.09.2019

müügiarve 1908 summas 9687,60 eurot (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokolli O. P. esitatud

arvete ning nende kinnitamise kohta enne tasumist). Arvete sisuks on „materjalide

sorteerimine.“ Arvete eest tasuti 20.09.2019 ja 11.10.2019 ning kajastati O. P raamatupidamises

ettevõtlusega seotud kuluna (vt 12.05.2021 asitõendi vaatlusprotokolli tehingute kohta O. P ja

X17 vahel). 21.11.2019 edastati R. D. poolt O. P raamatupidamisse arvetega seotud 12.11.2017

teenusleping ja 31.08.2019 sõlmitud lepingu lisa 1 (vt 25.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll).

Lepingu lisa sisuks on O. P kohustus tasuda 12 kuu jooksul X17 -ile kompensatsioonina 96 880

eurot, millele lisandub käibemaks. Arvete nr 1907 ja 1908 puhul on tegemist vastava kohustuse

kahe esimese osamaksega.

4.2. X17 poolt transporditi ajavahemikul november 2017 kuni oktoober 2018 O. P.

sorteerimiseks plastjäätmeid kokku 1563,98 tonni. Seda tõendab 08.05.2020 vandeadvokaat S.

Siilbek poolt edastatud X17 vastus vedude saatelehtedega, mis kinnitavad O. P. 1563,98 tonni

plastiku vedamist, milles puudub ka vaidlus. 23.04.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks

olevad dokumendid kinnitavad X75 plastiku vedu O. P. ajavahemikul 01.11.2017 kuni

04.10.2018 kokku 1563,98 tonni. Teenuslepingu järgi tuli O. P. sellest materjalist välja

sorteerida PE ja PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti

segamaterjalist, s.o minimaalselt 625,59 tonni. Sorteeritud materjal tuli anda X17-le üle

1-21-8803

pakendatuna transpordiks koos dokumentide vormistamisega transpordiks X17 nimel, misjärel

transporditi plastik, kas Leedu või Poola Vabariiki (vt selles osas N. R ütlused 28.09.2022

istungi protokolli lk 28, samuti X17 2018. a jäätmearuanne ja selle Keskkonnaametile

edastamise e-kiri, millist nähtuvad 2018. a mahud ja koostöö O. P, materjali eksport Leetu ja

Poola). Jäätmete riikide vahelise veo saatelehtede järgi nähtub, et O. P. liikus välja X17 nimel

viimase partneritele ajavahemikul 13.12.2017 kuni 10.08.2020 kokku 780 tonni plastikut, mida

tõendab 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll. O. P valduses oleva teabe ja Annex dokumentide

alusel leiab kinnistust X17-ile üle antud plastiku (koodiga 15 01 02) kogus, sh rahvusvaheliste

saatelehtede põhjal 2017, 2018, 2019 ja 2020 aastatel üle antud kogused.

4.3. Kuigi X17 materjali sorteerimine ja väljastamine O. P. kestis kuni 2020.a, leppisid X17 R.

D. vahendusel ja O. P juhataja Kristo Rossman 31.08.2019 kokku, et kuna O. P on

mittenõuetekohaselt täitnud lepingu punktis 4.1 fikseeritud sorteerimiskohustust, on O. P

kohustatud lepingu lisa 1 järgi maksma X17-le leppetrahvi 96 880 eurot, millele lisandub

käibemaks. Samal päeval, so 31.08.2019, lepingu lisa 1 allkirjastamisel, allkirjastati R. D. ja K.

Rossmani poolt ka 12.11.2017 teenusleping. Seda kinnitab ekspertiisiakt nr 21E-DM0012 (vt

12.05.2021 ekspertiisiakt), aga ka R. D. kohtus antud ütlused (vt 24.10.2022 istungi protokolli lk

13), kes tunnistas, et lepingu koostas K. Rossman ning see allkirjastati hiljem, sest K.

Rossmanilt pärineva info põhjal oli lepingut vaja O. P raamatupidamise tarbeks. R. D. kaitsja

esitas kohtule X17 juhatuse liikme käskkirja selle kohta, et R. D. viibis 31.08. – 01.09.2019

Pärnus, mis kinnitab fakti, et lepingu sõlmine toimus hiljem. Kuigi tunnistaja N. R on andnud

ütluseid selle kohta (28.09.2022 istungi protokolli lk 22-23), et ta nägi sõlmitud lepingut K.

Rossmani töökabinetis testsorteerimise ja tegelike vedude alguse vahel, ei ole need tõesed.

Tema ütlused on vastuolus R. D. ütlustega ja ekspertiisiaktiga. Kui leping koostati 2019. a ja

allkirjastati alles 31.08.2019, ei saanud seda lepingut olla K. Rossmani käes varem, et näidata

seda N. R sorteerimisteenuse osutamise alguse hetkel. Kuna R. D. kaitsja on ise esile toonud, et

R. D. viibis 31.08.2019 Pärnus, et O. P kokkulepe sõlmida ning kokkulepe allkirjastamise ajaks

on märgitud 31.08.2019, saab koostoimes ekspertiisiaktiga järeldada, et nii leping kui ka Lisa 1

kajatatud kokkulepe sõlmiti 31.08.2019. Ekspertiisiakti, R. D. ütluste ning R. D. 31.08.2019

Pärnus viibimist kinnitavate dokumentide pinnalt asub kohus seisukohale, et leping (sh selle p-s

4 sisalduvad kokkulepped) allkirjastati 31.08.2019, mitte 12.11.2017, nagu lepingus märgitud.

Lisakokkulepe allkirjastati selles märgitud ajal 31.08.2019.

4.4. Leping järgi kohustus O. P andma X17-le üle sorteeritud PE ja PP kõvaplasti kokku

vähemalt 40% kohale toodud plasti segamaterjalist või tasuda nimetatud kohustuse

mittetäitmisel kompensatsiooni 280 eurot tonni kohta, millele lisandub käibemaks. Teenuse

maksumuseks on märgitud 30 eurot tonn iga liikideks sorteeritud kõvaplasti tonni kohta, sh

teatud juhtudel ka 50 eurot tonn. Lisas märgitud summa 96 880 eurot kinnitab arvutuslikult, et

X17-le on väidetavalt jäänud üle andmata 96 880 / 280 = 346 tonni sorteeritud kõvaplasti.

4.4.1. Kohus nõustub prokuröriga selles, et 2017. a novembris ei olnud lepingupooled teadlikud

sellest, kui suures koguses õnnestub toodud jäätmetest kõvaplasti välja sorteerida, seega ei

saanud sellel ajal kokku leppida 40% plasti väljasorteerimise kohustust ega ka leppetrahvi

suurust. Kohtule on esitatud kirjavahetus, milles arutatakse välja sorteeritava materjali mahtude

üle. 30.01.2018 kirjavahetusest O. Suti, N. R , R. D. ja K. Rossmani vahel viidatakse testile, kus

valmistoodangu osakaal oli ca 41%. Samast K. Rossmani e-kirjast selgub, et projekti

otstarbekuse juures tuleb tema sõnul arvestada, et „tegevusega miinusesse ei jääks ning et

tegevusega riske ei kaasne, mida ei suuda maandada, nt aruandlus“ (vt 03.11.2020

vaatlusprotokolli kirjavahetuse kohta plastiku teemal). Kirjavahetusest ei nähtu, et pooled

toimetaksid lepingu raames, milles oleks ette nähtud kindel väljasorteeritava materjali kogus ja

leppetrahv, nt R. D. kiri 03.01.2018, mille kohaselt: „eeldasime, et pp ja pe osakaal on mitte

1-21-8803

15%, vaid kuni 50“ (vt 14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumendid tsiviilasja XXX

toimikust lisa 8). antud väitest ei saa tuge argumendile, et lepingupooled oleksid kokku leppinud

plasti väljasorteerimise 40 %. Täiendavalt on 10.01.2018 R. D. kiri, millega teeb ettepaneku, et

„kõik ideed abiks, mis viiks sorteeritud koguste suurenemiseni“. Kirjavahetuses nähtuvad

probleemid materjaliga, sest jäägi osakaal on suur, materjal on väga must. 07.01.2018 e-kirjas

kirjutab R. D , et „esialgse sorteerimise tulemuse järgi peaks planeeritult arveldamisele minema

ca 60-70 tonni“ (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud dokumentide lisa 9). 19.02.2018 O.

Suti kirjast selgub, et „jääkide osa on küll küllatki suur, kuid müügimaterjali ka ikka tuleb“,

millele R. D. vastab, et „keskmine 40% kohe müüdav materjal.“ Kirjavahetuse põhjal leiab

kinnitust, et X17 i ja O. P koostöö tingimuseks ei olnud 40% väljasorteerimise nõue, sest

pooled testisid süsteemi, et leida optimaalne viis materjali kättesaamiseks (14.12.2021 Pärnu

Maakohu poolt edastatud dokumentide lisa 10). Järeldust toetab R. D. 14.05.2018 kiri O. Sutile,

kus ta teatab, et „18% sisendist sorteeritud materjali on liiga vähe. Kulud plasti laadimise ja

veoga on täna ca 25 tuhhi. Tulud pisut enam. Milleks võimelda, kui sõrmede vahele midagi ei

jää. Algse info põhjalt, millelt otsuse tegime, oli 40% sisendist sorteeritud materjali. Täna ei ole

meil pooltki sellest. Järelikult tegime valedel alustel otsuse,“ (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt

edastatud dokumentide lisa 13). Kui kokkulepe oleks olnud kindlalt 40 % materjali välja

sorteerimise osas, siis oleks olnud R. D il põhjust esitada nõue seoses lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks, mitte aga kurta, et „sõrmede vahel midagi ei jää.“ R. D.

28.09.2018 kirjast nähtub: „teeme midagi väga valesti. Rääkimata, et võtsime teema ette

teadmisega, et suudame min 40% materjalist müüa sorteerituna /…/ kui sorteeriks kogu

materjali „otse“ ära ja teema unustatud“ (14.12.2021 Pärnu Maakohu poolt edastatud

dokumentide lisa 14). 11.12.2017 teenusleping oleks pidanud tagama X17-le tulude laekumise

isegi siis, kui O. P. ei õnnestu materjali välja sorteerida. R. D il ei oleks olnud põhjust „teemat

unustada,“ kui oleks saanud hüvitist nõuda.

4.4.2. Koostööd alustades ei olnud X17 ja O. P. kokkuleppe sisuks sorteerida 40 % plasti

segamaterjali kogusest PE ja PP kõvaplasti, millele lisandus X17 i õigus nõuda kohustuse

mittetäitmise korral saamata tulu kompensatsiooni 280 eurot/t. 31.08.2019 allkirjastas K

Rossman kannatanu O. P juhatajana teenuslepingu, mis oli selgelt X17 kasuks, millega võeti

ebamõistlikud kohustused O. P . Lepingu allkirjastamisega tekkis X17 l õiguslik alus

kannatanult leppetrahvi nõudmiseks, mille tarbeks koostati K. Rossmani ja R. D. poolt Lisa 1,

mis sisaldas leppetrahvinõuet summas 96 880 eurot. Lepingu ja lisa 1 abil lõi süüdistatav K.

Rossman R. D. kaasaaitamisel näilise õigusliku aluse kannatanu O. P raha kolmanda isiku

(X17 ) arvele ülekandmiseks. Näiliste lepingutingimustega sõlmitud teenuslepingu ja Lisa 1

alusel tehtud ülekannetega on K. Rossman selgelt manifitseerinud kolmanda isiku kasuks vara

pööramise tahet, et jätta kannatanu oma varast kestvalt ilma.

4.4.3. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et asja ei ole oluline see, kas leppetrahvi kokkuleppe oli

olemas, sest tuleb tuvastada, kas X17 l oli kahju hüvitamise nõue O. P (K. Rossman kaitsja

teesid p 41jj). R. D. ütlustest nähtub, et ta eeldas 40% plastmaterjali väljasorteerimist, mida olid

senised testimised kinnitanud, kuid selles ei olnud kokkulepet. Ei saa öelda, et X17 oleks kahju

kandnud, nt R. D. 14.05.2018 kirjas O. Sutile selgitab R. D , et 18% väljasorteerimisel on kulud

kaetud ja saab ka tulu. Leppetrahvis kokkuleppe saavutamisega on R. D. kallutanud äris võetud

riskid selgelt enda kasuks, et garanteerida maksimaalne kasum. Kahju tekkimisest ei saa kohtu

hinnangul kõneleda, sest tehingud olid kasumlikud. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väitega, et

omastamist ei ole seetõttu, et O. P sai sorteeritud plastiku eest taaskasutustõendi ja välja

sorteeritud materjali, mida edasi müüa. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust see, kui palju

kannatanu võis materjali pealt veel teenida. Omastamise puhul omab tähtsust see, et kannatanu

1-21-8803

on ilma jäänud rahast, mida ta ei oleks pidanud maksma leppetrahvina. Makstud summa võrra

on X17 saanud vara, millele tal õigust ei olnud.

4.4.4. Kaitsja on leidnud, et K. Rossman hindas X17 nõudele vastuvaidlemise perspektiivi

madalaks, mistõttu K. Rossman nõustus kannatanu juhatajana leppetrahviga. Kaitsja on esitanud

kohtule tõendina tsiviilasjas nr XXX tehtud 09.12.2021 Pärnu Maakohtu otsuse ja 11.04.2022

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse. Erinevalt maakohtust on Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegium leidnud tsiviilasjas, et teenuslepingu p 4 ja Lisa 1 ei olnud näilikud.

Ringkonnakohus leidis otsuse p-s 69.3 järgmist: „Ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud

hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista siiski lepingust

tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Kui hageja ja kostja ühine tahe oli leppida kokku

selles, mis lepingu p-s 4 ja kokkuleppes kajastati, tuleb lähtuda sellest tahtest. Lepingust

tulenevad õigused ja kohustused saavad tekkida vaid juhul, kui leping on kehtiv – s.t kui see ei

ole tühine ega tühistatud.“ Kohus tuvastas, et lepingut on lepingupooled täitnud, st teenuseid

osutati lepingu alusel, vaatamata sellele, et leping allkirjastati varasema kuupäevaga. Kuupäeva

erinevus ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul, et leping oleks tühine. Seega on K. Rossman O.

P juhatajana võtnud kannatanule kohustuse tagantjärgi. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022

otsusega mõisteti O. P X17 I kasuks välja põhivõlg 80 730 eurot, millele lisandusid viivised.

Kohus lähtus asjaolust, et pooled on lepingu allkirjastanud, seda on täidetud ja kostjal (O. P. )

tekkis lepingust tulenevalt kohustused hageja (X17 ) ees. Kannatanu tasus 27.09.2022 X17 -ile

põhivõla 80 730 eurot koos lisandunud viivisega alates 10.11.2020, s.o kokku 97 055,32 eurot

(27.09.2022 maksekorraldus lisatud tsiviilhagile – lisa 1).

Kohtumenetlustes on tuvastatud, et lepingupoolte tahe oli suunatud platsjäätmetest kõvaplasti

välja sorteerimiseks, kuid erinevalt tsiviilasjast on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et

esialgses kokkuleppes puudus leppetrahvi kokkuleppe. Samuti ei olnud kokku lepitud lepingu

täitmise tähtajas, sest eelnimetatud lepingutingimused on lisatud 31.08.2019, kui allkirjastati

lepingu Lisa 1. Leppetrahv ei olnud kokkuleppe esemeks, millega alustati 2017. aastal

plastjäätmete sorteerimisega, mistõttu oli kokkulepe kõrvalkohustuse (VÕS § 158 lg 1

leppetrahvi) olemasolus näiline.

4.5. Isegi, kui nõustuda kaitsja seisukohaga, et poolte vahel oli kokkulepe 40 % kõvaplasti

väljasorteerimiseks, kajastavad 31.08.2019 leping ja lisa 1 ebaõigeid andmeid. Lisa 1 sõlmimise

hetkel oli O. P poolt X17 -le üle antud oluliselt suuremas ulatuses sorteeritud jäätmeid kui

279,59 tonni (625,59 – 346), s.o lepinguga kokkulepitud üldkogus, millest on lahutatud

leppetrahvi järgi üle andmata materjali kogus. R. D. kaitsja poolt on esitatud kohtule arved ja

teenuslepingu alusel sorteeritud materjali kohta koostatud Annexid, CMR-id ja kaalumise lehed.

Veosedokumentide võrdluses on selgunud, et R. D. kaitsja esitatud leiab kinnitust asjaolu, et

X17 on saanud O. P. 15.04.2019 seisuga 460,42 tonni sorteeritud materjali (vt süüdistuskõne lk

13-14 kajastatud tabelit). Seejuures on R. D. ristküsitlemisel kinnitanud, et ta pidas materjali

koguste üle arvestust (24.10.2022 istungi protokolli lk 15), kellel oli parem ülevaade kogustest,

kui O. P , sest kannatanul ei ole kõiki dokumente säilinud.

R. D. ütluste kohaselt on O. P andnud sorteeritud plastikut, mis ei ole seotud nimetatud

teenuslepinguga. Kohtule esitatud arved 08.03.2017, 31.03.2017, 10.08.2017 ja 08.09.2017

kajastavad tehinguid hinnaga 172,00 kuni 185,00 eurot tonn. Kohus leiab, et need arved ei ole

seotud teenuselepinguga, sest siis ei olnud veel toimunud vedu X75 O. P. Kuid 19.12.2017 arve

nr 171244-T (tonni hind 35 eurot), mille sisuks oli PE plast ning Annex EU 2017-69 järgi veeti

kogus 17780 kg Poola äriühingule AKPOL Adams Kus, on kohtu hinnangul seotud

teenuslepinguga. Järeldust kinnitab R. D i, O. Suti ja K. Rossmani vaheline kirjavahetus, kus R.

D. 07.01.2018 kirjutab: „Mis on saanud nov jäägist? Tänane arveldatud nov tulemus on ca 90

1-21-8803

tonnist 17 tonni,“ (vt 14.12.2021 Pärnu Maakohtu poolt edastatud dokumentide lisa 9), mis

osutab üheselt teenuslepingu järgi sorteeritud materjalidele. Seejuures ei saa lähtuda üksnes

tonni hinnast, et saada kinnitust sellele, kas tegemist on teenuslepingu alusel üleantud

materjaliga. Maksumus võis olla erinev, nt R. D. kaitsja poolt kohtule esitatud Annexi EU

2018-46, oli arvel 18860-R (07.08.2018) hinnaks 15 eurot tonn. Samuti tõendas kaitsja kogust

Annexiga EU 2018-56, kus sellega seotud arvel 18118-R (30.09.2018) on hinnaks 10 eurot tonn.

4.6. Jäätmete riikide vaheliste vedude saatelehtedelt nähtub, et O. P. veeti X17 nimel

välisriikidesse välja ajavahemikul 13.12.2017 kuni 10.08.2020 kokku 780 tonni plastikut. Kohus

leiab, et teenuslepingus oli ebaõigesti märgitud ka lepingu lõppemise tähtaeg 2019. a veebruar,

sest tegelikult jätkati lepingu täitmist ka pärast Lisa 1 allkirjastamist.

4.6.1. R. D. selgituste kohaselt X17 viimase koorma kohale 2018. a oktoobris, mistõttu leidis, et

teenusleping oli lõppenud 2018. a (vt 24.10.2022 istungi protokolli lk 16 jj). Tunnistaja N. R

ütluste kohaselt kestis koostöö X17 iga sõlmitud lepingu alusel 2019 suveni sest siis tekkis tema

teada jutt sellest lepingut ei suudeta täita (28.09.2022 istungi protokolli lk 50-51). Tunnistajana

kohtuistungil üle kuulatud U. N (vt 28.10.2022 istungi protokoll) ütluste kohaselt oli tema teada

2019 alguses oli O. P asukohas X X17 I poolt toodud jäätmed, sest sorteerimisliini angaari

läheduses oli plastikujäätmete kuhi (vt 17.10.2022 istungi protokolli lk 17). Tunnistaja U. N

annab N. R ütluseid toetavaid selgitusi, mille kohaselt sorteeritakse plastjäätmed sõlmitud

lepingu raames. Täiendavat tuge seisukohale, et 2019 toimus lepingu täitmine, saab O. P

juhatuse liikme S. N. O ütlustest, kelle sõnade kohaselt toimus kuni 2020. a juulini X17 välja

sorteeritud plastjäätmete üleandmine. Tunnistaja S. N. O sõnade kohaselt tegeles sellega veel

2020. a N. R kuni viimane lahkus töölt O. P . Kohtuistungil on uuritud Maa-ameti tehtud

03.06.2019 fotosid, millelt on näha aimatavad plastikjäätmete kogused O. P territooriumil, mis

kinnitab veendumust, et O. P ei jõudnud X17 toodud jäätmeid 2019. a alguseks ära sorteerida.

Seega ei leia kohtu hinnangul kinnitust R. D. ütlused selle kohta, et X17 toodud materjal oleks

saanud 2019. a aprilliks otsa ja tuli n-ö joon alla tõmmata (vt 24.10.2022 istungi protokolli lk

16). Kohtule on esitatud tõendina arved, mille kohaselt on X17 26.06.2019 üle antud 14,6 tonni

(EU 2019-43 ning arve 191709-R) ja 13.12.2017 kokku 17,78 tonni (EU 2017-69 ning arve

171244-T) sorteeritud plastjäätmeid. Seega oli Lisa 1 sõlmimise ajaks 31.08.2019 antud

sorteeritud jäätmeid üle 492,80 tonni.

4.6.2. Pärast Lisa 1 on jätkunud plastjäätmete sorteerimine ja X17 materjali üleandmine, mille

kohta on esitatud kohtule tõendina järgmised arved ja Annexid:

-

arve 191594-R (23.10.2019) kogus 15,440; 19,800; 14,620 ning EU 2019-56, 2019-67,

2019-68;

-

arve 191709-R (31.10.2019) kogus 19,120 ning EU 2019-69;

-

arve 191871-R (30.11.2019) kogus 16,200 ning EU 2019-74;

-

arve 191955-R (30.12.2019) kogus 19,260 ning EU 2019-79.

2019 aastal andis kannatanu täiendavalt X17 le üle 104,44 tonni materjale. Dokumentaalsete

tõenditega leiab tõendamist, et 2019 aasta lõpuks O. P poolt sorteeritud materjale üle kokku

596,44 tonni (492,8 + 104,44). Teenuselepingu täimisega jätkati 2020. aastal, mil anti X17 le üle

175,90 tonni sorteeritud plastikut. Seda kinnitavad nii X17 väljastatud arved, kuid ka järgmised

Annexid (vt 20.04.2021 asitõendi vaatlusprotokoll):

-

arve 20205-R (26.02.2020) kogus 18,920; 17,260; 19,280 ning EU 2020-06, 11, 12;

-

arve 20339-R (24.03.2020) kogus 16,040 ning EU 2020-15;

-

arve 20553-R (30.04.2020) kogus 18,260 ning EU 2020-23;

-

arve 20564-R (30.04.2020) kogus 15,620 ning EU 2020-22;

1-21-8803

-

arve 20616-R (14.05.2020) kogus 18,260 ning EU 2020-24;

-

arve 20774-R (15.06.2020) kogus 18,480 ning EU 2020-29;

-

arve 20909-R (08.07.2020) kogus 18,100 ning EU 2020-33;

-

arve 201048-R (31.07.2020) kogus 15,680 ning EU 2020-35.

K. Rossmani kaitsja on leidnud, et lepingulises suhtes peaks kohaldama VÕS § 82 lg 3, st kui

lepingu täitmise tähtajas ei ole kokkulepe saavutatud, siis tuleks lähtuda mõistlikust tähtajast.

Pooled jätkasid koostööd terve 2019. aasta jooksul, kuigi väidetavalt pidi sama aasta algusest

olema sorteeritud 1563,98 tonni plastjäätmeid. Kohtule esitatud kirjavahetusest selgub (otsuse p

4.4.1), et sorteerimist katsetati, mis ei läinud plaanipäraselt, sestap ka pikemad tähtajad.

4.7. Kaitsjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei kajasta kõik arved teenuslepingu alusel üle

antud plastjäätmeid. Kohtuistungil üle kuulatud R. D. ütluste kohaselt oli O. P ka teisi

tehinguid, millest osad olid toimusid enne seda, kui teenuslepingu alusel alustati koostööd (vt

otsuse p 4.5). Arve nr 201094-R (12.08.2020) ja arve 101838 (plastiku vedu 11.08.2020) ei ole

seotud teenuslepinguga, sest selle kohta on kaitsja esitanud kirjavahetusega R. D. ja B. S vahel

05.08.2020. R. D. kaitsja poolt esitatud kirjavahetusest selgub, et O. P ja X17 vahel oli plaanis

sõlmida uus 20.11.2020. Seega leiab kinnitust väide, et X17 ja O. P vahel oli 2017. a märtsist

kuni septembrini ja 2020. a augustis oli ka teisi tehinguid. R. D. ja K. Rossmani kaitsjad ei ole

esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks kaitseväidet selle kohta, et peale Lisa 1 allkirjastamist

kuni 2020 augustini oleks olnud teisi lepingulisi suhteid.

Kohus leiab, et 31.08.2019 allkirjastatud Lisa 1 sisaldas ebaõigeid andmeid kannatanu poolt üle

antud sorteeritud plastjäätmete koguse (346 tonni valmismaterjali) ja lepingu lõppemise kohta,

sest O. P jätkas plastjäätmete sorteerimise ja X17 üleandmisega pärast lisa 1 allkirjastamist 2019

a. Asjas on leidnud tõendamist, et O. P on X17le andnud kokku 772,34 tonni valmistoodanut.

Seejuures väidetavalt kokkulepitud kogus 625,59 tonni oli X17 ile üle antud 2020. aasta

veebruari seisuga. Kuigi teenuslepingus märgitu järgi kehtis leping kuni veebruar 2019, kestis

selle täitmine edasi ning jätkus kogu 2019.a jooksul (sh teenuslepingu ja selle lisa

allkirjastamise ajal augustis 2019) kui ka 2020.a. Seega oli R. D. ja K. Rossmani tahe sunnatud

sellele, et 31.08.2019 nii teenuslepingu ja lisa 1 allkirjastamisega luua õiguslik alus X17 poolt

O. P vastu näilise nõude esitamiseks.

4.8. Asjaolu, et O. P. teenuselepingus ja selle lisas 1 märgitud kohustust tegelikult ei

eksisteerinud, näitavad kohtu jaoks aga muudki vastavate dokumentide sõlmimise ja täitmisega

seotud asjaolud. Esmalt väärib mainimist, et O. P nõukogu liikmeid L. O (vt ütlused 28.09.2022

kohtuistungi protokollis) ning K. R (vt 07.11.2022 kohtuistungi protokolli) ei teadnud midagi

X17 nõudest O. P vastu summas 96 880 eurot. R. D. ütluste kohaselt (vt 24.10.2022 istungi

portokoll lk 13) oli umbes pool aastat enne lisa sõlmimist arutlusel lisa 1 sõlmimine, kuid sellele

vaatamata ei teavitanud K. Rossman kannatanu nõukogu võimalikust kahjunõudest. L. O ja K. R

ütluste kohaselt oleks tulnud X17 i nõuet nõukogus kindlasti arutada. Kannatanu

raamatupidamises lepingut ei olnud, sest K. Rossman ei andnud O. P raamatupidamisse nõuet

kinnitavaid dokumente. Need dokumendid leiti 15.10.2019 läbiotsimisel K. Rosmanni elukohast

aadressil X (vt 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli ja 22.10.2019 vaatlusprotokolli, milles

vaadeldakse K. Rossmani elukoha ja sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumente) ning

O. P sai lepingust ja selle lisast teada 21.11.2019, kui R. D need edastas (25.04.2021 asitõendi

vaatlusprotokolli, millega selgitatakse välja O. P ja X17 vahelise lepingu ja selle lisa jõudmine

O. P raamatupidamisse). Seega hoidis K. Rossman lepingut ja selle lisa enda juures, mis välistas

võimaluse, et dokumentides kajastatud asjaolusid oleks üle kontrollitud ja vaidlustatud.

4.9. K. Rossmani ütluste kohaselt (vt 03.01.2023 istungi protokolli lk 20) sõlmiti hüvitise

kokkulepe, kuna X17 -ga oli peetud läbirääkimisi, kuidas probleemne olukord, kus O. P ei suuda

1-21-8803

oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täita, lahendada, siis vältida kohtusse minekut, milleks

X17 -i esindaja oli valmis. 18.05.2021 jälitusprotokollis kajastatud vestluste põhjal selgub, et

ajal, mil teostati K. Rossmani osas jälitustoiminguna pealtkuulamist ajavahemikul 22.04.2019

kuni 22.10.2019, ei olnud R. D. ja K. Rossmani vahel vestlusi Lisa 1 sõlmimiseks. Läbiotsimiste

käigus ära võetud K. Rossmani arvutitest leitud kirjavahetused ei sisalda andmeid selle kohta, et

X17 oleks nõudnud hüvitist ja et oleksid toimunud läbirääkimised kompensatsiooni

maksmiseks. Siiski on prokuröri poolt esitatud 23.05.2019 sõlmitud laenuleping, mille järgi X18

, mida esindas R. D. andnud K. Rossmanile laenu summas 30 000 eurot (vt 23.05.2019

laenulepingut laenu tagastamise tähtajaga 31.07.2019). K. Rossmani kontole laekus 24.05.2018

(vt 14.11.2019 vaatlusprotokoll K. Rossmani pangakontode väljavõtete 2015-2019 kohta). K.

Rossmani kirjavahetusest pangaga ja R. D. selgus, et see ei ole laenu- ega muu finantstoode, küll

aga on tegemist koostöösuhte tulemusena poolte kokkuleppel K. Rossmanile tuluna kuuluva

summaga (25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokolli K. Rossmani kirjavahetuse kohta). Antud

asjaolu kinnitab R. D. ja K. Rossmani vaheline 03.06.2019 toimunud telefonivestlus (vt

03.11.2020 jälitusprotokoll). Kohus osundab, et 31.08.2019 teenuseleping ja selle lisa on

allkirjastatud vahetus läheduses 31.07.2019 kuupäevaga, mil laenulepingu kohaselt lasus K.

Rossmanil kohustus 30 000 euro suurune summa X18 -le tagastada. Kuna aga nii R. D. kui K.

Rossman on kinnitanud, et vastava summa sai K. Rossman koostöösuhte tulemusena, saab

vastaval koostöösuhtel R. D. ja K. Rossmani vahel olla kohtu hinnangul seos X17 kasuks ning

ebamõistlike kohustustega O. P jaoks 31.08.2019 allkirjastatud teenuslepinguga.

K. Rossman on augustis 2019 sõlminud R. D. X17 i kasuks soodsa kokkuleppe ning seda

tingimustele tuginedes (üle antud kauba kogused jm), millised ei vastanud tõele, samaaegselt kui

K. Rossmanile endal lasus R. D. seotud äriühingu ees laenu tagastamise kohustus. Veelgi enam,

on nii R. D. kui K. Rossman nimetanud laenusummat koostöö alusel üle antud summaks, mida

erinevalt laenulepingus märgitule K. Rossmanil tagastada ei tule. Sellega on K. Rossman R. D.

seotud äriühingult saanud soodustuse, sõlmides samaaegselt R. D. vahendusel X17 -iga O. P

jaoks ebasoodsa ja vääratel alustel põhineva lepingu koos lisaga. Et K. Rossman oleks käesoleva

otsuse koostamise ajakski laenusumma X18 -le tagastanud, seda süüdistatav väitnud ei ole.

Seega tegutses K. Rossman sisuliselt huvide konflikti olukorras, kuna soosiv suhtumine X17 sse

sai anda talle aluse loota, et R. D. juhitav teine äriühing ei asu talt laenu aktiivselt sisse nõudma.

4.10. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et O. P varade kasutamine kolmanda isiku

X17 huvides näiks seaduslik, koostati 31.08.2019 R. D. ja K. Rossmani ühisel kokkuleppel

12.11.2017 teenusleping, kuhu märgiti 40% väljasorteerimise kohustus koos

sanktsioonimääraga, so p 4.1, mille järgi kohustuse mittetäitmise korral on tellijal õigus saamata

tulu kompensatsioonile 280 EUR/t, millele lisandub käibemaks. R. D. ja K. Rossmani poolt

sõlmitud lisa 1 Lõi lisaks õigusnäivuse kompensatsioonile summas 96 880 eurot. Kuna

koostatud dokumendid ei kajastanud tehingu tegelikku sisu, on tehingud näilikud ning puudus

ka müügiarvete nr 1907 ja nr 1908 alusel O. P varadest 19 375,20 euro väljamaksmiseks

õiguslik alus. O. P on 27.09.2022 tasunud X17 veel täiendavalt 97 055.32 eurot.

4.12 Arvestades asjaolu, et süüdistataval K. Rossmanil puudusid sellisteks toiminguteks

volitused ning samuti ei ole vara kasutatud O. P huvides, on toimunud vara X17 kasuks

pööramine ebaseaduslikult. Eelkirjeldatud tegevustega jättis K. Rossman O. P kestavalt oma

varast ilma ning muutis selle X17 ile kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast (kannatanu)

omandit. O. P varade arvelt nimetatud arvete tasumise korraldamises ilmneb väliselt ka

omastamistahe, seega on X17 kasuks vara pööramine K. Rossmani käitumises tuvastatud

objektiivse teona, millega on K. Rossman täitnud omastamise objektiivse koosseisu tunnusena

omastamistahte manifesteerimise.

1-21-8803

4.13. K. Rossmann oli O. P juhatuse liikmena teadlik, et tegelikkuses toimus O. P ja X17 vahel

äriline koostöö ilma 40% sorteerimise tagamise kohustuseta ning kokkulepitud sanktsioonideta,

lisas ta sellele vaatama koos R. D. lepingusse tegelikkusele mittevastava punkti 4 ja allkirjastas

lepingu juurde kuuluva lisa, millega soovis pöörata O. P vara ebaseaduslikult X17 kasuks 96

880 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid millest jõuti süüdistuse esitamise ajaks üle kanda 19

375,20 eurot. Seega oli K. Rossman teadlik, et X17 poolt esitatud arved ei vastanud sisult

tegelikkusele ning puudus alus O. P. lisas 1 kompensatsiooni nõudeks. Sellele vaatamata

kinnitas K. Rossman nimetatud arved raha ülekandmiseks X17le. Seega sai K. Rossman aru

oma tähendusest ning eirates juhatuse liikme lepingust tulenevat lojaalsuskohustust O. P ees, oli

K. Rossmani eesmärk enda tegude tagajärjel jätta kannatanu süüdistuses märgitud varast

alaliselt ilma, mistõttu on K. Rossman X17 ga seotud omastamise teod pannud toime

kavatsetult.

5. Kristo Rossmanü süüdistatakse lisaks selles, et ta korraldas ebaseaduslikult O. P rahaga R. D.

seotud äriühingu X17 jäätmete transpordikulude eest maksmise.

5.1. Kirjeldatud kulu kandmiseks on X19 esitanud O. P. transpordi teenuse eest järgmised arved

(vt 06.05.2021 vaatlusprotokolli, millega tuvastatakse O. P raamatupidamisprogrammis

kajastatud tehingu selgituse järgi X19 poolt esitatud arvete seosed X17 Annex dokumentide

alusel, arvete õigsuse kinnitamised ning nende eest tasumine O. P pool):

-

14.03.2017 arve nr BT17/03 01258 summas 590,00 eurot, tasutud 23.03.2017;

-

18.04.2017 arve nr BT17/04 01166 summas 560,00 eurot, tasutud 11.05.2017;

-

31.08.2017 arve nr BT17/08 07050 summas 590,00 eurot, tasutud 15.09.2017;

-

27.09.2017 arve nr BT17/09 02630 summas 590,00 eurot, tasutud 12.10.2017;

-

21.12.2017 arve nr BT17/12 03252 summas 590,00 eurot, tasutud 04.01.2018;

-

24.01.2018 arve nr BT18/01 03387 summas 590,00 eurot, tasutud 07.02.2018;

-

21.02.2018 arve nr BT18/02 03036 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018;

-

21.02.2018 arve nr BT18/02 03038 summas 590,00 eurot, tasutud 07.03.2018;

-

28.02.2018 arve nr BT18/02 05035 summas 590,00 eurot, tasutud 15.03.2018;

-

30.03.2018 arve nr BT18/03 06628 summas 590,00 eurot, tasutud 16.04.2018;

-

24.04.2018 arve nr BT18/04 03781 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018;

-

26.04.2018 arve nr BT18/04 05025 summas 590,00 eurot, tasutud 10.05.2018;

-

30.04.2018 arve nr BT18/04 07467 summas 590,00 eurot, tasutud 15.05.2018;

-

30.04.2018 arve nr BT18/04 08244 summas 640,00 eurot, tasutud 15.05.2018;

-

29.06.2018 arve nr BT18/06 07985 summas 590,00 eurot, tasutud 18.07.2018;

-

31.07.2018 arve nr BT18/07 08493 summas 590,00 eurot, tasutud 14.08.2018;

-

31.08.2018 arve nr BT18/08 05900 summas 290,00 eurot, tasutud 15.09.2018;

-

28.09.2018 arve nr BT18/09 08660 summas 590,00 eurot, tasutud 11.10.2018;

-

25.10.2018 arve nr BT18/10 05305 summas 590,00 eurot, tasutud 13.11.2018;

-

13.12.2018 arve nr BT18/12 01342 summas 590,00 eurot, tasutud 20.12.2018;

-

31.12.2018 arve nr BT18/12 07268 summas 590,00 eurot, tasutud 15.01.2019;

-

28.02.2019 arve nr BT19/02 07442 summas 590,00 eurot, tasutud 22.03.2019;

-

26.03.2019 arve nr BT19/03 06381 summas 590,00 eurot, tasutud 23.04.2019;

-

25.04.2019 arve nr BT19/04 06309 summas 640,00 eurot, tasutud 14.05.2019;

-

28.06.2019 arve nr BT19/06 08420 summas 640,00 eurot, tasutud 15.07.2019.

Nende arvete alusel on kannatanu O. P tasunud transpordi eest, millega veeti X17 kuulunud

väljasorteeritud plastik Leedu ja Poola Vabariiki. Teenuslepingu kohaselt oli O. P kohustatud

pakendama plasti liikide järgi transpordiks ning koostama veosedokumendid. Lepingus

puuduvad viited tarneklauslite kohta (vt sõlmitud lepingut ja selle lisakokkulepet), mistõttu

1-21-8803

puudus O. P. teenuslepingust tulenev kohustus tasuda X17 -le kuuluva kauba transpordi eest. N.

R. ütluste kohaselt oli tema ülesandeks andmete edastamine veodokumentide koostamiseks ja

tellis ka transpordi (28.09.2022 istungi protokolli lk 27-28). Veoteenuse arve kinnitas O. P

raamatupidamises esimesena N. R , kelle teada oli see O. P kulu. Täpsustavale küsimusele

vastates ütles N. R , et talle teadaolevalt on lepingus nii kirjas. R. D. andis ütlusi, mille järgi oli

kokkulepe transpordikulude hüvitamiseks N. R ga (24.10.2022 istungi protokolli lk 30). K.

Rossmani ütluste alusel (03.01.2023 istungi protokolli lk 13-14) ta ei tea, miks O. P pidi

maksma kauba transpordi eest. Kohus leiab, et antud süüdistavate ja tunnistaja ütlused on

vastuolulised ning nimetatud ütluste alusel kauba eest maksma kohustatud isikut kindlaks teha ei

ole võimalik. Täpsemalt kui R. D. ütleb, et N. R ga oli kokku lepitud, et kauba transpordi eest

tasub O. P. , siis N. R. seda ei ütle, vaid ütleb, et see pidi olema lepingus ja tema lihtsalt

korraldas transpordi. Küll tuleb nõustuda prokuröriga, et usutav ei ole, et N. R. iseseisvalt R. D.

kauba saatekulude tasumise kokkuleppe sõlmis ja kulu kandmise O. P kanda võttis. Seda

seetõttu, et lepingu sõlmis ja ka varasemaid sellega seotud läbirääkimisi pidasid R. D iga, kas O.

Sutt või K. Rossman. Samuti kinnitas arvete õigsuse enne tasumist K. Rossman.

5.2. N. R ütlused ei ole õiged selle kohta, et kauba tasumise kohustus oli O. P. pandud

lepinguga. N. R. kasutab oma ütlustes sõna Incoterms (28.09.2022 istungi protokolli lk 28), mis

tähendab tarneklauslit. Üks tarneklausel on ka DAP, mida samuti N. R. mainib, aga seda

kohtuistungil küll eksitavas kontekstis. N. R. ütleb, et DAP klausel tähendab tarnitud kohta.

Tegelikkuses on DAP tarneklausel, mis tähendab Delivered at Place. DAP on kasutatav kõikide

veoviiside korral, samuti veoviiside kombineerimisel. Müüja vastutab veovahendi

organiseerimise ja veokulude tasumise eest kuni nimetatud sihtkohani, kaup peab olema valmis

maha laadimiseks kuid maha laadimata (vt Maksu- ja Tollliameti juhendit lingil X ). Seega on

DAP kauba müüja ja ostja vahel kokkulepitud kauba tarneklausel, mille kohaselt peab kauba

transpordi eest tasuma müüja. Teistsugused kokkulepped puuduvad.

5.3. N. R lt küsitakse kohtuistungil ka, kellele X17 sorteeritud kaup kuulus ning tunnistaja

vastab: „Omandiõigus oli ikkagi X17 -l ma usun“ (28.09.2022 istungi protokolli lk 22). Sama

kinnitavad ka kauba rahvusvahelised veose saatelehed Annexid. Kohtuistungil näidatakse N. R

Annex saatelehte: „Lahter nr 1, kelle andmed siia kantakse? Kauba lähetaja. Ja antud juhul on

kauba lähetajaks kes? X17 “ (28.09.2022 istungi protokolli lk 29-30). N. R loeb ka ise Annexilt

lähetajana ehk müüjana välja X17 i andmed ning seega DAP tarneklausli järgi (milline kirje on

märgitud Annexil kauba sihtkoha juurde) ei oleks pidanud vastavaid kulusid kandma O. P. .

Kuna selle kohta ka R. D. ja K. Rossmani vahelises lepingus midagi kirjas ei ole (puuduvad

erikokkulepped vms) ning mida kinnitab ka S. N. ütlustes (17.10.2022 istungi protokolli lk 15),

siis asub kohus seisukohale, et O. P ei olnud kohustust X17 i kauba transpordi eest tasuda.

Kauba omanik ja müüja oli ka vaatamata kauba vahepealsele sorteerimisele O. P poolt X17 ,

mistõttu kuulus käsitletud ja kohalduva tarneklausli kohaselt kauba transpordi eest tasumise

kohustus X17 ile.

Kohus märgib, et O. P le esitatud vedaja X19 arvetel tõepoolest ei ole kirjas, et veeti X17 i

kaupa, aga see pole ka tähtis, kuna Annexil kui rahvusvahelisel veodokumendil vastav teave

sisaldus. Samas kuna O. P raamatupidamisele esitatud X19 arvetel puuduvad andmed selle

kohta, mis viitaks X17 -ile kuuluva kauba veole, ei tekkinud ka O. P raamatupidamises

probleeme ega küsimusi arvete saabumise järgselt ja kinnitamisprotsessi käigus, sest arved tasuti

O. P poolt ning kajastati ettevõtlusega seotud kuluna, mida need tegelikult ei olnud.

5.4. Eelkirjeldatud tegevustega jättis süüdistatav K. Rossman vara omaniku O. P kestavalt oma

varast ilma ning muutis selle X17 le kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit.

Arvestades, et äriühingu kontolt nimetatud arvete tasumise korraldamises ilmneb väliselt ka

1-21-8803

omastamistahe, on X17 kasuks vara pööramine K. Rossmani käitumises tuvastatud objektiivse

teona, millega on K. Rossman täitnud omastamise objektiivse koosseisu tunnusena

omastamistahte manifesteerimise.

5.5. Süüdistatav K. Rossman teadis, et X17 kulud kannab ilma vastava kohustuseta O. P ning

tegemist on arvetega, mis ei kajasta O. P. osutatud teenust, millega pööras ebaseaduslikult O. P

vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks. K. Rossman O. P juhatuse liikmena oli teadlik, et

veoteenust ei osutatud O. P , sest see oli X17 kauba vedu ega olnud ka kannatanu ettevõtlusega

seotud. K. Rossmani teadmine tulenes konkreetsel juhul asjaoludest, et teenuselepinguga seotud

läbirääkimisi pidas, samuti kirjaliku lepingu koostas ja sõlmis K. Rossman. Sellele vaatamata

järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas aga K. Rossman X17-le kuuluva kauba

transpordikulude kandmise O. P varadest, millest koostoimes teenuselepingu ja selle lisagi

sõlmimisega nähtub K. Rossmani püüd igati X17 -it soosida. Seega sai K. Rossman aru oma

tegevuse tähendusest ning eirates juhatuse liikme lepingust tulenevat lojaalsuskohustust O. P

ees, oli K. Rossmani eesmärk enda teo tagajärjel jätta kannatanu süüdistuses märgitud varast

alaliselt ilma, mistõttu on K. Rossman omastamise teod X17 i transpordiarvetega soetult pannud

toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2).

Vahekokkuvõte

6. Süüdistatav Kristo Rossman on O. P juhatuse liikmena pööranud ebaseaduslikult enda kasuks

temale usaldatud võõrast vara kokku 3765,92 euro, erinevate kolmandate isikute kasuks kokku

13 937,10 euro, E. O. kasuks 2652 euro ja X17 kasuks 33 945,20 euro ulatuses, pani toime

omastamise toime korduvalt ja suures ulatuses KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses.

6.1. Samaselt O. P vara K. Rossmani poolt tema enda kasuks pööramisega, on kohtu hinnangul

enamik K. Rossmani omastamistegusid, mis on seotud O. P vara kolmandate isikute kasuks

pööramisega, toime pandud jätkuva teona, mis on kantud süüdistatava ühest tahtlusest. K.

Rossmani poolt on kuritegu toime pandud sama käitumismustri alusel kindla ajavahemiku

jooksul. Kõik O. P raha ülekanded on nn lõppkinnitajana kinnitatud sama isiku – O. P juhataja

K. Rossmani poolt ning suunatud ühe isiku – kannatanu O. P vara omastamisele. K. Rossman on

järjepidevalt teadlikult ja tahtlikult kinnitas tehingute toimumise ja kandmise O. P varadest

vastavalt sellele, kuidas oli temal või kolmandal isikul vajadus tekkinud. Seda siis, kas endaga

seotud kulude kandmiseks või kolmandate isikute puhul X äriühinguga seotud kulude,

spordivõistluse toetamise, Ott Sutiga seotud X projektiga seotud kulude kandmiseks. K.

Rossmani käitumisviis O. P arvelt varalist kasu saada on olnud ühetaoline – K. Rossman

korraldas teadlikult ja eesmärgistatult O. P majandustegevusega mitteseotud ja osaliselt ka

tegelikkusele mittevastavate andmetega arvete esitamise ja kinnitamise O. P , milliste arvete

alusel tehti peale kinnitamist varakäsutused ja kanti arvetel märgitud summad üle. Ühest ja

samast allikast varalise kasu saamise soov ning sellel eesmärgil O. P majandustegevusega mitte

seotud arvete esitamise korraldamine äriühingule on käsitletav jätkuva käitumisena.

6.2. Kohus nõustub aga prokuröri käsitlusega, et eraldi episoodidena ja ka eraldiseisva

tahtlusena tegude korduvuse mõistes on eristatavad aga E. O. auto remondi kulude eest

tasumine ja X17 kasuks O. P varade pööramine. Jätkuva süüteo piiritlemisel lähtutakse

kohtupraktikas esmajoones teoühtsuse põhimõttest (RKKKo 3-1-1-4-04, p 13). Ühe teoga on

tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse

kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. E. O. sõiduki remondikulude

eest tasumine O. P varade eest tuli päevakorda E. O. enda poolt kihutatuna, ehk algne impulss

vastavate kulude kandmiseks O. P varade arvelt tuli E. O. ilt, mitte ei olnud kantud K. Rossmani

varasemast tahtlusest. Viidatu ei ole aga määrav, sest kõikide omastamistegude juures on

täideviijaks olnud K. Rossman. Küll aga ei ole kohtu hinnangul E. O. kihutamistegu ja K.

1-21-8803

Rossmani vastavas süüdistuspunktis kirjeldatud käitumisaktid objektiivselt K. Rossmani muude

omastamistegudega kokkukuuluvad ega kantud ühtsest tahtlusest. Samuti kuna remondiarve

tasumine otse O. P kaudu ei õnnestunud, kasutati selleks muude omastamistegudega võrrelduna

erinevat skeemi O. P vara omastamisel läbi kolmandate äriühingute, s.o läbi X15 ja X16 . Ka

X17 -ga seotud omastamise süüdistus erineb teo asjaolude poolet täielikult teistest O. P vara

kolmandate isikute kasuks pööramistest.

Varasemate kokkulepete alusel toimus vastava plastmaterjali sorteerimine O. P. 2017.a alates ja

miski ei viita algselt, so 2017.a alates, K. Rossmani tahtele nimetatud teenuse osutamisega

seonduvalt O. P vara X17 kasuks pöörata. Seda kuni 2019 teises pooles sõlmiti tagasiulatuvalt

kahjustavat klauslit sisaldav teenuse osutamise leping koos selle lisaga. Kuivõrd pooltele oli

teada, et sorteerimisteenuse osutamine toimub vastavalt 2017 poolte vahel kokkulepitule parimal

võimalikul viisil ja ilma sanktsioonimäärata, siis selle varjamiseks allkirjastati 31.08.2019

teenusleping. Omakorda sinna juurde kuuluva lisa 1 sõlmimise eesmärgiks oli pöörata O. P vara

X17 kasuks. Erinevalt teistest omastamistegudest on siin O. P vara kolmanda isiku kasuks

pööramine toimunud ebasoodsate ja vääratel alustel põhinevate lepinguliste kohustuste

võtmisega. Loomuliku elukäsitluse põhjal antava hinnangu puhul on esiplaanil üksiktegude

faktiline, mitte karistusõiguslik kokkukuuluvus. Seega on oluline, kas keskmine objektiivne

kõrvaltvaataja tajub oma tavalise elukogemuse põhjal (vt viidatud otsus asjas 3-1-1-4-04, p

13.2) üksiktegusid sellistena, et need on olemuslikult ja sisuliselt seotud ning moodustavad ühe

tervikliku käitumisaktide ahela. Sama süüteokoosseisu on käesolevas kohtuotsuse osas

analüüsitud süüteod kõik täitnud.

Objektiivse kõrvaltvaatajale põhineva hinnangu järgi E. O. ja X17 kasuks O. P vara pööramised

ei kuulu kokku ülejäänud K. Rossmani omastamistegude faktiliste asjaoludega. Süüteo peamiste

tunnuste poolest on nimetatud kahe isiku kasuks toime pandud omastamisteod erinevad. Seega

saab asuda seisukohale, et E. O. auto remondiga kulude kandmisega seotud süüteoepisood ja

X17 -ga seonduv süüteoepisood on eraldiseisevad teod ega ole osa K. Rossmani jätkuvast

omastamise kuriteost. Nimetatud kahe eraldiseisva teo puhul pole ka tuvastatav, et K.

Rossmanil oli enne teiste omastamistegude lõpetamist juba tahtlus toime panna kuritegu

seonduvalt E. O. sõiduki remondikuludega või X17 -it puudutava omastamisega. Samuti ei ole

need kaks omastamistegu süüteo peamiste tunnuste poolest sarnased üksteisega. Seega saab K.

Rossmanile ette heita kolme eraldiseisva omastamisteo toimepanemist.

6.3. Käesoleval hetkel kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt loetakse suureks

ulatuseks 40 000 eurot. Ehk K. Rossmani poolt enda ja kolmandate isikute kasuks pööratud

summa ületab ka KarS § 121 p-s 2 ettenähtud suure kahju määra. Kohus leiab, et K. Rossmani

tegevus vastab KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele,

so K. Rossman on omastamise kuriteod pannud toime korduvalt ja suures ulatuses.

II

Kristo Rossmani süüdistus KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi

7. K. Rossmanile on esitatud süüdistus ka koos varavastaste süütegudega dokumentide

võltsimise ning ühe võltsitud dokumendi puhul selle kasutamise toimepanemises.

7.1. K. Rossmani süüdistatakse esmalt dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimisele kihutamises, mis seisnes selles, et tema tahtlikult kihutas 23.07.2019 L. A.

koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades pöörati O. P vara X14 kasuks. KarS

§ 344 lg 1 näeb ette karistuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või

vabaneda kohustustest, võltsimise eest.

1-21-8803

7.1.1. K. Rossmani omastamise süüdistuse juures on tõendamist leidnud (vt otsuse p 3.1.4), et

X13 on esitanud O. P. 25.07.2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot, mis on 20.08.2019

tasutud kui äriühingu ettevõtlusega seotud kulu. Kuigi tehingu sisuks oli märgitud

„geodeetilised tööd X , leping/tellimus 2018TG346“, siis selliseid töid tegelikkuses teostatud ei

ole ning arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena X14. K. Rossmani

23.07.2019 kiri L. A tõendab, et süüdistatav suunas L. A koostama arvet, mille sisu ei vastanud

tegelikkusele. K Rossmani kirja sisuks oli „üks lubadus mul täitmata gravel grinder ürituse

osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte selliselt, et sina

esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“ (vt 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K.

Rossmani kirjavahetuse ja dokumentide kohta, 3.25 ja 3.43). K. Rossmanilt saadud suunamise

tulemusena koostas L. A. O. P. tegelikkusele mittevastava arve ning seda K. Rossmani soovil ja

eesmärgiga sellise sisuga arve alusel kanda O. P. varad kolmandale isikule X13. K. Rossman

edastas arve 09.08.2019 O. P raamatupidajale R. I le tasumiseks palvega panna see maksmisele,

muutes kirjavahetuses selle teema „gravel grinder“ asemel mõõdistustööde arve“ nimeliseks (vt

25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll K. Rossmani kirjavahetuse ja dokumentide kohta, 3.25 ja

3.43). Kohtuistungil selgitas K. Rossman (01.04.2023 istungi protokolli lk 12-13), et soov oli

spondeerida spordiüritust ning sedasi tundus see kõige lihtsam ning kinnitas, et arve sisu ei vasta

tegelikkusele.

7.1.2. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist

juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab

formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo 3-1-1-82-01, p 7.1 ja 3-

1-1-40-11, p 13). Ehk võltsimiseks saab pidada dokumenti sisult ebaõigete andmete kandmist

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-19-1649), mitte üksnes dokumendi järeletegemist ja

ümbertegemist. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud

õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja.

Nendele tunnustele süüdistuses toodud X13 arve nr 2019497 vastab.

Riigikohus on otsuses nr 1-16-10888 välja toonud, et KarS § 344 süüteokoosseisuga kaitstav

õigushüve on dokumendi puutumatus ja sellest tulenevalt dokumendiga seotud õiguskäibe

usaldusväärsus. Dokumenti ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu (arve sisuna teenuse

näitamine, mida tegelikkuses ei osutatud) saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe

usaldusväärsus (vt RKKKo 1-16-5757/65 p 12). Ettevõtete vahel tasumiseks esitatavad arved

evivad selliseid tunnuseid. Arve alusel oli juriidilisel isikul õigus nõuda raha tasumist. Seega on

kohtu hinnangul süüdistuses välja toodud X13 arve puhul KarS § 344 teokoosseisu objektiivses

mõttes tegemist dokumentiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Süüdistuses ei ole

kasutatud sõnastust „intellektuaalselt“, kuid süüdistuse kirjeldusest nähtub selgelt, et võltsimine

seisnes selles, et arves märgitud teenust ei osutatud ning tegemist on just dokumendi

intellektuaalse, mitte materiaalse võltsimisega.

7.1.3. Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele

teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna

süütegu. Riigikohus on selgitanud, et osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole

kaasaaitamine või kihutamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta (vt RKKKo nr 3-1-1-10-09, p

45, nr 1-18-4372 p 33). Teisisõnu tuleb kihutamiseks tuvastada täideviija tahtlik õigusvastane ja

vähemalt katse staadiumi jõudnud põhitegu. Seega kihutamisest KarS § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritava teo toimepanemisele saab rääkida vaid juhul, kui täideviijal on nimetatud sättes

ette nähtud eesmärk, sest vastasel juhul puudub põhitegu, mille toimepanemisele oleks võimalik

kaasa aidata. Kohus on seisukohal, et L. A kui täideviija tegevusest nähtub selgelt talle teo

toimepanemisel etteheidetav eesmärk võltsitud arve koostamisel. L. A. koostas teadlikult ja

tahtlikult kallutatuna K. Rossmanilt saadud juhistest võltsitud dokumendi, et saada enda poolt

1-21-8803

korraldatava spordiürituse tarvis raha. Samuti ilmneb K. Rossmani süüdistusest, et ta tahtlikult

kihutas L. A võltsitud arve koostamisele. Seejuures on tuvastanud kohus ülal faktilised asjaolud,

milles K. Rossmani kihutamistegu seisnes.

7.1.4. K. Rossmani eesmärgiks oli ebaõige sisuga arve alusel kanda O. P. varad kolmandale

isikule. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli suunata L. A koostama valeandmetega arvet

sooviga vastava arve alusel kanda O. P vara kolmandale isikule, on ta võltsimisele kihutamise,

so KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pannud toime kavatsetult.

7.2. K. Rossmani süüdistatakse dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi,

võltsimises, mis seisnes selles, et tema olles O. P. juhatuse liige, 31.08.2019 koos R. D. koostas

ja allkirjastas 12.11.2017 kuupäevaga teenuslepingu ja lepingu juurde kuuluva 31.08.2019 lisa

1, koostades üheaegselt nii tegelikkusele mittevastava lepingu punktiga 4 kui selle lisa 1

eesmärgiga kasutada O. P varasid kolmanda isiku huvides.

7.2.1. K. Rossmani omastamise süüdistuse juures on tõendamist leidnud (vt otsuse p 3.1.4), et

nimetatud dokumentide järgi kohustus O. P tasuma R. D. poolt esindatavale X17 -le 96 880

eurot, millele lisandub käibemaks. Tegelikkuses selliseks nõudeks alus puudus. Kohus tuvastas

X17 -ga seotud K. Rossmani omastamise süüteoepisoodi juures, et O. P ja X17 vahelises

koostöös ei olnud algselt kokkulepitud 40% sorteerimise tagamise kohustust ning garantiina

lepingu mittetäimise eest saamata jäänud tulu kompensatsiooni määraga 280 eurot tonni kohta

(lepingu punkt 4.1). Dokument sellise punktiga koostati 31.08.2019, et luua õigusnäivus selle

olemasolu osas. Samuti tuvastas kohus, et tegelikkusele ei vastanud lepingu lisa 1 sisu, kuna

31.08.2019 seisuga oli X17 -le üle antud 492,80 tonni sorteeritud jäätmeid ning sama materjali

sorteerimine O. P poolt X17 -le jätkus ka edaspidi 2019 kui 2020.a. Dokumentide koostamise

eesmärgiks oli tekitada näiline nõudeõigus X17 kasuks O. P vastu. O. P tasus X17 -le

31.08.2019 müügiarve 1907 alusel 20.09.2019 summa 9687,60 eurot ja 24.09.2019 müügiarve

1908 alusel 11.10.2019 summa 9687,60 eurot (vt 12.05.2021 asitõendi vaatlusprotokolli

tehingute kohta O. P ja X17 vahel).

7.2.2. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist

juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab

formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo 3-1-1-82-01, p 7.1 ja 3-

1-1-40-11, p 13). Ehk võltsimiseks saab pidada dokumenti sisult ebaõigete andmete kandmist

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 1-19-1649), mitte üksnes dokumendi järeletegemist ja

ümbertegemist. Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud

õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja.

Nendele tunnustele süüdistuses toodud 12.11.2017 kuupäevaga teenusleping ja lepingu juurde

kuuluv 31.08.2019 lisa 1 vastavad.

Dokumentidesse vale kuupäeva ja muude ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu – 40%

sorteerimise tagamise kohustus, garantii selle mittetäitmise eest, milles ei oldud 12.11.2017

kokkulepitud ning lepingu lisas 1 näidatud ebaõige sorteerimata materjali koguse näitamine,

saab kahjustatud dokumentidega seotud käibe usaldusväärsus. Lepingu ja selle lisa 1

koostamisega loodi X17 -ile õigus nõuda O. P. raha tasumist. Seega on kohtu hinnangul

süüdistuses välja toodud lepingu ja selle lisa puhul KarS § 344 lg 1 teokoosseisu objektiivses

mõttes tegemist dokumentidega, mille abil on võimalik omandada õigusi. Süüdistuses ei ole

kasutatud sõnastust „intellektuaalselt“, kuid süüdistuse kirjeldusest nähtub selgelt, et võltsimine

seisnes selles, et lepingus märgitud sorteerimise tagamise kohustuste ja lepingu lisas märgitud

1-21-8803

vale kaubakoguse fikseerimine näol tegemist on just dokumentide intellektuaalse, mitte

materiaalse võltsimisega.

7.2.3. Kuna dokumentide koostaja K. Rossman ja R. D. olid teadlikud, et dokumendid

sisaldavad ebaõigeid andmeid, ning nende eesmärgiks oli nende dokumentidega kinnitada

nõudeõigust, on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritav võltsimine toime pandud kavatsetult.

Seejuures omab nimetatud isikute teadmise juures tähtsust K. Rossmani omastamise

süüteokooseisu juures välja toodud, et dokumentide koostajaks oli just K. Rossman. Juba

jäätmete riikide vaheliste vedude saatelehtede järgi nähtub, et O. P. saadeti välja X17 nimel

viimase partneritele suuremas koguses sorteeritud materjali, kui seda lepingu Lisas 1 näidati.

Saatedokumendid vormistati aga O. P. ning sellega tegeles N. R , kes omakorda edastas

vastavad andmed ka K. Rossmanile (vt K. Rossmani kohtus antud ütlusi 03.01.2023 istungi

protokolli lk 21-22). Lisaks kinnitas R. D. kohtuistungil antud ütlustes, et ta pidas isiklikult

arvestust O. P poolt üle antud kaubakoguste suhtes X17 -le, olles seega teadlik, et lepingu lisas

fikseeritud üle antud kauba kogus on vale. K. Rossman ei ole väitnud, et R. D. teda vastavate

asjaoludega kursis ei oleks hoidnud. KarS § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui

ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Kuna K. Rossmani eesmärgiks oli sellise sisuga lepingu ja

selle lisa alusel kanda O. P vara kolmandale isikule, on ta dokumentide võltsimise, so KarS §

344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, pannud toime kavatsetult. Siinjuures K. Rossmani poolt

toimepandud X13 arvega seotud kihutamise tegu neeldub käesolevas dokumendi võltsimise

täideviimise teos.

7.3. K. Rossmanile on esitatud süüdistus X13 arvega nr 2019497 seonduvalt võltsitud

dokumendi kasutamises. K. Rossmani süüdistatakse selles, et tema kasutas võltsitud 25.07.2019

X13 arvet 2019497 summas 3600 eurot, kui esitas selle 09.08.2019 O. P raamatupidajale. KarS

§ 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija

tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud

dokumendi kasutamise eesmärk. Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne

eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ei ole KarS § 345 lg 1 järgi karistatav (vt

RKKKo 3-1-1-77-06 p 7, 1-21-5033 p 13-15).

7.3.1. 19.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab O. P poolt summa 3600 euro tasumist

X13 . Tõendamist on leidnud, et K. Rossmani poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja

näiliku tehingu eest kandis O. P raha X13 -le. Ilma arve esitamiseta ei oleks X13 omanud nõuet

O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande teostamiseks. K. Rossman ütluste järgi oli

tegemist sponsorlepingu raames X13 poolt korraldatava spordiürituse toetamisega (vt sama

arvega otsuse p 3.1.4), kuid selliseid tõendeid, mis tõendaksid sponsorlepingu sõlmimist O. P ja

X13 vahel, ei ole kohtule esitanud. Veelgi enam, puuduvad tõendid, et spondeerimist O. P

varade arvelt oleks ettevõte siseselt, eelkõige O. P nõukoguga, K. Rossman üleüldse arutanud.

Eeltoodule tuginedes asus kohus käesolevas otsuses seiskohale, et tõendite põhjal oli tegemist

K. Rossmani isikliku lubadusega L. A, mille K. Rossman täitis O. P varade arvelt võltsitud arve

kasutamisega, mis omakorda tähendab, et O. P. rahasumma väljapetmiseks olid vajalik nii

võltsarve kui ka selle käikulaskmine. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada,

pidi K. Rossman arve tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X13

näilikku nõudeõigust O. P vastu. K. Rossman kasutas võltsitud dokumenti kui edastas selle enda

poolt kinnitamise järgselt 09.08.2019 R. I äriühingu raamatupidamisse tasumiseks. Pärast K.

Rossmani poolt arve õigsuse kinnitamist, tasuti O. P poolt 20.08.2019 X13 kontole 3600 eurot.

7.3.2. Seega on K. Rossman kuritegeliku plaani realiseerimisel võltsitud arve kinnitamise ja

selle tasumisele suunamisega, pannud toime kuriteo KarS § 345 lg 1 järgi. KarS § 16 lg 2 alusel

1-21-8803

paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Arvestades, et makse

aluseks kasutatud arve 2019497 sisu ei vastanud tegelikkusele K. Rossmani enda juhistel, oli ta

teadlik arve võltsitusest, kuid arve käikulaskmise eesmärgiks oli selle alusel saada kasutada O. P

varasid kolmanda isiku huvides, mistõttu pani K. Rossman võltsitud dokumendi kasutamise

toime kavatsetult.

7.4. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et õigusnäivust loova dokumenti võltsimisele kihutamise ja

võltsitud dokumendi kasutamisega ning õigusnäivust loovate dokumentide võltsimisega õiguste

omandamise eesmärgil, on K. Rossman tegudes KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

III

Ott Suti süüdistus KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja § 345 lg 1

järgi

8.1 Kriminaalasjas on esitatud süüdistus seoses K. Rossmani kui O. P juhatuse liikme poolt

toime pandud omastamiste tegudega, millega oli seotud ka O. P arendusjuht Ott Sutt. O. Sutiga

oli sõlmitud 01.01.2017 tööleping nr PP-36 koos allkirjastatud ametijuhendiga ja 01.01.2018

tööleping nr PP-36, millest nähtuvad O. Suti kui arendusjuhi töö sisu ja eesmärk (vt ka

25.05.2021 S. N. O poolt tõendite hulka üle antud O. Suti töölepingud lisasid ja nende

muudatusi). Varavastaste süütegudega koos on O. Sutt pannud süüdistuse kohaselt toime ka

dokumentide võltsimisele kihutamise ning võltsitud dokumentide kasutamise süüteod.

8.2. O. P arendusjuhil O. Sutil oli alates 07.10.2018 antud volitus allkirjastada O. P nimel kõiki

dokumente, mille allkirjastamise õigus on juhatajal. Rahalised kohustused tuli aga eelnevalt

juhatuse liikmega kooskõlastada. K. Rossmani ütluste kohaselt oli O. Sutt tema parem käsi (vt

30.11.2022 kohtuistungi protokolli lk 3). O. Sutiga sõlmitud töölepingute järgi oli tema

kohustuseks suhtuda tema kätte usaldatud varasse heaperemehelikult ning vastutada ettevõte

vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilimise eest. Tööülesannete täitmisel tuli O. Sutil juhinduda

mh ametijuhendist, mille järgi oli töö eesmärgiks tagada ettevõtte tegevuste areng ja tulemuslik

toimimine. Lisaks oli tal keelatud mitte osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja

mitte töötada ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus.

9.1. O. Sutti süüdistatakse dokumentide võltsimisele kihutamises sellega, et ta kallutas tahtlikult

L. A. ja I. D koostama enda juhiste järgi tegelikule majanduslikule sisule mittevastavaid arveid.

Viie arve osas – nr 2019300, nr 1904, nr 1906, nr 1910 ja nr 1260, on O. Suti poolt toime

pandud dokumendi võltsimisele kihutamine ja võltsitud dokumentide kasutamine. KarS § 344 lg

1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette dokumendi võltsimise, mille alusel on

võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

9.1.1. Asjas on leidnud tõendamist, et X13 esitas O. P. 07.05.2019 arve nr 2019300 summas

76,80 eurot, mis on 15.05.2019 tasutud O. P poolt X13 , millega K. Rossman pani toime

omastamise (vt otsuse p 3.1.4). 20.02.2020 nõudekirja nr 3.2-1/4741-1 vastuskirjana saadetud

kirjavahetus koos vastusele lisatud arvetega leiab tõendamist, et X13 nimelt väljastatud arve nr

2019300 sisu ei vasta selle tegelikule sisule, sest arvel näidatud töid ei ole O. P. teostatud.

Kohtule on esitatud tõendina O. Sutt 22.04.2019 kell 16.12 kiri L. A ja K. Rossmanile, milles

O. Sutt kirjutab, et „oleks tarvis maha märgida X (vana kämpingu ala, katastrinumber XXX )

ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“. Pärast tööde

teostamist 23.04.2019 kell 22.06 saadetud e-kirjas täpsustas O. Sutt: „Pane arvele selgituseks

XX mõõdistustööd“. 22.04.2019 ja 23.04.2019 kirjavahetus kinnitab O. Suti soovi, et O. P

nimelt tasutaks süüdistatavaga seotud X projektiga seotud kulud, mille tulemusena koostas L. A.

1-21-8803

O. Suti juhise järgi 07.05.2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019300 summas 76,80 eurot,

kirjutades sisuks „XX, leping/tellimus 2019TG172“. X aadress on seotud O. P , s.t tegemist on

prügila alaga, mille üle ei ole menetluses vaidlust. Tegelikult O. P. X aadressil sellist teenust ei

osutatud, ning O. Suti kirjade põhjal on kahtlusteta selge, et tegemist oli X projekti raames

tehtavate mõõdistustöödega.

9.1.2. O. Suti poolse I. D võltsimisele kihutamise süüdistusega on K. Rossmani omastamise

süüdistuse juures on tõendamist leidnud, et T. L. O on esitanud O. P. 26.04.2019 arve nr 1904

summas 2160 eurot selgitusega „XXX “, mis on 13.05.2019 tasutud, 16.05.2019 arve nr 1906

summas 1080 eurot selgitusega „XXX “, mis on 30.05.2019 tasutud ning 11.07.2019 arve nr

1910 summas 2400 eurot selgitusega „liini ehitustööd“, mis on 29.07.2019 tasutud ning

kajastatud äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna (vt otsuse p 3.1.4).

Tõendamist on leidnud, et O. P. selliseid teenuseid ei osutatud, tegemist oli X projektiga seoses

tekkinud kulude kandmisega. Kohus on tuvastanud, et I. D koostas arveid G. O juhendamisel

ning X projektiga oli seotud O. Sutt. O. Sutt teadis, et arve 1906 sisu on vale, millest teavitas

28.05.2019 SMS-ga K. Rossmani, et viimane arve tasumiseks kinnitaks. Terrassi ehitamise

kavatsus leiab kinnitust seoses X projektiga ning hilisem arvete esitamine T. L. O poolt vastava

objekti ehitamise eest. Arve nr 1904 ja 1906 tuvastatu põhjal selgub, et kõik kolm T. L. O arvet

(lisaks ka arve nr 1910) on koostatud O. P. O. Suti juhendamisel ning tema on olnud isikuks,

edastas arved 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019 O. P raamatupidamisele tasumiseks.

Eelnevalt leidis kinnitust asjaolu, et O. Suti eesmärgiks oli X13 arve 2019300 tasumisega

maksta X projekti kulude eest O. P raha eest, sarnasel viisil on O. Sutt suunanud tasumisele ka

ülejäänud T. L. O arved, mis on omavahel lähedalt seotud.

9.2. O. Suti kaitsja on leidnud, et dokumendis valetamine ei täida KarS § 344 lg 1 sätestatud

kuriteokoosseisu. Kohus leiab, et võltsimiseks saab pidada dokumenti sisult ebaõigete andmete

kandmist, mitte üksnes dokumendi järeletegemist ja ümbertegemist (vt lähemalt – RKKKo 3-1-

1-82-01, p 7.1 ja 3-1-1-40-11, p 13). Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt,

mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle

väljaandja. Nendele tunnustele süüdistuses toodud X13 arve nr 2019300 ja T. L. O arved nr

1904, 1906 ja 1910 vastavad. Dokumenti ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu (arve sisuna

ebaõige teenuse näitamine) saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe usaldusväärsus (vt

RKKKo 1-16-5757/65 p 12). Ettevõtjate vahel tasumiseks esitatavad arved evivad selliseid

tunnuseid. Arve alusel oli isikul õigus nõuda raha tasumist, mistõttu on kohtu hinnangul

süüdistuses välja toodud X13 ja T. L. O arvete puhul KarS § 344 teokoosseisu objektiivses

mõttes tegemist dokumentiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Esitatud tõenditest

nähtub, et võltsimine seisnes selles, et arvetes märgitud teenuseid O. P. ei osutatud ning tegemist

on dokumendi intellektuaalse võltsimisega.

9.3. Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole.

Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna

süütegu. Kohus on seisukohal, et L. A ja I. D kui täideviijate tegevusest nähtub selgelt neile teo

toimepanemisel etteheidetav eesmärk võltsitud arvete koostamisel. L. A. ja I. D koostasid

kallutatuna O. Sutilt pärinevatest juhistest teadlikult ja tahtlikult võltsitud dokumendi. L. A. ja I.

D olid teadlikud, et teenust, mille eest X13 ja T. L. O arved esitasid, ei osutatud O. P . Ometigi

nõustusid nad O. Suti juhiste järgi võltsitud arve koostamisega. Samuti ilmneb O. Suti

süüdistusest, et ta kihutas L. A ja I. O tahtlikult võltsitud arvete koostamisele. Seega on O. Sutt

pannud toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu

tunnused.

1-21-8803

10. O. Sutile on esitatud süüdistus selles, et tema kasutas L. A poolt võltsitud X13 arvet

2019300, lastes selle esitada 07.05.2019 O. P raamatupidamisele ning I. O poolt võltsitud T. L.

O arveid 1904, 1906 ja 1910, saates need edasi vastavat 02.05.2019, 28.05.2019 ja 25.07.2019

O. P raamatupidamisse tasumiseks. KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi

kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või

vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk.

Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda

kohustustest, ei ole KarS § 345 lg 1 järgi karistatav (vt RKKKo 3-1-1-77-06, p 7, 1-21-5033, p

13-15).

10.1. X13 võltsitud arve 2019300 alusel teostas O. P ülekanne summas 76,80 eurot (19.06.2020

asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab O. P poolt tasumist X13 ). Ehk tõendamist on leidnud, et O.

Suti poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näiliku tehingu eest kandis O. P raha X13

-le. Ilma arve esitamiseta ei oleks X13 omanud nõuet O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus

ülekande teostamiseks. Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi O. Sutt arve

tehingu kohta saatma raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X13 näilikku nõudeõigust

O. P vastu. Pärast arve esitamist kinnitab O. Sutt ka arvel kajastatud tehingu õigsust ning lisab

märkuse: „päikesepaneelipargi elektritrassi maha märkimine“. Ehk O. Sutt kasutas võltsitud

dokumenti 09.08.2019, edastades selle R. I ehk äriühingu raamatupidamisse. Seejärel kinnitab

arve K. Rossman ning see tasutakse X13 -le (vt 30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll arve nr

2019300 kinnitamise kohta K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Seega koos võltsitud

arve koostamise korraldamisega ning selle kasutamisega, millega O. Sutt kinnitas tehingu

õigusust, toetades nii oma käitumisega K. Rossmani tegevust, kes lõpliku heakskiidu summa

väljamakseks andis ning O. P rahast ilma jättis.

10.2. T. L. O võltsitud arvete alusel teostas O. P ülekanded T. L. O pangakontole laekumised

kokku 5640 eurot järgmiselt: 13.05.2019 makse summas 2160,00 eurot, 30.05.2019 summas

1080,00 eurot ja 29.07.2019 summas 2400,00 eurot (08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll).

Tõendamist on leidnud, et O. Suti poolt antud suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näilike

tehingute eest kandis O. P raha T. L. O . Ilma arvete esitamiseta ei oleks T. L. O omanud

nõudeid O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande teostamiseks. Selleks, et seda raha

saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi O. Sutt arve tehingu kohta saatma raamatupidajale

tasumiseks, kinnitades sellega T. L. O näilikku nõudeõigust O. P vastu. O. Sutt kasutas võltsitud

dokumenti, kui edastas selle pärast kinnitamist kannatanu raamatupidamisele tasumiseks

(30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub O. P. esitatud nr 1904, nr 1906 ja nr 1910

kinnitamine K. Rossmani ja O. Suti poolt enne tasumist). Pärast K. Rossmani poolt arve õigsuse

kinnitamist, tasus O. P T. L. O 13.05.2019 2160,00 eurot, 30.05.2019 1080,00 eurot ja

29.07.2019 2400,00 eurot.

Maksete tegemisel kasutatud arvete nr 2019300, 1904, 1906 ja 1910 sisu ei vastanud

tegelikkusele, sest O. Suti juhendamisel olid need arvetele kantud ebaõiged andmed tehingu

tegeliku majandusliku sisu kohta. O. P. raha saamiseks olid vajalikud nii võltsitud arved kui ka

nende esitamine kannatanule. Seega on O. Sutt käitunud kuritegeliku plaani realiseerimisel

võltsitud arvete kinnitamisel ja nende tasumisele suunamisel, pannud toime võltsitud arvete

kasutamise, mis kvalifitseeritav KarS § 345 lg 1 järgi.

11. O. Sutti süüdistatakse selles, et ta kihutas X15 juhatuse liiget M. R koostama enda juhiste

järgi tegelikkusele mittevastavat arvet. Selle süüdistusega seoses on K. Rossmani omastamise

süüdistuse juures on tõendamist leidnud (vt otsuse p 3.6), et X15 esitas O. P. 31.07.2019 arve

1260 summas 1698,00 eurot selgitusega „reduktor ja liini tugirull“. Tegelikult O. P neid tooteid

ei saanud, vaid nimetatud arve alusel maksti läbi X15 pangakonto kulud, mis olid seotud E. O.

1-21-8803

sõiduki remonttöödega. E. O. kasutuses olnud auto remondi arved edastati läbi erinevate

äriühingute, mida kinnitavad erinevad arved ja kirjavahetused, samuti K. Rossmani antud

ütlused (03.01.2023 kohtuistungi protokoll al lk 35).

11.1. E. O. kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage remondikulu arve esitati esmalt O. P. Pärast

seda, kui kannatanu raamatupidamises ei kinnitatud arve summas 1668 euro tasumist, siis esitas

X7 sama sisuga arve nr 190220 11.07.2019 X15 . 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollis

vaadeldakse aadressidel X ja X olevat kirjavahetust ja dokumente, millest nähtub, et O. Sutt oli

teadlik X7 11.07.2019 arve 190220 saamisest ja tasumisest. O. Sutt selgitas X15 töötanud S. U,

et arve tuleb teha O. P . Pärast seda esitas X15 arve O. P , mille sisuks oli märgitud selgitusena –

„reduktor ja liini tugirull.“ Seega toimus O. Suti juhistel arve ebaõige sisuga arve koostamine,

mis esitati O. P , et tekitada näiline õigus nõuda raha maksmist kauba eest. Tunnistajana üle

kuulatud S. U ütluste järgi oli arvel märgitud reduktor ja liini tugirull kannatanule üle antud, mis

ei vasta kohtu hinnangul tõele, sest need ütlused ei haaku kuidagi eelviidatud kirjavahetusega,

mistõttu tulevad ütlused selles osas ebausaldusväärsena kõrvale jätta. Kohus leiab, et tegelikult

maksti X15 arve alusel kannatanu raha eest kinni E. O. auto remont. Kohtu hinnangul on

süüdistuses välja toodud X15 arve puhul on KarS § 344 lg 1 teokoosseisu objektiivses mõttes

tegemist dokumentiga, mille abil on võimalik omandada õigusi. Süüdistuses ei ole kasutatud

sõnastust „intellektuaalselt“, kuid süüdistuse kirjeldusest nähtub selgelt, et võltsimine seisnes

selles, et arves märgitud teenust ei osutatud ning tegemist on just dokumendi intellektuaalse,

mitte materiaalse võltsimisega.

Kihutamine on KarS § 22 lg 2 määratletud kui teise isiku kallutamine õigusvastasele teole.

Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist – tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna

süütegu. Kohus on seisukohal, et M. R (Äriregistri väljavõtte kohaselt on isik olnud X15 , uue

nimega X73 , registrikood XXX , juhatuse liige alates 18.07.2017 kuni 12.08.2020) kui

täideviija tegevusest nähtub selgelt talle teo toimepanemisel etteheidetav eesmärk võltsitud arve

koostamisel. M. R koostas kallutatuna O. Sutilt saadud juhistest teadlikult ja tahtlikult võltsitud

dokumendi. M. R oli seejuures teadlik, et teenus, mille eest X15 O. P. arve esitas, ei osutatud O.

P. Tegemist oli arve esitamisega läbi X15, et E. O. sõiduki remonttööd saaksid tasutud O. P

varade arvelt. Ometigi nõustus M. R O. Suti juhiste järgi võltsitud arve koostamisega. Samuti

ilmneb O. Suti süüdistusest, et ta aitas tahtlikult kaasa võltsitud arve koostamisele, andes selleks

M. R e vajalikud arve koostamiseks vajalikud andmed.

11.2. O. Sutti süüdistatakse selles, et ta kasutas M. R e poolt võltsitud X15 31.07.2019 arvet

1260 summas 1698,00 eurot, lastes selle M. R el esitada 14.08.2019 O. P raamatupidamisele.

KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui

toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb

tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk.

Nimetatud võltsitud arve alusel teostas O. P ülekande X15 (07.10.2019 asitõendi

vaatlusprotokolli arve tasumise kohta O. P poolt). Tõendamist on leidnud, et O. Suti poolt antud

suuniste järgi võltsitud arve alusel ja näiliku tehingu eest kandis O. P raha X15 . Ilma arve

esitamiseta ei oleks X15 omanud nõuet O. P vastu ning sel juhul puudunuks alus ülekande

teostamiseks. M. R esitas 14.08.2019 arve O. P raamatupidamisele. Vaatamata kirjeldatule

kinnitas arve saabumisel selle õigsust O. Sutt, märkides 21.08.2019 Omniva e-teenindusse, et

tegemist on objektiga „PV 198 ehitusliin“ (30.09.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, lisa 2).

Selleks, et seda raha saaks soovitud eesmärgil kasutada, pidi O. Sutt arve tehingu kohta saatma

raamatupidajale tasumiseks, kinnitades sellega X15 näilikku nõudeõigust O. P vastu. Seejärel

kinnitas arve K. Rossman ning 29.08.2019 tasuti arve O. P nimelt (vt otsuse p 3.6). Seega koos

1-21-8803

võltsitud arve koostamise korraldamisega ning selle kasutamisega, millise tegevusena O. Sutt

kinnitas tehingu õigusust, toetas ta oma käitumisega K. Rossmani tegevust, kes lõpliku

heakskiidu summa väljamakseks andis ning O. P varadest ilma jättis.

Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve nr 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda

juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. O. P. rahasumma kättesaamiseks oli aga vajalik nii

näilise arve kui ka selle käikulaskmine. Seega on O. Sutt käitunud kuritegeliku plaani

realiseerimisel võltsitud arve kinnitamise ja selle tasumisele suunamisega, täitnud KarS § 345 lg

1 järgi kvalifitseeritud võltsitud arve kasutamise kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

12.1. O. Sutile esitatud arvete võltsimisele kihutamise süüdistuse episoodide osas leiab kohus, et

L. A, I. D ja M. R koostasid teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastavad arved O. Suti

soovil, O. Suti eesmärkidega kasutada O. P varasid kolmandate isikute huvides, so O. Suti

endaga seotud X projektiga kulude hüvitamiseks või E. O. sõidukite remondikulude

hüvitamiseks. O. Suti eesmärgiks oli sellise sisuga arvete alusel kanda O. P. varad kolmandatele

isikutele. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata L. A, I. O ja M. R t koostama valeandmetega

arveid, on O. Sutt ka dokumentide võltsimisele kihutamised, s.o KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2

järgi kvalifitseeritavad kuriteod, pannud toime kavatsetult.

12.2. Samuti on O. Sutt võltsitud arvete kinnitamise ja nende tasumisele suunamisega, pannud

toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Arvestades, et makse aluseks kasutatud

arvete nr 2019300, nr 1904, nr 1906, nr 1910 ning nr 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti

enda juhistel, oli ta teadlik arvete võltsitusest. Arvete kasutamise eesmärgiks oli nimetatud

dokumentide alusel saada kasutada O. P varasid kas O. Suti endaga seotud X projektiga kulude

hüvitamiseks või E. O. ja K. Rossmani sõidukite remondikulude hüvitamiseks, mistõttu pani O.

Sutt võltsitud dokumentide kasutamise kuriteod toime kavatsetult. Siinjuures kohus osutab, et

tagajärg ei ole KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks ning seega võltsitud

dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte alles esitamisel

silmas peetud eesmärgi saavutamisega.

13. Dokumentide võltsimisele kihutamisega ja võltsitud dokumentide kasutamisega õiguste

omandamise eesmärgil on O. Sutt tegudes KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 1 ja 2 ja § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuriteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

IV

KarS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistusest

14. Kristo Rossmannile ja Ott Sutile on esitatud süüdistus usalduse kuritarvitamises, mis seisnes

selles, et K. Rossman on O. P juhatuse liikmena ja O. Suti kaasaaitamisel sõlminud

ajavahemikul 16.11.2015 kuni 15.10.2019 X1 kahjulikel tingimustel lepingud, mis tekitasid

kannatanule O. P. varalist kahju kokku 133 271,49 eurot. KarS § 2172 lg 1 tunnistab

karistatavaks seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule

kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise, kui sellega on tekitatud suur varaline

kahju ja kui puudub KarS §-s 201 sätestatud kuriteokoosseis. O. P varalisi huve kahjustavaid

lepingud olid süüdistuse kohaselt sõlmitud X1 (12872709, uue nimega X21 ; edaspidi: X1 ) ja

X2 kasuks. KarS § 2172 lg 1 alt 1 sätestab seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara

käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine, mis on

oma olemuselt nn ärakasutamiskoosseis (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-4-08, p 25).

Süüdistatavate pädevus

14.1. Süüdistatav Kristo Rossman oli kannatanu O. P (registrikood XXX ) ainus juhatuse liige

oli ajavahemikul 14.01.2014 kuni 08.11.2019 Kristo Rossman (vt - Äriregistri teabesüsteemi

väljatrükk). Puudub vaidlus selles, et K. Rossmanil oli nii lepingust, kui ka ÄS § 180 lg 1, § 181

1-21-8803

lg 1 ja 2 ja § 183 sätestatud õigused käsutada O. P vara ja sõlmida lepinguid, mis õigustas

süüdistatavat K. Rossmani kannatanule O. P. siduvaid kohustusi võtma. K. Rossmani

kohustuseks oli majandustegevuse juhtimine, sh oli õigus O. P vara käsutamiseks ja osaühingu

nimel tehingute tegemiseks. Süüdistatava K. Rossmani ja kannatanu O. P vahel sõlmitud

juhatuse liikme lepingus oli kindlaks määratud juhatuse liikme lojaalsuskohustus. Juhatuse liige

peab olema O. P. lojaalne ja oma töökohustusi täites tegutsema majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil (vt - otsuse p 1.1.). Juhatuse liikme lepingu VII peatükis oli juhatuse liikme

suhtes kehtestatud konkurentsikeeld, lepingu punktide 7.1.1. kuni 7.1.3. ei tohtinud juhataja

nõukogu kirjaliku nõusolekuta töötada O. P tegevusalal ega olla O. P samal tegevusalal

tegutseva teise äriühingu osanik ja juhtorgani liige.

14.2. Ott Sutt asus O. P. tööle 28.06.2010 keskkonnaspetsialisti ametikohale, mil temaga sõlmiti

tööleping nr PP-27. Ott Suti töölepingut muudeti 01.01.2011, 01.06.2011 ja 01.09.2011 ning

sõlmiti materiaalse vastutuse leping. 01.08.2014 sõlmiti O. Sutiga tööleping nr PP-36, mille

järgi asus Ott Sutt tööle arendusjuhi ametikohal, mille juurde kuulus arendusjuhi ametijuhend.

01.02.2015 sõlmiti O. Sutiga tööleping nr PP-36, mida muudeti 01.01.2016. 01.01.2017 sõlmiti

Ott Sutiga tööleping nr PP-36, mille juures on arendusjuhi ametijuhend. 01.01.2018 sõlmiti Ott

Sutiga tööleping nr PP 36, mida muudeti 01.01.2019. Sõlmitud töölepingute kohaselt tegutses

O. Sutt alates 01.08.2014 arendusjuhina, kelle õigused ja kohustused tulenesid temaga sõlmitud

töölepingust. Töölepinguga oli O. Sutile sätestatud kohustus tegutseda O. P huvides lojaalselt

ning tagama osaühingu areng ja tulemuslik toimimine. O. Sutil oli keelatud töölepingu p 3.6

alusel osutada tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja mitte töötama ilma tööandja loata

konkureerivas äriühingus (vt - otsuse p 1.2.).

14.3. O. P nõukogu liikme U. N ütluste järgi ei ole süüdistatavad K. Rossman ja O. Sutt teada

andnud oma seostest, sh majanduslikest huvidest X1 (vt IV kd, tl 83).

Süüdistatavatele etteheidetavad tehingud

15. Süüdistuse järgi on O. Sutt on aidanud kaasa O. P juhatuse liikmel Kristo Rossmanil

ebaseaduslikult ära kasutada O. P vara käsutamise õigust ning võtta äriühingule varalisi

kohustusi, millega on tekitatud kannatanule O. P. kahju vähemalt suures ulatuses.

15.1. Süüdistatavatele heidetakse ette kannatanule O. P. 133 271,49 euro suuruse kahju

tekitamist, mis liigituvad kolmeks:

1) K. Rossman on O. Suti kaasaaitamisel sõlminud X1 järgmised lepingud:

X1 ja O. P vahel on ajavahemikul 16.11.2015 kuni 01.10.2019 sõlmitud järgmised

jäätmekäitlusega seotud lepingud:

• 16.11.2015 sõlmiti leping P-15015, mille p 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

25 eur/tonn.

Lepingu allkirjastas K. Rossman.

• 01.04.2016 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

25 eur/tonn

Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. .

• 01.07.2017 sõlmiti leping P-16021, mille p 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh:

-

segaolmejäätmed (20 03 01)

29 eur/tonn

-

ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04)

28 eur/tonn

Lepingut muudeti 01.09.2019 (lisa 1) ja 01.10.2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3

ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt:

-

olmejäätmed (20 03 01)

55 eur/tonn

-

ehitusjäätmed (17 09 04)

39 eur/tonn

Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel I. S. , lisad on allkirjastanud A. N. O. .

1-21-8803

2) K. Rossman allkirjastas 29.06.2016 volituse, mille järgi said O. P nimelt sõlmida E. O. ja

U. S. X2lepinguid vara rendiks ja/või ostuks. Samuti garanteeris O. P tasumise vastavalt

lepingu tingimustele.

O. P nimelt sõlmiti järgmised rendilepingud (26.06.2020 vaatlusprotokoll):

- 26.09.2016 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 117666,

- 31.05.2017 sõlmis U. S. O. P esindajana rendilepingud 134420 ja 134418,

- 26.07.2017 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 139811.

O. P tasuda K. Rossmani poolt antud volikirja tõttu kokku 4148,43 eurot.

3) Samuti K. Rossman koos O. Sutiga kahjustas O. P huve sellega kui 05.12.2018 ja

26.06.018 tühistati kaks E. O. prügiveoga seotud arvet kokku summas 703,06 eurot.

15.2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et O. P ja X1 vahel on ülalnimetatud tingimustel sõlmitud

süüdistuses nimetatud lepingud. Tehingute toimumist tõendavad suulistest tõenditest Kristo

Rossmani, I. S , U. S , E. O. ja G. R ütlused ja dokumentaalsetest tõenditest on kohtule esitatud

ülalnimetatud lepingud. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses nimetatud lepingute sõlmimisel

esindas O. P juhatuse liige K. Rossman või tema volitatud isik. Karistusõigusliku hinnangu

andmisel ei ole iseenesest oluline, kas O. P ja X1 vaheliste tehingute tegemisel esindas

kannatanut K. Rossman või tema volitatud isik. Oluline on see, kas süüdistataval oli O. P

esindajana lepingutingimuste kujundamisel endaga seotud äriühinguga huvide konflikt ning kas

süüdistatav käitus süüdistuses märgitud tehinguid tehes kannatanu suhtes majanduslikult

ebaotstarbekalt.

15.3. Süüdistatavate kaitsjad on leidnud, et asjas ei ole tõendatud: 1) süüdistatavad on seotud X1

majandustegevusega (sh isiklik huvi), 2) X1 sõlmitud lepingud on O. P kahju tekitanud ja 3) O.

Sutt ei ole osutanud kaasabi K. Rossmani poolt lepingute sõlmimisele, millega lepiti kokku X1

vastu võetavate jäätmete hind.

X1 seotusest süüdistatavatega

16.1. X1 (registrikood 12872709, uue nimega X21 ) juhatuse liige oli alates 30.08.2015 M. E .

Kohtuistungil on M. E andnud tunnistajana ütluseid selle kohta, et X1 tegevuseks on olnud

jäätmete käitlemine. Klientide jäätmed viidi peamiselt O. P . Tunnistaja sõnul on O. Sutt tema

hea sõber, kes on olnud talle osaühingu juhtimisel abiks. O. Suti toetust on tal vaja läinud

jäätmealaste küsimustega, sh jäätmelubade- ja aruannete koostamisega, samuti juhendas O. Sutt

O. P prügilas X1 töötajaid. Asjaolu, et O. P. on O. Sutt andnud töölistele ülesandeid selgub

tunnistaja H. K ütlustest, kelle sõnade kohaselt ta töötas X1 osalise tööajaga, teostades

ehitustöid. Tööülesandeid andis H. K Ott Sutt, viimane maksis ka tunnistajale töötasu.

Kohtule esitatud M. E ja O. Suti vahelisest e-kirjavahetusest nähtub (vt 02.12.2019 asitõendi

vaatlusprotokoll), et O. Sutt korraldas X1 majandustegevust. 12.06.2016, 04.10.2016 ja

13.12.2016 soovib O. Sutt saada X1 kulude andmeid ja annab M. E le teada, kuhu peab saatma

tšekid, et need jõuaksid raamatupidamisesse. Lisaks selgub 06.08.2017 saadetud e-kirjadest, et

O. Sutt saadab andmed M. E arvete koostamiseks ning 31.07.2017 ja 24.08.2017 suhtleb M. E

O. Sutiga X1 tööliste küsimuses, paludes seejuures, et O. Sutt teeks ära töötajate palgaarvestuse.

E-kirjavahetust on veelgi, mis kinnitab O. Suti kandvat rolli X1 majandustegevuses, nt

23.11.2017 annab aga O. Sutt M. E teada, et viimane peab allkirjastama ühe dokumendi ja talle

tagasi saatma, kuna „ostsin ühe veoka liisingust välja“. 24.11.2017 ja 12.12.2017 e-

kirjavahetusest nähtub, et M. E annab O. Sutile ülevaate X1 majandustegevusest, edastades

kulude ülevaate. 04.06.2019 O. Suti kirjast selgub see, et ta paneb kokku arveid O. P.

esitamiseks. 11.03.2018 vastab aga O. Sutt jäätmete hinnakirja koostamise palvele, kus märkis

„panin punasega oma märkused ja lisad, kriipsutasin läbi need, mida me ei taha, ei tohi, ei ole

mõtet avalikku hinnakirja lisada.“ 04.11.2019 vaatlusprotokoll nähtub, et 11.01.2019 ja

1-21-8803

03.07.2019 teavitab M. E O. Sutti detsembri ja jaanuari sõidukilomeetritest. Väheoluline ei ole

ka asjaolu, et 01.09.2019 e-kirjavahetusest leiab kinnitust O. Sutt poolt Keskkonnaametiga X1

nimelt asjaajamist jäätmeloa saamiseks. Nendest e-kirjadest nähtub, et O. Sutt korraldas X1

majandustegevust. E-kirjadele saab tuge pealt kuulatud kõnedest. Jälitusprotokollist nähtuvad

25.04.2019 ja 26.04.2019 O. Sutti kõned I. D, et osta X1 materjale, samuti on 08.05.2019 ja

26.06.2019 O. Suti kõned M. E, et arutada tehingu üksikasjade üle. O. Sutt on olnud X1 tegelik

juht, sest tal oli ka osaühingu esindusõigus.

Nimelt nähtub 18.11.2019 vaatlusprokolli lisadest 35, 36 ja 38, et X76 esitab arve X1 , mille

kontaktisikuks on Ott Sutt. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et O. Suti arvutis on

X1 tähtajatu volikiri, mille järgi võis O. Sutt esindada X1 ja allkirjastada kõiki lepinguid. Seega

on asjas leidnud veenvalt tõendamist, et Ott Sutt võis X1 nimel teha tehinguid, seejuures

otsustas, millised lepingud sõlmitakse ja mida arvetele märkida, mistõttu oli süüdistatav O. Sutt

X1 faktiliseks juhiks. M. E polnud selle äriühingu ainukene juht ja kasusaaja, vaid pigem

reatöötaja ja variosanik ning -juhataja, kelle ülesandeks oli varjata osaühingut tegelikult

juhtivaid inimesi.

16.2. Tunnistajana üle kuulatud L.M ütluste kohaselt osutas ta X1 2016 kuni 2019

raamatupidamisteenust. X1 raamatupidamisteenuse osutamiseks on temaga ühendust võtnud O.

Sutt, kes oli tunnistaja L. M ütluste kohaselt osaühingu kontaktisikuks. Tunnistaja sõnade

kohaselt sai ta aru, et nii O. Sutt kui ka M. E tegelesid X1 , kuid probleemide korral suhtes x O.

Sutiga, mida kinnitavad ka jälitusprotokollis kajastuvad kõned 17.05.2019, 20.05.2019,

02.07.2019 ja 23.08.2019 O. Suti ja L. M vahel. O. Suti seoseid X1 kinnitab tunnistaja K. E ,

kelle ütluste kohaselt suhtes ta X1 töötades O. Sutiga, kes andis talle tööjuhised ja töötasu

sularahas kätte. Kohus nõustub prokuröriga, et X1 raamatupidamisest nähtuvad tehingud O. Suti

lähedaste isikutega (vt 22.07.2021 asitõendi vaatlusprotokolli). Tehingud, mis viitavad O. Suti

seotusele: 01.02.2016 müüs D. B X1 Renault Kangoo summas 700 eurot, mida hakati edasi

rentima O. P. tasuga 120 eurot kuus ning müüdi 01.03.2017 O. P. 400 euroga; O. Sutt on

müünud 24.02.2019 kõvaketta ja akulaadija; X60 , mida on lepingu järgi esindanud O. Suti K. A

, müüs 01.05.2016 X1 sõiduki Mercedes Benz Vito hinnaga 2800 eurot, mis renditi edasi O. P.

maksumusega 250 eurot kuus; 22.12.2015 müüs aga V. O äriühingule murutraktori, käru ja

muruniiduki. Seega tegi O. Sutt oma tehinguid, mille eest maksti X1 raha eest.

16.3. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt omas juurdepääsu X1 SEB Pank AS-is asuvale

pangakontole XXX. O. Sutil oli alates 21.09.2015 kuni 10.09.2019 ärikliendi internetipanga

kasutamisõigus ning ajavahemikul 06.11.2017 kuni 09.11.2019 oli O. Suti kasutuses osaühingu

pangakaarti. X1 pangakontolt nähtub O. Suti poolt 10 494 euro makse kinnitamine AS-le

Swedbank Liising, mis nähtub 05.11.2021 vaatlusprotokolli lisana AS SEB Pank 04.09.2019

vastusest. Seega võis O. Sutt käsutada X1 rahalisi vahendeid. O. Sutt oli ka X1 Swedbank AS

teleteenuste lepingusse lisatud 01.07.2019 kuni 19.09.2019. Pangakaart olemasolu O. Sutil

kinnitab 28.10.2017 kiri M. E le küsimusega „kas sa tellisid mulle uue pangakaardi ära?“

07.09.2015 on e-kiri M. E O. Sutile, millega antakse O. Sutile teada, et „ma proovin mingi

moment netipanga koodikaardid ära teha, siis saad need ka!“ O. Sutil on saanud kasutada X1

pangakontosid (04.08.2020 nr A09.04-200-01.01/1588-2 Swedbank AS ja 06.08.2020 nr

26363823 AS SEB Pank vastus). Eeltoodus puudub ka vaidlus, sest M. E on selgitanud, et võis

X1 raha kasutada. Kohus leiab, et eelnevast e-kirjavahetusest ja kõnedest tulenevalt ei ole tõene

M. E poolt väidetu, et O. Sutt võis osta hädavajalikke asju, nt töölistele kindaid, sest tõenditest

nähtub, et O. Sutt juhtis X1 majandustegevust.

16.4. X1 rahaliste vahendite kasutamise puutumus K. Rossmanil. 04.11.2019 vaatlusprotokollist

nähtub, et O. Sutt on 15.06.2018 saatnud e-kirja K. Rossmanile X1 ja X9 vahelise laenulepingu.

Sama lepingu saadab E. O. K. Rossmanile, kes saadab selle edasi O. Sutile (25.11.2019

vaatlusprotokoll, 3.35 ja 3.36). Jälitusprotokollist nähtub O. Suti ja K. Rossmani 22.04.2019

kõne, milles O. Sutt ütleb: “Ma maksan sulle X1 rahadest ära, või on ... või võtad O. P alt

1-21-8803

välja ja annab kaasa, või kuidas see kõige mõistlikum sinu arust teha oleks? /…/ Ma arvan, et

peame sulas andma, jah, pärast hakka neid kuradi kuidas…jaurama. Asi on käes, asi on korras,

pärast dokumentide tegemine lihtne pärast.“ Seega oli K. Rossman teadlik O. Suti poolt X1

majandustegevuse juhtimisest. Veelgi enam, O. Sutt jagas X1 arvele laekunud raha K.

Rossmaniga, pidades selle üle arvestust, kui palju on ta ise ja K. Rossman saanud raha kasutada

(vt põhjendusi otsuse p 31.1).

16.5 K. Rossman andnud ütluseid, et ta on saanud X1 finantsabi, mis seisnes laenus või tema

eest ootamatute kulude eest tasumises. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et X1 tegutses O. Sutt

juhtimise ja kontrolli all, kelle tegevust toetas K. Rossman. Süüdistatavate ja X1 majanduslikud

huvid langesid kokku, sest süüdistatavad oli selle osaühingu tegelikud kasusaajad. Seega oli X1

sisuliselt nn puukfirma, mille abil süüdistatavad K. Rossman O. P juhatuse liikmena ja O. Sutt

arendusjuhina toimetasid osa äriühingu potentsiaalsest tulust enda kontrolli alla. X1 said O. Sutt

ja K. Rossman võimaluse viimase tulust saada endale hüvesid (vt ka otsuse 49.4 ja 50.1.).

Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine

17.1. Ärakasutamiskoosseisu aluseks on kannatanu ja teo toimepanija vahel seaduse või tehingu

alusel tekkinud tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik suhe, mis õigustab teo toimepanijat

alternatiivselt, kas mingit kannatanule kuuluvat vara käsutama või kohustusi võtma.

Koosseisupäraseks teoks on eeskätt sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine (vt RKKKo

3-1-1-63-14, p 14.1). Süüdistus kohaselt kahjustasid X1 sõlmitud lepingud O. P huve põhjusel,

et O. P juhatuse liige K. Rossman on O. Suti kaasaitamisel sõlminud X1 jäätmete

vastuvõtmiseks põhjendamatult madala kokkuostu hinnaga lepingud. Kohtuistungil on

tunnistajana üle kuulatud O. P töötaja H. E , kelle ütluste kohaselt ütles talle jäätmete hinna O.

Sutt. 20.09.2019 Ott Suti poolt G.R saadetud e-kirjale „Ed: Hindade korrigeerimised“, kus Ott

Sutt on selgitanud, et X1 tuleb sõlmida uus leping ning on toonud välja uued hinnad alates

01.10.2019. Tunnistajal G. R näidati kohtuistungil 20.09.2019 e-kirjavahetust O. Sutiga, mille

põhjal tunnistaja kinnitas kohtule, et selle e-kirja põhjal korrigeeriti X1 sõlmitud lepingus ette

nähtud jäätmete kokkuostu hindasid. Selle tulemusena tõsteti X1 hinda 11 euro võrra.

Tunnistajana üle kuulatud S.V ütluste kohaselt oli O. Sutt isikuks, kes andis sisendi lepingute

koostamiseks (sh vastuvõtuhinnad), mis oli tema pädevuses. Kohus leiab, et on tõendatud O.

Suti poolt jäätmete vastuvõtu hinna kindlaksmääramine, millega osutas K. Rossmanile ainelist ja

füüsilist kaasabi kuriteo täideviimisel.

17.2. O. P juhatuse liikmena oli K. Rossman TsÜS § 34 lg-st 1 ja TÜS § 55 lg-st 1 ning §-st 58

tulenev O. P vara käsutamise ja O. P. kohustuse võtmise õigus. Selle õiguse kasutamisel pidi K.

Rossman muu hulgas järgima TsÜS §-s 35 ette nähtud juriidilise isiku juhtorgani liikme üldisi

kohustusi, s.t täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. TsÜS §-s 35 ette nähtud

juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenev käitumisstandard eeldab eeskätt seda, et

äriühingu juhatuse liige toimiks ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (vt ka

RKTKo 3-2-1-41-05, p 31; RKKKo 3-1-1-61-09, p 16.2 ja 3-1-1-43-13, p 27).

17.3. Ott Sutt oli temaga sõlmitud töölepingute alusel O. P arendusjuhiks (vt otsuse p 1.2.).

Töölepingu nr PP-36 p 3.6 järgi oli O. Suti kohustuseks mitte osutama O. P. konkurentsi

töölepingu kehtivuse ajal ja mitte töötama ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus (III kd,

tl 184jj). Lepingu p 2.4. kohaselt andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist O. P juhataja

K. Rossman.

18.1. Süüdistuse kohaselt oli K. Rossman võtnud O. P juhatajana sõlmitud lepingute alusel

kohustuse võtta X1 vastu jäätmeid võimalikult madala hinnamääraga, seeläbi sai X1 kehtestada

oma klientidele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli O. P hinnakirjast soodsam (vt otsuse p 24.1).

X1 tekkis põhjendamatu majanduslik eelis, mis kahjustas kannatanu O. P varalisi huve, sest

1-21-8803

kannatanu ei saanud X1 jäätmete eest õigustatud tasu ja kaotas kliente, kes oleks toonud jäätmed

ilma vahenduseta O. P .

18.2. O. P on kehtestanud nn väravatasu kõigile klientidele, kes soovivad prügi ära anda, kuid

pikaajalistele klientidele kehtivad kokkuleppehinnad. Kohtuistungil üle kuulatud O. P endise

nõukogu liikme E. O. ütluste kohaselt oli juhatus vaba hinnakokkuleppeid tegema. Hind sõltus

K. Rossmani, L. O ja S. N. O ütluste järgi sellest, kui oluline on lepinguline klient O. P jaoks

jäätmete mahtu ja koostist arvestades. Kliente on võimalik võrrelda O. P. toodud jäätmete

koguse ja jäätmeliigi järgi, mida on võimalik tuvastada jäätmekoodi järgi. Kohtule on esitatud

kannatanu poolt koostatud tabelid, millest nähtuvad andmed selle kohta, millised ettevõtjad on

olnud süüdistuses nimetatud perioodil aastatel 2016. kuni 2019. kannatanu lepingulised kliendid.

O. P finantsjuht S. V on andnud tunnistajana ütluseid, mille kohaselt on kahju käsitluse aluseks

koostatud tabelis võtnud aluseks kannatanu lepinguliste klientide pingerea sisendkäibe alusel.

Pingereast selgus kliendi olulisus O. P jaoks, st kui suure osakaalu käibest on klient käibest

andnud. Mida olulisem on klient kannatanu jaoks, seda soodsamat vastuvõtu hinda saab ka

pakkuda. Täiendavalt lisati tabelisse raamatupidamisprogrammist Tresoor klientide arvetelt

kanded sega- ja olmejäätmete kohta ning kaalumaja andmetest saadi kannatanule üle antud

jäätmete kogused.

O. P klientide jäätmete ühe tonni hinna arvestamisel võeti aluseks aasta jooksul tarnitud

jäätmekogused kokku, mis on jagatud O. P väljastatud arvetes toodud summadega. S. V ütluste

järgi olid kannatanu kõige olulisemad kliendid – X20 (2019. a 23%) ja X64 (2019. a 11%), mis

on kõige enam jäätmeid kannatanule toonud, arvestades nendega seotud käibe mahtu, millest

kujuneb iga kliendiga kokkulepitud kokkuostu hind. X1 oli tunnistaja S. V sõnul üldises

pingereas 12.ndal kohal, mis omas ca 1% O. P käibest. Tabeli järgi oli vaadeldaval perioodil X1

kõige madalam ehitusjäätmete (17 09 04) ja segaolmejäätmete (20 03 01) hind, mille hind oli

vastavalt ca 28 eurot ja 30 eurot tonni kohta, mis oli madalam X20 ja X64 pakutud hinnast

samal ajavahemikul. Kaitsjad on leidnud, et X1 ei oleks saanud küsida kõrgemat hinda, sest

prioriteediks oli ehitusjäätmete käitlemise mahu suurendamine. O. P eesmärgiks oli arengukava

kohaselt ehitusjäätmete sorteerimise võimekuse tõstmine, kuid kohus ei nõustu sellega, et X1

väiksemas vastuvõtu hinnas kokkuleppimine saanuks neid eesmärke täita. Tunnistajana üle

kuulatud K. R ütluste kohaselt, mida suurem jäätmete voog, efektiivsem käitlemine, siis olid ka

kulud madalamad ühiku kohta. X1 jäätmete maht oli kannatanu jaoks, võrreldes oluliste

klientidega liiga väike, et pakkuda madalat hinda. Teiseks, kui K. Rossman ja O. Sutt ei oleks

teinud tehinguid X1 vahendusel, vaid vahetult kannatanu nimel, siis oleks kannatanu saanud

klientidelt ka suuremat tasu küsida. Seega ei ole usutav K. Rossmani väide, et X1 oleks läinud

mõne O. P konkurendi juurde oma prügi pakkuma, kui oleks kohaldatud kõrgemat kokkuostu

hinda.

18.3. Kaitsjad on leidnud, et S. V ei ole tabelite koostamisel lähtunud tegelikult üle antud

jäätmete kvaliteedist, sestap ei kajasta tabel X1 võrreldavaid hindu. Kohtuistungil on S. V

andnud kaitsjate küsimustele vastuseid, mille järgi ta ei ole olnud juures, kui X1 kaupa toodi,

kuid antud juhul ei oma see ka tähtsust. O. P määrati hinnad lepingus, mis ei sõltunud sellest,

milliseid jäätmeid parasjagu platsile toodi. Tabelis on võetud arvesse lepinguliste klientide

segaolme- ja ehitusjäätmete hinda, mida on võrreldud teiste klientidega – nii on selgunud

keskmine hind. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjust kannatanule ette heita, et tekitatud kahju

arvestamisel on võetud arvesse peamised kliendid, kes on X1 võrreldavaid jäätmeid kannatanule

toonud.

Ehitus- ja lammutusjäätmed

19. Eelnimetatud tabelist nähtuvad aastate alates 2016. kuni 2019. lõikes andmed ehitusjäätmete

hinnad ja kogused olulisemate klientide järgi, millest nähtub ehitusjäätmete vastuvõtu hind oli -

1-21-8803

X20 oli 32 eurot tonn ja X64 36 eurot tonni kohta. Tabeli soodsaim hind oli X1 28 eurot tonn.

Tähelepanu väärib asjaolu, et O. P jäätmearuande kohaselt moodustas X1 üle antud ehitus- ja

lammutusjäätmetest O. P käibest: 2017. a 6%, 2018. a 15% käibest. Seejuures oli nt 2016 aastal

X1 poolt üle antud ehitusjäätmeid üle antud koguses 275 tonni, samas ületasid suuremate

klientide X20 ja X64 kogused 6-kordselt. Ometigi oli X1 kokkulepitud hind 25 eurot tonn, kui

aga olulisematel klientidel vastavalt 27 ja 30 eurot tonni kohta. Kui aga tabelis võtta aluseks

väiksema mahuga kliendid, kes tõid kannatanule samal perioodil ehitusjäätmeid – X77 , X78 ,

X74 , X79, siis keskmiseks hinnaks 54,75 eurot/tonn (52+36+50+81)/4). Seega on X1 sõlmitud

hinnad väga madalad, mis eristub silmnähtavalt kannatanu hinnapoliitikast.

19.1. Kannatanu O. P on võtnud kahju ulatuse kindlakstegemisel aluseks X74 kokkulepitud

hinna, leides, et see on sarnaneb X1 poolt üle antud jäätmete koguse (kannatanu sisendkäibest ca

1%) ja jäätmeliigi poolest. Perioodil 2016-2019 ehitusjäätmete keskmiseks hinnaks 50,125 eurot

tonn. Kaitsjad ei ole nõustunud X74 hindade võrdlusega, leides, et X74 jäätmed olid oluliselt

kehvemad nende madalama taaskasutusväärtuse poolest, mistõttu ei ole vastuvõtu hinnad X1

võrreldavad. Tunnistajatena üle kuulatud kannatanu tootmisjuhi W. S ütluste kohaselt läks X74

toodud jäätmed kohe ladestusse, mistõttu ei olnud nendel jäätmetel väärtust. X74 oli tunnistaja

W. S ja K. Rossmani sõnul puitmajade ehitaja, kelle prügi hulgas oli kasutatud värvipurke,

pahtleid jne, millel puudub taaskasutusväärtus. Tunnistaja W.S ütluste kohaselt oli X1 toodud

jäätmete paremad nende taaskasutusväärtuse tõttu ja seda kõigi teiste kannatanu poolt tabelis

nimetatud klientidega võrreldes. Vaidlust ei ole selles, et X74 oli tootmisettevõtja, kes on

kannatanule tarninud erinevat liiki jäätmeid, mida on kannatanule üleandmiselt eristatud liigi ja

kvaliteedi alusel. O. P ja X74 vahel sõlmitud lepingutest nähtub, et erinevat liiki jäätmeid tuli

koguda eraldi, seejuures on määratud eraldi ehitusjäätmete hind. Muudele X74 jäätmetele

kohaldati üldist hinnakirja, mistõttu võidigi värvi- ja pahtlipurke saata ladestusse, kuid sel juhul

ei kohaldatud kokkulepitud soodsat hinda, vaid üldist hinnakirja. Kannatanu jäätmearuannetes

deklareeritud jäätmete kohaselt tõi X74 perioodil 2017 kuni 2019 kannatanule 655 kuni 699

tonni ehitusjäätmeid, seejuures tootmisega seotud jäätmed, sh värvid, liimid ja vaigud olid

arvestatud selgelt eraldi üleantavate jäätmetena. X74 tegevusalaks oli puitkarkass

moodulmajade tootmine, mistõttu sisaldas ehitusjäätmed puitu, mille taaskasutusväärtus on

eeldatavalt kõrgem, mida ei suunata koheselt ladestusse. Seega tunnistaja W. S , väites, et X74

prügi sobis ainult ladestamisele – kas ei teadnud kannatanuga sõlmitud kokkulepetest midagi või

andis kohtuistungil valeütluseid, mistõttu tuleb tema ütlused, kui ebausaldusväärsetena X74

puudutavas osas kõrvale jätta. Kohus leiab, et asjas on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et

X1 kokkuleppe hind oli väiksem O. P olulisemate klientide omast ning märkimisväärselt suurem

oli X1 hinnavahe teiste väiksema jäätmete mahuga äriühingutega.

19.2. Kaitsjad on rõhutanud X1 jäätmete väga head kvaliteeti, mis oli väidetavalt tingis soodsa

jäätmete vastuvõtu hinna. O. Suti kaitsja on teinud etteheiteid selle kohta, et tabelis ei ole

kajastatud lisatulu, s.t ehitus- ja olmejäätmete hulgas korjatud pakendite osakaal ja nende müügi

tulu. Nõustumusväärne on K. Rossmani kaitsja seisukoht, et prügi kvaliteedist (taaskasutatavate

jäätmete hulgast) sõltus hind, mille kohta on süüdistatav K. Rossman andnud haakuvaid

ütluseid tunnistajatega N. R , L. O , I. S, M. E ja S. V . Jäätmete käitluse lõpphinna määrab

erihinnaga klientide puhul ladestuse osakaal, sest ladestus on käitleja jaoks kulu, selle pealt tuleb

maksta keskkonnatasu.

Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud X1 juhatuse liige M. E , kelle ütluste kohaselt oli X1

kliendid, andsid jäätmeid ära ehitusobjektidelt. Väidetavalt sisaldavad sellised jäätmed väga

palju ehitusmaterjali, kruve, pakke ja isegi tööriistu, mida ei olevat ettevõtjal mõtet

ehitusobjektilt kaasa võtta. Ehitusobjektidel võib olla sellises koguses ehitusmaterjali, mida ei

ole mõtet transportida, kuid vaadates X1 poolt toodud ehitusjäätmete koguseid, nt 2018. a 2465

1-21-8803

tonni ja 2019. a 1597 tonni, siis ei ole eluliselt usutav, et see sai olla peaasjalikult korralik

ehitusmaterjal ja ka tööriistad, mille taaskasutus on mõistlikule ehitusettevõtjale oluline. On

ebaloogiline, et nii suures koguses loobuksid ettevõtjad ehitusmaterjalidest ja tööriistadest,

pigem võis sellist prügi episoodiliselt ette tulla. Kui võtta võrdluseks X74, kes pidi kannatanule

kokkulepitud hinna saamiseks eraldi kogutud ehitusjäätmed (puit, karkass jne) üle andma, siis

on majanduslikult mõistetamatu X1 soodsam hind. K. Rossmani ja M. E ütlused osas, mis

puudutab X1 jäätmete heast kvaliteedist on kohtu hinnangul ülepaisutatud, mis ei vasta tõele,

seetõttu ei saa kohus nendele ütlustele kui ebausaldusväärsetele tugineda ja tuleb

tõendikogumist kõrvale jätta. Veelgi enam, kui kaitsjad asusid väitma, et X1 vahendas peamiselt

häid ehitusjäätmeid, siis oli neil võimalus oma aktiivset kaitseväidet tõendada mõne tehingu või

ehitusobjekti nimetamisega, mis oleks kasvõi pisut andnud kaalu väite usutavusele, mida ta aga

ei ole tehtud.

19.3. Süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt oli X1 eeliseks see, et „X1 põhiklient oli

sorteerimata jäätmeid üle andev isik.“ Süüdistatava ütlustega sekundeerib M. E , kelle ütluste

kohaselt koguti jäätmeid eraisikutelt. Tunnistaja N. R ütluste põhjal selgub, et iga O. P kliendi

puhul hinnati enne lepingu sõlmimist, milliseid jäätmeid tuuakse. Kannatanu esindaja juhatuse

liige S. N. kinnitanud asjaolu, et jäätmete taaskasutusväärtuse järgi hinnatud kvaliteet võimaldab

ettevõtjaid eristada, et paremat kvaliteeti pakkunud klientidele teha ka soodsam vastuvõtu hind.

Sorteerimata jäätmetest on K. Rossmanni ja M. E sõnutsi ühe paremad, mida toodi X1 poolt.

Kui aga vaadata X1 jäätmearuandeid, siis selgub, et ehitusjäätmetest saadi eraisikutelt: 2016. a

kokku 271,480 tonni, millest 3,020 tonni eraisikutelt; 2017 a. 1105,670 tonni, millest eraisikutelt

17,840 tonni; 2018. a kokku 2456,566 tonni, millest eraisikutelt 8,520 tonni ja 2019. a kokku

1496,552 tonni, millest eraisikutelt 94,100 tonni jäätmeid. X1 sai M. E poolt kirjeldatud

kodumajapidamisest pärinevaid häid jäätmeid üksnes 2,3%. Kodumajapidamiste koristamisest ei

ole saadud sellises koguses eelsorteerimata jäätmeid, mis veenaks kohut selles, et X1 jäätmeid

oleks saanud eelistada teistele klientidele.

Sama tagasihoidlikud on andmed X1 poolt teistest piirkondadest saadud jäätmete kohta. O. Sutt

on 17.09.2019 e-kirjas K. Rossmanile selgitanud, et X1 kaudu oli võimalik laiendada O. P

haaret uute territooriumitega. Tunnistaja L. O ütluste kohaselt oli O. P eesmärk laieneda,

geograafiliselt oli üheks eesmärgiks X. K. Rossmani ütluste kohaselt tarnis X1 jäätmeid nendest

piirkondadest, kust kannatanu ise jäätmeid kätte ei saanud. X1 jäätmearuandest nähtub, et

kliente oli X1 X-, X- ja X piirkonnas: 2016. a aurande kohaselt on X saadu X80 -lt 145,120

tonni; 2017. a aruandes X vallast 19,22 tonni, X80 -lt 433,960 tonni; 2018. a kokku 934,82 tonni

ja X 175,82 tonni; 2019. a 1100,852 tonni jäätmeid X80 -lt. Viimase äriühingu osas nähtub

jälitusprotokollist 28.04.2019 kõne K. Rossmani ja O. Suti vahel, milles viimane andis teada, et

X80 „sulas tulemas.“ Seega olid süüdistatavad isiklikult huvitatud nendest tehingutest, mille

tulemusena laekus raha jäätmete eest O. P asemel X1 . Eelkirjeldatud andmetest ei nähtu X1 laia

haaret jäätmeturul ega ka isegi O. P jaoks, moodustades tühise osa kannatanu ehitusjäätmete

mahust, seega ei leia kinnitust kaitseväide, et uute piirkondade hõivamise nimel sõlmiti X1

kokkulepe jäätmetele keskmisest oluliselt madalam vastuvõtu hind.

19.4. Kohus leiab, et kannatanu O. P esitatud tabel, mis on koostatud kannatanu poolt sõlmitud

lepingute, arvete ja jäätmete koguste järgi on usaldusväärne tõend. Asjaolu, et S. V ei ole

kaitsjate hinnangul jäätmete valdkonnas asjatundjaks ei oma tähtsust, sest analüüs on koostatud

kannatanu raamatupidamise finantsandmete ja jäätmete koguste alusel, mille seejuures ei ole

andmete õigsuses tekkinud kahtlusi. Selgusetu on O. Suti kaitsja etteheide, et tabel ei võta

arvesse jäätmete kvaliteeti. Klientidega sõlmiti kokkulepped, mis arvestasid eeldatavat jäätmete

koostist ja mahtu, mistõttu ei hinnatud jäätme taaskasutusväärtust enam sellel hetkel, kui see

kannatanule üle anti. Vastasel juhul ei oleks mõtet hinnas kokku leppida.

1-21-8803

19.5. Kohus ei nõustu kannatanu O. P selles, et X1 saadud jäätmete majanduslikult

põhjendatud sisseostuhind oleks pidanud olema vähemalt sama suur kui X74 puhul, s.o 50,125

eurot/tonn. Kannatanu on leidnud, et X74 oli samas „kaalukategoorias,“ mis X1 põhjusel, et

kannatanu kogukäibest moodustasid mõlemad äriühingud napilt 1%. Kuid täiendava

argumendina tuleb võtta arvesse, et ehitusjäätmete kogused on ainult 2016. a väiksem (X1 275

tonni, X74 730 tonni), siis alates 2017. a on X1 ehitusjäätmete kogused kasvanud kuni 2,5

kordseks. Nelja aasta peale kokku on X1 tarninud 5460 tonni ja X74 2776 tonni, seega ei saa

nende äriühingute tonnaažide vahele võrdusmärki panna. Siiski jäid X1 kannatanu jaoks endiselt

vähemtähtsamaks, kui X20 (kokku 8423 tonni) ja X64 (22 728 tonni). Seega tuleb hinnangul

lähtuda keskmisest ehitusjäätmete vastuvõtu hinnast, mis arvestab õiglaselt nii X1 olulisust

kannatanu jaoks kui ka ehitusjäätmete mahtu.

19.6. Keskmine hind kujuneb X20 ja X64 ning väiksemate ehitusjäätmete (jäätmekood 17 09

04) toojate vastuvõtu hinna keskmisena järgmiselt: 2016. a 35,8 eur/t, 2017. a 39.6 eur/t, 2018. a

45,667 ja 2019. a 49,429 eur/t.

Segaolmejäätmed

20.1. Kannatanu tabelist nähtub, et ka segaolmejäätmete osas olid X20 ja X64 aastatel 2016.

kuni 2019. sisendkäibe järgi kannatanu kõige olulisemad lepingupartnerid, millest tingituna olid

nendega kokkulepe madalama hinna kohaldamiseks. O. P vastuvõtu hinnad X1 suhtes olid

järgmised: 2016. a 31 eurot/tonn, 2017. a 28 eurot/tonn, 2018. a 29 eurot/tonn ja 2019. a 30

eurot tonn, mis teeb keskmiseks hinnaks 30 eurot/tonn. Samal perioodil oli segaolmejäätmete

hind: X20 vastavalt 36, 39, 50 ja 58 eurot/tonn (keskmine 45 eur/t) ning X64 vastavalt 38, 42,

52 ja 51 eurot tonn (keskmine 43 eur/t). Jäätmete erinevat hinda ei õigusta ka X1 tarnitud

jäätmete kogused, s.o nelja aasta jooksul kokku 231 tonni. Samal ajal on X20 tarninud

kannatanule kokku 74 490 tonni ja X64 kokku 50 292 tonni segaolmejäätmeid. Kui jätta kõrvale

kaks suuremat klienti, siis väiksema jäätmete kogusega klientidele, s.o X77 -le, X78 -le, X74 -

le, X79 -le, X81 ja X82 oli keskmiseks segaolmejäätmete vastuvõtu hinnaks 60,05 eurot/tonn

((55+62+69+59+55+63)/6). Soodsamat hinda on kannatanu juhatuse liikme S. N. O ütluste

kohaselt lepitud kokku X83 keskmiselt 19 eurot/tonn, kuid selle äriühingu tarnitud jäätmete

hulgas oli palju pakenditel (taara, metallpurgid jne). Need jäätmed pärinesid eelsorteerituna

kruiisilaevadelt, millest ka kõrgem taaskasutusväärtus (vt X83 ja O. P lepingut). Kohus leiab, et

X1 sõlmitud hinnad olid ebaproportsionaalselt madalad võrreldes teiste klientidega.

20.2. Kannatanu leiab, et X1 toodud jäätmete kogust, kvaliteeti ja kliendi olulisust arvestades

temaga kõige sarnasem lepingupartner kannatanu jaoks X82 , kelle puhul oli perioodil 2016-

2019 ehitusjäätmete keskmiseks vastuvõtuhinnaks 63,14 eurot/tonn. Võrdlusena on kasutatud

X82 hinda, sest jäätmete kogused on olnud sellel perioodil võrreldavad – X1 kokku 231 tonni ja

X82 kokku 754 tonni. Prokurör on nõustunud kannatanu käsitlusega.

20.3. Süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt ei saaks ei olnud X1 ja X82 jäätmed

võrreldavad, sest viimane vedas O. P. prügi, mis läks ladestusse, sest seal ei olnud

väljasorteeritavat materjali. M. E selgituste kohaselt oli X1 jäätmete eeliseks see, et puudusid

toidujäätmed, sest jäätmed olid saadud kodude, garaažide ja pööningute koristamisest. Vaadates

X1 jäätmearuandeid, siis sealt ei saa kinnitust väitele, et segaolmejäätmeid oleks peaasjalikult

eraisikutelt, kes on kodu või garaaži koristamisel X1 jäätmeid toonud. Tuleb aga võtta arvesse,

et X1 jäätmete maht (kokku 231 tonni) oli väga väike arvestades suuremaid tarnijaid ja ka

võrdlusena kasutatud X82 toodud jäätmete kogust (kokku 754 tonni). Kohus leiab, et X1 on

saanud põhjendamatu eelise jäätmete vastuvõtu hinnas, mis on vastuolus kannatanu huvidega.

20.4. Kohus ei nõustu kannatanuga, et X1 jäätmete hinna arvestamisel tuleks lähtuda X82

hinnast. X82 tegevus oli erinev X1 tegevusest. Prügi, mis anti K. Rossmani ütluste kohaselt X82

1-21-8803

poolt O. P. üle, oli kogutud X linna heakorra töödega raames, mistõttu ei saa kahe võrreldava

äriühingu jäätmete koostist pidada ühesuguseks. Kohus võtab arvesse asjaolu, et X1 jäätmete

hulgas võis olla rohkem taaskasutatavat materjali. Siiski ei olnud X1 tema toodud jäätmete

mahtu arvestades kannatanu jaoks oluline klient. Kohus leiab, et lähtuda tuleb keskmisest

vastuvõtu hinnast, mis arvestaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetega.

Keskmine hind kujuneb olulisemate kannatanu klientide X20 ja X64 ning väiksemate jäätmete

kogustega ettevõtjate segaolmejäätmete (jäätmekood 20 03 01) toojate vastuvõtu hinna

keskmisena järgmiselt: 2016. a 44,6 eur/t, 2017. a 44,5 eur/t, 2018. a 52,4 ja 2019. a 54,857

eur/t. Kohus on iga kalendriaasta hinna kindlaksmääramisel võtnud aluseks kalendriaasta

keskmise hinna.

Kokkuvõte kohustuste rikkumise kohta

21.1. Süüdistatav Kristo Rossman sõlmis X1 süüdistuses märgitud lepingud O. P jaoks

ebasoodsatel tingimustel, millest sai kasu X1 . X1 tegelikeks kasusaajateks olid süüdistatavad O.

Sutt ja K. Rossman, millega süüdistatav rikkus TsÜS §-s 35, ÄS § 187 lg-s 1 ja

käsunduslepingutes ette nähtud juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenevat

käitumisstandardit. Viimane hõlmab äriühingu juhatuse liikme kohustust toimida äriühingule

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava

käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult

huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui

sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus

või otsus on ühingu parimates huvides (vt - RKTKo 2-17-10474/80, p 20). O. P juhatajana

töötanud K. Rossman tegi süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul kannatanu esindajana tehinguid

X1 huvides, kui võttis jäätmeid vastu põhjendamatult madala hinnaga, tegutses sellega O. P

juhatajana majanduslikult ebaotstarbekalt.

Äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus eeldab muu hulgas, et juhatuse liige ei oleks oma

otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud, väldiks juriidilise isiku juhtimisel enda ning juriidilise

isiku huvide konflikti ega eelistaks isiklikke huve äriühingu omadele (RKTKo 3-1-1-43-13, p

27; 3-2-1-38-15, p 14; 3-2-1-113-16, p 15). Süüdistatavad O. Sutt ja K. Rossman olid X1

isiklikult seotud (vt ka otsuse p 31.7). Kohus leiab, et süüdistatava K. Rossmani poolt O. P

esindajana X1 kannatanule kahjulikel tingimustel lepingute sõlmimisega rikkus K. Rossman

tahtlikult juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevat käitumisstandardit (RKKKo

1-17-2359/122, p 45). Kannatanule O. P. kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine

moodustab KarS § 2172 lg 1 objektiivse tunnuse.

21.2. Ott Sutiga sõlmitud töölepingus ja ametijuhendis oli O. Sutt kohustatud järgima O. P

varalisi huve ja tegutsema lojaalselt tööandja huvides (vt – otsuse p 14.2). Süüdistuse kohaselt

aitas O. Sutt kaasa K. Rossmanil kui O. P juhatuse liikmel teha O. P nimelt tehinguid X1

kasuks. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt korraldas ühel ajal X1 majandustegevust ja

töötas samal ajal ka O. P arendusjuhina (vt – otsuse p 16.1jj). O. P töötajana määras O. Sutt

kindlaks jäätmete vastuvõtu hinnad ja valmistas ette lepingud (vt – otsuse 17.1.), mille

tulemusena allkirjastas K. Rossman süüdistuses nimetatud lepingud. Seega on Ott Sutt

soodustanud Kristo Rossmani poolt toime pandud tegu, millega toetas nii füüsiliselt kui ka ainelt

K. Rossmani poolt toime pandavat õigusvastast tegu. O. Sutt tegutses X1 huvides

lojaalsuskohustust rikkudes, millega lõi äriühingu vastutava töötajana tingimused kannatanule

kahju tekkimiseks. Ilma O. Suti kaasabita ei oleks K. Rossman saanud sõlmida kannatanule

kahjulikke lepinguid, sest O. Sutt kinnitas vastavad hinnad.

Kuriteoga tekitatud kahju

22. KarS §-le 2172 on tegemist materiaalse kahjustusdeliktiga. KarS § 2172 lg 1 näeb

kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena ette suur varaline kahju tekitamist, mis ületab 40 000

eurot (KarS § 121 p 2). Kohtupraktikas on omaks võetud nn saldopõhimõte, mille kohaselt tuleb

varalise kahju tuvastamisel võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne

1-21-8803

süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast

tegu (vt – RKKKo 3-1-1-23-14, p 9). Kohus leiab, et kannatanu esitatud kahju arvestamise

metoodika on põhjendatud, mille järgi leiti kahjusumma nii, et X1 poolt O. P. tasutud summale

liideti juurde summa, mida tavalises olukorras oleks X1 pidanud O. P. maksma. O. P kahjuna on

käsitatav vahendustasu, mille X1 sai endale klientidelt kõrgemat tasu küsides.

Kahju ulatus

22. Süüdistuse kohaselt kahjustasid süüdistatavad X1 sõlmitud lepingutega O. P varalisi huve,

millega põhjustasid kannatanule ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kahju 128 420 eurot.

Prokurör ja kannatanu on leidnud, et K. Rossmani ja O. Suti tegevus on toonud kaasa kahju

tekkimise saamata jäänud tuluna, sest X1 sõlmitud lepingute tulemusena vähenes kannatanul nii

müügitulu kui ka saadav kasum.

22.1. Kahjukäsitluses on kannatanu ja prokurör leidnud, et võrdlustabelist nähtub kannatanul

saamata jäänud tasu jäätmete eest, mida kannatanu oleks saanud, kui X1 oleks maksnud

jäätmete eest õiget hinda. Madalat vastuvõtu hinda tuleb kohtu hinnangul käsitleda kannatanule

tekitatud kahjuna. Kui ka nõustuda kaitsja S. Potisepa seisukohaga, et X1 hind vastas jäätmete

omahinnale, siis tuleb ikkagi kahjuna käsitleda vahet, mida kannatanu oli õigustatud saama

tegeliku vastuvõtu hinna järgi. O. P põhikirja järgi on tegemist kasumit taotleva ettevõtjaga,

mistõttu arvestati hinna määramisel, et saadakse piisavalt rahavoogusid äriühingu

majandamiseks ja tulu teenimiseks. O. P põhikirja p 2 kohaselt on osaühingu eesmärgiks

majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivse

majandusliku tegevuse tulemusel ühingu maksimaalse kasumi saamine (III kd, tl 175). K.

Rossman oli juhatuse liikme lepingu p 4.1. kohaselt kohustatud juhtima osaühingu

majandustegevust vastavalt põhikirjas (III kd, tl 178). Kui kannatanu oleks saanud X1 jäätmete

eest vähemalt keskmist hinda, siis oleks äriühingu vara olnud suurem.

22.2. KarS §-ga 2172 võib kaitstava vara hulka kuuluda ka saamata jäänud tulu (vt 3-1-1-23-14,

p 11.1). VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu tuleb hüvitada vaid siis, kui vara omanikul

oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt RKTKo 3-2-1-46-09, p 14 ja RKTKo 3-2-1-173-12, p

20). Saamata jäänud tulu näol on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga (oletusliku tuluga), seetõttu

tuleb saamata jäänud tulu nõude puhul hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu

oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud (vt - P. V. I. K (koost).

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 128 komm, p 4.4). Kohus

leiab, et antud juhul ei ole tegemist saamata jäänud tuluga, vaid otsese varalise kahjuga VÕS §

128 lg 3 tähenduses. Süüdistatavate tegude (kohustuste rikkumise) tulemusena on kannatanu O.

P jäänud ilma õigusest saada jäätmete eest õigustatud tasu ja selle võrra on suurenenud X1 vara,

mis seisneb säästetud kuludes. Kuigi kannatanu on saanud teo tagajärjel vastusoorituse (tasu

jäätmete eest), ei kompenseeri see kannatanu jaoks kaduma läinud vara väärtust, s.o X1

kokkulepitud ja tegeliku jäätmete vastuvõtu hinna vahet.

22.3. Kohus ei nõustu K. Rossmani kaitsja seisukohaga, et O. P tekitatud kahjust saaks rääkida

üksnes juhul, kui X1 ja O. P mõlemapoolne tahe oleks olnud maksta suuremat hinda või kui X1

toodud jäätmete sorteerimine oleks ära võtnud ressursi, mida oleks saanud kasutada kõrgemat

hinda tasuva kliendi jäätmete sorteerimiseks kasutada. Süüdistatavate huvi oli leppida kokku

võimalikud soodsad hinnad X1 kasuks, mistõttu võis hind katta O. P jäätmete omahinda, kuid

see hind oli liiga madal, et see kannatanu majanduslikke huve arvestaks. Kui süüdistatavad ei

oleks teinud tehinguid X1 vahendusel, vaid kliendid oleksid pöördunud vahetult kannatanu

poole, siis oleks kannatanu saanud ka kõrgemat tasu küsida. Kohtu järeldust ei väära K.

1-21-8803

Rossmani kaitsja seisukoht, et lisaks käitlemistasule võis O. P saada lisatasu taaskasutatavate

materjalide müügist ja taaskasutatavate jäätmete tõttu tuli ka vähem saastetasu maksta. S. V

ütlustest nähtub, et taaskasutatavate jäätmete puhul võis arvestada tulu kuni 10% keskmise

kliendi kohta ning saastetasu osakaal võis olla omahinna arvutuse muutuvkulust 31-44%. Tuleb

võtta arvesse, et O. P võttis X1 vastu jäätmeid, mis jäi selgelt alla keskmist hinda. X1 võis oma

majandustegevuses saada lisatulu toodud jäätmetest välja sorteeritud materjali edasimüügist nii

nagu teiste klientide puhul, kes maksid kõrgemat hinda. Kuid K. Rossman ja O. Sutt olid

huvitatud X1 kehtestatud väiksemast jäätmete vastuvõtutasust, sest väiksem vastuvõtutasu O. P.

tähendas suuremat tulu X1 (vt otsuse 24.1).

22.4. Kuriteoga tekitatud kahju suure ulatuse määramisel kujunes X1 vastuvõetud

ehitusjäätmetega seotud kahjuks: 2016. a 2964,60 eurot, 2017. a 13 933,66 eurot; 2018. a 43

192,84 eurot ja 2019. a 32 744,44 eurot, s.o 92 835,54 eurot. X1 vastuvõetud

segaolmejäätmetega seotud kahjuks kujunes: 2016. a 406,72 eurot; 2017. a 76,3 eurot; 2018. a

1213,52 eurot; 2019. a 3644,02 (eur), s.o kokku 5340,56 eurot. Süüdistatavad O. Sutt ja K.

Rossman põhjustasid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kannatanule kahju 98 176,10

eurot (92 835,54 + 5340,56 eurot). Kuriteoga on põhjustatud kahju, mis ületab kahekordselt

KarS § 121 p 2 sätestatud suure varalise kahju määra.

Põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja kahju vahel

23.1. Süüdistatavatel ei olnud võimalik pakkuda klientidele madalamat hinda X1 vahenduseta

ilma, et oleks sõlmitud leping O. P . O. P madal kokkuostuhind võimaldas X1 pakkuda

soodsamaid hindasid oma klientidele. Kaitsja S. Potissepp on toonud välja, et 27 €/t katab ära O.

P omahinna, millega O. P võttis X1 jäätmeid vastu. Omahinnaks on O. P arvestatud kulu

jäätmete käitlemisel ja ladestamisel. Kohus nõustub prokuröriga, et oluline on see, et

süüdistatavad leppisid kokku hinna odavamalt, kui see olnuks majanduslikult põhjendatud.

Täiendava kasu jäätmete käitlemise eest on jäänud X1 , mida tuleb käsitleda O. P. tekitatud

kahjuna, see tähendab, et O. P ei oleks pidanud X1 kasuks jäätmete omahinda ületava summat

loovutama. Kannatanu müügitulu ja võimalik kasum sõltuvad jäätmete vastuvõtu hinnast.

23.2. Kohus nõustub kannatanuga, et summa, mille võrra O. P maksis X1 le jäätmete eest

keskmisest O. P kehtestatud jäätmete hinnast madalamat hinda, kui nende oleks tulnud maksta

käsitatav süüdistatavate O. P juhatuse liikme K. Rossmani ja arendusjuhi O. Suti poolt

kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud kahjuna. Kui süüdistatavad toiminuks O. P lojaalselt

ja selle äriühingu seisukohalt majanduslikult otstarbekalt, võttes X1 vastu jäätmeid kõrgema

hinnaga vastu, siis oleks O. P varaline seisund kokkulepitud ja tegelikult kannatanu poolt

klientidele kohaldatud jäätmete vastuvõtu hinna vahe võrra parem. Arvestades aga

süüdistatavate seotust X1 ga, samuti nimetatud äriühingu eesmärki vähendada O. P tulu

madalamate jäätmete eest saadavate tasude võrra, oli süüdistatavatel võimalik X1 kaudu

vahendustasu endale võtta.

KarS § 2172 subjektiivne koosseis

24. Kohus leiab, et süüdistatavad Kristo Rossman ja Ott Sutt panid süüteo toime kavatsetult

(KarS § 16 lg 2). Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. O. Sutt ja

K. Rossman olid seadnud endale eesmärgiks selle, et X1 jäätmete üleandmine O. P. võimalikult

madala hinnaga. Jäätmete vastuvõtmisest saadava tulu jaotamise proportsioon O. P kahjuks

kinnitab süüdistatavate kavatsetust teenida X1 võimalikult palju tulu. O. Sutt oli isikuks, kes

määras kindlaks O. P jäätmete vastuvõtu hinnad selliselt, et need võeti aluseks lepingu

koostamisel. Süüdistatavatele oli teada O. P jäätmete tegelikud jäätmete vastuvõtu hinnad, mis

selgelt eristusid X1 kokkulepitud hinnast. Seega olid süüdistatavad teadlikud oma käitumise

ebaseaduslikkusest ja asjaolust, et väiksem vastuvõtuhind kahjustab kannatanu varalisi huve. K.

Rossmanil nõustus O. Suti määratud hindadega, allkirjastades O. P. kahjulikke lepinguid või

1-21-8803

andes volituse I. S. lepingute allkirjastamiseks. Asjas on leidnud kinnitust, et süüdistatavatel oli

isiklik huvi X1 tegevuse toetamiseks, mis viis süüdistatavate ja kannatanu huvide konfliktini,

millega on tahtlikult põhjustatud kannatanule varalist kahju.

24.1. X1 on saanud süüdistatavate tegevuse tulemusena kannatanu arvelt kasu, mis nähtub X1

poolt oma klientidele kohaldatavatest hindadest. Läbiotsimise tulemusena leiti X1 juhatuse

liikme M. E juurest on märkmed hindadest, mida X1 arvestas aastatel 2018 ja 2019 ise

klientidelt jäätmete vastuvõtmisel: ehitus- ja lammutusjäätmete (17 09 04) hind 54,9 eurot/tonn

ettevõtetele ja 65,1 eurot/tonn eraisikutele; olmejäätmete (20 03 01) puhul 65,9 eurot/tonn

ettevõtetele ja 68,1 eurot/tonn eraisikutele. Tabelist nähtuvad andmeid selle kohta, milline oli O.

P hind X1 , millest saab ettekujutuse vaheltkasust, mida X1 teenis jäätmete vahendamisega O.

P . M. E tabelis leiab kajastamist O. P poolt 2018. a ja 2019. a ehitus- ja lammutusjäätmete

(170904) hind 65,1 eurot tonni kohta. O. P ehitusjäätmete vastuvõtu hindade kohta koostatud

09.04.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et ehitusjäätmeid võeti vastu 2016. a hinnaga 58,95 eurot

(70,74 eurot), 2017 oli hinnaks 62 eurot (74,40 eurot), 2018 aastal 65,10 eurot (78,12 eurot) ja

2019 aastal 65,10 eurot (78,12 eurot). Kui M. E tabelis oli 2018. a kohta märgitud X1 jäätmete

vastuvõtu hinnaks 39 eurot tonni kohta. 2018. a oli O. P ja X1 ehitusjäätmete kokkuleppe hind

28 eurot/tonn, seega sai X1 igalt tonnilt 11 eurot vaheltkasu. X1 on oma klientide puhul

pakkunud väiksemat sissostuhinda, millega on tahtlikult loodud selge konkurentsileelis O. P ees.

Täiendavalt on kohtule esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatavad on X1 vahendusel saanud

vaheltkasu Saaremaalt toodud jäätmete kannatanule üleandmisel. X1 on 2016. aastal andnud O.

P. edasi X80 saadud jäätmeid 145 tonni, mille eest on X1 pangakontole kantud 7314,05 eurot

(50 eurot/tonn). X1 andis jäätmed O. P. edasi 25 eurot/tonn. 2018. aastal on X1 poolt X80

võtnud vastu jäätmeid 48 eurot/tonn, mis on antud O. P. edasi 27 eurot/tonn. Süüdistatavad on

tekitasid teadlikult olukorra, kus jäätmeid ära anda soovivad isikud valiksid X1 , sest vastuvõtu

hinnad olid madalamad kui O. P väravatasud. Soodsama hinna pakkumine klientidele oli aga

võimalik ainult seetõttu, et O. P võttis väga madala hinnaga jäätmeid vastu, millega

süüdistatavad kahjustasid oluliselt kannatanu ärihuve.

24.2. Süüdistatavad on jätnud O. P nõukogu informeerimata X1 kui endaga soetud äriühingust.

Süüdistatavad rikkusid sellega sisesuhtest tulenevaid kohustusi O. P ees, eesmärgiga hoida

jäätmete tasud enda kontrolli all. Kohus leiab, et süüdistatav K. Rossmann rikkunud kavatsetult

lojaalsuskohustusest ja äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustusest tulenevat

käitumisstandardit O. P ees. O. Sutt on seejuures tahtlikult toetanud K. Rossmani õigusvastast

tegevust, sest lepingut ette valmistades on O. Sutt soovinud, et X1 kohaldatav vastuvõtu hind

oleks võimalikult madal. Tal oli ka tahtlus K. Rossmani lõpuleviidud kuriteo osas, sest teadis, et

kokkulepitud hinnad on kannatanule kahjulikud ja X1 majanduslikke huve soosivad, mille

seadis endale ka eesmärgiks.

Vahekokkuvõte

Kokkuvõtlikult kohus leiab, et seadusest ja tehingust tuleneva teisele isikule kohustuse võtmise

õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega, millega on tekitatud suur varaline kahju, on K. Rossman

tegudes KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused. O. Sutti tegevus on kvalifitseeritav kaasaitamisena KarS § 2172 lg 1 – 22 lg 3 järgi.

Tehingud X2ja E. O.

25. Kristo Rossmanile on KarS § 2172 lg 1 alusel esitatud süüdistus selles, et ta on 29.06.2016

allkirjastanud volituse, mille alusel võisid E. O. ja U. S. sõlmida X2O. P nimelt lepinguid vara

rendiks ja ostuks. Tunnistajana üle kuulatud J.S ütluste kohaselt soovis E. O. rentida X2

tellinguid.

25.1. K. Rossmanilt saadud volituse alusel on sõlmitud järgmised rendilepingud:

1-21-8803

- 26.09.2016 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 117666,

- 31.05.2017 sõlmis U. S. O. P esindajana rendilepingud 134420 ja 134418,

- 26.07.2017 sõlmis E. O. O. P esindajana rendilepingu 139811.

X2 edastas 27.11.2017 ja 18.12.2017 O. P. arved R13807 summas 445,55 eurot ja R19198

summas 416,94 eurot. Kohtule esitatud K. Rossmani ja E. O kirjavahetustest nähtub, et

01.09.2017 saadeti renditeenuse arve R13807 (31.08.2017) E. O , kes edastas selle 24.11.2017

K. Rossmanile koos selgitusega: „ütlesid, et saad korra otsast teha ja tegin maksegraafiku neile,

ainult et täna oleks esimene aeg, pärast seda saab joonde juba, sest järgmine on järgmine nädal

ja siis objekt otsas ja saan juba edasi minna“. Nimetatud maksegraafik asub E. O. 21.11.2017

meiliga 26.06.2020 protokolli juures (lisa 1). 25.11.2017 K. Rossmani saadetud vastuses on

kinnitus arve tasumise kohta, kuid ka palve: „tee see arve ise ümber selliselt, et viiteid Soomele

ja kauba vastuvõtjale ei ole“. Samuti saadeti X2 poolt E. O. ile arve 16.11.2017, mille ta saatis

07.12.2017 edasi K. Rossmanile sõnumiga: „…see veel näpistab ehk saaks kanda, peaksin

järgmine nädal X korda saama, siis saan hingata“. K. Rossman palub vastuseks E. O. l arve

ringi teha nii, et sel poleks U. S nime ega muidu objektidel viitavaid kirjeid (25.11.2019

protokoll, 3.7 ja 3.56).

25.2. K. Rossman on andnud ütluseid selle kohta, et tegemist oli Soome projektiga, mille käigus

pidi toodama Eestisse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Need väited ei ole tõesed, sest

rendilepingute eest on X2 tasutud arvete alusel - 30.06.2016 kuni 30.09.2016 väljastatud

arveteni tasus teenuse eest X65 (juhatuse liige E. O. ). 04.11.2016 tasus 31.10.2016 arve eest E.

O. . Perioodi 15.10.2016 kuni 15.08.2017 tasus arvete eest X9 , mille juhatuse liige oli nii E. O.

kui U. S . O. P pidi tasuma E. O. iga seotud äriühingute kulude eest, sest oli tekkinud võlgnevus

X2 ees. Seega olid arved esitatud E. O. korraldatavate ehistustööde eest, millel ei olnud

puutumust O. P . Kui tegemist oleks olnud O. P majandustegevusega seotud kuludega, siis ei ole

pidanud E. O. arveid K. Rossmani ettepanekul tegeliku kulu varjamiseks ümber tegema.

O. P. tuli tasuda K. Rossmani poolt antud volikirja tõttu kokku 4148,43 eurot järgmiselt:

-

25.11.2017 tasuti 445,55 eurot arve nr R13807 alusel;

-

17.12.2017 tasuti 416,94 eurot arve nr R19198 alusel;

-

08.01.2018 tasuti 1244,65 eurot arvete nr R15140, R16199 ja R17214 alusel;

-

13.02.2018 tasuti 1263,36 eurot arvete R19960, R18251 ja R20859 alusel;

-

05.03.2018 tasuti 539, 86 eurot menetlus- ja sissenõudekulu ning

-

15.03.2018 tasuti 238,07 eurot arve nr R21389 alusel

25.3. 26.06.2020 vaatlusprotokollist nähtub, et K. Rossman edastas raamatupidajale arveid

tasumiseks. See, et tellingute eest pidi tasuma E. O. nähtub tunnistaja U. S. ülekuulamisest, kelle

ütluste kohaselt alustati Soomes ehitustöödega, mille jaoks oli vaja tellinguid (fassaaditööd). E.

O. jättis arvete eest tasumata, mistõttu pöörduti võla sissnõudmiseks O. P poole. Seega on O. P

juhatuse liige Kristo Rossman võtnud osaühingule kohustuse, mille rikkus sisesuhtest tulenevat

kohustust tegutseda osaühingu huvides majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohus

nõustub prokuröriga selles, et E. O. eest kohustuste võtmine oli O. P. kahjulik ning ilmselgelt

X2 kasulik. O. P. põhjustati seeläbi varalist kahju kokku summas 4148,43 eurot. Kohus leiab, et

K. Rossman tegutses kavatsetusega, sest ta seadis oma tegevuse eesmärgiks kannatanu varaliste

kohustuste võtmise, mis ei seondu kannatanu ettevõtlusega, millega põhjustati varalist kahju.

26. Süüdistuse kohaselt on K. Rossman O. Suti kaasaaitamisel kahjustanud K. Rossman koos O.

Sutiga O. P huve, kui vaatamata kehtestatud jäätmete vastuvõtu hindadele, otsustati tühistada

kaks E. O. prügiveoga seotud arvet kokku summas 703,06 eurot.

1-21-8803

26.1. 05.12.2018 koostati O. P nimelt E. O. ehitusjäätmete vastuvõtu eest arvet summas 425,30

eurot, mis koosnes tasust ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja konteinerite tühjenduse eest 180,00

eurot. Kohtule on esitatud tõendina R. I 04.12.2018 e-kiri, millega R. I soovib saada O. Sutilt

infot arve kohta. O. Sutt vastab, et „mai 27 on kliendiks E. O. , arve info on 24m3 kasti

paigaldus koos ära veoga, lisaks toimus üks tühjendus“. R. I sai seejärel K. Rossmanilt teada, et

ärgu ta seda veel arveks tehku. R. I teatab seepeale K. Rossmanile, et ehitusjäätmed on juba

programmis ja kaalumajas sees. 06.12.2018 saadetakse O. P poolt E. O. le müügiarve 181453

(30.11.2018) summas 245,30 eurot maksetähtajaga 10.12.2018. E. O. kirjutab 10.12.2018 K.

Rossmanile: „See mu isiklik asi, koristasin vanaema korterit. Kas saad klaarida.“ (25.11.2019

protokoll, 3.40 ja 3.44). 18.01.2019 teatab O. Sutt I. S le, et „palun tühistame E. O. nimelt oleva

arve O. P raamatupidamises süsteemist“. E. O. le edastatakse info arve tühistamisest koos O. P

nimelt koostatud 31.12.2018 kuupäeva kandva kreeditarvega KR-181453 summa 245,30 eurot.

2018 E. O. iga seotud kaalumiste väljavõttest on näha, et tema nimelt viidi prügilasse ehitus- ja

lammutusprahti 20.11.2018 ja 22.11.2018.

26.2. 06.06.2018 O. P saatis X67 31.05.2018 müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot

maksetähtajaga 10.06.2018. Viidatud arvega seoses saatis E. O. 26.06.2018 O. Sutile kirja

palvega, et vaataks arve üle kuna „see oli see X67 arve, mis oli see minu oma ja Sa pidid

annulleerima“. Samal päeval edastas O. Sutt selle kirja I. S ning K. Rossmanile sõnumiga „X67

kaalud kustututakse programmist ja arve tuleb ka annulleerida“ (25.11.2019 protokoll, 3.54).

Seejärel saadetakse 06.07.2018 X67 O. P nimelt kuupäevaga 30.06.2018 kreeditarve nr KR-

180652 summas 277,76 eurot. Tunnistaja Y. R ütluste kohaselt oli tegemist E. O. jäätmetega,

mis oli tekkinud sellest, et E. O. koristas kesklinnas krunti. Arvelt nähtub, et kannatanu juurde

on toimetatud: ehituspuitu, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale.

Jälitusprotokollist nähtub 03.06.2019 kõne, millega K. Rossman ja O. Sutt lepivad kokku arve

tühistamises. K. Rossmani poolt arve tühistamisega O. Suti kaasaaitamisel tekitati O. P. kahju

summas 277,76 eurot.

26.3. Kohus ei nõustu O. Suti kaitsja seisukohaga, et O. Sutt oli kohustatud O. P nõukogu liikme

E. O. korraldusi täitma. Eeltoodud kirjavahetusest on näha, et E. O. pöördub erahuvidest

lähtudes O. Suti ja K. Rossmani poole. Arvete annulleerimine oli aga selgelt O. P

majandushuvidega vastuolus, sest sellisel viisil kasutati õigustamatult kannatanu ressursse

vastutasu andmata. Kohtu hinnangul on O. Sutt ja K. Rossman tegutsenud kavatsetusega, sest

nad seadsid oma tegevuse eesmärgiks kannatanu varaliste huvide järgimise kohustuse

rikkumise, millega põhjustati kahju kokku summas 703,06 eurot.

Vahekokkuvõte

27.1. Kohus aga ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et KarS § 2172

lg 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod (X2ja E. O. iga seotud episoodid) on käsitletavad jätkuva teona, sest

K. Rossman ja O. Sutt on käitunud viisil, kus vastavalt tekkinud vajadusele tegutsetakse

kolmandate isikute huvides O. P. kahjustades. Sellise käsitlusega ei saa nõustuda, kuna üldises

plaanis on kõikidel kuritegelike plaanidega varalist kasu taotlevatel isikutel eelduslikult eesmärk

saada võimalikult suurt kasu. Eeltoodu ei ole piisav, et sedastada süüdistatava poolt toime

pandud kõikide tegude osas ühtset tahtlust ühe jätkuva teo mõttes. Ühe teoga on tegemist siis,

kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja

jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas tegemist on ühe või mitme

erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga

teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest

tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt lähemalt

– 1-15-11032/308, p 34jj).

27.2. Antud juhul on KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod oma olemuselt sarnased,

ühisosa on selles, et need kahjustasid kannatanu huve, kuid osateod ei moodusta tervikut.

1-21-8803

Kõrvaltvaataja pilgu läbi on süüdistatavate poolt sõlmitud X1 kahjulikel tingimustel lepingud,

mis on erinevad sellest, kuidas X2 huvides on antud viimasele volitus kannatanu nimel

tegutsemiseks, mis on oluliselt erinev teoviis kuriteo toimepanemiseks. E. O. arvete

annulleerimine, s.o jäätmete tasuta vastuvõtmine, on seevastu süüdistatava poolt kannatanu

huvide järgimise kohustuse rikkumise tunnustega tegu, mis ei moodusta tervikut teiste

episoodidega. Eeltoodu alusel tuleb K. Rossman ja O. Sutt õigeks mõista X2 ja E. O. seotud

tehingute osas, sest puudub KarS § 2172 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena

suure varalise kahju tekitamine (KarS § 121 p 2 alusel 40 000 eurot).

V

KarS § 3001 lg 1 ja 2 järgi esitatud süüdistusest

28. Kristo Rossmanile ja Ott Sutile on esitatud süüdistus selles, et nemad olles ametiisikuks

KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastases seaduse (KVS) § 2 lg 1 tähenduses, rikkusid teadvalt

ühiselt ja kooskõlastatult toimingupiirangut eriti suures ulatuses. KarS § 121 lg 3 kohaselt on

eriti suur süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot.

K. Rossmani ja O. Suti ametiseisund

29. Kristo Rossman oli kannatanu O. P juhatuse liikmeks, kellel oli lepingust tulenev õigus ja

kohustus võtta vastu otsuseid kannatanu nimel (vt otsuse p 1.1., 14.1.). Kohtupraktikas on leitud,

et ametiseisund saab tuleneda ka tehingust (RKKKo 1-19-10225/120, p 41). Ametiisiku keskne

tunnus - ametiseisund - seisneb KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha avaliku ülesande täitmisel otsus või

toiming, sealhulgas osaleda otsuse tegemises või toimingus või nende sisulises suunamises.

Samas peab KVS § 2 lg 1 nimetatud avalik ülesanne olema ette nähtud vahetult seadusega,

seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav (RKKKo 4-18-616/54, p 36, 37).

Kohus nõustub prokuröriga, et O. P juhatuse liige K. Rossman ja arendusjuht O. Sutt täitsid oma

ametiseisundist tulenevalt avalikku ülesannet.

29.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada vallas või linnas jäätmehooldust, mis tuleb sisustada jäätmeseaduse

kaudu. Jäätmeseaduse 4. peatüki kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud

jäätmehooldus, nähes § 66 lõikes 1 ette vallas või linnas korraldada jäätmevedu määratud

jäätmekäitluskohta valitud ettevõtja poolt ning korraldab § 70 lõike 1 alusel jäätmeveoga

hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse avalikuks

ülesandeks on jäätmete käitlemine alates veost kuni kõrvaldamise ja taaskasutamise

korraldamiseni. Eksitav on O. Suti kaitsja seisukoht, et O. P oleks eraõigusliku juriidilise

isikuna osutanud kinnistute omanikele teenust, sest ülalnimetatud alustel on Pärnu linnal

kohustus korraldada jäätmehooldus linna territooriumil, sestap on tegemist avaliku ülesandega.

29.2. 11.05.2015 Pärnu Linnavalituse korraldusega nr 259 otsustati korraldada

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega riigihange „Pärnu linna korraldatud

jäätmeveo jäätmekäitluskoha määramine“ Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud

jäätmeveo raames kogutavate jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse

kontsessiooni andmiseks ja jäätmete käitluskoha määramiseks. 14.12.2015 Pärnu Linnavalituse

korraldusega nr 691 tunnistati edukaks O. P esitatud pakkumus. 15.01.2016 allkirjastati Pärnu

linna ja O. P. , mida esindas juhatuse liige K. Rossman, vahel hankeleping 2-13.1/22/2016, mille

objektiks on Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete

vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamine. Töövõtja O. P kohustuseks oli

hankida töö teostamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid. Lepingus määrati töövõtja

poolseks tööde esindajaks O. Sutt. Tunnistaja H. R ütlustest nähtub, et O. P võttis üle kohaliku

omavalitsuse seadusest tuleneva kohustuse korraldada kogutud jäätmete vastuvõtmine,

töötlemine ja taaskasutamise teenuse osutamine. Kohus nõustub prokuröriga, et hankelepingu

1-21-8803

sõlmimisega delegeeriti seaduse alusel kohalikule omavalitusele pandud avalike ülesannete

täitmine O. P .

29.3. Seejuures kohus ei nõustu K. Rossmani kaitsja seisukohaga, mille järgi saaks K. Rossman

vastutada ainult siis, kui ta oleks O. P nõukogu liige, seetõttu tulenebki seadusest riigi osaluse

valitseja valitud nõukogu liikme kohustus järgida riigi huve. Kaitsja tugineb Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 05.10.2018 punktis 42 asjas nr 4-18-616, p 43 väljendatud seisukohale,

mille järgi tuleneb seadusest riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liikme kohustus tagada riigi

kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. K. Rossman ega O. Sutt ei ole olnud O. P riigi äriühingu

nõukogu liikmeks, kuid see ei oma asjas tähtsust, sest sama Riigikohtu otsuses punktis 42

selgitatakse, et selline süüdistatava vastutuse küsimus tõusetub juhul, kui ta ei täida avalikke

ülesandeid seadusest ega tehingust tulenevalt. Süüdistatav vastutaks nõukogu liikmena juhul,

kui tal puuduksid lepingust ja ametijuhendist tulenevad kohustused avaliku ülesande täitmiseks,

sest sellisel juhul seisneb avalik ülesanne äriühingus riigi huvide tagamises.

K. Rossman juhtis O. P juhatuse liikmena igapäevast majandustegevust ja sõlmis vajalikud

lepingud, et täita O. P poolt hankelepinguga võetud kohustused. K. Rossman oli seega KVS § 2

lg 2 p 1 ja 2 tähenduses ametiisikuks, kellel oli lepingust tulenevast ametiseisundist õigused ja

kohustused teha otsuseid ja toiminguid avaliku ülesande täitmiseks.

29.4. Pärnu linna ja O. P sõlmitud hankelepingus oli osaühingu esindajaks märgitud Ott Sutt.

Riigihanke lepingu sõlmise ajahetkel oli kehtiv O. Suti 01.02.2015 tööleping nr PP-36 ning

01.08.2014 tutvustatud ametijuhend. O. Sutiga sõlmitud töölepingust tulenevalt oli O. Suti

kohustuseks teha kokkulepitud tööd ning erikorralduseta täita need ülesandeid, mis tulenevad

töö iseloomust või töö üldisest käigust. O. Suti üheks olulisemaks töö eesmärgiks oli

ametijuhendi kohaselt tagada ettevõtte probleemideta ja tulemuslik toimimine, sh oli tema

ülesandeks korraldada O. P jäätmekäitlussüsteemide hooldust, arendamist ja täiendamist. O.

Sutil oli seega O. P ülesannete täitmisel ametiseisund, sest ta võis hankelepingust tulenevat

avalikku ülesannet täita läbi erinevate otsuste kui ka toimingute (KVS § 2 lg 2 p 1, 2).

O. Suti puhul tuleb veel võtta arvesse seda, et ta ei saanud iseseisvalt O. P. rahalisi kohustusi

võtta, seetõttu tuleb tema suhtes kõne alla ka otsuste sisuline suunamine. Rahalise kohustuse

kaasa toova otsused tegemiseks pidi tal olema juhatuse liikme kooskõlastus. Seega oli O. Sutil

pädevus mõjutada O. P rahaliste kohustuste võtmist (nt rendilepingud), et korralda

jäätmekäitluse O. P asukohas (vt otsuse p 14.2). O. Suti tegevuse tulemusena sõlmiti X1ja X15

lepingud masinate rentimiseks. O. Suti poolt on korraldatud K. Rossmani poolt mitmete

lepingute allkirjastamised (17.04.2017, 25.05.2017, 08.06.2017, 15.06.2018, 08.08.2019 O. Suti

e-kirjad K. Rossmanile), 10.07.2019 kirjavahetus O. Suti ja R. I vahel, 04.10.2018 ja

07.03.2019 e-kirjad I. S. X1 hinna kohta ja personalirendist ning 04.10.2017 O. Suti ja K.

Rossmani e-kirjad X15 üürilepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et O. Suti tööülesannete mahtu ja

pädevuse ulatust arvestades tuleb tema osatähtsust O. P otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel

lugeda oluliseks, s.t ametiisiku staatust loovana (RKKK 3-1-1-95-12, p 14.2).

29.5. O. Suti kaitsja esitatud vastuväite kohaselt sõlmiti O. Sutiga 28.06.2010 tööleping, millega

Ott Sutt asus O. P. tööle 28.06.2010 keskkonnaspetsialisti ametikohale. Lepingus ei olnud

märgitud, et O. Sutt oleks olnud ametiisik. Alates 01.08.2014 sõlmiti Ott Sutiga tööleping nr PP-

36, mille kohaselt asus Ott Sutt tööle arendusjuhi ametikohal. Töölepingut on täiendatud ja

muudetud igal aastal alates 2016. a kuni 2019. a, mille üheks osaks on olnud arendusjuhi

ametijuhend. O. Sutiga sõlmitud töölepingud ja tema allkirjastatud ametijuhendites ei ole

märgitud, et O. Sutt oleks ametiisik, kuid see ei oma ka asjas tähtsust. Oluline on füüsilise isiku

poolt äriühingus avalikke ülesannete täitmine, mis on antud juhul selgelt piiritletud (vt ülal).

29.6. O. Suti kaitsja on leidnud, et avalikes huvides tegutsemine ei ole piisav, et tegevust

määratleda avaliku ülesandena. Nõustuda tuleb kaitsja seisukohaga, et avalikes huvides osutatud

teenus peab olema selline, et teenuse toimimise eest jääb vastutama seaduse alusel riik või

1-21-8803

kohalik omavalitsus. Kuid O. P on eraõigusliku juriidilise isikuna võtnud endale kohustuse

jäätmete käitlemiseks, millega on avalik ülesanne antud eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Äriühingu juhatuse liikmega K. Rossmaniga sõlmitud käsundusleping ja O. Sutiga sõlmitud

töölepingust tulenevad kohustused süüdistatavatele, kes on vastutavad avaliku ülesande täitmise

eest. Seega ei ole avaliku ülesande eest vastutavaks inimeseks kohaliku omavalitsuse ametnik,

vaid süüdistatavad, kes olid kohustatud tegutsema O. P poolt hankelepinguga võetud kohustusi

täites. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et O. Sutt võis olla (keelu)eksimuses, sest ei ta

teadnud sellest, et ta on ametiisikuks. Kahtlemata teadis O. Sutt, et töölepingust ja

ametijuhendist tulenes kohustus järgida O. P huve, täita hoolsusnõudeid ja lojaalsuskohustust,

mis konstitueerib tema ametiseisundi, mistõttu on ainetu rääkida O. Suti teadmatusest.

Äriühingute tegevused olid läbi põiminud selliselt, et X1 edukust mõjutasid O. P sõlmitud

tehingud, mis oli O. Sutt äratuntav. Jälitusprotokollist nähtuvad kõned nt 30.07.2019 ja

22.07.2019, milles O. Sutt ja K. Rossman arutlesid omavahel, kuidas X1 tööd korraldada. Kohus

leiab, et O. Sutt oli teadlik oma käitumise keelatusest, st süüdistatav oli teadlik oma

ametiseisundist, mis kätkes kohustust järgida O. P huve.

29.7. Kohus leiab, et Pärnu linnaga sõlmitud hankelepingust tulenevalt ning O. P sõlmitud

käsundus- ja töölepingu alusel tekkis nii K. Rossmanil kui ka O. Sutil õigus ja kohustus täita

avalikku ülesannet. Ametiseisundist tulenevalt olid süüdistatavad ametiisikuteks KarS § 288 lg 1

ja KVS § 2 lg 2 tähenduses. Süüdistatavatega sõlmitud lepingutes oli sätestatud

konkurentsikeeld ja kohustus olla lojaalne O. P , seega oli neile teada, et nad peavad O. P ning

enda (sh endaga seotud juriidiliste isikute) vahelist huvide konflikti vältima.

Toimingupiirangu rikkumine

30. Süüdistuse kohaselt on Kristo Rossmani otsusel ja Ott Suti suunamisel sõlmitud kannatanu

O. P nimel süüdistatavatega seotud juriidiliste isikutega (X1 ja X57 ning X15 ) lepinguid, mille

kogumaht ulatus oktoober 2019 seisuga üle eriti suure ulatuseni kokku summas 636 764,03

eurot. Lepingute sõlmimise eesmärgiks oli süüdistatavatele tehtud etteheite kohaselt O. Suti ja

K. Rossmani enda majanduslik huvi, s.t saada lisatulu äriühingute varade arvelt vähemalt suures

ulatuses.

30.1. Toimingupiirangut rikkudes on sõlmitud järgmised lepingud

1) X1 ja O. P vahelised lepingud:



01.02.2016 rendileping nr 19 koos rendi üldtingimustega ja 12.09.2016 lisaga nr 1

(Renault Kangoo, XXX ),



01.03.2016 teenuseleping P-16003 koos 01.09.2016 lisa nr 1 (heakorratööd),



01.05.2016 rendileping nr 23 koos rendi üldtingimuste ja 01.06.2017 lisaga nr 1

(sõiduauto Mercedes Benz Vito, XXX ),



01.09.2016 rendileping üldtingimuste (konkslift veoauto Iveco, XXX ) ja 01.04.2017

lisaga nr 1,



11.10.2016 teenusleping P-16013-1 üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ja 01.07.2017

lisa nr 1 (ekskavaator-ümberlaadur Terex TM 180),



01.12.2016 rendileping üldtingimuste ja 01.04.2017 lisa nr 1 ning 01.06.2017 lisaga nr 2

(konkslift veoauto Scania, XXX ),



01.01.2017 teenuseleping AA-36 (sorteerimis- ja abitööde teostamine),



15.05.2017 teenuseleping P-17005 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator

TEREX-FUCHS XXX ),



01.06.2017 teenuseleping P-17005-1 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator

TEREX-FUCHS XXX ),



23.06.2017 rendileping üldtingimustega (konkslift veoauto Scania, XXX ),



01.09.2017 teenuseleping P-17006 üldtingimuste ning 01.11.2017 lisaga nr 1 ja

01.10.2018 lisaga 2 (traktor New Holland T7550),

1-21-8803



01.03.2019 teenusleping P-01-03-19 (ehitus- jm jäätmete sorteerimine),



07.03.2019 teenusleping P-190301 üldtingimustega (materjalikäitlus-ekskavaator

Liebherr Litronic),



20.03.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO

TS5220),



01.05.2019 teenuseleping P-190301-2 üldtingimustega (trummelsõel TIM ENVIPRO

TS5220.

Nimetatud lepingute alusel on X1 poolt esitatud O. P. arveid kokku summas 507 426,58 eurot.

Tunnistajana üle kuulatud M. E ja W. S ütluste kohaselt on X1 ja O. P vahel sõlmitud lepingud

sõidukite ja masinate rentimiseks, mida kasutati O. P platsil ja huvides, milles puudub ka

vaidlus, mille kohta on teiste tunnistajatega haakuvaid andnud ütluseid kannatanu juhatuse liige

S. N. O . X1 sõlmitud lepingute alusel tehti töid ka pärast K. Rossmaniga ja O. Sutiga

lepinguliste suhete lõpetamist. 22.01.2020 teostatud vaatluse käigus selgus, et O. P

territooriumil olid järgmised X1 renditud masinad: 1) materjalikäitlusmasin Terex Atlas TM

180; 2) ratasekskavaator Liebherr A924 C Litronic; 3) roomikekskavaator XXX; 4)

materjalikäitlusmasin Terex-Fuchs XXX; 5) trummelsõel TIM Envipro TS5220. Puudub vaidlus

selles, et X1 on osutanud teenuseid O. P .

2) X57 ja O. P vaheline leping:



01.03.2017 rendileping (roomikekskavaator (XXX) koos tingimustega.

Nimetatud lepingu alusel toimunud rendi eest tasus O. P kokku 51 009,60 eurot.

3) X15 ja O. P vaheline leping:



01.09.2017 teenusleping, mille alusel X15 müüb ja O. P ostab äriühingu poolt pakutavaid

tehnika ja seadmete hoolduse ja remondiga seonduvaid varuosasid ja teenuseid. Lepingu

alusel on O. P. esitatud arveid kokku summas 78 327,85 eurot. K. Rossmani ja S. N. O

ütluste kohaselt on X15 kannatanule varuosasid müünud ja teenuseid osutanud.

30.2. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud

toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga

seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust

või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik

korruptsiooniohust. Antud juhul ei oma tähtsust K. Rossmani kaitsja seisukoht, mille järgi ei ole

tuvastatud, et eelviidatud riigihankega ei kaasnenud õigust, kohustust ega pädevust rentida või

hooldada eelimetatud masinaid. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis

toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda. Toimingupiirangut rikutakse

juba ainuüksi ohu loomisega, ohu realiseerumine pole vajalik (RKKKo 1-19-5367/144, p 28,

29). KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt

KarS § 3001 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku

kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik

osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste

tekitamisele (RKKKo 3-1-1-98-15, p 92). Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid

abstraktne ohudelikt. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse

tegemine ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid

rikkumise kvantitatiivne mõõde (RKKKo 1-18-7408/62, p 18). Kaitsja poolt esile toodud

argument, et X1 sõlmitud lepingud olid sõlmitud O. P. soodsatel tingimustele ei oma tähtsust,

sest koosseisulise tagajärjena ei hinnata kannatanule kahju tekkimist. Kohus leiab, et

toimingupiirangu rikkumise tuvastamiseks peab olema tuvastatud avaliku ülesande täitmisega

seotud otsused või toimingud, mis antud juhul on hankelepingu eesmärgist lähtudes

rendilepingu sõlmimine masinate ja seadmete kasutamiseks prügilas, mis toetas O. P tegevust

jäätmete kõrvaldamiseks ja taaskasutamiseks.

1-21-8803

Kohus ei nõustu K. Rossmani kaitsja seisukohaga, et olukorras, kus eraõiguslikule juriidilisele

isikule omistatakse avaliku ülesande täitmine läbi tehingu, peaks jaatama KVS § 2 lg 2

sätestatud otsuse või toimingu tegemist üksnes juhul, kui sellise otsuse või toimingu tegemise

õigus või kohustus tekkis selle sama tehingu (hankelepingu) tagajärjel. Hankelepingu eesmärk

oli prügi käitlemine ja jäätmete taaskasutusele võtmine, mille teostamiseks on otsuse 30.1.

nimetatud lepingute sõlmimine vajalik, sest ilma masinateta ei ole võimalik Pärnu linna ees

võetud kohustusi täita. Seega on need lepingud olemuslikud seotud hankelepingu täitmisega.

O. Sutiga ja K. Rossmaniga seotud juriidilised isikud

31.1. X1 (uue nimega X21 ) juhatuse liige oli alates 30.08.2015 M. E . Kuigi äriregistri

andmetel oli juhatuse liikmeks M. E , korraldas O. Sutt X1 majandustegevust ja K. Rossman

toetas O. Suti tegevust seda heaks kiites (vt lähemalt süüdistatavate ja X1 seotuse kohta otsuse

p-s 16.1.).

31.2. 01.03.2017 sõlmiti X57 ja O. P vahel rendileping roomikekskavaatori JCB JS160

rentimiseks. Tunnistaja R. O ütluste kohaselt on nimetatud masina müünud X1 , mida esindas O.

Sutt. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et O. Sutt on saatnud endale X57 arvet

puudutavad andmed, et teha arve O. P . Samuti nähtub 25.11.2019 ja 28.10.2019 asitõendite

vaatlusprotokollidest, et O. Sutt on saatnud 11.06.2018 e-kirja R. O , et ta allkirjastaks X57 ja

O. P vahelise lepingu. M. E arvutist leiti dokument märkmetega, mille järgi tuleb saada tunnid

O. P , seejärel teha arved X57 . Seega oli rendilepingu sõlmimine ja täitmine O. Suti poolt

kontrollitud. X57 nimel on tehtud leping üksnes X1 seose varjamiseks. Roomikekskavaatori eest

tasus O. P 51 009,60 eurot renti, millest X1 kanti kokku 49 423,80 eurot.

31.3. X15 (XXX ) juhatuse liige oli 18.07.2017 kuni 12.08.2020 M. R . Kohtuistungil on

tunnistajana üle kuulatud X15 töötajad Z. A ja S. U , kelle ütluste kohaselt oli Ott Sutt oli X15

osanikule Z. A heaks sõbraks. O. Sutt aitas S. U raamatupidamisega ja tutvustas talle O. P

tööolusid ja -protsesse. Tunnistaja S. U e ütluse kohaselt sai ta Z. A käest töökäske. X15 tegevus

oli seotud O. P masinate hooldamisega ja tegi O. P asukohas nõrkvoolutöid, mille kohta on

tunnistaja andnud ütluseid O. P tootmisjuht W. S . O. Suti kaitsjaga võib nõustuda, et Z. A oli

tegev X15 , tehtud tööde eest on kannatanule esitatud arveid. Siiski asub kohus seisukohale, et

Z. A oli üheks juhiks, kuid tema kõrval tegutses faktilise juhina O. Sutt, kes suunas X15

tegevust.

O. Sutt omas juurdepääsu X15 asuvale pangakontole XXX SEB Pank AS-is. Samuti oli andis

Z. A ütluseid selle kohta, et O. Sutil oli alates 16.08.2017 kuni 01.10.2019 internetipanga

kasutamisõigus ning võis kasutada äriühingu pangakontoga seotud pangakaarti (07.08.2020 nr

XXX AS SEB Pank vastus). Tunnistajana üle kuulatud Z. A selgitas, et O. Suti käes oli

äriühingu pangakaart ja ta omas pangakontole juurdepääsu, seejuures aitas O. Sutt teha arveid.

Tunnistaja Z. A ütluste kohaselt oli O. Sutt talle abiks. Ometigi oli O. Suti osatähtsus X15

suurem, sest O. Sutt leppis 16.08.2017 ja 21.08.2017 e-kirjavahetuses raamatupidajaga L. M

kokku raamatupidamisteenuse osutamiseks (vt 04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll).

31.10.2017 e-kirjavahetusest nähtuvalt täidab O. Sutt X15 nimelt dokumente volitatud isikute

jaoks, lisades juurde „lisaks plaanin ettevõte käibemaksukohuslasena arvele võtta, tegin selle

kohta samuti taotluse valmis“.

Asjaolule, et X15 juhtimisel oli O. Sutil suure roll osutavad e-kirjad S. U e ja O. Suti vahel

07.05.2019, milles S. U küsib, mis hinnaga võib õli välja müüa. 22.05.2019 selgitab O. Sutt S.

U , et viimane saadaks välja kordusarved. 10.06.2019 on O. Suti ja Z. A vaheline suhtlus, kus Z.

A küsib, mis saab kompressorist. O. Sutt vastab: „Väiksem meile, suurem O. P “ seepeale Z. A

küsib üle: „Meile, kas X1 või X15“, millele saab vastuseks „X1 “. Täiendavalt saab tuge

seisukohale, et O. Sutt korraldab X15 majandustegevust vestlustest Z. A 26.07.2019 ja S. U ega

02.08.2019. Nendest kõnedest on näha, et O. Sutt ütleb, kuidas S. U ja Z. A peavad osaühingu

huvides tegutsema, et X15 tööd saaks tehtud ja arved koostatud (vt 03.11.2020 jälitusprotokoll).

1-21-8803

O. Sutt oli seega isikuks, kes korraldas X15 majandustegevust olles sellega osaühingu üheks

faktiliseks juhiks ja kasusaajaks. Kohus nõustub prokuröriga selles, et O. Suti seosest X1 ja X15

oli teadlik O. P juhatuse liige K. Rossman, aktsepteerides ja toetades O. Suti tegevust.

30.4. O. Sutt osales O. P arendusjuhina ja K. Rossman juhatuse liikmena otsuste tegemisel,

millega renditi X1 tehnikat ja telliti teenuseid, mis olid vajalikud hankelepingu täitmiseks.

Tunnistaja M. E ütluste kohaselt aitas O. Sutt X1 tööd organiseerida, et osaühing oleks O. P

koostööpartneriks. Vaidlust ei ole selles, et X1 renditud tehnikat kasutati O. P , samuti kasutati

renditööjõudu, mille kohta on andnud ütluseid K. Rossman (W. S ja E. A ütlused). Tööliste

veoks renditi X1 busse. O. P koostööpartneriks oli ka X15 , et remontida X1 hankelepingu

täimiseks renditud tehnikat ja O. P. kuuluvaid masinaid. K. Rossman ütluste kohaselt tagas X15

selle, et masinad oleksid töökorras. O. Sutt on kooskõlastatult K. Rossmaniga juhtinud X1 ja

X15 , sest K. Rossman teades O. Suti poolt nimetatud osaühingute tegevuse juhtimisest ei

takistanud seda ja lubas S. Sutil O. P lepinguid ette valmistada. Lepingud on sõlmitud

allkirjaõigusliku isiku K. Rossman poolt, kuid O. Sutt kooskõlastas lepingute tingimused, osales

hindade läbirääkimises ja kinnitas O. P. vajadust lepingu sõlmimiseks. Kui X1 ja X15 olid arved

esitanud, oli O. Sutt ja K. Rossman pädevuses esitatud arvete õigsuse kinnitamine (28.04.2021

asitõendi vaatlusprotokoll). K. Rossmani sõnutsi oli O. Sutt tema „parem käsi“, kellelt sai

otsuste tegemiseks vajaliku teabe. K. Rossman on saanud O. Sutilt vastutasuks kasutada

osaühingute rahalisi vahendeid (vt otsuse p 31.1.). Seega on leidnud tõendamist, et K. Rossman

poolt otsuste vastuvõtmine oli O. Suti suunamise tulemus.

KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt on seotud isikuks isik, kelle tegevus ametiisikut väljaspool

ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. X1, X57 ja X15 hea majandustulemus sõltus

konkurentsieelisest, mis seisned süüdistatavatelt saadavast teabest (jäätmete vastuvõtu-,

rendihinnad jne) ja O. Suti poolsest osaühingute majandustegevuse korraldamisest. Kohus leiab,

et K. Rossmanil ja O. Sutil olid läbipõimunud majanduslikud suhted ja huvid X1 , X57 ja X15,

mistõttu tuleb viimati nimetatud osaühinguid käsitleda seotud isikutena KVS § 7 lg 1 p 4

tähenduses. KVS § 11 lg 1 p 1 on ametiisikul keelatud otsuse või toimingu tegemine, kui otsus

või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Seega on O. Sutt ja K.

Rossman rikkunud toimingupiirangut, sest K. Rossmanil ei võinud teha otsuseid (sõlmida

lepinguid või korraldada lepingu sõlmimine volitatud isiku kaudu) ja O. Suti ei võinud osaleda

ega suunata otsuste tegemist seotud isikute X1 ja X15 suhtes.

O. Suti ja K. Rossmani majanduslikud huvid

31. KVS § 11 lg 1 p 2 alusel on ametiisikule keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui

ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis

võib mõjutada toimingut või otsust. Asjas on leidnud tõendamist, et lepingute sõlmimine X1ja

X15 lähtus süüdistatavate majanduslikust huvist, sest nad said isiklikku kasu X1 ja X15

laekunud raha kasutades.

31.1. O. Sutt oli X1 ja X15 faktiliseks juhiks, kes korraldas osaühingute majandustegevust,

samuti kontrollis raha kasutamist, mille kohta on esitatud kohtule tõendina 07.11.2019 asitõendi

vaatlusprokolli lisa 2. Vaadeldi läbiotsimisel ära võetud O. Suti arvutist leitud faili, mis sisaldas

tabelit O. Suti ja K. Rossmani isiklike kulutuste kohta (edaspidi: O. Suti tabel). Tabelis oli leht,

kuhu oli kirjutatud: „Tabelisse on arvestatud pool summast, mis Ott peab Kristole andma, kuna

50% on Oti X58 või X59 “. Järgnevalt on tabelis näha rahasummad, mille järel oli „+“ või „-“

märk, viimasel märgistati K. Rossmanile üle kantud rahasummasid. Näiteks on tabelis 17.10

kuupäevaga kanne „-500 X Kr kanne 50%.“ X kontole on kantud 1000 eurot. Tabelis on

summasid, mis on poolitatud nii, et väljaminekutest jaotuksid täpselt pool K. Rossmani ja O.

Suti vahel. Näiteks on tabeli viiendas reas „40,84 X27 27 sep“, millele vastab X27 27.09.2018

arve A-180955868 summas 8,67 eurot ilma käibemaksuta (pool summast on 40,84 eurot). Iga

tehtud kulust pooles summas sai O. Suti poolt peetud arvestuse järgi ka K. Rossman kätte oma

1-21-8803

osa X1 ja X15 rahadest. Kokku on K. Rossman saanud siis selle summa ulatuses oli K.

Rossmanil õigus ka ise saada äriühingust hüve, s.o tabeli järgi kokku summas 6136,32 eurot.

X1 seotud majanduslikud huvid

31.2. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (arved, kviitungid) nähtub, et süüdistatav O.

Sutt on maksnud X1 pangakaardiga endaga seotud kulutuste eest või on ta X1 kontolt tehtud

ülekanded kulude eest, mis kajastuvad ka ülalnimetatud O. Suti tabelis. X1 raha on O. Sutt

kasutanud enda tarbeks kokku summas 19 055 eurot järgmiselt:

1.) X28 05.07.2018 arve 041164 summas 477,34 eurot. Arve eest tasus O. Sutt X1

pangakaardiga. M. E ütluste kohaselt võis O. Sutt teha kulusid töömeestele kindlaid ja riideid

ostes. Antud alusel osteti sportsokke, nokamüts, lühikesed sportpüksid, treeningsärk ja kaks

paari tennise mängimiseks mõeldud jalanõusid. Tegemist ei olnud tööriietusega, mistõttu ei ole

usutav, et see oli vajalik X1 töötajatele prügilas. Küll aga oli O. Sutt K. Rossmani ütluste järgi

tennise huviline, millest ka O. Suti huvi spordiriiete vastu.

2.) O. Suti tabelist leiab ajavahemikul 08.10.2018 kuni 21.06.2019 kohta seoseid kuluarvestuse

ja X12 arvete 27, 28, 29 ja 35 kokku summas 11 223,83 eurot. Arvetele märgitud summad on

märgitud O. Suti tabelisse: 09.10 kuupäevaga sisse kantud summa 913,6 eurot, mis on pool arvel

nr 27 summast koos käibemaksuga, arve nr 28 on kantud tabelisse kuupäevaga 03.11 ja summas

2362,62 eurot koos märkusega „oti maja ehitus,“ arve nr 29 on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 05.12 ja summas 1088 eurot ja arve nr 35 on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga

21.06 ja summas 464,65 eurot.

3.) X27 20.09.2018 arve A-180954393 summas 26,57 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 20.09 ja summas 11,07 eurot ning arve sisuks märgitud PHL 45x45x3000 kuusk 27

JM.

4.) X27 20.09.2018 arve A-180954417 summas 4,65 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 20.09 ja summas 1,94 eurot, arve järgi on soetatud pintsel ja kiilankur.

5.) X29 24.09.2018 arve 22732763 summas 488,33 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 24.09 ja summas 203,47 eurot.

6.) X27 26.09.2018 arve 0762611 summas 8,13 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga

26.09 ja summas 6,78 eurot.

7.) X27 27.09.2018 arve A-180955865 summas 98,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 27.09 ja summas 40,84 eurot.

8.) X29 28.09.2018 arve 22749643 summas 16,07 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 28.09 ja summas 6,7 eurot.

9.) X29 29.09.2018 arve 22750819 summas 20,13 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 29.09 ja summas 8,39 eurot.

10.) X29 30.09.2018 arve 22754478 summas 146,15 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 30.09 ja summas 60,9 eurot.

11.) X29 05.10.2018 arve 22770586 summas 600,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 05.10 ja summas 250 eurot, lisatud on märkus „oti värvid, pahtlid jm.“

12.) X23 15.10.2018 arve 180230369 summas 1532,89 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 15.10 ja summas 638,71 eurot

13.) X30 29.10.2018 arve 077460 summas 31,26 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga

29.10 ja summas 13,03 eurot.

14.) X31 31.10.2018 arve 177224 summas 29,83 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga

31.10 ja summas 14,92 eurot.

1-21-8803

15.) X32 31.10.2018 arve 2015961 summas 360,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 31.10 ja summas 150 eurot

16.) X30 05.11.2018 arve 078984 summas 66,76 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga

05.11 ja summas 33,38 eurot

17.) X33 05.12.2018 arve 18132 summas 834,00. X33 esindaja I. R. O poolt on menetleja

edastatud kirjavahetuse G. D , milles viimane teatab 04.12.2018, et kaupade eest tuleb teha arve

X1 ning märkida selgitused „puitdetailid“. Tunnistajana I. R. O ütluste järgi oli G. D mööbli

tellijaks, kes soovis arve väljastamist X1 . Mööbel paigaldati I. R, O ütluste järgi aadressil X

teel. Nimetatud arve on O. Suti tabelisse kuupäevaga 05.12 summas 208,5 eurot.

18.) X34 17.01.2019 arve 1047888 summas 301,80 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 17.01 ja summas 125,75 eurot koos märkusega „oti suusad.“

19.) X35 21.01.2019 arve 29003248 summas 123,48 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 21.01 ja summas 51,45 eurot

20.) X28 15.03.2019 arve 045810 summas 117,50 eurot, millelt nähtub, et ostetud on juunior

suurus ujumisprillid ja beebile kummikud, samuti S suurus riided ja jalatsid.

21.) X27 03.04.2019 arve A-190415506 summas 434,40 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 03.04 ja summas 181 eurot koos märkusega „ott terass“. Arvel on näha kauba

nimetusena IM50x100x6000 ja IM50x150x6000.

22.) X36 18.04.2019 arve 3856899 summas 598,90 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 18.04 ja summas 299,5 eurot koos märkusega „Ott telefon huawei X“. Arvel on

märgitud kauba saajaks Ott Sutt ning 15.10.2019 läbiotsimise ajal oli telefon G. D käes.

23.) X27 21.05.2019 arve A-190527308 summas 100,10 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 21.05 ja summas 41,71 eurot koos märkusega „oti puit“. Arvel on kaubana kirjas

jooksvameetriga kuusk.

24.) X27 20.05.2019 arve A-190526775 summas 304,52 eurot, millele on märgitud kontaktiks

X ning kaubaks terrassi ehituseks vajalik materjal.

25.) X30 21.05.2019 arve 022508 summas 158,40 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 21.05 ja summas 66 eurot koos märkusega „ott sokliplaadid.“ O. Suti seost kinnitab

21.05.2019 pealt kuulatud telefonivestlus Ä. G .

26.) X37 14.06.209 arve PF10446 summas 24,04 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis kuupäevaga

14.06 ja summas -10,02 eurot koos märkusega „topsid valgeranda, ott ostis pakendikeskusest.“

27.) X38 16.06.2019 arve 112051012 summas 45,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 16.06 ja summas 18,75 eurot koos märkusega „aku otile.“

28.) X30 29.06.2019 arve 072952 summas 477,99 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 29.06 ja summas 199,17 eurot koos märkusega „Ott akutikksaag ja akud.“

29.) X27 10.07.2019 arve A-190740874 summas 94,68 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 10.07 ja summas 30,45 eurot koos märkusega „Oti terassilauad“. Arvel on näha, et

materjali 28x120x3600 maksumuseks on 60,90 eurot.

30.) X39 10.07.2019 pakkumine P19127588 summas 81,74 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 10.07 ja summas 34,06 eurot selgitusega „kompressor Otile X68 -st.“

31.) X40 16.07.2019 arve EL213 summas 257,52 eurot. Tunnistajana üle kuulatud Y. V ütluste

kohaselt on arve alusel tehtud töid X asuvas korteris. Arve koostamiseks X1 nimele sai Y. V

andmed E. A käest.

1-21-8803

32.) X41 05.08.2019 arve 107380 summas 175,00 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 03.08 ja summas 72,92 eurot koos märkusega „Ott aiavooliku rull, X69 “. Selline

voolik asus ka O. Suti elukohas (04.08.2020 protokoll). Arvele on märgitud kontaktisikuks Ott

Sutt.

33.) X27 12.08.2019 arve A-190849419 summas 9,36 eurot, mis kajastub O. Suti tabelis

kuupäevaga 12.08 ja summas 3,91 eurot koos märkusega „ott pintslid.“

31.3. O. Suti tabelis on lisaks eelnevale veel kandeid, mis selgelt tõendavad O. Suti ja K.

Rossmani majanduslikke huve X1 , millest olulisemad on järgnevad:



2220 kr ümbrikust otile 12.okt



1159 venelase summa (pool) 12.okt



-45 kr pliidipuud (kompostist) 12.okt



800 juhtmed, Sika.1600 kokku 30.nov



-10,71 Kr bagi suunatuled, releed jms 13.dets



-7,27 Kr mersu stabikad intercar 21.nov



-107,86 Kr katusealuse puit 03.apr



-50 konteinerite rent sula 100



-35 PR sulas saadud raha



-50 kunni lihad Kr omad



-48,13 Kr MB S-i piduri kettad



9,31 ott värvid, X68



-37 kr aia puit 17.juuli

Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud O. Suti poolt järjepidev X1 laekunud raha

kasutamine ja arvestuse pidamine nii, et ka K. Rossman saaks oma osa tulust kätte. X1 varade

eest on kantud järgmised O. Sutiga seotud kulud summas 19 268,34 eurot, millele lisandub O.

Sutt poolt X1 pangakaardiga ajavahemikul 2018 veebruar kuni 2019 august sularaha

väljavõtmised kogusummas 64 715 eurot ja ülekanded O. Sutile kuuluvatele pangakontodele

summas 29 050 eurot (14.11.2019 vaatlusprotokoll). Tunnistajana on üle kuulatud O. Suti K. A ,

kelle ütluste järgi on ta andnud 50 000 eurot: ca 30 000 eurot (korteri müügist 2012. aastal), 20

000 eurot metsamüügist aastatel 2016-2017. Tuleb aga silmas pidada, et O. Sutt on aastatel 2015

kuni 2019 teinud oma kontole sularaha sissemakseid kogusummas 99 860,00 eurot. K. A poolt

väidetavalt üle antud summad on ikkagi väiksemad, kui O. Sutil oli sularaha, mis suures osas

pärines X1 .

31.4. Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt on 09.04.2019 ostnud 6000 euro eest sularahas X

linnas, X külas, X asuva korteri. Korteri remondiks on tehtud kulutusi X1 pangakontolt summas

4417,90 eurot (andmed on koondatud süüdistusakti lisa 6). 09.10.2019 asitõendi

vaatlusprotokollis nähtub X1 poolt tasutud arved on seostatud korteris nähtavaga. Kohtule

esitatud MTA vastusest 27.05.2021 nr 12.2-3/050708-30-1 nähtub, et X1 varade eest remonditi

O. Sutile kuuluvat korterit. X1 juhatuse liikme M. E ütluste kohaselt on selles korteris remonti

tehtud, mis oli mõeldud investeeringuna. Maksumenetluses koostas M. E arve X1 30.06.2020

arve nr 1933, millest nähtub korteriga kulutuste kandmine 8500 eurot, mille hüvitamist O. Sutilt

nõutakse. Tunnistajana üle kuulatud M. E ütluste kohaselt nimetatud arvete tasumine X1 poolt

olnud seotud Ott Sutile antud laenuga, mis on tagasi makstud. Teiste arvete puhul selgitatud, et

tegemist on X1 ettevõtluskuluga. Arve on koostatud siis, kui maksumenetluses oli selgunud

kulu, mis ei ole seotud X1 ettevõtlusega, seetõttu ei ole kohtu hinnangul usutavad M. E

selgitused, et osaühingu huvides oli korteri edasimüügist tulu teenida. M. E ei omanud kulude

tegemise ajal kontrolli O. Suti tegevuse üle. Kohtule on esitatud X1 ja Ott Sutt vahel sõlminud

05.03.2019 kokkuleppe, mille kohaselt teostab X1 oma vahendite eest korteri remonttööd ning

see on käsitletav O. Sutile antud laenuna. Väidetav laen kuulus tagasimaksmisele pärast korteri

1-21-8803

müüki. Ilmselgelt oli aga O. Sutil majanduslik huvi X1 rahade kasutamiseks et teenida korteri

edasimüügilt tulu.

31.5. Täiendavalt leiab asjas kinnitust asjaolu, et O. Sutt käsutas X1 rahalisi vahendeid, kogudes

klientidelt jäätmete eest üle antud raha enda kätte. 10.03.2020 vaatlusprotokolli kohaselt

vaadeldi O. P kaalumajaprogrammi koos O. Suti pangakonto väljavõttega, millest nähtus, et ta

on võtnud summas 1094 eurot jäätmed O. P. vastu X1 nimel, mille eest füüsilistest isikutest

klientidelt saadud tasu on O. Sutt lasknud kanda enda isiklikule pangakontole. O. Sutt on saanud

enda kätte järgmised rahasummad:

1) 15.04.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 440 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „Orunurga“. 02.05.2019 maksis Z. K teenuse eest O. Sutile 62,00 eurot

(04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokoll). Tunnistaja Z. K ütluste kohaselt toimus O. Suti kaudu

konteineri tellimine. Jälitusprotokollis nähtub O. Suti ja Z. K vaheline suhtlus, mille järgi läks

O. Sutt 02.05.2019 J. X juurde koju raha järgi.

2) 20.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 2660 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „X“. Teenuse eest maksis N. O. O. Sutile sularahas 193 eurot. Konteineri

tellimise teemal vestlesid O. Sutt ja N. O 06.05.2019 ning see saadeti X tänavale 16.05.2019.

24.05.2019 annab O. Sutt N. O teada, et talle tuleb tasuda 193 eurot sularahas.

3) 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1640 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „X“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 P. A makse O. Suti pangakontole 171

eurot. Makse suuruse ja arveldusarve numbri andis talle teada O. Sutt SMS-iga. Tunnistaja P. A

ütluste järgi toimus konteineri tellimine läbi O. Suti ning tasumist selle eest O. Suti kontole.

4) 17.06.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 1820 kg jäätmete toomine ja

märkusega „X“. Teenuse eest tegi 26.06.2019 J. O makse O. Suti pangakontole 132,00 eurot.

Tasumisele kuuluva summa ja arvelduarve numbri edastas O. Sutt SMS-ga. Tunnistaja J. O

ütluste kohaselt telliti konteiner O. Sutilt ning raha tuli kanda viimase pangakontole.

5) 2019 juulis tõi O. P. jäätmeid V. M , tasudes selles eest O. Sutile 20.07.2019 sularahas 130

eurot. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt telliti konteiner O. Suti kaudu. 2019 jäätme eest tasus

tunnistaja O. Sutile 130 eurot, mida kinnitab ka O. Suti ja V. M vaheline 17.07.2019

telefonikõne, et tasuti sularahas.

6) 2019 augustis tellis E. N. I jäätmete äraveo O. P. , tasudes selle eest 23.08.2019 ülekandega

O. Suti pangakontole selgitusega „X“ 30 eurot. Tunnistaja E. N. I ütluste kohaselt sai ta oma

sõbralt teada, kuhu ta peab prügi eest maksma.

7) 07.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 5500 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „X“. Teenuse eest tegi 09.05.2019 U. E. makse O. Suti pangakontole

325,00 eurot. 03.12.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukiga XXX ja aadressiga X on

soetud U. E .

8) 15.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 500 kg jäätmete toomine sõidukiga

[XXX ] ja märkusega „U “. 17.05.2019 kanti O. P. kaalumajaprogrammi X1 nimel 360 kg

jäätmete toomine sõidukiga [XXX] ja märkusega „U. E “. 29.05.2019 kanti O. P.

kaalumajaprogrammi X1 nimel 160 kg jäätmete toomine sõidukiga [XXX ] ja märkusega „U “.

03.06.2019 laekus U. E poolt tehtud makse O. Suti pangakontole summas 51 eurot.

Tunnistajana üle kuulatud Tunnistaja U. E andis ütluseid, mille kohaselt ta tellis O. Suti kaudu

konteineri ja tema kaudu käis ka selle äraviimine. Teenuse eest tasus O. Sutile ülekandega O.

Suti pangakontole. Lisaks nendele arvetele on tunnistaja U. E viinud ka ise prügi O. P

prügilasse ja on O. Suti juhistel öelnud, et ta toob X1 jäätmeid, kuid seejärel on ta tasunud

jäätmete eest O. Suti pangakontole.

1-21-8803

O. Suti kaitsja on seisukohal, et eelnimetatud kliendid ei ole tahtnud O. P. konteinerit, vaid

mistahes ettevõtjalt. Antud juhul ei omagi kohtu hinnangul tähtsust see, et O. P nimelt ei ole

tehinguid tehtud. Nendel puhkudel on O. Sutt suhelnud X1 esindajana, et viia jäätmed O. P. .

Olulise asjaoluna leiab tõendamist see, et O. Sutt otsustas X1 nimel jäätmete vastuvõtmise ja ka

hinna, mis tuli klientidel tasuda, mis täiendava toetab seisukohta, et O. Sutt oli X1 tegelikuks

juhuks. Raha on O. Sutt saanud endale. M. E ütluste kohaselt on O. Sutt viinud sularaha

kassasse, mis ei ole usutav, sest ebamõistlik oleks O. Sutil võtta enda isiklikult kontolt välja

sinna laekunud raha, et see X1 kassasse viia, selmet raha kohe X1 kanda. Asjaolu, et sularaha

viidi kassase on aktiivne kaitsja väide, mida kaitsja oleks saanud tõendada X1 kassa väljavõtte

esitamisega või taotleda kohtu abi tõendite kogumisel, mida ta ei ole teinud (vt 3-1-1-120-03, p

29; 4-16-6037/46, p 20).

31.6. X1 pangakontolt on tasutud ka Kristo Rossmani seotud kulutused kokku summas 28

366,11 eurot alljärgnevalt:

1) X42 29.06.2016 arve MT010270 summas 690,00 eurot. 25.11.2019 asitõendi

vaatlusprotokolli 3.9 ja 3.19 nähtub, et 22.06.2016 palus K. Rossman X42 hinnapakkumist

mänguväljaku ostmiseks, see järel on K. Rossman 29.06.2016 palunud arve saaja märkida X1 ,

kauba saatmise aadressiks X linn ja enda isiklikud kontaktandmed. Arve saadeti K. Rossmanile

29.06.2019, mille saatis edasi O. Sutile maksmiseks. 14.10.2020 vaatlusprotokollist on

mänguväljaku joonis, mis valmis tehtuna oli K. Rossmani elukoha hoovis.

2) X43 30.04.2018 arve 31-30-04-2018 summas 93,29 eurot. 25.11.2019 vaatlusprotokoll, 3.51

nähtub, et arve saatis 02.05.2018 K. Rossmanile tema X A. K sooviga, et mänguasjade eest ära

maksta. 07.12.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et selle arve eest tasumiseks teostati 03.05.2018

ülekanne X1 arvelduskontolt.

3) X27 13.12.2018 arve A-181272523 summas 210,00 eurot, mis on seotud 05.12.2018

tellimusega. Arve tasumine on kajastatud O. Suti tabelis kuupäevaga 05.12 summas -87,5 eurot.

4) X44 28.12.2018 arve 95654 summas 380,00 eurot. Arve on kajastatud O. Suti tabelis

kuupäevaga 06.01 summas -158,34 eurot märkustega „arve nr 95654“ ja „Kr mersu rehvid era

rehvid“. 28.05.2021 nõudekirjast selgub, et X44 arve nr 95654 on väljastatud X1 .

5) X45 02.01.2019 kinnitus tellimusele summas 445,34 eurot. Arve on kajastatud O. Suti tabelis

kuupäevaga 06.01 summas -185,56 eurot märkustega „kinnitus tellimusele nr 0520757“ ja „kr

katuse plekk X45 .“ X45 vastusest päringule selgub, et kinnituse tellimus nr 0520757 kliendiks

oli X1 ning isikuna E. A . Kaubaks trapetsprofiili katus T20. X45 02.01.2019 arvest 1901072

summas 576,00 eurot nähtub, et tegemist materjaliga, mis on sama K. Rossmani katuse jaoks.

6) X3 19.02.2019 arve 3823539 ja 3823769 kokku 932,99 eurot. Arvetel kajastatud tehingu sisu

osutab spordivarustusele, tegemist on Fuji Wendige 17 tollise raamiga jalgrattaga. Jalgratas asus

läbiotsimise hetkel K. Rossmani elukohas (vt läbiotsimisprotokoll).

7) X46 arve summas 882,99 eurot. O. Suti tabelis on kajastatud, et kuupäevaga 29.03 kanne „-

441,5 kr lennupiletid, ESP“. Arve saatis aadressilt X edasi aadressile „raamatupidamine“

22.05.2019 O. Sutt. Arvel on märgitud reisijate nimed – Rossman E. P Õ ja A. K , tasutud on

kaardiga, mille lõpp on 4235 (04.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll) ning mis on panga poolt

väljastatud O. Sutile (04.08.2020 protokoll, lisa 55). Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et K.

Rossman ja O. Sutt lennukipiletite eest tasuti X1 arvelt. K. Rossmani ütluste kohaselt oli

tegemist laenuga, sest tal tekkisid probleemid krediitkaardiga tasumisel, mis ei ole usutav. X1

pidigi arve eest tasuma, et süüdistatavad saaksid endale lennukipiletid, tegemist ei olnud

ootamatu olukorraga, mis oleks tinginud vajaduse laenu võtmiseks. Kohtu järeldust ei väära ka

käsikirjaline dokument, millest nähtub, et tegemist on laenuga. M. E polnud X1 tegelikuks

juhiks, et laenu anda.

1-21-8803

8) Ajavahemikul 30.09.2018 kuni 01.11.2018 on tehtud kulutusi sõiduki Mercedes Benz S500

[XXX ] ja bagi Polaris Ranger RZR XXX 4x4 jaoks kokku vähemalt 14 000,00 eurot. Bagi

ostmist K. Rossmanile tõendab salvestatud vestlus Y. S (06.03.2020 asitõendi vaatlusprotokoll),

samuti on tunnistajana üle kuulatud Y. S andnud ütluseid selle kohta, et ta aitas K. Rossmanil

lisaks bagile osta ka Mercedes Benz S500. O. Suti tabelist kajastub märge X i ülekande kohta.

Samuti on 31.10 tehtud märkus „kr masina ost 6500 eur X1 st välja“. Maanteeameti vastusest

kohaselt on Mercedes Benz S500 registreeritud 10.10.2018. Enne registrikannet on 30.09.2018

X1 kontolt võetud välja 3000 eurot ning 01.10.2018 veel 3500 eurot. Y. S ütluste kohaselt on

maksis K. Rossman sõiduki eest 6000-7000 eurot sularahas. X1 kontolt X kontole 1000 eurot.

9) X47 pangakontole 28.04.2019 kantud X tee maja broneeringu summa 5000 eurot.

28.04.2019 kell 21:05 saadab O. Sutt K. Rossmanile ja maaklerile kviitungi, millel maksjaks X1

. Makse teostati 21:02:50 veel enne seda helistas K. Rossman 17:45 maaklerile, et teada anda, et

raha on X47 kontole tulemas ühe firma kaudu (25.11.2019 protokoll, 3.11 ja 3.55). O. Suti

tabelis kuupäevaga 28.04 on tehtud kanne „2500 Kr maja broneeringu raha (50%)“.

Jälitusprotokollis on 28.04.2019 K. Rossmani kõne O. Sutile, et teada saada kui palju on X1

vaba raha. K. Rossmani sooviks on saada 5000 eurot, mida O. Sutt peab võimalikuks. O. Suti

vestlusest 28.04.2019 K. Rossmaniga avaldab viimane, et maksab summa tagasi, mille peale

teeb O. Sutt ettepaneku, et maksab siis tagasi nii palju kui vaja, et palgad saaks makstud. Samuti

märgib O. Sutt ära, et „…ma olen nagu nii öelda sellest oma ehituse ajast sulle ka veel võlgu…

kui ma ei pea sulle kõike tagasi, või ei pea X1 nagu, nii öelda tasaarveldan natuke“. Sellele

vastab K. Rossman: „nojah, ei pea neid arveid tekitama ja jälle keeruline.“ Sellest kõnest saab

kinnitust tõik, et O. Sutt omab X1 rahade üle kontrolli, kes võib enda äranägemise järgi

otsustada raha ülekandmise.

10) X48 tasuti perioodil 27.03.2018 kuni 06.08.2019 kokku 5155,50 eurot. K. Rossmani tennise

trennide eest tasus X1 , mida kinnitab 21.03.2018 kirjavahetus, kus K. Rossman küsib Z. K , et

kas tal on vahet ka kui arve läheb firmale mitte eraisikule. O. Sutt selgitab e-kirjas, et arved

tuleb teha X1 ja saata aadressile X ning „kui saab, siis pangu ruumi rent vms“. Kohtule esitatud

arvetelt nähtuvad selgitused: „teenus,“ „turundusteenus“ või „turunduskonsultatsioon.“

04.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Z. K 02.01.2019 arve viie eratrenni eest ja

mitte X1 aadressile, vaid O. Suti ja K. Rossmanile. 25.11.2019 asitõendi vaatlusprotokollist

nähtub, et 04.02.2019 arvele on märgitud „turundusteenus“, kuid tegelikult oli 8 treeningut.

Tunnistajana üle kuulatud Z. K ütluste kohaselt käisid trennis K. Rossman ja O. Sutt, kellel oli

firma – X1 . K. Rossman ja M. E ütluste kohaselt on tegemist X1 korraldatud trennidega.

Tegelikult oli trennid tellitud süüdistatavate poolt, X1 maksis selle kinni.

31.7. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et K. Rossman on investeerinud X1 raha oma A. K.

äriühingusse A. K. S summas 8000 eurot. K. Rossmani elukoha läbiotsimisel leiti A. K. S

osaluse omandamise kokkulepe, mille järgi andis X1 äriühingule 8000 eurot ajavahemikul

veebruar kuni juuli 2018. Enne osaluse omandamist X1 rahade eest ostetud mängumaale

esemeid. Enne X1 osalus omandamist 07.07.2020 kasutas A. K ostudeks X1 pangakaarti, mille

kohta on tõendina 15.10.2019 sõiduki Škoda Superb [XXX ] läbiotsimise käigus pagasiruumist

leitud paberist kott arvete ja tšekkidega (läbiotsimisprotokoll ja pakend 11). Dokumente on

vaadeldud 22.10.2019 vaatlusprotokollis, millest järgi on kuludokumendid alates 2018 aasta

maikuust.

Kohus nõustub prokuröriga sellest, et O. Suti ja K. Rossmani majanduslikku huvide kohta X1

kinnitab asjaolu, et süüdistatavad soovisid liisida X1 rahade eest sõiduautosid. Liislepingute

L19103430 ja L19103431 järgi olid liisinguesemeks sõidukid Škoda Kodiaq hinnaga 35 781,00

eurot ühe sõiduki kohta. 05.11.2021 vaatlusprotokolli kohaselt maksis O. Sutt X1 arveldusarvelt

lepingute tasud summas 220 eurot ning ühe sõiduki sissemakse 4 472,63 eurot ja 14.08.2019

makse summas 532,27 eurot. Neid sõidukeid ei saanud O. Sutt ja K. Rossman kasutusse võtta,

sest enne peeti nad kahtlustatavatena kinni. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kaks

1-21-8803

sõidukit telliti korraga ainult sel põhjusel, et nii saab soodsamalt. Jälitusprotokollist nähtub

20.06.2019 vestlus M. E ja O. Suti vahel, mille käigus M. E küsib, kas Ott on Kodiaqid kätte

saanud ja avaldas muret, et G. D peab seni jala kõndima. Sellele vastas O. Sutt: „ta veel ei teagi,

et ta ei teagi üldse, et tuleb midagi“, misjärel M. E küsis järele, kas Kristo naine ka ei tea? O.

Sutt selgitas, et „ei tea jah“ ning täpsustas „ikka üllatus, ikka mehed, mehed saavad korralikult

pluss punkte“. Tunnistajana P. P ütluste järgi käis sõidukite liisinguga sõidukite müügiesinduses

temaga suhtlemas O. Sutt. Seega on tõendatud, et nimetatud sõidukid oli mõeldud kasutamiseks

süüdistatavatele.

X15 seotud majanduslikud huvid

31.8. 14.11.2019 vaatlusprotokollist nähtub, et O. Sutt ise on võtnud X15 pangakontolt

ajavahemikul 15.12.2017 kuni 02.05.2019 sularaha 19 055 eurot (XI kd, tl 91jj). Samuti on O.

Sutt maksnud X15 rahade eest endaga seotud kulud kogusummas 3561,11 eurot, mille kohta on

kohtule esitatud järgmised arved:

1) X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot, millega on ostetud maja

elektriarvesti. Samal perioodil on O. Sutt soetanud X1 arvelt ehitusega seotud materjale ning ka

järgmised asjad X15 arvelt.

2) X23 20.09.2018 arve 180216446 summas 33,76 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 20.09 ja summas 14,07 eurot ning soetatud on saunatoru, tunnistaja Z. A selgitas

kohtus selle arve kohta, kuidas tema ostis tegelikult äriühingule tualettruumi ventilatsioonitoru.

3) X23 21.09.2018 arve 180216942 summas 28,28 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 21.09 ja summas 11,79 eurot ning soetatud on ventilatsioonitoru koos kolmikuga.

4) X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot. Arve oma sisult on seostatav O. Suti

maja ehitusega

5) X23 25.09.2018 arve 180218531 summas 41,59 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 25.09 ja summas 17,33 eurot

6) X27 13.10.2018 arve A-181059824 summas 82,88 eurot. Arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 13.10 ja summas 34,54 eurot ning soetatud on kruve ja peesaetud krunditud

puitmaterjali

7) X22 30.10.2018 arve 18000833603 summas 30,77 eurot, millega on ostetud elektritarveid,

mis on seostatav O. Suti maja ehitusega

8) X22 07.11.2018 arve 18000836128 summas 282,05 eurot ja X22 08.11.2018 arve

1800083657.. summas 452,95 eurot. Arved on kantud O. Suti tabelisse kuupäevaga 14.11 ja

summas 305 eurot, arvete sisuks on erinevad elektrikaubad.

9) X22 07.11.2018 arve 180008361130 summas 110,86 eurot. Arvelt nähtub kaup, mis on

eelnevad arved ja mille osas on O. Sutt arvestust pidanud, seega on alust seostada ka sellel arvel

olevad elektrikaubad O. Sutiga.

10) X22 09.11.2018 arve 18000836706 summas 22,32 eurot, tegemist on hämaralülitiga ning

seostub teiste O. Suti jaoks soetatud elektrikaupadega.

11) X24 11.11.2018 arve 2792 summas 84,96 eurot. Arvel on kauba saajaks Ott Sutt ning tema

kontaktandmed. Kaup saadeti X pakiautomaat.

12) X22 13.11.2018 arve 1800083780. summas 26,66 eurot, tegemist on elektrikaupadega, mis

on seostatavad eelmiste arvetel kajastatud kaupadega ning seega O. Sutiga

13) X23 13.11.2018 arve 180246768 summas 76,16 eurot, arve oma sisult on seostatav O. Suti

maja ehitusega

1-21-8803

14) X49 13.11.2018 arve 182181 summas 99,89 eurot, soetatud on elektrimaterjale samal

perioodil teiste elektrikaupadega ning sarnast käitumismustrit arvestades on alust seda seostada

O. Sutiga

15) X39 14.11.2019 arve 75-101000198486 summas 198,22 eurot, tegemist on sensoriga

välisvalgustitega ning seostava O. Suti elukohaga.

16) X23 19.11.2018 arve 180249578 summas 84,06 eurot, arve oma sisult on seostatav O. Suti

maja ehitusega.

17) X23 24.11.2018 arve 180252920 summas 48,00 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 24.11 ja summas 20 eurot, soetatud on liimi soojusplaadile 10 liitrit

18) X23 08.12.2018 arve 180260874 summas 59,71 eurot, arve oma sisult on seostatav O. Suti

maja ehitusega.

19) X50 21.12.2018 arve 4619281 summas 5,09 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 21.12 ja summas 2,12 eurot.

20) X51 27.12.2018 arve MEC0061850 summas 559,98 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 15.09 ja summas 233,325 eurot. Arvel on kauba saajaks on G. D ja kättesaamise

koht X tee 54, sügavkülmik AEG oli ka O. Suti elukohas.

21) X52 12.01.2019 arve 291087351 summas 32,07 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 12.01 ja summas 13,36 eurot koos märkusega „kirves jm otile“,

22) X53 16.01.2019 arve 21900223 summas 290,70 eurot, arvel on maksjaks O. Sutt ning

tegemist on bagile Polaris RZR XXX sobiva katte või kastiga, mis osteti K. Rossmanile.

23) X49 21.01.2019 arve 190154 summas 63,84 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 21.01 ja summas 26,6 eurot koos märkusega „oti välisvalgustus, 4tk“

24) X29 22.01.2019 arve 23114803 summas 4,94 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 22.01 ja summas 2,06 eurot koos märkusega „silikoon otile.“

25) X30 10.02.2019 arve 082960 summas 78,05 eurot, arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 10.02 ja summas 32,52 eurot.

26) X54 21.02.2019 arve summas 146,20 eurot, arvel on ehitusobjektiks X küla ja kontaktiks W.

S .

27) X23 25.04.2019 arve 190051207 summas 53,86 eurot, arvele on märge „Ott“.

28) X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34 eurot, tegemist on arvesti ja jõupesaga

ning seostub remondi töödega.

29) X27 02.05.2019 arve 0765747 summas 2,05 eurot, ostetud on värvirulli ja ajaliselt kattub ka

see arve X korteri remondiga

30) X27 29.05.2019 arve A-190529459 summas 127,41 eurot, arvel tehingu sisuks on

terrassikruvid ja plaadid ning materjali jooksvameetriga, samal perioodil viidi O. Sutile ka X1

arvel sama materjali ja mille kohta on ta pidanud arvestust oma tabelis.

31) X39 4.06.2019 arve 75-102000251786 summas 7,12 eurot, arvel on tehingu sisuks

värvimise vahendid ning ajaliselt seostatav X korteriga.

32) X25 07.06.2019 arve EE31190015189 summas 36,54 eurot, arvele on lisatud märkus „oti

aknatõstuk.“

33) X39 29.06.2019 arve 75-101000231465 summas 85,36 eurot, arvel on tehingu sisuks

värvimise vahendid ning ajaliselt seostatav X korteriga.

1-21-8803

34) X22 04.07.2019 arve 19000897173 summas 15,00 eurot, arve sisu on seostatav X korteri

remondiga.

35) X22 11.07.2019 arve 19000898698 summas 7,75 eurot, arve sisu on seostava X korteriga

remondiga.

36) X26 26.07.2019 arve 19002859 summas 12,32 eurot, arvele on märgitud „Oti niiduk.“

37) X27 29.08.2019 arve 0860145 summas 13,81 eurot, arvel on tehingu sisuks värvimise

vahendid ning ajaliselt seostatav X korteriga.

31.9. Z. A on andnud ütluseid selle kohta, et tegemist on X15 ettevõttekuludega, nt X22

13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot on kolmefaasilise vooluarvestiga, mis on

paigaldatud X15 kliendile. X23 20.09.2018 arve 180216446 summas 33,76 eurot, millel on

märgitud kaubaartiklina saunatoru TS 125 L1400-2400mm teleskoop on tunnistaja Z. A ütluste

kohaselt ventilatsioonitoru, mis on paigaldatud X asuvatesse ruumidesse. Z. A ütluste kohaselt

on kõik kulud olnud seotud X15 ettevõtlusega. X24 arve osas on Z. A selgitanud, et ta palus Ott

Sutil tellida endale kalapüügivahendeid, sest O. Sutile oli selleks aega ja tahtmist. Tunnistaja Z.

A selgituste kohaselt oli mõnele arvele kirjutatud O. Suti nimi, kui O. Sutt läks kauba järele või

maksis viimane arve eest, nt X53 16.01.2019 arvele 21900223 summas 290,70 eurot, X23

25.04.2019 arve 190051207 summas 53,86 eurot, X25 07.06.2019 arve EE31190015 l 89

summas 36,54 eurot. Kohus leiab, et tunnistaja Z. A ütlused ei ole tõesed, mille järgi olid O. Suti

kulu oli ühtlasi O. P kulud. O. Sutt sai ise otsustada X15 arvel kulude tegemise osas, andes Z. A

teada, mida tal on vaja ja millest on kulu tekkinud (nt 03.11.2020 jälitusprokolli kõned

04.06.2019 S. U ega). Kui arvel oli märge „Ott Sutt“ või sisaldas O. Suti tabel vastavat kulu, siis

on see kohtu hinnangul seostatav süüdistatava O. Sutiga. Kulutused on seotud remonditöödega,

mis ajaliselt toimusid O. Suti X korteris, mille kohta on arveid esitatud ka X1 . Kohus leiab, et

need kulud on olnud seotud O. Sutiga, kes kasutas X15 pangakontot.

Sellegipoolest tuleb võtta arvesse, et samal perioodil oli ka teisi kliente (ehitusobjekte), kellega

seoses võisid kulud tekkida. Kohus leiab, et vastavatest kulureast tuleb arvata maha 18 arvet O.

Suti seotud kulude hulgast kogusummas 1095,64 eurot, s.o järgmiste arvete osas: X22 arved

13.09.2018 nr 18000819776, 24.09.2018 nr 18000822719, 30.10.2018 nr 18000833603,

07.11.2018 nr 180008361130, 09.11.2018 nr 18000836706, 13.11.2018 nr 1800083780;

25.04.2019 nr 19000878658, 04.07.2019 nr 19000897173, 11.07.2019 nr 19000898698; X23

arved 13.11.2018 nr 180246768, 19.11.2018 nr 180249578, 08.12.2018 nr 180260874, X39

arved14.11.2019 arve 75-101000198486, 4.06.2019 nr 75-102000251786, 29.06.2019 arve 75-

101000231465, X49 13.11.2018 arve 182181 ja X27 arved 02.05.2019 nr 0765747, 29.08.2019

nr 0860145. Nende arvete sisu on liiga üldine ja puudub märge O. Suti kohta, et seda kindlalt O.

Sutiga siduda, mistõttu arvab kohus eelnimetatud arved O. Sutiga seotud kulude hulgast välja.

31.10. Süüdistatava K. Rossmaniga seoses on X15 rahade eest tasutud X55 21.06.2019 arve

1346 summas 876 eurot, millega paigaldati K. Rossmani elukohta õhksoojuspump (VI kd, tl

33). Arve asus X15 ruumides, millele oli tehtud käsikirjaline märge „KRISTO“ (15.10.2019

läbiotsimisprotokoll, pakend 10). K. Rossmani ütluste kohaselt lasi ta kliimaseadme paigaldada

kokkuleppel X15 . Z. A ütlustest järgi paigaldati seade kusagile majja, mingil põhjusel kirjutati

arvele „Kristo.“ See, et O. Sutt on selle arvega tegelenud nähtub 02.12.2019 asitõendi

vaatlusprotokollist. O. Sutt on X15 esindajana andnud X55 teada, et „tundub, et midagi on selle

arve puhul valesti läinud.“ Kuna viimastel puudus teadmine, siis hakkas O. Sutt X15 nimel

järelpärimisi tegema. 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollis on 26.06.2019 e-kiri, mille

kohaselt saadetakse 21.06.2019 X55 kiri K. Rossmanile, kes saadab 25.06.2019 kirja edasi O.

Sutile. 04.11.2019 asitõendi vaatlusprokolli lisaks olevas kirjavahetusest nähtub, et kui O. Sutt

saab teada, et arve on seadme paigaldamiseks asukohaga X, siis selgitab, et kõik on korras ja

lubab arve eest maksta. Seejärel küsib O. Sutt S. U lt ja 26.06 kõnes M. R , kas nad teavad

sellest arvest midagi. Jälitusprotokollist nähtub 19.06.2019 kõne I. U , kus ta ütleb: „klaariks

1-21-8803

ära ka selle, ma just hakkasin sõnumit kirjutama, et panen sulle sõnumiga selle arve saaja

rekvisiidid ehk siis…“ X55 arve kohaselt oli paigaldamise maksumuseks 876 eurot (25.10.2019

vaatlusprotokoll, lisa 7), mille eest tasus X15 . K. Rossmaniga seotud kulude eest tasumist on

olnud veelgi, nt, 30.08.2019 saadeti X56 poolt kiri A. K le koos arvega summas 1597,63 eurot,

kes saatis selle edasi K. Rossmanile. Arvel oli maksjaks märgitud X15 (25.11.2019

vaatlusprotokolli). Seega tasuti X15 rahaga isiklike kulude eest.

Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et K. Rossman on ühiselt ja kooskõlastatult O.

Sutiga saanud kasutada X15 raha, et isiklike kulutuste eest maksta. Eeltooduga ei leia kinnitust

K. Rossmani ja Z. A ütlustes väidetu, et kokkuleppel X15 tasus arve eest, et siis 13.05.2019

tasutud summas tasaarvestada Z. A üle antud metalli maksumusega. Seega on leidnud

tõendamist asjaolu, et süüdistatavad K. Rossman ja O. Sutt on saanud tulu X1 ja X15.

Süüdistatavad oli huvitatud sellest X1 X15 saaksid võimalikud kasulikud lepingud O. P , sest

osaühingute kasumlikkus oli ühtlasi süüdistatavate huvides.

32. KVS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui

ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võib

mõjutada toimingut või otsus. Perioodil 01.02.2016 kuni 01.05.2019 on K. Rossman ja O. Sutt

on ühiselt omanud majanduslikke huve X1 ja X15, sest nad jaganud omavahel nende

osaühingutele laekunud raha. Seega ei tohtinud O. Sutt osaleda otsuste tegemisega neid suunata

ning K. Rossman ei tohtinud teha otsuseid lepingute sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks, mis

olid seotud X1 , X57 ja X15 . Eelpool käsitletud tõenditest nähtub, et süüdistatavate tehtud

otsused olid mõjutatud enda majanduslikust huvist, sest nad kasutasid X1 ja X15 rahalisi

vahendeid. O. P. ametiseisundit omades oli neil pädevus suunata või otsustada X1 , X57 ja X15

lepingu- ja tasumise tingimuste üle, mis oli mõjutatud süüdistatavate isiklikest huvidest.

Seejuures jätsid süüdistatavad täitmata KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustuse teavitada oma

vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit huvide konfliktist

kannatanuga.

KarS § 3001 lg 2 subjektiivne koosseis

33. Kohus leiab, et süüdistatavad K. Rossman ja O. Sutt on kavatsetult rikkunud

toimingupiirangut. Mõlemad isikud olles seotud hankelepinguga, teadsid, et on ametiisikuteks,

kellel on pädevus võtta vastu otsuseid või osaleda otsuste tegemisel. Samuti olid nad teadlikud,

et X15 ja X1 (sh X57 ) lepingute sõlmimine oli ühtlasi süüdistatavate majanduslikes huvides.

Mõlema süüdistatava eesmärgiks oli saada lisatulu olemasolevale sissetulekule, mis mõjutas

neid oluliselt otsuste tegemisel. Jagades O. P majandusliku hüve endaga seotud isikutele (p 1)

ning omades endaga seotud äriühingutes lepingute täitmise vastu majanduslikku huvi (p 2), oli

O. Suti ja K. Rossmani seadnud eesmärgiks lähtuda ametikohustuste täitmisel isiklikust huvist

(kasust) mitte avalikest huvidest.

34. Kohus leiab, et Kristo Rossman on ühiselt ja kooskõlastatult Ott Sutiga rikkunud teadvalt

korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut, millega panid toime KarS § 3001

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest O. P nimelt X1 ja X15 sõlmitavate tehingute kogumaht

ületas 400 000 euro piirmäära.

VI

Ott Sutile KarS § 4023 lg 1 järgi esitatud süüdistusest

35. Süüdistatavale Ott Sutile heidetakse süüdistuse kohaselt ette, et ta on 02.07.2019 O. P

arendusjuhina võtnud vastu altkäemaksu oma pädevuse kuritarvitamise eest. O. Sutt oli O. P

pädevaks isikuks, kelle ülesandeks oli O. P. oma vastutusalas oleva valdkonna lepingute

sõlmimine, arvete kontroll ja nende õigsuse kinnitamine (vt otsuse 1.2., 14.2). O. Sutt sõlmis

11.03.2019 O. P arendusjuhina X61 teenuse osutamise koostöölepingu nr 1-03-2019, mille

kohaselt osutati O. P. tööeenust (II kd, tl 56jj). O. P poolt oli lepingu täitmise kontrollijaks ja

1-21-8803

arvete esmaseks kinnitajaks O. Sutt. Kohus leiab, et O. Sutt oli eraõigusliku isiku (O. P. )

majandustegevuses tegutsemiseks pädevaks isikuks, sest O. Sutil oli kohustuseks kontrollida O.

P. esitatud arveid ja kinnitada nende õigsust kannatanu raamatupidamisele. Ainult arve

kinnitamise järel O. P tasus teenuse eest esitatud arvete alusel (vt otsuse p 1.3). B. S ütluste

järgi määras O. Sutt O. P asukohas kindlaks X61 vahendatud töötajate hulga, töögraafiku ja

töötasu vastavalt tehtud töötundidele. Samuti teostas O. Sutt kontrolli töö tegemise kvaliteeti ja

tööle tegelikult kulunud tundide üle. Arve tasumiseks pidi B. S pöörduma esmalt O. Sutt poole,

kes otsustas, kas O. P. tehtud töid ja töötunde aktsepteeritakse.

Vastutasu pädevuse kuritarvitamise eest

36.1. Alates 01.04.2019 on X61 juhatuse liige B. S , kes esitas O. P. prügilas ehitusjäätmete

sorteerimise teenuse eest järgmised X61 järgmised arved: 03.05.2019 arve 190003 summas

3451,00 eurot, tasumise tähtaeg 17.05.2019, 31.05.2019 arve 190016 summas 476,00 eurot,

tasumise tähtaeg 07.06.2019 ja 31.05.2019 arve 190017 summas 571,20 eurot, tasumise tähtaeg

07.06.2019. O. Suti pädevuses oli hinnata tehtud tööde vastavust lepingule. O. P ei tasunud

tähtaegselt arvete arved 190003 ja 190017 alusel osutatud teenuste eest, milles puudub ka

vaidlus. Jälitusprotokollist nähtub 06.06.2019 kõne O. Suti ja B. S vahel selle kohta, et O. Sutt

ütleb: „aga see teine arve, mis üleval on, see viimasest. Ma rääkisin Kristoga ära. Ütles, et

kindlasti töö on tehtud, et ühesõnaga töö on tehtud ja …aga Kristo on kindlasti seisukohal

ikkagi veel, et igavese jama sa meile seal kokku keerasid ja mingi summa pead sa sealt maha

võtma.“ /…/ „Sa saatsid miskipärast viivisarve. See lase kohe ära tühistada.“ O. Sutt on seega

andnud teada, et arve eest ei tasuta seoses tehtud tööl ilmnenud puuduste tõttu, nõudes lisaks –

„võta sealt tuhat eurot maha näiteks.“ B. S on soovinud probleemi lahendada öeldes: „Ott tead

sa kuidas. Teeme niimoodi ma panen siis nagu eelmine kord. Ma annan sulle lihtsalt nagu sulas

viis sotti endale. Sul kohvi jaoks või midagi sellist.“ O. Sutt vastas seepeale: „okei davai võib nii

pidi ka teha“ /…/„Ma mainin ja loodan, et saab selle ühe arve makstud homme,“ jätkas O. Sutt /

…/ „ma räägin raamatupidamises asjad ära ja arvan, et teevad ära.“ Antud kõnest nähtub O.

Suti nõustumus aktsepteerida arve tasumine O. P poolt tingimusel, et ta saab vastu B. S pakutud

hüve, millest ilmneb ebaõiguskokkulepe altkäemaksu võtja ja andja vahel, s.o vastutasu O. Suti

poolt oma pädevuse kuritarvitamise eest (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-31-14, p 15jj).

O. Sutt helistab seejärel 06.06.2019 K. Rossmanile, öeldes, et B. S arved võib ära kinnitada

ning et summas viis sotti annab sulas tagasi. Järgmisel päeval 07.06.2019 helistas O. Sutt B. S

le, selgitades viimasele, et ta saab rahad kätte, kui tööde vastuvõtuks on akt allkirjastatud. See

olevat K. Rossmani seatud eelduseks ülekande tegemiseks. Samal päeval kell 15.42 helistab O.

Sutt O. P raamatupidajale R. I le ja annab teada, et K. Rossman võib X61 arve ära kinnitada ja

selle eest võib ära maksta. Omniva e-teeninduse väljavõtte järgi on O. Sutt kinnitanud arve kell

9:41, K. Rossman kell 15:51 ja R. I kell 15:55, seejärel on O. P kontolt tasutud 3452 eurot.

36.2. O. P ei tasunud tähtajaks 07.06.2019 X61 arve 190017 eest. B. S helistas 10.06.2019 O.

Sutile, öeldes, et ei ole viimase arve eest raha kätte saanud. Kõne käigus on B. S O. Sutile

lubanud, et „…ja nagu ma lubasin sulle, tuled ja võtad, no võtad oma asi, nii mis ma lubasin

sul.“ Seejärel on O. Sutt helistanud 19.06.2019 B. S öeldes, et „kuule, pidime korra kokku

saama … selge, siis pane ümbrik valmis siis ja selle …Kristo ütles, ta enne, enne ei taha seda

viimast väikest arvet teha, nii et aga… tuled, siis helista mulle.“ 01.07.2019 helistas B. S O.

Sutile andes teada, võtku tema käest oma asi ära ning palus väiksema arve eest tasumist summas

500 eurot. O. Sutt vastas: „nii nagu ma sulle eelmine kord ütlesin, nii kui on see teine asi meil

lahendatud homme, siis siis läheb käiku … meil oli jutt eelmine kord, see on lahendatud ja siis

saab…ma räägin sulle, me leppisime kokku, suure arve, et tasun ära ja väikse arve siis kui on

see tehtud. Meil oli see kokku lepitud.“ Jälitusprotokollist nähtub, et varjatud jälgimise

tulemusena tuvastatakse 02.07.2019 B. S ja O. Suti kohtumine Pärnus Kaubamajaka parklas,

mille käigus on näha P. B. S poolt O. Sutile ümbriku üleandmine. Seejärel läks O. Suti poolt

1-21-8803

pangaautomaadi juurde, pannes sularahas 140 eurot X1 arveldusarvele. Pärast seda, kui O. Sutt

oli saanud O. B. S lt kätte 500 eurot tasus O. P 05.07.2019 X61-le 571.20 eurot.

36.3. B. S andis süüdistatavana 02.05.2022 kohtuistungil ütluseid, mille kohaselt on ta O. Sutile

kahel korral andnud altkäemaksu, mõlemal korral valges ümbrikus 500 eurot – „ühel korral

minu kodu juures, X tänav X ja teisel korral kaubanduskeskuse X juures.“ Põhjendusena

selgitas B. S altkäemaksu andmist sellega, „et minu brigaadi töötunde ei vähendataks ja et

arved oleksid õigeaegselt makstud.“ O. Suti kaitsja on leidnud, et B. S ütlused tuleb

ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõvale jätta, sest ta on andnud kohtueelses menetluses

ütluseid, mis on vastuolus ristküsitluses antuga. B. S on kohtueelses menetluse eitanud

altkäemaksu üleandmist. Kohtueelses menetluses andis B. S esimesel ülekuulamisel ütlusi selle

kohta, et tema ei ole Ott Sutile altkäemaksu andnud. Alles hilisematel ülekuulamistel hakkas B.

S andma kahtlustust toetavaid ütlusi. Kaitsjate hinnangul on B. S ütlused mõjutatud prokuröriga

sõlmitud kokkuleppest, mille järgi on prokurör taotlenud B. S suhtes kriminaalmenetluse

lõpetamist KrMS § 202 alusel pärast seda, kui viimane oli andnud O. Sutti süüstanud ütluseid.

Kohus leiab, et B. S ütlused langevad täies ulatuses kokku jälitusprotokollis kajastatuga, sest

ütlustest nähtub, et O. Sutt annab teada, et töötunde tuleb vähendada 1000 eurot võrra. Kui B. S

oli sellest keeldunud, siis nõustus O. Sutt 500 eurot maksmisel korraldada kõigi X61 arvete eest

tasumise. B. S ütlused eraldi võetuna tekitavad küsimusi, nt on B. S unustanud, et teda on

karistatud 25.11.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-31, väites, et ta pole kunagi varem

kriminaalmenetlusega kokku puutunud. B. S on selgitanud kohtule, et ta soovib anda tõeseid

ütluseid, sest ta ei taha enam valetada, mida kohus peab usutavaks põhjenduseks. Kuigi B. S

ütlustes on vastuolusid ja ta on oma versiooni sündmusest muutunud, on ta kohtu hinnangul

andnud kohtuistungil tõeseid ütlused, sest need haakuvad teiste tõenditega. 02.05.2022

kohtuistungil eraldas kohus käesolevast kriminaalasjast välja B. S ja X61. Asja menetleti edasi

kriminaalasjas nr 1-22-2774. Kahtlemata võis O. B. S t mõjutada süüdistust toetatavate ütluste

andmisele prokuratuuri nõusolek menetluse lõpetamiseks, kuid see ei ole toonud kaasa olukorda,

kus B. S ütlused oleks muutunud ebausaldusväärsemaks. B. S ei ole oma süüd üritanud

vähendada ega hakanud silma muul viisil, millest kumaks läbi soov kahjustada O. Suti

menetluslikku positsiooni.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole määravat tähendust B. S antud ütlustel, sest asjas on

jälitusmenetlusega leidnud kinnitust, et O. Sutt on survestanud O. B. S t esmalt sellega, et arvete

eest jäetakse tasumata ja olukord leebub B. S jaoks siis, kui viimane lubab teha nagu eelmine

kord – anda üle hüve, mille eest tehaksegi vastutasuna X61-le ülekanded. B. S ütluste kohaselt

oli O. P kontaktisikuks O. Sutt, kes otsustas töögraafikute ja -tundide kinnitamise ning arvete

eest tasumise. Kõnedest nähtub, et O. Sutt käskis O. B. S l viivisarve tühistada ja hoiatas

rikkumiste eest. B. S ei olnud nõus arve vähendamisega summas 1000 eurot, kuid see-eest oli

nõus sellega, et „tehakse nagu varem.“ Varem on B. S ütluste kohaselt makstud samuti 500

eurot O. Sutile selle eest, et ta ei võtaks tehtud töötunde vähemaks. B. S on andnud ütluseid, et

kõnedes nimetatud ümbrikus oli altkäemaks, mis anti 02.07.2019 üle O. Sutile, kuid ka varjatud

jälgimine sedastab antud asjaolu. Kaitsja on selgitanud, et ümbrikus olid üksnes arved ja

töödeaktid ei pea paika, sest pealkuulatud kõnedes räägitakse nn „kohviraha maksmisest“ O.

Sutile. Pealegi nähtub jälitusprotokolli 07.06.2019 O. Sutti ja B. S kõnedest, et O. Sutt käskis

viimasel O. P asukohas Raba tn ära käia ja anda allkiri aktidele. Seejärel on B. S samal päeval

andnud teada, et ta käib ära, sest O. Suti jutu järgi ei ole võimalik enne midagi ära maksta, kui

tööde aktid on allkirjastatud. 10.06.2019 küsib B. S O. Sutil üle, kas nüüd saab raha. Seega olid

dokumendid allkirjastatud enne seda, kui 02.07.2019 altkäemaks üle anti, mistõttu ei leia

kinnitust kaitsja väide, et 02.07.2019 kohtumise eesmärgiks oli ainult dokumentide vahetamine.

Pädevuse kuritarvitamine

36.4. Kohus leiab, et altkäemaksu eest on O. Sutile kuritarvitanud oma pädevust, et kinnitas

07.06.2019 arve 190003 eest tasumise pärast seda, kui B. S oli lubanud tasuda 500 eurot

1-21-8803

altkäemaksu ning pärast 500 eurot kättesaamist kinnitas arve 190017 tasumise. O. Sutt oli arvete

esmane kinnitaja, sest ta vastutas arve sisu õigsuse eest ja tunnistas arvel märgitud tööd tehtuks.

Seega korraldas O. Sutt X61 esitatud arvete 190003 ja 190017 tasumise selliselt, et O. P

juhtkond jätaks tähelepanuta tekkinud probleemid, mis olid tekkinud X61 poolt osutatud

teenustega, ega kasutaks võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid, nt hinna alandamist või tasu

maksmisest keeldumist. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate E. A ja V. M ütlustest nähtub,

et B. S oli värvanud ukrainlased O. P. tööd tegema, kes ei olnud nõuetekohaselt tööle

vormistatud, mistõttu tegid ametnikud O. P asukohas reide ebaseaduslike töötajate tabamiseks.

Tunnistaja W. S ütluste kohaselt jooksid B. S töölised minema, kui nende töölube hakati

kontrollima. Ka süüdistatava K. Rossmani ütluste kohaselt oli B. S juhitud X61 töötajatega, sest

neil puudusid vajalikud dokumendid ja load. Tunnistajate ütluste kohaselt oli probleemiks

tehtud tööde halb kvaliteet. Seega oli X61 töötajatega tõsised probleemid, millele O. Sutt ei

pööranud O. P. vastutava isikuna (arendusjuhina) tähelepanu, et kokkulepitud tööd saaksid

tehtud.

Kokkuleppel B. S sai O. Sutt 500 eurot vastutasuks selle eest, et ta aktsepteeris X61 arveid täies

ulatuses kogusummas 4022,20 eurot. Otsustades arvete tasumisele suunamise täies ulatuses,

kuritarvitas O. Sutt talle O. P poolt antud õigusi ja kohustusi, loobudes vastutasu eest X61

esitatud nõude (arve) vähendamisest. Sellega rikkus O. Sutt ametijuhendist tulenevat O. P

huvides tegutsemise kohustust (lojaalsus- ja hoolsuskohustus) ja kohustust hoiduda tegudest,

mis kahjustavad tööandja mainet, mis on sätestatud TLS § 15 lg 2 p 9.

KarS § 4023 lg 1 subjektiivne koosseis

36.5. Kohus leiab, et O. Sutt on pannud kuriteo toime kavatsetusega. Jälitusprotokollis

kajastatud kõnedest nähtub, et O. Sutt on B. S t survestanud teatades viimasele, et tehtud

töödega on tekkinud probleemid ja seekord tuleb töötunde vähendada. Kuid O. Sutt on jätnud

tahtlikult O. P. teatamata X61 tekkinud probleemidest, millega rikkus töölepingus sätestatud

kohustust informeerida tööandjat igast töötajale teadaolevast töö- või lepingudistsipliini

rikkumisest ning majanduslikult kahjulikust tegevusest või toimingutest tööandja juures.

Korrektselt käitudes oleks O. Sutt pidanud O. P. teada andma pretensioonide põhjused, miks

tuleb vähendada võlgnetavat summast tervelt 1000 eurot. Selle asemel andis O. Sutt B. S pärast

arve maksetähtaega teada, et tööde eest ei maksta.

Jälitusprotokollist nähtub, et B. S l ei olnud võimalik O. Sutile vastu vaielda, seejärel toimub

märgatav muutus, kui B. S lubab O. Sutile vastutasuks arvete aktsepteerimise eest maksta.

Kohus leiab, et O. Suti eesmärk oli B. S käest altkäemaksu saada, mida kinnitab ka 19.06.2019

kõne O. Stutilt „pane ümbrik valmis siis.“ O. Sutt võttis vastu 500 eurot eesmärgiga

aktsepteerida X61 arved täies ulatuses, millega kuritarvitas teadlikult enda pädevust kinnitada O.

P poolt tasumisele kuuluvaid arveid.

36.6. Kohus leiab, et Ott Sutt on eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks

pädeva isikuna vara küsimise ja vastuvõtmisega vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest,

pannud toime KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

37. Kohus leiab, et süüdistatavate Kristo Rossmani ja Ott Suti KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2, § 2172 lg

1, § 3001 lg 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod on

koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või

süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavad on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd

välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatavad on pannud toime talle etteheidetava kuriteod, seega

tuleb nad süüdi tunnistada ning mõista neile ka karistus.

KARISTUS

38. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

1-21-8803

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See

karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).

38.1. Tuleb võtta arvesse, et Tuleb võtta arvesse, et süüdistatavaid K. Rossmani ja O. Sutti ei ole

varem kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus K. Rossmani

juures arvesse, et K. Rossman on osaliselt oma süüd tunnistanud ja on ka väikses osas

kannatanule kahju hüvitanud. O. Suti suhtes puuduvad kergendavad asjaolud. Raskendava

asjaoluna võtab kohus süüdistatavate suhtes arvesse KarS § 58 p 1 tähenduses kuriteo

toimepanemist omakasu motiivil, sest süüdistatavate pikaajalise ja süsteemse kuritegeliku

käitumise tõukejõuks on olnud soov rikastuda kannatanu O. P arvel. Süüdistatavatele on pannud

toime teise astme kuriteod, mis näevad karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse. Kohus

leiab, et O. Sutti ja K. Rossmani tuleb karistada vangistusega, sest süü suurust hinnates, eelkõige

episoodide rohkus ja tekitatud kahju suurust, ei täidaks rahaline karistus oma eesmärke.

38.2. KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus üks kuni viis aastat vangistust.

Kristo Rossman on O. P juhatuse liikmena pööranud ebaseaduslikult enda kasuks temale

usaldatud võõrast vara kokku 3765,92 euro, erinevate kolmandate isikute kasuks kokku 13

937,10 euro, E. O. kasuks 2652 euro ja X17 kasuks 33 945,20 euro ulatuses. Sellest Ott Suti

kaasabil on K. Rossman pööranud ebaseaduslikult talle usaldatud võõra O. P vara kokku 13

937,10 eurot erinevate kolmandate isikute kasuks. Omastamisega, dokumendi võltsimisega ja

võltsitud dokumentide kasutamisega on kahju tekitatud paljude episoodidega kogusummas 54

300,22 eurot, millega on oluliselt kahjustatud kaitstava õigushüvena kannatanu omandit.

Episoodide rohkus osutab õigushüve ründe intensiivsusele, sest nii K. Rossman kui ka O. Sutt

olid motiveeritud kannatanu raha kasutamisele, nii enda kui ka kolmandate isikute huvides.

Kuid arvestades kergendavaid asjaolusid, kohus leiab, et K. Rossmani süü kuriteo

toimepanemisel on keskmisest sanktsioonimäärast madalam. O. Suti puhul tuleb arvestada

sellega, et ta pani teod toime kaasaaitajana ja väiksemas mahus, mistõttu on ka tema karistus

väiksem. Eeltoodut ja hinnates potentsiaalset mõju süüdistatavate hoiakute muutmisele ja

käitumisele tulevikus ning üldpreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb Kristo Rossmanile

KarS § 201 lg 2 p 1, 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ideaalkogumis mõista karistuseks 1 aasta ja 6

kuud vangistust. Ott Suttile tuleb mõista KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 - § 22 lg

1, 2 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust.

38.3. KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus üks kuni viis aastat vangistust.

Süüdistatavad O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019

kannatanule kahju 98 176,10 eurot. Kuriteoga on põhjustatud kahju, mis ületab kahekordselt

KarS § 121 p 2 sätestatud suure varalise kahju määra. Süüdistatava poolt toime pandud kuriteoga

on kahjustatud õigushüve, s.o kannatanu varalisi huve kahjustatud olulisel määral. K. Rossman

ja O. Sutt olid loonud süsteemi, mis nelja aasta jooksul võimaldas saada kasu kannatanu arvelt.

Kannatanule kahju põhjustamine oli eesmärgipärane, raskendava asjaoluna tuleb võtta arvesse

omakasu. Üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvesse võttes tuleb K. Rossmanile mõista

karistusena vangistus keskmises sanktsiooni määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust. O. Sutile

tuleb mõista kergem karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust, sest ta on olnud kuriteole

kaasaaitajaks (KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3).

1-21-8803

38.4. KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus üks kuni kolm aastat vangistust.

Kristo Rossmani otsusel ja Ott Suti suunamisel kannatanu O. P nimel sõlmitud süüdistatavatega

seotud juriidiliste isikutega (X1 ja X57 ning X15 ) lepinguid, mille kogumaht ulatus oktoober

2019 seisuga üle eriti suure ulatuseni kokku summas 636 764,03 eurot. Nende lepingute

sõlmimise eesmärgiks O. Suti ja K. Rossmani enda majanduslik huvi, sest niiviisi said nad

teenida lisatulu. X1 ja X15 laekunud raha said süüdistatavad kasutada isiklikes huvides, mis

oligi nende äriühingute eesmärk – teenida tulu korruptiivsetest tehingutest. Õigushüve riive on

kohtu hinnangul arvestatav, seetõttu tuleb K. Rossmanile mõista karistusena vangistus keskmise

sanktsiooni määras, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Ott Sutile tuleb KarS § 3001 lg 2 järgi

mõista karistuseks mõista 2 aastat vangistust, sest tema osa oli kuriteo toimepanemisel suurem.

O. Sutt korraldas X1 ja X15 tegevust suuremal määral ja suunas K. Rossman tegevust otsuste

teemiseks, et kannatanuga kahjulikke lepinguid sõlmida.

38.5. KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või kuni viis aastat vangistust.

Asjas on leidnud tõendamist, et O. Sutt võtnud 500 eurot altkäemaksu vastutasuna oma

pädevuse kuritarvitamise eest. Saadud hüve ei olnud suur, kuid tuleb võtta arvesse, et O. Sutt on

altkäemaksu saamiseks asunud teist ettevõtjat sihilikult survestama. See aga viitab ilmsele

kavatsusele teenida lisatulu ebaseaduslikul viisil. Asjas on näha, et O. Sutt oli avatud kõigile

võimalustele, mis aitasid tööandja huve kahjustades endale kasu kaasa Sellised süüdistatava

hoiakud vajavad eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes arvesse võtmist. Siiski ei ole teo

tulemusena tekkinud O. P. tekkinud märkimisväärset kahju, mistõttu kohus leiab, et süü suurust

arvestades ja hinnates võimalust O. Suti käitumist mõjutada, peab karistus jääma sanktsiooni

esimesse kolmandikku. Ott Sutile tuleb karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

38.6. Kristo Rossmanile karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista

liitkaristus. Liitkaristuse mõistmise aluseks tuleb võtta asperatsioonipõhimõte, sest toime

pandud kuriteod on kaalult olulised, arvestades õigushüve kahjustamise ulatust. KarS § 64 lg 1

alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. Kohus leiab, et mõistetud vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete

eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades

seejuures õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 – 06.11.2019, s.o 23 päeva. Seega kandmisele kuulub 2

aastat, 5 kuud ja 7 päeva päeva vangistust. Süüdistatav ei ole pärast süüdistuse esemeks olnud

tegusid uusi rikkumisi toime pannud, mistõttu ei ole vangistuse täitmisele pööramine

otstarbekas. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata

juhul, kui Kristo Rossman ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

38.7. Ott Sutile karistuse mõistmisel tuleb kuritegude reaalkogumit arvestades mõista

liitkaristus. Liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda absorbtsioonipõhimõttega, sest O. Suti poolt

toime pandud teod enamjaolt kuriteole kaasaaitamisena kvalifitseeritavad ja seetõttu on ka tema

süü olnud väiksem. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning

mõista Ott Sutile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2019 – 06.11.2019, s.o 23 päeva. Seega kandmisele

kuulub 1 aasta, 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Kohus leiab, et O. Suti vangistuse täitmisele

pööramine ei ole otstarbekas, sest isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on

lootust, et ta teeb süüdimõistmisest õiged järeldused ja suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ott

Sutt ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1-21-8803

TSIVIILHAGI

39. Kannatanu O. P on esitanud Kristo Rossmani, Ott Suti ja tsiviilkostja E. O. vastu tsiviilhagi

kahjuhüvitisena otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu ja viivise hüvitamiseks. KrMS § 310

lg 1 alusel kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või

osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata ning KrMS § 310 lg 2 alusel kui kohus

teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-

õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata.

Kuritegudega tekitatud kahju

40.1 Süüdistatav Kristo Rossman ja tema kaitsja on kohtuistungil hagi osaliselt õigeks võtnud.

Kaitsja Sander Potisepp ei vaidlusta kuriteoepisoode ja sh kannatanu O. P tsiviilhagi rahuldamist

K. Rossmani poolt kütuse tankimise nõude osas (nõue 133,50 eurot), samuti aga K. Rossmani

enda kasuks pööratud või kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest esitatud arvete

tasumisega tekitatud kahju 4797,13 euro suuruses summas (K. Rossmani sõidukite remont X4 ja

X7 arvete alusel, X11 ja X12 O. P varade arvelt kolmandate isikute kasuks tehtud väljamaksed).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus võtab

süüdistatava õigeksvõtu vastu ja rahuldab kannatanute haginõuded K. Rossmani vastu 4797,13

euro ja 133,50 euro nõudes täies ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi

õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava osa. Nimetatud

tsiviilhagi nõuete osas kohus kohtuotsuses seega kirjeldavat ja põhjendavat osa ei esita.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus O. P poolt esitatud tsiviilhagi K. Rossmani vastu O. P vara

arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 4797,13 euro ja

O. P vara enda kasuks pööramisega tekitatud kahju 133,50 euro nõudes ning mõistab nimetatud

kahjud K. Rossmanilt O. P kasuks välja.

40.2. O. P on esitanud tsiviilhagi Kristo Rossmani vastu KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 ja § 344 lg 1

sätestatud kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks tegemiga kahjuliku kokkuleppe sõlmimise

ja O. P vara arvelt väljamaksete tegemisega 97 055,32 euro nõudes (09.11.2022 hagi terviktekst

ja 22.11.2022 esitatud haginõude vähendamise avaldus) ning alusetute transporditeenuste

tasumisega tekitatud kahju 14 570 euro nõudes. Vastavate haginõuete endalt väljamõistmisega

K. Rossman nõustunud ei ole, kuna ei ole ka konkreetse omastamise episoodidega seotud

kuriteo toimepanemist tunnistanud.

Kohus on tuvastanud, et K. Rossman on pannud O. P vara kolmanda isiku X17 kasuks

pööramise läbi omastamisteo (vt otsuse p 4.13), s.o KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et K. Rossman ja X17 -i juhatuse liige R. D.

sõlmisid 31.08.2019 tagantjärgi viitega kuupäevale 12.11.2017, st võltsisid, tegelikele

asjaoludele mittevastava teenuslepingu teenuselepingu. Kohus on tuvastanud ka, et K. Rossmani

käitumises puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud. Lepingus oli mh tingimus, et lepingu

mittetäitmise korral pidi kannatanu X17 -le maksma saamata jäänud tulu kompensatsiooni. K.

Rossman ja R. D. allkirjastasid samal päeval, st 31.08.2019 teadlikult valeandmeid sisaldava

teenuselepingu lisa 1, millega lepiti kokku kompensatsioon maksmises ja selle summas. Sellest

tulenevalt pidi kannatanu tasuma X17 -le kompensatsiooni 96 880 eurot (lisandub käibemaks).

Kannatanu tasus selle alusel põhjendamatult X17 -le kaks arvet nr 1907 ja 1908 kokku summas

19 375,20 eurot. Nimetatud arvete summa võrra (ilma käibemaksuta) on kannatanu vähendanud

oma nõuet K. Rossmani vastu, kuna selles osas on tänaseks O. P. kahju hüvitatud vastavalt

kannatanu, R. D. ja X17 i vahel sõlmitud kahju hüvitamise kokkuleppele, mis jõustus

16.11.2022.

1-21-8803

Lisaks tuvastas kohus, et K. Rossmani tegevuse tulemusena tasuti põhjendamatult kannatanu

poolt transporditeenuse kulud X17 eest ilma vastava O. P kohustuseta (vt otsuse p 5.5.). Kokku

tasus kannatanu perioodil märts 2017 – oktoober 2019 X19 esitatud arveid summas 14 570

eurot. Kuna tegemist oli arvetega, mis ei kajastanud O. P. osutatud teenust, pööras K. Rossman

ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks.

X17 esitas kannatanu vastu nõude teenuslepingust tulenevate nõuete täitmiseks tsiviilasjas nr 2-

20-16443. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.04.2022 otsuse, millega mõistis kannatanult X17 -i

kasuks välja põhivõla 80 730 eurot ja viivised alates 10.11.2020 kuni nõude täitmiseni. Otsus

jõustus 26.09.2022 ja kannatanu tasus 27.09.2022 X17 -ile põhivõla 80 730 eurot koos

lisandunud viivisega alates 10.11.2020, so kokku 97 055,32 eurot (27.09.2022 maksekorraldus

lisatud tsiviilhagile – lisa 1). Ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 88 teenuselepingu ja selle lisa

võltsimist järgnevalt: „Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et tsiviilasjas on

varasema kuupäevaga dokumendi allkirjastamisel küll erinev tähendus ja erinevad tagajärjed

võrreldes samale teole karistusõiguslikult antava hinnanguga, kuid see ei tähenda, et selliselt

koostatud dokumendi kasutamisega tsiviilkohtumenetluse läbi saavutatud tulemus (hagi

rahuldav kohtuotsus ja selle täitmisele pööramine) ei võiks hiljem olla hinnatav kahju

tekitamisena, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse asjaomaste kuritegude toimepanemine.

Kannatanu saab sellisel juhul nõuda kahju hüvitamist nii kriminaalasjas kui ka

hagimenetluses.“ Seega, kuna kohus luges käesolevas kriminaalasjas tõendatuks, et

teenuseleping ja selle lisa on K. Rossmani ja R. D. poolt vormistatud tagantjärgi ja ebaõigetele

andmetele tuginedes ning nende sõlmimisega on tekitatud kannatanule kahju, on kannatanul

õigus nõuda kahju hüvitamist makstud summa ulatuses.

Kannatanul on K. Rossmani vastu nõue koguulatuses 111 625,32 eurot. Sellest summast esimese

osa moodustab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel tasutud X17 -i nõue summas 97 055,32

eurot. Teine osa kahjust on kannatanu tasutud 14 570 eurot transporditeenuse eest.

40.3. O. P on esitanud tsiviilhagi K. Rossmani ja O. Suti vastu solidaarselt ebasoodsatel

tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 euro nõudes (vt 09.11.2022 hagi

terviktekst). Tegemist tsiviilhagi nõudega, mis on seotud K. Rossmani poolt toime pandud KarS

§ 2172 lg 1 järgi ja O. Suti poolt toime pandud KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega. Vastava haginõude endalt

väljamõistmisega K. Rossman ja O. Sutt nõustunud ei ole.

Kohus on tuvastanud usalduse kuritarvitamise kuriteo toimepanemise (vt otsuse p 22.4), mis

seisnes selles, et K. Rossman olles O. P juhatuse liige, kellel oli õigus vastavalt juhatuse liikme

lepingule käsutada O. P. kuuluvat vara ning võtta äriühingule siduvaid kohustusi, ajavahemikul

16.11.2015 kuni 15.10.2019 sõlmis lepinguid või korraldas nende sõlmimise O. P esindajana

äriühingu nimel, sh arendusjuhi O. Suti kaasabil, mille tulemuseks olid tehingud X21 (endine

ärinimi X1 ) kasuks, tekitades nii O. P. suure varalise kahju kokku 98 176,10 eurot.

Kohus tuvastas, et O. Sutt, töötades O. P arendusjuhina, korraldas samal ajal X21

majandustegevust, saades sellest ise kasu. X21 huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel

nende üleandmine kannatanule võimalikult madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt,

kes samuti valmistas ette lepingud. K. Rossman nõustus isiklikku huvi omades O. Suti

tegevusega, toetades seda kas ise O. P nimel kahjulikke lepinguid allkirjastades või lastes seda

teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Selliselt lepiti X21 huvides kokku O. P

kohustusena võtta jäätmeid vastu turuhinnast madalama hinnamääraga, mis omakorda

võimaldas X21 -l kehtestada enda klientidele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli O. P hindadest

soodsam ja nii teenida vaheltkasu. X21 poolt O. P. toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei

eeldanud taolisi hinnaalandusi ning olid ebaproportsionaalsed võrreldes teiste sarnaste

1-21-8803

klientidega. Nii kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks X21 -le

keskmiselt ~30 eurot/tonn ja ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks kujunes O. P

hinnangul X21 ~28 eurot/tonn. X21 kokkulepitud hinnad olid oluliselt madalamad isegi

kannatanu kõige olulisematest lepingupartneritest, X20 ja X64-ist. Seda, et X21 kokkulepitud

hinnad ei vastanud turutingimustele, tõendab ka asjaolu, et saades teada kriminaalmenetlusest,

tõsteti kostjate initsiatiivil 01.09.2019 lepingu muudatusega hindu oluliselt, olmejäätmete (20 03

01) puhul 29-lt eurolt 55 euroni/tonn (tõus ~90%) ja ehitus- ja lammutusjäätmete puhul (17 09

04) 28-lt eurolt 39 euroni/tonn (tõus ~39%). X21 toodud jäätmetele põhjendamatult madalates

hindades kokkuleppimine ei olnud majanduslikult põhjendatud, mis tekitas kannatanule kahju.

Kohus tuvastas, et süüdistatavate käitumises puudusid toimingupiirangu rikkumise kuriteo osas

õigusvastasust välistavad asjaolud.

Kannatanu selgitab tekitatud kahjusumma arvestuse osas, et O. P finantsjuht on koostanud

tabelid (vt tsiviilhagi tervikteksti lk 5, samuti kriminaalasja tõendite hulgas 09.04.2021 asitõendi

vaatlusprotokolli, millega tuvastatakse O. P prügila kaalumaja ja raamatupidamise programmi

Tresoor alusel sisse veetud jäätmete kogused ja tasud selle eest kõrvutatuna teiste äriühingute

hinnakirjadega), milles on välja toodud kannatanu olulisemad kliendid ning tasud, mida

viimased maksid jäätmete äraandmise eest võrreldaval perioodil. Kõnealuse tabeli koostamise

aluseks on kannatanu lepingupartnerite pingerida käibe alusel, mis selgitab vastava

lepingupartneri olulisust tervikuna ja sellega kaasnevat hinda (tsiviilhagi lisa 2 – O. P 2019.a

lepingupartnerite nimekiri). Iga lepingupartneri puhul on jäätmete ühe tonni hinna arvestamisel

arvesse võetud aasta jooksul tarnitud jäätmekogused kokku ja selle eest väljastatud arvete

summa. Mida suurema osakaaluga oli konkreetse kliendiga seotud käive kannatanu O. P

majandusaasta kogukäibest, seda madalamat hinda oli kannatanu valmis konkreetsele

tehingupartnerile pakkuma.

Kannatanu on pidanud kahjusumma väljaarvutamisel võrreldava tehingu mahuga kliendiks

X74 , millise äriühingu poolt üleantud jäätmete kogused olid kannatanu hinnangul kõige

sarnasemad X1 . Kohus on K. Rossmani ja O. Suti KarS § 2172 lg 1 süütegu puudutavas

kohtuotsuse osas selgitanud, et ei pea põhjendatuks kahju ulatuse arvestamist X74 kehtinud

hinnakirja alusel (vt lähemalt – otsuse p 22.3). Kohus leiab, et O. P kahju ulatuse arvestamisel

tuleb X1 kokku lepitud hind ja tasutud summad kõrvutada tasuga, milline on arvestatud 2016 –

2019 .a aastate osas kõikide tabelis kajastatud jäätmetoojate keskmiste hindade alusel (v.a Green

Marine AS). Ka VÕS § 127 lg 1 mõistes selgelt objektiivsema hinna saab kõikide vastavate

jäätmeliikide tarnijate hindade keskmise tulemusena kui üksnes X74 kehtinud hindadega

arvestatuna. Kannatanu enda poolt tabelis esitatud andmed võimaldavad vastavad arvestused

teha. Nii kujuneb ehitusjäätmete (jäätmekood 17 09 04) osas hinnaks tabelis märgitud 50,125

asemel 2016.a 35,8 eur/t, 2017.a 39.6 eur/t, 2018.a 45,667 ja 2019.a 49,429 eur/t.

Segaolmejäätmete (jäätmekood 20 03 01) osas aga tabelis märgitud 63,14 asemel 2016.a 44,6

eur/t, 2017.a 44,5 eur/t, 2018.a 52,4 ja 2019.a 54,857 eur/t. Kusjuures esitatud kujul on iga

kalendriaasta osas lähtunud kohus kahju kindlaksmääramisel vastava kalendriaasta keskmisest

hinnast. Nagu näha aastate lõikes hind kasvav, mis on ainuüksi inflatsiooni arvestades ka

mõistetav. Kannatanu on enda poolt aga mõlema jäätmeliigi puhul tabelis lähtunud kõikidel

aastatel (so aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019) nelja aasta keskmisest hinnast (vastavalt välja

toodud 50,125 ja 63,14 eur/t), milline arvestuskäigust lähtumine põhjendatud ei ole.

See omakorda tähendab, et KarS § 2172 lg 2 seotud kuriteoga kahju suure ulatuse määramisel

kujunes X21 vastuvõetud ehitusjäätmetega seotud kahjuks:

2016.a tabelis märgitud 13 759,31 asemel 9827,1 – 6862,50 = 2964,60 (eur);

2017.a tabelis märgitud 56 315,94 asemel 44 490,996 – 30 557,34 = 13 933,66 (eur);

1-21-8803

2018.a tabelis märgitud 123 562,44 asemel 112 573,08 – 69 380,24 = 43 192,84 (eur);

2019.a tabelis märgitud 80 050,23 asemel 78 938,71 – 46 194,27 = 32 744,44 (eur).

Kokku 92 835,54

Ning X21 vastuvõetud segaolmejäätmetega seotud kahjuks:

2016.a tabelis märgitud 1837,37 asemel 1297,86 – 891,14 = 406,72 (eur);

2017.a tabelis märgitud 295,5 asemel 208,26 – 131,96 = 76,3 (eur);

2018.a tabelis märgitud 3274,44 asemel 2717,46 – 1503,94 = 1213,52 (eur);

2019.a tabelis märgitud 9157,19 asemel 7955,91 – 4311,89 = 3644,02 (eur).

Kokku 5340,56

Seega X21 põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseendaga seotud äriühingu

huvides, põhjustasid O. Sutt ja K. Rossman ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019

kannatanule kahju vähemalt 92 835,54 + 5340,56 = 98 176,10 eurot.

40.4. O. P on esitanud tsiviilhagi K. Rossmani ja O. Suti vastu solidaarselt kolme võltsitud arve

maksmisega tekitatud kahju 4700 euro nõudes (vt 09.11.2022 hagi terviktekst). Tegemist

tsiviilhagi nõudega, mis on seotud K. Rossmani poolt toime pandud KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2

järgi ja O. Suti poolt toime pandud KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 1, 3, § 344 lg 1 - § 22 lg 1, 2 ja

§ 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegudega tekitatud kahju hüvitamisega. Vastava

haginõude endalt väljamõistmisega K. Rossman ja O. Sutt nõustunud ei ole.

Kohus on tuvastanud, et K. Rossman on pannud T. L. O kolme arvega seoses toime O. P vara

kolmanda isiku kasuks pööramise läbi omastamisteo (vt – otsuse p 3.1.5.), O. Sutt nimetatud

omastamisteole kaasaaitamise, dokumentide võltsimisele kihutamise ja võltsitud dokumentide

kasutamise (vt – otsuse p 10jj). Kuritegude tulemusena maksti kannatanu O. P nimelt alusetult

T. L. O arved teenuste eest, mida kannatanule ei osutatud. I. D koostas T. L. O nimelt O. Suti

kihutamisel kolm võltsitud arvet. Esiteks koostas ta 06.04.2019 arve nr 1904 summaga 2160

eurot selgitusega „XXX “ ja esitas selle 02.05.2019 kannatanule. O. Sutt ja K. Rossman

kinnitasid arve ja 13.05.2019 tegi kannatanu T. L. O -le väljamakse 2160 eurot. Teiseks koostas

I. D 16.05.2019 võltsitud arve nr 1906 summaga 1080 eurot selgitusega „XXX “ ja esitas selle

28.05.2019 kannatanule. O. Sutt ja K. Rossman kinnitasid arve ja kannatanu tegi 30.05.2019

väljamakse T. L. O -le 1080 eurot. Kolmandaks koostas I. D 11.07.2019 võltsitud arve nr 1910

summaga 2400 eurot selgitusega „liini ehitustööd“ ja esitas selle 25.07.2019 kannatanule. O.

Sutt ja K. Rossman kinnitasid arve ja kannatanu nimelt tehtu T. L. O -le väljamakse 2400 eurot.

Kohus on tuvastanud ka, et K. Rossmani ja O. Suti käitumises puudusid õigusvastasust

välistavad asjaolud. Seega on kannatanul T. L. O -le kolme võltsitud arve tasumisega 4700 euro

suurune kahju hüvitamise nõue O. Suti ja K. Rossmani vastu.

40.5. O. P on esitanud tsiviilhagi K. Rossmani, O. Suti ja tsiviilkostja E. O. (E. O. on

tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasatud prokuratuur poolt 29.07.2021) vastu solidaarselt

ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes (vt 09.11.2022 hagi terviktekst).

Tegemist tsiviilhagi nõudega, mis on seotud K. Rossmani poolt KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega. Vastava haginõude endalt

väljamõistmisega K. Rossman, O. Sutt ja E. O. nõustunud ei ole.

Kohus on tuvastanud, et K. Rossman on pannud O. P vara kolmanda isiku kasuks pööramise

läbi omastamisteo (vt – otsuse p 3.1.1.), s.o KarS § 201 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, mis seisnes selles, kannatanu O. P nimelt maksti ebaõigesti X9 arve summas 325,50

eurot. E. O. saatis 14.12.2017 K. Rossmanile kirja, mille manuses oli 325,50 euro suurune X8

poolt väljastatud arve nr 1108086. Arve saaja, s.t isik, kes pidi arve maksma, oli tegelikult X9.

1-21-8803

O. Sutt ja K. Rossman kinnitasid selle arve, nagu kannatanul oleks lasunud kohustus arvet

tasuda ning kannatanu tegi 14.12.2017 X8 väljamakse 325,50 eurot. Seega on kannatanul X9 -le

esitatud arve tasumisega 271,25 euro suurune kahju hüvitamise nõue K. Rossmani, O. Suti ja E.

O. vastu.

Süüdistatavate vastutus tekitatud kahju eest

41. Tsiviilhagis leitakse, et nõuete õiguslike alusena vastutab K. Rossman juhatuse liikme

kohustuste rikkumise tõttu VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel, O. Sutt töölepingu

rikkumisest tulenevalt VÕS § 115 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja

8 alusel ning E. O. VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 327 lg 2 alusel koosmõjus § 189 lg 2 või

alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel.

41.1. Kohus nõustub kannatanuga, et K. Rossman sai tsiviilhagi nõuete aluseks olevaid tegusid

toime panna oma juhatuse liikme suhte tõttu kannatanuga. Lähtuvalt ÄS § 187 lg 2 peab

osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et

juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju.

Tuvastada tuleb nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Nii VÕS § 620 lg 1 kui ka ÄS § 187 lg 1 nõuavad juhatuse liikmelt lojaalsust ja tegutsemist

korraliku ettevõtja hoolsusega. K. Rossmani kui kannatanu juhatuse liikme ametikohustused

tulenesid eelkõige seadusest, aga ka äriühingu põhikirjast ning ettevõtte ja juhatuse liikme vahel

sõlmitud lepingutest. Osaühingu juhatuse liikme olulisimaks üldiseks kohustuseks on ÄS § 187

lg 2 järgi majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus ehk nn üldine

hoolsuskohustus. See kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas,

otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske.

Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel

tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa vastutuse ÄS

§ 187 lg 2 järgi. Süüdistatav K. Rossman jättis tagaplaanile juhatuse liikme kohustused O. P

ega tegutsenud juhatuse liikmena ettevõtja vajaliku hoolsusega.

Kannatanu nõue süüdistatava vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause,

mille järgi vastutab oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige

tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises

lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 3-2-1-129-15, p 13, 3-2-

1-54-17, p 10):

1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, s.t ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kuna süüdistatav pani rikkumise

toime tahtlikult, ei aktualiseeru praegusel juhul küsimus korraliku ettevõtja

hoolsusstandardi järgimisest (ÄS § 187 lg 2 ls 2).

41.2. TsÜS § 35 sätestatult peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. Antud juhul on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist K.

Rossmani poolt ühingu vara väärkasutamine, millega ta on juhatuse liikmena rikkunud

1-21-8803

hoolsuskohustust ettevõtte ees. Kohus on tuvastanud, et K. Rossmann teades, et tegelikkuses

toimus O. P ja X17 vahel äriline koostöö ilma 40% sorteerimise tagamise kohustuseta ning

kokkulepitud sanktsioonideta, lisas ta sellele vaatama koos R. D. lepingusse tegelikkusele

mittevastava punkti 4 ja allkirjastas lepingu juurde kuuluva lisa, sooviga pöörata O. P vara

ebaseaduslikult X17 kasuks 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Samuti teadis K.

Rossman, et X17 -ile kuuluva kauba transpordikulud kannab ilma vastava kohustuseta O. P ning

tegemist on arvetega, mis ei kajasta O. P. osutatud teenust. Transpordi arvete kinnitamisega

pööras ta ebaseaduslikult O. P vara kokku 14 570 eurot X17 kasuks. K. Rossman rikkus

juhatuse liikme kohustusi sellega, et sõlmis tagantjärgi teadlikult valeandmetega teenuselepingu

ja selle lisa 1. K. Rossman ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. K. Rossmani

hoolsuskohustuse rikkumise tingib ka see, et K. Rossman rikkus karistusõiguslikku kaitsenormi

(pannes toime dokumentide võltsimisega KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, vt otsuse

p 72.jj), kuna dokumenti vale kuupäeva ja ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu kahjustatakse

dokumendiga seotud käibe usaldusväärsust. K. Rossman tekitas kannatanule põhjendamatu

kohustuse maksta X17 -ile kompensatsiooni. Samuti rikkus K. Rossman juhatuse liikme

kohustusi sellega, et lasi kannatanul tasuda X19 esitatud arveid summas 14 570 eurot teades, et

nimetatud teenuseid ei osutatud kannatanule.

41.3. Samuti on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist K. Rossmani poolt ühingu vara

väärkasutamine, millega ta on juhatuse liikmena rikkunud hoolsuskohustust ettevõtte ees. Kohus

on tuvastanud, et K. Rossmani poolt X9 ja T. L. O arvete vastuvõtmist ja tasumisele suunamist

kolmandate isikutega seotud kulude kandmiseks. Seega kuigi K. Rossman teadis, et nimetatud

arvete arve puhul ei ole tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta raamatupidamise jaoks arvete

tasumise tarvis arvete õigsust.

41.4. Kriminaalmenetluse raames on leidnud tuvastamist ka, et K. Rossmani tegevus tingis selle,

et kannatanu nimel sõlmiti X1 (X21 ) lepinguid, mille tasumäärad olid põhjendamatult madalad.

K. Rossman tegutses seejuures O. Sutiga kooskõlastatult ja ühtse tahtlusega, nõustus O. Suti

tegevusega ning omas isiklikku huvi, sest ta osales X1 majandustegevuses ja sai sellest isiklikku

kasu. K. Rossman allkirjastas kannatanule kahjulikke lepinguid ja ei järginud nende puhul

kannatanu majanduslikke huve. Lepingud olid sõlmitud kannatanule ebasoodsatel tingimustel ja

olid kannatanule majanduslikult kahjulikud ja ebamõistlikud. Teades, millised on mõistlikud ja

tavapärased tasumäärad, tegi K. Rossman tegi X1 põhjendamatu erandi. Seega rikkus K.

Rossman juhatuse liikme kohustusi, ta ei tegutsenud vastavalt korraliku ettevõtja hoolsusele, mh

kannatanu parimat kasu silmas pidades.

Kõigil kirjeldatud juhtudel ei juhindunud K. Rossman seejuures kannatanu majanduslikest

huvidest ega tegutsenud vajaliku hoolega. K. Rossman tegevusega on O. P. tekitatud negatiivne

varaline tagajärg otsese varalise kahju näol. Ka X21 seotud haginõude osas ei ole tegemist

saamata jäänud tuluga (otsuse p 22.2). VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks tekkinud, kui K. Rossman ei oleks sõlminud X17 -iga

ebasoodsa ja vääratel alustel põhineva lepingu koos lisaga, ei oleks kannatanu nimel sõlminud

X1 lepinguid, mille tasumäärad olid põhjendamatult madalad ning tasunud O. P rahaliste

vahendite arvelt teenuste eest, mida ettevõte tegelikkuses ei saanud. Seega põhineb K. Rossmani

vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate

asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4).

41.5. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

1-21-8803

Kohus leiab, et varaline kahju summas 97 055,32 eurot, mille O. P on pidanud K. Rossmani

poolt sõlmitud teenuslepingu ja selle lisa alusel X17 -ile tasuma ning transporditeenuse kulud

summas 14 570 eurot, samuti varaline kahju 271,25 eurot ja kolme võltsitud arve maksmisega

tekitatud kahju 4700 eurot, millised kulud O. P on pidanud K. Rossmani poolt kinnitatud arve

alusel alusetult tasuma, on tekitatud O. P. õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju

tekkimine on otseselt seotud süüdistatava K. Rossmani poolt toimepandud omastamise

kuritegudega. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tsiviilhagi nõuded on põhjendatud ja

kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt K. Rossmanilt kannatanu kasuks

väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et varaline kahju summas 98 176,10 eurot, milline on

tekitatud X1 (X21 ) ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega, on tekitatud O. P.

õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava K.

Rossmani poolt toimepandud usalduse kuritarvitamise kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et

nimetatud tsiviilhagi nõue on põhjendatud ja kuulub vastavalt ülaltoodule rahuldamisele

osaliselt ning kohtu poolt väljatoodud ulatuses süüdistatavalt K. Rossmanilt kannatanu kasuks

väljamõistmisele.

42. Kohus leiab, et O. Sutt sai tsiviilhagis kirjeldatud kannatanut kahjustavad teod toime panna

oma töölepingulise suhte tõttu kannatanuga. Lähtuvalt TLS § 15 lg 1, § 16 lg 1, § 72, § 74 peab

töölepingulise suhtes kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et töötaja on

rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustusi ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju.

Tuvastada tuleb nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kannatanu ja O. Sutt sõlmisid 01.08.2014 töölepingu nr PP-36, mille juurde kuulus lisana ka

ametijuhend (vt O. Suti töölepingud koos lisade ja muudatustega). O. Sutt rikkus töölepingust ja

seadusest tulenevaid kohustusi, sh lojaalsuskohustust. Töölepingu p 3.1. kohaselt tuli O. Sutil

juhinduda töö tegemise töölepingust, ametijuhendist ning kehtivatest õigusaktidest. Töölepingu

p 3.4. järgi lasus O. Sutil kohustus informeerida kannatanut igast töö- ja lepingudistsipliini

rikkumisest ning majanduslikult kahjulikest tegevustest või toimingutest. Töölepingute lisaks

oleva ametijuhendi p-dest 4.2 ja 4.4 tulenevalt pidi O. Sutt vastutama tema kasutusse ja

käsutusse antud vara säilimise, selle sihipärase, otstarbeka ja heaperemeheliku kasutamise eest.

Ka TLS § 15 lg 1 kohaselt tuleb töötajal oma kohustusi täita tööandja vastu lojaalselt.

Lojaalsuskohustust saab sisustada VÕS-s sätestatud hea usu põhimõttega ning kohustuse

täitmise normistikuga (vt VÕS § 6 lg 1 ja § 76 lg 1), s.t töötajal tuleb tegutseda vastavalt

lepingule ning seadusele ja heas usus. Heas usus tegutsemine tähendab mh seda, et töötaja

täidab oma kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja

kahjustamist. TLS § 16 lg 1 sätestab lisaks, et töötajal tuleb täita töökohustusi lojaalselt, oma

teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva

vajaliku hoolsusega. Heas usus ja tööandja huve järgiv tegutsemine hõlmab mh töötaja

kohustust teavitada tööandjat sellest, kui tema või mõni teine töötaja tegutseb tööandja huvide

vastaselt, ja teha omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku, et seda takistada ja peatada.

42.1. Kohus on O. Suti süüditunnistamisel KarS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi tuvastanud, et O.

Sutt ei tegutsenud lojaalselt, tööandja kasu ning huve silmas pidades. O. Sutt kasutas ära oma

positsiooni kannatanu arendusjuhina ning omades pädevust osaleda kannatanu tegevuse ja

toimimise otsustamise protsessis ja mõju kannatanu juhatuse ainuliikme K. Rossmani üle, lasi

sõlmida lepinguid X21 -ga, mis olid selgelt vastuolus kannatanu majanduslike huvidega. X21

sõlmitud lepingutes lepiti kokku põhjendamatult madalad tasumäärad, mis põhjustas

kannatanule majanduslikku kahju. O. Sutt juhtis ja kontrollis X21 majandustegevust ja sai

sellest isiklikku kasu. Kannatanule kahjulike lepingute sõlmimisel juhindus O. Sutt mitte

tööandja O. P. , vaid enda isiklikest huvidest. Kirjeldatud asjaolud omavad tähtsust ka töötaja

hoolsuse määra hindamisel lähtudes TLS §-s 16 sätestatust. Hagejal õigus nõuda kostjalt

1-21-8803

kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske

hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2). Kohtu hinnangul rikkus

O. Sutt töölepingut tahtlikult, sest arvestades tema töösuhte olemust, tööandja tegevuse ja

töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja ametialaseid teadmisi jms, teadis O. Sutt, et tema

tegevuse tulemusena tekib kostjale kahju. Seega olid O. Suti rikkumised olid hõlmatud lepingus

ja ametijuhendis sätestatud kohustustega. O. Sutt rikkus oma tegevusega lojaalsuskohustust

tööandja suhtes ning ta vastutab enda rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse

raames on leidnud tuvastamist, et O. Suti rikkumisest tulenevalt X21 põhjendamatult madalate

hinnamäärade kehtestamisel iseendaga seotud äriühingu huvides, põhjustas O. Sutt

ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 kannatanule kahju vähemalt 98 176,10 eurot. Seda

kahju ei oleks tekkinud, kui O. Sutt ei oleks oma kohustusi rikkunud, sh ei oleks lasknud

kannatanul sõlmida kahjulikke lepinguid ning oleks teavitanud tööandjat sellest, et selliseid

lepinguid sõlmiti ning takistanud nende sõlmimist.

42.2. Kohus on tuvastanud ka O. Sutt rikkus töölepingut ning lojaalsuskohustust, kuna kinnitas

X9 -le esitatud arve ja korraldas kannatanu varase arvelt T. L. O -le kolme võltsitud arve

tasumise teenuste eest, milliseid kannatanu ei saanud, võimaldades seeläbi alusetute väljamakse

tegemise. O. Sutt teadis, et kannatanu ei saanud arvetes kajastatud teenuseid ning arvete

kinnitamisega pidi ta mõistma, et tekitab sellega tööandjale kahju. Hoolas ja lojaalne töötaja ei

kinnitaks arveid, mille eest tööandja tegelikult teenust ei saa. Väljamakse tegemine ei olnud

kooskõlas kannatanu majanduslike huvidega. Seega kuigi O. Sutt teadis, et X9 arve ja kolme T.

L. O arve puhul ei ole tegemist ei ole O. P kuluga, kinnitas ta raamatupidamise jaoks arvete

tasumise tarvis arvete õigsust.

Kirjeldatud juhtudel ei juhindunud O. Sutt kannatanu majanduslikest huvidest ega tegutsenud

vajaliku hoolega. O. Sutt rikkus enda töölepingust tulenevaid kohustusi. O. Suti tegevusega on

O. P. tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol, sh X21 (X1 ) kahjustava

tegevusega seotud haginõude osas (vt otsuse p 41.4). VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise. Tagajärge ei oleks tekkinud, kui O. Sutt ei oleks tulenevalt X21 -le

põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseendaga seotud äriühingu huvides

põhjustanud kannatanule kahju ning kinnitanud ja T. L. O arvete puhul ka aidanud korraldada

(sh läbi arvete võltsimisele kihutamise ja võltsarvete kasutamise) O. P rahaliste vahendite arvelt

arvetega seotud teenuse tasumise, mida kannatanu tegelikkuses ei saanud. Seega põhineb O. Suti

vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate

asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4).

42.3. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus leiab, et varaline kahju summades 271,25 eurot 4700 eurot, millised kulud O. P on

pidanud O. Suti poolt kinnitatud arvete alusel alusetult tasuma, on tekitatud O. P. õigusvastaselt

ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava O. Suti poolt

toimepandud tegevuse, omastamisele kaasaaitamise, võltsimise ja võltsitud dokumentide

kasutamise kuritegudega. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tsiviilhagi nõuded on

põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O. Sutilt kannatanu

kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et varaline kahju summas 98 176,10 eurot, milline

on tekitatud ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega, on tekitatud O. P. õigusvastaselt

ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava O. Suti poolt

toimepandud usalduse kuritarvitamise kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et nimetatud

1-21-8803

tsiviilhagi nõude on põhjendatud ja kuulub vastavalt ülaltoodule rahuldamisele osaliselt ning

süüdistatavalt O. Sutilt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

43. Kohus leiab, et E. O. sai tsiviilhagis arvega nr 1108086 kirjeldatud kannatanut kahjustava

teo toime panna oma nõukogu liikme suhte tõttu kannatanuga. ÄS § 327 lg 2 ja § 189 lg 2 järgi

peab osaühingu nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud,

et nõukogu liige on rikkunud oma ametikohustusi. Tuvastada tuleb rikkumine, kahju ning

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

E. O. oli kahju tekitava tegevuse ajal kannatanu nõukogu liige. E. O. kui kannatanu nõukogu

liikme ametikohustused said tuleneda eelkõige seadusest, aga ka äriühingu põhikirjast. E. O.

rikkus korraliku ettevõtja hoolsust (ÄS § 327 lg 1). See kohustus tähendab muu hulgas, et

nõukogu liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta

osaühingule põhjendamatuid riske. Kui nõukogu liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik

inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust

rikkunuks, mis toob kaasa vastutuse ÄS § 327 lg 2 järgi.

43.1. TsÜS § 35 sätestatult peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. Antud juhul on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist E.

O. poolt O. P vara väärkasutamine, millega ta on nõukogu liikmena rikkunud hoolsuskohustust

ettevõtte ees. Kannatanul ei olnud kohustust seda teha, mistõttu tekkis kannatanule kahju. E. O.

mõjutas O. P juhatajat K. Rossmani ning aitas kaasa sellele, et kannatanu maksis kinni arve, mis

ei olnud seotud tema majandustegevusega. Siinjuures märgib kohus, et kohtuistungil tajutu

põhjal on K. Rossman ja E. O. omavahel selgelt heades suhetes. Kusjuures konkreetne

tsiviilhagis käsitletav arve ei olnud ainus E. O. iga seotud arve, mille O. P K. Rossmani poolse

vara kolmanda isiku kasuks pööramise tegevuse läbi O. P varade arvelt tasuda lasi (vt ülal K.

Rossmani süüdistuse juures E. O. kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage´ga seotud kulutuste

kandmist – otsuse p 11.1., nimetatud omastamise episoodidega tekitatud kahju on kannatanule

hüvitatud). Seega kasutas E. O. võimalust O. P vara arvelt endaga seotud kulutuste kandmiseks

korduvalt. Olles ise O. P nõukogu liige, omas E. O. positsiooni, mõjutamaks K. Rossmani

omastamistegusid toime panema (kusjuures on kohtuistungil E. O. ka selgitanud, et oli O. P

nõukogus juba K. Rossmani O. P juhatajaks valimise ajal, so osales K. Rossmani juhatajaks

valimisel, vt 29.11.2022 istungi protokolli lk 2). Olles pikaaegne O. P nõukogu liige, teadis E.

O. , et kannatanul ei ole kohustust maksta teise ja tema endaga seotud ühingu arvet. E. O.

tegevus ei olnud kooskõlas nõukogu liikme kohustustega, kes pidi oma tegevuses järgima

äriühingu huve ja mitte enda isiklikke huve. Kohus on tuvastanud, et K. Rossmani poolt arve

vastuvõtmise ja tasumisele suunamise kolmanda isiku X9 -ga seotud kulude kandmiseks, millist

äriühingut omakorda esindas E. O. Sealjuures muutis K. Rossmani arve raamatupidamisse

saatmisel arve saaja X9 nime O. P . Seega kuigi E. O. teadis, et X9 arve puhul ei ole tegemist ei

ole O. P kuluga, edastas ta arve, K. Rossmanile, et viimane kinnitaks raamatupidamise jaoks

arve tasumise tarvis selle õigsust ning arve tasutaks.

43.2. E. O. ei juhindunud seejuures kannatanu majanduslikest huvidest ega tegutsenud vajaliku

hoolega. E. O. tegevusega on O. P. tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese rahalise kahju

näol. VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks

tekkinud, kui E. O. ei oleks mõjutanud ja aidanud kaasa O. P rahaliste vahendite arvelt teenuste

eest tasumisele, mida ettevõte tegelikkuses ei saanud. Seega põhineb E. O. vastutus asjaoludel,

mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate asjaolude tagajärg

(VÕS § 127 lg 4).

1-21-8803

43.3. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et vastav solidaarse nõudena

varaline kahju 271,25 eurot, millise kulu O. P on pidanud alusetult tasuma, on tekitatud O. P.

õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud ka tsiviilkostja

E. O. poolse kannatanut kahjustava tegevusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi

on nimetatud nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tsiviilkostjalt

E. O lt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

44. O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid ajavahemikul 01.01.2016 kuni 15.10.2019 X1

põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, kannatanule kahju

vähemalt 98 176,10 eurot. Seega vastutavad O. Sutt ja K. Rossman kahju eest VÕS § 65 lg 2

tähenduses solidaarselt. Kuna O. Sutt ja K. Rossman põhjustasid T. L. O kolme võltsitud arve

tasumisega kannatanule 4700 euro suuruse kahju, vastutavad nad nimetatud kahju tekitamise

eest samuti VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarselt. O. Sutt, K. Rossman ja E. O. põhjustasid X8

poolt X9 -le esitatud arve tasumisega kannatanule 271,25 euro suuruse kahju, mille eest O. Sutt,

K. Rossman ja E. O. vastutavad solidaarselt.

45. Käesoleva kohtuotsusega mõistis kohus Kristo Rossmani ja O. Suti õigeks süüdistuses KarS

§ 2172 lg 1 järgi episoodides, mis käsitlesid Kristo Rossmani allkirjastatud 29.06.2016 volituse

alusel E. O. ja U. S. poolt O. P nimelt lepingute sõlmist X2ja kahe E. O. prügiveoga seotud arve

tühistamist kogusummas 703,06 eurot.

Lähtudes süüdistatavate õigeksmõistmisest viidatud süüteoepisoodides, jätab kohus KrMS § 310

lg 2 alusel läbi vaatamata konkreetsete süüteoepisoodidega seotud kannatanu haginõuded, s.o

Ott Suti, Kristo Rossmani ja E. O. vastu solidaarselt arvete tühistamisega tekitatud kahju 585,89

euro ja ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes ning Kristo Rossmani ja E. O.

vastu solidaarselt O. P vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega

tekitatud kahju 3457 euro nõudes.

46. Kannatanu palub tsiviilhagis kostjatelt välja mõista viivise seadusjärgses intressimääras (8%

+Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär) arvutatuna

põhinõuetelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning sealt

edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes TsMS §-le 367, võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

46.1. Kuna kannatanu esitas tsiviilhagi 19.07.2021, siis tuleb vastavalt kannatanu sellekohasele

taotlusele arvestada kahjunõudelt viivist alates sellest ajast. Kanatanu viivisearvestus kajastub

tsiviilhagi teesides esitatud kahes tabelis (vt teeside lk 16-17). Esimene tabel hõlmab viivist, mis

on arvutatud alates nõude tekkimisest (hagi esitamisest) kuni 01.07.2022, arvestades, et VÕS §

94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne 01.07.2022 (ning ka sellele eelnenud perioodidel) oli 0% (vt Eesti

Panga

01.07.2022

intressimäära

teade.

Arvutivõrgus

https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1943330).

Lähtudes

rahuldatud haginõuete ulatusest on põhjendatud antud tabeli põhjal viiviste väljamõistmine

järgmiselt: põhinõue 128 420 on rahuldatud osaliselt summas 98 176,10 eurot ning viivis

vastavalt summalt on 346 päeva eest on seega 7445,31 eurot; põhinõudelt 4700 eurolt 356,43

1-21-8803

eurot, põhinõudelt 271,25 eurot 20,57 eurot, põhinõudelt 14 570 eurolt 1104,93 eurot,

põhinõudelt 4797,13 eurolt 363,80 eurot ja põhinõudelt 133,50 eurolt 10,12 eurot.

Teine tabel hõlmab viivist, mis on arvutatud alates 01.07.2022 kuni tsiviilhagi teeside

esitamiseni (30.03.2023), arvestades, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2023 oli

2,50% (vt taas Eesti Panga 01.07.2022 intressimäära teadet arvutivõrgus). Nimetatud tabelis on

kannatanu arvestanud viiviseid 272 päeva eest, so perioodil 01.07.2022 kuni 30.03.2023. Kuna

TsMS §-le 367 alusel mõistab kohus viivised välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni, teeb

kohus vastavas tabelis kajastuvatesse rahuldatud põhinõudeid puudutatavatesse viiviste

arvestustesse korrektuurid ning arvestab viivised välja alates 01.07.2022 kuni otsuse

kuulutamise kuupäevani 04.05.2023 ning seega 307 päeva eest. Lähtudes rahuldatud haginõuete

ulatust on põhjendatud antud tabeli põhjal viiviste väljamõistmine järgmiselt: põhinõue 128 420

on rahuldatud osaliselt summas 98 176,10 eurot ning viivis vastavalt summalt on 307 päeva eest

seega 8670,39 eurot; põhinõudelt 4700 eurolt 415,08 eurot, põhinõudelt 271,25 eurot 23,96

eurot, põhinõudelt 14 570 eurolt viivised 1286,75 eurot, põhinõudelt 4797,13 eurolt viivised

423,66 eurot ja põhinõudelt 133,50 eurolt viivised 11,79 eurot. 97 055,32 suuruse põhinõude on

kannatanu esitanud K. Rossmani vastu 09.11.2022. Kohtuotsuse kuulutamise seisuga on

nimetatud haginõude osas onud süüdistatav viivituses seega 141 + 35 = 176 päeva ning

sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 4913,90 eurot.

46.2. Samuti mõistab kohus vastavalt kannatanu taotlusele ja TsMS §-le 367 K. Rossmanilt, O.

Sutilt ja E. O. lt kannatanu O. P kasuks välja käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis märgitud

rahuldatud kahjunõuete summadelt viivise alates 05.05.2023 kuni põhinõuete täitmiseni VÕS §

113 lõige 1 II lauses sätestatud määras.

ASITÕENDID

47. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD- ja CD-plaadid andmekandjatel

asuvate digitaalsete salvestitega. DVD- ja CD-plaadid on menetlustoimingu protokollide

lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu

protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist. Seega

antud andmekandjaid tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik

ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad

kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka DVD- ja CD-plaadid.

Samadel põhjendustel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde jätta

uurimistoimingu protokollide ja ekspertiisiakti juurde kuuluvate tõenduslikult oluliste

asitõenditena ka:

- Pakend nr 2 - 25.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv lauakalender;

- Pakend nr 9 - 25.10.2019 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad kalendrid 2017 ja 2018;

- Pakend nr 10 - 15.10.2019 läbiotsimisprotokolli juurde kuuluvad dokumendid;

- Pakend nr 11 - 15.10.2019 läbiotsimisel ära võetud tšekid;

- Pakend 13 - 12.05.2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0012 juures asuvad dokumendid;

- 22.10.2019 vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid pakendis.

KONFISKEERIMISE ASENDAMINE

48. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84 moodustab kuriteoga saadud vara

1-21-8803

konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse kuriteoga

saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse

korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Sarnaselt KarS §-dega 831 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase

rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni

mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.

Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg,

vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis,

kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või konfiskeerimiseks kättesaamatu.

Konfiskeerimine ja selle asendamine (KarS §-d 83-84) on karistusõiguslikud mõjutusvahendid.

Nii nagu kohus pole prokuratuuri taotlusega seotud karistust mõistes (RKKKo nr 3-1-1-91-07, p

6 jj), pole ta seda ka konfiskeerimise või selle asendamise üle otsustades. Kohus märgib esmalt,

et KarS § 831 alusel konfiskeeritav vara, samuti vara, mille KarS § 831 alusel konfiskeerimise

asendamiseks võib kohus isikult KarS § 84 alusel rahasumma välja mõista, peab pärinema

sellest samast kuriteost, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks (vt RKKKo nr 3-1-1-

90-11, p 22.1). KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

K. Rossmani kriminaaltulu

49.1. Prokuröri taotluse kohaselt on menetluses tuvastatud, et KarS § 3001 süüteokoosseisu

objektiivsete tunnuste realiseerimisega sai K. Rossman vara 37 242,11 euro väärtuses ning see

tuleb KarS §-de 831 ja 84 alusel süüdistatavalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase

rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.

49.2. K. Rossmani kaitsja on oma lõpukõne teesides (vt teeside p 3.5) konfiskeerimise

asendamisele vastuväitena leidnud, et käesolevas asjas on KarS § 3001 üritatud sisustatud läbi

erinevate tehingute, kus X21 ning X15 osutasid teenust O. P. ning O. P tasus sellise teenuse

saamise eest. Selline konstruktsioon per se sisaldab vastusooritust, s.t O. P ei tasunud X21 -le ja

X15 -le alusetult, vaid sai vastu teenust. Olukorras, kus O. P ei oleks vastusooritust saanud,

oleks tegemist olnud KarS §-ga 201 või KarS §-ga 2172. Seega ei ole KarS § 3001 väidetava

toimepanemisega kellelegi kahju tekitatud – see ei ole ka KarS § 3001 koosseisutunnuseks.

Sellises olukorras ei ole teki kaitsja hinnangul kriminaaltulu.

49.3. Kohtu hinnangul on kaitsja esitatud argumentatsioonis jätnud eristamata kvantitatiivse

mõõtmena toimingupiirangu rikkumise kuriteo (KarS § 3001) suure ulatuse (mis tõepoolest ei

ole koosseisupärane tagajärg), mille kaudu on seadusandja piiritlenud vaadeldava

kuriteokoosseisu ja KVS §-s 19 ette nähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused ning

toimingupiirangu rikkumise kuriteona saadud vara (KarS § 831). Rikkumine on koosseisupärane,

kui ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik huvi ületab rahalises väljenduses 40 000 eurot.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteoga saadud varana on aga käsitatav selline vara, mille

toimepanija on omandanud toimingupiirangu rikkumisena käsitatava tegevuse tulemusena.

Kohus on tuvastanud, et O. P nimelt lepingute sõlmimist X21 ja X15 mõjutas K. Rossmani ja

O. Suti majanduslik huvi, mille suurus ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot. Puudub aga

alus eeldada, et kogu toimingupiirangu rikkumise tehingute summa on ühtlasi ka

toimingupiirangu rikkumise tulemusena saadud vara KarS § 831 tähenduses. Näiteks heidetakse

KarS § 3001 süüdistuses O. Sutile ja K. Rossmanile enda majanduslikes huvides soovi liisida

X21 varade eest isiklikuks kasutamiseks sõiduautod (Liislepingute L19103430 ja L19103431

järgi olid liisinguesemeks sõidukid Škoda Kodiaq hinnaga 35 781,00 eurot üks sõiduk), vastava

tehingu maksumus aga K. Rossmanilt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetavat

rahasummat ei puuduta. Seega selleks, et praeguses kriminaalmenetluses oleks K. Rossmani

1-21-8803

suhtes oleks võimalik kohaldada konfiskeerimise asendamist (KarS § 84 ja § 831 lg 1), peab

olema tuvastatud, et süüdistatav sai just toimingupiirangu rikkumise kuriteo tulemusena vara,

mille ta on võõrandanud, ära tarvitanud või mille äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või

otstarbekas.

49.4. Kohus tuvastas käesolevas otsuses KarS § 3001 lg 2 koosseisu täidetuse analüüsimise

juures, et ajavahemikul 01.02.2016 kuni 01.05.2019 on K. Rossman ja O. Sutt ühiselt ja

kooskõlastatult rikkunud toimingupiiranguid. O. Sutt oli X1 (X21 ) ja X15 tegelikuks

äriühingute majandustegevust korraldavaks isikuks, kus tema tegevus oli pidev, mida võimaldas

talle K. Rossmani heakskiit. K. Rossman ei takistanud O. Sutil tegeleda väljaspool OÜ-d X

kõrvaltegevusega ning lõi sellega tingimused ja võimalused O. Sutil teenida nende mõlema

huvides X21 ja X15 tegevuse kaudu varalist tulu. Seeläbi sai K. Rossman vastusooritust

tegemata soetada endale esemeid või tasuda enda kohustuste eest, mis vastab KarS § 831 lg 1

tunnustele. Sellise majandusliku huvi olemasolu kinnitab O. Suti poolt X21 ja X15 varade

kasumine K. Rossmani eest vähemalt 37 242,11 euro ulatuses.

Kohus tuvastas täpsemalt, et X21 varade eest on kantud K. Rossmaniga seotud kulud summas

28 366,11 eurot (mänguväljaku soetamine K. Rossmani elukohta, K. Rossmani laste

mänguasjade eest tasumine, K. Rossmani sõiduki Merdedes-Benz rehvide eest tasumine, K.

Rossmani maja katuse jaoks materjali soetamine, jalgratta eest tasumine, K. Rossmani

reisikulude kandmine, K. Rossmani sõidukite eest tasumine, K. Rossmani maja broneeringu

tasu, tennise treeningute eest tasumine). Lisaks investeeris X21 K. Rossmani A. K. äriühingusse

A. K. S 8000 eurot. Vt selles osas 07.07.2020 Osaühingu osa jagamine ja osa müügilepingut,

mis kinnitab X21 poolt A. K S osa ostmist, ning X21 vara arvelt kulutuste tegemiseks 8000

eurot ulatuses A. K S kasuks. X21 vastav OÜ osalus vormitati 07.07.2020 ning seetõttu, et juba

varasemalt oli A. K A. K. S esindajana oma ostudeks kasutanud X21 pangakaarti. A. K. S

osaluse omandamise kokkulepe järgi andis X21 varasid äriühingule summas kuni 8000 eurot ja

seda ajavahemikul veebruar kuni juuli 2018. Kuigi X21 omandas osaluse äriühingus 2020, s.o

pärast kriminaalmenetluse avalikuks tulemist ning maksumenetluse ajal (kriminaalasja

materjalide hulgas on esitatud kohtule X21 suhtes tehtud maksuotsus ja maksumenetluse

dokumendid), on selge, et 2018 tehtud ostud ei olnud seotud X21 majandustegevusega, mistõttu

soodustas K. Rossman ostude võimaldamise näol oma lähedase isiku A. K poolt

toimingupiirangu rikkumise kuriteoga saadud vara kasutamist. Kohus tuvastas ka, et lisaks X21

on K. Rossmaniga seoses X15 varade eest tasutud X55 21.06.2019 arve 1346 summas 876,00

eurot K. Rossmani elukohta O. P varade arvelt omastatud õhksoojuspumba paigaldamise eest.

Selliselt kehtestatud toimingupiiranguid rikkudes, tekkis K. Rossmanil lisatulu allikas, mis

kuulub KarS § 831 mõttes süüteoga saadud varana konfiskeerimisele.

Vara saamine kommenteeritava paragrahvi mõttes tähendab isikule kuuluva vara väärtuse

suurenemist. Viimane võib seisneda aktivate väärtuse suurenemises või kohustuste mahu

vähenemises, nt lennupiletite eest tasumine, kliimaseadme paigaldamise eest tasumine. Aktivate

väärtuse suurenemine hõlmab omakorda nii mõne uue eseme (TsÜS § 48) omandamist, nt

jalgratta ja sõidukite ost, kui ka isikule juba kuuluva eseme väärtuse kasvu, nt maja

katusematerjali ost, sõidukile rehvide ost (vt RKKKo nr 1-20-3925, p 31).

49.5. Samuti on tuvastatav, et kogu laekunud rahalise hüve kasutas K. Rossman esemete

soetamise, enda kohustuste eest tasumise või sõidukite ja kinnisvara parendamise läbi ära või

lasi seda teha A. K , mis omakorda annab aluse konfiskeerimise asendamiseks (KarS § 84). Ehk

saadud vara läks kohe ka tarbimisse, so ülal loetletud asjade soetamisele, segunedes K.

Rossmani varaga, mistõttu seda sellisel kujul hetkel säilinud pole. Äratarvitamine on asja,

1-21-8803

õiguse või kasulike omaduste ammendamine (sh nt raha ärakulutamine), aga ka eseme (TsÜS §

48) segunemine muu varaga (TsÜS § 66).

49.6. Kaitsja vastuväide konfiskeerimise asendamisele on ka, et O. P sai X1 ja X15 -lt

vastusoorituse, mida peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma. Selgitada

tuleb, et kui prokuratuur on esmase tõendamiskoormise § 831 kohaldamiseks täitnud, kuid

võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei

kajasta süüteoga saadud vara (sh nt vara saamiseks kantud kulu) õigesti, on tegemist aktiivse

kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus

vaagida, kas ja missuguse kulu peab süüteoga saadud vara suuruse arvutamisel arvesse võtma

(vt RKKKo nr 1-20-3925/21 p 34). Menetletavas asjas tõendeid, millest nähtuks, et K. Rossman

ei oleks saanud KarS § 3001 seotud süüteoga 37 242,11 eurot X21 ja X15 varade arvelt niisama,

esitatud ei ole.

49.7. Seega on menetluses on tuvastatud, et KarS § 3001 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste

realiseerimisega sai K. Rossman vara 37 242,11 euro väärtuses, ning see tuleb KarS §-de 831 ja

84 alusel temalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase rikastumist süüteoga.

O. Sutti kriminaaltulu

50. Prokuröri taotluse kohaselt on menetluses tuvastatud, ka et KarS § 3001 süüteokoosseisu

objektiivsete tunnuste realiseerimisega sai O. Sutt vara 67 973,48 euro väärtuses ning see tuleb

KarS §-de 831 ja 84 alusel süüdistatavalt välja mõista, eesmärgiga takistada süüdlase rikastumist

süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.

50.1. Asjas on tuvastatud, et X21 varade eest on kantud O. Sutiga seotud kulud summas 19

268,34 eurot, tasudes tema eest arveid (O. Suti spordipoe ja suuskade ostuarvete tasumine, O.

Suti maja ehitusega seotud kulud, mööbli tellimisega seotud kulud X teele X asuvasse majja,

Telia Eesti AS-ist telefoni soetamine, topside ost X, autokaupade ja tööriistade soetamine).

Lisaks võttis O. Sutt X21 deebetkaardiga 2018 veebruar kuni 2019 august välja sularahas 64 715

eurot ning kandis samal perioodil talle kuuluvatele pangakontodele 29 050 eurot (14.11.2019

vaatlusprotokoll O. Suti sissetulekute, sh sularahasissemaksete ja töötasu ning väljaminekute

kohta). Kuigi tunnistaja K. A kinnitas kohtuistungil (vt 24.10.2022 istungi protokolli), et on oma

poega O. Sutti majanduslikult toetanud, ei tõenda kohtu hinnangul tunnistaja ütlused sellise

ulatusega summade andmist O. Sutile ning just viidatud sularaha väljavõtmiste ajaperioodil.

Tunnistaja kinnitas, et sularahas on andnud O. Sutile umbes 30 000 eurot, sh pärines üle antud

sularaha ka K. A ema korterimüügist, mis võis toimuda 2012 aastal. 20 000 eurot aga pärines

metsamüügist, mis võis olla 2016-2017 ehk ajal, mil O. Sutt hakkas maja ehitama. Seega

tunnistaja ütlustest ei tulene, et 2018-2019 toimunud sularaha sissemaksed samal ajal X21

kontolt sularaha võtmisega oleks olnud tegelikult pärit K. A.

50.2. Samuti on O. Sutt 09.04.2019 ostnud 6000 euro eest sularahas X linnas, X külas, X tee X

asuva korteri, mille remondiks kasutas X21 varasid vähemalt 4417,90 euro ulatuses. X21 poolt

tasutud arveid on seostatud korteris nähtavaga (vt 09.10.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, milles

vaadeldakse infot asuva korteri kohta koos arvetega). X21 juhatuse liige M. E on Maksu- ja

Tolliametile esitanud arve nr 1933, millest nähtub O. Sutiga seotud Looga tee korteriga

kulutuste kandmine 8500 euro ulatuses. M. E väidetav jutt selliselt kasumi teenimisest pole

eluliselt usutav. See ei haaku esiteks nn O. Suti enda „raamatupidamisega“ ning teise arvega,

mis O. Sutile esitati ning et need arved on väljastatud alles pärast menetluste avalikuks tulemist,

mil oli mõistlik tehtud kulutused äriühingusse tagasi näidata, et mitte maksta tulumaksu.

50.3. Samuti kinnitab O. Suti soovi saada X21 -s isiklikku kasu see, et tema nõustudes erinevate

isikute poolt prügi vastuvõtmisega O. P, lastes teenuse kirjutada X21 nimele, kuid selle eest

1-21-8803

tasutud summad kokku 1094 eurot jättis endale. Vastavad andmed tuvastati O. P

kaalumajaprogrammist koos O. Suti pangkonto väljavõttega (vt 10.03.2020 vaatlusprotokolli,

millega tuvastatakse O. P prügila kaalumaja kaalumistarkvara andmete ning O. Suti ja X21

pangakontole laekumiste alusel jäätmete toomised prügilasse, kuid tasumine O. Sutile või X21 -

le), lisaks andsid selle kohta ütlusi tunnistajad (vt otsuse p 31.5.). O. Suti kaitsja on soovinud

läbi tunnistajate küsitluse kohut veenda, et O. Sutt ei jätnud seda raha endale. Vastupidist näitab

aga ülekannete selgitusteks märgitud „tagasimakse“ või „tagasikanne“, mille sõna kasutamiseks

O. Sutt ise soovituse annab. Selline ülekande tegeliku sisu varjamine ei kinnita O. Suti tahet

tasuda summad X21 -le, mis on kaheldav juba seetõttugi, et O. Sutt kasutas ilma piiranguteta

äriühingu varasid enda ja K. Rossmani huvides.

50.4. Samuti on süüdistusakti kohaselt X15 varade eest kantud O. Sutiga seotud kulud summas

3561,11 eurot, tasudes O. Suti kinnisasjadel tehtud töödega seotud arveid. Viimaste kulude osas

on prokurör süüdistuskõnes märkinud (kõne lk 49), et iga konkreetse arve osas ei ole küll rida

O. Suti „raamatupidamises“, kuid lähtudes O. Suti tehtud töödest enda kinnisasjadel ning

vaadates nii arve sisu kui selle väljastamise aega, on käitumise viisi sarnasust arvestades kõik

3561,11 euro suuruse kulu moodustavad arved käsitletavad O. Suti tuluna

X15 osanik Z. A selgitas kohtuistungil (vt 20.05.2022 istungi protokolli lk al 18), et tegemist on

X15 ettevõttekuludega. Tunnistajale kohtuistungil presenteeritud arvetel oli kajastatud osaliselt

tööstusautomaatikaga seonduvad esemed, mida ei saa eramajas kasutada. Nt X22 24.09.2018

arve 18000822719 summas 79,86 eurot, X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34.

50.5. Kohtu hinnangul on O. Suti kuludega seotud arved, mis kajastuvad O. Suti tabelis või

millisel arvel on temale nimeline viide. Z. A on kohtuistungil andnud küll selgitusi, et ka O.

Sutiga seostatavad arved on X15 ettevõttekuludeks, selles osas ei ole tunnistaja andnud aga

kohtu hinnangul tõeseid ütluseid. Näiteks on X22 07.11.2018 arve 18000836128 summas

282,05 euro osas, millisel on toote nimetusena märgitud SEDNA 1ne ppesa lk-ga, SEDNA 1ne

ppesa IP44, SEDNA 1xRJ45 UTP pesa (kd 7 tl 64), tunnistaja Z. A on kinnitanud, et tegemist

on X15 ettevõtlusega seotud kuluga, tegemist on elektrimootori kaitse lülitiga, kontaktoriga, mis

lülitab selle elektrimootori käima, tegemist on täielikult tööstusautomaatikaga ning see on

müüdud kliendile edasi (vt Z. A ütlused 20.05.2022 kohtuistungi protokoll, lk 19). Kohus

märgib, et esiteks juba toote nimetusest tuleneb, et ostetud on enam kui üks ese, s.o tegemist ei

saa olla ühe elektrimootori kaitse lülitiga. Samuti on kõikide arvel kajastatud esemete juures

kirje

„pesa“.

tegemist

on

seinakontaktidega

(vt

arvutivõrgus

https://www.vabadusepood.ee/pood/sedna-design-valge-pesa-1-ne-lk-ga/). Lühend UTP on aga

kasutusel võrgukaablite puhul, ehk tegemist saab olla sidepesaga. On selge, et nimetatud detailid

on eramaja ehitusel kasutatavad, mida kinnitab ka asjaolu, et arve on kantud O. Suti tabelisse

kuupäevaga 14.11. Seega on tuvastatav, et Z. A ei ole andnud kohtuistungil kõikide arvete osas

tõeseid ütlusi. Vaatamata väljatoodule on aga siiski usutav, et X15 on ehituse ja remondiga

tegelev ettevõtte ning et O. Suti maja ehituse või korteri remondiga samal perioodil oli ettevõttel

ka teisi kliente. Toodud põhjusel ei pruugi kõik prokuröri poolt välja toodud arved olla seotud

O. Suti kinnisvara juures tehtud töödega. Kohus leiab, et vastavatest kulureast tuleb arvata maha

18 arve arvamine O. Suti kulude hulka kogusummas 1095,64 eurot, mis prokuröri seisukohast

on üksnes ajaliselt või olemuselt seostatavad O. Suti majas või korteris teostatud töödega.

Tegemist on järgmiste arvetega:

1) X22 13.09.2018 arve 18000819776 summas 86,70 eurot;

2) X22 24.09.2018 arve 18000822719 summas 79,86 eurot;

1-21-8803

3) X22 30.10.2018 arve 18000833603 summas 30,77 eurot;

4) X22 07.11.2018 arve 180008361130 summas 110,86 eurot;

5) X22 09.11.2018 arve 18000836706 summas 22,32 eurot;

6) X22 13.11.2018 arve 1800083780 summas 26,66 eurot;

7) X23 13.11.2018 arve 180246768 summas 76,16 eurot;

8) X49 13.11.2018 arve 182181 summas 99,89 eurot;

9) X39 14.11.2019 arve 75-101000198486 summas 198,22 eurot;

10) X23 19.11.2018 arve 180249578 summas 84,06 eurot;

11) X23 08.12.2018 arve 180260874 summas 59,71 eurot;

12) X22 25.04.2019 arve 19000878658 summas 89,34 eurot;

13) X27 02.05.2019 arve 0765747 summas 2,05 eurot;

14) X39 4.06.2019 arve 75-102000251786 summas 7,12 eurot;

15) X39 29.06.2019 arve 75-101000231465 summas 85,36 eurot;

16) X22 04.07.2019 arve 19000897173 summas 15,00 eurot;

17) X22 11.07.2019 arve 19000898698 summas 7,75 eurot;

18) X27 29.08.2019 arve 0860145 summas 13,81 eurot.

50.6. Kokkuvõttes ülalkirjeldatult rikkudes kehtestatud toimingupiiranguid, ehk siis pannes

toime kuriteo, tekkis O. Sutil lisatulu allikas, mis kuulub KarS § 831 mõttes süüteoga saadud

varana konfiskeerimisele. Vara saamine kommenteeritava paragrahvi mõttes tähendab isikule

kuuluva vara väärtuse suurenemist. Viimane võib seisneda aktivate väärtuse suurenemises või

kohustuste mahu vähenemises. Aktivate väärtuse suurenemine hõlmab omakorda nii mõne uue

eseme (TsÜS § 48) omandamist nt spordipoe ostud, korteri ost, kui ka isikule juba kuuluva

eseme väärtuse kasvu, nt maja ehitustööd ja korteri remonttööd (vt RKKKo nr 1-20-3925, p 31).

Samuti on tuvastatav, et kogu laekunud rahalise hüve kasutas O. Sutt esemete soetamise, enda

kohustuste eest tasumise endale esemete soetamise läbi või kinnisvara juures tehtavate

ehitustööde käigus ära, mis omakorda annab aluse konfiskeerimise asendamiseks (KarS § 84).

Ehk saadud vara läks kohe ka tarbimisse, so ülal loetletud asjade soetamisele, segunedes O. Suti

varaga, mistõttu seda sellisel kujul hetkel säilinud pole. Äratarvitamine on asja, õiguse või

kasulike omaduste ammendamine (sh nt raha ärakulutamine), aga ka eseme (TsÜS § 48)

segunemine muu varaga (TsÜS § 66).

50.7. Seega on asjas tuvastatud, et KarS § 3001 süüteokoosseisude objektiivsete tunnuste

realiseerimisega sai O. Sutt vara süüdistusaktis nimetatud summa 67 973,48 – 1095,64 = 66

877,84 euro väärtuses, ning see tuleb KarS §-de 831 ja 84 alusel temalt välja mõista, eesmärgiga

takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks.

Kriminaalmenetluse tagamise vahendid

51.1. Konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks on Kristo Rossmani osas asjas nr 1-21-

8803 tehtud Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega seatud arest määruses märgitud 68 611 eurole,

mis on kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank;

1-21-8803

51.2. Asjas nr 1-19-8195 tehtud Pärnu Maakohtu 16.10.2019.a määrusega ja asjas nr 1-19-8341

tehtud Pärnu Maakohtu 21.10.2019.a määrusega (muudetud Pärnu Maakohtu 08.06.2021 määrusega

nr 1-21-4036) on Kristo Rossmani osas seatud arestid tsiviilhagi tagamiseks sõiduautole Mercedes-

Benz S500 reg märgiga XXX kood XXX ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks bagile Polaris

RZR 4x4 VIN XXX ;

51.3 Tsiviilhagi tagamiseks on Kristo Rossmani osas asjas nr 1-21-4036 tehtud Pärnu Maakohtu

08.06.2021 määrusega seatud arest määruses märgitud 560 eurole, mis on kantud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank;

51.4. Konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks on Ott Suti osas asjas nr 1-21-4002

tehtud Pärnu Maakohtu 07.06.2021 määrusega seatud kohtulik hüpoteek kinnistule aadressil X tee

X, X küla, X linn, hüpoteegisummaga 209 000 eurot.

51.5. Arvestades, et kohus rahuldas käesoleva kohtuotsusega kannatanu O. P tsiviilhagi enamikus

ulatuses, samuti mõisteti K. Rossmanilt ja Ott Sutilt konfiskeerimise asendamise korras välja

kriminaaltulu väärtusele vastavad summad, tuleb jätta KrMS § 1414 ja § 142 alusel eeltoodud Pärnu

Maakohtu määrusega seatud tsiviilhagi ja konfiskeerimise asendamise tagamise abinõud muutmata

ja varad aresti alla kuni nõuete täitmiseni. Kõrvutades K. Rossmani suhtes arestitud varade väärtust

ning väljamõistetud nõudeid, ei esine kohtu hinnangul nõuete üle tagamist. Ott Sutilt

konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetava summa vähendamise, samuti tsiviilhagi summa

osalise välja mõistmata jätmise tõttu, ning vältimaks nõuete üle tagamist, vähendab kohus

juhindudes KrMS § 1414 lg-st 3 KarS § 84 kohaldamise ja tsiviilhagi tagamiseks O. Suti kinnisasjale

seatud kohtuliku hüpoteegi summat. Kohus määrab vähendatud hüpoteegisummaks 169 125,19 eurot

(konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetud 66 877,84 + tsiviilhagi kahjuhüvitisena välja

mõistetud 102 247,35 eurot).

MENETLUSKULUD

52. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik,

arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on

kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tugineb kohus

kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulu

hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus.

53. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis

on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt

menetluskuluks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud

selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb

silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud

õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg

1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat

kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle

hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-79-14, p 44).

54. K. Rossmanile on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel kaitsjatena advokaadibüroo

Lextal advokaadid Kristi Rande, Sander Potisepp ja Magnus Braun. 31.03.2023.a esitatud

menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on kas K. Rossman ise või tema eest kantud kulutusi

valitud kaitsjate osutatud õigusteenuse eest kokku 50 377,37 eurot, millistele kulutustele paluvad

kaitsjad taotluses lisaks arvestada 30.03.2023 ja 31.03.2023 kohtuistungitele ja nende

ettevalmistamisele kulunud aja. Osutatud õigusabi täpsem kirjeldus ja sisu on esitatud taotluses

toodud tabelis.

1-21-8803

54.1. Järgnevalt käsitleb kohus neid taotluses välja toodud õigusteenuseid, mida kohus ei pea

põhjendatuks ega vajalikuks või mis on ilmselgelt liialdatud.

Tööaruandes on nimetatud 28.11.2019 õigusabi osutamisena lepingu muudatuse kokkuleppe

koostamine 1h 15m ja 28.01.2022 kriminaalasja nr 20221000075 toimikuga tutvumine, õiguslik

analüüs, prokuratuuri ja kliendiga suhtlemine 1,50. Kokku on vastavate kirjete alusel antud K.

Rossmanile õigusabi 3:05 tunni ulatuses ja summades vastavalt 162,50 eurot ja 195 eurot. Kohus ei

leia puutumust nimetatud kahe kulurea osas käesoleva kriminaalasjaga, sh ei viita kirje lepingu

muudatused ühelegi menetlustoimingule ning kriminaalasja nr 20221000075 numbri näol ei ole

tegemist konkreetse kriminaalasja kohtueelse numbriga. Ka ei leidnud kohus KIS Infosüsteemist

vastava numbri järgi ühtegi teist kohtumenetluses olnud asja. Seega ei ole põhjendatud kaitsjate

tööaruande 357,50 euro suurune osa.

Tööaruandes on kaitsjate poolt esitatud erinevaid ettevalmistavaid tegevusi asja materjalidega

tutvumisel, millised on seostatavad konkreetsete toimingutega kokku ajakuluna 29:34 tunni ulatuses.

so Kahtlustuse analüüs, suhtlus prokuratuuriga e-kirja teel. Nõupidamine kliendiga Pärnu

arestimajas. Vahistamistaotlusega tutvumine. Pärnu Maakohtus vahistamistaotluse läbivaatamisel

osalemine. Määruse analüüs. 5h 24m; Suhtlus prokuratuuriga e-kirja teel. Tutvumine vara

arestimise määrusega. Suhtlus kliendiga telefoni teel 0h 20m; Toimikuga tutvumine ja kaitseakti

koostamine 10,00; Toimikuga tutvumine, tsiviilhagi vastuse koostamine, kaitseakti ettevalmistus

5,00; Tsiviilhagiga tutvumine ja nõuete väärtuse hindamine seoses pakutud loovutusega 1,00; Eraldi

süüdistuse ja tsiviilhagiga tutvumine 3; Tunnistaja ütluste kasutamise õiguslik analüüs ja toimikuga

tutvumine 1,25; Kannatanu tõenditega tutvumine 3,00; Tsiviilhagiga tutvumine 0,50.

Samas on tööaruandes kaitsjate poolt esitatud ka erinevaid ettevalmistavaid tegevusi asja

materjalidega tutvumisel, millised töökirjelduse põhjal konkreetsete toimingutega seostatavad ei ole

ning seda kokku ajakuluna 34:15 tunni ulatuses: Toimikuga tutvumine

0,33 45 min; Toimikuga

tutvumine ja nõupidamine 5,00; Materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga e-kirja teel 0,50;

Kriminaalasja materjalidega tutvumine 15,00; Toimikutega tutvumine 5,00; Toimikuga tutvumine

0,50; Kriminaaltoimikuga tutvumine 2,50; Toimikuga tutvumine 5,00

Viidatud nimekirjale lisandub kaitsjate poolne lõputeeside koostamisega seonduv kulu 40 tunni

ulatuses (vt menetluskulude hüvitamise taotluse tabelis 23.03.2023 – 27.03.2023 kuupäevade

kuluread).

54.2. Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses õigusabi osutamine kokku 103:49 tunni ulatuses selgelt

ülemäärane ja liialdatud ning seda just toimiku või materjalidega tutvumisega seonduvalt, milline

kulu kõigis väljatoodud kuluridades esineb. Kohtus loeb põhjendatuks väljatoodud konkreetsete

toimingutega seostatavad ettevalmistavaid tegevused asja materjalidega tutvumisel (kahtlustuse

analüüs, vahistamismäärusega tutvumine, vara arestimise määrusega tutvumine, toimikuga

tutvumine ja kaitseakti koostamine, tsiviilhagi vastuse koostamine jms) kaitsjate poolt esitatud 29:34

tunni ulatuses. Ettevalmistavad tegevused toimikuga tutvumiste osas aga, millised ei ole seostatavad

konkreetsel toiminguettevalmistamise või dokumendi koostamisega, on kohtu hinnangul

põhjendatud ca ½ ulatuses, so 34:15 tunni asemel 17:15 tunni ulatuses. Kohtuvaidlusteks toimikuga

tutvumise ja lõputeesidele koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendantud ¾ ulatuses,

so 40 tunni asemel 30 tunni ulatuses. Kohus arvestab siinkohal ka, et kaitsjate poolt esitatud

lõputeesid on küll põhjalikud ja hästi liigendatud, kuid sisaldavad olulises ulatuses väljalõikeid

istungiprotokollidest, so teksti osa, mida kaitsja ise eraldi koostama ja sõnastama ei ole pidanud.

Samuti ei järgne mitmel korral vastavate ütluste avamisele mingit õiguslikku analüüsi, vaid kaitsja

on esitatu võtnud kokku vaid lühidalt, et seega avatud ütlused toetavad kaitsja ja K. Rossmani

seisukohti. Seega leiab kohus, et väljatoodud kuluridadest tuleb maha arvata ettevalmistuskulu 27

tunni ulatuses summas 3680 eurot (arvestatuna taotluses märgitud tunnihindadest, so 17 tunni osas

140 eurose tunnihinnaga, kuna tegemist on S. Potisepa ja Kristi Rande poolt võrdselt osutatud

1-21-8803

õigusabiga (130 + 150 = 140 eurot tund) ning 10 tunni osas 130 eurose tunnihinnaga, kuna tegemist

oli S. Potisepa poolt osutatud õigusabiga).

54.3. Ülejäänuid menetluskulude taotluses kajastatud toimingud on kohtu hinnangul, arvestades

käesoleva kriminaalasja mahtu, sisu, keerukust jms, olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg

põhjendatud. Ka tuleb vastavalt kaitsja taotlusele liita menetluskulude summale juurde kaitsja

30.03.2023 ja 31.03.2023 kohtuistungitel osalemisele ja istungite ettevalmistamisele kulunud aeg.

Vastavalt kulu taotleb S. Potisepp, kes taotluse järgi on osutanud õigusteenust hinnaga 130 eurot

tund. Kaks kohtuistungit kokku kestsid 11:45 tundi, millele kaitsja palub lisada ettevalmistusaja.

Seega on konkreetse õigusabiga seotud põhjendatud kulu 18:45 x 130 = 2437,50 eurot.

54.4. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsjate õigusabi tunnihinda 130-170 eurot, millele

lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Kriminaalasjas nr 1-16-8601 on Riigikohus oma

24.08.2018.a lahendis pidanud põhjendatuks kassatsioonimenetluse ajakuluks 6 tundi summas 1092

eurot (sh käibemaks) ehk 182 eurot (sh käibemaks) tunnis. 26.04.2019.a lahendi nr 1-16-4665 p-s 32

on Riigikohus märkinud, arvestades kassatsioonivastuse sisu ning selle esemeks oleva probleemi

keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate

viiele töötunnile vastava summa, s.o 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Seega on Riigikohus

mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 960 : 5=192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei

saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 130 - 170 euro vahemikus, millele lisandub käibemaks,

pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsjate õigusabi

tunnihind mõistliku suurusega.

54.5. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õigusabiga seotud põhjendatud kulu K. Rossmani osas on

33 629 – 195 (kriminaalasjaga nr 20221000075 seotud kulu) – 3680 (27 tunni osas

ettevalmistuskulu) + 2437,50 (30.03.2023 ja 31.03.2023 kohtuistungitega seotud kulu) = 32 191,50

eurot. Summale lisandub käibemaks 6440,60 eurot, mille tulemusena on õigusabikulude summa 38

632,10 eurot. Viimaseks lisandub summale K. Rossmani eest X62 kantud menetluskulud 5946,20

(käibemaksuta) – 162,50 (kohtu poolt põhjendamatuks loetud lepingu muudatuste kokkulepe) =

5783,70 eurot, K. Rossmani eest X63 kantud menetluskulud 3757,50 eurot (käibemaksuta) ning

menetlusega seotud registripäringute ja transpordikuludena 77,71 eurot ja 241,16 eurot, kokku 48

492,17 eurot. Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu,

keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud

summat ületav õigusabi osutamine on ülemäärane ja liialdatud ega ole seega käsitletav

menetluskuluna.

54.6. Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi

lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu

hüvitamisel tuleb juhinduda KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagiga seotud

menetluskulu hüvitamisel aga KrMS §-st 182 (RKKKo nr 1-19-4422/107, p 27).

Kohus märgib, et K. Rossmani kaitsjad pole kohtule esitatud spetsifikatsioonides süüküsimuse ja

tsiviilhagi lahendamisega seotud kulusid eristanud. Samas on kaitsjate tehtud toimingute (ja nende

koostatud menetlusdokumentide) sisu vaadates selge, et kaitsjad tegelesid ka tsiviilhagile

vastuväidete esitamisega. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjatele

makstud tasust seostub süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, määrab kohus

hinnanguliselt, et 3/4 valitud kaitsjate tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 1/4 valitud

kaitsjate tasust tsiviilhagi menetlemisega (vt ka RKKKo nr 1-18-5732 p 104 jj).

Kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja menetluskulu hulka kuuluvaks valitud

kaitsjate tasu summas 48 492,17 eurot. Seega oli süüküsimuse lahendamisega seotud süüdistatava

menetluskulu 3/4 x 48 492,17 € = 36 369,13 eurot ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 1/4 x 48

492,17 € = 12 123,04 eurot.

54.7. Arvestades, et K. Rossman mõistetakse KrMS § 2172 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kahes

episoodis õigeks, tuleb kaitsjate kulud vastavate süüteoepisoodide osas KrMS § 181 lg 1 alusel jätta

1-21-8803

riigi kanda. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjatele makstud tasust

puudutab episoode, milliste osas kohus tegi K. Rossmani suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse, määrab

kohus hinnanguliselt (arvestades K. Rossmani süüdistuse üldist mahtu, erinevate süüteoepisoodidega

seotud kahju ulatust jm), et 1/10 36 369,13 eurosest süüküsimuse lahendamisega seotud valitud

kaitsjate tasust on seotud nimetatud episoodide süüküsimuse lahendamisega. Seega leiab kohus, et

KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud

menetluskulu, s.o valitud kaitsjate mõistliku suurusega tasu, K. Rossmani kasuks 3600 eurot.

55. Käesolevas kriminaalasjas on kohus rahuldanud järgmiste tunnistajate kohtusse ilmumise kulu

järgmises ulatuses: M. S kulu summas 114,18 eurot, Y. S osas 35 eurot, V. M osas 60,88 eurot, U. S.

osas 12.30 eurot, X. E osas 130,47 eurot ja U. E osas 468,73 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist

olnud põhjendatud ja vajalike kuludega. Kuna tunnistajad andsid ütlusi seonduvalt süüdistusega,

milles K. Rossman süüdi mõisteti, tuleb tunnistajate kulud, so KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud

menetluskulu, KrMS § 180 lg 1 alusel K. Rossmanilt välja mõista. Tunnistaja M. S andis kohtus

ütlusi seonduvalt episoodiga, milles oli esitatud süüdistus vaid K. Rossmanile, teised tunnistajad aga

seonduvalt nii K. Rossmanile kui O. Sutile esitatud süüdistustega. Seega tuleb K. Rossmanilt välja

mõista M. S seotud kulu täies ning ülejäänud tunnistajate kulu ½ ulatuses, kokku summas 467,87

eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks määratud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-

DM0012) maksumusega 304 eurot seonduvalt episoodiga, milles oli esitatud süüdistus K.

Rossmanile ja R. D ile. Kuna ekspertiis teostati seonduvalt süüdistusega, milles K. Rossman süüdi

mõisteti, tuleb ekspertiisikulu, so KrMS § 175 lg 1 p-s 3 nimetatud menetluskulu, KrMS § 180 lg 1

alusel K. Rossmanilt 1/2 ulatuses, so summas 152 eurot, välja mõista (ülejäänud 1/2 kulust on R. D.

seotud menetluskulu).

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5

palga alammääras, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb ka nimetatud kulu K. Rossmanilt

välja mõista.

56. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus vastastikused menetluskulu hüvitamise

nõuded (v.a sundraha nõue) tasaarvestada (RKKKo nr 3-1-1-79-14, p 53). KrMS § 381 lg-st 6 ja

TsMS § 445 lg 1 teisest lausest tuleneb samuti, et kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestatakse poolte

nõuded rahuldatud osas. Seetõttu tasaarvestab kohus K. Rossmani ja riigi vastastikused

menetluskulu hüvitamise nõuded, mille tulemusel tuleb maksta Eesti Vabariigil K. Rossmani kasuks

välja 2980,13 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3600 eurot kaitsjate tasu

vähendatuna riigil tekkinud nõuete 467,87 + 304 = 619,87 euro võrra).

57. O. Sutile on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel kaitsjatena advokaadibüroo Cuesta

Advokaadibüroo vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg. 31.03.2023.a esitatud menetluskulude

hüvitamise taotluse kohaselt on O. Sutt kandnud kulutusi valitud kaitsja osutatud õigusteenuse eest

kokku 58 934,80 eurot (sh käibemaks). Osutatud õigusabi täpsem kirjeldus ja sisu on esitatud

taotluses toodud tabelis.

Järgnevalt käsitleb kohus neid taotluses välja toodud õigusteenuseid, mida kohus ei pea

põhjendatuks ega vajalikuks või mis on ilmselgelt liialdatud.

57.1. Tööaruandes on kaitsja poolt esitatud erinevaid ettevalmistavaid tegevusi nõupidamistena

kokku ajakuluna 14:05 tunni ulatuses: Nõupidamine kliendiga. 4h 00m; Kohtumine kliendiga.1h

30m; Nõupidamine kliendiga. Materjalide analüüs, kriminaalasja toimik, kd 16,16 (1), 17. 5h 35m;

Ettevalmistumine kohtumiseks.1h 10m; Kliendikohtumine, kohtumine Kristo Rossmani ja Sander

Potissepaga Advokaadibüroos Lextal. Kohtumiseks ettevalmistumine. 4h 40m; Kliendinõupidamine.

30m; Kliendinõupidamine.2h 15m.

1-21-8803

Kohtu hinnangul on viidatud ulatuses nõupidamistega seotud õigusabi osutamine kokku 14:05 tunni

osas selgelt ülemäärane ja liialdatud. Kusjuures osaliselt on samasisuline teenus kirjas ka

kahekordselt, kui tabelis on eraldi kuluridadena esitatud 03.02.2022 nii Ettevalmistumine

kohtumiseks.1h 10m ja kui samal kuupäeval 03.02.2022 Kliendikohtumine, kohtumine Kristo

Rossmani ja Sander Potissepaga Advokaadibüroos Lextal. Kohtumiseks ettevalmistumine. 4h 40m.

Neist esimest ettevalmistuskulu 1h 10 min ulatuses kohus põhjendatuks seetõttu ei pea. Kohus

märgib, et arusaadavalt on klient kriminaalasja käigu üle mures, kuid pelgalt nõupidamistena 14

tunnise ajakulu menetluskulu hulka arvamine ei ole põhjendanud. Samuti nähtub K. Rossmani

kaitsjate toimingutest, et nõupidamistele kliendiga, samuti kliendiga suhtlusele (nt telefoni teel),

kulutatud aeg on kokku 7:00 tundi (vt K. Rossmani kaitsjate toimingud kuupäevadest 01.11.2019,

25.03.2021, 15.03.2022, 13.06.2022, 02.07.2021, 20.10.2022, 14.11.2022, 18.11.2022). Küll oli K.

Rossmani süüdistuse maht mõnevõrra suurem (seda juba K. Rossmani suhtes menetluses olnud

omastamise episoodide hulka arvestades), mistõttu saab piisavaks arutluse all olevateks toiminguteks

lugeda ka O. Sutti puhul ajakulu samas suurusjärgus. Seega leiab kohus, et vastavatest väljatoodud

kuluridadest ja 14:05 tunnisest kogukulust tuleb maha arvata nõupidamiskulu 7:05 tunni ulatuses

(selle sees 1 h 10 minutit kulu, mida kohus põhjendatuks ei pidanud) ning seega summas 1062,50

eurot (arvestatuna 150 eurose tunnihinnaga).

Tööaruandes on kaitsja poolt esitatud erinevaid korraldavaid tegevusi kohtuistungite

ettevalmistamisel. Esitatud on selgelt põhjendatud kohtuistungite ettevalmistamise ajakulu (näiteks

Pärnu MK 20.05.2022 istungi ettevalmistamine (H. K , S. U , Z. A S. U , K. E ristküsitlus) 55m või

Pärnu MK 30.05.2022 istungi ettevalmistamine (Y. R , R. L , O. E. N ristküsitlus) 1h 10m), aga ka

ajakulu, milline kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Kuna kohtuliku uurimise raames kohtuistungite

toimumise ajaks oli kaitsja juba kriminaalasja materjalidega tutvunud (vt kaitsja toimingud

kuupäevadest 28.06.2021 – 13.07.2021), peab kohus istungite puhul, millises kuulati üle suurem

hulk tunnistajaid, põhjendatuks ettevalmistusaega kuni 2 tunni ulatuses ning istungite puhul, millises

tuli uuriti kirjalikke tõendeid ning tunnistajaid küsitleti väiksemas määras, alla 2 tunni. Seega loeb

kohus põhjendatud ajakuluks kaitsja poolt märgitud 02.05.2022 istungiks ettevalmistamise 2h

asemel 1h; 02.09.2022 istungiks ettevalmistamise 2h asemel 1h 30min; 24.10.2022 02.09.2022

istungiks ettevalmistamise 2h 10min asemel 1h 10min, 07.11.2022 istungiks ettevalmistamise 2h

55min asemel 1h 30 min; 29.06-30.06.2022 istungiks ettevalmistamise 3h 25min asemel 2h;

27.09.2022-28.09.2022 istungiks ettevalmistamise 3h 55min asemel 2h. Seega leiab kohus, et

vastavatest väljatoodud kuluridadest tuleb maha arvata kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu

7:15 tunni ulatuses ning seega summas 1087,50 eurot (arvestatuna 150 eurose tunnihinnaga).

Viidatud nimekirjale lisandub veel kaitsja poolne kohtuvaidluste ettevalmistamisega seonduv kulu

49 tunni ulatuses (vt menetluskulude hüvitamise taotluse tabelis 13.03.2023 – 29.03.2023

kuupäevade kuluread). Kohtuvaidlusteks ettevalmistamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul

põhjendantud 49 tunni asemel 30 tunni ulatuses ning seega samas määras, millise kohus K.

Rossmanigi kaitsja osas põhjendatud ajakuluks luges (vt ülalpool). 49 tundi konkreetseks

õigusabikuluks on selgelt ülemäärane ja liialdatud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastavatest

väljatoodud kuluridadest tuleb maha arvata ettevalmistuskulu 19 tunni ulatuses ning seega summas

2850 eurot (arvestatuna 150 eurose tunnihinnaga).

Ülejäänuid menetluskulude taotluses kajastatud toimingud on kohtu hinnangul, arvestades käesoleva

kriminaalasja mahtu, sisu, keerukust jms, olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud.

57.2. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsja õigusabi tunnihinda 150 eurot, millele lisandub

käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Nagu K. Rossmani kaitsjate tunnihinna analüüsi juures

märgitud, on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 192 eurot (sh käibemaks).

Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 150 eurot, millele lisandub

käibemaks, pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsja

õigusabi tunnihind mõistliku suurusega.

1-21-8803

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et O. Suti õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 49 112.33 –

5000 (1062,50 + 1087,50 + 2850) = 44 112,33 eurot. Summale lisandub käibemaks 8822,47 eurot,

mille tulemusena on õigusabikulude summa 52 934,80 eurot. Kohus leiab, et arvestades antud asja

kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna

pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud summat ületav õigusabi osutamine on ülemäärane ja

liialdatud ega ole seega käsitletav menetluskuluna.

Ka O. Suti kaitsja pole kohtule esitatud spetsifikatsioonides süüküsimuse ja tsiviilhagi

lahendamisega seotud kulusid eristanud. Samas on kaitsja tehtud toimingute (ja tema koostatud

menetlusdokumentide) sisu vaadates selge, et kaitsja tegeles ka tsiviilhagile vastuväidete

esitamisega. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjale makstud tasust

seostub süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, määrab kohus hinnanguliselt, et 3/4

valitud kaitsja tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 1/4 valitud kaitsja tasust tsiviilhagi

menetlemisega. Kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja menetluskulu hulka

kuuluvaks valitud kaitsjate tasu summas 52 934,80 eurot. Seega oli süüküsimuse lahendamisega

seotud süüdistatava menetluskulu 3/4 x 52 934,80 € = 39 701,10 eurot ja tsiviilhagi menetlemisest

tingitud kulu oli süüdistataval 1/4 x 52 934,80 € = 13 233,70 eurot.

57.3. Arvestades, et süüdistatav O. Sutt mõistetakse KrMS § 2172 lg 1 - § 22 lg 1, 3 järgi esitatud

süüdistuses ühes episoodis õigeks, tuleb kaitsja kulud vastava süüteoepisoodi osas KrMS § 181 lg 1

alusel jätta riigi kanda. Kuna kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa kaitsjale

makstud tasust seostub episoodiga, millise osas kohus tegi O. Suti suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse,

määrab kohus hinnanguliselt (arvestades süüdistuse üldist mahtu, erinevate süüteoepisoodidega

seotud kahju ulatust, samuti K. Rossmanile riigi poolt välja mõistetud kaitsjate tasu suurust ning

seda, et K. Rossman mõisteti õigeks kahes episoodis), et süüküsimuse lahendamisega seotud valitud

kaitsjate tasust (39 701,10 eurost) tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS

§ 175 lg 1 p-s 1 alusel valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu O. Suti kasuks summas 3000 eurot.

58. Kriminaalasjas on kohus rahuldanud järgmiste tunnistajate kohtusse ilmumise kulu järgmises

ulatuses: M. S kulu summas 114,18 eurot, Y. S osas 35 eurot, V. M osas 60,88 eurot, U. S. osas

12.30 eurot, X. E osas 130,47 eurot ja U. E osas 468,73 eurot. Kõik tunnistajad peale M. S andsid

ütlusi seonduvalt süüdistusega, milles O. Sutt süüdi mõisteti, mistõttu tuleb ülejäänud tunnistajate

kulud, so KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu, KrMS § 180 lg 1 alusel O. Sutilt välja

mõista. Kuna tunnistajad andsid ütlusi seonduvalt nii K. Rossmanile kui O. Sutile esitatud

süüdistustega, tuleb O. Sutilt välja mõista viie tunnistaja kulu ½ ulatuses, kokku summas 353,69

eurot.

KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 1,5

palga alammääras, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb ka nimetatud kulu O. Sutilt välja

mõista.

59. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus vastastikused menetluskulu hüvitamise

nõuded (v.a sundraha nõue) tasaarvestada (RKKKo nr 3-1-1-79-14, p 53). KrMS § 381 lg-st 6 ja

TsMS § 445 lg 1 teisest lausest tuleneb samuti, et kohtulahendi resolutsioonis tasaarvestatakse poolte

nõuded rahuldatud osas. Seetõttu tasaarvestab kohus O. Suti ja riigi vastastikused menetluskulu

hüvitamise nõuded, mille tulemusel maksta Eesti Vabariigil O. Suti kasuks välja 2646,31 eurot

valitud kaitsjale makstud tasu katteks (st väljamõistetud 3000 eurot kaitsja tasu vähendatuna riigil

tekkinud nõuete 353,69 euro võrra).

60. 31.03.2023.a esitas kannatanu O. P esindaja taotluse kannatanu menetluskulude

väljamõistmiseks summas 82 315,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üheks

alaliigiks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud

kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 16 lg 2 kohaselt on kannatanu

kriminaalmenetluses menetlusosaline.

1-21-8803

60.1. Advokaadibüroo Sorainen advokaatide Marcus Niine ja Norman Aasa taotluse ja sellele lisatud

arvete kohaselt on osutatud O. P. õigusabi 397,10 tunni vältel, kusjuures ühe tunni maksumus on

keskmiselt 206,58 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude spetsifikatsioonid, millest nähtuvad

esindajate toimingud. Kohtu arvates tuleb esindajate poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega

pidada üldiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks tuleb lugeda ka tunnihinda (vt siinkohal

ülalpool tunnitasu põhjendatuse hindamist K. Rossmani kaitsjate tasu juures). Kohus ei pea

põhjendatuks üksnes esindajate sõiduaja hüvitamist kokkulepitud tunnihinna alusel (vt selles osas

Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 1-19-9061 p 39 jj).

60.2. KrMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult

reguleeritud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2021. a määruses nr 2-14-63261 ei

nõustunud kolleegium kostjaga selles, et hageja peab talle hüvitama esindaja sõiduaja kokkulepitud

tunnihinna järgi. Tsiviilkolleegium märkis osutatud lahendis, et menetluskulud mõistetakse välja

põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid

menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel

leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise

esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p

17 ja 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et

TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud,

kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi

sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab

lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise

maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj).

Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord

muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri

26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korrast. Riigikohus leidiski selles lahendis, et kostja esindaja sõidule kulunud aja

hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 p 4, mistõttu ei ole alust lähtuda hüvitise väljamõistmisel

kostja ja tema esindaja kokkulepitud tasu suurusest.

60.3. Kohus leiab, et samadest põhimõtetest saab juhinduda ka kriminaalmenetluses.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS-i järgi kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Seega – kuna kannatanu esindajad taotlevad hüvitist nende

tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tallinn) kuuel korral õigusteenuse osutamise kohta

(Pärnu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest (06.10.2022, 10.10.2022, 17.10.2022 24.10.2022,

09.01.2023 ja 09.03.2023 02.05.2022 kohtuistungi puhul), arvab kohus vastava esindajate aja kulu

kannatanu menetluskuludest maha. Menetluskulude hüvitamise taotluse tabelis on iga vastava

kulurea juures viide transpordile Tallinn-Pärnu Tallinn ning kohtuistungi kestuse ajaga võrrelduna

täheldatav 3h suurune ajakulu lisa (kuluna 1h 30 minutit ühe vahemaa läbimisele). Seega tuleb maha

arvestada nimetatud õigusteenuse ajakulu 6 x 3 = 18 tunni osas summas 3718,44 eurot (arvestatuna

kannatanu enda poolt taotluses märgitud keskmise õigusteenuse keskmise hinnaga 206,58 eurot

tund). Märkida tuleb ka, et vastav kulurida (Transport Tallinn-Pärnu-Tallinn) sisaldub lisaks

02.05.2022-gi kohtuistungit puudutava kirjelduse juures, kuid ajakulu juures vastavat lisa kohus ei

täheldanud. So kohtuistung kestis nimetatud päeval 5:43, esindaja on arvestanud ka kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aega ning märkinud kokku

ajakuluks põhjendatult 6h. Seetõttu 02.05.2022 istungit puudutava osas kohus kannatanu taotletusse

korrektuure ei tee. Tõsi, kliendiga kohtumise, ettevalmistuse või materjalidega tutvumise kulu

õigusteenuse kirjeldus sisaldub ka teiste ja korrigeeritud ajakuluga kuue kohtuistungi

spetsifikatsiooni juures, kuid ka 3 tunni sõiduaja kulu mahaarvamise korral jääb muudeks märgitud

1-21-8803

esindaja toiminguteks istungite kestuse kõrvalt ikkagi aega üle. Näiteks 24.10.2022 kulureal

Kohtuistungil osalemine. Arutelu kliendi, kaitsjate ja prokuröriga kaasuse edasisest strateegiast.

Transport (Tallinn-Pärnu-Tallinn) on esindaja arvestanud ajakuluna 9,5 tundi. Kohtuistung viidatud

päeval kestis 4h 59 minutit. Seega kui ka kolmetunnine sõiduaeg maha arvata, jääb muudeks

toiminguteks üle 1 h 30 minutit, mida saab pidada igati piisavaks.

60.4. Edasi lähtudes viidatud riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast ning kuna

õigusabi osutamise koha kaugus lepinguliste esindajate tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades

101–150 kilomeetri vahemikku (korra § 151 lg 1 p 3 järgi 25 eurot), arvestab kohus

menetluskulude hulka kannatanu esindajate hüvitisena kohtuistungile sõitmise aja eest 300 eurot (6

korral edasi tagasi sõit, so 12 korda sõitu hinnaga 25 eurot ühe sõiduotsa kohta).

60.5. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingulise kaitsjate õigusabi tunnihinda 206,58 eurot, millele

lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Nagu K. Rossmani kaitsjate tunnihinna analüüsi juures

märgitud, on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks pidanud 192 eurot (sh käibemaks).

Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 206,58 eurot, millele lisandub

käibemaks, pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsjate

õigusabi tunnihind mõistliku suurusega.

60.6. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et O. P õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 82315,20 –

3718,44 + 300 = 78 896,76 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades antud asja

kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust, tsiviilhaginõuete suurust jms, saab

viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. Nimetatud summat ületav

õigusabi osutamine on ülemäärane ja liialdatud ega ole seega käsitletav menetluskuluna.

60.7. Ka O. P esindajad pole kohtule esitatud spetsifikatsioonides süüküsimuse ja tsiviilhagi

lahendamisega seotud kulusid eristanud. Samas on esindajate tehtud toimingute (ja nende koostatud

menetlusdokumentide) sisu vaadates selge, et esindajad tegelesid ka süüdistuse toetamisega. Kuna

kohtule esitatud kuludokumentidest ei nähtu, milline osa esindajatele makstud tasust seostub

süüküsimuse lahendamisega ja milline osa tsiviilhagiga, määrab kohus hinnanguliselt, et 1/5 valitud

esindajate tasust on seotud süüküsimuse lahendamisega ja 4/5 valitud esindajate tasust tsiviilhagi

menetlemisega. Kohus luges KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistlikuks ja menetluskulu hulka

kuuluvaks valitud esindajate tasu summas 78 896,76 eurot. Seega oli süüküsimuse lahendamisega

seotud kannatanu menetluskulu 1/5 x 78 896,76 € = 15 779,30 eurot ja tsiviilhagi menetlemisest

tingitud kulu oli kannatanul 4/5 x 78 896,76 € = 63 117,41 eurot.

61.1. K. Rossmani vastu oli kannatanu O. P kogunõude summa 253 990,09 eurot. K. Rossmanilt jäi

välja mõistmata 585,98 + 3457 + 30 243,90 = 34 286,79 euro suurune summa. Seega rahuldas kohus

O. P nõude K. Rossmani vastu 86,50 % ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli

kannatanul 63 117,41 eurot. Seega jääb vastavast summast K. Rossmani kanda 86,50 % x 63 117,41

€ = 54 596,56 eurot. Seoses K. Rossmani osalise süüdimõistmisega, jättis kohus 1/10 ulatuses K.

Rossmani süüküsimusega seotud menetluskuludest riigi kanda. Seega 9/10 ulatuses K. Rossmani

süüküsimusega seotud menetluskuludest jäävad K. Rossmani enda kanda (vt ülalpool). Samas

ulatuses tuleb kohtu hinnangul jätta K. Rossmani kanda ka O. P süüküsimusega seotud

menetluskulud. Ehk seoses K. Rossmani süüdimõistmisega, jääb tema kanda kannatanu

süüküsimusega seotud menetluskuludest 9/10 x 15 779,35 = 14 201,42 eurot. Kokku jääb O. P

menetluskuludest K. Rossmani kanda 54 596,56 + 14 201,42 = 68 797,98 eurot. Tegemist on

menetluskulu summaga, mis kuulub K. Rossmani poolt osaliselt hüvitamisele solidaarselt O. Suti ja

E. O. iga, sellest allpool.

61.2. O. Suti vastu oli kannatanu O. P kogunõude summa 133 077,14 eurot. O. Sutilt jäi välja

mõistmata 585,98 + 30 243,90 = 30 829,79 euro suurune summa. Seega rahuldas kohus O. P nõude

O. Suti vastu 77,27 % ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41

eurot. O. P esitatud kogunõudest moodustas O. Suti vastu esitatud nõue 52,39 % (52,39 % 253

990,09-st = 133 077,14). O. P tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulust 63 117,41 eurost loeb kohus

1-21-8803

KrMS § 182 lg 3 ja TsMS § 165 lg 1 alusel seega O. Suti vastu esitatud nõudeid puudutavaks osaks

52,39 % (52,39 % 63 117,41-st = 33 067,21 eurot). Arvestades omakorda O. Suti vastu rahuldatud

tsiviilhagi ulatust, jääb vastavast summast O. Suti kanda 77,27 % x 33 067,21 € = 25 551,03 eurot.

Seoses O. Suti osalise süüdimõistmisega, jättis kohus ca 1/13 ulatuses (summas 3000 eurot) O. Suti

süüküsimusega seotud menetluskuludest riigi kanda. Seega ca 12/13 ulatuses O. Suti süüküsimusega

seotud menetluskuludest jäävad O. Suti enda kanda (vt ülalpool). Samas suurusjärgus tuleb kohtu

hinnangul jätta O. Suti kanda ka O. P süüküsimusega seotud menetluskulud. Ehk seoses O. Suti

süüdimõistmisega, jätab kohus tema kanda 14 201,42 eurost esindajate tasust 12 000 euro suuruse

summa. Kokku jääb O. P menetluskuludest O. Suti kanda 25 551,03 + 12 000 = 37 551,03 eurot.

Tegemist on menetluskulu summaga, mis kuulub O. Suti poolt hüvitamisele solidaarselt K.

Rossmani ja osaliselt E. O. iga, sellest allpool.

61.3. Tsiviilkostja E. O. vastu oli kannatanu O. P kogunõude summa 4314,23 eurot. E. O. ilt jäi välja

mõistmata 4042,98 euro (585,98 + 3457) suurune summa. Seega rahuldas kohus O. P nõude E. O.

vastu 6,29 % ulatuses. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu oli kannatanul 63 117,41 eurot. O. P

esitatud kogunõudest moodustas E. O. vastu esitatud nõue 1,7 % (1,7 % 253 990,09-st = 4314,23).

O. P tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulust 63 117,41 eurost loeb kohus KrMS § 182 lg 3 ja TsMS

§ 165 lg 1 alusel seega E. O. vastu esitatud nõudeid puudutavaks osaks 1,7 % (1,7 % 63 117,41-st =

1072,99 eurot). Arvestades omakorda E. O. vastu rahuldatud tsiviilhagi ulatust, jääb vastavast O. P

menetluskulude summast E. O. kanda 6,29 % x 1072,99 € = 67,99 eurot.

62. Kuna tsiviilhagi nõuded olid esitatud süüdistatavate ja tsiviilkostja vastu solidaarselt, vastutavad

väljamõistetud osas süüdistatavad ja tsiviilkostja ka haginõude täitmise eest vastavalt esitatud

nõuetele solidaarselt. Seetõttu tuleb hüvitised tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu

menetluskulu katteks mõista välja süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt solidaarselt (vt RKKKo nr 1-20-

2438, p 55). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus KrMS § 182 lg 3 alusel O. P kasuks valitud

esindaja mõistliku suurusega tasu kogusummas 68 797,98 eurot, alljärgnevalt:

1) Kristo Rossmanilt välja mõista 31 179,46 eurot O. P kasuks;

2) Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 37 551,03 eurot O. P kasuks ja

3) Kristo Rossmanilt, E. O. ilt ja Ott Sutilt solidaarselt välja mõista 67,49 eurot O. P kasuks.

KrMS § 180 lg 1, § 182 lg 3 alusel jätab kohus ülejäänud osas igal menetlusosalisel tekkinud

menetluskulu tema enda kanda.

63. Kannatanu esindaja on esitanud ka taotluse tekkinud menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel

viiviste väljamõistmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu 20.04.2015. a otsuse nr 3-1-1-23-15

punktis 78 väljendatud seisukohtadest ei kuulu viivisenõuded rahuldamisele. Nii on Riigikohus

leidnud järgmist: „VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude

hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav. Riigikohus on varem selgitanud, et avalik-

õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivist on võimalik käsitada

erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused. (Vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-66-14, p 19.) Selline nõue tuleb aga esitada

riigi vastu eraldi ja viivitusintressi ei saa välja mõista etteulatuvalt menetluskulude hüvitamist

ettenägeva kohtulahendiga, sest selle lahendi tegemise ajal ei ole RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud

eeldused tuvastatavad. Eelmärgitust tulenevalt jääb kannatanu esindaja taotlus viiviste

väljamõistmiseks menetluskuludelt rahuldamata.

64. Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda K. Rossmanil ja O. Sutil 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest. Kui riigi kasuks välja mõistetud rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

1-21-8803

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik