2-23-12267/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2023 kell 12:00, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-12267

Tsiviilasi

Võlgniku I P maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgnik I P,

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine, pankroti

väljakuulutamine, pankrotihalduri määramine, võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamise

otsustamine.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse I Pi (P) maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja I P ( pankrot 31. augustil 2023 kell 12.00 ja algatada I Pi

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada I Pi pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (Andrus

Õnniku Õigusbüroo osaühing, asukoht: Side tn 10a-4, Pärnu linn, Pärnu maakond,

tel.4431313, 50 11556, e-post: pinker@hot.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27.09.2023 algusega

kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi vahendusel.

Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade

virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee,

märkides taotlusele tsiviilasja number 2-23-12267.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 31.08.2024.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

9. I Pi võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui

jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja

ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega

ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Pankrotiavalduse

tagamiseks

keelata

avaldajal

vara

käsutamine

ilma

pankrotihalduri nõusolekuta.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

13. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada

ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi

ja korda.

14. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD

1. 28.08.2023 esitas avaldaja I P Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks 1050 eurot kuus ja igakuised

väljaminekud on kokku 420 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku

28 098,51 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid tal makseraskused 2023 aasta alguses.

Võlakoorem hakkas kasvama silmnähtavalt ning võlgnik ei suutnud enam aru saada kuhu ja kui

palju ta võlgu on. Erinevaid laene on nii palju kogunenud, et ta ei ole enam võimeline neid oma

palga eest tagasi maksma. Võlgnik soovib kõikidest võlgnevustest vabaneda ning need tasuda,

kuid hetkel ei suuda töötasust aina kasvavaid viivisintresse tasuda ning ta on muutunud

maksejõuetuks. Võlausaldajatega uusi maksegraafikuid pole võimalik kokku leppida, seni on

maksnud tühja, kuna kohustused ei vähene kuidagi. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. 30.08.2023 esitas pankrotihaldur Andrus Õnnik kohtule kirjaliku nõusoleku võlgniku

pankrotihalduriks ja usaldusisikuks hakkamise kohta.

3. Kohus tegi päringud registritesse ning tuvastas, et võlgnikule kuulub 2008 aastal

registreeritud sõiduauto BMW. Võlgnikule muu vara kuulumise kohta puuduvad andmed

kinnistusraamatus, äriregistris, väikelaevaregistris. Täitemenetluse registrist ei nähtu võlgniku

suhtes toimuvaid aktiivseid täitemenetlusi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see vastab füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 2 nõuetele ja ei esine FiMS § 14 sätestatud

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja

kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada

vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s

45 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

6. PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil,

peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole avalduses avaldanud soovi

pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil, lahendab kohus avalduse kirjalikus

menetluses.

7. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat

vara. Võlgniku sissetulekuks on küll igakuine töötasu keskmiselt 1050 eurot, kuid igakuiste

vajaduste rahuldamiseks kulub tal 420 eurot. Seega võlgnevuste tasumiseks jääb tal 630 eurot.

Vara väärtuseks on võlgniku hinnangu kohaselt 2500 eurot ning võlgnikul on kohustusi

võlausaldaja ees avaldusest nähtuvalt kogusummas vähemalt 28 098,51 eurot. Kuigi võlgnik

omab igakuist sissetulekut, kulub see igakuiste vajaduste rahuldamiseks ning sellise sissetuleku

juures ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täies ulatuses täita. Võlgniku väitel on

ta seni suutnud tasuda üksnes viiviseid ja intresse, põhikohustuste maht ei vähene. Kohus loeb

tuvastatuks, et I P on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt

PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab

kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Andrus

Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.

9. Kohus kuulutab võlgniku I Pi pankroti välja 31. augustil 2023.a kell 12.00, nimetab võlgniku

pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

27.09.2023 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Isikutel, kes soovivad võlausaldajate

esimesest üldkoosolekust osa võtta tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile

pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee. Teates tuleb märkida tsiviilasja number 2-23-12267.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste

kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule

ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on

vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

31.08.2024.

Kohus selgitab:

• tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

• Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

• Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44)

• Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2)

• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

• Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

(FiMS § 49 lg 9)

12. Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab

kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised

pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma

varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab

kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik