2-21-9795/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2023.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-9795

Tsiviilasi

Q Q ja HUUM OÜ hagi W W ning OÜ ÖÖD vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamise,

kahju

tekitava

tegevuse lõpetamise, kahju hüvitamise ning viivise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Q Qe hagi hind 7000 eurot ja HUUM OÜ hagi hind

10 469,50 eurot

Hageja I Q Q (isikukood xxx)

Hageja II HUUM OÜ (registrikood 12561761, Vinkli 2,

Tartu)

Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Maria

Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

(menetlus@mmab.ee)

Kostja I W W (isikukood xxx; aadress xxx)

Kostja II OÜ ÖÖD (registrikood 14006561, aadress Erika

14, 10416 Tallinn)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor

Särgava (e-post: viktor@lauspartners.ee)

Asja läbivaatamine

29.06.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud võrdsetes osades Q Q ja HUUM OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. Q Q ja HUUM OÜ esitasid Harju Maakohtule hagi W W ja OÜ ÖÖD vastu, milles

palusid:

−

kohustada kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt viiendal tööpäeval W W’i ja OÜ-

d ÖÖD (avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus AS-ile Äripäev

(avaldamiseks ajalehes Äripäev paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis www.aripaev.ee)

mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt:

„W W ja OÜ ÖÖD on avaldanud 10.07.2020 ilmunud Äripäevas artiklis „Väikemajatootja

kahtlustab kopeerimist” HUUM OÜ ja HUUM OÜ juhatuse liikme Q Q’e kohta ebaõigeid

faktiväiteid selle kohta, et Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini ja

Q Q või HUUM OÜ on oma äri- või majandustegevuses kasutanud ebaausaid võtteid. Sellega

seoses teatavad W W ja OÜ ÖÖD, et:

1) Q Q või HUUM OÜ ei ole kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) Q Q või HUUM OÜ ei kasuta äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

-

Keelata W W’i (isikukood xxx) ja OÜ-d ÖÖD (registrikood 14006561) edaspidiselt

alljärgnevate väidete avaldamine:

1) Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

−

Mõista W W’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja HUUM OÜ kasuks varalise kahju

hüvitis summas 3212,50 eurot.

−

Mõista W W’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja HUUM OÜ kasuks välja viivis VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras võlgnevuselt summas 3212,50 eurot alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

−

Mõista W W’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja Q Q’e kasuks tekitatud mittevaraline

kahju kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas.

−

Mõista W W’ilt ja OÜ-lt ÖÖD solidaarselt välja HUUM OÜ kasuks tekitatud

mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas.

−

Jätta kõik hagejate menetluskulud solidaarselt W W’i ja OÜ-d ÖÖD kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt W W (edaspidi kostja I) on OÜ ÖÖD (edaspidi

kostja II või ÖÖD) juhatuse liige ning ühtlasi on W W nimetatud äriühingu tegelik kasusaaja.

Antud asjaolu on oluline seetõttu, et W W on teinud Q Q’e (edaspidi ka hageja I) ja HUUM

OÜ (edaspidi hageja II või HUUM; hageja I ja hageja II edaspidi ühiselt ka hagejad) suhtes

avaldusi nii iseenda nimel kui ka ÖÖD nimel. Nimelt on Q Q HUUM juhatuse liige ja ühtlasi

HUUM’i üheks tegelikuks kasusaajaks. Teiseks nähtub sellest seosest selgelt ka kostjate ühine

äriline ehk majanduslikult mõõdetav huvi - reklaamida enda toodet, halvustada kostja II

tegelikku konkurenti Y OÜ-d (edaspidi Y) ja viimase toodet, st saunamaja, millel on kasutatud

peegelklaasi. Et kõik hagejate suhtes tehtud avaldused oleksid mõjusamad ja leiaks võimalikult

laia kajastamist, on kostjad seostanud HUUM’i kui avalikkuse huvi pälvinud äriühingu ja selle

juhatuse liikme Q Qe kostjate konkurendi Y-ga, justkui Q Q või HUUM tegeleks

peegelklaasiga saunamaja tootmisega ning seejuures on just Q Q ja HUUM kopeerinud ÖÖD’i

peegelmaja ning äri- või majandustegevuses kasutanud ebaausaid võtteid andes kostjatelt

saadud info edasi. Selle eksitava seose loomise ja lugejas väära arusaama tekitamisega on

teotatud Q Q’e au ja väärikust ning avaldades ebaõigeid andmeid hagejate suhtes tekitades

sellega hagejatele kahju. Käesolev selgitus aitab mõista allpool viidatavate artiklite ja nendes

kostjate poolt tehtud avalduste eesmärki, mõju ning ühtlasi kostjate pahatahtlikku tegevust.

3.

10.07.2020 ilmus Äripäevas artikkel „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist”

(edaspidi ÄP artikkel), milles kostjad on teinud järgmised väited:

1) „Peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd avastas, et pärast koostöövestlust teise Eesti

tootjaga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile

kohtumisel rääkis.“

2) „Saunakeriseid tootev Huum kutsus ette võtte Ööd juhi W W meenutusel nad pea kaks aastat

tagasi laua taha, et arutada, kuidas teha koostööd ja minna koos messile. Huum oleks teinud

sauna sisu lahenduse ning Ööd rääkis, et neil on plaanis tulla välja väiksema saunaga. Huum

nendega aga rohkem ühendust ei võtnud ning W arvas, et teema on laualt maas.“

3) “Kuni kaks kuud tagasi jagas Huumi omanik Facebookis väiksemat peegelsauna, millest me

siis kohapeal rääkisime,” rääkis W. “See oli meile täielik külm dušš.”

4) „Asja tegi T hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased

saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal Huumile rääkis. “Seal on selged loogikad,

miks on sellised mõõdud, et oleks lihtsam maju transportida, saaks panna rekale peale, et ei

oleks erimõõtu ja oleks odavam transportida,” selgitas W, miks olid majade mõõdud niivõrd

spetsiifilised. Kui W küsis Huumi juhilt Q Qelt, kuidas ta selle asjaga seotud on, ütles Q, et see

on tema tuttava projekt.

5) „Kuna Ööd ja Huum asuvad Tartus samas tootmishoonete kompleksis, jäi Ööde juhile W W

silma ka see, et Huumi tootmishoone ees seisid klaasialusel kurikuulsad peegelklaasid.“

4. Kokkuvõttes on kostjad teinud seega järgmise sisuga avaldused:

1) Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

Antud asjaolu on oluline seetõttu, et ÄP artiklis esitati ebaõigeid andmeid nagu oleks HUUM

kopeerinud ÖÖD peegelmaja disaini ning kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid

võtteid. HUUM ega ka Q Q ei tegele kostja II tootega konkureeriva toote tootmisega.

5.

11.07.2020 (st artiklist vaid päev hiljem) ilmus Äripäevas artikkel „Kopeerijad teevad

Eesti ettevõtjatele tuska“, milles on kajastatud eelmise artikliga kordavaid väiteid ning

täiendavalt tõmmanud paralleeli Iglucrafti kaasusega, kuid et erinevalt Iglucrafti kaasusest

asub ÖÖD toote võltsija või vähemalt võltsimisele kaasaaitaja (HUUM) Eestis. Oluline on see

asjaolu seetõttu, et selle artikliga võimendus ÄP artikli mõju oluliselt, artikkel sisaldas viidet

ÄP artiklile ning lugejal sai tekkida veelgi tugevam tunnetus HUUM’i ja Q Q’e väidetavas

ebaõiges käitumises. Siinjuures soovivad hagejad eraldi rõhutada ka artikli pealkirja:

„Kopeerijad teevad Eesti ettevõtjatele tuska“. Lisaks artikli pealkirjale on hagi lahendamiseks

oluline ka selles kirjutatu: „Sarnaselt Iglucraftiga avastas peegelklaasidega väikemaju tootev

Ööd, et ka nende toodangut võidakse teha järele. Pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga

toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel

rääkis. /…/ Samas ei ole Ööde jaoks see esimene kord, kui keegi üritab nende tehtut

kopeerida.“, seega viidatud artiklit lugedes saab lugeja jõuda veelkord tõsikindlale järeldusele,

et hagejad on rikkunud kostjate õigusi pannes hagejad ühtlasi samasse ritta kostja II toote

väidetava Soomes tegutsenud kopeerijaga.

6.

14.07.2020 ilmus Ärilehes artikkel „Eduka kerisetootja Huum kaubamärk kuulub

hoopis teisele ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?“, milles on kostja I ennast

esitlenud potentsiaalse investorina ja teinud läbivalt väite, et HUUM’i mitmed kuid tagasi

investeeringu teinud isikud (investorid) peaksid olema murelikud põhjusel, et HUUM’i

olulised varad ei kuulu HUUM’ile. Artiklil on tugev sisuline ja ajaline seos eelmiste artiklitega

ning kostjate eesmärk kahjustada kogumis nii hagejat I kui hagejat II on selgelt äratuntav.

Oluline on see asjaolu seetõttu, et selle artikliga võimendus ÄP artikli mõju veelgi enam,

artikkel sisaldas viidet eelviidatud Äripäeva artiklitele: „Ööd juhi ning Huumi vahel on

erimeelsused, millest kirjutas pikemalt Äripäev eelmise nädala lõpus. Nimelt avastas Ööd, et

pärast koostöövestlust teise Eesti tootjaga ehk Huumiga toodab viimase sõbra firma nüüd

vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile kohtumisel rääkis. Huum OÜ juhatuse liige Q Q

hindab süüdistusi pahatahtlikuks laimuks.“.

7.

05.08.2020 avaldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) veebikoolitusega

„Patendid ja kasulikud mudelid. Tööstusdisain.“ (edaspidi koolitus). Koolitust viis läbi Marius

Kuningas (edaspidi koolitaja), kes on EAS’i intellektuaalomandi konsultant. Koolitust

reklaamiti kui osana „Intellektuaalomand ettevõtjale" EAS’i veebikoolituste sarjast, mis annab

baasteadmised intellektuaalomandist ja selle kaitsmisest ning ühtlasi lubati tutvustada lähemalt

Eesti kaasuseid. Koolitaja tõi ühe näitena ÖÖD ja HUUM vahelise vaidluse ning viitas mh ka

ÄP artiklile ning mainis, et sama teema on käinud läbi ka saatest Pealtnägija, kus ÖÖD

süüdistab HUUM’i oma toote kopeerimises. Koolitusel näidati ka viidatud artiklit ennast.

Hagejad osundavad, et saates Pealtnägija ei ole kunagi käsitletud ÖÖD’i ja HUUM’i vahelist

vaidlust ning viidatud Äripäeva 10.07.2020 artiklist selgub, et saunamaju ei tooda mitte

HUUM, vaid Y. Samas näitab koolitaja kui erialaasjatundja eksimus selgelt, milline on ÄP

artikli ja sellele järgnenud artiklitega hagejate õigusi kahjustanud mõju.

8. Hageja on seisukohal, et kostja II vastutab hagejate suhtes ebaõigete andmete

avaldamise eest. Kostja II kui juriidiline isik avaldab oma mõtteid ja arvamusi oma juhatuse

liikme kaudu ning vastava isiku (so kostja I) tegevus ja teadmine on omistatav kostjale II

(tulenevalt TsÜS §§ 31 lg 5 ja 132 ja 133 ja VÕS § 1054 lg 1). Hagejate hinnangul on hagis

kirjeldatud õigusvastase tegevuse ja vastutuse omistamisel ka kostjale II olulise tähendusega

asjaolu, et kostjate avaldused teenivad arvestataval määral nii kostja I erahuvi, aga ka kostja II

kui äriühingu majanduslikku huvi. Kostja II juhatuse liikme suhtlus avalikkusega on kostja II

majandustegevuse huve teeniv väljendusvorm ehk tegemist on kostja II majandus- ja

kutsetegevusega viidatud TsÜS §§ 31 lg 5 ja 132 ja 133 ja VÕS § 1054 lg 1 mõttes. Hagis

kirjeldatud kostjate poolt avaldatud ebaõigete andmete puhul on tegemist avalikult esitatud

andmetega, mille esitamisel ei ole küll kostja I kui kostja II juhatuse liige kordagi märkinud, et

ta avaldas oma isiklikku arvamust, kuid nn „mureliku investori“ avaldused on ilmselt

omistatavad pigem kostjale I kui eraisikule eraldi. Samas ka nn „mureliku investori“ avaldused

on tehtud siiski oludes, kus kostja I kui kostja II tegeliku kasusaaja eesmärgiks on olnud

rünnata konkurenti.

9. Mõistlikul lugejal on võimalik artiklitest järeldada, et Q Q ja HUUM OÜ on kopeerinud

OÜ ÖÖD peegelmaja disaini ja et Q Q ja HUUM OÜ kasutavad äri- või majandustegevuses

ebaausaid võtteid. Seega on kostjad ÄP artiklis hagejate kohta avaldanud järgmisi ebaõigeid

andmeid:

1) Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

10. Viidatud artiklites avaldatust saab keskmine mõistlik inimene teha järeldusi hagejate

ebaõige või sootuks ebaseadusliku tegevuse kohta. Kostjad ei ole kasutanud avaldatud

artiklites küll tingivat kõneviisi ebaõigete andmete esitamisel, kuid vaadeldes esitatut kogumis

saab keskmine mõistlik lugeja jõuda kahele peamisele järeldusele selle kohta, et hagejad on

kopeerinud kostja II toodet (so väidetavalt rikkunud kostja II intellektuaalomandit) ning

kasutavad oma äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

11. Eeltoodud asjaoludest kogumis nähtub, et hagejate puhul on avaldatud väide, et hagejad

on kopeerinud ÖÖD toodet (peegelmaja) ning kasutanud äri- või majandustegevuses ebaausaid

võtteid või on sellised faktiväited tuletatavad eeltoodud avaldustest kaudselt. Tegemist on

faktiväidetega, mille tõeväärtus on kontrollitav ning antud juhul on selge, et ei Q Q ega HUUM

tegele ÖÖD tootega konkureeriva toote tootmisega. Lisaks on ka EAS tunnistanud, et eksis

kaasuse asjaoludes ehk ei Q Q ega HUUM ei ole kopeerinud ÖÖD toodet ega kasutanud äri-

või majandustegevuses ebaausaid võtteid. Seega kostjate avaldused on valed ega vasta tõele.

12. Kostjatel puudub hagejate kohta tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamise

suhtes õigustatud huvi. Kostjate huvi hagejaid halvustada ja tegelikkusele mittevastavate

andmete avaldamise kaudu on kantud isiklikust majanduslikust huvist omaenda toodet

reklaamida kasutades selleks hageja II edulugu, mistõttu hagejate nimetamine artiklis toob

kaasa avalikkuse suurema huvi ja loetavuse. Kostjad ei ole vastanud hagejate korduvatele

järelpärimistele ning on teatanud, et nad ei soovi hagejate pöördumisele vastata kuivõrd „See ei

anna midagi“.

13. Kostjad on tegelikkusele mittevastavaid andmeid avaldanud tahtlikult, korduvalt,

intensiivselt ja selgelt tajutava eesmärgiga alandada hageja I au ja väärikust ning kahjustades

hageja II mainet.

14. Antud juhul on kostjad avaldanud ebaõigeid andmeid hagejate kohta seoses sellega

nagu tegeleks hageja II ÖÖD tootega konkureeriva toote tootmisega olles varastanud selle idee

kostjalt II. Tegelikkuses vaidlus puudub, et hageja II ei tegele sellise toote tootmisega ning

seega ei ole võimalik hagejate suhtes teha väidet nagu oleks hagejad kostjate toote kopeerinud

või et hagejad kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid. Seega on kostjate

avaldused ebaõiged ja nende avalduste tegemine õigusvastased VÕS § 1047 lg 1 järgi.

Järelikult on hagejatel õigus nõuda kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist hagejate

näidatud viisidel ja kostjate kulul. Ühtlasi kohustuvad kostjad lõpetama hagejate õiguste

rikkumine läbi samasisuliste ebaõigete andmete avaldamise.

15. Arvestades, et kostjad on teinud avalduse ÄP artiklis, siis on põhjendatud taotleda

ebaõigete andmete ümberlükkamist täpselt samal viisil ja ulatuses nagu need avaldatud on.

Hagejate hinnangul piisab nende õiguste kaitseks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

selliselt, et kohustada kostjaid kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt viiendal (5.)

tööpäeval avaldama omal kulul ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus AS-ile Äripäev

(avaldamiseks ajalehes Äripäev paberkandja väljaandes ja uudisteportaalis www.aripaev.ee)

mistahes täiendavate hinnangute, kommentaaride või muu lisamaterjalita järgmiselt: „W W ja

OÜ ÖÖD on avaldanud 10.07.2020 ilmunud Äripäevas artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist” HUUM OÜ ja HUUM OÜ juhatuse liikme Q Q’e kohta ebaõigeid faktiväiteid

selle kohta, et Q Q või HUUM OÜ on oma äri- või majandustegevuses kasutanud ebaausaid

võtteid ning Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini ning kasutavad

ebaausaid ärivõtteid. Sellega seoses teatavad W W ja OÜ ÖÖD, et:

16. 1) Q Q või HUUM OÜ ei ole kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

17. 2) Q Q või HUUM OÜ ei kasuta äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

18. Arvestades kostjate poolt tegelikkusele mittevastavate andmete korduvust (järgnevate

artiklite viited ÄP artiklile), laiaulatuslikkust, intensiivsust ja hagejate õiguste rikkumise

eesmärgipärasust, ei tohiks avaldus sisaldada mistahes täiendavaid hinnanguid, kommentaare

ega muud lisamaterjali.

19. Hagejad on seisukohal, et kostjad peavad lõpetama hagejate suhtes ebaõigete andmete

avaldamise ning kostjaid õigusvastase tegevuse lõpetamiseks tuleb kostjaid edaspidiselt

kohustada hoiduma (kostjatel keelata) alljärgnevate väidete avaldamisest: 1) Q Q või HUUM

OÜ ei ole kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini; 2) Q Q või HUUM OÜ ei ole kasutanud

äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

20. Käesoleval juhul ongi hagejale II tekitatud maine kahju läbi selle, et on loodud hagejast

II kuvand kui ebaausaid võtteid kasutavast äriühingust ning maine kahju tekkimist tuleb antud

juhul nentida kuivõrd kostjate tegevuse tulemusena on hageja II investorid ilmselgelt

negatiivselt mõjutada saanud. Seega on saanud kahjustada ka hageja II maine. Kostjad on

ebaõigeid faktiväiteid avaldanud avalikus meediaväljaandes. Kostjad on avaldanud hagejatest

negatiivse kuvandi loomise eesmärgil ebaõigeid andmeid korduvalt ja süsteemselt, leides uusi

nurki, kuidas sekkuda hageja II majandustegevusse, häirides investoreid ning samaaegselt

reklaamida enda nime ja enda toodet, kasutades avalduste leviala suurendamiseks ja inimestele

mõju avaldamiseks ajakirjandust. Kostjate intensiivse ja korduva õigusvastase tegevuse

eesmärk on olnud selgelt kantud isiklikust majanduslikust huvist omaenda toodet reklaamida

kasutades selleks hageja II edulugu, mistõttu hagejate nimetamine artiklis toob kaasa

avalikkuse suurema huvi ja loetavuse.

21. Kostjad on oma õigusvastase tegevusega tekitanud hagejatele täiendava kahju otsese

varalise kahju näol, kuna hagejad on pidanud nõude esitamiseks kasutama õigusabi. Seega,

kuna kostjad on rikkunud hagejate õigusi (teotanud hageja I au ja väärikust ning rikkunud

hageja II mainet), siis on neil seaduse kohaselt kohustus tekkinud otsene varaline kahju

hagejatele hüvitada. Tulenevalt sellest, et kostjad ei ole senini hagejatele tekkinud kahju

hüvitanud mingilgi moel, on asunud hagejate pöördumistele mitte vastama, siis on hagejatel

tekkinud täiendav kahju õigusabi kulude näol. Arvestades, et hagejad on kostjate poole

läbirääkimiste sooviga pöördunud järjepidevalt alates kuupäevast 10.09.2020, siis on kostjate

käitumine hagejate pöördumiste eiramise osas ka heade kommetega vastuolus. Tulenevalt

kostjate käitumisest ja teadlikkusest hagejate nõude olemasolust ning teadmisest ka selles osas,

et hüvitamise kohustuse täitmisega venitamisest tekivad hagejatele täiendavad kulud, siis on

kostjad käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt.

22. Kui kostjad oleksid pidanud hagejatega konstruktiivseid läbirääkimisi tekkinud

olukorra ja kahju hüvitamise osas ning mitte asunud venitama, viivitama ja hagejate

pöördumisi lõpuks vältima, siis ei oleks hagejatel olnud vajadust pöörduda õigusabi saamiseks

advokaadibüroo poole ning oleksid tekkimata jäänud ka hagejate õigusabikulud summas

3212,50

eurot

(tegemist

on

käibemaksuta

summaga

–

kuivõrd

HUUM

on

käibemaksukohuslane ning on arvetelt tasutud käibemaksu riigilt tagasi saanud, siis hagejad

nõuavad arve hüvitamist käibemaksuta).

23. Hagejad paluvad kostjatelt mõista välja ka viivised arvates hagiavalduse esitamisest.

24. Hageja I palub mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel arvestada hageja I

isikut, hageja I õiguste riive ulatust ja hageja I õiguste rikkumise jätkamist kostjate poolt,

samuti kostjate eesmärke hagejate õiguste rikkumisel, aga ka kostjate senist suhtumist hagejate

õiguste rikkumise osas (VÕS § 134 lg 5 ja lg 6) ning kostjate soovimatusest olukorda

kohtuväliselt lahendada.

25. Hageja I hingelist valu ja kannatusi suurendab hageja I tugev seotud hageja II

tootmisega. Nimelt on tegemist hageja I ajaloost väljakasvanud tegevusega – hageja I esindab

oma peres juba kolmandat põlvkonda, kes on end saunadega sidunud. Hageja I vanaisa P oli

pottsepp, kes tegi ka saunaahje ning hageja I isa V Q ehitas üles toimivana Eesti xx, mis tootis

ka keriseid. Hageja I tooted (saunakerised) on maksimaalselt eestimaised, nii disain kui ka

kapital on Eesti oma. Kostjate avaldused on mõjutanud negatiivselt ühtlasi hageja I kohustusi

ja isiklikku vastutustunnet investorite, aga ka avalikkuse ees. Kostjate avaldustest tulenevalt on

hageja I olnud kohustatud isiklikult tegelema ajakirjanike päringutega, kulutades selleks nii

enda aega kui energiat, mida saanuks hageja I investeerida hageja II majandustegevusse ja

tegutseda investorite huvides.

26. Kostjate õigusvastane tegevus on korduv ja intensiivne. Kostjate vastus, et nad ei ole

huvitatud asja arutamisest kohtuväliselt, on olnud omaette solvav ning kostjate põhjendamatu

üleoleku näitamine.

27. Kõige värskema kohtupraktika kohaselt on tunnustatud hüvitist summas 10 000 eurot

olukorras, kus isiku kohta avaldati ajakirjanduses ebaõige faktiväide ning kannatanu isiklikke

õigusi rikuti kõmu tekitamise eesmärgil ja seega puudus rikkujal (kostjal) vajadus hagejaga

seotud

teemasid

sellises ulatuses

käsitleda. Hagejad taotlevad vastavalt senisele

kohtupraktikale ning tuginedes VÕS § 127 lg-le 6 ja TsMS 233 lg 1 alusel määrata hagejale I

ja hagejale II hüvitise suurus kohtu diskrektsiooniõiguse alusel.

Kostjate vastus

28. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad hagi jätta rahuldamata.

29. Kostjate vastuse kohaselt hagejate nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks toetub

10.07.2020. a Äripäeva „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist“ artiklis avaldatud väidetel.

Kostjad avaldavad, et kõik artiklis nende poolt avaldatud faktiväited on tõesed ja

väärtushinnangud on põhjendatud.

30. Kostjad leiavad, et hagejate nimetatud faktiväited ei tulene artikli sisust ei otseselt ega

kaudselt. Esiteks kostjad rõhutavad, et 10.07.2020. a Äripäeva artiklis on selgelt välja toodud,

et „Huum toodab saunakeriseid“ ning et „Huum oleks teinud sauna sisu“. Artiklis ei ole

öeldud, et Q Q ja/või HUUM OÜ toodaksid saunamaju, mis on kostja II toodetega sarnased.

Seega ainuüksi seetõttu on ebaõige hagejate väitel artikli pinnalt lugejate poolt tehtud järeldus,

et artikli kohaselt on hagejad kostja II peegelmaja disaini kopeerinud.

31. Lisaks sellele hagejate väide „Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri- või

majandustegevuses ebaausaid võtteid“ haarab põhimõtteliselt piiramatu aja jooksul kogu

hageja I ja hageja II äri- ning majandustegevust, kuid artiklis räägitakse üksnes sarnaste

saunamajade või peegelklaasidega majade tootmisest aastal 2020. Selline väide (sh hagis

esitatud ümberlükkamise nõue) on mastaapselt laiem, kui artiklis avaldatud väited.

32. Kuivõrd kostjad ei ole eelnimetatuid avaldusi teinud, et siis tuleb hagejate nõuded

ainuüksi sellel põhjusel VÕS § 1047 lg 4 VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldamata jätta.

33. Hagis on eristamata, kes on iga etteheidetava väite avaldajaks (kas kostja I või kostja II)

ja millist hagejat iga konkreetne väide puudutab

34. Kuivõrd hagist ei nähtu selgelt, kellele mille avaldamist ette heidetakse, siis jääb

ebaselgeks millisele kostjale mida ette heidetakse. Kui halvustavaid väited avaldab kostja I, siis

selle eest vastutab kostja I. Kui halvustavaid väited avaldab kostja II, siis selle eest vastutab

kostja II. Asjaolu, et kostja I on kostja II juhatuse liige, ei võimalda VÕS § 1047 lg 1 mõttes

kõiki kostja II poolt avaldatud väited automaatselt ka kostjale II omistada. Kuivõrd juriidiline

isik on õiguslik abstraktsioon, siis ta saab avaldusi teha vaid läbi oma füüsilisest isikust

esindaja. Seega, kui füüsiline isik teeb äriühingu nimel avaldusi, siis avaldajaks on äriühing,

mitte füüsiline isik. Vastasel juhul tuleks äriühingu nimel sõlmitavate tehingute osapooleks

pidada ka äriühingu nimel tehingu sõlminud füüsilist isikut. Arusaadavalt see nii olla ei saa.

Analoogne on olukord ka siin – tuleb eristada juriidilist ja füüsilist isikut.

35. Kostja I on 12 äriühingu juhatuse liige Juhul, kui igat kostja I väljaütlemist saaks

automaatselt ka omistada äriühingule, mille juhatuse liige kostja I on, siis tekib küsimus, et

miks antud juhul tuleb seda teha vaid kostjale II, aga mitte teistele 11 äriühingule?!

36.

10.07.2020. a Äripäeva artiklis „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist“ avaldatud

väidete osas on alusetu avaldajaks pidada kostjat 1 kui eraisikut. See nähtub ainuüksi

hagiavalduses etteheidetud väidetest, milles on öeldud tsitaadid: „peegelklaasidega väikemaju

tootev Ööd avastas“, „saunakeriseid tootev Huum kutsus ettevõtte Ööd juhi W W meenutusel“

ja „sarnased saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal Huumile rääkis“. Eeltoodu

põhjal on ainuvõimalik järeldada, et artiklis tehtud avaldused on teinud kostja I kostja II nimel

ja esindajana, mitte kostja I eraisikuna.

37. Ühtlasi on hagis hageja I ja hageja II samaaegselt leidnud, et ühed ja samad väited on

esitatud samaaegselt mõlema isiku kohta. Kostjad selgitavad, et hagejate poolt üksteise selline

samastamine on ebaõige. Tegemist on erinevate õigussubjektidega. Ebaõigete väidete

avaldamisel tulnuks selgelt eristada, kas kostjatele hagis etteheidetud „Äripäeva“ avaldatud

väited halvustavad: - Hagejat I - Hagejat II - Hagejat I ja Hagejat II.

38. Hageja seisukohtadest ei ole võimalik aru saada miks ja mille alusel pidi tavaline

lehelugeja aru saama, et halvustavaid väited esitati samaaegselt mõlema hageja suhtes. Seetõttu

hagejad on alusetult leidnud, et avaldatud väidetega on samaaegselt nende mõlema õigusi

rikutud. Juhul, kui halvustavaid väited on avaldatud vaid hageja II suhtes, siis sellega on

rikutud tema subjektiivseid õigusi. Sama olukord on hageja I puhul. Asjaolu, et hageja I on

hageja II juhatuse liige ja tegelik kasusaaja, ei võimalda VÕS § 1047 lg 1 mõttes kõiki hageja I

suhtes avaldatud halvustavaid väited automaatselt ka hagejale II omistada ja vastupidi.

39. Kostjate hinnangul Äripäeva 10.07.2020. a artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist“ esitatud väited puudutavad vaid hagejat II. Seda kinnitavad hagiavalduses

etteheidetavatest väidetes sisalduvad tsitaadid: „Saunakeriseid tootev Huum kutsus“, „Huum

oleks teinud sauna sisu,“ „Huum nendega aga rohkem ühendust,“ „W küsis Huumi juhilt Q

Qelt,“ „kui Ööd kohapeal Huumile rääkis“ ja „Huumi tootmishoone ees seisid.“ Hagejat I on

artiklis käsitletud selgelt vaid hageja 2 esindajana. Asjaolu, et hageja I on hageja II juhiks ei

anna alust lugeda kõiki hageja II suhtes tehtud avaldusi samaaegselt ka hageja I kohta tehtuks.

Nimelt vastasel juhul kui keegi rikuks hagejaga II sõlmitud lepingut, siis justkui hagejal I kui

hageja II juhil tekiks endal iseseisev õigus samuti esitada lepingurikkuja vastu eraisikuna nõue.

Arusaadavalt see nii ei ole. Sama olukord on ka siin.

40. Kostjad selgitavad, et kõik Äripäeva 10.07.2020. a artiklis „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist“ avaldatud ja hagiavalduses toodud väited on sisult tõesed. Seega hagi on alusetu

ainuüksi seetõttu, et kostjad ei ole hagejate suhtes ebaõigeid väiteid avaldanud. Selle valguses

ei oma tähtsust milliseid järeldusi keegi tõeste väidete pinnalt teha võis.

41. Kostja 2 tegeleb peegelmajade ja saunamajade tootmisega aastast 2017. Sealjuures

aastal 2018 pälvis kostja 2 peegelmaja Eesti aasta tootedisaini Bruno auhinna. Ühtlasi on kostja

2 nimele registreeritud terve rida väikemajade EL-i tööstusdisaine. Kostja II, hageja II ja OÜ Y

tegutsesid aastal 2020 Tartus samades tootmishoonete kompleksis. Aastal 2018 kutsus hageja

II kostja II esindajad kohtumisele, et ühist võimaliku koostööd arutada. Kohtumine toimus ja

hageja 2 esindajatega, sh hagejaga 1 kohtusid kostja II poolt kostja I ja J W. Arutati võimaliku

ühist koostööd. Kuivõrd hageja 2 tootis saunakeriseid, siis plaaniti teha ühisprojekt, mille

raames kostja II toodab peegelsaunamaja, mille siselahendused, sh kerise teeb hageja II. Ühisel

kohtumisel kostja 2 esindajad selgitasid nende poolt ehitatavate majade insenertehnilisi

lahendusi ja ehitusmaterjalide valikut. Räägiti kust millist materjali ostetakse. Nad selgitasid,

milliseid mõõte tuleb transpordi hõlpsamaks korraldamiseks kasutada, kuidas on kõige

hõlpsam maju toota ning samuti, mis on klientidele meelepärane ja mis vastumeelne.

Kokkuvõttes kostja II esindajad avaldasid kogu majade ehitamise ja turustamise know-how.

Hageja II ja kostja II plaanisid ühise ideemaja valmis ehitada ja sellega messile minna.

42. Siiski ühisest koostööst midagi välja ei tulnud ja asi jäi sinnapaika. Samas aasta 2020

suvel sai kosjale 2 üllatuslikult teatavaks, et tema poolt toodetavaid majade äärmiselt sarnase

väljanägemisega maju on asunud tootma OÜ Y. Nimelt 03. juunil 2020. a avaldas hageja 1

oma Facebooki lehel foto Y peegelmajast, mis on kostja 2 poolt toodetava peegelmajaga

äärmiselt sarnane. Seepeale kostja I küsis hagejalt I Facebooki kaudu, et kas ta on selle

peegelmaja ehitusega seotud. Hageja vastas selle peale, et see on tema tuttava projekt. Samas

peagi sai kostjatele teatavaks, et OÜ Y on tellinud peegelmajade tarbeks klaasi läbi hageja 2.

Nimelt peegelmajade tarbeks kasutatud klaasalused seisid 2020 suvel Tartus hageja 2

tootmishoone ukse ees. Kostjad märgivad, et OÜ Y juhatuse liige Karl Tähe on samaaegselt ka

hageja II juhatuse liige. See asjaolu tõendab OÜ Y hõlbust võimalust saada läbi oma juhatuse

liikme Karl Tähe juurdepääs informatsioonile, mida kostja II oma peegelmajade kohta

hagejaga II jagas.

43. Samuti vastab tõele, et saunamajad on peaaegu samas mõõdus. Võrdluseks tõid kostjad

kostja II väikse peegelsauna „Mirror Sauna Mini“ toote mõõdud: laius 2,4 m; pikkus 2,4 m;

kõrgus 2,62 m. Y OÜ väiksema peegelsauna „Y MICRO“ mõõdud on: laius 2,29 m; pikkus

2,35 m; kõrgus 2,64 m. Seega kahe toote laiuse vaheks on 0,11 m (so 2,4 – 2,29), pikkuse

vaheks on 0,05 m (so 2,4 – 2,35) ja kõrguse vaheks on 0,02 m (so 2,64 – 2,62). Ilmselgelt

selline minimaalne mõõtmete erinevus (suurim vahe on kõigest 11 cm ja väiksem vahe on 2

cm) on vaataja silmale märkamatu ja annab põhjendatul alust väita, et kostja 2 ja Y OÜ

sarnased saunamajad on samas mõõdus.

44. Kokkuvõtlikult kostjad leiavad, et eelnimetatud väidete avaldamise puhul ei olnud

tegemist ebaõigete andmete avaldamisega, kuivõrd 10.07.2020. a Äripäeva artiklis kostjate

poolt avaldatu vastab kogu ulatuses tegelikkusele. Juhul kui aga avaldatu on mingisugusel

viisil tekitanud hagejatest negatiivse kuvandi, siis ei saa kuidagi kostjatele etteheidetav olla.

Seetõttu jäävad kostjad oma seisukoha juurde, et hagejate nõuded on VÕS § 1047 lg 4 ja VÕS

§ 1055 lg 1 järgi alusetud.

45. Hagejate kahju hüvitamise nõue ja viivise nõue on alusetud. Kostjad märgivad, et

hageja II kui juriidiline isik nõuab endale mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist,

põhjendades seda abstraktselt negatiivse kuvandi loomisega ning investorite häiritusega. Samas

03.03.2021. a Äripäeva artiklis „Investorid avastasid kerisetootjas riski“ tuuakse hoopis välja

hageja 2 edukust ning ettevõtte kiiret kasvu. Ilmselgelt ei saa siinkohal jaatada negatiivse

kuvandi loomist ega negatiivset mõju investoritele, olukorras, kus artikli kohaselt hageja II

müügikäive on aastaga 4,4 korda suurenenud. Ka hageja 1 on ise öelnud, et: „Meil läheb Eestis

hästi, sest eestlane hoiab omi.” Eeltoodu valguses on hageja II puhul kahjunõue alusetu

ainuüksi kahju puudumise tõttu.

46. Kostjad leiavad, et hageja 1 ei saa nõuda endale mittevaralise kahju välja mõistmist

üksnes seetõttu, et tegemist on perekondliku äriga või asjaolu tõttu, et hageja 1 pidi vastama

ajakirjanike telefonikõnedele. Ettevõtluses tegutsevale täismehele ei saa ajakirjanike

telefonikõned mingeid põhjapanevaid hingelisi kannatusi tekitada. Seega väited moraalse kahju

kohta on alusetud. Kindlasti ei ole tegemist ka oluliste ebamugavustega hageja 1 elus ega ka

hingelise valuga ning kannatustega. Samuti asjaolu, et tegemist on eestimaise ettevõttega ei saa

olla iseenesest aluseks mittevaralise kahju väljamõistmiseks hagejale 1. Sealjuures hageja I on

ise väitnud, et „Meil läheb Eestis hästi“.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

14. Pooled tõid välja asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, mis kohus loeb TsMS §

231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

10.07.2020 ilmus Äripäevas artikkel „Väikemajatootja kahtlustab kopeerimist” (tl 28-

30);

-

11.07.2020 ilmus Äripäevas artikkel „Kopeerijad teevad Eesti ettevõtjatele tuska“ (tl

31-32);

-

14.07.2020 ilmus Ärilehes artikkel „Eduka kerisetootja Huum kaubamärk kuulub

hoopis teisele ettevõttele. Kas investorid peaksid olema murelikud?“ (tl 18);

-

Hageja I on hageja II juhatuse liige ning kostja I on kostja II juhatuse liige (tl 9-12).

15. Hagejate hinnangul on kostjad avaldanud nende kohta ebaõigeid faktiväited, mistõttu

taotlevad hagejad VÕS § 1046 lg-le 1 ja § 1047 lg-le tuginedes ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist ja paranduse avaldamist. Hagejad leiavad, et kostjate poolt avaldatud

ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kostjad põhjustanud hagejale I hingelisi kannatusi ja

on kahjustatud hageja II mainet, siis seetõttu nõuavad hagejad seoses väidetavad mainekahju

tekkimisega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Lisaks nõuavad

hagejad kostjatelt varalise kahju hüvitamist ja viiviseid.

16. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, siis

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-30-07, p 10)

17. Kohus käsitleb kõigepealt hagejate nõuet seoses kostjate poolt ebaõigete andmete

avaldamisega, pärast seda mittevaralise kahju, varalise kahju ja lõpetuseks viivise nõuet.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

18. Hagis esile toodu kohaselt on kostjad avaldanud Äripäevas ilmunud artiklites hagejate

kohta 2 ebaõiget faktiväidet ja hagejad nõuavad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist

kostjate I ja II poolt. Hagejate nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral

võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4

kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine

(Riikohtu lahend nr 3-2-1-24-15). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada

üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Ebaõigete andmete ümberlükkamise

korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas

faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise

koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui

hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei

suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS §

1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise

koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende

faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-161-05, p 13).

19. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses

tõendatav. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis

tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu

tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktis 12

ka seda, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses

ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks

võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille

alusel arvamus kujundati. Samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et

esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis

käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel

rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis

avaldatust järeldub.

20. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 11)

tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama,

mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas

pidas, ei ole asjakohane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad

ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida

kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega

ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt.

21. Järgnevalt kohus analüüsib kas kostjad I ja II on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid

faktiväiteid.

22. Kohus tuvastab, et 10.07.2020 ilmus Äripäevas artikkel „Väikemajatootja kahtlustab

kopeerimist” (edaspidi ÄP artikkel), milles on kostjate poolt avaldatud järgmised laused:

-

„Peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd avastas, et pärast koostöövestlust teise Eesti

tootjaga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid saunamaju, mille ideest neile

kohtumisel rääkis.“

-

„Saunakeriseid tootev Huum kutsus ette võtte Ööd juhi W W meenutusel nad pea kaks

aastat tagasi laua taha, et arutada, kuidas teha koostööd ja minna koos messile. Huum oleks

teinud sauna sisu lahenduse ning Ööd rääkis, et neil on plaanis tulla välja väiksema saunaga.

Huum nendega aga rohkem ühendust ei võtnud ning W arvas, et teema on laualt maas.“

-

“Kuni kaks kuud tagasi jagas Huumi omanik Facebookis väiksemat peegelsauna,

millest me siis kohapeal rääkisime,” rääkis W. “See oli meile täielik külm dušš.”

-

Asja tegi W hinnangul eriti huvitavaks see, et Ööde majadega tuntavalt sarnased

saunamajad on ka samas mõõdus kui Ööd kohapeal Huumile rääkis. “Seal on selged loogikad,

miks on sellised mõõdud, et oleks lihtsam maju transportida, saaks panna rekale peale, et ei

oleks erimõõtu ja oleks odavam transportida,” selgitas W, miks olid majade mõõdud niivõrd

spetsiifilised. Kui W küsis Huumi juhilt Q Qelt, kuidas ta selle asjaga seotud on, ütles Q, et see

on tema tuttava projekt.

-

„Kuna Ööd ja Huum asuvad Tartus samas tootmishoonete kompleksis, jäi Ööde juhile

W W silma ka see, et Huumi tootmishoone ees seisid klaasialusel kurikuulsad

peegelklaasid.“(tl 13-15).

23. Kohus tuvastab, et 11.07.2020 ilmus Äripäevas artikkel „Kopeerijad teevad Eesti

ettevõtjatele tuska“, milles on avaldatud järgmised laused: „Sarnaselt Iglucraftiga avastas

peegelklaasidega väikemaju tootev Ööd, et ka nende toodangut võidakse teha järele. Pärast

koostöövestlust teise Eesti tootjaga toodab viimase sõbra firma nüüd vägagi sarnaseid

saunamaju, mille ideest neile kohtumisel rääkis. /…/ Samas ei ole Ööde jaoks see esimene

kord, kui keegi üritab nende tehtut kopeerida“. (tl 16-17).

24. Hagejad leiavad, et eelnimetatud 10.07.2020 Äripäevas avaldatud artiklis avaldatu

põhjal on mõistlikult järeldatav:

1) Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini;

2) Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri- või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

25. Kohus peab hagejate nõuete lahendamiseks selgeks tegema, kuidas rikkus kostja I

hageja I õiguseid, kuidas rikkus kostja I hageja II õiguseid, kuidas rikkus kostja II hageja I

õiguseid ja kuidas rikkus kostja II hageja II õiguseid.

26. Hagejate hinnangul vastutavad mõlemad kostjad iseseisvalt hagejate õiguste rikkumiste

eest sama teoga, sest kostja 1 on kosja 2 juhatuse liige ja tegelik kasusaaja ning seeläbi

huvitatud kostjaga 2 samadest huvides. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut (ÄS § 180 lg 1). Juriidilise organi tegevus loetakse juriidilise organi tegevus

loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Riigikohus on selgitanud, et juriidilise

isiku tsiviilõigussuhetes toime pandud rikkumiseks tuleb lugeda ka rikkumist, mille on

juriidilise isiku huvides toime pannud juriidilise isiku organi, sh juhatuse liige, kelle tegevusel

on äratuntav seos temale sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega (RKTKo 3-2-1-59-17, p

11). Hagis on välja toodud, et kostjate avaldused teenivad arvestataval määral nii kostja I

erahuvi, aga ka kostja 2 kui äriühingu majanduslikku huvi. Kostja 2 juhatuse liikme suhtlus

avalikkusega on kostja 2 majandustegevuse huve teeniv väljendusvorm ehk tegemist on kostja

2 majandus- ja kutsetegevusega viidatud TsÜS §§ 31 lg 5 ja 132 ja 133 ja VÕS § 1054 lg 1

mõttes. Kostjate poolt avaldatud ebaõigete andmete puhul on tegemist avalikult esitatud

andmetega, mille esitamisel ei ole küll kostja I kui kostja II juhatuse liige kordagi märkinud, et

ta avaldas oma isiklikku arvamust, kuid nn „mureliku investori“ avaldused on ilmselt

omistatavad pigem kostjale I kui eraisikule eraldi. Samas ka nn „mureliku investori“ avaldused

on tehtud siiski oludes, kus kostja I kui kostja II tegeliku kasusaaja eesmärgiks on olnud

rünnata konkurenti.

27. Kohus märgib, et kuigi üldjuhul ei saa juriidiline isik olla õigusvastase teo

toimepanijaks võib ta ikkagi vastutada juriidilise isiku organite või teatud juriidilise isikuga

seotud isiku, näiteks juhatuse liikme toimepandud teo tagajärgede eest. Juriidiline isik võib

VÕS § 1054 järgi vastutada ka isikute deliktide eest, keda ta kasutab oma kohustuste

täitmiseks. Käesoleval juhul vastutabki kostja II selle sätte alusel kostja 1 kui juhatuse liikme

poolt toimepandud delikti eest. Kuna aga VÕS § 1054 ei reguleeri ega välista kahju

põhjustanud isiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees, sätestades vaid eeldused, mille

täitmise korral vastutab isik teise isiku poolt toimepandud õigusvastase teo eest, ei välista see

tuvastamist, et delikti pani hoolimata sellest, et ta oli kostja II juhatuse liige toime ka kostja I

füüsilise isikuna. Seega vastutavad mõlemad kostjad hagejate ees. Andmete avaldamine VÕS

§ 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega

isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Antud juhul tegi andmed teatavaks

kostja 1 füüsilise isikuna, kuigi selle eest vastutab ka kostja II.

28. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse

korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-

2-1-67-10, p 21). Seega tuleb kohtul tuvastada, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas.

29. Kohus saab kostjatele etteheidetavate avalduste osas lähtuda hagiavalduses esitatust.

Hagiavalduses heidavad hagejad kostjatele ette 10.07.2020 Äripäeva artiklis kostjate poolt

kogumis avaldatud kahte ebaõiget väidet: 1) Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD

peegelmaja disaini ja 2) Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri-või majandustegevuses ebaausaid

võtteid. Seega kohus ei hinda hagiavalduses väljendatud muid kostjate poolt antud artiklis või

teistes artiklites avaldatud väiteid või muus sõnastuses kostjatele omistatud kaudseid

faktiväiteid.

30. Väide: „Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini“. Kohus

leiab, et tegemist on faktiväitega, kuna on võimalik objektiivselt kontrollida, kas Q Q või

HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini.

31. Hagejad on selgitanud, et Äripäeva 10.08.2020 artiklis avaldatust on mõistlikul lugejal

võimalik järeldada, et Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud ÖÖD OÜ peegelmaja disaini (so

väidetavalt rikkunud kostja II intellektuaalomandit).

32. Kostjad väidavad, et 10.07.2020 Äripäeva artiklis on selgelt välja toodud, et „Huum

toodab saunakeriseid“ ning et „Huum oleks teinud sauna sisu“. Artiklis ei ole öeldud, et Q Q ja

/või HUUM OÜ toodaksid saumaja, mis on kostja II toodetega sarnased.

33. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtuvalt avaldatud teksti

kontekstist ja tuvastada, et mida mõistiku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud.

34. Kohus leiab, et kostjad ei ole mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud, et

Q N või HUUM OÜ on kopeerinud ÖÖD OÜ peegelmaja disaini. Kohtu hinnangul kostjate

avaldatu põhjal ei ole kostjad kordagi väljendanud, et hagejad tegeleksid ÖÖD OÜ

konkureeriva toote tootmisega olles varastanud selle idee kostjatel, st hagejad oleks toime

pannud intellektuaalse omandiõiguse rikkumise. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene ei

saa hagejate poolt hagiavalduses esile toodud fraasidest aru, et kostja I või II avaldas hageja I

või II kohta hagejate poolt järeldatud kaudse väite peegelmaja disaini kopeerimise osas.

Samuti ei saa sellisele järeldusele asuda ka Äripäevas ilmunud 10.07.2020 artiklit tervikuna

vaadates. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

35. Kohus leiab, et 10.07.2020 Äripäeva artiklis on selgelt välja toodud, et „Huum toodab

saunakeriseid“ ning „Huum oleks teinud sauna sisu“. Hageja enda poolt hagiavalduses välja

toodud lausete kohaselt „Kui W küsis Huumi juhilt Q Qelt, kuidas ta selle asjaga seotud on,

ütles, et see on tema tuttava projekt“. Artiklis on seejärel avaldatud lause“ Ööde maja disain

põhineb peegelklaasil, mille kasutamist ei saa teise tootja Y sõnul keelata./../Peamisel häirib

Wi see, et mõlema tootja majade väljanägemine on vägagi sarnane. Nende majadega

sarnaseid saumaju tootva Y juht Karl Täht ei mõista, kuidas saab olla Ööde maja

väljanägemine patenteeritud, kui nende disain ongi peamiselt kellegi teise toodetud

peegelklaasist“. Seejärel käsitleb artikkel Y OÜ poolt saunamajade tootmist. Artiklis ei räägita

sellest, et Q Q või HUUM OÜ oleks tootnud peegelklaasist saunamaju.

36. Seega on kostjad avaldanud kaudse faktiväite, et Y OÜ toodang on OÜ ÖÖD

toodanguga sarnane. Kostjad ei ole mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud väidet, et Q Q

või HUUM OÜ toodaks peegelklaasist saunamaju, mis oleksid OÜ ÖÖD toodanguga sarnased.

Mõistlik inimene saab aru, et HUUM OÜ on saunakeriste tootja. Nimetatust ei saa aga

mõistlik inimene teha järeldust, et HUUM OÜ kopeeris OÜ ÖÖD disaini ja rikkus

intellektuaalset omandiõigust.

37. Kuna kohtu hinnangul ei ole kostjad avaldanud mõistlik inimese arusaama järgi

kaudset faktiväidet, et „Q Q või HUUM OÜ on kopeerinud OÜ ÖÖD peegelmaja disaini“, siis

ei tule kohtul antud väite puhul edasi analüüsida andmete ümberlükkamise eeldust, so kas

tegemist on ebaõige väitega või mitte.

38. Väide „Q Q või HUUM OÜ kasutab äri-või majandustegevuses ebaausaid võtteid“.

Kuigi hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millistest Äripäeva artiklis avaldatud lausetest

võib hagejate arvates järeldada, et Q Q või HUUM OÜ kasutavad äri-või majandustegevuses

ebaausaid võtteid, siis ilmselt on hageja pidanud silmas, et kostjate poolt ebaausate võtete

kasutamine seisneb kostjate poole hageja II toote (peegelmaja) disaini kopeerimises. Kohtu

hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, sest pole võimalik tõendada, et isik kasutab

majandustegevuses ebaausaid võtteid. Tõendada on võimalik üksnes seda, missuguseid võtteid

isik majandustegevuses kasutab ning seejärel anda hinnang, kas nimetatud võtteid saab pidada

ausaks või mitte. Nimetatud väide on subjektiivne hinnang teatud käitumisele.

Väärtushinnanguks teeb just nimetatud väites sõna „ebaaus“ ja „võtteid“. Ebaausa tähendus

tuleb mõista pettust kasutav, tõest ja õiglusest mittejuhinduv; lepetest ja lubadustest mitte

kinnipidav. Seega on võimalik hinnata, kas hagejad kasutavad pettust kasutavat stiili.

Väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa, seega jääb andmete ümberlükkamise nõue

teise väite osas rahuldamata.

39. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude

rahuldamata.

Mittevaralise kahju hüvitamine

40. Hagejad on esitanud kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja paluvad

kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hagejad leiavad, et

kostjad on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hagejad leiavad, et juhul kui

kohus peaks asuma seisukohal, et tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega, siis on tegemist

ebakohaste väärtushinnangutega.

41. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus

on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja

tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p

22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise

kohustus ning hagejatel ei ole kohustust tõendada, et kostjatele etteheidetavate tegude

tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse

tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi.

42. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

(VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks,

kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju

tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS

§ 1050 lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti

üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü.

Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas

(au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid

ebaõiged) ja kostja süü.

43. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostjad ei ole hagejate suhtes avaldanud

ebaõigeid faktiväiteid. Seega ei ole kostjad hagejate isikuõigusi rikkunud ebaõigete

faktiväidete avaldamisega.

44. Teise isiku kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamine loetakse õigusvastaseks, v.a

kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate

isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 1 ja lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 ls 2). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine

loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS

§ 1047 lg 2).

45. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjad on avaldanud kaudse faktiväite, et Y OÜ

toodang on OÜ ÖÖD toodanguga sarnane. Kostjad ei ole mõistliku inimese arusaama järgi

avaldanud väidet, et Q Q või HUUM OÜ toodaks peegelklaasist saunamaju. Nimetatust ei saa

aga mõistlik inimene teha järeldust, et HUUM OÜ kopeeris OÜ ÖÖD peegelmaja disaini ja

rikkus intellektuaalset omandiõigust. Kuna kostjate poolt ei ole avaldatud väidet, et HUUM

OÜ kopeeris OÜ ÖÖD peegelmaja disaini, siis ei ole tegemist ka hagejate kohta avaldatud

väärtushinnanguga.

46. Kohus on eelnevalt asunud seisukohal, et väide „ Q Q või HUUM OÜ kasutab äri-või

majandustegevuses ebaausaid võtteid“ näol ei ole tegemist faktiväitega, vaid on tegemist

väärtushinnanguga.

47. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene ei saa 10.07.2020 Äripäeva artiklis hageja

poolt hagiavalduses välja toodud lausetest aru, kostjad avaldasid Q Q või HUUM OÜ poolt

järeldatud kaudse väite äri-või majandustegevuses ebaausate võtete kasutamise kohta.

48. Kohus leiab, et mõistliku inimese arusaama järgi ei ole kostjad hagejate kohta hagis

toodud väärtushinnangut äri- või majandustegevuses ebaausate võtete kohta avaldanud.

Mõistlik inimene võib aru saada, et OÜ HUUM sõbra firma toodab kostja II poolt toodetavate

majadega sarnaseid saunamaju. See aga ei anna alust väiteks, et mõistlik inimene saab aru, et

Q Q või OÜ HUUM poolt kasutakse ebaausaid võtteid, so pettust kasutavaid võtteid. Mõistlik

inimene kogu artiklit läbi lugedes võib mõista seda, et Y OÜ toodang on OÜ ÖÖD tootega

sarnane. Ühtegi konkreetset väidet hagejate suhtes ebaausate võtete kasutamise kohta ei saa

hageja poolt kohtu ette toodud fraasidest ega ka artikleid tervikuna vaadates järeldada. Seega

ei ole kohtu hinnangul kostjad avaldanud väärtushinnangut, et Q Q või HUUM OÜ kasutab

äri-või majandustegevuses ebaausaid võtteid.

49. Kuna kostjad ei ole avaldanud hageja poolt väidetavalt avaldatud väärtusthinnangut,

siis ei tule kohtul edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.

50. Kohus märgib ka, et hageja II on juriidiline isik ja hagejale ei ole seega võimalik

kannatusi, hingelisi üleelamisi ega füüsilist valu põhjustada. Kohtupraktika ei ole siiani

juriidiliste isikute mainekahjustusest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tunnustanud ja on asutud seisukohale, et kuna juriidilisele 2-20-6109 5 isikule ei ole omane

moraal, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (RKTKo nr 3- 2-1-35-97). Kohtu hinnangul

ei ole põhjendatud VÕS § 128 lg-s 5 sätestatud loetelu laiendamine juriidilise isiku

mainekahjuga.

Kahju tekitava tegevuse keelamine

51. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1 ls

1). Õiguste rikkumise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama lisaks kahju hüvitamise

nõude eeldustele kahju tekitamise kestvuse või kahjuga ähvardamise.

52. Kuna kostjad ei ole avaldanud hagejate poolt hagiavalduses välja toodu väiteid, siis ei

ole kahju õigusvastase tekitamise eeldused täidetud. Vastavalt ei saa olla tegemist kahju

tekitamise kestva rikkumisega ja nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine

53. HUUM OÜ on esitanud kostjate vastu solidaarselt varalise kahjunõude 3212,50 eurot,

mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Samuti esitas HUUM OÜ solidaarselt

kostjate vastu varaliselt kahjult viivise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

41. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS

§ 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju

tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hagejad peavad

tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.

42. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS §

128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt

tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1

kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja

enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

44. Hageja II varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas

hagejal II oli alust kostjate vastu nõuete esitamiseks, mis eeldab hindamist, kas kostjad on

hageja II isikuõigusi rikkunud. Kohus tuvastab, et kostjatele 07.12.2020 esitatud nõudekirjas

(hagihoiatuses) nõudsid hageja II ja Y OÜ HUUM OÜ poolt ebaõigete andmete

ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist (teenimata kasum)(tl 25-27). Seega saaks kohtu

hinnangul hageja II nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist üksnes ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude osas. Mittevaralist kahjunõuet kostjatele kohtueelselt ei esitatud.

Kohus tuvastas, et hagejate õigusi ei ole rikutud. Seega ei tule edasi analüüsida varalise kahju

hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

45. Kohus jättis hagejate varalise kahjunõude summas 3212,50 eurot rahuldamata. Vastavalt

jääb rahuldamata hagejate viivisenõue rahaliselt kahjunõudelt alates hagiavalduse esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

46. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

48. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui otsus

on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad

menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad

menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise

ulatuse (TsMS § 165 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta

hagejate kanda. Kuna hagejad ei osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses, siis jäävad

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

49. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

50. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik