2-21-9272/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9272

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu

täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja

052/2011/476

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuni 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Priit Lantin

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

aktsiaselts

Olerex

(registrikood 10136870), lepinguline esindaja RR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

määruse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.

3. Välja mõista X-lt aktsiaseltsi Olerex kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 133,30 eurot.

4. X-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda aktsiaseltsile

Olerex viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 09.06.2021 Harju Maakohtule täiteasjades nr 052/2010/7423,

052/2010/7426 ja 052/2011/476 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu.

2. Täiteasja nr 052/2010/7423 täitedokument on Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus

tsiviilasjas nr 2-10-15574. Täiteasja nr 052/2010/7426 täitedokument on samuti Tartu

Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574. Täiteasja nr 052/2011/476

täitedokument on Tartu Maakohtu 18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434. Kõigis

täiteasjades esitas täitmisavalduse aktsiaselts Olerex (sissenõudja, puudutatud isik) ning kõik

täiteasjad on käesoleval ajal Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses.

3. Kohtulahendid esitati täitmiseks 17.09.2010 ja 22.02.2011, millest on möödunud üle 10 aasta

ning seetõttu on nõuete täitmine aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157

kohaselt ja täitemenetlus tuleb lõpetada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel.

4. Maakohus rahuldas 18.06.2021 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse osaliselt ja

peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2010/7423 kuni käesolevas asjas lõpplahendi

jõustumiseni.

Puudutatud isiku seisukoht

5. Sissenõudja leidis, et avaldaja on kohtulahenditega väljamõistetud kohustuste täitmisest

kõrvale hoidnud tahtlikult ning sissenõudja huve olulisel määral kahjustanud. Seega oleks

avalduse rahuldamine sissenõudja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Kohtutäituri seisukoht

6. Vastusena kohtunõudele teatas kohtutäitur Kaire Põlts, et täitemenetluse kestel peeti

võlgniku ja sissenõudja vahel läbirääkimisi, mille tulemusena tehti võlanõude täitmiseks

maksegraafik maksete tasumise perioodiga 30.05.2013 – 30.04.2014 ning tingimusega, et peale

12 kuu möödumist vaadatakse maksegraafik üle. Täitetoimikus laekumisi ei nähtu.

7. Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja võlgniku

pankrot. Sissenõudja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. 14.11.2017 määrusega lõpetati

võlgniku pankrotimenetlus kompromissi kinnitamisega.

8. 04.12.2019 tegi võlgnik uuesti maksegraafiku sõlmimise ettepaneku, mille kohta on

sissenõudja andnud 10.12.2019 nõusoleku, kuid tegelikkuses maksegraafiku sõlmimiseni ei

jõutud.

Maakohtu määrus

9. Maakohus jättis 29.06.2022 määrusega avalduse rahuldamata ning täitemenetlused

täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja 052/2011/476 lõpetamata. Menetluskulud

jättis kohus võlgniku kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna

sissenõudja ei esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust.

10. Maakohus tuvastas, et lähtuvalt avaldaja ja kohtutäituri poolt esitatust on avaldused

täiteasjades nr 052/2010/7423 ja 052/2010/7426 esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud

17.09.2010 ja avaldus täiteasjas nr 052/2011/476 on esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks

esitatud 22.02.2011. Kohtu Infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 15.09.2010

tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574 jõustunud 17.11.2010 ja Tartu Maakohtu 18.02.2011

tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434 on jõustunud 21.04.2011. 28.06.2022 seisuga on

nõuded täitmata.

11. Maakohus selgitas, et TsÜS § 157 lg 1 enne 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli

jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 05.04.2011

kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi

jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks

muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse

TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele.

Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 01.03.2011

tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg,

mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi

(Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16. detsembri 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22).

12. Täiteasjades nr 052/2010/7426 ja 052/2010/7423 oleksid täitedokumentidest tulenevad

nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige

varasemalt 17.11.2040, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad nõuded 01.03.2011 aegunud

ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise

algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjades nr 052/2010/7426 ja 052/2010/7423 esitatud

nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt 05.04.2021. Täiteasjas nr 052/2011/476 oleks

täitedokumendist tulenevad nõuded TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni

kohaselt aegunud kõige varasemalt 21.04.2041, seega ei olnud täitedokumendist tulenevad

nõuded 01.03.2011 aegunud ja neile hakkas alates 01.03.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg

1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. VÕSRS 21.03.2016 redaktsioonist lähtuvalt on

aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 05.04.2011, st täiteasjas nr 052/2011/476 esitatud

nõuete täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 05.04.2021.

13. Kohtutäitur on välja toonud, et täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426 ja

052/2011/476 võis tingida aegumise peatumise asjaolu, et Harju Maakohtu 11.10.2016

määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja avaldaja pankrot. Kohus ei nõustu avaldaja

seisukohaga selles, et võlgniku pankrotimenetlus aegumist ei mõjutanud. Kohtu Infosüsteemist

nähtub, et Harju Maakohtu 06.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 on nimetatud

võlgnikule ajutine haldur ning peatatud võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg-st 3 (06.09.2016 seisuga kehtinud redaktsioonis) tuleneb, et

ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Seega

peatus täitemenetlus 06.09.2016 kohtumääruse alusel ning puudus vajadus selle täiendavaks

peatamiseks kohtutäituri poolt. 11.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11662 kuulutati välja

võlgniku pankrot. TMS § 51 lg-s 1 on sätestatud, et täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisega.

Pankrotimenetlus

lõppes

20.09.2017

võlausaldajate

koosolekul

vastuvõetud kompromissi kinnitamisega 14.11.2017 kohtumäärusega, mis jõustus 22.12.2017.

Alates ajutise halduri määramisest 06.09.2016 kuni pankrotimenetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni 22.12.2017 (s.o 473 päeva kestel) oli kohtu hinnangul täitedokumentidest

tulenevate nõuete aegumine peatunud, s.o kohtutäituril ei olnud võimalik sundtäitmist läbi viia.

Hea usu põhimõttega oleks vastuolus vastupidine käsitlus, s.o aegumise mittepeatumine

olukorras, kus sissenõudjal ei olnud võlgnikust tuleneval põhjusel ja seoses käimasoleva

kohtumenetlusega võimalik nõuet mingi aja kestel sundtäita. Tähtsust ei oma antud juhul see,

et sissenõudja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud. Võlgniku kohustus pankrotimenetluses on

esitada õiget teavet enda kohustuste kohta (PankrS § 85 lg 1) ning tagada, et kõik nõuded

saaksid pankrotimenetlusega hõlmatud.

14. Kohtu hinnangul toetab eeltoodud käsitlust ka TsÜS § 157 lg-s 6 sätestatu, mille kohaselt

peatub täitmise aegumine lisaks muudele TsÜS-s sätestatud alustele ka täitemenetluse ajal

sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise

kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Täitmise aegumise peatumise lõppemisele kohaldatakse

TsÜS § 160 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Kohtu hinnangul võib praegusel juhul analoogia korras

leida, et eelviidatud sättega on hõlmatud ka pankrotiavalduse alusel algatatud kohtumenetlus

ning peatumine lõpeb TsÜS § 160 lg 3 järgi menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.

15. Kohus leidis, et aegumine ei saanud peatuda 2020. a peetud läbirääkimiste tõttu. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 2-21-10665 tehtud 11.05.2022 määruses määratlenud kriteeriumid, mille

esinemisel võiks lugeda täitedokumendist tuleneva nõude aegumise peatunuks. Nimetatud

lahendi punktis 12.3 on Riigikohus leidnud, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja

peatumiseks on vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste

ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või

sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks.

Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et sissenõudja oleks taolist avaldust esitanud.

16. Tsiviilasjas nr 2-19-1494 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele seonduvalt

vaidlusaluste täiteasjadega. Tsiviilasja menetlemise ajaks täitemenetlust ei peatatud, seega

tuleneb kohtu hinnangul eelnevalt viidatud lahendist, et nõuete aegumist ei saa lugeda tolle

vaidluse ajal peatunuks.

17. Eelnevalt toodud kohtulahendis nr 2-21-10665 piiritletud eeldustele vastab kõigis kolmes

täiteasjas aegumise peatumine kaheteistkümneks kuuks alates 30.05.2013. Kohtutäitur Urmas

Tärno 23.05.2013 otsusest nähtuvalt on täiteasjades nr 052/2010/7426, 052/2010/7423 ja

052/2011/476 antud võlgnikule TMS § 44 kohaselt täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

maksegraafiku alusel ning selleks ajaks vabastatud võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt.

Avaldaja vastu suunatud nõuete täitmise aegumine oli seega peatunud perioodil 30.05.2013 –

30.05.2014 TsÜS § 136 lg 3 ja § 162 alusel. Eeltoodust tulenevalt oli nõuete aegumine peatunud

ajavahemikul 30.05.2013 – 30.05.2014, s.o 366 päeva kestel ning nimetatud ajavahemikku ei

arvestata TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka.

18. Kuna täiteasjades oli nõuete aegumine peatunud kokku (473+366) 839 päeva, ei ole

avaldaja vastu suunatud nõuded aegunud. Eeltoodust tulenevalt ei saa täitemenetlust

täiteasjades 052/2010/7426, 052/2010/7423 ja 052/2011/476 lõpetada. Lähtuvalt eelnevast

jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.

Määruskaebus

19. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega lõpetada täitemenetlused täiteasjades nr 052/2010/7423, 052/2010/7426,

052/2011/476 täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud palus võlgnik jätta täies ulatuses

puudutatud isiku kanda.

20. Määrusega peatati sundtäitmine alates 06.09.2016, kuid pankroti väljakuulutamisega

peatumise toime lõppes. Võlgniku pankrot kuulutati välja 11.10.2016. Sissenõudja ei esitanud

võlgniku pankrotimenetluses nõudeid ning täitemenetlus jätkus pankrotimenetluse ajal,

täitemenetlusi ei lõpetatud ega peatatud. Kohtutäitur ei ole seoses pankrotimenetlusega

tühistanud ühetegi täitetoimingut sh pangakonto aresti ega muid seatud areste ega piiranguid.

Täitemenetlus ei lõppe ega peatu automaatselt.

21. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et avaldaja vastu suunatud nõuete täitmise aegumine oli

peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014. Kohtutäituri 23.05.2013 otsuse kohaselt jõustus

maksegraafik esimese makse tegemisega, sh vabastatakse võlgniku pangakontod ja töötasu

pärast esimese makse tegemist. Võlgnik aga esimest makset ei teinud ja kokkulepe ei jõustunud.

Kohtutäitur ei vabastanud võlgniku töötasu ega pangakontosid. Ka siinkohal ei esitanud

sissenõudja täiturile avaldust täitemenetluse peatamiseks ega täitetoimingute edasilükkamiseks.

Seega ei esinenud 2013. a maikuus läbirääkimistega seoses aegumise peatumist.

Menetluse edasine käik

22. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta

tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21).

25. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või

muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

26. Maakohus tuvastas, et täiteasjade nr 052/2010/7423 ja nr 052/2010/7426 täitedokumendiks

on Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574. Maakohus tuvastas, et

otsus jõustus 17.11.2010. Täiteasja nr 052/2011/476 täitedokument on Tartu Maakohtu

18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434. Maakohus tuvastas, et otsus jõustus

21.04.2011. Samuti tuvastas maakohus, et täiteasjades nr 052/2010/7423 ja nr 052/2010/7426

on täitmisavaldus esmakordselt kohtutäiturile esitatud 17.09.2010 ja täiteasjas nr 052/2011/476

esmakordselt 22.02.2011.

27. Ajal, mil Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-15574 jõustus, oli

TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg 30

aastat. Sel ajal kehtinud TsÜS § 157 lg 2 järgi algas sellise nõude aegumine kohtuotsuse

jõustumisest.

Täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega muudeti 05.04.2011 jõustunud TsÜS §

157 lg 1 muudatusega ja alates sellest ajast on niisuguste nõuete aegumistähtaeg 30 aasta asemel

10 aastat. 05.04.2011 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 esimene lause nägi ette, et TsÜS § 157 lg-s 1

aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sama

sätte teine lause nägi ette, et kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane (ehk siis

30-aastane) aegumistähtaeg lõpeks varem kui uus, kümneaastane aegumistähtaeg, siis

kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1.

21.03.2016 jõustunud VÕSRS § 9 lg 4 esimene lause näeb ette, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise

kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sama sätte teine

lause näeb ette, et kui enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane (ehk siis 30-aastane)

aegumistähtaeg lõpeks varem kui uus, kümneaastane aegumistähtaeg, siis kohaldatakse

aegumisele enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1.

Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et

enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mille jooksul oli võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid

õigusi (Riigikohtu 16.12.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Eelviidatud Riigikohtu

lahendi tegemise ajal sidus VÕSRS § 9 lg 4 aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäevaga

01.03.2011, alates 21.03.2016 jõustunud muudatusest on aegumise alguse kuupäev 05.04.2011.

Kuna ei 01.03.2011 ega 05.04.2011 ei olnud Tartu Maakohtu 15.09.2010 tagaseljaotsusest

tsiviilasjas nr 2-10-15574 tulenev nõue aegunud ja 30-aastane aegumistähtaeg ei oleks

lõppenud varem kui uus 10-aastane aegumistähtaeg, siis hakkas 05.04.2011 kulgema uus

kümneaastane aegumistähtaeg.

28. Kuna Tartu Maakohtu 18.02.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-40434 jõustus

maakohtu tuvastatu kohaselt 21.04.2011, siis algas sellest täitedokumendist tulenevale nõudele

10-aastane aegumistähtaeg 22.04.2011.

29. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et täitmise

aegumine oli peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus on leidnud, et kohtutäituri 23.05.2013 otsuse kohaselt anti võlgnikule täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning selleks ajaks vabastati võlgniku pangakontod ja töötasu

aresti alt, mistõttu oli täitmise aegumine vaidlusalusel perioodil peatunud. Maakohus tugines

seejuures Riigikohtu 11.05.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-10665. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus Riigikohtu seisukohti vääralt tõlgendanud.

30. TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud

isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav

tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud

isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või

asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Riigikohus märkis, et TsÜS § 167 lg 1 alusel

aegumistähtaja peatumise eeldus on see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude

sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Sellisele

järeldusele jõuab kolleegium TsÜS §-s 157 sätestatud aegumistähtaegade pikkust arvestades ja

abstraktselt võlgniku ning sissenõudja huve kaaludes. Muu hulgas arvestab kolleegium

TsÜS § 158 lg-s 3 võlgniku kaitseks kehtestatuga, mille kohaselt ei loeta aegumist katkenuks

täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise

andmisega või muu teo tegemisega. See võimaldab vältida nõude täitmise aegumise

ebamõistlikult pikaks venimist. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja

peatumiseks vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste

ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või

sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks.

Eeltoodu kehtib kolleegiumi hinnangul mõttele vastavalt ka TsÜS § 162 korral. Nt

täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus

kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud

pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti peatub

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-

s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud

(RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p-d 12.3-12.4).

31. Kohtutäitur andis 23.05.2013 otsusega vaidlusalustes täiteasjades võlgnikule täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks 12 kuu jooksul alates 30.05.2013 kuni 30.05.2014 selliselt, et

võlgnik tasub 150 eurot kuus. Otsuse kohaselt vaadatakse pärast 12 kuu möödumist

maksegraafiku tingimused üle. Otsuse kohaselt vabastatakse peale esimese osamakse laekumist

võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt.

32. Maakohus on küll märkinud, et võlgniku pangakontod ja töötasu vabastati aresti alt, kuid ei

ole viidanud, millele see seisukoht tugineb. Kohtutäituri 19.08.2021 menetlusdokumendi

kohaselt võlgnik makseid ei teinud. Ka võlgnik on määruskaebuses märkinud, et ta makseid ei

teinud ning pangakontot ja töötasu arestist ei vabastatud. Eeltoodu pinnalt saab ringkonnakohtu

hinnangul järeldada, et kuna võlgnik makseid ei teinud, siis tema pangakontosid ja töötasu aresti

alt ei vabastatud. Seega ei olnud täidetud Riigikohtu 11.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-

10665 märgitud täitmise aegumise peatumise eeldus, mille kohaselt on kohtutäitur

täitemenetluse peatanud või võimaldanud võlgnikule muul viisil maksegraafiku täitmist (nt

vabastatud arestitud pangakonto aresti alt). Eeltoodule tuginedes ei olnud täitmise aegumine

peatunud perioodil 30.05.2013 – 30.05.2014.

33. Samuti leidis maakohus, et seoses pankrotimenetlusega oli aegumine peatunud alates

06.09.2016 - 22.12.2017. Harju Maakohtu 06.09.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-11662

määrati võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine.

Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Harju Maakohtu

14.11.2017 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus kompromissi kinnitamisega. Määrus

jõustus maakohtu tuvastatu kohaselt 22.12.2017.

34. Määruskaebuses ei vaidlusta võlgnik maakohtu seisukohta, et aegumine oli peatunud alates

ajutise halduri nimetamisest ja sundtäitmise peatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.

Võlgnik leiab, et pankroti väljakuulutamisega aegumise peatumise toime lõppes.

Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et seadusest ei tulene, et pankroti väljakuulutamisega

kaasneb nõude täitmise aegumise peatumine. Pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud TMS §

51 lg 1 sätestas, et täitemenetlus lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Vastavalt TMS § 51 lg-le

2 annab pankroti väljakuulutamise järel kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse

dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule

kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Maakohtu tuvastatu kohaselt

sissenõudja pankrotimenetluses nõuet ei esitanud.

35. Võlgnik esitas 05.12.2018 (s.o pärast pankrotimenetluse lõppemist) kohtutäiturile kaebuse,

milles taotles täitemenetluste lõpetamist. Kohtutäitur jättis kaebuse 21.01.2019 otsusega

rahuldamata ning võlgnik esitas tsiviilasjas 2-19-1494 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri

otsuse peale. Harju Maakohus jättis 26.04.2019 määrusega kaebuse kohtutäituri otsusele

rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2019 määrusega maakohtu määruse

muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on täitur Kaire Põlts selgitanud, et

kohtutäitur Urmas Tärno andis täitetoimikud temale üle 2018. aprillis. Pankrotimenetluse ajal

olid vaidlusalused täitemenetlused sisuliselt peatatud seisundis ehk uusi menetlustoiminguid ei

tehtud. Kohtutäitur märkis, et kuna sissenõudja on taotlenud täitemenetluse jätkamist ning kuna

sissenõudjal on õigus esitada pärast pankrotimenetluse lõppu nõue uuesti sundtäitmisele, siis ei

ole menetlusökonoomiliselt mõistlik olemasolevaid täitemenetlusi lõpetada ja alustada

olemasolevates täiteasjades uusi täitemenetlusi, millega kaasneksid võlgnikule täiendavad

menetluskulud.

36. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-19-1494 oli arutuse all muuhulgas küsimus, kas on

põhjendatud lõpetada täitemenetlused pärast pankrotimenetluse lõppemist olukorras, kus

täitemenetlused on pärast pankrotimenetluse lõppemist jätkunud ja ka sissenõudja on avaldanud

soovi nende jätkamiseks. Nimetatud tsiviilasjas ei olnud arutamise all aegumise küsimus.

Käesoleva asja kontekstis on oluline arvestada, et kuigi täiteasjade numbrid ei ole muutunud,

tõi pankroti väljakuulutamine õiguslikult kaasa täitemenetluste lõppemise (TMS § 51 lg 1).

Pankrotimenetluse ajal ei saanud vaidlusaluste täitedokumentide alusel võlgniku vastu uut

täitemenetlust alustada. Pärast pankrotimenetluse lõppemist on täitemenetlused toimunud

samade täiteasjade numbrite all. Kuna enne pankroti väljakuulutamist alanud täitemenetlused

lõppesid pankroti väljakuulutamisega, siis tuleb pärast pankrotimenetluse lõppemist toimuvaid

täitemenetlusi õiguslikult käsitleda uute täitemenetlustena. Arvestades, et täitemenetlus

alustatakse täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1), et sissenõudja on

soovinud täitemenetluste jätkumist, et pärast pankrotimenetluse lõppu on täitemenetlused

jätkunud, siis tuleb aegumise kontekstis eeltoodud olukorda õiguslikult käsitleda selliselt, et

täitedokumendid on uuesti esitatud täitmiseks. Pidades silmas, et määrus pankrotimenetluse

lõpetamise kohta jõustus maakohtu tuvastatu kohaselt 22.12.2017, siis on põhjendatud

aegumise kontekstis lugeda täitedokumentide täitmiseks uuesti esitamise ajaks 23.12.2017.

37. Nii täitmisavalduste esmakordse esitamise ajal kui ka pankrotimenetluse lõppemise ajal

kehtinud TsÜS 159 lg 1 redaktsioon sätestas, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi

täitmiseks esitamisega. Seega aegumine katkes ja algas uuesti 23.12.2017.

38. Kuigi TMS § 2231 lg 1, mis reguleerib täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise

tõttu, viitab täitmisavalduse esmakordsele esitamisele, tuleb arvestada, et nimetatud säte jõustus

01.04.2021, mil muutus ka TsÜS § 159 lõike 1 redaktsioon, mis sidus aegumise katkemise ja

uuesti algamise täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Käesoleval juhul katkes

aegumine ja algas uuesti 23.12.2017, mil seadus ei sidunud aegumise katkemist ja uuesti

algamist täitedokumendi üksnes esimest korda täitmiseks esitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei

ole TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg möödunud ja avaldus

täitemenetluste lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või

teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse

esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud

ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda. Puudutatud isik palus võlgnikult välja mõista

menetluskulud 133,30 eurot ja viivise. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 1 tund 20

minutit, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et nii ajakulu kui ka

tunnitasu suurus on põhjendatud ning võlgnikult tuleb puudutatud isiku kasuks välja mõista

menetluskulud 133,30 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov