2-22-148891/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Helina Itter

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2023, Tallinna kohtumajal

Tsiviilasja number

2-22-148891

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. L. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3659,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht: A. Weizenbergi 20 10150, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: A. L. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda ning määrata, et kostjal

rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A. L.lt 2521,84 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2022 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 10.04.2023

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Harju Maakohus võttis hagi 26.04.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 20 päeva

jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Kostja hagile vastust tähtaegselt ei

esitanud. Harju Maakohtu 29.05.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule

detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust. Hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt

vastust ega tõendeid.

3. Hageja nõue tuleneb P OÜ (registrikood xxxx) ja kostja vahel 12.03.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxxx ning 04.01.2022 lepingu muutmise kokkuleppest. 12.03.2021

sõlmitud lepingu nr xxxx alusel on lepingust tulenev laenulimiit 1000 eurot. 04.02.2022

sõlmitud lepingu xxxx muutmise alusel on lepingust tulenev laenulimiit 2000 eurot.

4. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis

kostjalt kirjalikku vastust. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kostja enda poolt kohtule

kinnitatud e-postile xxxx. Kohus loeb hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 04.05.2023.

Kostja tähtaegselt kohtule nõuetekohast vastust ei esitanud.

5. Hageja lepingulisele esindajale on 29.05.2023 kohtumäärus AET-i kaudu elektrooniliselt kätte

toimetatud 06.06.2023, vastuse esitamise tähtaeg saabus 08.06.2023, hageja kohtunõuet ei

täitnud ning nõutud andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei ole

esitanud ka pärast kohtu määratud tähtaega.

6. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

8. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele,

mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo

v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel

(ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on

kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtu määratud ajal ega ka pärast seda, kuid

enne kohtuotsuse tegemist kohtule nõutavaid andmeid ei esitanud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust.

13. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

15. Kuivõrd hageja ei ole esitanud andmeid vastutusliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ega

ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimakstete uuesti määramist, asub

kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus

hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid,

määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

18. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik