2-21-6017/86 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6017

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Medesto Logistics hagi Maipõrnikas OÜ vastu võla

nõudes

211 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Medesto Logistics OÜ (registrikood 14998918;

asukoht XXX, 10152 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Oliver Ennok (e-post xxx)

Kostja: Maipõrnikas OÜ (registrikood 14806729; asukoht

XXX, 10621 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers (e-pot

xxx)

Kolmas isik: Golden Wolverine Oy (registrikood 0881955-

5, e-post xxx)

Menetluse liik

Kohtuistung 10.03.2022, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Maipõrnikas OÜ-lt Medesto Logistics OÜ kasuks võlgnevus

summas 211 000 eurot.

3. Medesto Logistics OÜ menetluskulud jätta Maipõrnikas OÜ kanda. Maipõrnikas

OÜ ning Golden Wolverine Oy menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

16.04.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Medesto Logistics OÜ (hageja) ja Soome

Vabariigis asuv äriühing Golden Wolverine Oy 14.01.2021 müügilepingu, mille alusel toimus

meditsiiniliste maskide „Type IIR“ müük hagejalt Golden Wolverine Oy-le. Koos

müügilepinguga sõlmiti ka lepingu lisa nr 1, milles pooled leppisid kokku, et hageja tasub

tarnekindluse tagamiseks 212 500 eurot Golden Wolverine Oy ainuosaniku Maipõrnikas OÜ

(kostja) arvelduskontole ning deposiiti kantud summa tagastamise tagamiseks allkirjastatakse

käendusleping X.W-ga ning kostjaga. 22.12.2020 kandis hageja kostja arvelduskontole üle

tagatisena 212 500 eurot.

Esimese partii maske andis hageja Golden Wolverine Oy-le üle 18.01.2021 allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise alusel. Ühtegi pretensiooni maskide koguse ega kvaliteedi osas ei

esitatud. 31.01.2021 väljastas hageja Golden Wolverine Oy-le arve nr 2021003 summale 382

500 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Hageja üritas terve märtsi 2021 jooksul sundida

Golden Wolverine Oy-d maksekohustuse täitmisele, kuid ebaõnnestus. 02.04.2021 teatas Golden

Wolverine Oy, et müügileping on lõpetatud. Tulenevalt müügilepingu lõppemisest jäi

18.01.2021 tarne viimaseks tarneks. Müügilepingu lisa nr 1 p-s 1.8.3 lepiti kokku, et deposiit

makstakse müüjale tagasi koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale viimase kauba

saadetise üle andmist. Arvestades müügilepingu lõppemise kuupäeva (02.04.2021), mis oli

ühtlasi ka reede, oleks tagatis tulnud tagastada hiljemalt 07.04.2021 (kolmapäev). Selle asemel

tegi kostja hagejale ülekande üksnes 1500 euro ulatuses.

Käenduslepinguga tagati Golden Wolverine Oy poolse kohustuse täitmist, mis seisnes tagatise

tagasi maksmises hagejale. Kuivõrd põhivõlgnik ei ole seda kohustust täitnud, nõuab hageja

täitmist käendajalt. Seega on hageja nõude sisuks tagatise tagasi saamine. Kuivõrd tagatisest on

1500 eurot tagastatud, moodustub hageja nõudesumma 211 000 eurot (s.o 212 500 – 1500).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 211 000 eurot.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et on sõlmitud ostu-

müügileping hageja ja Golden Wolverine Oy vahel ning käendusleping deposiiti kantud summa

tagamiseks. Kostja ei ole tagastanud deposiiti, kuivõrd põhivõlgniku Golden Wolverine Oy ning

hageja vahel on käimas Soome Vabariigis vaidlus selle osas, et Golden Wolverine Oy hinnangul

on hageja rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning tekitatud kahju suurus on hindamisel. Seega

võib tekkida olukord, kus deposiit on vajalik hageja poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks.

03.09.2021 täpsustatud vastuses täiendas kostja, et on peatanud deposiidi väljamakse, kuivõrd

hageja on tekitanud ostjale suurt rahalist kahju rikkudes ostu-müügilepingu

konfidentsiaalsusklauslit. Deposiidi näol oli tegemist tarnekindlust tagava tagatisega.

Menetluse käik

13.12.2021 esitas Golden Wolverine Oy taotluse enda kaasamiseks kolmanda isikuna kostja

poolel. Kolmas isik märkis, et tema nõue hageja vastu on 726 500 eurot. Antud nõude üle käib

Soome Vabariigis Helsingi kohtus vaidlus asjas nr L xxx. Hageja on kasutanud ostu-

müügilepingu alusel saadud informatsiooni, rikkudes seeläbi konfidentsiaalsusklauslit ning on

korduvalt ja tahtlikult rikkunud ostu-müügilepingut eesmärgiga alusetult rikastuda Golden

Wolverine Oy arvel.

21.06.2022 määrusega kaasas Tallinna Ringkonnakohus kolmanda isiku menetlusse.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et jätab tähelepanuta poolte 11.11.2022 esitatud

tingimusliku kompromissi, kuna kompromissis märgitud tingimused selle kinnitamiseks

ei saabunud ning hageja palus menetlust jätkata.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma

asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et hageja ja Golden Wolverine Oy vahel

on 14.01.2021 sõlmitud müügileping, mille kohaselt pidi hageja müüma Soome

äriühingule 3 750 0000 meditsiinilist maski „Type IIR“ ja Golden Wolverine Oy pidi

maskide eest hagejale tasuma 262 500 eurot (kd I lk 6-7). Müügilepingu lisa 1 kohaselt

kohustus hageja müüma Golden Wolverine Oy-le kaupa täiendavalt 30 000 000 tükki

kogumaksumusega 2 295 000 eurot ning lisa 2 kohaselt on märgitud kauba koguseks 25

000 000 tükki (kd I lk 8-9). Samuti on müügilepingu pooled lepingu lisas 1 kokku

leppinud, et tarnekindluse tagamiseks tasub müüja ostjale deposiidi summale 50 %

igakordsest tarnest ehk 212 500 eurot, millega tagatakse võimalikku maksimaalset

leppetrahvi, mis tuleneb punktist 1.7.4. Nii hageja, kostja, kui ka kolmas isik on

kinnitanud oma menetlusdokumentides, et Golden Wolverine Oy lõpetas hagejaga

lepingu 02.04.2021.

Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuvastatuks, et hageja, kostja ja X.W

vahel on 22.12.2020 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja ja X.W käendavad

solidaarselt vastavalt 14.01.2021 sõlmitud lepingu lisa 1. punktide 1.8.1.-1.8.5. võetud

põhivõlgniku (s.o Golden Wolverine Oy) kohustuste kohast täitmist võlausaldaja (s.o

hageja) ees solidaarselt põhivõlgnikuga (kd I lk 10-11).

5. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud tagatise

summas 211 000 eurot, kuna leping hageja ja kolmanda isiku vahel on lõppenud. Kostja

on menetluses asunud eelkõige seisukohale, et deposiit ei kuulu tagastamisele, kuivõrd

hageja on tekitanud kahju Golden Wolverine Oy-le, mis on oluliselt suurem kui tasutud

deposiit ning kostja on tasaarveldanud tasutud deposiidi tekitatud kahju summaga.

Samuti on kostja oma viimastes seisukohtades viidanud nõude sissenõutavaks muutumise

ning tühise võlasuhte küsimusele.

5.1 Käesoleval juhul puudub vaidlus, et deposiit summas 212 500 eurot on hageja poolt

kostja arveldusarvele tasutud 22.12.2020 (kd I lk 12). Müügilepingu lisa nr 1 p-s 1.8.3 on

kokku lepitud, et deposiit makstakse müüjale tagasi koheselt, kuid mitte hiljem kui 3

tööpäeva jooksul peale viimase kauba saadetise üle andmist. Kostja on kohtule esitatud

dokumentides ja nende lisades kinnitanud, et hageja on tarninud Golden Wolverine Oy-le

lepingu mahust 8 750 000 näomaski ning Golden Wolverine Oy on hagejaga lepingu

lõpetanud 02.04.2021, kuna hageja on väidetavalt rikkunud korduvalt ja tahtlikult

lepingus sisalduvat konfidentsiaalsusklauslit (kostja 30.09.2021 dokumendid, 22.11.2021

dokumendid; kd I lk 99, 117, 148). Kuna kostja on kinnitanud, et kaup on osaliselt üle

antud (s.o leping on osaliselt täidetud), kuid leping on 02.04.2021 kolmanda isiku poolt

lõpetatud, siis tuleb kohtu hinnangul hageja nõude sissenõutavaks muutumisel lähtuda

lepingu lõpetamise kuupäevast. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et kolmandal isikul jäi

tasumata hageja poolt esitatud arve 2021003 summale 382 500 eurot, mistõttu puudus

hagejal ka kohustus järgnevate tarnete teostamiseks. Arvestades müügilepingu lõppemise

kuupäeva (02.04.2021, s.o reede) oleks tagatis tulnud tagastada hiljemalt 07.04.2021 (s.o

kolmapäev). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 08.04.2021.

5.2 VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks nõue

hageja vastu. Nii kostja, kui ka kolmanda isiku esitatud vastuväidetest nähtub, et

võimalik kahju on seoses hageja tegevusega tekkinud kolmandal isikul, mitte kostjal.

Kostja ei saa aga tasaarvestada teise isiku võimalikke nõudeid hagejaga. Samas isegi

juhul, kui kostjal oleks iseseisev nõue hageja vastu, siis ei ole kostja tasaarvestuse aluseks

olevaid asjaolusid välja toonud. Kohus on nimetatut kostjale ka 06.09.2021 eelistungil

selgitanud.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tagatisraha

oleks olnud seotud kostja viidatud konfidentsiaalsuskohustusega. Müügilepingus on

selgelt ja üheselt kokkulepitud, et hageja tasub tarnekindluse tagamiseks 212 500 eurot ja

et selle summaga tagatakse võimalikku maksimaalset leppetrahvi, mis tuleneb punktist

1.7.4. Punktis 1.7.4 on leppetrahvi aluseks ainult rikkumine „kui kaup hilineb ühe korra

üle 30 päeva“. Seega on tagatisraha lepingu kohaselt seotud tarnekindluse tagamise ja

leppetrahviga kauba hilinemise osas, kuid mitte muude väidetavate nõuetega. Kui kostjal

on väidetav kahju hüvitamise nõue konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tulenevalt,

siis on kostjal võimalus esitada vastavaid nõudeid hageja vastu ka eraldiseisvalt.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks.

5.3 Samuti on kostja oma lõplikes seisukohtades avaldanud arvamust, et hageja nõue põhineb

tühisel võlasuhtel, kuna käendusleping on sõlmitud selliselt, et kostja on käendanud

iseenda kohustust. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on müügileping sõlmitud hageja ja Golden Wolverine Oy vahel. Müügilepingu

kohaselt kohustus hageja müüma kolmandale isikule lepingus märgitud meditsiinilisi

maske (lepingu p 1) ning kolmas isik kohustus nende eest tasuma (lepingu p 2). Lepingu

lisa 1 järgi oli hageja kohustuseks ka tasuda kolmandale isikule (kostja arveldusarvele)

deposiit 212 500 eurot. Käendusleping on sõlmitud aga hageja (kui võlausaldaja) ning

kostja (kui käendaja I) ja X.W (kui käendaja II) vahel. Kostja on käendanud kolmanda

isiku (s.o Golden Wolverine Oy) kohustust, mitte enda kohustust. Kostja ja kolmas isik

on kaks erinevat osaühingut.

6. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest.

Hageja on tasunud tagatisena kostja arveldusarvele 212 500 eurot. Kostja on tagastanud

hagejale 02.04.2022 tasutud summast 1500 eurot selgitusega „deposiidi tagastus vastavalt

käenduslepingule“ (kd I lk 14). Puuduvad tõendid, et kostja oleks ülejäänud raha hagejale

tagastanud. Seega on hageja nõue põhjendatud 211 000 euro ulatuses.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 211 000 eurot.

8. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea

kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista

ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ja

kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4

kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik