2-21-9259/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9259

Tsiviilasi

N. T. (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse löpetamine

Völgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N. T. (pankrotis) pankrotimenetluses löpparuanne.

2. N. T. (pankrotis) völausaldajatel on tunnustatud nöuete eest jäänud raha saamata

järgnevalt:

Jrk

nr

Nimi

Rahuldamata nöue eurodes

1. Kohtutäitur M. L.

504,75

2. Eesti Vabariik Maksu- e a Tolliameti kaudu

7339,48

Völgnik nöuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Löpetada N. T. (pankrotis) pankrotimenetlus.

4. Määrata N. T. (pankrotis) pankrotihaldur Kristo Tederi tasuks pankrotivara arvelt

687,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 137,50 eurot, kokku summas 825

eurot, mis maksta välja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx.

5. Vabastada Kristo Teder N. T. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

6. Algatada N. T. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada völgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

7. Kohustada N. T.t (pankrotis) esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt

30.08.2024, millest nähtub kas ja kuidas völgnik oma kohustusi täidab ning milles

kajastuvad andmed völausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.

8. Avaldada teade pankrotimenetluse löpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale vöib völgnik vöi menetluse löpetamisele vastuväite esitanud völausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Pankrotihaldur vöib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

Kohus kuulutas 02.09.2021 määrusega välja N. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kristo

Tederi.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule kinnitamiseks völgniku pankrotimenetluses koostatud

löpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada löpparuanne, löpetada pankrotimenetlus, määrata ja

kinnitada halduri tasu ning algatada völgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata völgniku

usaldusisiku kohustusi täitma völgnikku ennast.

Pankrotihaldur Kristo Tederi poolt N. T. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule

esitatud löpparuanne on menetlusdokumendina vöetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse pöhjendused

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 157 p-le 5 löpeb pankrotimenetlus löpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse löpetamise määruses märgib kohus PankrS 163 Ig-te 4 ja 5 kohaselt, millises

ulatuses on igal völausaldajal tunnustatud nöude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele

nöuetele esitas völgnik vastuväite ja kas völgniku maksejöuetuse tekkimise pöhjuseks on kuriteo

tunnustega tegu, juhtimisviga vöi muu asjaolu.

Lähtuvalt PankrS 163 Ig-st I on teade löpparuandega tutvumiseja vastuväidete esitamise vöimaluse

kohta avaldatud 05.07.2023 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid

löpparuandele ei esitatud.

Kohus leiab, et löpparuanne vastab PankrS 162 Ig-te 2 ning 3 nöuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud löpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud völgniku vöi

völausaldajate öigusi, mis PankrS 163 Ig 6 kohaselt oleks aluseks löpparuande kinnitamata jätmisele.

Aruande kohaselt viibib völgnik xxxx ning tema töötasust AS-is Xxxx peetakse kinni 50%

pankrotinöuete katteks ja 20% vabanemisfondi. Völgniku töötasust ja laekumistest on pankrotinöuete

katteks kogunenud raha 05.07.2023 seisuga summas 3322,88 eurot. Löpparuandest nähtuvalt muude

tähtaegselt esitatud tunnustatud nöuete osas (PankrS 153 Ig I p 2) tehti väljamakseid summas

2497,88 eurot. Pandiesemed menetluses puudusid. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt

saadaolev vara puudub. Pankrotimenetluse käigus ei Ole hagisid esitatud ja hagisid ei kavatse haldur

esitada. Aruande kohaselt ei Ole völgnik täpselt selgitanud maksejöuetuse tekkimise pöhjuseid.

Völgniku selgituse kohaselt kannab ta vangistuses 16 aasta pikkust karistust, millest käesolevaks

hetkeks on kantud 10 aastat. Halduri jätkuval hinnangul on völgniku maksejöuetuks muutumise

pöhjuseks karistuse kandmine vanglas ja karistuse kestvus, samuti ka see, et völgnik ei Ole saanud

piisavalt tegeleda tulutoova tegevusega, millest tekkinud kohustusi katta. Kooskölas halduri

seisukohaga peab kohus maksejöuetuse pöhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS 168 kohaselt ulatuses, milles völausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nöue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse 158 löikes 4 vöi 163 löikes 4 nimetatud

määrus täitedokumendiks, kui völgnik ei ole esitanud nöudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse

104 löikele 1 vöi kui kohus on 104 löikes 2 nimetatud juhul völausaldaja nöuet tunnustanud. Völgnik

ei esitanud nöuetele vastuväiteid.

PankrS 65 lg 1 kohaselt on halduril öigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus pankrotimenetluse löpparuande kinnitamisel. PankrS 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu

arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike,

haldurit ei kinnitata völausaldajate esimesel üldkoosolekul vöi haldur vabastatakse, välja arvatud

juhul, kui halduri vabastamise pöhjuseks on tema ülesannete täitmatajätmine vöi mittenöuetekohane

täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse 23 löigete

1—3 ja käesoleva seaduse 66 1 löikes I sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt

on ajutisel halduril öigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nöuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste pöhjendatust ja kinnitab vajalike ning

pöhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

PankrS 65 lg 1 1 viimase lause kohaselt halduri tasule Iisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse

välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

PankrS 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse S 29 löike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi

Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine" on kuutasu alammääraks

kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot.

Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist summas 825 eurot (sealhulgas

käibemaks). Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud

tööajaks 6,25 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on pöhjendatudja vastab antud pankrotimenetluse mahule

ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 110 eurot 1 tund, mis jääb alla

pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Völausaldajad pankrotihalduri tasule vastuväiteid ei esitanud.

Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 687,50 eurot (6,25 x 110), millele Iisandub käibemaks summas

137,50 eurot, kokku summas 825 eurot völgniku pankrotivara arvelt.

PankrS 23 lg 6 kohaselt vöib kohus halduri tasuja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ

kasuks.

Tulenevalt eeltoodust kuulub N. T. (pankrotis) pankrotimenetlus löpetamisele seoses löpparuande

kinnitamisega.

PankrS 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse löpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Tederi N. T. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

Völgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse ffüsilisest isikust völgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Völgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis vöiksid tema

kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse S-s 173 nimetatud

kohustusi. PankrS 170 lg 1 kohaselt tuleb völgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt völausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks vöi koos käesoleva seaduse

158 löikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse vöib völgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega

völgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud öigeaegselt.

Füüsilise isiku maksejöuetuse seaduse 68 löike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jöustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja völgade ümberkujundamise avalduste alusel

algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni vöi völgade ümberkujundamise ja

völakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 vöiksid välistada kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Völausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet

völgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada völgniku

kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab völgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab

ta völausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele völgnik teeb käesoleva seaduse

173 löigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS 172 lg 6 kohaselt vöib kohus möjuval pöhjusel,

eelköige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa pöhjendamatuid kulutusi ja kohus

on veendunud, et völgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada völgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas völgnik

oma kohustusi täidab. Völausaldajad ei ole käesolevas menetluses esitanud usaldusisikute

kandidaate. Haldur on seisukohal, et völgnik on ise vöimeline täitma usaldusisiku kohustusi

arvestades, et völausaldajate nimekirja kohaselt on kinnitatud kaks völausaldajat, kellele makseid

tuleks teostada. Völgnik viibib kinnipidamisasutuses, kuid saab seal vöimaluste piires töötada ja

50% töötasust laekub tema pankrotimenetluse nöuete katteks. Kohus peab vöimalikuks kohustada

völgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Völgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS 173):

1. tegeleda möistlikult tulutoova tegevusegaja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;

3. mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4. anda kohtu nöudel teavet oma tegevuse vöi selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 5.

pidada arvestust völausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas

völausaldajatele väljamaksed vastavalt völausaldajate nimekirja kinnitamise määruses

märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata

sissenöuet, eelköige miinimumpalk, toetused ning kui völgnikul on alaealisi ülalpeetavaid,

siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku 13 1 ja

132). Lisaks jääb völgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist

(75% kuulub väljamaksmisele völausaldajatele).

Selgitused usaldusisikule (PankrS 172 lg 2, 173 lg 3-6):

1. Völgniku töö- vöi teenistussuhtest vöi muust sarnasest suhtest saadud tulu vöi ettevötlusest

saadud tulu nöuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

2. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik völgnikule üle andma 25 protsenti.

3. Völgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenöuet (eelköige miinimumpalk, toetused ning kui völgnikul on alaealisi ülalpeetavaid,

siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku 13 1

ja 132).

4. Pärimise teel saadu väärtusest on völgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

5. Usaldusisik peab völgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

völausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas völausaldajatele välja

maksma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on

nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija vöi muu sellise isiku, teostab kohus

nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vöib selleks muu hulgas

anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nöuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta."

Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne

hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Füüsilise isiku maksejöuetuse seaduse 193 3 löige 2 sätestab, et kui ftiüsilisest isikust völgnik on

enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab

kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva

seaduse 175 löikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.