2-21-11703/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11703

Kohtuasi

X (endine X) hagi Y vastu 6130 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6658,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (endine perekonnanimi X) (isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Pille Tees

Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.08.2022 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-11703

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (endine X) esitas 27.07.2021 Harju Maakohtule hagi Y vastu 4540 euro ja kahju 1590 euro

(ekspertiisikulu 250 eurot, õigusabikulud 800 eurot, rendikulud 540 eurot) nõudes.

2. Pooled sõlmisid 21.04.2021 sõiduki müügilepingu, mille alusel ostis hageja kostja käest

sõiduki Volkswagen Touareg, registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk). Hageja

tasus kostjale sõiduki eest 4800 eurot. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel ja sõiduki valduse

ning omandi üleandmisel, et sõiduk on tehniliselt korras ja ei vaja remonti. Hageja ei saanud

sõidukiga sõita tuhandet kilomeetritki, kui 04.05.2021 ehk 13 päeva peale sõiduki ostu andis

sõiduki süsteem armatuuris veateate ning sõiduki mootorist ja summutist hakkas välja tulema

paksu musta tossu. Sõitmisel tekkisid ka tõrked (mootor ei töötanud korralikult). Hageja

pöördus koheselt sõidukil ilmnenud probleemide kindlakstegemiseks ja diagnostiliseks

ülevaatuseks lähima autoteeninduse poole. Ilves Motors OÜ-s teostati 04.05.2021 sõidukile

diagnostiline läbivaatus, mille tulemuste põhjal selgus, et kõik sõiduki mootori pihustid ja

hõõgküünlad vajavad vahetamist, EGR-klapi vahelt lekib gaasi, pöördklapid ei tööta korralikult

ja drosselklapp kiilub kinni.

3. Hageja esitas 08.05.2021 kostjale avalduse soetatud sõiduki hinna alandamiseks ühes

kompromissettepanekuga. Hageja arvates oli tegemist varjatud puudustega, mis esinesid

sõidukil selle soetamise hetkel. 18.05.2021 toimetas hageja sõiduki puksiiri abiga ekspertiisi

ning ekspertiisi teostas riiklikult tunnustatud ekspert RP. Kokkuvõtvalt järeldas ekspert, et

sõiduki tehniline seisukord on halb ja see ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele

kehtestatud nõuetele. Arvestades sõiduki mootori õlilekkeid ja pidurivoolikute seisukorda tekib

kahtlus 27.02.2021 toimunud korralise tehnoülevaatuse korrektses läbimises. Eksperdile

esitatud sõiduk pole kasutuskõlblik. Selle mootori 2. ja 3.silindris puudub kompressioon,

mistõttu vajab sõiduki mootor remonti. Remondi maht ja maksumus selgub peale mootori

osandamist ja defekteerimist. Eksperdile esitatud sõiduk ei vasta 2021. a kevadel avaldatud

müügipakkumises toodud kirjeldusele.

4. Hageja palus kostjal hiljemalt 18.06.2021 tagastada sõiduki eest tasutud ostuhinna summas

4 800 eurot ning hüvitada samaks tähtajaks sõiduki ekspertiisi kulud summas 250 eurot ja

kohtuväliste nõuetega seotud õigusteenuse kulud summas 480 eurot, so kokku 5530 eurot. 2021

juunis ja juulis toimusid poolte vahel kompromiss läbirääkimised, mis ebaõnnestusid.

5. Hageja on müügilepingust taganenud 14.06.2021, kostja on taganemisavalduse kätte saanud.

Hageja leiab, et tema lepingust taganemine on kehtiv ning sõiduki puudused on tõendatud.

Müügilepingu rikkumine seisnes antud juhul hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki

üleandmises. Seega nõuab hageja käesolevaga kostjalt sõiduki eest tasutud hinnalt kasutuseelise

maha arvestamise järgselt kokku 4540 euro tagastamist (4800-260=4540).

6. Hageja kahju seonduvalt müügilepingu rikkumisega seisneb järgnevas: 1) sõiduki puuduste

tuvastamiseks tehtud kulutused 250 eurot ehk ekspertiisi kulu; 2) õigusabikulud summas 800

2-21-11703

eurot müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete esitamiseks, sest müüja keeldus müügihinna

ja tekitatud kahju hüvitamisest; 3) teise sõiduki rentimisega seoses kantud rendikulud, mis

moodustavad 540 eurot (igakuine renditasu summas 180 eurot; rendilepingu periood esialgu

01.06.2021 kuni 31.08.2021 ehk 3 kuud). Kokku on tekitatud hagejale kahju 1590 eurot.

7. 08.05.2021 avalduse näol ei ole tegemist hinna alandamise avaldusega. Hageja ei märkinud,

et loeb tähtaja möödumisel hinna alandatuks, vaid teavitas hagejat kogu remondi maksumuse

nõude esitamisest (ehk edasiste õiguskaitsevahendite kasutamisest). Seega pakuti alandatud

hinda hageja poolt tingimuslikult ja kompromissi korras kohtuvälise lahendusena. Hageja

tugineb lepingust taganemisele.

8. Lepingust taganemise avalduses viidatud mootoririkkega (sh õlilekked, silindrites

kompressiooni puudumine) ja DPF filtri puudumisega seotud märkimisväärsed puudused

ilmestavad, et sõiduk ei vasta keskmisele kvaliteedile ning seda ei saa kasutada. Kostja on

rikkunud müügilepingut oluliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 mõttes ning esinesid

materiaalsed ja formaalsed alused lepingust taganemiseks. Sõiduki sihtotstarbeline kasutamine

ei ole võimalik (VÕS § 217 lg 2 punkt 2), rikkumine on oluline VÕS § 116 lg 2 p-de 1-3 mõttes.

Samuti puudusid sõidukil kokkulepitud omadused ehk esineb VÕS § 217 lg 2 punktis 2

nimetatud olukord.

9. Alternatiivselt tugineb hageja hinna alandamisele 2021 euro ulatuses ning ülejäänud sõiduki

eest tasutud summa (so 2779 euro ulatuses) tagastamist lepingust taganemise sätete järgi (VÕS

§ 189 lg 1). Teise alternatiivse nõude alusena esitab hageja kahju hüvitamise nõude VÕS § 115

alusel.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagiavaldus läbi vaatamata ning hagi menetlemisel

palub jätta see rahuldamata.

11. Müügihinna kehtiva alandamise korral ei oleks hinna alandamise aluseks olevad puudused

enam saanud olla müügilepingust taganemise aluseks. Käesolevas asjas väidab hageja ise, et

võttis väidetavate puudustega sõiduki vastu, mistõttu ei saa hagejal olla müügilepingust

taganemise tõttu üleantu tagastamise nõuet. Hinna alandamisest tulenevaid nõudeid ei ole

hageja esitanud.

12. Hagiavalduses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks kohus hagi rahuldada ka siis, kui

hageja ei oleks hinna alandamise avaldust kostjale teinud. Hagiavaldusest ei nähtu, et enne

taganemisavalduse esitamist oleks hageja nõudnud kostjalt sõiduki puuduste kõrvaldamist,

samuti seda, et väidetavate puuduste kõrvaldamine ei oleks võimalik. Hageja esitas

müügilepingust taganemise avalduse kohe pärast ekspertarvamuse kättesaamist, jättes kostjale

võimaldamata ekspertarvamuses loetletud puudusi parandada. Ekspertarvamuse kokkuvõtte

kohaselt on tuvastatud puudused remondiga kõrvaldatavad. Samuti ei ole hageja hagis väitnud,

et sõiduki parandamine ei ole võimalik. Ülaltoodu alusel ei oleks müügilepingust taganemise

eeldused täidetud. Seega puudub hagejal õigus nõuda müügilepingu taganemise tõttu üleantu

tagastamist.

13. Kostja ei vastuta sõiduki puuduste eest. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukil olid puudused

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal, so hagejale sõiduki valduse

üleandmise ajal. Eksperdi arvamus oli koostatud 12.06.2021, mistõttu ei saa eeldada, et selles

viidatud puudused olid olemas 21.04.2021.

2-21-11703

14. Eksperdi arvamuse kokkuvõttes viidatakse sisuliselt ainult ühele puudusele – „mootori 2 ja

3 silindris puudub kompressioon, mistõttu vajab sõiduki mootor remonti“. Kostja ei nõustu

hageja väitega, et tegemist on varjatud puudusega, mille eest on vastutav kostja. Esiteks ei väida

ekspert arvamuses, et nimetatud puudus oli olemas sõidukil hagejale sõiduki valduse

üleandmise ajal, so 21.04.2021. Teiseks ei nähtu eksperdi arvamusest puuduse tekkimise

põhjusi, sh ei väideta, et puudus oleks tekkinud kostja poolt sõiduki mittenõuetekohase

hoolduse tagajärjel. Eksperdi arvamuse kokkuvõttes viidatud puuduse põhjuseks on sõiduki

tavapärasest kasutamisest tingitud mootori kulumine. Sõiduk on 15 aastat vana ehk tegemist on

sisuliselt amortiseerinud sõiduautoga. Asjakohatu on hageja väide, et sõiduk on

kasutuskõlbmatu. Samuti on asjakohatu hageja väide, et sõiduk ei vasta portaalis auto.24.ee

avaldatud müügipakkumisele.

15. Hageja eksperdi kulude hüvitamise nõue ja kohtuväliselt kantud õigusabi kulude hüvitamise

nõue (kasvõi osaliselt) ei ole põhjendatud. Kui aga kohus leiab vastupidist, siis palub kostja

tasaarvestada seda kostja poolt kohtuväliselt kantud kuludega õigusabile summas 600 eurot.

16. Samuti ei ole põhjendatud rendiauto kulude hüvitamise nõue. Hagis ei väideta, et sõidukil

olid lisaks mootori puudusele muud puudused, mis takistasid sõiduki kasutamist. Pärast

puudustega sõiduki vastuvõtmist vastutab hageja ise puudustest tuleneva kahju eest. VÕS § 132

lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid üksnes kahjustatud asja

parandamise või uue muretsemise aja jooksul ja üksnes juhul, kui kahjustatud asi oli isikule

vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Hagiavalduses

märgitud ajavahemikul (01.06.2021-31.08.2021) ei ole hageja parandanud sõidukit ega

muretsenud uut sõidukit. Hageja ei ole samuti väitnud, et ta vajas sõidukit majandus- või

kutsetegevuseks või tööks. Hageja taganes 14.06.2021 avaldusega müügilepingust.

Müügilepingust kehtiva taganemise korral oleks hageja VÕS § 132 lg 4 järgi kohustatud

tagastama kostjale müügilepingu objektiks oleva sõiduki. Seega müügilepingust kehtiva

taganemise korral ei oleks hagejal õigust pärast 14.06.2021 sõidukit kasutada. Ka sel põhjusel

ei ole hageja kulud rendiautole seotud sõiduki kasutamisvõimaluse kaotamisega.

17. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk ei ole kostjale tagastatud. Seega hageja enda andmete alusel

peaks kasutuseelis moodustama sõiduki kasutamise eest 166 päeva jooksul (ajavahemik

21.04.2021 kuni 04.10.2021) 3320 eurot (20x166). Kui kohus peaks leidma, et müügilepingust

taganemise eeldused olid täidetud ja kostjal lasub kohustus hagejale müügihind tagastada, palub

kostja tasaarvestada kasutuseelis 3320 eurot (seisuga 04.10.2021) müügihinna tagastamise

nõudega kattuvas ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

19. Pooled ei vaidle selle üle, et: 21.04.2021 sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana

müügilepingu, mille alusel ostis hageja (ostja) kostja (müüja) käest sõiduauto Volkswagen

Touareg (registreerimismärgiga XXXXXX) ning hageja tasus kostjale sõiduki eest 4800 eurot;

hageja sai sõiduki enda valdusesse 21.04.2021; müügilepingu esemeks oli sõiduauto

väljalaskeaastaga 2006, mille korraline tehnoülevaatus teostati 27.02.2021 kehtivusega kuni

28.02.2022; 2021. a veebruari seisuga oli sõiduki läbisõidumõõdiku näit 246 105 km.

20. Maakohus hindas, kas hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud. Müügilepingust

taganemise eeldustele kohalduvad VÕS § 116 kuni VÕS § 118 koosmõjus VÕS §-s 223

sätestatud erisustega. VÕS § 116 lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

2-21-11703

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 223 lõigetest 1 ja 4

tulenevalt ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks §-s 114 nimetatud

täiendavat tähtaega ja võib mh lepingust taganeda, kui asja parandamine või asendamine ei ole

võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või

asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist.

21. Kohtu hinnangul on asjassepuutumatu ja tõendamata eksperdi arvamuses toodud väide, et

on tekkinud kahtlus 27.02.2021 toimunud korralise tehnoülevaatuse korrektses läbimises.

Samas on leidnud kinnitust, et peale tehnoülevaatust 27.02.2021 kuni eksperdi arvamuse

koostamiseni 12.06.2021 oli sõiduk läbinud üle 2000 km. Seega ei saa väita, et sõiduk oleks

peale selle valduse üleandmist 21.04.2021 olnud kasutuskõlbmatu. Eksperdi arvamuses on

leitud, et sõiduk vajab remonti, seega on eksperdi arvamuse kohaselt tegemist puudustega, mida

on võimalik remontides kõrvaldada. Eeltoodust järeldas kohus, et käesolevas asjas pole leidnud

tõendamist, et hagejale 21.04.2021 müüdud sõiduk ei vastanud selle üleandmisel 21.04.2021

lepingu tingimustele. See, et 15 aastat vanal sõidukil avastati puudused ekspertiisi käigus

12.06.2021 seisuga, ei tähenda, et sõidukil oleksid esinenud samad puudused 21.04.2021

sõiduki valduse üleandmisel hagejale. Puudub vaidlus selles, et enam kui 10-aasta vanune

sõiduk vajab sagedamini hooldust ja remonti, kui näiteks vaid paari aasta vanune sõiduk. Kostja

on teostanud sõidukile perioodil 2019. a kuni 2021. a korduvalt remondi- ja hooldustöid. Samuti

nähtub Diislimeister OÜ poolt esitatud teatest, et kostja on soovinud minna sõidukiga

parandusse 08.01.2021 ning kalendrisse on lisatud kirje: „mootor lonkab, ajab musta suitsu ning

jõudu ei ole“. Vaidlustamata asjaoludel teostati kostjale kuulunud sõidukile 27.02.2021

tehnoülevaatus. Seega on kohtu hinnangul igati loogiline, et enne korralist tehnoülevaatust ja

sõiduki müümist tehakse sellele täiendavaid hooldus- ja remonditöid. Asjaolust, et kostja soovis

minna 08.01.2021 Diislimeister OÜ-sse sõidukit parandama, ei saa kuidagi järeldada, et

sõidukil oleksid esinenud vastavad puudused selle valduse üleandmise hetkel hagejale

21.04.2021.

22. Hageja pole tõendanud, millistele müügilepingu tingimustele pidi ostetud 15-aasta vanune

kasutatud sõiduk vastama 21.04.2021 müügilepingu kohaselt selle valduse üleandmise hetkel

21.04.2021. Kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja

silmas peetava kasutuseesmärgi osas on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati

siis, kui müüdud sõidukil on selle üleandmise hetkel puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit

võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse

tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda (seda sõltumata asjaolust, kui vana sõidukiga

on tegemist ja milline on selle läbisõit). Kohus pole tuvastanud, et kostja poolt hagejale müüdud

sõidukil oleks selle üleandmise hetkel 21.04.2021 olnud selliseid puudusi, mille tõttu ei ole

sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse

negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Seejuures on tuvastatud, et 2

kuud enne sõiduki valduse üleandmist, so 27.02.2021 on sõiduk läbinud edukalt korralise

tehnoülevaatuse ning peale seda kuni ekspertiisi teostamiseni on sõidukiga läbitud enam kui

2000 km.

23. Käesolevas asjas ei ole tegemist VÕS § 223 lg 1 sätestatud olulise müügilepingu

rikkumisega. Kostja pole keeldunud sõiduki parandusest. Kostja on teinud 29.06.2021 hagejale

ettepaneku, et kostja paigaldab sõidukile uue mootori ja DPF filtri. Hageja pole sellise

ettepanekuga nõustunud.

24. Kuna 14.06.2021 esitatud müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused puuduvad ei

ole hageja 14.06.2021 müügilepingust taganemine kehtiv.

2-21-11703

25. Hageja ei märkinud, et loeb tähtaja möödumisel hinna alandatuks, vaid teavitas hagejat

kogu remondi maksumuse nõude esitamisest (ehk edasiste õiguskaitsevahendite kasutamisest).

Seega ainuüksi sel põhjusel (alandatud hind pakuti hageja poolt tingimuslikult ja kompromissi

korras kohtuvälise lahendusena) ei ole 08.05.2021 avalduse näol tegemist hinna alandamise

avaldusega VÕS § 112 lg 1 mõttes ning müügilepingut ei kujundatud ümber hinna alandamise

sätete järgi ehk vastavat hinna alandamise tagajärge ei saabunud (hageja ei võtnud mittekohast

täitmist vastu). Enamus kohtumenetluse ajast on hageja olnud seisukohal, et tema hinna

alandamise avaldus oli vaid kohtuväline kompromissettepanek kostjale. Hageja esitas

27.07.2021 hagi müügilepingu tagasitäitmise nõudes, mitte hinna alandamise nõudes. Seega ei

analüüsinud kohus hageja 31.05.2022 esitatud hinna alandamise alternatiivset nõuet VÕS § 112

lg 1 alusel, kuna hageja ise on enamuse kohtumenetluse ajast selle nõude esitamise käesolevas

tsiviilasjas välistanud.

26. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks müügilepingut rikkunud. Seega puudub kahju

hüvitamise nõude esimene eeldus, mistõttu ei analüüsi kohus teisi VÕS § 115 lg-st 1 tulenevaid

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi.

27. Kuivõrd müügilepingust taganemine ei olnud kehtiv ning hageja alternatiivsed nõuded ei

kuulu rahuldamisele, siis tuleb käesolevas asjas jätta rahuldamata ka hageja kohtumenetluse

eelselt tekkinud varalise kahju nõue summas 1590 eurot.

Apellatsioonkaebus

28. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 6130 eurot (sh sõiduki müügilepingust taganemise

tõttu tagastamisele kuuluv 4540 eurot ning kahju hüvitis summas 1590 eurot), seisuga

26.07.2021 viivis 37,81 eurot ja edasipidine viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, alates 27.07.2021 kuni nõude kohase täitmiseni.

29. Maakohus on hinnanud ja uurinud tõendeid ebaõigesti ning sellest tulenevalt kohaldanud

ebaõigesti nii menetlus- kui materiaalõiguse norme ja jõudnud ebaõigetele järeldustele.

Maakohtu eksimused nii tõendite hindamisel kui õiguse kohaldamisel on olulised. Maakohtu

järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega ning rikutud on kohtuotsuse põhjendatuse

nõuet.

30. Hageja hinnangul on lepingust taganemine põhjendatud ning selleks annavad aluse: 1)

eraldiseisvalt asjaolu, et sõiduk ei vastanud müügikuulutuses lubatule; 2) eraldiseisvalt asjaolu,

et sõiduki mootori väljalaskesüsteemi oli manipuleeritud (DPF filtri puudumise tõttu ei tohi

sõidukit teeliikluses kasutada); 3) eraldiseisvalt asjaolu, et mootoririkke tõttu on sõiduk

kasutuskõlbmatu (mootori käivitumisprobleemid, õlilekked, kompressiooni puudumine

silindrites, silindrite töö häired, probleemid sisselaske pöördklappidega). Eeltoodud asjaolud

kogumis õigustavad igal juhul lepingust taganemist.

31. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud justkui oleks hageja sõitnud sõidukiga peale selle

soetamist 2000 km. Maakohus on põhjendamatult võtnud aluseks müügikuulutuses avaldatud

odomeetri näidu, kuid jättis arvestamata, et müügikuulutuses avaldatud sõiduki odomeetri näit

oli esitatud müügikuulutuse avaldamise seisuga, kuid kostja suure tõenäosusega kasutas

sõidukit ka ajal mil müügikuulutus oli avaldatud, sh oli lisaks hagejale ka teisi huvilisi, kes

tegid proovisõite. Seejuures ei ole kostja kordagi vaidlustanud asjaolu, et hageja sai sõidukiga

sõita vähem kui 1000 kilomeetrit.

2-21-11703

32. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja poolt osundatud sõiduki olulised ja

samal ajal varjatud puudused. Seejuures on jätnud maakohus täielikult arvestamata ja

käsitlemata asjaolu, et müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest ka siis, kui see

mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1). Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et

müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku

hävimise ja kahjustumise üleminekut, kui lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja

kohustuste rikkumisest tulenevalt.

33. Kohus on jätnud täielikult arvestamata ja tähelepanuta olulise asjaoluna, et ekspert tuvastas

sõidukil DPF filtri puudumise, mistõttu ei ole sõiduki teeliikluses kasutamine liiklusseaduse

kohaselt lubatud. Müües sõiduki oluliselt suurema läbisõiduga kui 200 000 km ning lubades

müügipakkumises tehniliselt korras ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivat sõidukit, oli

kostjal ka kohustus võõrandada sõiduk töökorras ja õigeaegselt hooldatud tahmafiltriga –

hageja sai praegusel juhul lähtuda üksnes sellisest eeldusest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et

DPF filtri eluea täitumisel oleks tahmafilter vahetatud. Hageja seevastu on tõendanud, et DPF

filter puudus ning asjas on esitatud ka tõendid, mis viitavad, et kostja on ise tahtlikult

korraldanud filtri eemaldamise.

34. Maakohus on oma otsuses olnud ka vastuoluline – põhjenduste punktis 31 on kohus välja

toonud, et kostja pole keeldunud sõidukil ilmnenud puuduste kõrvaldamisest ja pakkus uue

mootori ja DPF-filtri paigaldamist. Sellest järeldub omakorda, et maakohus jaatas nende

puuduste esinemist, olles eelnevalt aga lugenud need mitte tõendatuks.

35. Asjaolu, et ekspertiis teostati 12.06.2021 ei tähenda, et hageja seni sõidukit kasutas. Hageja

on üheselt välja toonud, et selle kasutamine polnud peale mootori seiskumist võimalik. Hageja

tõi selgelt esile, et teavitas 04.05.2021 mootori probleemidest kostjat koheselt ning samal

päeval 04.05.21 teostati ka diagnostiline läbivaatus. Selle üle puudub pooltel vaidlus. Sõidukit

transporditi vaid puksiiriga 18.05.2021 eksperdi juurde, kelle valduses on sõiduk tänaseni.

Nimetatu nähtub selgelt ka sõiduki odomeetri näidust, kusjuures kostja pole väitnud, et hageja

sõidukit kasutada saaks, mistõttu on kohus taaskord hinnanud olukorda erinevalt kui seda on

käsitlenud pooled.

36. Arusaamatu ja vastuolus kohtupraktikaga on maakohtu järeldus justkui 10 aasta vanuse auto

puhul on normaalne, et etteheidetud puudused kasutatud sõidukil ilmnesid – hageja kordab, et

sõiduki kasutusaeg oli peale selle soetust vaid 13 päeva ja läbisõit vähem kui 1000 km. Pooled

ei leppinud kokku selles, et sõidukil oleksid mistahes puudused – vastupidiselt lubas kostja

hagejale tehniliselt korras ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobiva sõiduki, kusjuures

müügikuulutuse kohaselt olevat teostatud sõidukile ka mitmeid töid.

37. Maakohus on jätnud täielikult arvestamata, et sõiduki müügilepingu tingimustele vastavust

tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt

kasutatakse, ning kas see oli keskmise kvaliteediga. Samuti pole maakohus käsitlenud asjaolu,

et tegemist oli varjatud puudustega ehk puudustega, mida ostja ei võinud avastada asja temalt

eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates.

38. Maakohus pole mistahes otsuse osas käsitlenud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et

lisaks mootoriga ja väljalaskesüsteemi nõuetele mittevastavusega ilmnenud probleemidele, ei

vastanud sõiduk ka müügikuulutuses lubatule.

39. Maakohus on eksinud asjatundja arvamuse hindamisel ning pole aru saada, miks on osaliselt

loetud asjatundja järeldused ebausaldusväärseteks või asjassepuutumatuks. Esmalt on

2-21-11703

arusaamatu, millisele eksperdiarvamust ümberlükkavale tõendile tuginedes leiab maakohus, et

eksperdi kahtlus korralise tehnoülevaatuse korrektses läbimises on asjassepuutumatu ja

tõendamata. Samuti on arusaamatult jätnud kohus täielikult tähelepanuta eksperdi tuvastatud

muud asjaolud, sh et juhtmoodulist on välja programmeeritud ja väljalaskesüsteemist

eemaldatud tahmafilter (DPF), et sõiduk ei vasta ka müügikuulutusele, puudub seisusoojendi,

sõiduk

on

kasutuskõlbmatu.

Maakohus

on

põhjendamatult

arvestanud

korralise

tehnoülevaatuse läbimist kostja kasuks – pidades seda kaalukamaks eksperdi antud hinnangust

ja üksnes tehnoülevaatuse läbimise faktiga tõendatuks, et sõiduki hagejale üleandmisel vastas

see lepingutingimustele. Hageja on korduvalt kohtule osundanud, et üldteada on asjaolu, et

tehnoülevaatuse läbimine on võimalik ka juhul, kui sõiduk tegelikult teeliikluse nõuetele ei

vasta.

40. Samuti on arusaamatu kohtu järeldus, et puudused on võimalik kõrvaldada, kuivõrd

eksperdi hinnangu kohaselt vajab sõiduk remonti. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et

puudused on sedavõrd mastaapsed, et hageja ei pidanud sõiduki remondiga soostuma (sõiduk

vajab põhjalikku mootoriremonti või uut mootorit; sõidukile tuleb paigaldada DPF filter ja

taastada tarkvara; sõidukile pole tehtud müügikuulutuses viidatud töid). Kohus on jätnud

tähelepanuta hageja 20.10.2021 esitatud seisukohad ja tõendid võimaliku remondi maksumuse

kohta, aga ka sõiduki teeliikluse nõuetele vastavuse taastamise võimatuse kohta (DPF filtri

paigaldamiseks vajaliku tarkvara tagasiprogrammeerimise võimatus).

41. Maakohus on ebaõigesti järeldanud justkui oleks kostja tõendanud sõidukile

mootoririkkega seotud hoolduse ja remondi teostamise perioodil 2019-2021 – kostja esitatud

tõendid puudutavad remonttööde teostamist enamasti 2019. aastal. 2021. aastal teostatud

väidetav tööde arve puudutab vaid õlitihendi ja poltide vahetust ning mootoriga mitteseotud

toimingu tegemist - käigukasti õli vahetust 18.01.2021. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukile

oleks tehtud mootoriremont 2021. a jaanuaris, mil kostja teavitas Diislimeister OÜ-d, et

„sõiduki mootor lonkab, ajab musta suitsu, ning jõudu ei ole.“ Arusaamatuks jääb, millest

tulenevalt järeldas kohus, et kostja oleks üldse mootoriremonti 2021. aastal teostanud.

Vastustaja seisukoht

42. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

44. Pooled ei vaidle, et 21.04.2021 sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana müügilepingu,

mille alusel ostis hageja (ostja) kostja (müüja) käest sõiduauto Volkswagen Touareg

(registreerimismärgiga XXXXXX) ning hageja tasus kostjale sõiduki eest 4800 eurot ja hageja

sai sõiduki enda valdusesse 21.04.2021. Pooled vaidlevad, kas kostja on müüjana oluliselt

rikkunud müügilepingut ja kas sellest tulenevalt esinevad müügilepingust taganemise

materiaalsed eeldused. Selle üle, et hageja poolt on müügilepingust taganemise avaldus esitatud

14.06.2021 ja kostja on selle kätte saanud, pooled ei vaidle.

2-21-11703

45. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte müügilepingu sätete alusel,

hinnates asjakohaste sätete alusel, kas lepingu alusel üle antav ese vastas lepingu tingimustele

(VÕS § 217 lg 1 ja lg 2), kas puudus esines sõiduki valduse üleandmise ajal hagejale (VÕS §

218 lg 1) ning kas hageja poolt kirjeldatud puuduste näol on tegemist olulise

lepingurikkumisega (VÕS § 116 ja VÕS § 223). Samas jättis maakohus hindamata hageja

väited selle kohta, et sõiduk ei vastanud müügikuulutuses lubatule, rikkudes sellega kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), kohaldades sellega ühtlasi ka ebaõigesti VÕS §

217 lõiget 1 ning jättes kohaldamata hageja poolt viidatud VÕS § 14 lõike 1. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tingi aga maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine ja materiaalõiguse normide

ebaõige kohaldamata jätmine maakohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus saab

rikkumise ise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused lisada. Lisaks järeldas maakohus

ebaõigesti esitatud tõenditest, et hageja oli sõidukiga sõitnud kuni eksperdi arvamuse

koostamiseni (12.06.2021) 2000 km ning jättis hindamata hageja väited selle kohta, et kostjal

oli kohustus võõrandada sõiduk töökorras ja õigeaegselt hooldatud tahmafiltriga.

Ringkonnakohus leiab, et ka nende menetlusõiguse normi rikkumiste tagajärjeks ei ole antud

juhul maakohtu otsuse tühistamine, vaid rikkumised saab kõrvaldada otsuse põhjenduste

muutmise ja täiendamisega.

46. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja

omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt

tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama (RKTKo

22.11.2017, 2-15-18582, p 12). Maakohus leidis, et tõendatud ei ole, millistele

lepingutingimustele pidi sõiduk vastama. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et antud

juhul ei olnud sõiduki omadustes kokku lepitud. Ehkki müügilepingus konkreetseid tingimusi

sõiduki kvaliteedile ei ole (I kd tl 8), on sõiduki müügikuulutuses märgitud: kett vahetatud

10 000 km tagasi; klapivahetihendi tihend on vahetatud 3000 km tagasi; pidurikettad on

vahetatud 4000 km tagasi; väntvõlli tagazimmer ja käigukasti õli on vahetatud 1000 km tagasi;

vahetatud vedrustus ja tehtud palju muud igasugust tööd (I kd tl 9-12). Ka müügikuulutuses

esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1

mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või

vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-43-15, p 18; RKTKo

30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 19). Antud juhul ei olnud müügilepingus lepitud kokku teisiti, kui

kostja oli müügikuulutuses sõiduki omaduste kohta märkinud, mistõttu kujutas

müügikuulutuses märgitu endast müügieseme (sõiduki) kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2

p 1 mõttes.

46.1. Samas ei ole käesolevas asjas tõendatud, et sõidukil oleksid hageja väidetud puudused

müügikuulutuses sõiduki kohta lubatu osas esinenud.

46.1.1. Hageja väitel ei olnud pidurikettad vahetatud 4000 km tagasi, esinesid puudused

veermikus, väntvõlli tagazimmer ei olnud vahetatud 1000 km tagasi, mootorikett ei olnud

vahetatud 10 000 km tagasi. Hageja tugineb sellele, et ekspert oma arvamuses leidis, et sõiduk

ei vasta müügikuulutuses avaldatule: pidurikettad ei ole värskelt vahetatud ja mootori tagumise

simmerlingi vahelt lekib õli ja sõiduki veermikus puuduvad viited äsja tehtud remondi- ja

vahetustöödele (I kd tl 19-25).

2-21-11703

46.1.2. Kostja on esitanud kohtule OÜ Alex-Tehno arve-müügitšeki (I kd tl 124), millest

nähtub, et kostja on lasknud vahetada sõiduki pidurikettad ja piduriklotsid 21.11.2019. Kostja

poolt esitatud sõnumivahetusest töökojaga nähtub, et 2020. a jaanuaris laskis kostja vahetada

klapivahe tihendi (I kd tl 125-126). Eksperdi arvamuses on samuti märgitud, et „kütusepihustid

eemaldusid suhteliselt kergesti ja nende alla paigaldatud värsked tihendseibid ja peale

kirjutatud numeratsioon viitavad hiljuti teostatud mootoriremondile“ (I kd tl 19-25). Kostja on

esitanud kohtule OÜ Alex-Tehno arve-müügitšekki (I kd tl 128-129), millest nähtub, et kostja

on lasknud vahetada sõiduki tagumise väntvõlli tihendi ja sellega koos käigukasti õli

18.01.2021. Kostja on esitanud kohtule 03.06.2019 portaalis auto.24.ee avaldatud

müügikuulutuse, millest nähtub, et sõiduki endine omanik kinnitas mootoriketi vahetamist (I

kd tl 130-131). Samuti esitas kostja kohtule arve-müügitšeki, millest nähtub, et 21.11.2019 on

kostja laskunud vahetada sõiduki kahe tagumise eesmise õõtshoova (I kd tl 134-135) ning arve-

müügitšeki, millest nähtub, et kostja on lasknud 01.08.2019 vahetada esivedrustuse alumised ja

ülemised õõtshoovad (I kd tl 136-137). Seega on ringkonnakohtu hinnangul kostja tõendanud,

et müügikuulutuses märgitud tööd (mootoriketi vahetus, väntvõlli tihendi ja käigukasti õli

vahetus, piduriketaste vahetus, erinevad veermikutööd) olid teostatud. Asjaolu, et ekspert leidis,

tööd ei ole äsja teostatud, ei lükka ümber kostja esitatud tõendeid selle kohta, et pidurikettad

olid vahetatud ja veermiku tööd olid teostatud. Samuti ei ole üheselt selge, mida pidas ekspert

silmas hinnangute all „värskelt“ ja „äsja“. Asjaolu, kas tegelikkusele vastab kostja poolt

müügikuulutuses avaldatu konkreetsete kilomeetrite arvu osas, ei oma ringkonnakohtu arvates

määravat tähtsust, kuna kostja poolt viidatud remonditööde teostamine on tõendatud ning

hageja kinnitab ka ise, et tema huvi oli, et müügikuulutuses märgitud tööd oleksid teostatud.

47. Muus osas, milles pooled täpsemalt kokku ei leppinud, pidi sõiduk vastama keskmisele

kvaliteedile. Riigikohus on selgitanud, et kui sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet

sõiduki kvaliteedi kohta, pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele

kasutatud sõidukite nõuetele (RKTKo 15.11.2017, 2-15-18987, p 13). VÕS § 77 lg 1 teise lause

kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. Asja

lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel tuleb lähtuda sellise asja tavalisest kasutusviisist

ehk kasutusvõimalustest, mida ostja tavaliselt sellisest asjast oodata võib ehk et sõiduki puhul

peab lähtuma sellest, et sõidukit peab saama kasutada otstarbel, milleks seda tavaliselt

kasutatakse.

47.1. 04.05.2021 tuvastati sõidukil diagnostika tulemusel, et kõik sõiduki mootori pihustid ja

hõõgküünlad vajavad vahetamist, EGR-klapi vahelt lekib gaasi, pöördklapid ei tööta korralikult

ja drosselklapp kiilub kinni (I kd tl 13). Riiklikult tunnustatud ekspert RPl paluti hinnata sõiduki

tehnilist seisukorda ja eksperdi arvamuse kokkuvõttes leiab ekspert, et sõiduk pole

kasutuskõlblik ja viitab puudusele – „mootori 2 ja 3 silindris puudub kompressioon“ (I kd tl

19-25). Seejuures Ilves Motors OÜ 04.05.2021 diagnostilise läbivaatuse käigus ei ole

tuvastatud, et sõiduki mootori 2 ja 3 silindris puuduks kompressioon ega seda, et mootori

plokikaanel või plokikaane tihendil oleksid vead. Samas see ei oma ringkonnakohtu hinnangul

tähtsust, kuna ekspert vaatles sõidukit 20.05.2021 ja sõiduki läbisõit oli sama, mis 04.05.2021

(248 192 km), seega polnud sõidukit pärast 04.05.2021 diagnostikat kasutatud ja eksperdi poolt

tuvastatud puudus esines järelikult ka 04.05.2021 seisuga. Eelnevast tulenevalt on tõendatud,

et 04.05.2021 seisuga esines sõidukil eksperdi poolt tuvastatud puudus, mis takistas selle

kasutamist otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse.

47.2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ekspert tuvastas sõidukil rohkem

puuduseid, kui arvamuse nr 1580/2021 kokkuvõttes märgitud. Ekspert leidis, et sõiduk pole

kasutuskõlblik ja märkis, et „Selle mootori 2 ja 3 silindris puudub kompressioon, mistõttu vajab

2-21-11703

sõiduk remonti“. Seega viitas ekspert üksnes kompressiooni puudumisele, kui sõiduki

kasutuskõlbmatuks tegevale asjaolule ning asjaolule, mille tõttu vajab sõiduk remonti. Eksperdi

poolt sõiduki ülevaatusel tuvastatud tahmafiltri (DPF) puudumist ega muud kirjeldavas osas

märgitut ei ole ekspert sõiduki kasutuskõlbmatuks tegeva ja remondi vajadust tingiva

puudusena esile toonud. DPF filtri osas on ekspert üksnes märkinud, et see filter puudub ning

on viidanud, et probleeme on mootori sisselaske pöördklappide liikumisega ning ei tööta 5. ja

6. silindri eelsüüteküünlad ja töökorras pole sõiduki seisusoojendi (I kd tl 19-25).

Ringkonnakohtu hinnangul oleks ekspert märkinud need asjaolud ka lõppjäreldusse juhul, kui

ta oleks pidanud neid sõiduki kasutamist takistavaks tehniliseks puuduseks. Lisaks on kostja

poolt kohtule esitatud MAJORAUTO OÜ e-kiri, milles selgitatakse, et „DPF filtri

eemaldamine ei mõjuta üldse mootori ressursse, mootorile on absoluutselt ükskõik, kas DPF

filter on või mitte.“ (I kd tl 208-209). Seega saab kohus lähtuda üksnes sellest, et tõendatud on

sõiduki kasutamist takistava tehnilise puudusena kompressiooni puudumine sõiduki mootori

kahes silindris.

47.3. Maakohus on õigesti viidanud õiguskirjanduses avaldatud seisukohale, et kasutatud auto

müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetava

kasutuseesmärgi osas lepingutingimustele mittevastavusega on tegemist alati siis, kui müüdud

sõidukil on selle üleandmise hetkel puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult

teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu

keelu autoga liikluses osaleda (seda sõltumata asjaolust, kui vana sõidukiga on tegemist ja

milline on selle läbisõit) (VÕS II komm, § 217, p 3.3.2.b). Maakohus tuvastas, et sõidukil ei

esinenud selle hagejale üleandmise hetkel puuduseid, mille tõttu ei oleks saanud sõidukit

ohutult teeliikluses kasutada või mis võiksid tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja

seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõiduki

üleandmisel hagejale selliste puuduste olemasolu asjas esitatud tõenditest järeldada ei saa.

47.4. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seda, et sõidukil oli hageja väidetud lepingutingimustele

mittevastavus sõiduki hagejale üleandmisel, peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja

(RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda

tõendanud.

47.4.1. Pooled ei vaidle, et sõiduki valdus anti hagejale üle 21.04.2021. Seega ei saanud olla

hageja sõidukiga sõitnud kuni eksperdi arvamuse koostamiseni (12.06.2021) 2000 km, nagu

ekslikult (sealhulgas vastuolus poolte esitatud vaidluse all mitteolevate väidetega) leidis

maakohus, vaid lähtuda tuleb sellest, mille üle pooltel ei ole vaidlust – hageja sai sõidukiga

sõita vähem kui 1000 km. Samas ei saa sellest järeldada, et eksperdi poolt tuvastatud puudus

oleks pidanud esinema sõiduki hagejale üleandmise hetkel.

47.4.2. Eksperdi arvamuse kirjeldavas osas on ekspert asunud seisukohale, et kompressiooni

puudumise põhjus võib olla plokikaane purunemine või plokikaane tihendi vahetuse vajadus (I

kd tl 19-25). Kohtule on esitatud MAJORAUTO OÜ e-kiri, milles selgitatakse, et „kui mootori

tihend läbi põleb siis läheb mootor kohe avariirežiimile, kaotad veojõude, mootori pöörded ei

ole stabiilsed, auto üritab seiskuda ja väljalasketorust tuleb musta suitsu. Sõitmine sellise

probleemiga on võimatu, auto ei võta enam kiirust“ (I kd tl 208-209). Sellest tuleneb kostja

hinnangul, et kui eksperdi arvamuses toodud puudused oleksid olemas 21.04.2021

müügilepingu sõlmimise ajal, siis ei saanud hageja üleüldse sõidukiga sõita. Ringkonnakohus

leiab, et arvestades asjaolu, et ekspert pole oma arvamuses andnud hinnangut selle kohta, millal

tekkis sõidukil puudus – „mootori 2 ja 3 silindris puudub kompressioon“, ja lähtudes

2-21-11703

MAJORAUTO OÜ e-kirjas avaldatust, ei ole tõendatud, et eksperdi tuvastatud puudus oleks

esinenud sõiduki hagejale üleandmisel.

47.4.3. Eelnevat seisukohta toetab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et sõiduk läbis

tehnilise ülevaatuse kontrolli 27.02.2021. Kohtule esitatud 27.02.2021 tehnilise ülevaatuse

kontrollkaardist nähtub muuhulgas, et sõiduki mootor, pidurid ja heitgaaside väljalase on

normis (I kd tl 203). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, justkui oleks üldteada asjaolu,

et tehnoülevaatuse läbimine on võimalik ka juhul, kui sõiduk tegelikult teeliikluse nõuetele ei

vasta. Kuigi üksnes tehnoülevaatuse läbimisest ei saaks järeldada, et sõiduk vastaks keskmisele

kvaliteedile ja puuduseid ei esine, on antud juhul lisaks sellele tõendile ka teisi tõendeid, mis

kogumis annavad aluse järelduseks, et eksperdi poolt viidatud puuduse esinemine sõiduki

üleandmise hetkel hagejale ei ole tõendatud.

47.4.4. Hageja väitel viitab sellele, et sõiduki mootoril esines eksperdi poolt tuvastatud puudus

sõiduki üleandmisel hetkel hagejale, asjaolu, et kostja pöördus 2021. a jaanuaris Diislimeister

OÜ poole mootori probleemiga, kuid seda puudust ei kõrvaldatud. Seda tõendab hageja

hinnangul Diislimeister OÜ 20.05.2021 e-kiri, milles on märgitud, et sõidukile pandi aeg

kuupäevaks 08.01.2021 selgitusega „mootor lonkab, ajab musta suitsu ja jõudu ei ole“.

Diislimeister OÜ on vastanud, et rohkem selle kohta midagi lisatud ei ole (I kd tl 53-54). Kostja

väitel on aastaarvus ilmselt näpuviga ja 08.01.2020 asemel kirjutati 08.01.2021. Kostja väitel

on ta pöördunud Diislimeister OÜ poole mootori probleemiga 08.01.2020 ning Diislimeister

OÜ teostas vastava remondi ajavahemikul 08.01.2020 – 17.01.2020. Selle väite kohta on kostja

esitanud kirjavahetuse töökojaga 14.01.2020-20.01.2020, milles kostja ja töökoda arutavad

plokikaanetihendi vahetust ning millest on näha, et see töö teostati ja tasuti selle eest 1370 eurot

(I kd tl 125-126). Ringkonnakohtu hinnangul toetavad kostja väidet, et Diislimeister OÜ e-

kirjas on aastaarvu osas viga, kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et plokikaanetihend

vahetati 2020. a jaanuaris ja 27.02.2021 läbis sõiduk tehnilise ülevaatuse. Samuti kinnitab seda

MAJORAUTO OÜ e-kiri, milles on remonditöökoda märkinud, et tihendi läbipõlemisel ei saa

sõidukit kasutada (I kd tl 208-209). Nende tõendite valguses on ringkonnakohtu hinnangul

võimatu, et defektse plokikaane tihendiga oleks olnud võimalik tehnilise ülevaatuse läbimine

ning sõiduki kasutamine kuni hageja poolt probleemi avastamiseni ja sõiduki 04.05.2021

remonditöökotta viimiseni.

47.4.5. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et eksperdi poolt tuvastatud

olulised puudused ja asjaolu, et sõidukit ei saa kasutada, oleksid esinenud VÕS § 218 lg-s 1

sätestatud ajal.

48. Hageja väitel ei vasta eemaldatud DPF filtriga sõiduk heitgaaside väljalaskesüsteem

valmistaja poolt ettenähtule ja direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. Hageja väitel jättis kostja selle

filtri puudumise hagejale avaldamata. Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et DPF

filtri eluea täitumisel oleks filter vahetatud. Hageja leiab, et tema on seevastu tõendanud, et

DPF filter puudus.

48.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja on eksperdi arvamusega tõendanud DPF

filtri puudumise. Eksperdi arvates viitas filtri puudumisele ka Ilves Motors OÜ-s 04.05.2021

teostatud diagnostika (I kd tl 19-25). Seega puudus DPF filter sõidukil 04.05.2021 seisuga.

Kostja poolt menetluse käigus esitatud väide, et müügikuulutuses polnud märgitud, et sõidukil

on olemas DPF filter ja kostjal puudus kohustus müüa hagejale DPF filtriga sõiduk (kostja

14.06.2022 seisukoha p 2.3.6), viitab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et kostja müüs hagejale

sõiduki, millel puudus DPF filter.

2-21-11703

48.2. VÕS § 14 lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu

sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid,

peavad need olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või

muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest,

mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sõiduki ostjal võib olla äratuntav oluline huvi selle vastu,

kas sõidukil on DPF filter olemas või mitte. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

13.06.2011 määrusega nr 42 on kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning

nõuded varustusele“. Nimetatud määruse lisas 1 on sätestatud, et heitgaasi retsirkulatsiooni- ja

sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid, katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms

peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja peavad olema töökorras. Kübemefilter (inglise

keeles disel particulate filter - lühend DPF) on seega kohustuslik sõidukil, millele

valmistajatehas on selle ette näinud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vastupidise

informatsiooni puudumisel saab eeldada, et sõiduk müüakse selle tavaliseks kasutamiseks

(sõitmiseks). Seega peab sellisel juhul sõiduk vastama teeliikluses sõitmiseks ettenähtud

nõuetele. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja poolt avaldatud sõiduki müügikuulutuses ei

olnud kirjas ja kostja ei avaldanud hagejale lepingu sõlmimise eelselt ega selle ajal, et sõidukil

puudub DPF filter.

48.3. Müüja teavitamiskohustus sõltub sellest, kas tegemist on ilmsete või varjatud puudustega.

Hinnata tuleb, kas ostja võinuks saada andmeid (mh avastada puudusi) temalt eeldatava

hoolsusega üldiselt väliselt müügieset ja müüja esitatud andmeid üle vaadates ehk kas

puudused, mida ostja oleks saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte (RKTKo

12.06.2006, 3-2-1-50-06, p 19). DPF filtri puudumist ei saa ringkonnakohtu hinnangul ostja ise

väliselt sõidukit üle vaadates avastada. Samuti ei pidanud hageja eeldama, et sõidukil see filter

puudub.

48.4. Seega on kostja rikkunud VÕS § 14 lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud kohustust arvestada

teise lepingupoole huvidega ja teatama kõigist asjaoludest, mille vastu võib lepingupoolel olla

äratuntav oluline huvi.

49. Kui lepingupool tõendab, et ta ei oleks lepingut üldse sõlminud või oleks selle sõlminud

oluliselt teistsugustel tingimustel, kui teine lepingupool oleks lepingueelsete läbirääkimiste

käigus täitnud korrektselt oma tõe- või teatamiskohustusi ja avaldanud talle lepingulise suhte

jaoks olulised asjaolud, võib ta koos kahju hüvitamise nõude (§ 115) esitamisega § 116 kohaselt

taganeda lepingust või alandada hinda vastavalt §-le 112 (VÕS I komm, § 14, p 3.7.2.1.b).

Paragrahvi 116 rakendamine on erinev ka sõltuvalt konkreetsest lepingutüübist. Näiteks müügi

ja töövõtu puhul ei sisalda seadus olulisi erinorme (siiski tuleb arvestada nt §-dega 223 ja 647)

(VÕS I komm, § 116, p 3 b). Antud juhul on hageja tuginenud müügilepingust taganemisele ja

esitanud nõude tagastada hagejale müügilepingust taganemise tõttu sõiduki eest tasutud summa,

millest on maha arvatud hageja poolt saadud kasutuseelis.

49.1. Müügilepingust taganemise materiaalse eelduse (olulise lepingurikkumise) hindamisel

tuleb seega arvestada VÕS § 223 lõiget 1, mille kohaselt loetakse müüjat oluliselt lepingut

rikkunuks, kui asja parandamine ei ole võimalik. Kostja pakkus hagejale 22.06.2021 poole

remondi maksumuse hüvitamist (1010 eurot), millega hageja polnud nõus. Lisaks pakkus kostja

hagejale 29.06.2021 mootori vahetamist ja DPF filtri paigaldamist, kuid ka sellega polnud

hageja nõus. Asjaolu, et hageja arvates on DPF filtri vahetamine keeruline ja kulukas, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul antud juhul oluline. VÕS § 223 lg 1 kohaselt saab teist poolt lugeda

oluliselt lepingut rikkunuks, kui asja parandamine ei ole objektiivselt võimalik. Hageja on esile

2-21-11703

toonud mitmeid seisukohti erinevatelt remonditöökodadelt ja esitanud ka neid seisukohti

kinnitavad tõendid, kuid nendest ei saa teha järeldust, et DPF filtri taastamine oleks võimatu.

Nii Automaster24 OÜ, Reval Auto Esindused OÜ kui ka Möller Auto Tallinn OÜ vastustest

saab järeldada, et teatud tingimustel on see siiski võimalik (I kd tl 161-167).

49.2. Hageja väitel keeldus ta kostja pakkumisest põhjusel, et tegemist oli väga mastaapsete

sõiduki puudustega. Ringkonnakohtu hinnangul on ainukese sõidukil esineva sõiduki

kasutamist takistava puudusena (mis esines sõiduki üleandmisel hagejale) võimalik tuvastada

DPF filtri puudumine. Seega ei ole tegemist mastaapsete puudustega, mille puhul võiks

järeldada, et sõiduki parandamine on ebamõistlik.

49.3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on oma otsuses olnud vastuoluline –

lugedes puuduste esinemise mittetõendatuks, märkis põhjenduste punktis 31, et kostja pole

keeldunud sõidukil ilmnenud puuduste kõrvaldamisest ning pakkus uue mootori ja DPF filtri

paigaldamist. Seda, et maakohus viitas kostja soovile hageja poolt viidatud puuduste

kõrvaldamiseks, ei viita maakohtu põhjenduste vastuolule. Kostja soovis tulla hagejale vastu ja

vahetada välja terve mootor koos DPF filtriga ning maakohus on sellele viidanud kui asjaolule,

mis omab asja lahendamisel tähtsust.

49.4. Samuti ei oma tähtsust hageja väide, et hageja esitas müügilepingust taganemisavalduse

enne, kui kostja pakkus sõiduki parandamist. VÕS § 223 lg 1 näeb ette, et asja ostjale üle

andnud müüja loetakse lepingutingimusi oluliselt rikkunuks juhul, kui asja asendamine või

parandamine on objektiivselt võimatu või kui see ebaõnnestub. Selle sätte kohaselt ei oma

müügilepingu olulise rikkumise tuvastamise puhul tähtsust, kas müüja on pakkunud ostjale

parandamise võimalust enne taganemisavalduse tegemist. Asjaolu, et müüja on pakkunud

parandamise võimalust, on oluline hindamaks, kas asja on võimalik parandada. Nimelt on

parandamisest või asendamisest keeldumisega võrdsustatud olukord, kus müüja ei paranda või

ei asenda asja mõistliku aja jooksul talle asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest

(VÕS II komm, § 223, p 3.2). Ka Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et hageja ei saa

müügilepingust taganeda, kui kostja on pakkunud sõiduki parandamist (puuduse kõrvaldamist)

mõistlikul viisil ning hageja on parandamisest keeldunud (RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157, p

15).

50. Kuna antud juhul müüja poolset olulist lepingurikkumist kohus tuvastanud ei ole, jääb

rahuldamata hageja nõue müügilepinguga üleantu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks

seoses ekspertiisikuluga, õigusabikuludega ja teise sõiduki rentimisega seoses kantud

rendikuludega. Hinna alandamise nõuet ei ole hageja esitanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja on tuginenud kogu menetluse jooksul sellele, et hageja on lepingust

taganenud ja soovib üleantud summa tagastamist, esitades ka sellekohase rahalise nõude.

51. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg